Vaidlustaja repliik täiendavatele seisukohtadele

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 23.01.2025 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTAJA WISERCAT ESTONIA OÜ REPLIIK Riigihange: Riigihange „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“ Riigihanke viitenumber: 277106 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (hankija) ja Nortal AS (kolmas isik) esitasid 23.01.2025 oma täiendavad seisukohad. Wisercat Estonia OÜ (vaidlustaja) peab vajalikuks esitada neile repliigi, kuna hankija ja kolmanda isiku seisukohad on otseselt eksitavad ja ebaõiged. Vaidlustuse rahuldamise aspektist ei oma lõppastmes tähtsust, kas vaidluse all olevate kolmanda isiku testrakenduse nõuetele mittevastavuste puhul on tegemist vastavustingimustele mittevastavusega või puudustega, mida tuleb arvestada kolmanda isiku tööle hindamiskriteeriumide kohaldamise raames väärtuspunktide andmisel – kui VAKO nõustub, et hankija ei ole vaidlustaja esile toodud mittevastavuste/puudustega arvestanud ega ka tõendanud, et ta on vaidlustatud otsuste tegemisel veendunud, et kolmanda isiku testrakenduse puhul olid vastavad nõuded täidetud, tuleb vaidlustus sõltumata mittevastavuste/puuduste õiguslikust kvalifitseerimisest rahuldada. Vaatamata hankija ja kolmanda isiku vastuväidetele ei ole hankija ega kolmas isik mh suutnud anda selgitusi järgmistele lihtsatele küsimustele: 1) Kas kolmanda isiku testrakendus käivitus kahest masinast (rakendus ja test erinevates masinates) testimisel paigaldus- ja kasutusjuhendis toodud käsureavõtmega? Vastus on EI. 2) Kui kolmanda isiku testrakendus kahe masina testis ei käivitunud, siis kas hankija on näidanud, et ta veendus kolmanda isiku testrakenduse vastavuses hankija esitatud nõuetele? Vastus on EI 3) Kas hankija on näidanud, et kolmanda isiku testrakenduse puhul sai hallata sätteid „headless“ ja DEBUG (ja kuidas)? Vastus on EI. 4) Kas hankija on näidanud, et kolmanda isiku testrakenduse puhul olid konsoolis kajastatud rakenduse sätted „headless“? Vastus on EI. 5) Kas saab mõistlikult eeldada, et tavakasutaja teab peast 100 000 rea andmeid ning oskab teha 100 000 rida hõlmavate andmetega toiminguid ilma konkreetsetel ridadel olevaid andmeid nägemata? Vastus on EI. Kuigi eeltoodud lihtsad küsimused ei ole ainsad asja lahendamise seisukohast olulised küsimused, nähtub juba ainuüksi nendele küsimustele asjas kogutud materjalide põhjal antavatest vastustest EI, et kolmanda isiku pakkumus ei ole vastav või kui kõnealused nõuetelevastavused ei ole käsitletavad vastavustingimustele mittevastavustena, ei saanud kolmanda isiku proovitööle hindamiskriteeriumide raames anda rohkem kui 50 punkti (so 30 väärtuspunkti). 1 VASTAVUSTINGIMUSTE JA LÄHTEKOODI SISUSTAMINE 1.1 Hankija ja kolmanda isiku käsitlus vastavustingimustest ja lähtekoodist on kunstlik ja otseselt eksitav. Sisuliselt nähtub hankija väidetest, et hankija püüab iseenda seatud vastavustingimused sisutühjaks tõlgendada, mis ei ole lubatud.1 1.2 Käesolevas hankes esitatud nõuetest nähtuvalt pidid pakkujad proovitööna hankijale üle andma ainult lähtekoodi ja paigaldus- ja kasutusjuhendi. Pakkujad mitte midagi muud hankijale proovitöö koosseisus üle ei andnudki. Seega ei ole tegemist mitte pelgalt formaalsusega, nagu hankija väidab,2 vaid see ongi pakkumuse sisu. Kui midagi hinnata, siis peab ka olema, mida hinnata ja selle jaoks ongi vastavustingimus loodud. Proovitöö, mis on vastav ja seda hinnatakse. Testrakendus ongi antud hanke tähenduses java keeles kirjutatud lähtekood.3 Samuti on selge (sh testvideotest silmaga näha), et hankija käivitas pakkujate esitatud paigaldus- ja kasutusjuhendi järgi nende esitatud lähtekoodi, mitte midagi muud. 1.3 Seega kehtisidki testrakendusele kui lähtekoodile dokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ esitatud nõuded ning hankija sai ja pidigi nendele nõuetele vastavust kontrollima. Hankija aga soovib vaidlustusmenetluses tõlgendada nõuded sisutühjaks, väites, et ta ei saagi iseenda seatud nõuetele vastavust kontrollida. 1.4 Hankija paralleel majaehitusega on otseselt eksitav – hankes oli nõutud valmis lähtekoodi, mida saab käivitada. Sisuliselt telliti valmis maja, mitte „üksikuid juppe“. Õige näide oleks siinkohal see, et hankija on tellinud valmismaja, mida pidi saama vastavalt juhendile vajalike pistikutega ühendades kohe tööle rakendada ehk kasutusse võtta. Kolmanda isiku tarnitud „maja“ ei hakanud toimima ning tuli teha olulisi parandusi/täiendusi valmismaja konstruktsioonis. 1.5 Asjakohatud ja eksitavad on ka hankija viited, et testrakendusele esitatavad nõuded justkui ei kehti, kuna hankija ootas pakkujatelt „loovust“ ning et tähtis on tulemus, mitte meetod tulemuseni jõudmiseks (vt lk 4 viimane lõik). Antud juhul ei ole küsimus mitte loovuses või meetodites, vaid hankija poolt esitatud konkreetsetes nõuetes, millele kolmanda isiku proovitöö pidi vastama, aga ei vastanud. 2 HANKIJA ESITATUD STSENAARIUMID ON ASJAKOHATUD 2.1 Asjakohatud ja isegi manipuleerivad on hankija viited ja „stsenaariumid“, nagu oleks vaidlustaja tõlgenduse korral ainuke vastav pakkuja kolmas isik. Sellised seisukohad ei lähtu vaidlustuses esile toodud asjaoludest ja nõuetest – vaidlustaja vaidlustus just sellel põhinebki, et kolmanda isiku proovitöö nõuetele ei vasta ning vaidlustaja proovitöös ühtegi puudust ei esine. Samuti põhinebki vaidlustaja vaidlustus mh sellele, et kolmanda isiku testrakendus ei realiseerinud kõiki automaattesti toiminguid ning selle juhend ei vastanud nõuetele, so proovitööle ei saa asjakohastes hindamiskriteeriumites punkte omistada. 3 KOLMANDA ISIKU KÄSITLUS (P 14-17) ON ARUSAAMATU 3.1 Kolmanda isiku väitel oleks vaidlustaja pidanud oma alternatiivse taotluse, et kui vaidlustuse aluseks olevaid mittevastavusi ei käsitleta mittevastavusetena vastavustingimuste tähenduses, hinnataks neid mittevastavusi (puudustena) hindamiskriteeriumide 1 RHAD vastavustingimuste tõlgendamisel tuleb võtta aluseks mõistliku hankemenetluses osaleva ettevõtja vaatenurk (TlnRKo 3-18-657, p 16). Eelistada tuleb tõlgendust, mille kohaselt ei muutu tõlgendatav säte mõttetuks (VAKO 26.05.2017, 62-17/185341, p 15). 2 Hankija modifitseeritud käsitluse kohaselt oleks vastavustingimuste täitmiseks võinud lähtekoodina esitada vaid ühe inglise-keelse sõnaga dokumendi pealkirjaga „lähtekood“. Selline seisukoht ei ole õige. 3 „Nõuded proovitöö teostamisele“, jaotus „Rakenduse integratsioonitestid“, nõuded p 4: Funktsionaalsuse testimiseks on käsurealt käivitatav java -konsoolirakendus (testrakendus), mille ühe jar -faili sees on kõik käivitamiseks vajalikud artefaktid ja sõltuvused. 2|6  kohaldamisel, esitama hiljemalt 15.01.2025 ning et vaidlustaja on hilinenud. Selline väide on arusaamatu ja ebaõige. 3.2 Vaidlustaja on juba algses vaidluses selgelt vaidlustanud nii kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kui ka edukaks tunnistamise ning seejuures selgelt avaldanud, et kui vaidlustuse aluseks olevaid mittevastavusi ei käsitleta mittevastavusetena vastavustingimuste tähenduses, hinnataks neid mittevastavusi (puudustena) hindamiskriteeriumide kohaldamisel (vaidlustuse p 3). 4 MITTEAVASTAVUS NR 1 (RIDADE VALIMINE) 4.1 Hankija väited selle kohta, justkui kolmanda isiku testrakendus siiski täidaks tavakasutaja emuleerimise nõude, sh nõude, et lubatud ei ole toimingud, milleks tavakastajal puuduvad andmed. Vaidlustaja rõhutab, et testrakenduses oli 100 000 rida andmetega. Mitte ükski tavakasutaja ei suuda pähe õppida ega meelde jätta 100 000 rea andmeid ning seda tavaelus ka ei tehta (vähemalt ei saa seda tavakasutajalt mõistlikult eeldada). Samuti peab tavakasutaja arvestama sellega, et ka teised kasutavad rakendust ning seetõttu võivad andmed olla muutunud – andmeid peab nägema. Test tuli läbi viia tavalise RTK lõppkasutaja käitumist arvestades, mitte kasutajale utoopilisi eeldusi seades. 4.2 Hankija ei ole seega suutnud selgitada, kuidas saaks tavakasutaja teha reaalseid toiminguid 100 000 rea andmetega, kui ta valitud ridadel olevaid andmeid ei näe (ja ei pea ka peast teadma). Asjaolu, kas ridadel olid unikaalsed tunnused, eeltoodut ei mõjuta. Tavakasutaja ei suuda sellegipoolest 100 000 rea andmeid üksnes mälu järgi kasutada. 4.3 Kolmanda isiku kiirustestid EI TOIMUNUD tavakasutaja tegevusi matkides. Hankija on toonud ebakohase näite garaaži kasutamise kohta. Piltlikult öeldes on õige võrdlus hoopis selline: vastavalt nõudele, et test peab olema tehtud tavakasutust emuleerides, peaks iga autoga garaažini sõitma ja siis selle testimiseks garaaži parkima. Kiiruse mõõtmise sisse kuulubki nii garaažini sõitmise aeg kui ka garaaži sõitmise aeg. Kolmanda isiku mõõtetulemuse puhul mõõdeti ainult garaaži sõitmise aega ning garaažini sõitmise aeg jäi mõõtmata. 4.4 Asjakohatud on ka hankija viited, justkui saaks asjatundja arvamusena käsitleda vaid KES § 3 tähenduses menetleja poolt määratud eksperti. Sellistel väidetel puudub mistahes alus. Asjatundjana saab erialase arvamuse (kui dokumentaalse tõendi) asjas tähtsust omavates küsimustes anda iga erialast kogemust ja pädevust omav isik. A. Solntsev puhul on vastavad nõuded selgelt täidetud, samuti on võimalik selgelt veenduda, millised andmed on asjatundjale arvamuse andmise alusena esitatud. 5 MITTEVASTAVUS NR 2 (TOIMINGU ÕNNESTUMISE KONTROLLIMINE) 5.1 Hankija on väitnud, et ta on kontrollinud, et kolmanda isiku pakkumuses on väärtus TRUE defineeritud ja et seega toimingu õnnestumist kontrolliti ja tulemused kajastati andmebaasis. 5.2 Hankija pole aga seejuures mitte millegagi ustavaks teinud (rääkimata tõendamisest), kuidas ta kolmanda isiku pakkumuse puhul veendus selles, et paigaldus- ja kasutusjuhendis defineeritud väärtus TRUE tähendab toimingu õnnestumise kontrolli. Ühe väärtusega TRUE ei ole võimalik edasi anda mitme sammu olekut (so ka seisundeid, kus toiming ei õnnestunud ning mis oli põhjus – ka viimaseid oli andmebaasis kohustatud kajastada). Seega nähtub hankija selgitustest, et hankija ei olegi vastava nõude täitmises kohaselt veendunud. 6 MITTEVASTAVUS NR 4 (RAKENDUSE SÄTETE KAJASTAMINE) 6.1 Hankija on oma vastuses meelevaldselt teinud kahest eraldiseisvast nõudest (nõuded 10 ja 13) ühe nõude, väites justkui piisas rakenduse sätete haldamisest (milline nõue ei olnud siiski samuti täidetud). 3|6 6.2 Vaidlustuse aluseks olevad testrakenduse nõuded 10 ja 13 omavahel seotud niivõrd, kuivõrd p 13 määrab ära, mis on rakenduse sätted. Küll aga on tegemist sisuliselt erinevate nõuetega – lisaks nõudele, et rakenduse sätted „headless“ ja DEBUG peavad oleva käsurealt hallatavad (nõue 13), peavad rakenduse sätted olema ka konsoolis kajastatud (konsooli kirjutatud), nagu nõuab nõue nr 10. Hankija üritab taas enda esitatud nõuet (nõue 10) sisutühjaks tõlgendada. 6.3 Hankija EI OLE näidanud, et kolmanda isiku testrakenduse puhul olid konsoolis kajastatud rakenduse sätted „headless“ (sh ei ole näidanud, kus). Hankija on sellega sisuliselt omaks võtnud, et kolmanda isiku proovitöös oli nõue täitmata. 7 MITTEVASTAVUS NR 6 (RAKENDUSE KÄIVITUMINE) 7.1 Nagu vaidlustaja on ülal esile toonud, on kõnealuse mittevastavuse aspektist olulised järgmised asjaolud: - kolmanda isiku testrakendus EI käivitunud kahest masinast testimisel (so selliselt, et rakendus ja test käivitatakse erinevates masinates) paigaldus- ja kasutusjuhendis toodud käsureavõtmega; - kuigi kolmanda isiku testrakendus kahe masina testis ei käivitunud, siis hankija EI OLE näidanud, kuidas ta veendus kolmanda isiku testrakenduse vastavuses hankija esitatud nõuetele - hankija EI OLE näidanud, et kolmanda isiku testrakenduse puhul oleks saanud hallata sätteid „headless“ ja DEBUG (ja kui, siis kuidas). 7.2 Vaidlustaja ei pea vajalikuks korrata varem esitatud seisukohti. Ebaõige on ka hankija väide selle kohta, et kahe masina testis (2. test) kolmanda isiku proovitöö lähtekoodi ei muudetud (ja et hankija administraator „eksis“ vastupidise avaldamisel). Kolmanda isiku teises testis muutis hankija ise pakkuja esitatud lähtekoodi ning hankija vastupidised väited ei vasta tõele järgmistel põhjustel. 7.3 Testrakenduse ja põhirakenduse käivitamisel erinevatest arvutitest PEAB SAAMA testrakendus kuskilt info, millises arvutis (aadress) olevat rakendust ta peab testima ja millises arvutis (aadress) olevasse andmebaasi peab ta tulemuse kirjutama. Videost on selgelt näha, et vastavaid parameetreid EI OLE konfiguratsioonifailis. Ning käsureaga, millega test käivitatakse, EI OLE neid samuti. Samal ajal kommenteeribki administraator videos, et pidi muutma java faile - järelikult kirjutati need väärtused otse java lähtekoodi. 7.4 Nimelt, videost on näha, et failis (docker-compose.yml) ei ole mingeid parameetreid põhirakenduse ega andmebaasi aadressidega. Näha on, et saab ette anda käsurealt lisa parameetreid (märgitud punasega pildil): 4|6 Videost on ka näha, et hankija administraator proovib seda käsurealt teha, kuid saab vea (joonitud punasega) “variable is not set”(muutuja on määratlemata): Rohelisega on näha, et üritati rakendusele ette anda appMainUrl ja dbConnectionString parameetreid. Siit järeldubki, et ainus võimalus oli need aadressid kirjutada otse rakenduse lähtekoodi (java faili). Kuivõrd kolmanda isiku testrakendust ei olnud võimalik tema poolt esitatud paigaldus- ja kasutusjuhendi kohaselt käivitada (mida hankija testvideos ka selgelt avaldab), on ilmne ka see, et kolmanda isiku proovitöö paigaldus- ja kasutusjuhend ei vastanud nõuetele (so esineb ka vaidlustuses toodud mittevastavus nr 7). 5|6 8 TÄIENDAVAD MENETLUSKULUD 8.1 Vaidlustaja täiendab oma 20.01.2025 esitatud menetluskulude nimekirja käesolevaga täiendavalt järgmise reaga: Tunnihind Summa Kuupäev Tehtud töö (toiming) Aeg (h) (EUR) (ilma km-ta) Hankija ja kolmanda isiku seisukohtade analüüs, suhtlus 23.01.2025 4,50 190,00 855 kliendiga, repliigi koostamine /allkirjastatud digitaalselt/ Kaidi Reiljan-Sihvart vandeadvokaat Wisercat Estonia OÜ lepinguline esindaja 6|6