Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027 versiooni 4.0 kinnitamine

Rahandusministeerium 27.01.2025 nr 1-6/3095-1 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse "Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027 versiooni 4.0 kinnitamine" eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Jürgen Ligi Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versiooni 4.0 kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versiooni 4.0 ettepaneku. Muudatused tulenevad Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) täiendavatest sihtotstarbelistest rahastusotsustest, mistõttu suureneb rakenduskava maht 26 673 708,68 euro võrra (sh Euroopa Liidu toetus 24 142 996,29) ning on vajalik täiendav riiklik kaasfinantseering aastateks 2025– 2028 summas 2 530 712,39 eurot). Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust BMVI rakenduskava maht 79 802 083,91 eurot, sh ELi toetus 65 788 697,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering 14 013 386,52 eurot. Palume kooskõlastust võimalusel viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versiooni 4.0 kinnitamine“ eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versiooni 4.0 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 3. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 4.0 ettepanek 4. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 4.0 ettepanek_TRACK Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  LISA 1 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2025 nr Päevakorrapunkt nr „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 4.0“ kinnitamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel: 1. Kinnitada siseministri esitatud „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021– 2027 versioon 4.0“. 2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma veebisaidil. Kristen Michal peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Lisa 2 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 4.0“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) kinnitas Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu1 (edaspidi BMVI) rakenduskava 21. aprillil 2022. a protokolliga nr 27 ning Euroopa Komisjon (edaspidi EK) 5. septembril 2022. a. otsusega nr C(2022)6298. Rakenduskava on kaks korda muudetud seoses sellega, et EK on eraldanud Eestile BMVI kaudu täiendavat sihtotstarbelist raha erimeetmete elluviimiseks. Praegu kehtib rakenduskava versioon 3.0, mille EK kinnitas 27.11.2024. 2024. a detsembris tegi EK täiendavad rahastusotsused (Ares(2024)8848412 – 11/12/2024 ja Ares(2024)9104250 – 18/12/2024) kahe erimeetme projekti rahastamiseks. Raha kasutuselevõtuks peab SiM esitama EK-le rakenduskava uue versiooni (4.0). Kuna muutub rakenduskava maht ja näitajad, peab perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõigete 2 ja 3 kohaselt selle eelnevalt heaks kiitma VV. SiM esitab VV-le kinnitamiseks BMVI rakenduskava muudatused. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected]). II. Rakenduskava muudatuste sisu Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada BMVI rakenduskava 2021–2027 muudatused. Planeeritud muudatused puudutavad BMVI rakenduskava esimest erieesmärki – Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge. EK eraldab sihtotstarbelist lisa raha summas 22 776 411,60 eurot. Projekti „Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril“ (18 299 916,90 eurot) raames arendatakse ja ehitatakse fiiberoptiline sidevõrk, et tagada töökindlus ja katkematud andmevood välispiiril asuvate piirivalvepunktide ja andmekeskuste vahel ning luuakse mehitamata sõidukite tuvastamise süsteem, et tagada olukorrateadlikkus piiriülesest liikumisest, sealhulgas madalalt lendavate mehitamata sõidukite ebaseaduslikust piiriülesest kasutamisest. Projekti „Mitmekihilise droonituvastus- ja -tõrjepositsiooni piloteerimine“ (4 476 494,70 eurot) raames 1 Ingl Instrument for Financial Support for Border Management and Visa Policy. katsetatakse ELi välispiiril uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Luuakse positsioon, mis on võimeline tuvastama ja maha võtma lendavaid objekte Venemaa piiri lähedal. Erimeetme lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtused (tabelid 1 ja 2) ning summade jaotus sekkumise liikide (tabel 3) kaupa. Erimeetmete elluviimiseks sõlmitakse toetusleping Politsei- ja Piirivalveametiga. Muudatused tabelites on märgitud paksus kirjas. Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus (2029) (2024) O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud Absoluutarv 1216 4020 4143 seadmete arv O.1.1.1 millest omakorda ostetud Absoluutarv 18 18 automaatse piirikontrolli süsteemide/iseteenindussüste emide/e-väravate arv O.1.2 Hooldatud/parandatud Absoluutarv 1 7 taristuosade arv O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu Absoluutarv 0 0 piirkonnad O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud Absoluutarv 1 1 piiripunktirajatiste arv O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26 O.1.5.1 millest omakorda ostetud Absoluutarv 0 26 mehitamata õhusõidukite arv O.1.6 Ostetud Absoluutarv 0 0 meretranspordivahendite arv O.1.7 Ostetud Absoluutarv 0 33 maismaatranspordivahendite arv O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 596 602 O.1.8.1 millest omakorda Absoluutarv 347 594 600 koolitustegevuses osalejate arv O.1.9 Kolmandatesse riikidesse Absoluutarv 0 0 lähetatud sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv 2  O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajak Absoluutarv 4 8 10 ohastatud IT-funktsioonide arv O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajak Absoluutarv 4 4 ohastatud suuremahuliste IT- süsteemide arv O.1.11.1 millest omakorda välja Absoluutarv 1 1 töötatud suuremahuliste IT- süsteemide arv O.1.12 Kolmandate riikidega Absoluutarv 0 0 läbiviidavate koostööprojektide arv O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist Absoluutarv 96 256 kaitset taotlenud isikute arv Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Märkused (2029) mõõtühik 4 mobiiilset seirelahendust, R.1.14 Euroopa Piiri- ja 43 Absoluutarv 26 mehitamata õhusõidukit, Rannikuvalve Ameti 33 maismaasõidukit tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv 4 mobiiilset seirelahendust, R.1.15 Euroopa Piiri- ja 43 Absoluutarv 26 mehitamata õhusõidukit, Rannikuvalve Ameti 33 maismaasõidukit käsutusse antud seadmete arv Ei plaani projekte R.1.16 Riiklike ametiasutuste 0 Absoluutarv poolt EUROSURi riikliku koordinatsioonikeskuseg a algatatud/tõhustatud koostöövormide arv PPA prognoosi kohaselt R.1.17 Automaatse 2 200 000 Absoluutarv toimub 40% piiriületustest piirikontrolli süsteemide e-väravate kaudu ja e-väravate kaudu toimunud piiriületuste arv Hindamiste R.1.18 Piirihalduse valdkonnas 100% Osakaal tulevikusoovituste läbi viidud Schengeni täitmiseks kasutatakse hindamiste ja enamjaolt riigieelarvet haavatavuse hindamiste *Mõlemad erimeetmed tulemusel esitatud nende panustavad kahe soovituste arv, mida on Schengeni hindamise arvesse võetud soovituse rakendamisse, kuid sihttase jääb samaks. 3  Prognoos tehtud varasemate R.1.19 Nende osalejate arv, kes 482 486 Absoluutarv projektide tagasiside alusel teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Üldine näitaja, mis ei ole R.1.20 Piirivalveasutuste poolt 12 800 Absoluutarv otseselt seotud BMVI sisenemiskeelu saanud projektidega. Prognoos isikute arv tehtud 2018.–2019. aasta statistika alusel Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,97 SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 114 330,78 SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 16 465 963,22 SO1 Piirivalve – automaatsed 22 776 411,60 piirivalvesüsteemid *lisandub erimeemtete summa SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 853 142,23 SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0 SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000 SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki 020 0 sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa 021 1 540 880,19 reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi 022 1 161 885,65 reisiinfo ja -lubade süsteem ETIAS – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – 024 2 313 596,53 Schengeni infosüsteem (SIS) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – 025 3 997 129,25 koostalitlusvõime SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 107 260,70 SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT- 027 1 858 683,75 süsteemid piirihalduseks 4 Teise erieesmärgi – Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske – all muudatusi ei tehta. Tehniline abi BMVI tulemuslikuks haldamiseks EK eraldab tehnilist abi ühtse määra alusel, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060, artikli 36 lõike 5 punkti b) alapunktile vi, 6% Euroopa Komisjoni heaks kiidetud maksetaotluses sisalduvatest rahastamiskõlblikest kuludest. See tähendab, et igale kinnitatud maksetaotlusele lisab EK 6%. Näiteks, kui Eesti esitab taotluse 1 miljoni euro hüvitamiseks ja tehtud kulud vastavad kõikidele tingimustele, hüvitab EK 1 miljoni ja lisab juurde 60 000 eurot. Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia BMVI rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu ja selle kasutamist korraldab Siseministeerium siseministri 12. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/72 „Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika fondide tehnilise abi kasutamise tingimused“ kohaselt. Uue erimeetme lisandumisega, suureneb tehnilise abi eelarve 1 366 584,69 euro võrra. Lisa raha jagame erinevate tegevuste vahel. Enim planeerime raha suutlikkuse suurendamiseks, kuna selle sekkumisliigi alt on võimalik korraldusasutusel läbi viia tegevusi ka toetuse saajatele, nt koolitused ja IT-süsteemi arendused. Tabel 7. Tehnilise abi jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 44 730,98 250 000 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 035 259,71 2 500 000 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 187 851,17 250 000 Suutlikkuse suurendamine 004 89 461,97 723 888,52 III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt. 5 BMVI vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi õigusaktides: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2509, 23. september 2024, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)2; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid3; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. 4. BMVI rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas. IV. Rakenduskava muudatuste mõju Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve vähe võimalikke rahastusallikaid. Piirihalduse ja julgeoleku eest vastutavad esmajärjekorras küll liikmesriigid, kuid üksinda tegutsedes ei suuda nad rahvusvahelisi ohte tõhusalt tõrjuda. Seega on valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis. BMVI rakenduskava muutmisega luuakse täiendav võimalus viia ellu BMVI määruses kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias kindlakstehtud vajadustega. Rakenduskava muudatuste kinnitamisega lisandub riigile 10% kaasrahastamise kohustus. EK-lt erimeetmeteks raha taotlemisel on elluviijad kinnitanud, et projektide läbiviimisel lähtutakse keskkonnahoidlikest põhimõtetest, arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadusega. Toetuse saaja tagab, et hangitavatest seadmetest ning riist- ja tarkvara tehnilistest omadustest ja seadistustest, aga ka nende tootjast või tugiteenuse pakkujast ei rakendu ohtu Eesti ja ELi julgeolekule. Mõjuhindamise kokkuvõttena võib öelda, et rakenduskava muudatustel on oluline mõju eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisusele. Tekib võimalus kasutada ELi toetust meetmeteks, mis aitavad tagada ELi välispiiril katkematu olukorrapildi ning tuvastada ja vajadusel tõrjuda lubadeta droone. V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine Rakenduskava muutmisega kaasneb erimeetmele kaasrahastamise kohustus, täiendavalt on juurde vaja 2 530 712,40 eurot. Selle katmiseks kasutatakse VV reservi sihtotstarbeliselt eraldatud erimeetmete ja erakorralise abi riiklikku kaasfinantseeringut, mille tarbeks on 2 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024. 3 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 6 Rahandusministeerium planeerinud 1,5 miljonit eurot aastas. Projektid peavad olema lõpetatud hiljemalt 2028. a II kvartalis, kuid investeeringud tehakse hiljemalt 2027. a lõpuks. Tehniline abi on 100% EL toetus ja kaasfinantseeringut lisama ei pea. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust BMVI rakenduskava maht 79 802 083,91 eurot, sh ELi toetus 65 788 697,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering 14 013 386,52 eurot. BMVI eraldis koos riikliku kaasfinantseeringuga jaguneb erieesmärkide vahel järgmiselt: a) integreeritud piirihaldus – 74 078 195,39, sh ELi toetus 60 564 808,87 eurot (enne 48 771 071,40 eurot, sh ELi toetus 37 788 397,27 eurot); b) ühine viisapoliitika – 2 miljonit eurot, sh ELi toetus 1 500 000 eurot (summa ei muutunud); c) tehniline abi (100% ELi toetus).– 3 723 888,52 eurot (enne 2 357 303,83 eurot). VI. Eelnõu kooskõlastamine Kuivõrd rakenduskava muudatused ei pane kohustusi teistele ministeeriumidele ega Riigikantseleile ning ei puuduta nende valitsemisala ülesandeid, kooskõlastatatakse eelnõu Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu vaid Rahandusministeeriumiga. 7  Lisa 3 CCI number 2021EE65BVPR001 Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava Versioon 4.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number - Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise - kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga on riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri. Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“. Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti 1 ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele. Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava (edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliitika ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ja „Eesti digiühiskond 2030“. Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontroll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö. Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende isikuandmetega. Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi EES), Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS) ja viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine. Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel (edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega. Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumusi rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu. Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d märgitud tabelites 3 ja 6 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. Täpsed tegevused ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside kohaselt, arvestades koostoimet muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning 2 tollikontrolliseadmete rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude asjaomaste sidusrühmade teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist. Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020 ISFBst. BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad täita määruses (EL) 2019/1896 (edaspidi ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüsteeme. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. Tähtis on arendada VISi. Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatakse sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvaliselt, olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatakse olulise keskkonnamõjuga projektid. BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust. Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)) esitatud vajadustega. ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis • Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM) IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga. Riiklik suutlikkuse arendamise kava tugineb IBMi prioriteetidele asjakohastele piirihalduse valdkonna strateegiatele ja programmidele Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse arendamise planeerimise raames kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega. Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet. IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia eesmärkidega: 1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel; 2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid; 3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus. 3 • Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides, piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüsi, ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusürituste tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100% Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus ametitega on kooskõlas Frontexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamist piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahendite hankimist. • EUROSUR Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisala on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige järgmiste punktidega: o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta; o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala; o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja võimaldada masinatevahelist suhtlust; o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine; o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine. Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegsele rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Loodud on liidesed riikliku piirikontrolli infosüsteemi ja migratsioonijärelevalve infosüsteemi ning EESi vahel. Töös on keskse juurdepääsupunkti loomine ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks. Vaja on koordineerida riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi tegevusi ning eraldada süsteemide arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata ka hankemenetluste ja muude administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning koolitama süsteemide kasutajaid. • Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine Eesti on läbinud Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise seni edukalt. 2018. aastal ei tuvastatud piirihalduses olulisi puudusi. 4  2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama. Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud. Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. BMVI rakenduskavas arvestatakse võimaluse korral haavatavuse hindamise/kava tulevastes soovitustes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike tegevustega. Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse õigusraamistiku arengut. Eesti viisapoliitika Schengeni hindamine toimus 2018. aasta oktoobris. Kokku esitati Eestile 56 soovitust, millest kaks on veel täitmata. Üks soovitus on seotud uue viisaregistri kasutuselevõtuga ja see tuleks lõpule viia 2024. aastal, rahastamine on ette nähtud BMVIs. Teine soovitus viia viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega viiakse lõpule 2022. aastal. Schengeni soovituste rakendamiseks kasutati riigieelarvet. Eesti soovib kasutada ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõsta 5% AMIFi eraldisest BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse kõiki võimalike toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis on selgitatud välja riiklike strateegiate koostamise käigus. Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures osas rahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). Lisaks on võimalik erakorraliste sündmuste korral taotleda vahendeid AMIFi temaatilisest rahastust. Kuna AMIFi tegevused algavad 2022. aasta teises pooles, võib tekkida olukord, et Eesti ei jõua aastaks 2024 kasutada 10% esialgsest AMIFi eraldisest, mistõttu kaoks õigus AMIFi määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud lisaeraldisele. Üks suurimaid katsumusi ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis on ehitada välja ELi välispiir: Eesti- Vene maismaapiir. Eesti on piiritara püstitamiseks investeerinud juba märkimisväärsel hulgal riigi raha ja teeb seda ka edaspidi. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiirile tipptasemel valvetehnika. Peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud selleks otstarbeks kasutada. Kuna seiresüsteemide maksumus on väga suur, otsitakse peale BMVI teisi katteallikaid. Ühe allikana kasutatakse AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot. 2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi) Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4 2.1. Erieesmärgi nimetus Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu 5 toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal. Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihalduse süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke riske. Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapildi saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaamet ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega. ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod, eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC- väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015– 2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks. BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna katsumustega. • Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise valvega. Erimeetmest BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 soetatakse mobiilsed seirelahendused. Piirikontrollilahendused, mis tuginevad biomeetrilistele andmetele ning mis võetakse kasutusele lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga. PPA on alustanud maismaavälipiiri taristu loomist, paigaldatud on piiripostid. Idapiiri ehitamise projekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine peaaegu täielikult tehnilise valvega on prioriteet. Lisaks luuakse piiriintsidentide haldamist toetav IT-süsteem. 6 ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitatakse välja sobivaim tehnoloogia, mille tulemusi arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemi hankimisel ja vajaliku taristu loomisel, näiteks mastid ja voolukaablid. Eesti välispiiril on 44 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 30 merepiiril ja seitse õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017. aastal 66% ja 2020. aastal 80% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25% ja 2020. aastal 6%. Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017) ja 13% (2020). Statistikaanalüüs näitab, et peamine liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti maismaavälispiiri 7,4 miljonit ja 2020. aastal 1,3 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017) ja 63% (2020) ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate sujuva piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse õigusraamistiku tõenäolist arengut. Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiiril. 2019. aastal oli 228, 2020. aastal 166 ja 2021. aastal 303 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord võib kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene piiril toimunu ning 2022. aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog ja piiriülene kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike piiriületuste arv 8 277 528, 2020. aastal 1 585 775 ja 2021. aastal 1 099 974. Kasvu prognoositakse taas pärast pandeemia vaibumist. Reisijatevoo suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik ränne ja muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja kaupade sujuv piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid jõupingutusi. Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi (ABC-väravad). EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning tulevikus koostööd ja teabevahetust Läti, Leedu ja Soome piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja olukorrateadlikkuse parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamisele koos asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutuste vahel. EUROSURi edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo. BMVI toel renoveeritakse ja möbleeritakse osaliselt Kagu-Eesti juhtimiskeskuse ruumid. 7 • Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit, et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumisel jõude. PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö, Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu. BMVIst toetatakse Maksu- ja Tolliameti amentike esimese astme tollikontrolli täiendkoolitusi. • Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks ELi suuremahuliste IT-süsteemide – EESi, ETIASe, SISi ja kootalitlusvõime – rakendamiseks tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tulenevate arendusvajadustega. Viiakse ellu kolm erimeedet BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007, BMVI/2021/SA/1.5.4/008 ja BMVI/2024/SA/1.5.1/001. • Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida, lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse II ja III kategooria alalise korpuse liikmetele koolituskursusi. Erimeetme BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 abil soetatakse 20 patrullsõidukit. • Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse (EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896 kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’ nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamises ja 8 ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne). Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Koolitustel pööratakse nendele põhimõtetele endiselt tähelepanu. Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt, reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi. Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise nõuetele. BMVI vahendeid kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud puudused, näiteks piirivalvurite koolitamiseks. Erimeetmete BMVI/2024/SA/1.4.2/002 ja BMVI/2024/SA/1.1.5/001 raames suurendatakse piirivalvevõimekust avastada ja tõrjuda lubadeta piiriüleseid mehitamata õhusõidukeid ning tagada 24/7 tõrgeteta andmevoog ja parem olukorrateadlikkus idapiirilt. Meetmete esialgne loetelu: • EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks investeeringud riiklikusse IKT- süsteemi, mille kaudu edastatakse piiriolukorra pilti ja vahetatakse teavet; seadmete, näiteks monitoride hankimine ning väikesemahulised renoveerimistööd juhtimiskeskuses; • koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed, näiteks ETIASe, EESi ja SIS-Recasti arendustööd; • meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse; • piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise elluviimise tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine; • investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid – kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks; • investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega, näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid; • Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust. Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärsem piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne). Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, sealhulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadusega. Tegevustoetus PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijärelevalve 9 valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja hooldamist. Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegset tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt. • Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA) 2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat. ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja teenuseosutaja sõlminud rendilepingu. Lepingut rahastatakse ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Automaatne iseteeninduskiosk paigaldatakse ka Saatse piiripunkti. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate ja iseteeninduskioski käitamiseks. • ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine (PPA ja/või SMIT) ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riikliku üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates 1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine. • Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA) ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti inventar ja sisustus. Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole. Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise võimalike tulevaste soovituste lahendamisse suhtutakse täie tõsidusega. Rahastamisvahendid: ei kohaldata. 10 2.1.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 1216 4143 SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli Absoluutarv 16 16 süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 7 SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1 SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26 SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26 SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 33 SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 602 SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 600 11  SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud Absoluutarv 0 0 sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide Absoluutarv 4 10 arv SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 4 4 süsteemide arv SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 1 1 süsteemide arv SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256 Tabel 2. Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlus Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete Märkused mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik allikas SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 43 Absoluutarv Projektide 4 mobiilset Rannikuvalve kohaldu aruanded seirelahendust, Ameti tehniliste 26 mehitamata seadmete õhusõidukit ja 33 reservis maismaasõidukit registreeritud seadmete arv SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 43 Absoluutarv Projektide 4 mobiilset Rannikuvalve kohaldu aruanded, seirelahendust, Ameti käsutusse lepingud 26 mehitamata 12  antud seadmete õhusõidukit ja 33 arv maismaasõidukit SO1 R.1.16 Riiklike Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte ametiasutuste kohaldu poolt EUROSURi riikliku koordinatsiooni keskusega algatatud/tõhust atud koostöövormide arv SO1 R.1.17 Automaatse Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi piirikontrolli kohaldu kohaselt toimub süsteemide ja e- 40% väravate kaudu piiriületustest e- toimunud väravate kaudu piiriületuste arv SO1 R.1.18 Piirihalduse Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 100% Osakaal Schengeni Hindamiste valdkonnas läbi kohaldu hindamiste tulevikusoovituste viidud ja täitmiseks Schengeni haavatavuse kasutatakse hindamiste ja hindamiste enamjaolt haavatavuse soovitused riigieelarvet hindamiste tulemusel esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud 13  SO1 R.1.19 Nende osalejate Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 486 Absoluutarv Projektide Prognoos tehtud arv, kes teatavad kohaldu aruanded, varasemate kolm kuud osalejate projektide pärast koolitust, nimekirjad, tagasiside alusel et nad kasutavad tagasisideleh koolituse käigus ed omandatud oskusi ja pädevust SO1 R.1.20 Piirivalveasutust Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja, e poolt kohaldu mis ei ole otseselt sisenemiskeelu seotud BMVI saanud isikute projektidega. arv Prognoos tehtud 2018.–2019. aasta statistika alusel 2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,97 SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 114 330,78 SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 16 465 963,22 SO1 Piirivalve – merevarustus 004 0 14 SO1 Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid 005 22 776 411,60 SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 853 142,23 SO1 Piirikontrolliga seotud tehnilised ja 007 0 operatiivmeetmed Schengeni alal SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0 SO1 Riskianalüüs 009 0 SO1 Andmete ja teabe töötlemine 010 0 SO1 Esmase vastuvõtu piirkonnad 011 0 SO1 Haavatavate isikute tuvastamise ja 012 0 edasisuunamisega seotud meetmed SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda 013 0 taotleda soovivate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000 SO1 Asutusetevaheline koostöö – liikmesriigi 015 0 tasand SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000 SO1 Asutustevaheline koostöö – kolmandate 017 0 riikidega SO1 Sisserändeküsimustega tegelevate 018 0 kontaktametnike ühine lähetamine 15 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac 019 0 piiride haldamiseks SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki 020 0 sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa 021 1 540 880,19 reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo 022 1 161 885,64 ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo 023 0 ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni 024 2 313 596,53 infosüsteem (SIS) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – 025 3 997 129,25 koostalitlusvõime SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 107 260,70 SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT- 027 1 858 683,75 süsteemid piirihalduseks 16 2.2. Erieesmärgi nimetus Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium. ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada selliste isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave. Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga. Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatavaid meetmeid. • Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine, käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi. VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid. SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava viisapoliitika erieesmärgi prioriteet. Et tagada viisataotlejate usaldusväärne kontrollimine ja tuvastamine, on vaja töödelda VISis biomeetrilisi andmeid. ISFB vahendeid kasutati konsulaaresinduste töökohtade ajakohastamiseks: osteti arvuteid ja sõrmejäljeskannereid. Lisaks ostis ja paigaldas Välisministeerium riigieelarve toel 45 Dermalog LF10 skannerit, et koguda biomeetrilisi andmeid (10 sõrmejälge). BMVI toel uuendatakse sõrmejäjeskannereid ja hangitakse näotuvastusseadmeid. 17 • Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2 • Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine • Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud investeeringud rahastatakse riigieelarvest. Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 19 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni viisade menetlemisel viit liikmesriiki (Taani, Leedu, Madalmaad, Soome ja Rootsi) viies riigis. Praegu tegeleb viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaale lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). 2020. aastal menetleti 25 555 Schengeni viisataotlust, millest 24 970 väljastati Eesti välisesindustes. 2019. aastal olid arvud vastavalt 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast. Kui keskkond muutub paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud kasvavad. Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolitustel käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames. Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi. Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetlusele. 2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Eu-LISA ning rände ja siseasjade peadirektoraat töötasid projekti raames välja ja katsetasid ELi veebipõhise viisataotlusportaali prototüüpi. Prototüüp võeti kasutusele 2021. aastal. EE liidestatakse ELi viisataotlusplatvormiga pärast selle valmimist. • Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada. 2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 105 riigis (112 asukohta). Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 16 riigis. Kehtivate lepingute alusel pakub 170 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Gruusias, Hiinas, Iirimaal, Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Türgis, Ukrainas, USAs, Valgevenes, Venemaal ja Ühendkuningriigis. Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks. Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis. Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja 18 Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi. Meetmete esialgne loetelu: • VISi arendus (prioriteet); • digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga; • biomeetriliste andmete seadmete hankimine; • konsulaartöötajate koolitus ja praktika;väliste teenuseosutajate auditid; • Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust. Tulemused. Kõik Eesti välisesindused on hästi varustatud, viisaametnikud on koolitatud ja osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja e-rakendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0 nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust. _____________________________________________________________________________ Tegevustoetust ja rahastamisvahendeid ei kasutata viisaeesmärgi saavutamiseks. 19 2.2.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3 SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 90 SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70 SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud Absoluutarv 0 0 töötajate arv SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud Absoluutarv 0 0 töötajate arv SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 2 SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 0 1 süsteemide arv SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide Absoluutarv 0 1 arv SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0 SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0 20 Tabel 5. Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete Märkused mõõtühik (2029) mõõtühik allikas SO2 R.2.8 Väljaspool Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide Sõrmejäljeskann Schengeni ala aruanded erid asuvate uute/ajakohastat ud konsulaatide arv SO2 R.2.8.1 millest Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide Sõrmejäljeskann omakorda nende aruanded erid konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbraliku maks SO2 R.2.9 Ühise Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide BMVI kõrval viisapoliitika aruanded kasutatakse teisi valdkonnas läbi katteallikaid viidud Schengeni hindamiste raames esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud 21 SO2 R.2.10 Digitaalselt Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja, esitatud mis ei ole viisataotluste seotud BMVIga. arv Prognoos tehtud 2018.–2019. aasta andmete alusel SO2 R.2.11 Liikmesriikide Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide Välisministeeriu vahel aruanded m prognoosib viisataotluste ühte menetlemisel koostöövormi alustatud/tõhust aastas atud koostöövormide arv SO2 R.2.12 Nende osalejate Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide Sihtväärtus arv, kes teatavad aruanded ja seatud kolm kuud osalejate varasemate pärast koolitust, tagasiside projektide et nad kasutavad tagasiside alusel koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 22 2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 562 500 SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende 002 352 500 kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine SO2 Dokumentide turvalisus / dokumendinõustajad 003 0 SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500 SO2 Konsulaaresinduste võrk 005 0 SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem 006 112 500 (VIS) SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 375 000 SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 0 SO2 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid 009 0 viisataotluste töötlemiseks SO2 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade 011 0 väljastamine 23 2.3. Tehniline abi 2.3.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95 BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:  programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;  suutlikkuse suurendamiseks;  hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;  teavitus- ja teavitamistegevusteks. Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 24 2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 7. Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 250 000 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 2 500 000 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 250 000 Suutlikkuse suurendamine 004 723 888,52 25 3. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g 3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (NB! Selle tabeli täidab Euroopa Komisjon) Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku BMVI 0 5 269 705,00 12 261 989,10 9 398 424,00 29 796 564,29 4 575 852 4 486 181 65 788 697,39 3.2. Rahalised eraldised kokku Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus Liikmesriigi osaluse esialgne Kokku Kaasrahasta arvutamise alus (b)=(c)+(d) jaotus mismäär e=(a)+(b) (kogusumma või (f)=(a)/(e) avalik sektor) avalik c) erasektor d) Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12 kogusumma 17 785 004,81 5 928 334,94 5 928 334,94 0 23 713 339,75 75 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 30 036 973,96 3 337 441,55 3 337 441,55 0 33 374 415,51 90 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 26  BMVI määruse artikli 12 kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 7 965 944,45 2 655 314,82 2 655 314,82 0 10 621 259,27 75 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 1 161 885,65 387 295,22 387 295,22 0 1 549 180,87 75 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 1 60 564 808.87 13 513 385,52 13 513 385,52 0 74 078 195,39 kokku Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12 kogusumma 1 500 000 500 000 500 000 0 2 000 000 75 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 6 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 27 Erieesmärk 2 1 500 000 500 000 500 000 2 000 000 kokku Ühissätete kogusumma 3 723 888,52 0 0 3 723 888,52 määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete kogusumma 0 0 0 0 määruse artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 65 788 697,39 14 013 386,52 14 013 386,52 0 79 802 083,91 28 4. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 10 Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eeltingimuse Kriteeriumid Kriteeriumide Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus täitmine täitmine Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register järelevalvemehhanismid, riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja järelevalvemehhani (https://riigihanked.riik.ee) mis hõlmavad kõiki 2. JAH teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ smid riigihangete riigihankelepinguid ja (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium, turu jaoks 3. JAH nende hankeid fondidest, kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta kooskõlas ELi 4. JAH rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse hankeõigusega. Selleks on kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse vaja järgmist: 5. JAH ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 1. meetmed, mis tagavad ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve tõhusate ja ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud usaldusväärsete andmetel. andmete kogumise 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja riigihankemenetluste lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu kohta, mis ületavad sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. aasta ELi lävendeid, rakendusmääruse (EL) 2015/1986 alusel. kooskõlas direktiivi 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada 2014/24/EL artiklitest täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete 83 ja 84 ning direktiivi registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta 2014/25/EL artiklitest avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid 99 ja 100 tuleneva teostatakse keskses hankeregistris. aruandluskohustusega; 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on 2. meetmed andmete Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on tagamiseks vähemalt sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli järgmiste aspektide inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. jaoks: 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted a. konkurentsi kvaliteet on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil ja intensiivsus: võitnud 29  pakkujate nimed, (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri esialgne pakkujate arv igihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad ja lepinguline statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on maksumus; samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil b. teave lõpliku hinna (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri kohta pärast valituks igihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku- osutumist ja VKEde kokkuvotted). kui otsepakkujate 5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud osalemise kohta, kui mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et sellist teavet pakuvad kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda riiklikud süsteemid; aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 3. meetmed pädevate 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku riigiasutuste jaoks korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium andmeseire ja uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. -analüüsi tagamiseks Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus. kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioo nile, edastatakse pädevatele riigiasutustele 30  kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Euroopa Liidu Et tagada Euroopa Liidu ÜRO ühine põhidokument, mis on JAH 1. JAH 1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu põhiõiguste harta põhiõiguste harta osa osalisriikide aruannetest – loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta tõhus kohaldamine järgimine, on olemas 2. JAH Eesti järgimiseks. ja rakendamine tõhusad mehhanismid, mis (https://tbinternet.ohchr.org/_layo hõlmavad järgmist: uts/15/treatybodyexternal/Downlo Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta 1. kord, mis tagab ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu fondidest toetatavate E%2fEST%2f2015&Lang=en) strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, programmide vastavuse arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse Eesti 2035 ja nende rakendamise andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud (https://valitsus.ee/strateegia- harta asjakohaste sätete institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on eesti-2035-arengukavad-ja- kohaselt; seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide planeering/strateegia) 2. kord anda koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja seirekomisjonile aru Eesti Vabariigi põhiseadus toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega juhtumitest, mis on (https://www.riigiteataja.ee/akt/11 arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime, seotud fondide 5052015002) mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste toetatavate tegevuste ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis-, rakendamis-, Soolise võrdõiguslikkuse seadus mittevastavusega seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21, (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 hartaga. 23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga 6042013009) ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest Võrdse kohtlemise seadus oma haldusalas. (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist 6072012022) ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud Õiguskantsler visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt (https://www.oiguskantsler.ee/et) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler). Lasteombudsman (http://lasteombudsman.ee/et/welc Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt ome) või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et 31  hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta mittejärgimist. Puuetega inimeste Et tagada puuetega Heaolu arengukava 2016–2023 JAH 1. JAH 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri õiguste inimeste õiguste (https://www.sm.ee/et/heaolu- strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika konventsiooni konventsiooni 2. JAH arengukava-2016-2023) strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. kohaldamine ja rakendamine, on olemas 3. JAH Ligipääsetavuse nõukogu Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja rakendamine riiklik raamistik, mis (https://www.sm.ee/et/ligipaaseta asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava kooskõlas nõukogu hõlmab järgmist: vuse-noukogu) programmides. Näiteks, „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020– otsusega 1. mõõdetavate 2023“ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi 2010/48/EÜ tulemustega Ligipääsetavuse rakkerühm ajakohastamiseks lahendusteede pakett. eesmärgid, (https://www.riigikantselei.ee/ligi „Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ keskendutakse andmekogumise ja paasetavus) sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, -seire mehhanismid; Õiguskantsleri seadus selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, 2. meetmed, et tagada (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste ligipääsetavuspoliitika, 788991?leiaKehtiv) olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti õigusaktide ja tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu standardite Puudega inimeste erivajadustest kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja nõuetekohane tulenevad nõuded ehitisele pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab arvessevõtmine (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb programmide 1052018055) konkreetseid uuringuid (vt siit). väljatöötamisel ja Eluruumile esitatavad nõuded rakendamisel; 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 3. meetmed, mille aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 3072015034?leiaKehtiv) kohaselt antakse tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks seirekomisjonile aru WCAG 2.0 rakendusjuhised lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. juhtumitest, mille (https://www.mkm.ee/et/wcag-20- Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik puhul ei vasta rakendusjuhised) koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides fondidest toetatav analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse Sotsiaalkindlustuse programm analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides tegevus ÜRO puuetega (https://www.sm.ee/sites/default/f inimeste õiguste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning iles/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_pr korraldades aastatel 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti. konventsioonile, ning ogramm.pdf) kõnealust Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja konventsiooni rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta Hoolekandeprogramm käsitletavatest nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal (https://www.sm.ee/sites/default/f kaebustest, mis on jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad esitatud artikli 69 nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1. 32 lõikes 7 ette nähtud iles/lisa_4_hoolekandeprogramm jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku korra kohaselt. _2020_2023.pdf) järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Soolise võrdõiguslikkuse 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega programm inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse (https://www.sm.ee/sites/default/f ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde iles/lisa_6_soolise_vordoiguslikk puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada use_programm.pdf) õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. BMVI projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kutsutakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 33 5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 11. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post ametikoht Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected] Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi [email protected] osakonna juhataja Asutus, kellele Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] laekuvad komisjoni maksed 6. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti 2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030. Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030 koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. 34  Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 7. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. 4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel. 35 Lisa 3. Temaatiline rahastu Erieesmärk Liik ELi toetus Kirjeldus BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 – „Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse SO1 Erimeede 30 036 973,93 tõstmine”. Projekti eesmärk on saada parem olukorrapilt ELi välispiiri lõikudest, kuhu ei ole majanduslikult mõistlik ehitada püsi taristut. PPA hangib neli uuenduslikku mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti ning katsetab ja kohandab neid erineva keerukusega maastikul piiri valvamiseks. Projekti tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste ELi liikmesriikidega. BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 – „iSPoC + analüüs“. Projekti eesmärk on tagada SISi määruste ja rakendusaktide tõhus rakendamine. Projekti raames analüüsitakse SIRENE büroo äriprotsesse ja rakendussüsteemi. Projekti tulemusena kaardistatakse äriprotsesside automatiseerimise võimalused, analüüsidokument on aluseks süsteemi edasiseks arendamiseks. BMVI/2021/SA/1.5.4/008 – „Koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine“. Projekti eesmärk on toetada ELi ja Schengeni liikmesriike koostalitlusvõime õigusliku raamistiku rakendamisel. Pädevatele asutustele, sh SIRENE büroole, luuakse võimekus lahendada käsitsi kollast linki. Kollane link tekib ELi infosüsteemidesse andmete sisestamisel ja muutmisel, kui identiteediandmetes tuvastatakse ebakõla. BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 – „Patrullsõidukite soetamine“. Projekti eesmärk on suurendada Frontexi ja Eesti tegevussuutlikkust, et täita ELi välispiiride kaitsega seotud kohustusi, ostes 20 patrullsõidukit, mis antakse vajaduse korral Frontexi kasutusse. BMVI/2024/SA/1.5.1/001 – „Targad piirid 2024+“. Erimeetme eesmärk on saavutada tähtaegselt valmisolek Riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi (EES) ning Euroopa reisiinfo- ja -lubade süsteemi (ETIAS) kasutuselevõtuks. Erimeetme raames viiakse ellu kaks projekti: 36  1. osa hõlmab EESi ja ETIASega kasutamisega seotud riiklikese süsteemidesse uute funktsionaalsuste (4) loomist, kuue piiripunkti kohandamist ja kasutajakoolitust kuni 50 teenistujale; 2. osa raames tehakse ETIASe rakendamiseks muudatused SIRENE büroo juhtumikorraldussüsteemis. See hõlmab arendustöid Schengeni infosüsteemis, tööprotsesside ja käsiraamatu kaasajastamist ning koolitusi kuni 50 teenistujale. BMVI/2024/SA/1.4.2/002 – „Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril“ Erimeetme eesmärk on uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuga piirivalvevõimekuse suurendamine Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril. 1. Tööpaketi raames arendatakse ja ehitatakse fiiberoptiline sidevõrk (OPTIC- COMM), et tagada töökindlus ja katkematud andmevood välispiiril asuvate piirivalvepunktide ja andmekeskuste vahel. 2. tööpaketi raames luuakse mehitamata sõidukite tuvastamise süsteem (D-UAS Border) eesmärgiga tagada olukorrateadlikkus piiriülesest liikumisest, sealhulgas madalalt lendavate mehitamata sõidukite ebaseaduslikust piiriülesest kasutamisest. BMVI/2024/SA/1.1.5/001 „Mitmekihilise droonituvastus- ja -tõrjepositsiooni piloteerimine“ Erimeetme eesmärk on katsetada ELi välispiiril uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Luuakse positsioon, mis on võimeline tuvastama ja maha võtma lendavaid objekte Venemaa piiri lähedal (sensorite ja segajatega varustatud mast) ja droonitõrje lahendusega konteiner. Projektide tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste liikmesriikidega. 37 Tehniline abi 1 802 218,43 38  Lisa 4 CCI number 2021EE65BVPR001 Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava Versioon 4.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number - Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise - kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga on riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri. Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“. Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti 1 ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele. Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava (edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliitika ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ja „Eesti digiühiskond 2030“. Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontroll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö. Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende isikuandmetega. Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi EES), Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS) ja viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine. Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel (edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega. Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumusi rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu. Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d märgitud tabelites 3 ja 6 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. Täpsed tegevused ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside kohaselt, arvestades koostoimet muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning 2 tollikontrolliseadmete rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude asjaomaste sidusrühmade teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist. Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020 ISFBst. BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad täita määruses (EL) 2019/1896 (edaspidi ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüsteeme. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. Tähtis on arendada VISi. Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatakse sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvaliselt, olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatakse olulise keskkonnamõjuga projektid. BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust. Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)) esitatud vajadustega. ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis • Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM) IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga. Riiklik suutlikkuse arendamise kava tugineb IBMi prioriteetidele asjakohastele piirihalduse valdkonna strateegiatele ja programmidele Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse arendamise planeerimise raames kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega. Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet. IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia eesmärkidega: 1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel; 2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid; 3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus. 3 • Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides, piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüsi, ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusürituste tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100% Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus ametitega on kooskõlas Frontexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamist piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahendite hankimist. • EUROSUR Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisala on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige järgmiste punktidega: o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta; o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala; o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja võimaldada masinatevahelist suhtlust; o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine; o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine. Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegsele rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Loodud on liidesed riikliku piirikontrolli infosüsteemi ja migratsioonijärelevalve infosüsteemi ning EESi vahel. Töös on keskse juurdepääsupunkti loomine ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks. Vaja on koordineerida riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi tegevusi ning eraldada süsteemide arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata ka hankemenetluste ja muude administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning koolitama süsteemide kasutajaid. • Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine Eesti on läbinud Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise seni edukalt. 2018. aastal ei tuvastatud piirihalduses olulisi puudusi. 4  2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama. Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud. Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. BMVI rakenduskavas arvestatakse võimaluse korral haavatavuse hindamise/kava tulevastes soovitustes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike tegevustega. Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse õigusraamistiku arengut. Eesti viisapoliitika Schengeni hindamine toimus 2018. aasta oktoobris. Kokku esitati Eestile 56 soovitust, millest kaks on veel täitmata. Üks soovitus on seotud uue viisaregistri kasutuselevõtuga ja see tuleks lõpule viia 2024. aastal, rahastamine on ette nähtud BMVIs. Teine soovitus viia viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega viiakse lõpule 2022. aastal. Schengeni soovituste rakendamiseks kasutati riigieelarvet. Eesti soovib kasutada ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõsta 5% AMIFi eraldisest BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse kõiki võimalike toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis on selgitatud välja riiklike strateegiate koostamise käigus. Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures osas rahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). Lisaks on võimalik erakorraliste sündmuste korral taotleda vahendeid AMIFi temaatilisest rahastust. Kuna AMIFi tegevused algavad 2022. aasta teises pooles, võib tekkida olukord, et Eesti ei jõua aastaks 2024 kasutada 10% esialgsest AMIFi eraldisest, mistõttu kaoks õigus AMIFi määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud lisaeraldisele. Üks suurimaid katsumusi ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis on ehitada välja ELi välispiir: Eesti- Vene maismaapiir. Eesti on piiritara püstitamiseks investeerinud juba märkimisväärsel hulgal riigi raha ja teeb seda ka edaspidi. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiirile tipptasemel valvetehnika. Peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud selleks otstarbeks kasutada. Kuna seiresüsteemide maksumus on väga suur, otsitakse peale BMVI teisi katteallikaid. Ühe allikana kasutatakse AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot. 2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi) Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4 2.1. Erieesmärgi nimetus Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu 5 toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal. Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihalduse süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke riske. Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapildi saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaamet ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega. ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod, eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC- väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015– 2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks. BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna katsumustega. • Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise valvega. Erimeetmest BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 soetatakse mobiilsed seirelahendused. Piirikontrollilahendused, mis tuginevad biomeetrilistele andmetele ning mis võetakse kasutusele lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga. PPA on alustanud maismaavälipiiri taristu loomist, paigaldatud on piiripostid. Idapiiri ehitamise projekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine peaaegu täielikult tehnilise valvega on prioriteet. Lisaks luuakse piiriintsidentide haldamist toetav IT-süsteem. 6 ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitatakse välja sobivaim tehnoloogia, mille tulemusi arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemi hankimisel ja vajaliku taristu loomisel, näiteks mastid ja voolukaablid. Eesti välispiiril on 44 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 30 merepiiril ja seitse õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017. aastal 66% ja 2020. aastal 80% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25% ja 2020. aastal 6%. Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017) ja 13% (2020). Statistikaanalüüs näitab, et peamine liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti maismaavälispiiri 7,4 miljonit ja 2020. aastal 1,3 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017) ja 63% (2020) ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate sujuva piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse õigusraamistiku tõenäolist arengut. Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiiril. 2019. aastal oli 228, 2020. aastal 166 ja 2021. aastal 303 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord võib kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene piiril toimunu ning 2022. aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog ja piiriülene kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike piiriületuste arv 8 277 528, 2020. aastal 1 585 775 ja 2021. aastal 1 099 974. Kasvu prognoositakse taas pärast pandeemia vaibumist. Reisijatevoo suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik ränne ja muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja kaupade sujuv piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid jõupingutusi. Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi (ABC-väravad). EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning tulevikus koostööd ja teabevahetust Läti, Leedu ja Soome piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja olukorrateadlikkuse parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamisele koos asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutuste vahel. EUROSURi edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo. BMVI toel renoveeritakse ja möbleeritakse osaliselt Kagu-Eesti juhtimiskeskuse ruumid. 7 • Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit, et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumisel jõude. PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö, Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu. BMVIst toetatakse Maksu- ja Tolliameti amentike esimese astme tollikontrolli täiendkoolitusi. • Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks ELi suuremahuliste IT-süsteemide – EESi, ETIASe, SISi ja kootalitlusvõime – rakendamiseks tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tulenevate arendusvajadustega. Viiakse ellu kolm erimeedet BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007, BMVI/2021/SA/1.5.4/008 ja BMVI/2024/SA/1.5.1/001. • Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida, lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse II ja III kategooria alalise korpuse liikmetele koolituskursusi. Erimeetme BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 abil soetatakse 20 patrullsõidukit. • Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse (EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896 kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’ nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamises ja 8 ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne). Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Koolitustel pööratakse nendele põhimõtetele endiselt tähelepanu. Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt, reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi. Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise nõuetele. BMVI vahendeid kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud puudused, näiteks piirivalvurite koolitamiseks. Erimeetmete BMVI/2024/SA/1.4.2/002 ja BMVI/2024/SA/1.1.5/001 raames suurendatakse piirivalvevõimekust avastada ja tõrjuda lubadeta piiriüleseid mehitamata õhusõidukeid ning tagada 24/7 tõrgeteta andmevoog ja parem olukorrateadlikkus idapiirilt. Meetmete esialgne loetelu: • EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks investeeringud riiklikusse IKT- süsteemi, mille kaudu edastatakse piiriolukorra pilti ja vahetatakse teavet; seadmete, näiteks monitoride hankimine ning väikesemahulised renoveerimistööd juhtimiskeskuses; • koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed, näiteks ETIASe, EESi ja SIS-Recasti arendustööd; • meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse; • piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise elluviimise tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine; • investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid – kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks; • investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega, näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid; • Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust. Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärsem piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne). Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, sealhulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadusega. Tegevustoetus PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijärelevalve 9 valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja hooldamist. Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegset tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt. • Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA) 2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat. ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja teenuseosutaja sõlminud rendilepingu. Lepingut rahastatakse ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Automaatne iseteeninduskiosk paigaldatakse ka Saatse piiripunkti. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate ja iseteeninduskioski käitamiseks. • ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine (PPA ja/või SMIT) ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riikliku üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates 1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine. • Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA) ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti inventar ja sisustus. Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole. Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise võimalike tulevaste soovituste lahendamisse suhtutakse täie tõsidusega. Rahastamisvahendid: ei kohaldata. 10 2.1.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 1216 4143 SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli Absoluutarv 16 16 süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 7 SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1 SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26 SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26 SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 33 SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 602 SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 600 11  SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud Absoluutarv 0 0 sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide Absoluutarv 4 10 arv SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 4 4 süsteemide arv SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 1 1 süsteemide arv SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256 Tabel 2. Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlus Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete Märkused mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik allikas SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 43 Absoluutarv Projektide 4 mobiilset Rannikuvalve kohaldu aruanded seirelahendust, Ameti tehniliste 26 mehitamata seadmete õhusõidukit ja 33 reservis maismaasõidukit registreeritud seadmete arv SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 43 Absoluutarv Projektide 4 mobiilset Rannikuvalve kohaldu aruanded, seirelahendust, Ameti käsutusse lepingud 26 mehitamata 12  antud seadmete õhusõidukit ja 33 arv maismaasõidukit SO1 R.1.16 Riiklike Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte ametiasutuste kohaldu poolt EUROSURi riikliku koordinatsiooni keskusega algatatud/tõhust atud koostöövormide arv SO1 R.1.17 Automaatse Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi piirikontrolli kohaldu kohaselt toimub süsteemide ja e- 40% väravate kaudu piiriületustest e- toimunud väravate kaudu piiriületuste arv SO1 R.1.18 Piirihalduse Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 100% Osakaal Schengeni Hindamiste valdkonnas läbi kohaldu hindamiste tulevikusoovituste viidud ja täitmiseks Schengeni haavatavuse kasutatakse hindamiste ja hindamiste enamjaolt haavatavuse soovitused riigieelarvet hindamiste tulemusel esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud 13  SO1 R.1.19 Nende osalejate Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 486 Absoluutarv Projektide Prognoos tehtud arv, kes teatavad kohaldu aruanded, varasemate kolm kuud osalejate projektide pärast koolitust, nimekirjad, tagasiside alusel et nad kasutavad tagasisideleh koolituse käigus ed omandatud oskusi ja pädevust SO1 R.1.20 Piirivalveasutust Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja, e poolt kohaldu mis ei ole otseselt sisenemiskeelu seotud BMVI saanud isikute projektidega. arv Prognoos tehtud 2018.–2019. aasta statistika alusel 2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,97 SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 114 330,78 SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 16 465 963,22 SO1 Piirivalve – merevarustus 004 0 14 SO1 Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid 005 22 776 411.60 SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 853 142,23 SO1 Piirikontrolliga seotud tehnilised ja 007 0 operatiivmeetmed Schengeni alal SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0 SO1 Riskianalüüs 009 0 SO1 Andmete ja teabe töötlemine 010 0 SO1 Esmase vastuvõtu piirkonnad 011 0 SO1 Haavatavate isikute tuvastamise ja 012 0 edasisuunamisega seotud meetmed SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda 013 0 taotleda soovivate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000 SO1 Asutusetevaheline koostöö – liikmesriigi 015 0 tasand SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000 SO1 Asutustevaheline koostöö – kolmandate 017 0 riikidega SO1 Sisserändeküsimustega tegelevate 018 0 kontaktametnike ühine lähetamine 15 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac 019 0 piiride haldamiseks SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki 020 0 sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa 021 1 540 880,19 reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo 022 1 161 885,64 ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo 023 0 ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni 024 2 313 596,53 infosüsteem (SIS) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – 025 3 997 129,25 koostalitlusvõime SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 107 260,70 SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT- 027 1 858 683,75 süsteemid piirihalduseks 16 2.2. Erieesmärgi nimetus Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium. ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada selliste isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave. Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga. Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatavaid meetmeid. • Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine, käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi. VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid. SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava viisapoliitika erieesmärgi prioriteet. Et tagada viisataotlejate usaldusväärne kontrollimine ja tuvastamine, on vaja töödelda VISis biomeetrilisi andmeid. ISFB vahendeid kasutati konsulaaresinduste töökohtade ajakohastamiseks: osteti arvuteid ja sõrmejäljeskannereid. Lisaks ostis ja paigaldas Välisministeerium riigieelarve toel 45 Dermalog LF10 skannerit, et koguda biomeetrilisi andmeid (10 sõrmejälge). BMVI toel uuendatakse sõrmejäjeskannereid ja hangitakse näotuvastusseadmeid. 17 • Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2 • Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine • Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud investeeringud rahastatakse riigieelarvest. Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 19 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni viisade menetlemisel viit liikmesriiki (Taani, Leedu, Madalmaad, Soome ja Rootsi) viies riigis. Praegu tegeleb viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaale lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). 2020. aastal menetleti 25 555 Schengeni viisataotlust, millest 24 970 väljastati Eesti välisesindustes. 2019. aastal olid arvud vastavalt 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast. Kui keskkond muutub paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud kasvavad. Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolitustel käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames. Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi. Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetlusele. 2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Eu-LISA ning rände ja siseasjade peadirektoraat töötasid projekti raames välja ja katsetasid ELi veebipõhise viisataotlusportaali prototüüpi. Prototüüp võeti kasutusele 2021. aastal. EE liidestatakse ELi viisataotlusplatvormiga pärast selle valmimist. • Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada. 2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 105 riigis (112 asukohta). Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 16 riigis. Kehtivate lepingute alusel pakub 170 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Gruusias, Hiinas, Iirimaal, Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Türgis, Ukrainas, USAs, Valgevenes, Venemaal ja Ühendkuningriigis. Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks. Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis. Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja 18 Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi. Meetmete esialgne loetelu: • VISi arendus (prioriteet); • digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga; • biomeetriliste andmete seadmete hankimine; • konsulaartöötajate koolitus ja praktika;väliste teenuseosutajate auditid; • Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust. Tulemused. Kõik Eesti välisesindused on hästi varustatud, viisaametnikud on koolitatud ja osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja e-rakendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0 nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust. _____________________________________________________________________________ Tegevustoetust ja rahastamisvahendeid ei kasutata viisaeesmärgi saavutamiseks. 19 2.2.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3 SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 90 SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70 SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud Absoluutarv 0 0 töötajate arv SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud Absoluutarv 0 0 töötajate arv SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 2 SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 0 1 süsteemide arv SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide Absoluutarv 0 1 arv SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0 SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0 20 Tabel 5. Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete Märkused mõõtühik (2029) mõõtühik allikas SO2 R.2.8 Väljaspool Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide Sõrmejäljeskann Schengeni ala aruanded erid asuvate uute/ajakohastat ud konsulaatide arv SO2 R.2.8.1 millest Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide Sõrmejäljeskann omakorda nende aruanded erid konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbraliku maks SO2 R.2.9 Ühise Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide BMVI kõrval viisapoliitika aruanded kasutatakse teisi valdkonnas läbi katteallikaid viidud Schengeni hindamiste raames esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud 21 SO2 R.2.10 Digitaalselt Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja, esitatud mis ei ole viisataotluste seotud BMVIga. arv Prognoos tehtud 2018.–2019. aasta andmete alusel SO2 R.2.11 Liikmesriikide Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide Välisministeeriu vahel aruanded m prognoosib viisataotluste ühte menetlemisel koostöövormi alustatud/tõhust aastas atud koostöövormide arv SO2 R.2.12 Nende osalejate Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide Sihtväärtus arv, kes teatavad aruanded ja seatud kolm kuud osalejate varasemate pärast koolitust, tagasiside projektide et nad kasutavad tagasiside alusel koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 22 2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 562 500 SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende 002 352 500 kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine SO2 Dokumentide turvalisus / dokumendinõustajad 003 0 SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500 SO2 Konsulaaresinduste võrk 005 0 SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem 006 112 500 (VIS) SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 375 000 SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 0 SO2 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid 009 0 viisataotluste töötlemiseks SO2 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade 011 0 väljastamine 23 2.3. Tehniline abi 2.3.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95 BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:  programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;  suutlikkuse suurendamiseks;  hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;  teavitus- ja teavitamistegevusteks. Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 24 2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 7. Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 250 000 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 2 500 000 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 250 000 Suutlikkuse suurendamine 004 723 888,52 25 3. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g 3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (NB! Selle tabeli täidab Euroopa Komisjon) Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku BMVI 0 5 269 705,00 12 261 989,10 9 398 424,00 29 796 564,2 4 575 852 4 486 181 65 788 697,39 9 3.2. Rahalised eraldised kokku Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus Liikmesriigi osaluse esialgne Kokku Kaasrahasta arvutamise alus (b)=(c)+(d) jaotus mismäär e=(a)+(b) (kogusumma või (f)=(a)/(e) avalik sektor) avalik c) erasektor d) Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12 kogusumma 17 785 004,81 5 928 334,94 5 928 334,94 0 75 lõike 1 kohaselt 23 713 339,75 kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 0 90 lõike 2 kohaselt 30 036 973,96 3 337 441,55 3 337 441,55 33 374 415,51 kaasrahastatavad meetmed 26  BMVI määruse artikli 12 kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 7 965 944,45 2 655 314,82 2 655 314,82 0 10 621 259,27 75 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 1 161 885,65 387 295,22 387 295,22 0 1 549 180,87 75 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 1 0 kokku 13 513 385,52 13 513 385,52 74 078 195,39 60 564 808.87 Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12 kogusumma 1 500 000 500 000 500 000 0 2 000 000 75 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 27  BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 6 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 2 1 500 000 500 000 500 000 2 000 000 kokku Ühissätete kogusumma 0 0 määruse artikli 3 723 888,52 36 lõike 5 kohane 3 723 888,52 tehniline abi Ühissätete kogusumma 0 0 0 0 määruse artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 0 65 788 697,39 14 013 386,52 14 013 386,52 79 802 083,91 28 4. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 10 Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eeltingimuse Kriteeriumid Kriteeriumide Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus täitmine täitmine Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register järelevalvemehhanismid, riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja järelevalvemehhani (https://riigihanked.riik.ee) mis hõlmavad kõiki 2. JAH teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ smid riigihangete riigihankelepinguid ja (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium, turu jaoks 3. JAH nende hankeid fondidest, kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta kooskõlas ELi 4. JAH rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse hankeõigusega. Selleks on kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse vaja järgmist: 5. JAH ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 1. meetmed, mis tagavad ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve tõhusate ja ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud usaldusväärsete andmetel. andmete kogumise 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja riigihankemenetluste lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu kohta, mis ületavad sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. aasta ELi lävendeid, rakendusmääruse (EL) 2015/1986 alusel. kooskõlas direktiivi 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada 2014/24/EL artiklitest täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete 83 ja 84 ning direktiivi registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta 2014/25/EL artiklitest avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid 99 ja 100 tuleneva teostatakse keskses hankeregistris. aruandluskohustusega; 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on 2. meetmed andmete Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on tagamiseks vähemalt sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli järgmiste aspektide inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. jaoks: 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted a. konkurentsi kvaliteet on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil ja intensiivsus: võitnud 29  pakkujate nimed, (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri esialgne pakkujate arv igihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad ja lepinguline statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on maksumus; samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil b. teave lõpliku hinna (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri kohta pärast valituks igihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku- osutumist ja VKEde kokkuvotted). kui otsepakkujate 5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud osalemise kohta, kui mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et sellist teavet pakuvad kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda riiklikud süsteemid; aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 3. meetmed pädevate 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku riigiasutuste jaoks korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium andmeseire ja uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. -analüüsi tagamiseks Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus. kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioo nile, edastatakse pädevatele riigiasutustele 30  kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Euroopa Liidu Et tagada Euroopa Liidu ÜRO ühine põhidokument, mis on JAH 1. JAH 1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu põhiõiguste harta põhiõiguste harta osa osalisriikide aruannetest – loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta tõhus kohaldamine järgimine, on olemas 2. JAH Eesti järgimiseks. ja rakendamine tõhusad mehhanismid, mis (https://tbinternet.ohchr.org/_layo hõlmavad järgmist: uts/15/treatybodyexternal/Downlo Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta 1. kord, mis tagab ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu fondidest toetatavate E%2fEST%2f2015&Lang=en) strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, programmide vastavuse arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse Eesti 2035 ja nende rakendamise andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud (https://valitsus.ee/strateegia- harta asjakohaste sätete institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on eesti-2035-arengukavad-ja- kohaselt; seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide planeering/strateegia) 2. kord anda koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja seirekomisjonile aru Eesti Vabariigi põhiseadus toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega juhtumitest, mis on (https://www.riigiteataja.ee/akt/11 arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime, seotud fondide 5052015002) mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste toetatavate tegevuste ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis-, rakendamis-, Soolise võrdõiguslikkuse seadus mittevastavusega seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21, (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 hartaga. 23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga 6042013009) ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest Võrdse kohtlemise seadus oma haldusalas. (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist 6072012022) ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud Õiguskantsler visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt (https://www.oiguskantsler.ee/et) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler). Lasteombudsman (http://lasteombudsman.ee/et/welc Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt ome) või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et 31  hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta mittejärgimist. Puuetega inimeste Et tagada puuetega Heaolu arengukava 2016–2023 JAH 1. JAH 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri õiguste inimeste õiguste (https://www.sm.ee/et/heaolu- strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika konventsiooni konventsiooni 2. JAH arengukava-2016-2023) strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. kohaldamine ja rakendamine, on olemas 3. JAH Ligipääsetavuse nõukogu Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja rakendamine riiklik raamistik, mis (https://www.sm.ee/et/ligipaaseta asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava kooskõlas nõukogu hõlmab järgmist: vuse-noukogu) programmides. Näiteks, „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020– otsusega 1. mõõdetavate 2023“ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi 2010/48/EÜ tulemustega Ligipääsetavuse rakkerühm ajakohastamiseks lahendusteede pakett. eesmärgid, (https://www.riigikantselei.ee/ligi „Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ keskendutakse andmekogumise ja paasetavus) sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, -seire mehhanismid; Õiguskantsleri seadus selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, 2. meetmed, et tagada (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste ligipääsetavuspoliitika, 788991?leiaKehtiv) olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti õigusaktide ja tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu standardite Puudega inimeste erivajadustest kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja nõuetekohane tulenevad nõuded ehitisele pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab arvessevõtmine (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb programmide 1052018055) konkreetseid uuringuid (vt siit). väljatöötamisel ja Eluruumile esitatavad nõuded rakendamisel; 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 3. meetmed, mille aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 3072015034?leiaKehtiv) kohaselt antakse tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks seirekomisjonile aru WCAG 2.0 rakendusjuhised lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. juhtumitest, mille (https://www.mkm.ee/et/wcag-20- Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik puhul ei vasta rakendusjuhised) koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides fondidest toetatav analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse Sotsiaalkindlustuse programm analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides tegevus ÜRO puuetega (https://www.sm.ee/sites/default/f inimeste õiguste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning iles/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_pr korraldades aastatel 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti. konventsioonile, ning ogramm.pdf) kõnealust Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja konventsiooni rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta Hoolekandeprogramm käsitletavatest nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal (https://www.sm.ee/sites/default/f kaebustest, mis on jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad esitatud artikli 69 nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1. 32 lõikes 7 ette nähtud iles/lisa_4_hoolekandeprogramm jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku korra kohaselt. _2020_2023.pdf) järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Soolise võrdõiguslikkuse 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega programm inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse (https://www.sm.ee/sites/default/f ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde iles/lisa_6_soolise_vordoiguslikk puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada use_programm.pdf) õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. BMVI projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kutsutakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 33 5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 11. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post ametikoht Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected] Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi [email protected] osakonna juhataja Asutus, kellele Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] laekuvad komisjoni maksed 6. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti 2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030. Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030 koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. 34  Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 7. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. 4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel. 35 Lisa 3. Temaatiline rahastu Erieesmärk Liik ELi toetus Kirjeldus BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 – „Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse SO1 Erimeede 30 036 973,93 tõstmine”. Projekti eesmärk on saada parem olukorrapilt ELi välispiiri lõikudest, kuhu ei ole majanduslikult mõistlik ehitada püsi taristut. PPA hangib neli uuenduslikku mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti ning katsetab ja kohandab neid erineva keerukusega maastikul piiri valvamiseks. Projekti tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste ELi liikmesriikidega. BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 – „iSPoC + analüüs“. Projekti eesmärk on tagada SISi määruste ja rakendusaktide tõhus rakendamine. Projekti raames analüüsitakse SIRENE büroo äriprotsesse ja rakendussüsteemi. Projekti tulemusena kaardistatakse äriprotsesside automatiseerimise võimalused, analüüsidokument on aluseks süsteemi edasiseks arendamiseks. BMVI/2021/SA/1.5.4/008 – „Koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine“. Projekti eesmärk on toetada ELi ja Schengeni liikmesriike koostalitlusvõime õigusliku raamistiku rakendamisel. Pädevatele asutustele, sh SIRENE büroole, luuakse võimekus lahendada käsitsi kollast linki. Kollane link tekib ELi infosüsteemidesse andmete sisestamisel ja muutmisel, kui identiteediandmetes tuvastatakse ebakõla. BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 – „Patrullsõidukite soetamine“. Projekti eesmärk on suurendada Frontexi ja Eesti tegevussuutlikkust, et täita ELi välispiiride kaitsega seotud kohustusi, ostes 20 patrullsõidukit, mis antakse vajaduse korral Frontexi kasutusse. BMVI/2024/SA/1.5.1/001 – „Targad piirid 2024+“. Erimeetme eesmärk on saavutada tähtaegselt valmisolek Riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi (EES) ning Euroopa reisiinfo- ja -lubade süsteemi (ETIAS) kasutuselevõtuks. Erimeetme raames viiakse ellu kaks projekti: 36  1. osa hõlmab EESi ja ETIASega kasutamisega seotud riiklikese süsteemidesse uute funktsionaalsuste (4) loomist, kuue piiripunkti kohandamist ja kasutajakoolitust kuni 50 teenistujale; 2. osa raames tehakse ETIASe rakendamiseks muudatused SIRENE büroo juhtumikorraldussüsteemis. See hõlmab arendustöid Schengeni infosüsteemis, tööprotsesside ja käsiraamatu kaasajastamist ning koolitusi kuni 50 teenistujale. BMVI/2024/SA/1.4.2/002 – „Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril“ Erimeetme eesmärk on uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuga piirivalvevõimekuse suurendamine Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril. 1. Tööpaketi raames arendatakse ja ehitatakse fiiberoptiline sidevõrk (OPTIC- COMM), et tagada töökindlus ja katkematud andmevood välispiiril asuvate piirivalvepunktide ja andmekeskuste vahel. 2. tööpaketi raames luuakse mehitamata sõidukite tuvastamise süsteem (D-UAS Border) eesmärgiga tagada olukorrateadlikkus piiriülesest liikumisest, sealhulgas madalalt lendavate mehitamata sõidukite ebaseaduslikust piiriülesest kasutamisest. BMVI/2024/SA/1.1.5/001 „Mitmekihilise droonituvastus- ja -tõrjepositsiooni piloteerimine“ Erimeetme eesmärk on katsetada ELi välispiiril uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Luuakse positsioon, mis on võimeline tuvastama ja maha võtma lendavaid objekte Venemaa piiri lähedal (sensorite ja segajatega varustatud mast) ja droonitõrje lahendusega konteiner. Projektide tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste liikmesriikidega. 37 Tehniline abi 1 802 218,43 38 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0077 - Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027 versiooni 4.0 kinnitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 4.0 kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 4.0 ettepaneku. Muudatused tulenevad Euroopa Komisjoni täiendavast sihtotstarbelistest rahastusotsustest, mistõttu suureneb rakenduskava maht ning on vajalik täiendav riiklik kaasfinantseering summas 2 530 712,40 eurot. Palume kooskõlastust võimalusel viie tööpäeva jooksul. Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.02.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b5b6331-26c7-4aef-ac7c-7b43b8014604 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b5b6331-26c7-4aef-ac7c-7b43b8014604?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main