Eelnõu kooskõlastamine

Ministeeriumid Meie 24.04.2018 nr 1.2-2/47-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisa: 1. Töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu 2. Töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Liis Tõnismaa 6269 805 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 22.02.2018 Töölepingu seaduse § 48 täiendamise seadus Töölepingu seaduse paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangut ei kohaldata töötajale, kelle põhiline tööülesanne on kriitilise tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine (edaspidi IT-tugiteenuseid osutav spetsialist). (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangut ei kohaldata IT-tugiteenuseid osutavale spetsialistile tingimustel, et selles on töölepingus või kollektiivlepingus kokku lepitud, valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei ületa 130 tundi ja piirangu kohaldamata jätmine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. (23) Käesoleva paragrahvi lõike 22 rakendamisel tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust.“. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2018. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2018. a allkirjastatud digitaalselt 1  Töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse infotehnoloogia- ja kommunikatsiooni (edaspidi IKT) sektori töötajatele valveaja kohaldamisel erisus ja neile on lubatud rakendada 130-tunnist valveaega 28-päevase ajavahemiku jooksul. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa ([email protected], 626 9805) ning Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], 612 5012). Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Sotsiaalministeeriumi õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]; 626 9329). Eelnõu toimetas keeleliselt Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], 612 5241). 1.3. Märkused TLS-i muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, milles oli esitatud ka IT-tugiteenuseid osutava spetsialisti valveaja kestuse erisus, läbis kooskõlastusringi 13. mail 2016. aastal.1 Väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatuse kohta esitas muu hulgas märkuse Justiitsministeerium, kes leidis, et IT-sektori tegelikud vajadused on suuremad, näiteks Registrite ja Infosüsteemide Keskus on hinnanud valveaja kestuse vajaduseks 200 tundi kuus. 6. oktoobriks 2016. aastal läbis kooskõlastusringi TLS-i muutmise eelnõu.2 Eelnõu kohta esitasid muu hulgas märkused Kaitseministeerium ja Justiitsministeerium. Kaitseministeerium tõstatas küsimuse, miks tuleb valveaja erisuse rakendamise korral töötajale maksta 1/5 töötasust, kui üldjuhul makstakse 1/10 töötasust. Samuti paluti kaaluda IT-tugiteenuste valveaja erisuse reguleerimist ka avaliku teenistuse seaduses. Justiitsministeerium esitas küsimuse, miks on regulatsioon ette nähtud ainult IT-sektorile ja palus kaaluda võimalust, et regulatsioon kehtestataks abstraktsemalt kõigi nende sektorite kohta, milles töötavate inimeste töö eripära võiks sellist erandit nõuda ja kes saaksid sõlmida selleks otstarbeks näiteks asjakohase kollektiivlepingu. See tagaks suurema paindlikkuse õigussuhete kujundamisel ja hoiaks ära pideva TLS-i muutmise, mille võib tingida vajadus näha ette erandid muude sektorite töötajatele. Lisaks esitati valveaja erisuse kehtestamise kohta järgmised arvamused: 1 Kättesaadav eelnõude infosüsteemi veebilehel aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/main#rRCCZDTV (05.01.2018). 2 Kättesaadav eelnõude infosüsteemi veebilehel aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/main#DxfTu28L (05.01.2018). 1 Lennuliiklustieeninduse AS leidis, et valveaja erisust on vaja rakendada kõigile töötajatele, kelle põhiliste tööülesannete täitmine on vajalik inimestele järjepideva (ööpäevaringse) teenuse osutamiseks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi ettepaneku võimaldada senisest paindlikumaid valveaja reegleid kohaldada ka näiteks aeronavigatsiooniteenuseid osutavatele spetsialistidele, nagu lennujuhid, lennuliikluse juhtimise pidevust kindlustavad insenertehnilised töötajad, lennuinfot vahendavad töötajad. Eesti Ametiühingute Keskliit tegi ettepaneku kaaluda erisuste kehtestamist valveaja kohta sektoripiiranguta kollektiivlepinguga ja üksnes piisava kompensatsiooni olemasolul. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit pidas vajalikuks alandada eelnõus sätestatud valveaja miinimumtasu määra 1/5 kokkulepitud töötasust senise regulatsiooniga sätestatud 1/10 tasemele. Sotsiaalministeeriumi tagasiside esitatud märkustele ja arvamustele on lisatud Riigikogule esitatud eelnõu seletuskirjale. TLS-i muutmise eelnõu menetluse käigus otsustas Riigikogu õiguskomisjon valveaja regulatsiooni puudutava muudatuse eelnõust välja jätta. 8. veebruaril 2018. aastal esitas Siseministeerium Sotsiaalministeeriumile ettepaneku seaduseelnõu algatamiseks valveaja regulatsiooni muutmiseks. Sotsiaalministeerium algatab seaduseelnõu Siseministeeriumi poolt esitatud kujul. Eelnõuga muudetakse TLS-i 01.03.2018 jõustuvat redaktsiooni (RT I, 28.12.2017, 43). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastu võtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on võimaldada IKT-sektori töötajatele senisest paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaja kestust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs TLS § 48 lõike 1 kohaselt on valveaeg aeg, mille jooksul on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. TLS § 48 lõike 2 kohaselt on tühine valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud võimalus kasutada igapäevast ja iganädalast puhkeaega. Igapäevase puhkeaja võimaldamise nõue tuleneb TLS § 51 lõikest 1, mille kohaselt peab töötajale jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Iganädalase puhkeaja nõue tuleneb TLS § 52 lõikest 1, mille kohaselt peab töötajale jääma seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi, summeeritud tööaja korral 36 tundi järjestikust puhkeaega. Tavaliselt näeb asutuste ja ettevõtete töökorraldus ette 40-tunnise töönädala (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Seega on kehtiva seaduse kohaselt piiratud valveaja kohaldamine neile töötajatele, kes igapäevaselt töötavad täistööajaga. Kehtiva TLS kohaselt peab valveaja kohaldamisel olema töötajale tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaja kasutamise 2 võimalus. Valveaega ei peeta tööajaks (v.a kui töötaja valveajal teenistusülesandeid täidab) ega puhkeajaks. Kuna valveajal ei saa teenistuja täielikult keskenduda puhkamisele, peab tööandja valveaja rakendamisel tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Töötaja igapäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi, tööaeg saab seega kesta kõige enam 13 tundi. Näiteks juhul, kui teenistuja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema puhkeaeg tööpäeva sees on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale 4 tundi ja 30 minutit. Arvestades kehtivat õigust, oleks asutustel ööpäevaringse valveajaga töökoha katmiseks vaja 3,5 teenistujat. Eelnõuga täiendatakse TLS §-i 48 lõigetega 21–23, mille kohaselt kehtestatakse valveaja kohaldamisel erisus igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamisel. Muudatuse kohaselt ei kohaldata igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangut töötajatele, kelle põhiliseks tööülesandeks on kriitilise tähtsusega IKT-teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Muudatus võimaldab näiteks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT)), kelle tegevusvaldkond on ministeeriumi valitsemisala ülesannete täitmiseks vajalike IKT- teenuste arendamine ja haldamine, töötajal olla valves vastavalt SMIT-i vajadustele. SMIT-i ülesannete hulka kuulub muuhulgas IKT-teenuste osutamine vastavalt kokkulepitud tingimustele, operatiivraadioside teenuse osutamine nii tava- kui ka kriisiolukorras vastavalt kehtestatud õigusaktidele, infoturbe rakendamise korraldamine eesmärgiga tagada ministeeriumi valitsemisala infosüsteemides töödeldava teabe konfidentsiaalsus, terviklikus ja käideldavus ning IKT- lahendustes tuvastatud IKT-ga seotud turvaintsidentide käsitlemine ja vajaduse korral piirangute seadmine. Olukorras, kus kriitilise tähtsusega infosüsteemi (nt viisainfosüsteem, Schengeni infosüsteem) töös leiab näiteks kas riist- või tarkvara tõttu aset tõrge või on häiritud elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik operatiivraadioside ESTER, on tõrgete kõrvaldamiseks tarvis kasutada selle ala asjatundjaid, ennekõike kitsa valdkonna tippspetsialiste. Samas on töövälisel ajal reageerimist vajavaid juhtumeid kõigi valdkondade kohta nädalas kokku umbes kümme. IT-tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele võimaldatakse muudatusega kohaldada valveaega kestusega kõige rohkem 130 tundi 28 päeva jooksul, kui sellega ei kahjustata töötaja tervist ja ohutust. Valveaja erisuse rakendamise korral tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust. Euroopa parlamendi ja nõukogu 04.11.2003 direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (edaspidi direktiiv 2003/88/EÜ) valveaega otse ei reguleeri. Samas on valveaeg seotud töö- ja puhkeajaga, mistõttu on Euroopa Kohus direktiivi 2003/88/EÜ alusel oma otsustes3 andnud valveaja kohta mõningaid tõlgendusi. Valveajaks loetakse ajavahemikku, mil töötaja peab viibima töökohal (või mõnes teises tööandja määratud kohas) ja olema valmis osutama teenuseid. Käesolevas eelnõus käsitletakse valveajana ajavahemikku, mil töötaja ei viibi oma töökohal, kuid peab olema tööandjale kätte saadav ja valmis tööd tegema. Otse valveajaga seonduvat ei ole reguleeritud ka sotsiaalhartas. Samas on Euroopa Sotsiaalõiguse Komitee töö- ja puhkeaja nõuete kohta võtnud seisukoha, et ilma tegeliku töö tegemiseta möödunud valveaja lugemine puhkeajaks on vastuolus sotsiaalharta artikli 2 lõikega 1. Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee koostatud kaasuspraktika kokkuvõttes on esile toodud, et valveaega ei saa lugeda sotsiaalharta artiklis 2 toodud regulatsiooni mõttes puhkeajaks, välja arvatud konkreetsete töökohtade ja olukordade suhtes, mis on kooskõlas asjakohase korraga. Konkreetseid töökohti ja olukordi kaasuspraktika kokkuvõttes ei ole loetletud. 3 C-303/98: Simap; C-151/02: Jaeger; C-14/04: Dellas 3 Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõike 2 kohaselt võib lõikes 3 sätestatud erandid vastu võtta õigus- ja haldusnormidega või sõlmides kollektiivlepingud või lepingud tööturu osaliste vahel tingimusel, et kõnealusele töötajale antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad või et erandjuhtudel, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik anda hüvituseks niisuguseid võrdväärse pikkusega puhkeaegu, võimaldatakse kõnealustele töötajale asjakohane kaitse. Artikli 17 lõike 3 kohaselt võib teha erandeid öötöö ja igapäevase puhkeaja piirangust punkti 3 alapunkt c alapunktide iii ja iv kohaselt tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti ajakirjandus, posti- ja telekommunikatsiooniteenused, kinematograafiatööstus, raadio, televisioon, kiirabi, tuletõrje ja kodanikukaitseteenused, gaasi, vee ja elektrienergia tootmine, edastamine ja jaotamine, majapidamisjäätmete kogumine ja põletustehased. Samamoodi kõnesoleva muudatusega võimaldab ka kehtiv TLS teha töötaja puhkeajas erisusi. Nii võimaldab TLS § 51 lõige 3 teha erandi igapäevasest puhkeajast kollektiivlepinguga direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. TLS § 51 lõike 4 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud minimaalset puhkeaega tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Iganädalasest puhkeajast võib teha erandeid, kui see on sätestatud seaduses (TLS § 52). Valveaja erisused on eriseadustes kehtestatud päästeteenistujatele (PäästeTS § 20), prokuröridele (ProkS § 222), vanglaametnikele (VangS § 141), politseinikele (PPVS § 78). Töötajale kohaldub TLS, milles valveaja kohaldamise erisust ei ole, kuigi osa töökohtade puhul on selline vajadus olemas. TLS § 48 täiendamine lõikega 22 võimaldab töötajale kohaldada valveaega kõige rohkem 130 tundi kuus. SMIT-i töötajad on valves enamasti nädal aega ehk 125,5 tundi (tavapäraselt tööpäevadel 5 × 15,5 = 77,5 tundi ja nädalavahetusel 2 × 24 = 48 tundi). Erandjuhtudel (näiteks puhkuste ajal või haigestumiste korral), võib tekkida vajadus kohaldada valveaega üle 125,5 tunni, mistõttu on pikim võimalik valveaeg ühes kuus 130 tundi. Pikima võimaliku valveaja kehtestamine annab töötajale kindluse, et tööandja üldjuhul ei kohalda tema suhtes valveaega rohkem kui nädal aega kuus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu reguleerimisala on seotud direktiivi 2003/88/EÜ ning parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (artikkel 2, mis puudutab õigust õiglastele töötingimustele) rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus Muudatustega täiendatakse TLS-i võimalusega kohaldada valveaja kestuse ja tasustamise erisust IT-tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele. Sihtrühm 1 4 Sihtrühm on IKT-sektori töötajad, kellele erisus laieneb: IT-tugiteenuseid osutavad spetsialistid, kelle põhiline tööülesanne on tagada kriitilise tähtsusega IKT-teenuste ning taristu järjepideva toimimine või infoturve. Aastate 2011–2013 keskmisena oli IKT põhikutsealadel hõivatuid kokku ca 22 970 inimest (sh IKT-sektoris 62% ja teistes sektorites 38%), neist 3880 olid põhikutsealalt IT- süsteemide arendajad ja haldajad. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu hinnangul on valveaega vaja rakendada IKT-sektori ettevõtetes umbes 10% IKT-spetsialistidest töötajate puhul. Sotsiaalne mõju Muudatusel on mõju sihtrühma töö- ja puhkeajale. Sihtrühma valveaja kestus võib olla kuni 130 tundi 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ehk kuni 32,5 tundi nädalas. Kui kasutatakse valveaja erisust, ei pea töötajale olema tagatud võimalus kasutada igapäevast ja iganädalast puhkeaega, eeldusel et see ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Seega võib muudatuse tulemusel väheneda sihtrühma puhkeaeg aja võrra, mil töötaja peab olema valmis vajaduse korral vastama infosüsteemide haldamisega seotud väljakutsetele. Mõju puhkeajale sõltub sellest, mil määral valveaja erisust ettevõttes kasutatakse. Kuna valveaja suhtes ei kohaldata puhkeajaga seotud piiranguid ja töötaja saab mõnevõrra kõrgemat valveajatasu, võib see töötajaid motiveerida loobuma oma puhkeajast. Valveaja erandi rakendamisel ette nähtud kõrgem tasu (1/5 töötasust tavapärase 1/10 asemel) mõjutab positiivselt IT-tugiteenuseid osutavate spetsialistide töötasu suurust valveaja erisuse rakendumisel. 2015. aastal oli Statistikaameti andmetel programmeerimise, konsultatsiooni jms tegevuse tegevusalal keskmine brutotunnipalk 14 eurot, mistõttu võib IT-tugiteenuseid osutavate spetsialistide valveaja tasu tõusta keskmiselt 1,4 eurolt 2,8 eurole. 130 tunnise valveaja korral oleks sellisel juhul brutotöötasu 364 eurot. Mõju suurus töötasule oleneb sellest, mitu tundi kuus töötaja puhul erandit rakendatakse ja milline on valveajatasu kokkulepe kollektiivlepingus. Muudatuse sotsiaalset mõju võib sihtrühmale pidada oluliseks. Mõju ulatus on keskmine, kuna pikema valveajaga võivad töötajatele kaasneda muudatused töökorralduses, samas ei eelda need sihiteadlikku kohanemist, kuna valveaega on rakendatud nende töötajate suhtes ka siiani. Ka mõju sagedus võib olla keskmine, kuna valveaja erisust kasutatakse tõenäoliselt regulaarselt (kas igal nädalal või igal kuul). Sihtrühma suurust võib võrreldes kogu Eesti töötajate arvuga pidada väikeseks, kuna mõjutatud on vaid osa IKT-sektori töötajaid. Negatiivse iseloomuga mõju on see, et valveaja erisuse kasutamise tõttu on töötajatel vähem aega kas iga päev või igal nädalal end tööst välja puhata, mistõttu võib ebasoovitava mõju riski pidada keskmiseks. Ent kuna valveaja näol ei ole tegemist tööajaga ja infosüsteemide haldamisega seotud väljakutsed on pigem harvad, ei tohiks töötajate töökoormus oluliselt suureneda. Sihtrühm 2 Sihtrühmaks on IKT-sektori ettevõtted ja asutused, kus on tööl IT-tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid. IKT-sektoris oli 2014. aastal kokku ligikaudu 3500 ettevõtet, millest 94% olid vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted. IKT ettevõtete osatähtsus ettevõtluses oli 2014. aastal 4,8%. Kuna 38% IKT põhikutsealal hõivatutest töötab väljaspool IKT-sektorit, mõjutab muudatus ka teisi ettevõtteid ja asutusi, kus töötavad IT-tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid. Majanduslik mõju Kavandatav muudatus mõjutab positiivselt infoühiskonna teenuseid pakkuvate ettevõtete tegevust. Muudatuse tulemusel saavad IT-ettevõtted paremini korraldada oma tegevust, et tagada IT- teenuste kättesaadavus ja infosüsteemide toimimine ning reageerida mitmesugustele tõrgetele. 5 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames koostatud raportis4 IKT-sektori kohta on võrreldud tööjõunõudluse- ja pakkumist ning esile toodud, et kogu IKT valdkonnas on vajadus uue tööjõu järele aastas enam kui kolmandiku võrra suurem kui uue tööjõu pakkumine. Arvestades, et ettevõtetele vajalike oskustega IT-spetsialiste on keeruline leida ja vajadus IT- spetsialistide järele üldiselt kasvab, on valveaja erisuse loomine võimalus vajaduse tekkimise korral rakendada senisest enam tööle juba olemasolevaid IT-spetsialiste. Kuna tõrked infosüsteemide töös on harvad, ei ole ettevõtetel otstarbekas palgata lisatööjõudu. Kuna valveaja erandi rakendamise korral on ette nähtud, et valveaja eest makstakse töötajale tasu 1/5 töötasust tavapärase 1/10 asemel, võib see sihtrühma ettevõtetele kaasa tuua mõningal määral suuremaid tööjõukulusid, kui nad otsustavad seda erandit kasutada. Mõju tööjõukulule ei ole võimalik aga täpselt prognoosida, kuna see sõltub valveaja erisuse rakendamise määrast ja ettevõtetes sõlmitud kollektiivlepingutest. Muudatuse mõju ulatus ja sagedus ettevõtetele on keskmine, kuna valveaja erisus võib mõningal määral regulaarselt kaasa tuua muutusi ettevõtete tegevuse korraldamises. Kuna IKT-sektori ettevõtete osatähtsus kogu ettevõtluses on ligi 5% ja IT-tugiteenuseid pakkuvaid spetsialiste töötab ka väljaspool IKT-sektorit, võib mõjutatava sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Negatiivne mõju sihtrühmale võib olla tööjõukulude suurenemine seoses senisest suurema valveajatasuga, kuid see mõju on väike. Sihtrühm 3 Sihtrühmaks on avalik sektor. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Muudatus puudutab olulisel määral ka mitme riigiasutuse toimimist, kus on oluline tagada infoühiskonnateenuse pakkumist ja kättesaadavust. Nende hulka kuulub näiteks SMIT, mille kliendid on teiste hulgas päästeasutused ning politsei ja piirivalve, kes osutavad avalikke teenuseid. Seega on muudatusel positiivne mõju ka konkreetsete riigiasutuste töökorraldusele, personalile ning suutlikkusele põhiülesandeid täita ja teenuseid osutada. Kuna valveaja erisusega kaasneb ka senisest suurema valveajatasu nõue, võivad muudatuse tõttu suureneda ka avaliku sektori tööjõukulud. Muudatuse mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ja kuludele võib pidada ebaoluliseks, kuna muudatus puudutab vaid väikest osa asutusi (IKT-teenuseid osutavaid asutusi) ega ole vajadust tegevuste järele, mis aitaksid muudatusega kohaneda. Mõju sagedust saab pidada keskmiseks seetõttu, et tõenäoliselt hakatakse valveaja erisust regulaarselt rakendama üksnes IKT-teenuseid osutavates asutustes. Ebasoovitava mõju riski ei tuvastatud. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele IT-tugiteenuseid osutavate spetsialistide igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangute leevendamine valveaja kasutamisel võimaldab tagada avalike teenuste osutamiseks vajalike infosüsteemide ööpäevaringse tõrgeteta töö, mis aitab tagada riigi turvalisust. Et tagada näiteks hädaabinumbri 112 töötamine või politseiametnikule võimalus politseiautos operatiivselt päringuid teha, on vaja rakendusi käitavaid serveriparke, arvutivõrke ja arvutitöökohti üle terve Eesti, eelkõige häirekeskustes, prefektuurides ning rahvusvahelistes piiripunktides. Muudatus võimaldab 4 Uuringu tekst on kättesaadav aadressil http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/IKT-Raport-loplik.pdf (05.01.2018). 6 asutustel tagada katkematu teenuse, mis on riigi julgeoleku seisukohalt väga oluline. Võimalus olemasolevatele IT-spetsialistele rakendada valveaega suuremas määras võimaldab kohe reageerida oluliste infosüsteemide tõrgete korral. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võrreldes kehtiva TLS redaktsiooni rakendamisega seonduvate kuludega ei näe käesolev eelnõu ette olulist kulude kasvu. Eelnõus sätestatud valveaja erandi rakendamise korral ette nähtud suurem tasu (1/5 töötasust tavapärase 1/10 asemel) võib tuua kaasa lisakulusid avaliku sektori asutustele (nt SMIT), kus töötavad IT-tugiteenuseid osutavad spetsialistid, kelle puhul rakendatakse valveaega. Kulude suurus sõltub sellest, mil määral erandit rakendatakse ja millises valveajatasus on kokku lepitud. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte kehtestada ega muuta. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna eelnõus käsitletud muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustusi, mille puhul oleks vaja lisaaega muudatustega kohanemiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2018. a. 7 Saatja: Kaire Kiviselg </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=A4ED9A676D854DFAA0F1DA8BFA6EEC50-KAIRE KIVISELG> Saaja: KRA-Registreerimine Teema: FW: Töölepingu seaduse §48 täiendamise seaduse eelnõu kooskõlastamine From: Margus Pae Sent: Monday, May 7, 2018 4:50 PM To: Anneli Peel <[email protected]>; Alari Alviste <[email protected]>; Kaire Kiviselg <[email protected]> Cc: Sille Tomingas <[email protected]> Subject: FW: Töölepingu seaduse §48 täiendamise seaduse eelnõu kooskõlastamine Palun, et Anneli ja Alari vaataksid sisu üle, õigusosakond võiks võtta vastamise, nagu eelnõude puhul ikka. Parimat, Margus From: Toomas Unt Sent: Monday, May 7, 2018 4:48 PM To: Vitali Lokk <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Margus Pae <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Ilmar Tamm <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Gerli Morell <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Töölepingu seaduse §48 täiendamise seaduse eelnõu kooskõlastamine Tere SOM on esitanud kooskõlastamiseks eelnõu TLS § 48 muutmiseks (valveaeg). Eelnõuga soovitakse võimaldada IKT sektori töötajatele paindlikumat, pikemat ning rohkem tasustatud valveaega. Palun Teie seisukohta eelnõu sobivuse osas Teie asutuse tööd silmas pidades. Kommentaaride puudumisel palun sellest samuti teada anda. Teie vastust ootan oma e-mailile hiljemalt 14.05.2018. Lugupidamisega, Toomas Unt Major Osakonnajuhataja asetäitja Kaitseväeteenistuse osakond 7170260 *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.