Eelnõu kohta arvamuse küsimine

Vabariigi Presidendi kantselei Riigikogu Kantselei Meie 16.02.2018 nr 4-1/1406-1 Riigikohus Riigikontroll Õiguskantsler Riigieelarve seaduse rakendusaktide kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruste „Eelarveklassifikaator“ ja „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ koos lisadega. Palume rakendusaktide eelnõud kooskõlastada või arvamus avaldada 7 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja väljasaatmisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste Rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1) „Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu; 2) „Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu lisa 1; 3) „Eelarveklassifikaator“ terviktekst; 4) „Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu seletuskiri; 5) „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord„ muutmise eelnõu; 6) „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord„ terviktekst; 7) „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning 8) riigieelarve vahendite ülekandmise kord„ muutmise eelnõu seletuskiri. Sama: Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Veikko Kapsta 6113430 [email protected] 2  Rahandusministri 04. veebruari 2016. a määruse nr 9. ,, Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ja riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ lisa 1 (muudetud sõnastuses) SELGITUSED Eelarve tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud Eelarve Eelarve Nimetus Selgitused * konto objekt 320 Riigilõivud Kogutavate lõivude loetelu (toimingud) kogujate lõikes ja teave prognoositavate toimingute arvu kohta. Suurenemine/vähenemine ja põhjused. 322 Tulu majandustegevusest Kogutavate tasude loetelu partnerite lõikes ja teave tehingute sisu, mahu ja hindade kohta. Suurenemine/vähenemine ja põhjused. 323 Muu kaupade ja teenuste müük Müüdavate kaupade ja teenuste sisu loetelu partnerite lõikes ning teave mahu ja hindade kohta. Suurenemine/vähenemine ja põhjused. 358 Saadud kodumaised toetused Sihtotstarbe kirjeldus, toetuse saajate ja andjat lõikes. 359 Saadud välistoetused Toetuseandjate loetelu ja sihtotstarve Suurenemine/vähenemine ja põhjused. 381 Tulud varude ja põhivara müügist Tulud varude ja vara gruppide lõikes ning teave mahu ja hindade kohta. 382 Muud tulud varadelt Teave kasutamise või mahtude kohta 383 Trahvid ja muud varalised kohustused Sunnirahade ja trahvide loetelu ja teave prognoositava rikkumiste arvu ja trendi kohta Suurenemine/vähenemine ja põhjused. 388 Muud eespool nimetatamata tulud Tulude loetelu ning teave mahu ja hindade kohta. 655 Finantstulud Summalise jaotusega äriühingute nimed, millelt dividenditulu saadakse 41 Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste loetelu koos määradega, arvestuse alused, saajate arv 41 SE Sotsiaaltoetused Sihtotstarbe kirjeldus, sotsiaaltoetuste loetelu koos määradega, arvestuse alused, saajate arv 45 SE000001 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud Õppelaenu tagasisaajate arv asutuste lõikes. 45 SE000003 Liikmemaksud Ülevaade liikmemaksudest organisatsioonide lõikes. 45 SE Antud toetused Toetuse sihtotstarbe kirjeldus ja eesmärk. 45 Antud toetused Projektitoetused tegevuse, eesmärgi ja partner lõikes. Tegevustoetused asutuste või asutuste tüüpide lõikes. Sihtotstarbelised toetused teenuste osutamiseks - kirjeldus ja arvestuse alused. 45 Välistoetused Projekti või fondi meetme ja meetme tegevuse number ja vajadusel nimetus ; Prioriteetse suuna elluviimisega seotud rakendusüksused, kellele määratakse kulud rakendusülesannete täitmiseks või meetmete rakendamiseks. 45 SE000099 Täiendav eraldis Saajate loetelu (summadega). 45 IN000099 Täiendav eraldis Saajate loetelu (summadega). 50 Tööjõukulud Töötajate arvu muutus. Suurenemine/vähenemine ja põhjused. Meetmete tegevused (välistoetuste korral). 55 Majandamiskulud Sisseostetavate teenuste kirjeldus ja arvestuse alused, soetuste ja muude majandamiskulude kirjeldus. 650 Finantskulud Intressid partnerite lõikes. 655 Finantstulud Finantstulude loetelu. 601 / 45 Edasiantavad maksud Maksu, lõivu, trahvi ja muu seadusejärgse tasu nimetus ning selle saaja. 15 / 45 IN Investeerimisprojekti nimetus, kogumaksumus ja ajakava, vajalikkuse põhjendus, sealhulgas seos tulemusvaldkonna üldeesmärgi, valdkonna arengukava alaeesmärgi ja vastavate mõõdikutega, millesse investeering kõige enam panustab, või seose puudumisel projekti eesmärk ning investeeringu mõju, sealhulgas investeeringu netomõju prognoos tegevuskuludele. Jätkuvatel investeerimisprojektidel, mille maksumus on varasemaga võrreldes muutunud, esitatakse selgitused muutuste põhjuste kohta ja uuendatud investeeringu netomõju prognoos tegevuskuludele. Hoonestatud kinnisvarainvesteeringu kohta esitatakse eelnevale lisaks tööde ja tegevuste loetelu maksumustega. Muu oluline teave investeeringu selgitamiseks ja vajalikkuse põhjendamiseks. 205/206 Kohustuste vähenemine/suurenemine Kapitalirendi lepingute kohta esitatakse selgitus lepingu kestuse, vara soetusmaksumuse, kasutuselevõtmise aasta, intressimäära ja iga-aastase maksekohustuse kohta asutuste lõikes. 290 Netovara muutused Kapitalirendi lepingute kohta esitatakse selgitus lepingu kestuse, vara soetusmaksumuse, kasutuselevõtmise aasta, intressimäära ja iga-aastase maksekohustuse kohta asutuste lõikes. Tegevuspõhise eelarve tegevuskulud Programm Eelarve konto ja objekt Selgitused * Programmi tegevus kõik eelarve kontod Teenuse või programmi tegevuse all rahastatavate tegevuste kirjeldus. 41 Sotsiaaltoetuste loetelu koos määradega, arvestuse alused, saajate arv. 45 Projektitoetuste ja tegevustoetuste kirjeldus tegevuste lõikes. 5 Töötajate arvu muutus ja kulude suurenemise/vähenemise põhjused. 601 / 45 Edasiantavate maksude korral maksu, lõivu, trahvi ja muu seadusejärgse tasu nimetus ning selle saaja. 650 Finantskulud partnerite lõikes. * Kui selgitusi ei ole võimalik andmevälja pikkusest tulenevalt sisestada eelarve infosüsteemi selgituste väljale, siis esitatakse selgitused eelarve infosüsteemi kaudu eraldi failina.  SELETUSKIRI Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu juurde I. Sissejuhatus Rahandusministri määrust „Eelarveklassifikaator“, mis on kehtestatutud riigieelarve seaduse §29 lõike 4 alusel muudetakse seoses kassapõhise eelarve arvestuspõhimõtetest loobumisega ja kuluarvestuse metoodika ning „Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhend“ muutumisega. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunikud Veikko Kapsta (6113430, [email protected]) ja Tiina Kaart (6113730, [email protected]). Määruse muutmise eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Riigi Tugiteenuste Keskuse osakonnajuhataja – riigi pearaamatupidaja Juta Maariga ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Reguleerimisala Sõnastust on täpsustatud viimaks seda vastavusse eelarveklassifikaatori sisuga. Lisaks finantsjuhtimisele ja seirele on eraldi välja toodud ka eelarvestamine. § 2. Eelarveklassifikaator Sõnastust on täpsustatud viimaks seda vastavusse eelarveklassifikaatori sisuga. Lisaks arvestusobjektidele kehtestatakse eelarveklassifikaatoriga ka arvestuspõhimõtted. . § 3. Üld- ja arvestuspõhimõtted Lõikest 2 on välja jäetud kassapõhine arvestuspõhimõte, kuna alates 2017 kasutatakse eelarvestamisel ainult tekkepõhist arvestuspõhimõtet. Tegevuspõhise arvestuspõhimõtte juures tuuakse lisaks teenuse tasand. § 4. Arvestusobjektide kasutamine Lõikes 1 on muudetud sõnastust, kuna alates 2017 kasutatakse eelarvestamisel ainult tekkepõhist arvestuspõhimõtet. Lõikes 4 on strateegilise planeerimise arvestusobjektidest välja jäetud „Eesmärk“ ja „Mõõdik“, kuna need ei ole eraldi arvestusobjektid. § 6. Eelarveüksus Lõiget 1 on täiendatud mõistega „struktuuriüksus“. Lisaks asutuse tasandile võib arvestusobjekti eelarveüksus kasutada ka asutuse struktuuriüksuse määratlemiseks. Lõikest 2 on välja jäetud kassapõhine arvestuspõhimõte, kuna alates 2017 kasutatakse eelarvestamisel ainult tekkepõhist arvestuspõhimõtet. § 10. Tegevusala 1 Lõiget 3 on täiendatud erisust tegeva sõnastusega tegevuspõhisele eelarvele üle läinud asutustele. § 11. Planeerimistasand Sõnastus on muudetud arusaadavuse parandamiseks. Planeerimistasanditest on ära kaotatud alategevus ja selle asemel on lisatud teenus. Teenuse tasandil planeerimine on hetkel vabatahtlik, kuid alates 2020 kohustuslik. Täpsustatud on eelarve limiidi seadmise taset – see on programmi tase. Samuti on lisatud planeerimistasand tegevusala, mis tagab arvestuse pidamise COFOG lõikes. Lisatud on lõiked 3 kuni 9, millega asendatakse osaliselt kehtetuks tunnistatud §11ˡ ja §11² sisu ning täpsustatakse planeerimistasandite seost eesmärkide ja mõõdikutega. §11ˡ. Eesmärk Paragrahv tunnistatakse kehtetuks seoses käesoleva määruse §4 lg 4 muutmisega. Eesmärk ei ole eraldi arvestusobjekt vaid on seotud arvestusobjektiga planeerimistasand. §11². Mõõdik Paragrahv tunnistatakse kehtetuks seoses käesoleva määruse §4 lg 4 muutmisega. Mõõdik ei ole eraldi arvestusobjekt vaid on seotud arvestusobjektiga planeerimistasand. § 12 Toetus Lõikes 2 on tehtud tehniline tekstiparandus. § 13. Tulu-/kuluüksus Sõnastusest on välja jäetud mittevajalik viide tekkepõhisele arvestuspõhimõttele kuna eelarve ja kuluarvestus on ainult tekkepõhine. § 14. Majanduslik sisu Lõikes 1 on muudetud sõnastust, kuna alates 2017 kasutatakse eelarvestamisel ainult tekkepõhist arvestuspõhimõtet. § 15. Projekt Lõike 1 sõnastust on täpsustatud ilma sisu muutmata. Lõikes 2 on muudetud sõnastust, kuna alates 2017 kasutatakse eelarvestamisel ainult tekkepõhist arvestuspõhimõtet. § 17. Arvestusobjektide kodeerimine Sõnastusest on välja jäetud mõisted eesmärk ja mõõdik, mis ei ole enam eraldi arvestusobjektid. § 18. Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäära olemasolu kontrollimisel Lõikes 5 täiendatakse tehingute loetelu tuludega, kuna ka tuludele tuleb lisada SAP-is teatud tunnused. Lõike 5 punkt 5 sõnastust täpsustatakse arvestusobjekti tegevusala kasutamist asutustel, kes ei ole läinud üle tegevuspõhisele eelarvele. Määruse lisa 1 muutmine Tabelist on välja jäetud veerg „Kassapõhine arvestus“ kuna alates 2017 kasutatakse eelarvestamisel ainult tekkepõhist arvestuspõhimõtet. 2 Veeru „tekkepõhine arvestus sh. kuluarvestus (KA)“ nimetus on muudetud „finantsarvestus sh. kuluarvestus (KA)“. Arvestusobjekti „Planeerimistasandi“ tase 5 muudetakse seoses strateegilise planeerimise ja kuluarvestuse metoodika täienemisega „alategevusest“ „teenuseks“. Teenuse tasand on kuni 2020 vabatahtlik. Alates RES 2020-2023 planeerimisest muutub teenus kohustuslikuks. sh. kuluarvestus (KA)“. Arvestusobjekti „Mõõdik“ tase 5 muudetakse seoses strateegilise planeerimise ja kuluarvestuse metoodika täienemisega „alategevus ja mõõdikust“ „teenus ja mõõdikuks“. Arvestusobjekt „Tegevusala“ puhul toimub planeerimine ainult tasemel 1 ja 2-kohalisel COFOG tasemel. Vastavalt sellele jäetakse välja tasemed 2 ja 3.. Määruse lisa 2 muutmine Lisa on muudetud vastavalt lisandunud ja likvideeritud asutuste nimetustele. Parandatud mõne asutuse nimetust. Määruse lisa 3 muutmine Muudetud on eelarve liikide nimetusi vastavalt välistoetuste kaasfinantseeringu ja kaasrahastamise käsitluse muutmisele eelarveklassifikaatoris ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis. Lisatud on uus eelarve liik 45, millega sätestatakse ebaregulaarsete tulude ja nende arvelt tehtavate kulude regulatsioon. Tulud, mille arvelt võib teha sama objekti, lepingu või sihtotstarbega seotud kulusid on kindlustushüvitised, õiguskaitsevahendina saadud tulu lepingu rikkumisest ja kompromisslepinguga saadud hüvitised. Määruse lisa 4 muutmine Muudetud on eelarve kontode nimetusi vastavalt siirete käsitluse muutmisele eelarveklassifikaatoris ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis. Muudetud on käibemaksu planeerimise põhimõtteid. Tegevuskulude käibemaks planeeritakse tegevuskulude eelarves, käibemaks põhivara soetuselt ja finantseerimistehingute käibemaks vastavalt investeeringute ja finantseerimistehingute eelarves. Määruse lisa 5 muutmine Muudetud on „IN“ objektikoodi nimetust. Tegemist tehnilise täpsustusega. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas riigieelarve seadusega ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu ei sisalda sätteid, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. IV. Määruse mõjud Määruse muudatused on suures osas tehnilist laadi ja seotud määruse vastavusse viimisega riigieelarve seaduse ja „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga“. Olulisemad muudatused puudutavad arvestusobjekti planeerimistasand ümberstruktureerimist ja sõnastuse muutusi seoses ainult tekkepõhise eelarvestamise põhimõtte rakendamisega. 3  V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatus ei too olemasolevate protsessidega seonduvalt kaasa täiendavaid tegevusi. Samuti ei too muudatus kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid. VI. Määruse jõustumine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2018, kuna määrusega tehtavad muudatused mõjutavad riigi eelarvestrateegia 2019-2022 protsessi, mida hakatakse koostama 2018 aasta algusest. VII. Määruse koostamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu on kooskõlastatud ministeeriumitega ja põhiseaduslike institutsioonidega. Esitatud märkused on alljärgnevas tabelis. § Märkuse esitaja ja märkuse sisu Selgitus 4  MÄÄRUS Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruses nr 47 „Eelarveklassifikaator“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse eelarveklassifikaator, mille alusel toimub eelarvestamine, finantsjuhtimine ja seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.“; 2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestuspõhimõtete ja -objektide kogum, mis on aluseks riigieelarve koostamisel, ministeeriumi valitsemisala eelarve liigendamisel, eelarve piirmäärade seadmisel, arvestuse pidamisel ja seire korraldamisel ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.“; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 3 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest; 3) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud programmide lõikes. Kulud kajastatakse tegevuste või teenuste lõikes.“; 5) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) organisatsioon ja eelarveüksus; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto; 4) eelarve objekt; 5) tegevusala, kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele; 6) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele; 7) toetus.“;  2 6) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Strateegiliseks planeerimiseks ja seireks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) organisatsioon; 2) planeerimistasand.“; 7) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Eelarveüksus“ (edaspidi eelarveüksus) alusel liigendatakse riigieelarve vahendid asutuste või nende struktuuriüksuste lõikes, peetakse nende üle arvestust ja seatakse eelarve piirmäärad. (2) Asutuse eelarve liigendamisega rohkema kui ühe eelarveüksuse vahel luuakse eraldi eelarveüksuse tunnused. Kõigi eelarveüksuste üle peetakse arvestust ja nende eelarve kasutamiseks seatakse piirmäärad.“; 8) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eelarve piirmäärad seatakse majandusarvestuse tarkvaras SAP (edaspidi SAP) tegevusalade kaupa, kui asutus ei ole läinud üle tegevuspõhisele eelarvele. Asutusel on õigus eelarve piirmäärad ühelt tegevusalalt teisele ümber tõsta. Piirmäärade ümbertõstmiseks saadab asutus teatise Rahandusministeeriumile.“; 9) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Planeerimistasandid on: 1) tulemusvaldkond; 2) programm; 3) meede; 4) tegevus; 5) teenus; 6) tegevusala. (2) Riigieelarve limiidid seatakse programmi tasandile.“; 11) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3 – 9 järgmises sõnastuses: „(3) Arvestusobjektile „planeerimistasand“ (edaspidi planeerimistasand) seatakse eesmärk ja mõõdik, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (4) Planeerimistasandile sihi määramiseks seatav eesmärk peab olema mõõdetav või hinnatav. (5) Meetmele ei pea eesmärki seadma, sellisel juhul on eesmärgiks on programmi eesmärk. (6) Tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, sellisel juhule on eesmärgiks programmi või meetme eesmärk. (7) Mõõdikut kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide või oodatud tulemuste saavutamise hindamiseks. (8)Tegevusele seatud mõõdik peab näitama tegevuse oodatud tulemust ja tegevuse panust programmi või meetme eesmärgi saavutamisse. (9) Tegevusalale ei seata eesmärki ja mõõdikut.“;  3 12) paragrahvid 11ˡ ja 11² tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuste eelarve avab Rahandusministeerium sildfinantseerimisvahendite kasutamise taotlusega esitatud välistoetuse saamist kinnitava dokumendi alusel või Riigi Tugiteenuste Keskus pärast vastavate toetusvahendite laekumist.“; 14) paragrahvi 13 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus“ lõikes peetakse kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa ja seatakse kuluarvestuses piirmäärad.“; 15) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Majanduslik sisu“ (edaspidi majanduslik sisu) lõikes peetakse raamatupidamisarvestust ja kuluarvestust, grupeerides majandustehingud lähtudes nende sisust.“; 16) paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjektiga „Projekt“ (edaspidi projekt) määratakse omavahel seotud ülesannete hulk, mida teostatakse kindlate piirangute raames, nagu ajakava ja eelarve. Projekti kohta peetakse arvestust lähtuvalt asutuse vajadustest. (2) Projektile võib asutus SAP-is seada eelarve.“; 17) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjektide kasutamiseks luuakse ühtsete põhimõtete alusel koodid (edaspidi kodeerimine). (2) Rahandusministeerium kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid: 1) eelarve liik; 2) eelarve konto; 3) eelarve objekt; 4) organisatsioon; 5) eelarveüksus; 6) toetuse tase „Toetuse liik” ja tase „Organisatsioon”; 7) projekti tase „Organisatsioon”; 8) majanduslik sisu; 9) planeerimistasand; 10) ressursi/kulukoha tase „Ressursi liik” ja tase „Organisatsioon”; 11) tegevusala; 12) tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksuse tunnus (T/K)” ja tase „Organisatsioon”.“; 18) paragrahvi 18 lõike 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui asutus kasutab SAP-i, lisatakse tuludele, kuludele ning investeerimis- ja finantseerimistehingutele SAP-is:“; 19) paragrahvi 18 lõike 5 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) asutustel, kes pole läinud üle tegevuspõhisele eelarvele, tegevusala tase 1, asutustel, kellel on tegevuspõhine eelarve, planeerimistasandi tase 6 „Tegevusala“;“; 20) määruse lisad 1, 2, 3, 4 ja 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.  4 (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste Minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler Lisa 1 Eelarveklassifikaator Lisa 2 Administratiivne tunnus Lisa 3 Eelarve liik Lisa 4 Eelarve kontod Lisa 5 Eelarve objekti liigid  Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator ” lisa 1 (muudetud sõnastuses) EELARVEKLASSIFIKAATOR Arvestusobjekt Arvestusobjekti Piirmäära Koodi Tase Pikkus Strateegiline Eelarve Finantsarvestus, sh. taseme nimetus seadmine haldamine planeerimine kuluarvestus (KA) Eelarve liik Vt määruse lisa 3 RM RM 1 2 X X Eelarve konto Vt määruse lisa 4 RM RM 1 1 kuni 8 X X Eelarve objekt Vt määruse lisa 5 RM RM 1 2+6 X X Organisatsioon Valitsemisala RM 1 1 Asutuste grupp RM 2 2 Asutus RM/Asutus¹ RM 3 3 X X Toetus Toetuse liik RM 1 1(2) Organisatsioon RM 2 5(6) Toetus RM/Asutus Asutus 3 20 X X Eelarveüksus Eelarveüksuse RM 1 1 tunnus (E) Organisatsioon RM 2 4 Eelarveüksus – Asutus 3 6 tase 1 Eelarveüksus – Asutus Asutus 4 8 X X  6 tase 2 Tulu-/kuluüksus Tulu-/kuluüksuse RM 1 1 tunnus (T/K) Organisatsioon RM 2 4 Tulu-/kuluüksus - Asutus 4 6 tase 1 Tulu-/kulu üksus - Asutus 5 8 tase 2 Tulu-/kulu üksus - Asutus 6 9 tase 3 Tulu-/kuluüksus - Asutus Asutus 7 10 v X, KA tase 4 Projekt Organisatsioon RM 1 4 (Asutuse tunnus) Projekt Asutus Asutus 2 20 v X, KA Majanduslik Konto liik RM RM 1 1 sisu Konto klass RM RM 2 2 Konto rühm Asutus RM 3 3 Konto grupp Asutus RM 4 4 Konto Asutus RM 5 8 v X, KA Planeerimis- Tase 1 – RM RM 1 2 X tasand tulemusvaldkond  7 Tase 2 – RM RM 2 4 X X X programm Tase 3 – meede Asutus RM 3 6 X X Tase 4 – tegevus Asutus RM 4 8 X X Tase 5 – teenus Asutus RM 5 10 X X Tase 6 – 6 12 X X Tegevusala² Ressurss/ Ressursi liik RM 1 2 kulukoht Organisatsioon RM 2 6 (Asutuse tunnus) Ressurss/tegevus/ Asutus Asutus 3 12 v X, KA kulukogum Tegevusala³ Tase 1/ RM 1 2 Tegevusvaldkond Selgitused eelarveklassifikaatori liigenduse kohta: Veerg „Arvestusobjekt“ näitab eelarveklassifikaatori liigendust ja toob arvestusobjektide nimetused. Veerg „Arvestusobjekti taseme nimetus“ näitab, kas arvestusobjektil on tasemed ja tasemete olemasolul toob nende nimetuse. Veerg „Piirmäära seadmine“ näitab, kas arvestusobjektile seatakse piirmäär Riigikogu või Vabariigi Valitsuse poolt (Rahandusministeerium teostab tehniliselt infosüsteemides - tähistatud „RM“) või saab vastava piirmäära seada asutus. Veerg „Koodi haldamine“ näitab, kas arvestusobjekti kodeerib ja haldab Rahandusministeerium keskselt (tähistatud „RM“) või asutus. Veerg „Tase“ näitab arvestusobjekti vastava taseme numbrit. Tasemeid eristatakse kodeerimise kaudu. Veerg „Pikkus“ näitab, mitu kohta on arvestusobjekti vastava taseme koodis (kumulatiivselt).  8 Veerg „Strateegiline planeerimine“; veerg „Eelarve ja veerg „Finantsarvestus“ näitavad, millist funktsiooni arvestusobjekti või arvestusobjekti taseme lõikes täidetakse. Lahtrites toodud tähis “X“ näitab vastava arvestuse pidamise kohustust, tähis „v“ vastava arvestuse pidamise võimalust, mis ei ole asutusele kohustuslik. ¹Kui riigieelarve seadusega või Vabariigi Valitsuse liigendusega ei ole eelarve jaotatud asutuste tasandile, siis jaotab eelarve asutustele vastav ministeerium. ² Kuna tegevusala kood on nõutav saldoandmikus, siis juhul, kui valitsemisala on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele, asendatakse „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi“ lisaga 3 kehtestatud 5-kohaline tegevusala kood 2-kohalise koodiga, mis lisatakse planeerimistasandi koodi lõppu ja millest saldoandmiku koostamisel tuletatakse tegevusala kood. ³Arvestusobjekti „Tegevusala“ kasutatakse arvestuse pidamiseks siis, kui valitsemisala ei ole läinud üle tegevuspõhisele eelarvele.  Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator ” lisa 2 (muudetud sõnastuses) ADMINISTRATIIVNE TUNNUS Osa, Organisatsiooni Organisatsioon jagu tunnus* 1.00 Riigikogu A10 Riigikogu (Riigikogu Kantselei) A30 Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon 2.00 B10 Vabariigi President (Presidendi Kantselei) 3.00 C10 Riigikontroll 4.00 D10 Õiguskantsler (Õiguskantsleri Kantselei) 5.00 E10 Riigikohus 6.00 Vabariigi Valitsus Kulud Vabariigi Valitsuse eraldistest, Vabariigi Valitsuse reservist, Vabariigi Valitsuse omandireformi reservist 6.01 Riigikantselei haldusala F10 Riigikantselei 6.02 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala G10 Haridus- ja Teadusministeerium G2 Kutseõppeasutused G3 Rakenduskõrgkoolid G4 Riigi üldhariduskoolid G5 Riigi teadus- ja arendusasutused G60 Keeleinspektsioon G70 Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk G80 Eesti Noorsootöö Keskus G90 Rahvusarhiiv 6.03 Justiitsministeeriumi valitsemisala J10 Justiitsministeerium J20 Prokuratuur J30 Eesti Kohtuekspertiisi Instituut J40 Registrite ja Infosüsteemide Keskus J5 Esimese ja teise astme kohtud J6 Kinnipidamiskohad J70 Andmekaitse Inspektsioon J80 Patendiamet J 90 Konkurentsiamet 6.04 Kaitseministeeriumi valitsemisala K10 Kaitseministeerium K20 Teabeamet K30 Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum K40 Seli Tervisekeskus K50 Kaitseressursside Amet K60 Kaitsevägi K70 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 6.05 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala  10 L10 Keskkonnaministeerium L20 Maa-amet L30 Keskkonnainspektsioon L40 Keskkonnaagentuur L60 Eesti Loodusmuuseum L70 Keskkonnaamet L90 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 6.06 Kultuuriministeeriumi valitsemisala M10 Kultuuriministeerium M20 Muinsuskaitseamet M30 Eesti Hoiuraamatukogu M40 Eesti Lastekirjanduse Keskus M50 Rahvakultuuri Keskus M60 Võru Instituut M8 Muuseumid 6.07 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala N10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium N60 Tarbijakaitseamet N70 Tehnilise Järelevalve Amet N30 Lennuamet N40 Maanteeamet N50 Riigi Infosüsteemi Amet N80 Veeteede Amet N90 Eesti Geoloogiateenistus 6.08 Maaeluministeeriumi valitsemisala P10 Maaeluministeerium P20 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet P30 Veterinaar- ja Toiduamet P40 Põllumajandusamet P60 Maamajanduse Infokeskus P70 Põllumajandusuuringute Keskus P80 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium P9 Põllumajandusmuuseumid PA1 Eesti Taimekasvatuse Instituut 6.09 Rahandusministeeriumi valitsemisala R10 Rahandusministeerium R20 Maksu- ja Tolliamet R30 Statistikaamet R40 Riigi Tugiteenuste Keskus R50 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 6.10 Siseministeeriumi valitsemisala S10 Siseministeerium S20 Kaitsepolitseiamet S30 Päästeamet S40 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus S50 Sisekaitseakadeemia S70 Politsei- ja Piirivalveamet S80 Häirekeskus 6.11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala  11 T10 Sotsiaalministeerium T20 Ravimiamet T30 Sotsiaalkindlustusamet T40 Tööinspektsioon T50 Riikliku Lepitaja Kantselei T60 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus T70 Terviseamet T80 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus T90 Tervise Arengu Instituut TA0 Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei 6.13 Välisministeeriumi valitsemisala V10 Välisministeeriumi Eelarveüksuse tunnus saadakse organisatsiooni tunnuse ette „E“ tähe lisamisega.  Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator ” lisa 3 (muudetud sõnastuses) EELARVE LIIK Kood Nimetus 10 Arvestuslikud vahendid 20 Kindlaksmääratud vahendid 21** Kindlaksmääratud vahendid – limiidid väljaspool SAPi 30 Ülekantavad vahendid 31 Välistoetuse kaasrahastamise vahendid 32** Välistoetuste kaasrahastamise vahendid – limiidid väljaspool SAPi 33 Kapitalirent 40* Tulud ja tuludest sõltuvad kulud 41** Vahendatud tulud ja nendest sõltuvad kulud – limiidid väljaspool SAPi 42** Riigisisesed rahalised toetused, riigieelarve seaduses nimetatud siireteks  13 (21) 43** Muud tulud ja tuludest sõltuvad kulud 44** Majandustegevusest laekuv tulu 45*** Ebaregulaarsed tulud ja nendest sõltuvad kulud 50 Edasiantav maks – tulumaks 51 Edasiantav maks – sotsiaalmaks 52 Edasiantav maks – töötuskindlustusmakse 53 Edasiantav maks – kogumispension 54 Edasiantav maks – maamaks 55 Edasiantav maks – aktsiisimaks 56 Edasiantav maks – hasartmängumaks 57 Edasiantav maks – tollimaks 58 Edasiantav maks – keskkonnatasud 59 Edasiantav maks - patendiameti toimingute riigilõiv 60 Mitterahalised vahendid  14 (21) * Eelarve liik 40 on riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvaras SAP kasutusel ainult välistoetuste korral, sealhulgas välistoetuse kaasrahastamise vahendid, mida toetuse saaja saab teiselt üksuselt lisaks välistoetusele. ** Eelarve liigid 21, 32, 41-44 on kasutusel ainult riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvara SAP kasutamise korral. Eelarve liikide 21, 32 ja 41 korral toimub limiitide jälgimine e-riigikassas, mitte SAPis, kuna makseid tehakse eraldiseisvatest infosüsteemidest otse e-riigikassasse. *** Eelarve liiki 45 kasutatakse järgmiste ebaregulaarsete tulude ja nendega seotud kulude kajastamiseks. 1) Õiguskaitsevahenditena saadud tulu lepingu rikkumise korral, kui seda tulu kasutatakse sama lepinguga ette nähtud kohustuse (eesmärgi) täitmiseks; 2) Kindlustusjuhtumite korral kindlustusandja poolt kahju või kulude hüvitamine, kui seda tulu kasutatakse sama kindlustusobjekti taastamiseks või asendamiseks; 3) Kompromisslepinguga saadud hüvitis, kui seda tulu kasutatakse kompromissina lõpetatud lepingu või selle asemel samal eesmärgil sõlmitud lepingu täitmiseks.  15 (21) Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator ” lisa 4 (muudetud sõnastuses) EELARVE KONTOD Eelarve konto Nimetus T*** Tulud (algusega 3, 65, 70) 30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 32 Kaupade ja teenuste müük 320 Riigilõivud 322 Tulu majandustegevusest 323 Muu kaupade ja teenuste müük 35 Saadud toetused 358 Saadud kodumaised toetused, sealhulgas välistoetusega kaasnev kaasfinantseering, kui see saadakse teiselt üksuselt, ja siirded 359 Saadud välistoetused 3591* Saadud välislähetuste hüvitised 35029 Mitterahaliselt saadud sihtfinantseerimine 38 Muud tulud  16 (21) 381 Tulud varude ja põhivara müügist (materiaalse ja immateriaalse vara müük) 3819 Müüdud põhivara jääkväärtus 382 Muud tulud varadelt 383 Trahvid ja muud varalised karistused 388 Muud eespool nimetamata tulud 652010 Dividenditulu 655 Finantstulud 700010 Saadud mitterahalised siirded K*** Kulud (algusega 4, 5, 60, 61, 650, 71) 4 Antud toetused ja muud ülekanded (eraldised ja subsiidiumid ettevõtlusele) 41 Sotsiaaltoetused 45 Muud antud toetused ja ülekanded, sealhulgas rahalised siirded 45029 Mitterahaliselt antud sihtfinantseerimine 5 Tööjõu- ja majandamiskulud (personalikulud ja majandamiskulud) 50** Tööjõukulud (personalikulud) 55** Majandamiskulud 60 Muud tegevuskulud 600 Muud kulud  17 (21) 60800* Valuutakursivahed 601 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid, muud seadusejärgsed tasud 601000 Käibemaks tegevuskuludelt 61 Amortisatsioon 650 Finantskulud (intressi-, viivise- ja kohustistasud 6508 Diskonteeritud intressikulu 710010 Antud mitterahalised siirded I*** Investeeringud 15 Materiaalsete ja immateriaalsete vara soetamine ja renoveerimine 601002 Käibemaks põhivara soetuselt F*** Finantseerimistehingud 101 Finantsvarade suurenemine 102 Finantsvarade vähenemine 205 Kohustuste suurenemine 206 Kohustuste vähenemine 601005 Finantseerimistehingute käibemaks 290 Netovara muutused  18 (21) * Eelarve kontod 3591 ja 60800 on kasutusel ainult riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvaras SAP. Laekumised kajastatakse eelarve kontol 3591, kui raha laekub Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt lähetuskulude hüvitamiseks. Laekumised kajastatakse eelarve kontol 3591 selle eelarve liigiga, millega olid eelnevalt tehtud kulud, mille eest hüvitis laekus. Eelarve konto 60800 on kasutusel valuutakursivahede kajastamiseks, kui raamatupidamises kajastatakse varem arvele võetud nõude või kohustuse maksmisel tekkiv valuutakursivahe kontol 608000. Valuutakursivahe kajastatakse arvestusliku tulu või kuluna liigiga 10. ** Eelarve kontosid 50 ja 55 kasutatakse eelarve liigendamisel ainult eelarve liigi 20 korral. Ülejäänud eelarve liikide korral kasutatakse liigendamisel nende asemel eelarve kontot 5. *** Alates 01.01.2016 kasutatakse ainult tegevuspõhise eelarve korral.  19 (21) Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator ” lisa 5 (muudetud sõnastuses) EELARVE OBJEKTI LIIGID Kood Nimetus Riigikogu liigendus SE Seadusandja/ Riigikogu valikud TP Tehingupartner VR Vabariigi Valitsuse reserv (koond) OR Omandireformi reservfond (koond) IN Investeeringud (koond) TK Määramata tegevuskulud VT Välistoetuse andja SR Sihtotstarbeliste vahendite reserv (koond) Vabariigi Valitsuse liigendus VV Vabariigi Valitsuse valikud VR Vabariigi Valitsuse reserv  20 (21) OR Omandireformi reservfond IN Investeeringu objekt (objektikood) Rahandusministri liigendus SR Sihtotstarbeliste vahendite reserv Ministri liigendus (ajutine kood) PR Projekt Objekti kasutaja (keskselt määratud või institutsioon/valitsemisala) 00 Keskselt määratud P1 Riigikogu P2 Vabariigi President (Presidendi Kantselei) P3 Riigikontroll P4 Õiguskantsler (Õiguskantsleri Kantselei) P5 Riigikohus 01 Riigikantselei haldusala 02 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 03 Justiitsministeeriumi valitsemisala 04 Kaitseministeeriumi valitsemisala 05 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala  21 (21) 06 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 07 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 08 Maaeluministeeriumi valitsemisala 09 Rahandusministeeriumi valitsemisala 10 Siseministeeriumi valitsemisala 11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 13 Välisministeeriumi valitsemisala  Seletuskiri rahandusministri määruse “Rahandusministri 4. veebruari 2016. a määruse nr 9 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ muutmine” eelnõu juurde I. Sissejuhatus Rahandusministri 4. veebruari 2016. a määrust nr 9 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“, mis on kehtestatutud riigieelarve seaduse §22 lõike 4, § 33 lõike 6 ja § 35 lõike 4 alusel muudetakse seoses kassapõhise eelarve arvestuspõhimõtetest loobumisega ja kuluarvestuse metoodika ning rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ muutmisega. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunikud Veikko Kapsta (6113430, [email protected]) ja Tiina Kaart (6113730, [email protected]). Määruse muutmise eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Riigi Tugiteenuste Keskuse osakonnajuhataja – riigi pearaamatupidaja Juta Maariga ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 2. Eelarvestrateegia lähtealused Lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 punkti 2 on täiendatud viitega rahandusministri 11. detsembri 2003.a määrusele nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“. Tulemus- ja tegevusaruande projekt peab vastama eelnimetatud juhendi paragrahvi 11 lõikele 9. Lõike 3 punktis 3 on asendatud mõiste „kaudsed kulud“ mõistega „jaotatavad kulud“. Nimetuse muudatus tuleneb kulumudelite metoodika muutusest. Kulumudeli metoodika koos vastavate mõistetega on kirjeldatud strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise käsiraamatus (https://sites.google.com/site/eelarvejuhend/home). Lisaks on täiendatud kulumudelis kulude jaotamist senisele tegevuse tasandile ka asutuse teenuse tasandiga. Teenuse tasand on vabatahtlik, kohustuslikuks muudetakse õigusaktide muutmisega alates 2020. aastast. § 3. Rahastamiskava Lõikest 4 on välja jäetud viide Vabariigi Valitsuse otsustele, kuna korrigeerimise aluseks võivad olla ka muud otsused peale Vabariigi Valitsuse omade. Näiteks Riigikogu poolt vastu võetud ja eelarvemõju omavad seadusemuudatused. § 4. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt Lõiget 2 on täiendatud sõnastusega, mis laiendab määrusega sätestatud täiendava informatsiooni nõudeid ka tegevuspõhiselt eelarve esitajatele. Täiendav informatsioon esitatakse vastavalt määruse §-le 16. § 5. Rahastamiskava ja finantsplaani koostamise alused 1 Lõigetes 2 ja 5 on asendatud mõiste „alategevus“ mõistega „teenus“. Muudatus tuleneb tegevuspõhise eelarvestamise metoodika täienemisest. Planeerimistasandit alategevus enam ei kasutata, selle asemel kasutatakse (asutuse) teenus. Lõike 6 sõnastust on täpsustatud. Lõikes 7 on toodud lisaks kuludele juurde ka tulude planeerimise põhimõtted. § 6. Mittemaksuliste tulude planeerimine Lõike 2 punktis 6 ja lõike 3 punktis 4 on asendatud mõiste „laekuv“ mõistega „saadav“. Sõnastust on muudetud, kuna alates 2017 kasutatakse eelarvestamisel tekkepõhist arvestuspõhimõtet. Lõike 2 punktis 7 on asendatud mõiste „kaasfinantsering“ mõistega „kaasrahastamine“. Muudatus on seotud välistoetuste kaasfinantseeringu ja kaasrahastamise käsitluse muutmisega eelarveklassifikaatoris ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis. § 7. Kulude planeerimine Lõikes 1 on asendatud mõiste „laekuv“ mõistega „saadav“. Sõnastust on muudetud, kuna alates 2017 kasutatakse eelarvestamisel tekkepõhist arvestuspõhimõtet. Lõikes 3 on asendatud mõiste „alategevus“ mõistega „teenus“. Muudatus tuleneb tegevuspõhise eelarvestamise metoodika täienemisest. Lõikes 5 on lisatud Riigi Kinnisvara AS-ile kavandatavate vahendite eelarve kontode loendisse kontod algusega 15. Lõikes 6 on täpsustatud sõnastust ja lisatud, et tegevuspõhise eelarve korral tuleb kulud planeerida vähemalt kontol algusega 5. § 8. Toetustena planeeritavad siirded riigiasutuste vahel Paragrahvi pealkirja ja sisu on muudetud vastavalt muudatustele “Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis”. Muudatustega on asendatud mõiste „siirded“ mõistega „Riigiasutuste vahelised kodumaised toetused“. § 10. Välistoetuse, kaasrahastuse ja omafinantseeringu planeerimine Paragrahvi pealkirja ja sisu on muudetud, vastavalt metoodika ja mõistete täpsustamisele. Lõikes 1 on lisatud vahendatavate välistoetuste planeerimine riikliku programmi rakendamise eest vastutava ministeeriumi valitsemisala eelarves. Lõikes 4 on lisatud mõiste „välistoetuse kaasrahastus“, mis käesoleva määruse tähenduses hõlmab nii välistoetusega makstavat riiklikku kaasfinantseeringut kui ka riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks täiendavalt makstavat omafinantseeringut. Lõikes 5 on täpsustatud mõistet “riiklik kaasfinantseering” ning lisatud, et tegu on Eesti riigi poolt välistoetuste abikõlblike kulude kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud toetusega.Lõigetes 6 ja 7 on selguse mõttes eraldi kajastatud vahendatavate ja otselaekuvate välistoetuste kaasrahastuse ja selle määra otsustamine. Lõikes 8 on mõiste “riiklik kaasfinantseering” asendatud mõistega “välistoetuse kaasrahastus”, mis hõlmab nii välistoetusega makstavat riiklikku kaasfinantseeringut kui ka riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks 2 täiendavalt makstavat omafinantseeringut. Välistoetuse kaasrahastus planeeritakse riigieelarvesse ministeeriumide üleselt Rahandusministeeriumi eelarves liigiga 31. Lõikes 10 on omafinantseerimise kavandamisel kasutatavate eelarve liikide täpsustamisel lisatud liik 43. Lõikes 11 on täpsustatud välistoetuste ja vastava kaasrahastuse kavandamist. Välja on jäetud kitsendus „Euroopa Liidu finantsperiood“, et säte kohalduks kõikidele välistoetustele. Välistoetused ja vastav kaasrahastus kavandatakse eelarve infosüsteemi välistoetuste rakendamise lõpuni. §11. Investeeringute planeerimine Paragrahvist on välja jäetud lõige 2. Investeeringute planeerimine kontode ja liikide lõikes tuleneb eelarveklassifikaatorist ja ei vaja korduvat reguleerimist. Lõikesse 11 on lisatud viide riigieelarve seaduse paragrahvile 50 „Juhtumipõhine toetus“. Kohaliku omavalitsuse üksusele kavandatav investeeringutoetus peab vastama ka selle paragrahvi sätetele. §12 Kinnisasja investeeringute planeerimine Lõikes 3 on muudetud sõnastust. Rahandusministeeriumiga kooskõlastatakse ka nende projektide kavandamise tegevused, mille projekteerimise ja ehitamise tegevused võidakse teostada koostöös erasektoriga. Muudatus on vajalik selleks, et Rahandusministeeriumil oleks terviklik ülevaade kavandatavatest investeeringutest ja koostöös RKAS-ga leitakse riigile tervikuna soodsaim ruumilahendus ja rahastamisallikas. §13. Infotehnoloogia vahendite planeerimine Lõike 1 punktide 2 ja 3 sõnastust on muudetud ja jäetud välja eraldi kohustus esitada Rahandusministeeriumile käesoleva määruse lisas 4 toodud vormi alusel välistoetustest rahastamist taotlevate IKT arendusprojektide taotlusi. Lõike 2 kohaselt esitatakse vastavad taotlused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eksperthinnangu saamiseks. IKT lisataotlused tuleb Rahandusministeeriumile esitada tavapärases lisataotluste esitamise korras. § 16. Täiendav informatsioon Lõikes 2 on muudetud sõnastust. Ära on jäetud eraldi lisataotlustele lisatava teabe loetelu. Edaspidi sätestatakse lisataotluse seletuskirja nõuded vastavalt määruse § 3 lõikes 5 toodud eelarve projekti koostamise protsessi suunistega § 17. Materjalide esitamine Rahandusministeeriumile Lõike 1 sõnastust on muudetud. Välja on jäetud nõue esitada iga-aastaselt väljumisstrateegiad ja topelt info kogumise vältimiseks § 13 küsitud info. Lõike 2 sõnastust on muudetud. Välja on jäetud lisataotluste esitamise tähtaeg ning viide taotluste aastaringsele menetlusele. Lisataotlusi menetletakse riigi eelarvestrateegia koostamisel. Lisataotluste esitamise tähtaeg on toodud lõikes 1. § 18. Esitatud materjalide kontroll Lõike 1 sõnastust on täiendatud. Lisaks valitsemisala eelarve projektile kontrollitakse riigieelarve seadusele ja muudele õigusaktidele vastavust ka kõigi muude esitatud dokumentide puhul. § 20. Kulude liigenduse muutmise taotluse esitamine ja menetlemine 3 Lõike 4 sõnastust on täpsustatud ja lisatud Rahandusministeeriumi teavitamine eelarve muudatustest e-kirja teel. § 21. Taotluste esitamine vahendite ülekandmiseks Lõike 1 punkti 1 sõnastust on täiendatud ja sellega määratletakse, et avansilise ülekandmise taotlus esitatakse jaanuaris ainult ajakriitiliste vahendite ülekandmiseks. Lõike 1 punktis 2 on muudetud põhitaotluse esitamise tähtaega ja selleks on 01. mai. Tähtaeg on kooskõlas raamatupidamisandmete lõpliku seisu ja auditeerimise protsessiga. Lõike 3 sõnastust on muudetud selliselt, et vahendite ülekandmise miinimumsumma on varasema 100 euro asemel 1000 eurot. Lisaks on sõnastust korrigeeritud seoses tekkepõhise arvestuspõhimõtte kasutamisega. § 22. Vahendite ülekandmise otsustamine Lõikes 1 toodud otsustamistähtaega pikendatakse 10-lt tööpäevalt 15-le. Põhjuseks menetlusprotsessi pikkus praktikas. Määruse lisa 1 muutmine Eelarve tulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tabelis on loetelust välja jäetud siirded (vastav rida eelarve konto 71). Tegevuspõhise eelarve tegevuskulude tabelis on välja jäetud mõiste „alategevus“ ja asendatud see mõistega „teenus“. Muudatuse põhjuseks on tegevuspõhise eelarvestamise metoodika täienemine. Määruse lisade 4 ja 5 kehtetuks tunnistamine Seoses § 10 lõike 10 välja jätmisega ja § 13 lõike 1 punktide 2 ja 3 sõnastuse muutmisega tunnistatakse kehtetuks vastavad määruse lisad 4 ja 5. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas riigieelarve seadusega ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu ei sisalda sätteid, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. IV. Määruse mõjud Määruse muudatused on suures osas tehnilist laadi ja seotud määruse vastavusse viimisega riigieelarve seaduse ja „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga“. Suuremas osas on muudetud välistoetuste, kaasrahastuse ja omafinantseeringu paragrahvi mõistete täpsustamise huvides. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatus ei too olemasolevate protsessidega seonduvalt kaasa täiendavaid tegevusi. Samuti ei too muudatus kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid. VI. Määruse jõustumine Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2018. Vajadus tagasiulatuvalt jõustada on tingitud asjaolust, et muudatused rakenduvad riigi eelarvestrateegia 2019–2022 protsessile, mille materjalide esitamise tähtaeg on 1. märts 2018. 4  VII. Määruse koostamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu on kooskõlastatud ministeeriumitega ja põhiseaduslike institutsioonidega. Esitatud märkused on alljärgnevas tabelis. § Märkuse esitaja ja märkuse sisu Selgitus 5  MÄÄRUS Rahandusministri 4. veebruari 2016. a määruse nr 9 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 22 lõike 4, § 33 lõike 6 ja § 35 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 4. veebruari 2016. a määruses nr 9 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) eelneva aasta kohta valdkonna arengukava tulemusaruande projekti rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 11 lõike 9 alusel;“; 2) paragrahvi 2 lõike 3 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) eelneva aasta kohta valdkonna arengukava tulemusaruande projekti kooskõlas rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhend“ § 11 lõikega 9; 3) kulumudeli, mis kajastab otse- ja jaotatavate kulude jaotust programmi tegevustele või asutuse teenustele, muutuseid jaotuses võrreldes eelmise perioodiga võrreldavate andmete olemasolu korral, kulude jaotamise käitureid ja selgitusi käiturite määramise kohta, ning kulude programmides kajastamise põhimõtete kirjelduse.“; 3) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kululagede koostamise aluseks on kehtiva eelarvestrateegia rahastamiskava, mida korrigeeritakse pärast selle heakskiitmist vastavalt tehtud otsustele.“; 4) paragrahv 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Rahandusministeerium esitab kululaed koos eelarvestrateegia ja eelarve projekti koostamise protsessi suunistega hiljemalt jaanuarikuu viiendal tööpäeval.“; 5) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:  2 (6) „(2) Tegevuspõhise eelarve korral koosneb ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt programmide eelnõudest, üheaastasest finantsplaanist ja käesoleva määrusega kehtestatud täiendavast informatsioonist.“; 6) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevuspõhise eelarve korral kavandatakse programm meetmete, tegevuste ja vajadusel teenuste lõikes. Eelarve infosüsteemis kavandatakse tegevuskulud tegevuste või teenuste tasemel ning tegevustulud, investeeringud ja finantseerimistehingud programmi tasemel, lähtudes käesolevas määruses sätestatud nõuetest.“; 7) paragrahvi 5 lõiked 5–7 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Vahendite kohta esitatakse eelarve infosüsteemis selgitused vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse lisas 1 toodud selgitused programmi tegevuste või teenuste lõikes. (6) Riigieelarve koostatakse täiseurodes, kuid kinnitatakse ümardatuna tuhandeni. (7) Riigieelarves ei planeerita eraldi tulusid ja kulusid, mis jäävad alla rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” toodud kapitaliseerimise alammäära. Antud tulud ja kulud planeeritakse alammäärast suurema tulu või kulu osana.“. 8) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „6) majandustegevusest saadav tulu, mida võib kasutada nende tulude saamisega seotud kulude tegemiseks, kavandatakse eelarve liigiga 44 ja eelarve kontol 322 või raamatupidamise detailsuses. Raamatupidamises kajastatakse need tulud kontodel algusega 322000 kuni 323290; 7) saadud kodumaised toetused, sealhulgas välistoetusega kaasnev kaasrahastamine, kui see saadakse teiselt üksuselt, kavandatakse eelarve kontol algusega 358 ja saadud välistoetused eelarve kontol algusega 359.“; 9) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) hoonestusõiguse tulu kajastamisel esitatakse kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute alusel saadav tulu eelarve kontol 381.“. 10) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Majandustegevusest saadavate tulude ja saadud projektitoetuste arvel tehtavate kulude planeerimisel lähtutakse tekkepõhiselt teenitavate tulude mahust. Saadud tegevustoetuste arvel tehtavate kulude planeerimisel lähtutakse vastavate tulude prognoosist.“; 11) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kuni tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuni esitatakse kulud tegevusalade koodide lõikes. Tegevuspõhise riigieelarve korral esitatakse kulud arvestusobjekti „Planeerimistasand“ tegevuse või teenuse tasemel.“; 12) paragrahvi 7 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:  3 (6) „(5) Riigi Kinnisvara AS-ile kavandatud vahendid eristatakse ministeeriumi valitsemisala asutuste vahel jaotamata eelarve kontodel algusega 45, 15 ja 5 ning objektikoodiga SE000028. Vahendid kavandatakse sihtotstarbeliselt perioodiliste eelarveprotsessis kokku lepitud kohustuste täitmiseks. Kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid kavandatakse eelarvesse Riigi Kinnisvara AS-i poolt Rahandusministeeriumile 1. augustiks esitatava ja eelnevalt valitsemisalaga kooskõlastatud sisendi alusel. (6) Tööjõukulud esitatakse eelarve infosüsteemis eelarve kontol algusega 50 ja majandamiskulud eelarve kontol algusega 55. Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse tööjõu- ja majandamiskulud vähemalt eelarve kontol algusega 5.“; 13) paragrahv 8 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Toetustena planeeritavad siirded riigiasutuste vahel (1) Riigieelarve seaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 nimetatud siiretena planeeritakse riigiasutuste vahelised kodumaised toetused, kus ühe ministeeriumi valitsemisala asutus annab teise ministeeriumi valitsemisala asutusele sihtotstarbelist toetust eesmärgiga, et teine neid vahendeid kasutaks, ootamata vastu kaupu või teenuseid. (2) Riigiasutus planeerib siirde ainult juhul, kui ka teise ministeeriumi valitsemisala asutus seda kajastab. Antud siire kajastatakse eelarve kontol 45 ja saadud siire eelarve kontol 358. Siirde andja lisab siirdele objektikoodina saaja tehingupartneri koodi ning siirde saaja lisab andja tehingupartneri koodi.“; 14) paragrahvi 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Välistoetuse, kaasrahastuse ja omafinantseeringu planeerimine“; 15) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vahendatavad välistoetused planeeritakse toetuse andmise tingimuste õigusakti või meetme tegevuse tasandil või riikliku programmi rakendamise eest vastutava ministeeriumi valitsemisala eelarves. Sihtasutusest rakendusüksusele antav struktuuritoetuste tehniline abi planeeritakse Rahandusministeeriumi eelarves. Otselaekuvad välistoetused kavandatakse projektide lõikes toetuse saaja eelarves.“ 16) paragrahvi 10 lõiked 3–10 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui välistoetus antakse välistoetuse andjalt otse toetuse saajale või vahendajale, lisatakse tuludes eelarve objektikood algusega VT ning välistoetusega seotud kulutused kajastatakse eelarve kontodel vastavalt planeeritud kasutamisele. (4) Välistoetuse kaasrahastus käesoleva määruse tähenduses hõlmab nii välistoetusega makstavat riiklikku kaasfinantseeringut kui ka riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks täiendavalt makstavat omafinantseeringut. (5) Riiklik kaasfinantseering käesoleva määruse tähenduses on Eesti riigi poolt välistoetuste abikõlblike kulude kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud toetus.  4 (6) (6) Vahendatava välistoetuse korral otsustatakse riikliku kaasfinantseeringu andmine ning määr välistoetuse andmist käsitleva siseriikliku õigusakti väljatöötamisel. Toetuse saajale projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude hüvitamine kaasrahastusena otsustatakse eelarve koostamise käigus. (7) Otselaekuva välistoetuse kaasrahastus ning selle määr otsustatakse riigieelarve koostamise käigus. (8) Välistoetuse kaasrahastus planeeritakse riigieelarvesse ministeeriumide üleselt Rahandusministeeriumi eelarves liigiga 31. Vahendite kasutamise eest vastutav ministeerium kavandab saadavad vahendid Rahandusministeeriumi tehingupartneri koodiga, eelarve liigiga 40 või 41 ja eelarve kontol 358. (9) Omafinantseering käesoleva määruse tähenduses on elluviija, toetuse saaja, projekti partnerite või kolmandate osapoolte panus projekti nende kulutuste rahastamiseks, mida toetusest ei hüvitata. (10) Omafinantseering kavandatakse eelarve liigiga 20, 30, 42, 43 või 44.“; 17) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Välistoetused ja vastav kaasrahastus sisestatakse eelarve infosüsteemi välistoetuste vormil, täites kõik etteantud väljad ning selgitustes esitatakse teave vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Välistoetused ja vastav kaasrahastus kavandatakse eelarve infosüsteemi välistoetuste rakendamise lõpuni.“; 18) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 11 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksusele kavandatud investeeringutoetused peavad olema kooskõlas riigieelarve seaduse § 50, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 3 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 33 lõikes 1 ja § 34 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtetega.“; 20) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kavandamisotsuse ettevalmistamise algatab ministeerium lisataotluse esitamisega Rahandusministeeriumile käesoleva määruse § 11 lõikes 10 sätestatud põhimõtetele vastavuse hindamiseks. Kui lisataotlus vastab käesoleva määruse § 11 lõikes 10 sätestatud põhimõtetele, edastab Rahandusministeerium taotluse Riigi Kinnisvara AS-ile käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud põhimõtetele vastavuse hindamiseks. Rahandusministeeriumiga kooskõlastatakse ka nende projektide kavandamise tegevused, mille projekteerimise ja ehitamise tegevused võidakse teostada koostöös erasektoriga.“; 21) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) välistoetustest rahastatakse eelkõige IKT arendusprojekte, mis on suunatud innovatsioonihüppe saavutamisele, uute tehnoloogiliste lahenduste piloteerimisele, uute turvalahenduste ning infrastruktuuri komponentide väljatöötamisele ja rakendamisele; 3) piirmääraga vahendite kasutamise korral eelistatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Liidu regulatsioonide üle võtmiseks vajalike IKT  5 (6) arendusprojektide rahastamist;“; 22) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) IKT lisataotlused esitatakse eksperthinnangu saamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile igal aastal hiljemalt 15. jaanuariks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub lisataotluste menetlemiseks kokku ekspertkomisjoni, kes menetleb taotluseid vastavalt taotlejatele eelnevalt tutvustatud metoodikale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Rahandusministeeriumile ekspertkomisjoni ettepaneku IKT lisataotluste rahuldamiseks.“; 23) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lisataotlused esitatakse vastavalt käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud eelarvestrateegia ja eelarve projekti koostamise protsessi suunistele.“; 24) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse § 2 lõigetes 1–4, §-s 3 ja § 16 lõikes 2 nimetatud lisataotlused esitatakse Rahandusministeeriumile igal aastal hiljemalt 1. märtsil. (2) Käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud lisataotlused esitatakse Rahandusministeeriumile ministri poolt digitaalselt allkirjastatult koos kaaskirjaga.“; 25) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahandusministeerium kontrollib ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ja muude esitatud dokumentide vastavust riigieelarve seaduse, käesoleva määruse ja muude õigusaktide nõuetele.“; 26) paragrahvi 20 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Põhiseaduslike institutsioonide eelarve liigendust muudetakse eelarveaasta kestel jooksvalt eelarve infosüsteemis. Muudatustest teavitatakse e-posti teel Rahandusministeeriumi.“; 27) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ministeeriumid esitavad enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused vahendite ülekandmiseks Rahandusministeeriumile eelarve infosüsteemis ette antud vormil koos seletuskirjaga järgmiselt: 1) avansilise taotluse ajakriitiliste vahendite ülekandmiseks hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta jaanuari kümnendal tööpäeval; 2) põhitaotluse hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1.mail.“; 28) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ülekandmist saab riigiasutus taotleda vahenditele jäägiga alates 1000 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata tulude ja nende arvelt tehtud kulude vahele eelarveaasta lõpu seisuga, välja arvatud riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud toetusena planeeritavad siirded riigiasutustelt.“;  6 (6) 29) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Otsuse vahendite ülekandmise kohta teeb rahandusminister viieteist tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.“; 30) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). 31) määruse lisad 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste Minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler Lisa 1 Selgitused