Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Tallinn 2024
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
Nimetus: Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise programm
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 505 9914
E-post
[email protected]
Töö tellija: Saaremaa Vallavalitsus
Reg nr 77000306
Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tallinna tn 10, 93819
Tel +372 452 5000
E-post
[email protected]
Huvitatud isikud: Arnold Lukner
KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)
Töö versioon: 7.08.2024
2
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
Sisukord
Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 5
1 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid ................................................................................... 7
2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................. 9
2.1 Asustus ja maakasutus....................................................................................................... 9
2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ................................................... 10
2.3 Looduskaitselised objektid ja alad ................................................................................... 10
2.4 Rohevõrgustik .................................................................................................................. 12
2.5 Kultuuripärand ................................................................................................................. 14
3 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega .................................. 15
3.1 Eesti merestrateegia ........................................................................................................ 15
3.2 Saare maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................. 16
3.3 Orissaare valla rannaala osaüldplaneering...................................................................... 16
4 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad
mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................... 17
4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale .................................................................................. 17
4.1.1 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine) .............................................................. 17
4.1.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele
ja kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................................... 19
4.1.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................... 20
4.1.4 Mõju pinnasele ............................................................................................................ 20
4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................... 21
4.2.1 Müra ............................................................................................................................ 21
4.2.2 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ........................................................................... 21
4.2.3 Õhukvaliteet ................................................................................................................ 21
4.2.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale.................................................................... 21
4.2.5 Mõju maavaradele ....................................................................................................... 22
4.3 Jäätmeteke ...................................................................................................................... 22
4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile ..................................................................................... 22
4.5 Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus ........................................................... 22
4.6 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna planeeringutega ....... 23
4.7 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ........................................................... 23
5 Kasutatav hindamismetoodika ................................................................................................. 24
6 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp .............................................................................. 28
3
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
7 Ajakava ..................................................................................................................................... 30
Lisad ................................................................................................................................................. 32
Lisa 1. Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus....................................................................... 32
4
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektis on Jaani küla Uuelahe
detailplaneering (edaspidi DP), mis on algatatud Saaremaa Vallavolikogu 29.02.2024. a otsusega
nr 1-3/91. Planeeringu lähteseisukohad on leitavad algatamise otsuse lisana.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on kaaluda sadama planeerimist, sh olemasolevate muulide
seadustamist ning ehitusõiguse planeerimist paadisilla ja -kuuri püstitamiseks.
Detailplaneeringuala hõlmab Jaani külas Uuelahe katastriüksust (katastritunnus 71401:001:3258,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 15220 m2) ja osaliselt Läänemerd. Kõlvikuliselt
koosseisult on tegemist valdavalt loodusliku rohumaaga (10381 m2), veidi on metsamaad (37 m2)
ja ülejäänu on muu maa (4802 m2). Planeeringuala on suurusega u 1,9 ha.
Orissaare Vallavolikogu 12. oktoobri 2005. a otsusega nr 141 kehtestatud Orissaare valla
rannaala osaüldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt ei ole alale juhtotstarvet
määratud, samuti ei ole planeeritud alale sadamat. Planeeringualal on üldplaneeringu kohaselt
ranna ehituskeeluvöönd ja lisaks on alal määratud avalikult kasutatavaks teeks nn Jaani väljapääs
kallasrajale viivana teena. Saaremaa vald on seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatava
tegevuse elluviimisega võib kaasneda/on juba ilmnenud oluline negatiivne keskkonnamõju ning
tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Algatatav detailplaneering on
üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas ja detailplaneeringut menetletakse kui
üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
Kavandatava tegevuse osas on koostatud KSH eelhinnang, mille kokkuvõtte kohaselt ei saa väita,
et planeeritav või juba ellu viidud tegevus ei avalda mõju Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele või
ala terviklikkusele. Kui ei ole välistatud negatiivne mõju Natura 2000 alale, tuleb algatada
keskkonnamõju hindamine, mille raames viiakse läbi Natura hindamine. Natura 2000 alal
esinevate täpsete mõjude kohta tuleb läbi viia täiendavad uuringud, mis annaksid rohkem infot
muuli ebaseadusliku ehitusega kaasnenud mõjudest.
KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning
kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut.
Konkreetse KSH puhul on väljakutseks see, et tuleb hindamisel eristada neid mõjusid, mis on juba
tekkinud seoses ebaseadusliku ehitustegevusega ning täiendavalt hinnata ka neid tegevusi, mis
toimuvad tulevikus (olgu see siis endise olukorra taastamine ehk lammutamine või täiendavate
tegevuste kavandamine DP alusel). DP algatamine ei tähenda automaatselt seda, et
ebaseaduslikult rajatud ehitised on võimalik seadustada – eesmärk on kaaluda ja leida keskkonna
seisukohalt soodsaim stsenaarium.
KSH esimeseks etapiks on KSH programmi koostamine. KSH programm:
1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;
3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste
planeerimisdokumentidega;
1 https://adr.novian.ee/saaremaa_vald/dokument/6241933
5
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist
keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise
võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;
6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav
tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise
planeerimisdokumendi vastu;
7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava,
mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;
8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi
koostanud juhteksperdi nime ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi
ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;
9) kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.
KSH programm on aluseks KSH aruande koostamisele. KSH aruanne on detailplaneeringu lisa.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta KSH tulemusi.
6
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
1 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Saare maakonnas Saaremaa vallas Jaani külas Uuelahe
katastriüksusel (kü 71401:001:3258) kaaluda sadama planeerimist, sh olemasolevate muulide
seadustamist ning ehitusõiguse planeerimist paadisilla ja -kuuri püstitamiseks (Joonis 1).
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteelt nr 21129.
Mahasõit riigimaanteelt on rajatud ja olemas on juurdepääsutee, mis üldplaneeringu alusel on
määratud avalikku kasutusse.
Uuelahe katastriüksusel ei ole ehitisi, katastriüksusega piirnevale merealale on rajatud muulid.
Paadikuurile elektriühenduse, veevarustuse ning kanalisatsiooni rajamist (sh vajadust) kaalutakse
planeeringu koostamise käigus.
KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas
0-alternatiivi), kuid kuivõrd tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei
vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.
Alternatiivide määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, milleks käsitletava
detailplaneeringu puhul on Uuelahe katastriüksusele (kü 71401:001:3258) kaaluda sadama
planeerimist, sh olemasolevate muulide seadustamist ning ehitusõiguse planeerimist paadisilla
ja -kuuri püstitamiseks.
KSH aruandes käsitletakse minimaalselt järgmisi alternatiive:
− Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on
keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise
olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiiviga kaasnevaid
keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.
− Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu lähteülesandes kirjeldatud viisil.
Uuelahe kinnistu olemasolevad muulid seadustatakse, paadikuuri ja silla rajamiseks
antakse ehitusõigus ning katastriüksusele määratakse osaliselt sadama maa sihtotstarve
(Joonis 1).
− Alternatiiv II – Uuelahe kinnistul olemasolevaid muule ei seadustata ning endine olukord
planeeringualal taastatakse.
7
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
Joonis 1. Planeeringu eskiis. Koostanud Klotoid OÜ 14.12.2022.
8
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Detailplaneeringu ala hõlmab Jaani külas Uuelahe katastriüksust (katastritunnus 71401:001:3258,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 15 220 m2) ja osaliselt Läänemerd (Joonis 1).
Ehitisregistri andmetel ei paikne käesoleval hetkel detailplaneeringuga hõlmatud katastriüksusel
hooneid, osaliselt ulatuvad katastriüksusele siiski juba rajatud muulid.
DP ala näol on tegemist valdavalt loodusliku rohumaaga (10 381 m2), veidi on metsamaad
(37 m2) ja ülejäänu on muu maa (4802 m2).
Planeeringuala maismaa osa asub ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis, korduval üleujutusalal.
Lisaks asub planeeringualal veekaitsevöönd, kallasrada ja avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
(joonis 2).
Joonis 2. Detailplaneeringu ala ja piirkonnas paiknevad veekoguga ja transpordiga seotud
kitsendused. Kitsendused – Maa-ameti ruumiandmed seisuga 26.03.2024. a.
Detailplaneeringu alale ei jää puurkaevusid. Lähim puurkaev asub DP alast u 420 m kaugusel kagu
suunas – töötav puurkaev PRK0056391.
Planeeringuala asub Väinamere hoiualal, mille koosseisus on kaitse alla võetud Natura 2000
võrgustikku kuuluvad Väinamere linnu- ja loodusala.
2.1 Asustus ja maakasutus
Detailplaneeringuala piirneb teiste katastriüksustega, millede andmed on leitavad Tabel 1-st.
9
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
Tabel 1. Detailplaneeringu alaga piirnevad katastriüksused.
Katastriüksuse Külgnemise
Lähiaadress Sihtotstarve
tunnus suund
Rannatalu 71401:001:3257 Maatulundusmaa 100% lääs
21129 Orissaare-Leisi-Mustjala
55001:001:0404 Transpordimaa 100% lõuna
tee
Kiriku 55001:001:0296 Maatulundusmaa 100% ida
Detailplaneeringu ala piirneb lõuna suunas Orissaare-Leisi-Mustjala kõrvalmaanteega nr 21129.
Planeeringuala kinnistust läänesuunas jääb Rannatalu katastriüksus (kü 71401:001:3257) ning ida
suunas Kiriku katastriüksus (kü 55001:001:0296). Mõlemad katastriüksused on
maatulundusmaad 100%.
Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus 2022. a Maa-ameti teeregistri kaardirakenduse
andmetel oli 645 autot, millest moodustasid sõidu- ja pakiautod 100%.
2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused
Maa-ameti geoloogilisel baaskaardil 1:50 000 puuduvad andmed pinnakatte ehituse kohta.
Maa-ameti geoloogilise kaardi 1:400 000 kohaselt jääv kavandatava tegevuse ala piirkonda, kus
pinnakattes levib moreen (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk).
Kavandatava tegevuse alast 420 m kaugusele jääv puurkaev2 (PRK0056391) saab põhjavee Siluri
Saaremaa põhjaveekogumist. Puurkaevus jääb veekihi lasuvus-sügavus maapinnast 15–18 m
sügavusele.
Tuginedes Maa-ameti põhjavee kaitstuse hinnangu kaardikihile 1:50 000, siis jääb
detailplaneeringu ala kaitsmata põhjaveega alale. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad.
Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide
või kütuse ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette.
Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ liigitatakse pinnas radooniohtlikkuse järgi neljaks. Tuginedes Eesti
pinnase radooniriski kaardile jääb planeeringuala keskmise või madala radooniohtlikkusega
pinnasele.
2.3 Looduskaitselised objektid ja alad
Kavandatava tegevuse alal ja selle lähialal puuduvad kaitsealuste taimeliikide elupaigad.
Kavandatava tegevuse ala kattub vähesel määral III kategooria kaitsealuse linnuliigi punajalg-
tilder (Tringa totanus) elupaigaga KLO9133307 (2017. a vaadeldud ühte paari). Kavandatava
tegevuse alast 1 km raadiusesse ei jää teisi I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaiku.
Kavandatava tegevuse alast 1 km raadiusesse ei jää mitte ühtegi I ega III kategooria kaitsealuse
taimeliigi kasvukohta. Kavandatava tegevuse alast umbes 880 m kaugusele jääb II kategooria
kaitsealuse taimeliigi pisikannike (Viola pumila) kasvukoht. Teisi II kategooria kaitsealuseid
taimeliike 1 km raadiusesse ei jää.
2 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1177004272
10
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
Kavandatava tegevuse ala kattub Väinamere hoiualaga (Saare) (KLO2000339) (joonis 3). Uuelahe
kinnistu kattub osaliselt Väinamere hoiualal kaitstava loodusdirektiivi elupaigatüübiga
rannaniidud (1630*).
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),
rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide
(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning
laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade (3260),
kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude
(6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas märgitud liikide - hallhülge
(Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika
(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata),
piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas
querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser),
väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts
(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya
marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),
sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus),
väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra),
sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas
(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola
falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk
karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt
(Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir
(Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea),
tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus),
mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja
kiivitaja (Vanellus vanellus).
11
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
Joonis 3. Hoiuala ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide paiknemine detailplaneeringuala
piirkonnas. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 02.04.2024.
Kavandatava tegevuse ala ei kattu ühegi püsielupaigaga. Alast 2 km kaugusele jääb Rannaküla
kanakulli püsielupaik (KLO3000702). Alast 2,3 km kaugusele jääb Jaani merikotka püsielupaik
(KLO3001248).
DP ala ei kattu vääriselupaikadega ning 1 km raadiusesse ei jää ühtegi vääriselupaika. DP alast
u 1,2 km lääne suunda jääb vääriselupaik VEP nr.149076 (ei ole kehtivat lepingut).
2.4 Rohevõrgustik
Saaremaa valla territooriumil kehtivad kuni Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni
ühinenud omavalitsuste üldplaneeringud. Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringu3 kohaselt ei
jää planeeringuala rohevõrgustiku alale.
Planeeringualal paikneb maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal (Joonis 4).
Saare maakonnaplaneering 2030+ kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladel Saare maakonnas tagada
järgmised tingimused:
− maakasutuse kavandamisel:
o vältida olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamist;
o kompaktse hoonestusega alade asukohavalik toimub ainult üldplaneeringu alusel;
3 https://gis.saaremaavald.ee/failid/YP/Orissaare_rannaala_osa/
12
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
o maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike
alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või
kompenseerivad meetmed;
o teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore –
teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid;
o puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduskeskkond ei saaks kahjustatud -
piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine ja prügimajandus, rajada
telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad, õppe- ja matkarajad.
− Mere ranna ja jõgede ning ojade kallaste kui koridoride sidususe tagamiseks:
o tuleb võimalikult sidusana säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata
inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine sidusust ohustav tegevus on
randadele ja kallastele ehitamine;
o mere rannal ning jõgede ja ojade kaldal toimub ehituskeeluvööndi vähendamine
eelistatult üldplaneeringu alusel. Olulisim argument ehituskeeluvööndi
vähendamisel on olemasolev või ajalooline asustus;
o piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuse määramisel mererannal tuleb arvestada
korduva üleujutusega aladega;
o Natura võrgustiku terviklikkus tagatakse võrgustiku aladel elupaikade soodsa
seisundi hoidmise, kaitse-eesmärkide saavutamise ja terviklikkuse säilitamisega.
Maakasutuse muutuste mõju Natura võrgustiku ala terviklikkusele selgitatakse
vajadusel keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega ja/või Natura hindamisega.
Joonis 4. Detailplaneeringu ala ning Saare maakonnaplaneeringu kohane rohevõrgustik.
13
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
2.5 Kultuuripärand
Pärandkultuuri all mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt
pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja
kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse
all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.
Kavandatavast tegevusest 1 km raadiusesse jäävad järgmised pärandkultuuri objektid: u 250 m
kaugusele kagu suunda jääb Jaani kiriku viljakuivati (550:KUI:003, seisund: objektist või tema
esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%), u 265 m kagu suunda jääb Jaani kirikumõis
(550:MOA:016, seisund: maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi),
u 266 m kaugusele kagu suunda jääb Jaani kiriku viljaait (550:TAA:003, seisund: Objektist või
tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%) ning u 450 m kaugusele ida suunda jääb
Tuulingu tuulik (550:TUV:029, seisund: maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata
tüüpi).
Detailplaneeringu ala ei kattu ühegi kultuurimälestisega. DP ala piirneb ida suunas
kinnismälestise kaitsevööndiga (id: 8409474) (Joonis 5). Lähim kultuurimälestis jääb
detailplaneeringu alast u 150 m kaugusele kagu suunda (ehitismälestis Jaani kirik,
registrinumber 27278).
Planeeringuala kattub maakonnaplaneeringu kohase väärtusliku maastikuga (Joonis 5).
Joonis 5. Maakonnaplaneeringu kohase väärtusliku maastiku ja kinnismälestise kaitsevööndi
paiknemine planeeringuala piirkonnas.
14
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
3 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
3.1 Eesti merestrateegia4
Aastal 2023 on uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava. Euroopa Liidu merestrateegia
raamdirektiivi (MSRD) kohaselt tuleb liikmesriikidel koostada meetmekava, mille rakendamine
võimaldab saavutada või säilitada merealade head keskkonnaseisundit.
Hea keskkonnaseisund on direktiivi I Lisa kohaselt piiritletud 11 kvalitatiivse tunnuse alusel, mis
Komisjoni Otsuse (EL) 2017/848 kohaselt jaotatakse ökosüsteemi komponente ja survetegureid
käsitlevateks tunnusteks.
Merestrateegia meetmekava ühendab kõik Eesti õigusaktidest ja rahvusvahelistest lepetest
tulenevad keskkonnakaitse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevused Eesti mereala
merekeskkonna hea seisundi saavutamiseks ja seda mõjutavate survetegurite ohjamiseks.
Bioloogilist mitmekesisust, toiduvõrgustikke ja merepõhja elupaiku mõjutavad kõik
inimtekkelised surved, mistõttu on uute meetmete väljatöötamisel lähtutud ennekõike
ökosüsteemi komponentide hetkeseisust.
Bioloogilisele mitmekesisusele, toiduvõrgustikele ja merepõhja elupaikadele suunatud uute
meetmete vajadus on seotud eelkõige intensiivistuvate surveteguritega, aga näiteks ka kliima
muutustega. Kuna lähitulevikus intensiivistub surve arendusprojektidest (taastuvenergia
tootmine, vesiviljelus) merel, siis on väga suur oht, et ilma lisameetmeteta võib osutuda hea
keskkonnaseisundi säilitamine tulevikus problemaatiliseks. Oluline on, et uued meetmed
arvestaksid arenguid nii survetegurite intensiivistumisel (ennetada arenduste mõjusid liikidele ja
elupaikadele) kui ka rahvusvahelisi kohustusi bioloogilise mitmekesisuse ja merepõhja elupaikade
säilitamisel (tagada piisav merekaitsealade võrgustik) ning arvestaks ka kliimamuutustega seotud
protsesse.
Lisaks arenduste intensiivistumise poolt erinevatele liigirühmadele ja elupaikadele
põhjustatavate kahjude ennetamise vajadusele on oluline tagada ka jätkusuutlik eluslooduse
ressursside kasutamine. Eesti puhul on mere eluslooduse ressursside kasutamine seotud eelkõige
kalapüügiga. Peamiselt pärsivad hea seisundi saavutamist liigne püügikoormus ning
keskkonnatingimuste ebasoodne olukord. Samuti on üheks oluliseks teguriks kalaasurkondade
sigimisedukust pärssivad tegurid. Sellest tulenevalt on vajadus vähendada kalade püügikoormust
ja viia miinimumini selle kaasmõjud (sh lindude, imetajate, kaitsealuste- ja püügiks sihtliigiks
mitte olevate kalaliikide kaaspüük) ning parandada kalaasurkondade taastootmisvõimalusi.
Uute meetmete vajadus on seotud nii olemasolevate survete vähendamise kui ka
intensiivistuvate ja uute survetegurite mõju ennetamisega. Ennekõike on oluline vähendada
toitainete ja ohtlike ainete sissekandeid merre. Peamine eutrofeerumise ja ohtlike ainete
survetegur nii Läänemeres tervikuna kui Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt
pärinev liigne toitainete ja ohtlike ainete (ka maismaalt õhu kaudu leviv) koormus.
Maismaalt pärineva reostuskoormuse ja surve vähendamisega tegeletakse veepoliitika
raamdirektiivi kohaste veemajanduskavade meetmeprogrammide rakendamise kaudu. Sellest
tulenevalt on toitaineid ja ohtlikke aineid puudutavate meetmete loend merestrateegia
4 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m
15
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
meetmekavas tagasihoidlik ning meetmete rakendamise vajadus tuleneb merel toimuvate
tegevuste paremast reguleerimisest ja ennetavate tegevuste vajadusest.
Võõrliikide, hüdrograafiliste muutuste, mereprügi ja veealuse müra puhul on oluline vähendada
survete kasvu tulevikus ning paljuski panustatakse nendesse tegevustesse läbi piirkondliku
koostöötegevuste rakendamise. Ainsana loetletud teemavaldkondaset on hüdrograafiliste
muutuste jaoks ette nähtud konkreetsele objektile suunatud meede, mis näeb ette Väikese väina
tammi avade rajamist, sest see parandaks veevahetust ja sellest tulenevalt väina
keskkonnaseisundit ning mõjuks positiivselt kalade rändele.
DP elluviimisel tuleb arvestada Eesti merestrateegia eesmärkidega.
3.2 Saare maakonnaplaneering 2030+5
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala hoiualal, rohevõrgustikus,
väärtuslikul maastikul ning ilusatel vaadetel.
KSH koostamisel hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust maakonnaplaneeringu kohastele
põhimõtetele.
3.3 Orissaare valla rannaala osaüldplaneering6
Orissaare Vallavolikogu 12.10.2005. a otsusega nr 141 kehtestatud Orissaare valla rannaala
osaüldplaneeringu kohaselt ei ole alale juhtotstarvet määratud, samuti ei ole planeeritud alale
sadamat. Planeeringualal on üldplaneeringu kohaselt ranna ehituskeeluvöönd ja lisaks on alal
määratud avalikult kasutatavaks teeks nn Jaani väljapääs kallasrajale viivana teena.
Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud, kuid planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 1
kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri,
sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramine. Seega on detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama
planeerimise osas ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat
detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 p 3 alusel.
Lähimad sadamad on u 2,9 km kaugusel (linnulennult) lääne suunas asuv sadam (Sadama,
kü 71401:001:0099) ja u 3,9 km kaugusel (linnulennult) ida suunas asuv sadam (Taaliku sadam,
kü 55001:002:0195).
Saaremaa Vallavolikogu 29.02.2024. a DP ja KSH algatamise otsuse nr 1-3/9 alusel kuna
lähipiirkonnas puudub pääs merele, siis leiab Saaremaa vald, et olemasolevate ebaseaduslikult
rajatud ehitiste seadustamine ning täiendavate sadamaehitiste planeerimine ning seeläbi
üldplaneeringu muutmine on põhimõtteliselt võimalik. Lõpliku otsuse planeeritava tegevuse
lubatavuse osas saab hoiuala valitsejana anda Keskkonnaamet.
5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/saaremaa/saare-mp-2030/
6 https://gis.saaremaavald.ee/failid/YP/Orissaare_rannaala_osa/
16
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
4 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline
keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus
ning mõjutatavad keskkonnaelemendid
Mõjud käesoleva detailplaneeringu objektiks olevate tegevuste osas saab jaotada kaheks: juba
realiseeritud tegevuste ja seadustatavate objektidega seotud mõjud ning veel ellu viimata ehk
täiendavalt kavandatavate tegevustega seotud mõjud. See muudab hindamise mõnevõrra
erinevaks tavapärasest. Üldjuhul tegeleb mõju hindamine kavandatavate objektide mõju
prognoosimisega, mitte tekitatud keskkonnakahju hindamisega. Antud juhul on aga KSH
algatatud osaliselt juba tekitatud keskkonnakahju selgitamiseks.
4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale
4.1.1 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine)
Natura eelhindamine on teostatud juba KSH eelhinnangu raames ning on peamiseks põhjuseks
KSH algatamisel. Siinkohal esitatakse Natura eelhindamine suuresti kordavalt ning järeldused
Natura hindamise vajaduse osas ei ole võrreldes eelhinnanguga muutunud.
Kavandatavale tegevuse ala kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluvate aladega – Väinamere
linnualaga (RAH0000133) ja Väinamere loodusalaga (RAH0000605).
Väinamere loodusala maismaa pindala on 42 442,2 ha ning veeosa pindala 211 516,7 ha.
Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – veealused
liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),
rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),
püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja
liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga
liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud
(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),
rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),
nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad
loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),
puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad
(pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). II lisas
nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas
(Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink
(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas
(Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),
nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride),
könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium
supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-
mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline
jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii)
ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Väinamere linnuala maismaa pindala on 46 799,3 ha ning veeosa pindala 226 417,7 ha. Linnuala
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part
17
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser
albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser
fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),
punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp
(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk
(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius
hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica
atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),
tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),
vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas
(Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü
(Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana
porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna
albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea),
tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder
(Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder
(Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Uuelahe detailplaneeringualale jääb osaliselt EELIS alusel piirkonnas registreeritud ja kaitse-
eesmärgiks oleva linnuliigi punajalg-tilder leiukoht. Samuti on alale inventeeritud rannaniidu
elupaigatüübi esinemisala.
EELIS alusel planeeringualal või selle lähialal mereelupaigatüüpide esinemisalasid inventeeritud
ei ole, kuid Loodusdirektiivi elupaikade modelleeritud leviku kaardiandmete7 alusel kattub
planeeringuala mereala karide elupaigatüübiga. Tuleb arvestada, et karide elupaigatüübi osas on
tegu modelleeritud elupaigatüübi esinemisalaga. Elupaigatüüpide modelleeringu täpsusaste on
madal. Karid (kood 1170) on elupaigatüüp, kus kivist merepõhja asustab mõni elupaigatüübi
tunnusliik. Elupaigatüübi tunnusliikideks (summaarne katvus ≥ 10 %) on merepõhjale kinnituvad
liigid, mis vajavad kasvupinnana kõva põhjasubstraati. Kõvaks põhjaks loetakse põhjasid, kus
domineerivad suured kivid (> 20 cm) ja/või paeplaat. Esineda võib ka muid setteid, aga suurte
kivide ja/või paeplaadi katvus peab olema suurem kui teiste settetüüpide katvus. Antud rannaala
on kiviklibune, kuid ala kuulumine karide elupaigatüüpi vajab täpsustamist.
Pidades silmas muulide rajamist ning süvendustööde läbiviimist Natura 2000 võrgustikku
kuuluval loodusala kaitse eesmärgiks oleval võimaliku elupaigatüübi karid (1170) esinemisalal, on
detailplaneeringus kirjeldatud tegevustel eeldatavasti mõju Natura võrgustiku alale. Asjakohase
hindamise raames tuleb selgitada, milline mõju on käesolevaks ajaks juba elupaigatüübile
7 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/api/records/55b12fe8-e0d8-4290-8390-51802767ceed
18
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
avaldunud, milline on tegevuse planeeringus soovitava viisil jätkamise mõju ja kas mõju oleks
võimalik tagasi pöörata.
Planeeringu elluviimine tõuseb eeldatavasti ka planeeringuala ulatuses linnu- ja loodusala
külastatavust, kui kinnistul planeeritakse osutada ka avalikke teenuseid ning tagatakse avalik
kasutus juurdepääsuteel.
Arvestades kavandatavat tegevust ning juba tehtud tegevuse iseloomu (ehitustegevus,
ebaseaduslikult rajatud muulid), paiknemist Natura aladel ning nende kaitse-eesmärke, siis ei saa
välistada detailplaneeringuga kavandatava tegevus mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele, sh
elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile, negatiivselt.
Eelnevast lähtuvalt on KSH aruandes vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine vastavalt
Natura hindamise põhimõtetele.
4.1.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning
loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringualale kattub täielikult Väinamere hoiualaga (Saare) (KLO2000339). Kinnistule on
inventeeritud rannaniidu (1630*) elupaigatüüp, mille kaitsmine on Väinamere hoiuala kaitse-
eesmärk. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel on kaitsealustest
liikidest maaüksusel teada punajalg-tildri elupaik (KLO9133307). Planeeritava hoonestusala osas
teostatud inventuuri käigus on Keskkonnaameti poolt kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi
(1630*) piire muudetud selliselt, et kavandatav hoonestusala jääb väljapoole kaitstavat
elupaigatüüpi. Planeeringuala põhjaosas on modelleeritud kari (1170) elupaigatüüp, mille kaitse
on hoiuala kaitse-eesmärk. Muulide rajamisega seotud ehitustegevuse ja süvendustööde
teostamise käigus on tõenäoliselt kahjustatud kari (1170) elupaigatüüpi. Planeeringualast eemale
jäävad modelleeritud elupaigatüübid liivased ja mudased pagurannad (1140) ning veealused
liivamadalad (1110). Mõlema elupaigatüübi kaitse on hoiuala kaitse-eesmärgiks. Muulide
rajamisega potentsiaalselt kaasnenud veerežiimi muutused ning muutused setete liikumises
võivad mõju avaldada ka planeeringualast eemal asuvatele mainitud elupaigatüüpidele.
Muulide rajamine ja süvendustööde teostamine on eeldatavalt olnud olulise mõjuga
põhjaloomastikule ja taimestikule. Merepõhja rajatud muulide ulatuses on hävinenud seal
asunud mere elupaigatüübid koos sealse floora ja faunaga. Ajalooliselt vabale merealale muulide
rajamine võib täiendavalt mõjutada setete liikumist ning lainetust. Heljumi suhtes on tundlikud
limused, kellel peened setted vähendavad filteraparaadi tööefektiivsust ja seeläbi kasvukiirust
ning halvemal juhul võib see ka lõppeda tugevas mõjualas olevate isendite hukkumisega. Heljum
hakkab mõne aja möödudes tagasi settima ning selle käigus kattub merepõhjas asuv taimestik ja
substraat settekihtidega. See omakorda võib vähendada põhjataimestiku, eelkõige vetikate
elutegevust ja vähendada nende biomassi ning katvust. Paljud selgrootud kinnitavad oma koetud
marja veetaimedele või on need varjupaigaks vastsetele8.
KSH käigus:
− Hinnatakse juba teostatud tegevustega kaasnenud loodusdirektiivi elupaigatüüpide
pindala ja esinduslikkuse vähenemist nii mere- kui ka maismaa elupaigatüüpide osas.
Selleks kasutatakse ajalooliste ortofotode ja ala puudutavate eelnevate inventuuri
andmeid. Andmete muutuse selgitamiseks teostatakse kohapealne ala ülevaatus
8 KOTKAS - AVE v2.12.4 (envir.ee)
19
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
taimestiku kasvuperioodil. Mereelupaikade osas kasutatakse piirkonna mereelupaikade
esinemise modelleeritud andmeid, merekaardi andmeid ja rannalähedase madala
merealaosas kasutatakse lisaks kohapealseid vaatlusandmeid. Antakse eksperthinnang,
kas häiringu edasisel lakkamisel on oodata koosluste taastumist.
− Hinnatakse planeeringuga kavandatava tegevuse (nii ehituse kui kasutuse) võimalikku
täiendavat mõju planeeringuala taimestikule (sh rannaniidule) ja loomastikule, sh
linnustikule ning mereelupaikadele. Vajadusel esitataks keskkonnameetmed mõjude
vältimiseks või vähendamiseks.
Hinnangud antakse eksperthinnangu vormis.
4.1.3 Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad.
Mõju põhja ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide
või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid järgides on
sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.
Detailplaneeringu algatamise taotluses ei ole esitatud infot veevarustuse ja
kanalisatsioonilahenduste kohta. Planeeringu koostamise käigus täpsustub vee- ja
kanalisatsioonilahendus ning juhul kui kavandatakse veevarustust ja kanalisatsiooni siis
hinnatakse KSH aruande koostamisel lahendustega kaasneda võivat mõju. Arvestatakse, et
juhul kui soovitakse ette näha täiendava puurkaevu rajamine, siis antakse KSH käigus esmane
hinnang kaevu joogivee potentsiaalsele vastavusele joogivee nõuetele.
Merekeskkonna vaates võib mõju esineda ehitustegevusel (materjali paigutamisel ja
süvendamisel), kui seda viiakse läbi merealal. Ajalooliselt vabale merealale muulide rajamine võib
täiendavalt mõjutada setete liikumist ning lainetust. KSH käigus käsitletakse juba avaldunud ja
edaspidi muulide vahelise ala hooldamisel või muulide likvideerimisel kaasneda võivat mõju.
Mõjude hindamiseks:
− Selgitatakse välja senise muulide ehitustegevuse ja süvenduse mahud koostöös
arendajaga nii palju kui see on tagantjärele võimale ning antakse hinnang rajatud
rajatiste püsivusele;
− Hinnatakse muulide säilimise korral edasist hooldussüvenduse vajadust ning muulide
avalduvat mõju lainetusele, hoovustele ja seeläbi rannaprotsessidele ning hoiuala
kaitse-eesmärgiks olevatele merekooslustele.
− Hinnatakse muulide likvideerimisel kaasnevat mõju merekeskkonnale (sh heljumi teke)
ja rannaprotsesside taastumise võimalusi.
Hinnangud antakse eksperthinnangu vormis.
4.1.4 Mõju pinnasele
Kavandatavate tegevustega seotud peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna
juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase
saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused), kuid seda
vaid juhul, kui ei peeta kinni tööohutuse reeglistikust. Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ja
asjaolu, et suurem osa ehitustegevusest on juba ellu viidud, siis olulist täiendavat mõju pinnasele
oodata ei ole. KSH aruandes käsitletakse vajalikke ohutusmeetmeid planeeringuga kavandatava
ehitustegevuse ja sadama käitamisega seonduvalt.
20
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale
4.2.1 Müra
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline
mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Paadikuuri ja silla rajamise tagajärjel müra piirkonnas, välja
arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Ehitusmüra tasemed ei tohi
ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00–7.00 ületada määrusega nr 719
kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Liiklussagedused lähiala teedel on madalad ning tööstuslikud müraallikad puuduvad. Piirkonna
müratasemed on sellest lähtuvalt madalad. Kavandatava arenduse maht ei ole suurusjärgus, mis
võiks põhjustada müra normtasemete ületamist ümbritsevatel aladel.
Edaspidises KSH aruandes puudub vajadus teemat detailsemalt käsitleda.
4.2.2 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Kavandatava täiendava ehitustegevuse käigus potentsiaalselt tekkiv vibratsioon on lühiajaline ja
väikese ulatusega, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda.
Ehitustegevusega võib kaasneda mõningane ehitusplatsi valgustamine. Arvestades
kavandatavaid tegevuse mahte, siis on tegu ainult DP ala valgustusega, mistõttu see naaberalasid
ei oluliselt mõjuta.
Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus ja/või kiirgussaaste tekkimist. Eeltoodust
lähtuvalt puudub KSH käigus edaspidi vajadus hinnata detailsemalt vibratsiooni, valguse,
soojuse ja kiirguse mõju.
4.2.3 Õhukvaliteet
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega kaasnevana ei ole oodata.
Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol.
Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid
mis on vaid ajutise iseloomuga. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast
tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama
Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate
saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju
oluline. Arvestades ehitustegevuse kavandatavaid mahte on tegu väheolulise mõjuga.
Mõningane mõju välisõhule esineb ka mootorsõidukitega merel sõitmisest, kuid see sõltub
mootorsõidukitega liikumise mahust. Arvestades perspektiive väikesadama/sildumiskoha mõõtmeid,
siis ei ole tegu sadamaga, mille puhul oleks oodata suurte aluste tihedat liiklust, mis võiks
õhukvaliteeti oluliselt mõjutada. Arvestades sadamaala mõõtmeid on meresõidukite liiklemisest
tingitud mõju õhukvaliteedile ebaoluline. Eeltoodust lähtuvalt puudub KSH käigus edaspidi
vajadus hinnata detailsemalt mõju õhukvaliteedile.
4.2.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha otsest olulist mõju varale ega sotsiaalsetele
vajadustele. Kavandatav tegevus võib sadama rajamisel mõjutada avalikku juurdepääsu
9 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv
21
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
kallasrajale. KSH aruandes käsitletakse kallasrajale läbipääsu temaatikat ja selle võimalikku mõju
piirkonna elanikele ja kasutajatele.
4.2.5 Mõju maavaradele
Maavarade registri andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid
maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maavarade otsest arvestatavat
kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses plaanitava
ehitustegevusega. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva
detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära
kasutada krundi piires, kuid vältida tuleks pinnase laotamist planeeringualal asuvatel
poollooduslikule kooslusele. Väljaspool katastriüksust pinnase kasutamine toimub vastavalt
õigusaktide nõuetele. Olulist mõju maavaradele pole seega oodata ja seda KSH käigus
detailsemalt ei hinnata.
4.3 Jäätmeteke
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses10 ja valla
jäätmehoolduseeskirjas11 toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste
ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale
käitlejale võimalusel taaskasutamiseks. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda
jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei
suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja
jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega
eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale ja seda KSH käigus
detailsemalt ei hinnata.
4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile
Planeeringuala piirneb kinnismälestise kaitsevööndiga (ehitismälestise Jaani kiriku kaitsevöönd).
Paadikuuri ja silla rajamisega ei kahjustata kinnismälestise säilimist sobivas ja toetavas
keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja
elementide säilimist.
Planeeringualal ega selle lähipiirkonnas ei paikne muid muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid-
ega pärandkultuuriobjekte. Edaspidi KSH käigus mõjusid kultuuripärandile seega ei hinnata,
sest olulist mõju kultuuripärandile ei ole eeldada.
4.5 Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus
Kavandatava tegevusega kaasneb maakasutuse muutus kuid see on vähene. Arvestades tegevuse
iseloomu, siis pole oodata tegevusega kaasnevat olulist kasvuhoonegaaside heidet ja seega
tegevuse mõju kliimamuutustele on ebaoluline. KSH käigus seega tegevusega kaasnevat mõju
kliimamuutustele detailsemalt ei hinnata.
Planeeritav ala jääb Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse alusel üleujutatavale alale. Tegu on
merele avatud alaga, mida ohustavad nii tormid kui ka veetaseme tõusust põhjustatavad
10 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv
11 https://www.riigiteataja.ee/akt/410092022027
22
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
üleujutused. KSH aruandes käsitletakse kavandatava planeeringulahenduse kliimakindlust, sh
antakse hinnang rajatud kaitserajatiste (muulid) püsivusele ülevaatusel põhineva
ekspertarvamusena. Kliimakindluse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjon 2021. aastal
kehtestanud teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“
suunistest.
4.6 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna
planeeringutega
Detailplaneeringuala lähipiirkonnas ei ole teada teisi arendustegevusi, mille mõjud võiksid
osutuda koosmõjusid avalduvateks. Lähimad sadamad on u 2,9 km kaugusel (linnulennult) lääne
suunas asuv sadam (Sadama, kü 71401:001:0099) ja u 3,9 km kaugusel (linnulennult) ida suunas
asuv sadam (Taaliku sadam, kü 55001:002:0195).
4.7 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
23
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
5 Kasutatav hindamismetoodika
KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.
KSH aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise
planeerimisdokumendi eesmärke. Keskkonnamõjude hindamise lähtutakse asjakohastest
metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.
Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju
hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Eri mõjuvaldkondade puhul
kastutatava hindamismetoodika kirjeldus on esitatud tabel 1.
KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda, sotsiaal-majanduslikku
keskkonda ja tehiskeskkonda. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude
suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude
olulisusele.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt
KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara.
KSH programmi koostamise käigus teostati ühtlasi keskkonnamõjude olulisuse esialgne
hindamine, mille käigus tuvastati olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või
mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid
keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes
edaspidi ei käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda
olulistele teemadele. Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub
vajalikuks mõne eelhindamisel väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda
aruandes ka tehakse.
KSH käigus:
− koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang
lähtudes andmebaasidest (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, Maa-
amet, Metsaportaal jt). KSH koostamine hõlmab välitöid, selgitamaks alal esineda võivaid
loomastiku jaoks olulisi elupaiku (mh ka mere-elupaiku) ja/või liikumisteid ning
kaitsealuste taimeliikide esinemist;
− kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust;
− analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi);
− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja
kaart;
− hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi
keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid
tagajärgi;
− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega
eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse, hinnangud on
kavandatud anda valdavalt eksperthinnangu vormis;
− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju seoses teiste
piirkonna detailplaneeringutega;
− konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;
24
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
− analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja arengukavadele;
− hinnatakse olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa
keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse meetmete
eeldatavat efektiivsust;
− lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
keskkonnamõju hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepanekud
keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;
− hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;
− võrreldakse kavandatavat tegevust reaalsete alternatiivsete võimalustega;
− esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta;
− käsitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande
koostamisel;
− esitatakse teave keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta;
− käsitletakse aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad
lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele
saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning
vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse
küsimustele; samuti lisatakse aruandele avaliku arutelu protokoll;
− käsitletakse KSH programmi, mis lisatakse aruandele;
− käsitletakse eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes KSH programmiga on kaasatud
täiendavaid liikmeid, ning põhjendatakse, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud;
− käsitletakse vajaduse korral muid lisasid;
− esitatakse aruandes käsitletud teabe kokkuvõtte.
Tabel 2. KSH aruandes hinnatavad mõjud, mõjude hindamise metoodika ning mõjusid
hindavad eksperdid.
Keskkonnaelement Hindamise metoodika Ekspert
Natura 2000 alad Piret Toonpere – Natura
Lähtutakse Natura asjakohase hindamise läbiviimisele
metoodika ja elustiku
kehtivatest nõuetest, mis kehtivad Looduskaitseseaduse
hinnangud
alusel. Lähtutakse asjakohastest Natura hindamise
juhenditest12.
Rannikuprotsesside mõjude
Olulise sisendi hindamisse annab rannikuprotsesside osas annab sisendi Rain
mõju hinnang. Männikus (Lainemudel OÜ) -
rannikuprotsesside ja -tehnika
ekspert
Mereelupaigad,
Hinnatakse juba teostatud tegevustega kaasnenud
taimestik Piret Toonpere
loodusdirektiivi elupaigatüüpide (nii mere kui maismaa
osas) pindala ja esinduslikkuse vähenemist. Selleks
Mereelupaikade osas
kasutatakse ajalooliste ortofotode ja ala puudutavate
kaasatakse Tallinna
eelnevate inventuuri andmeid. Andmete muutuse
Tehnikaülikooli Eesti
selgitamiseks teostatakse kohapealne ala ülevaatus
Mereinstituudi spetsialistid
taimestiku kasvuperioodil. Mereelupaikade osas
12 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike
3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet
12 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018)
7621 final
25
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
kasutatakse piirkonna mereelupaikade esinemise
modelleeritud andmeid, merekaardi andmeid ja
rannalähedase madala merealaosas kasutatakse lisaks
kohapealseid vaatlusandmeid. Antakse eksperthinnang,
kas häiringu edasisel lakkamisel on oodata koosluste
taastumist.
Hinnatakse planeeringuga kavandatava tegevuse (nii
ehituse kui kasutuse) võimalikku täiendavat mõju
planeeringuala taimestikule (sh rannaniidule) ja
loomastikule, sh linnustikule ning mereelupaikadele.
Vajadusel esitataks keskkonnameetmed mõjude
vältimiseks või vähendamiseks.
Pinna- ja põhjavesi Rain Männikus (Lainemudel
Selgitatakse välja senise muulide ehitustegevuse ja
OÜ) - rannikuprotsesside ja -
süvenduse mahud koostöös arendajaga nii palju kui see
tehnika ekspert
on tagantjärele võimalik ning antakse hinnang rajatud
rajatiste püsivusele.
Hinnatakse muulide säilimise korral edasist
hooldussüvenduse vajadust ning muulide avalduvat mõju
lainetusele, hoovustele ja seeläbi rannaprotsessidele
ning hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele
merekooslustele.
Hinnatakse muulide likvideerimisel kaasnevat mõju
merekeskkonnale (sh heljumi teke) ja rannaprotsesside
taastumise võimalusi.
Kui kavandatakse veevarustust ja kanalisatsiooni siis
hinnatakse KSH aruande koostamisel lahendustega Mihkel Vaarik
kaasneda võivat mõju. Arvestatakse, et juhul kui
soovitakse ette näha täiendava puurkaevu rajamine, siis
antakse KSH käigus esmane hinnang kaevu joogivee
potentsiaalsele vastavusele joogivee nõuetele.
Pinnas Heli Aun
Käsitletakse vajalikke ohutusmeetmeid planeeringuga
kavandatava ehitustegevuse ja sadama käitamisega
seonduvalt.
Kliimakindlus
Antakse hinnang rajatud kaitserajatiste (muulid)
Rain Männikus
püsivusele ülevaatusel põhineva ekspertarvamusena.
Kliimakindluse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjon
2021. aastal kehtestanud teatise „Taristu kliimakindluse
Liis Promvalds
tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“
suunistest.
Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ja selle vahetu
kontaktvöönd. Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus.
Alternatiive võrreldakse omavahel mõjutatavatele keskkonnaelementidele avalduva mõju alusel
kasutades skaalat:
− tugev positiivne mõju;
− keskmine positiivne mõju;
− vähene positiivne mõju;
− oluline mõju puudub;
26
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
− vähene negatiivne mõju;
− keskmine negatiivne mõju;
− tugev negatiivne mõju.
27
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
6 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp
Detailplaneeringute ja KSH koostamise osapooled on järgmised:
− detailplaneeringu ja KSH algataja on Saaremaa Vallavolikogu. Planeeringu vastuvõtja ja
kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu.
− detailplaneeringust huvitatud isikud on Arnold Lukner.
− KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621;
e-post:
[email protected]; tel: +372 505 9914; kontaktisik: Piret Toonpere).
− DP konsultant on
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 2 p 8 kohaselt
tuleb KSH programmis esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid
valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama.
Tabel 3. KSH ekspertgrupp.
Valdkond Ekspert Pädevus
KSH juhtekspert Piret Toonpere, Loodusteaduse bakalaureus keskkonnatehnoloogia
MSc eriala ökosüsteemide tehnoloogia suunal ja
Töögrupi töö koordineerimine,
tehnikateaduse magister keskkonnakorralduse ja
aruande koostamine, Natura
puhtama tootmise erialal. Kogemus
hindamine, mõju elustikule.
keskkonnamõjude hindamises alates 2007 aastast,
sh mitmete Natura hindamiste läbiviimises.
Juhtekspert omab KMH litsentsi (KMH0153) ja seega
vastavalt KeHJS § 34 lg 5 DP KSH juhtimise õigust.
Mõjud taimestikule Piret Toonpere, Loodusteaduse bakalaureus keskkonnatehnoloogia
MSc eriala ökosüsteemide tehnoloogia suunal
Ekspert on bakalaureuseõpingute raames läbinud
mitmeid taimede tundmise õppeaineid, koostanud
mitmete kaitsealade kaitsekorralduskavasid ning
osalenud taimestiku inventuurides
Mõjud mereelupaikadele Tallinna Mereelupaikade esinemise ja nende esinemise
Tehnikaülikooli korral neile avalduvate mõjude selgitamiseks
Eesti tellitakse eksperthinnang Tallinna Tehnikaülikooli
Mereinstituudi Eesti Mereinstituudilt, mis omab suurimat pädevust
eksperdid Eestis mereelupaikade esinemise kaardistamises ja
neile mõjude hindamises.
Mõju pinnaveele Rain Männikus, Rannikuprotsesside ja -tehnika ekspert, volitatud
(rannaprotsessid, muulide püsivus PhD (Lainemudel ehitusinsener tase 8. sadamaehitus.
ja mõju) OÜ)
Mõju pinna- ja põhjaveele Mihkel Vaarik, MSc Diplomeeritud veemajanduse insener
(veevarustuse ja kanalisatsiooni
mõjud)
GIS analüüsid, mõju pinnasele, sh Heli Aun, MSc Tehnikateaduse magister (geotehnoloogia); GIS
avariiolukordade mõjud spetsialist.
Kliimakindlus Liis Promvalds, Magistrikraad keskkonnakorraldus ja -poliitika eriala
28
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
MSc Süsiniku jalajälge, kliimakindlust ja jätkusuutlikkust
puudutavate hinnangute koostamine
KSH läbiviimise käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele täiendavate ekspertidega (nt võib
osutuda vajalikuks konsulteerida mereelupaikade eksperdiga või ornitoloogiga kui
rannaprotsesside mõju hinnangust selgub, et muulide olemasolu võib mõjutada täiendavalt
piirkonna mereelupaiku või linnustiku jaoks olulisi alasid).
Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel
võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KSH programmi koostamise ajal määratletud
Tabel 4-s. KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja
asjaomaste asutuste nimekiri täieneda.
Tabel 4. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja võidakse planeeringu ja KSH
protsessi käigus täiendada jooksvalt).
Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus
Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju,
välistada ei saa mõju Natura aladele.
Transpordiamet Planeeringuala külgneb riigiteedega.
Muinsuskaitseamet Planeeringuala piirneb kinnismälestise kaitsevööndiga
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Planeeringualal asub meri
Regionaal- ja Teostab järelevalvet planeeringu üle.
Põllumajandusministeerium
Politsei- ja Piirivalveamet Planeeringualal asub avalik veekogu
Päästeamet Päästeamet osaleb kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidud
haldusmenetluses.
Planeeringuala piirinaabrid: Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida.
Rannatalu (katastritunnus
71401:001:3257), Kiriku
(katastritunnus 55001:001:0296) ja
üle maantee Lahe (katastritunnus
55001:001:0456) katastriüksuste
omanikud.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon
Elektrilevi OÜ Tehnovõrkude valdaja
KSH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse Ametlike Teadaannete, ajalehtede ja
kohaliku omavalitsuse veebilehe vahendusel.
29
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
7 Ajakava
Tegu on planeerimisseaduse kohaselt teostatava menetlusega. Kuna tegu on
detailplaneeringuga, millega muudetakse üldplaneeringut ja millele viiakse läbi KSHd, siis
järgitakse üldplaneeringu menetlusnõudeid. Planeeringu ja KSH koostamise menetluse detailne
skeem on leitav https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2023_DP_muutev_KSHga.pdf
Tabel 5. KSH ja detailplaneeringute koostamise ajakava.
Etapp Aeg
DP ja KSH algatamine ning algatamisest teavitamine Algatatud Saaremaa
Vallavolikogu
29.02.2024. a otsusega
nr 1-3/9
DP lähteseisukohtade koostamine Lisa 2 Saaremaa
Vallavolikogu
29.02.2024. a otsuse nr
1-3/9 juurde
KSH programmi koostamine Märts-juuli 2024
KSH programmi kohta ettepanekute küsimine (tähtaeg seisukoha
esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)
Laekunud ettepanekutele vastusseisukohtade väljatöötamine, materjalide september 2024
täiendamine
DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) Oktoober 2024
avalikustamine veebilehel
juuni–november 2024
DP ja KSH aruande eelnõu koostamine
(eksperthinnangute
koostamise ja välitöödega
alustatakse paralleelselt
KSH programmi
koostamisega)
DP ja KSH aruande eelnõu esitamine tellijatele ja huvitatud isikutele, vastavalt Detsember 2024
ettepanekutele täienduste tegemine
DP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogudele, vajadusel omavalitsuse Jaanuar 2025
ettepanekul dokumentide täiendamine
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö tegijate Veebruar 2025
teavitamine (14 päeva enne avalikustamist), DP ja KSH aruande eelnõu avalikust
väljapanekust teavitamine ajalehes, valla lehes ja kodulehel
DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) Märts 2025
DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu Aprill 2025
Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info avaldamine Mai 2025
ajalehes ja valla kodulehel
DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest Mai 2025
DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Juuni 2025
kaasatutele
Juuli 2025
DP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele
Laekunud seisukohtadele vastamine. Vajadusel kooskõlastamise kordamine
DP vastuvõtmine ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja valla kodulehel ning August 2025
kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele
DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine September 2025
DP esitatakse heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile Oktoober 2025
DP kehtestamine ja sellest teavitamine Detsember 2025
Kehtestatud DP esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Maa- Detsember 2025
30
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
ametile
Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist
võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.
31
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
Lisad
Lisa 1. Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus
32
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
33
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
34
Saaremaal Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm. Versioon: 7.08.2024
35
Menetlusosalised 16.08.2024 nr 5-2/4388-1
Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
kohta ettepanekute küsimine
Saaremaa Vallavolikogu algatas 29.02.2024 otsusega nr 1-3/9 Jaani külas Uuelahe
detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringuala suurusega ca
1,9 ha hõlmab Jaani külas Uuelahe (katastritunnus 71401:001:3258, pindala 15 220 m2,
maatulundusmaa 100%) katastriüksust ja sellega piirnevat mereala. Detailplaneeringu eesmärk
on kaaluda sadama planeerimist, sh olemasolevate muulide seadustamist ning ehitusõiguse
planeerimist paadisilla ja -kuuri püstitamiseks.
Kehtivas Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud, kuid
planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas transpordivõrgustiku ja
muu infrastruktuuri, sealhulgas sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramine. Seega on sadama planeerimise osas tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust.
Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lg-le 2 esitab Saaremaa Vallavalitsus
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi (vt Lisa) ja lähteseisukohad Teile
ettepanekute tegemiseks. Vastavalt PlanS § 81 lg-le 1 ootame Teiepoolseid ettepanekuid 30
päeva jooksul.
Senised menetluse materjalid ja algatamise otsus koos lähteseisukohtadega on kättesaadavad
aadressil https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-23-003/.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisa: Uuelahe DP KSH programm
Liina Järveots, 514 1686
[email protected]
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee