Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 22.09.2023 nr 1-4/23/4391 Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad 1. Määruse eelnõu 2. Määruse lisad 3. Määruse seletuskiri Kaie Kunst, 625 6366 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 19.09.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruses nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud tehases eelnevalt valmistatud elementide (edaspidi eeltoodetud elemendid) projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd; 2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, rõdu ehitamine, klaasi paigaldamine ning nendega kaasnevad tööd; 3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud eeltoodetud elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd;“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „tasakaalustamine“ sõnadega „, soojussõlme asendamine“; 3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides;“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas sadevee immutamiseks, kasutuselevõtuks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalike süsteemide rajamine ja rekonstrueerimine, ning nendega kaasnevad tööd;“; 5) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses: „91) jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine tsentraalsesse ventilatsioonisüsteemi;“; 6) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd;“; 7) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „kütte-“ sõnadega „,vee-, kanalisatsiooni-“; 1 8) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine või paigaldamine, tuulekoja rekonstrueerimine, käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ning standardile EVS- EN 81–70 või samaväärsetele nõuetele vastava lifti ehitamine ja nendega kaasnevad tööd;“; 9) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 141–143 järgmises sõnastuses: „141) jäätmemaja ehitamine või rekonstrueerimine või süvakogumismahuti soetamine ja paigaldamine; 142) rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine; 143) energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd;“; 10) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on toetatav, kui taotleja on sõlminud lepingu § 8 lõigetes 2 ja 21 sätestatud nõuetele vastava isikuga.“; 11) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Toetatav on kaugküttevõrguga liitumise tasu. (6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 141 ja 142 nimetatud kulu on abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd teostatakse vastavalt § 12 lõikes 1 või § 13 lõikes 1 sätestatule.“; 12) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tehnilise konsultandina käsitletakse isikut, kes on pädev kõikides järgmistes valdkondades: 1) käesoleva toetuse andmise tingimused; 2) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e- toetuse keskkond) kasutamine; 3) ehitisregistri kasutamine; 4) riigihangete registri kasutamine; 5) korteriühistu juhtimise põhialused.“; 13) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Lisaks lõikes 2 sätestatud nõuetele peab tehniline konsultant vastama vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) vähemalt kolmeaastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena; 2) vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” lisale 3 „Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate kraadide nimetuste loetelu” kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavarühmas; 3) ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase; 4) ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7. tase; 5) ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase; 6) kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase; 7) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvarahalduri kutse 4. või 5. tase; 2 8) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase; 9) ehitusjuhi kutse, tase 6; 10) ehitusinseneri kutse, tase 6; 11) diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7; 12) volitatud ehitusinseneri kutse, tase 8; 13) kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6; 14) diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7; 15) volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8. (22) Tehniline konsultant peab enda vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele tõendama tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumuse esitamisel.“; 14) paragrahvi 8 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu.“; 16) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad „lõikes 2 nimetatud kulu tekkimisest ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2024. a“ sõnadega „1. veebruaril 2020. a ja lõpeb hiljemalt 1. märtsil 2026. a“; 17) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse arv „30“ arvuga „40“; 18) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Toetuse osakaal tehnilise konsultandi teenuse kasutamise toetatavast kulust on § 26 lõikes 3 sätestatud juhul lõikes 4 sätestatud osakaalust 10 protsenti kõrgem.“; 19) paragrahvi 12 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „kolmekordse klaaspaketiga“; 20) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktidega 91–93 järgmises sõnastuses: „91) ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 70 protsenti; 92) kui ventilatsiooniseadme soojustagastuseks kasutatakse vahesoojuskandjat, peab soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 50 protsenti; 93) tagama, et soojussõlmes on vastavate soojustarbijate olemasolul ruumide kütteks, sooja vee valmistamiseks ja ventilatsiooniõhu kütteks kasutatav energia eraldi mõõdetav;“; 21) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) kaugküttega korterelamus looma soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse.“; 22) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „vähemalt vastava toetatava tegevusega seotud § 12 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine“ sõnadega „hoone energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra“; 3 23) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Paragrahvis 12 ja § 13 lõikes 1 sätestatud juhul on toetuse maksimaalne summa 1 500 000 eurot taotleja kohta.“; 24) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) muu hoone olemust või välisilmet oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.“; 26) paragrahvi 17 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetust taotletakse e-toetuse keskkonna kaudu.“; 27) paragrahvi 19 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „§-des 26 ja 27“ sõnadega „§-s 26“; 28) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „lõigetes 1 ja 2“ sõnadega „lõikes 1“; 29) paragrahvi 20 lõike 2 punktist 9 jäetakse välja sõnad „paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel“; 30) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) põhiprojekt ja energiatõhususe tõendamise energiaarvutus EISi kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega kooskõlas § 26 lõikega 4;“; 31) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 71 nimetatud tegevuse korral kaugküttepiirkonna võrguettevõtja väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus.“; 32) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 7 ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 21 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis“; 34) paragrahvi 21 lõikest 9 jäetakse välja teine lause; 35) paragrahvi 23 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „hiljemalt 31. detsembriks 2022. a“ sõnadega „kuue kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates“; 36) paragrahvi 23 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „§ 20 lõike 2 punktis 10 nimetatud juhul“ sõnadega „, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega“; 37) paragrahvi 23 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4 38) paragrahvi 23 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 39) paragrahv 26 sõnastatakse järgmiselt: „§ 26. Rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimine (1) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. (2) Korteriühistust toetuse saaja lähtub ostumenetluse läbiviimisel vastavalt määruse lisast 1 või 2. (3) Kaks või enam korteriühistust toetuse saajat võivad korraldada rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ostumenetluse ühiselt. Nimetatud juhul peab hinnapakkumusest tulenema tööde või teenuste kogukulu korterelamu kohta. Iga toetuse saaja sõlmib lepingu eduka pakkujaga eraldi. (4) Korteriühistust toetuse saaja ostumenetlus võib hõlmata rekonstrueerimistöid koos projekteerimisega. (5) Korteriühistust toetuse saaja peab rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitava lepingu täitmiseks ette nägema mõistliku tähtaja. (6) Korteriühistust toetuse saaja ost, mille maksumus käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest väiksem, peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel kasutatakse hindamiskriteeriumite seadmisel ja ostu läbiviimisel EISi kodulehel avaldatud vorme ja tingimusi; 2) kui omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse pakkumused võetakse ühise pakkumusena, peab mõlema teenuse maksumus olema pakkumuses eraldi välja toodud; 3) kui pakkumuste võtjal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada kahte pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated EISile. 4) rekonstrueerimistööde tellimisel peab olema tagatud vastavus määruse lisale 2.“; 40) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 28 lõiked 3 ja 31 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse saaja võib maksetaotluse esitada üks kord kalendrikuu jooksul. (31) Toetuse makse ei või olla väiksem kui kümme protsenti rekonstrueerimistööde maksumusest.“; 42) paragrahvi 28 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 28 lõikes 33 asendatakse sõna „märtsil“ sõnaga „detsembril“; 44) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 34 ja 35 järgmises sõnastuses: „(34) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda kuni neljas osas. 5 (35) Toetuse saajal on õigus lõikes 34 sätestatud juhul esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt või vähemalt viis protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 30 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) kolmas maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 4) lõppmakse taotlus, mis vastab vähemalt viiele protsendile rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kui vastu on võetud kõik rekonstrueerimistööd.“; 45) paragrahvi 30 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab EISile projekti elluviimise lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule koos lõppmakse taotlusega, aga mitte hiljem kui 31. märtsil 2026. a. Järelaruanne esitatakse hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.“; 46) paragrahvi 30 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse saaja on kohustatud esitama projekti lõpetamisele järgneva 12 kuu mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise EISi sätestatud viisil hiljemalt 13 kuu möödudes projekti lõpetamisest.“; 47) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Alates 2023. aastast saab toetust taotleda vaid Ida-Viru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimiseks. (5) Käesoleva määruse § 28 lõigete 3 ja 31 2023. aasta oktoobris vastu võetud redaktsiooni kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2023. aastal.“; 48) määruse lisa loetakse lisaks 1 ja kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 49) määrust täiendatakse lisaga 2 Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimisostude tingimused § 13 lõikes 2 sätestatud juhul (lisatud). Kristen Michal kliimaminister Keit Kasemets kantsler Lisa 1. Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimisostude tingimused § 12 lõikes 1 või § 13 lõikes 1 sätestatud juhul Lisa 2. Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimisostude tingimused § 13 lõikes 2 sätestatud juhul 6  Majandus- ja taristuministri 20.12.2021. a määrus nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) KORTERIÜHISTUST TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISOSTUDE TINGIMUSED § 12 LÕIKES 1 VÕI § 13 LÕIKES 1 SÄTESTATUD JUHUL 1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimisostu läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja kasutab ostu korraldamisel üksnes EISi kodulehel avaldatud dokumentide vorme ja käesolevaid tingimusi. 1.2. Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi elektroonilise riigihangete registri kui ostu eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. 1.3. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendata juhul, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. 1.4. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse RHS § 46 lõikes 3 sätestatust. 1.5. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. 1.6. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega iga füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks. 1.7. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata juhul, kui toetuse saaja soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama eduka pakkujaga seotud põhjustel. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.8. Punktis 1.7. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 1.9. Ostus on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja § 110 lõikes 4 sätestatule. 1.10. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 1.11. Toetuse saaja avaldab ostumenetluse väljakuulutamisel ehitustööde ajakava vormi, mille peavad koos pakkumusega esitama kõik pakkujad. Ehitustööde ajakava täitmisel lähtutakse ostuteates sätestatud ehitustööde maksimaalsest lõpptähtajast, mille toetuse saaja on kohustatud igakordselt märkima. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1. RHS § 95 lõike 4 punktis 3 sätestatud alusel ja lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul; 2.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 kohane maksu või makse võlg, välja arvatud punktis 2.2. sätestatud nõude täitmisel. 2.2. Punktis 2.1.2. nimetatud juhul esitab pakkuja vastavad digitempliga tõendid, mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine pakkumus, esitatakse vastavad tõendid iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne ostumenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei kõrvaldata ostust, kui ta on kümne kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud või ajatanud. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus järgmistele nõuetele: 2.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut; 2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas; 2.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed tõendid. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja esitab kuni kolme ostuteate avaldamisele eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. 3.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. 3.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda järgmiste andmete esitamist: 3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 meetrit; 3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteade tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.6. Punktides 3.4. ja 3.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101 lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras. 3.7. Pakkujal peab olema esitatud pakkumuse esitamisele eelneva kalendriaasta, mille majandusaasta aruande esitamise kohustus on saabunud, kohta majandusaasta aruanne. Kui majandusaasta aruannet esitatud ei ole, kõrvaldatakse pakkuja edasisest menetlusest, välja arvatud juhul, kui majandusaasta aruande esitamata jätmiseks esineb õigusaktides toodud alus. 3.8. Pakkuja peab olema täitnud õigusaktidest tuleneva maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse. Kinnitus maksudeklaratsioonide nõuetekohase esitamise kohta loetakse täidetuks pakkumuse esitamisega. Toetuse saaja kontrollib maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse täitmist avalikest andmebaasidest. Kui nähtub, et pakkuja ei ole täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustust, kuulub pakkuja edasisest menetlusest kõrvaldamisele, välja arvatud juhul, kui maksudeklaratsioonide esitamata jätmiseks on õigusaktides toodud alus. 3.9. Kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on 1 000 000 eurot või enam, peab pakkujal olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. 3.10. Ehitusaegse tagatise andmine. Pakkuja kinnitab pakkumuses, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks annab ta toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegse tagatise viie protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Kui pakkuja nimetatud kuupäevaks vastavat tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Kui ostumenetluses esitati vaid üks pakkumus, on toetuse saajal õigus anda enne uue ostumenetluse läbiviimist pakkujale täiendav, kuni ühe kalendrikuu pikkune tähtaeg, ehitusaegse tagatise esitamiseks. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. 4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 4.1. Kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on alla 1 000 000 euro, peab pakkujal olema rakendatud punktis 3.9. nimetatud kvaliteedijuhtimissüsteem ja keskkonnajuhtimissüsteem. 4.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus. 4.3. Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid (edaspidi eeltoodetud elemendid) ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt kahekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste täitmisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootjaga sõlmitud leping või tootja hinnapakkumus; 5.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 6. Hindamiskriteeriumid 6.1. Pakkumuse maksumus – vähemalt 90 protsenti. Maksumuse hindamine ja kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal. 6.2. Töökorralduskava – kuni kümme protsenti. Kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - hindepunktid summeeritakse; suurima punktisumma saanud pakkumus saab kümme punkti, teised proportsionaalselt vähem arvestades valemit: „pakkumuse summeeritud punktisumma“ / „kõrgeima pakkumuse punktisummaga“ * kümnega. 6.3.Töökorralduskava osad (võib esitada ühe dokumendina või iga alajaotuse eraldi dokumendina): 6.3.1. Tööde korraldamise ajagraafik. Toetuse saaja tagab, et ostumenetlust välja kuulutades sisalduks ostuteates ehituslepingu maksimaalne pikkus kalendrikuudes. Pakkujad kirjeldavad ajagraafikus, millises ajakavas toimub tööde teostamine, arvestades, et planeeritud lõpptähtaeg ei saa olla pikem kui ostuteates märgitud maksimaalne kalendrikuude arv. Toetuse saaja hindab ajagraafiku läbimõeldust ning teostatavust, lähtudes asjaolust et ajagraafikus sisalduv lõpptähtaeg on pakkumuse edukaks tunnistamisel osapooltele siduv. Hindepunkte antakse järgmiselt: 10 punkti – ajagraafik on läbi mõeldud ja loogiline, arvestab objekti eripäradega; 5 punkti – ajagraafik ei arvesta kõiki korterelamuga seotud asjaolusid; 0 punkti – ajagraafik on esitamata või selles esineb olulisi puudusi. 6.3.2. Tööde korralduse plaan. Käesolevas alajaotuses kirjeldatakse, kuidas on tagatud tööde kvaliteetne ja ohutu teostamine korterelamus, kus igapäevaselt elanikud sees elavad. Hindepunkte antakse järgmiselt: 10 punkti – tööde korralduse plaan on läbi mõeldud, olulised tegevused on planeeritud ja loogilised; 5 punkti – tööde korraldus ei ole täielikult läbi mõeldud, arvestamata on oluliste asjaoludega, mis tekitavad toetuse saajas kahtluse, et korterelamut kus igapäevaselt sees elatakse, ei ole võimalik sihtotstarbele vastavalt kasutada; 0 punkti – tööde korralduse plaan on esitamata või selles esineb olulisi puudusi, mis tekitavad toetuse saajas põhjendatud kahtluse tööde ohutus teostamises või muudes asjaoludes, mis ei võimalda korterelamute võimalikult turvaliselt ja eesmärgile vastavalt kasutada. 6.3.3. Keskkonnaaspektide arvestamine. Käesolevas alajaotuses kirjeldatakse, kuidas on materjalide, seadmete ja töövõtete valikul arvestatud keskkonnaaspekte, sealhulgas keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Hindepunkte antakse järgnevatest põhimõtetest lähtudes: 10 punkti – keskkonnaaspektid on läbi mõeldud, olulised tegevused on planeeritud ja loogilised, pakkuja arvestab keskkonnasäästlikkuse vajadust; 5 punkti – keskkonnaaspektid ei ole täielikult läbi mõeldud, arvestamata on oluliste asjaoludega; 0 punkti – keskkonnaaspektid on esitamata või puudulikult esitatud. 6.3.4. Garantii. Käesolevas alajaotuses kirjeldatakse garantiimeetmeid ja -korda, sealhulgas asjaolusid, kuidas planeeritakse toimida ehitustööde järgse garantiijuhtumi korral. Hindepunkte antakse järgnevatest põhimõtetest lähtudes: 10 punkti – garantii korraldus on läbi mõeldud, olulised tegevused on planeeritud ja loogilised; 5 punkti – garantii korraldus ei ole täielikult läbi mõeldud, arvestamata on oluliste asjaoludega; 0 punkti – garantii korraldus on esitamata või selles esineb olulisi puudusi. 6.4. Töökorralduskava hindamiseks tuleb toetuse saajal moodustada hindamiskomisjon, kuhu kuulub minimaalselt kaks liiget (üks liige peab olema korteriühistu juhatuse liige ja teine tehniline konsultant). Hindamistulemuste kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Protokoll esitatakse EISile, pakkujaid teavitatakse hindamistulemustest registri kaudu. Toetuse saaja tagab hindamistulemuste teatavakstegemisel ehitustööde korraldamise kava hindamistulemustes sisalduda võiva ärisaladuse kaitse - hindamistulemused koos igale pakkujale antud hindepunktide summaga tehakse pakkujatele teatavaks tema soovil ainult tema pakkumust puudutavas osas. Toetuse saaja teavitab iga pakkujat hindamistulemustest ja sisulistest põhjendustest läbi registri teabevahetuse konkreetse pakkujaga.  19.09.2023 Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Määruse alusel antav toetus on suunatud korterelamute energiatõhususe suurendamisele. Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Meetmele eraldati algselt vahendid 2020. aasta lisaeelarvega. 2021. aasta riigieelarve seadusega tõsteti korterelamute rekonstrueerimiseks eraldatud toetuse (71 mln eurot) rahastusallikas ümber Euroopa Liidu poolt eraldatavatele välistele rahastusallikatele. Toetuse kogumahust 44,75 mln eurot kuulus katmisele Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) vahenditest. Korterelamute rekonstrueerimiseks ettenähtud RRF-i toetuse kogumahust jäi aastal 2020 taotlustega katmata ca 10 mln eurot. Arvestades ehitusturu olukorda - riikide majanduste kiire taastumine tekitas ehitusmaterjalide ja -toodete nõudluse kasvu ja Eestis tekkisid tarneraskused, defitsiit kasvatas oluliselt ehitusmaterjalide ja -toodete hindu ja hinna ebakindlus sektoris tõstis ühtlasi riski koefitsienti, mistõttu korterelamute rekonstrueerimise sektoris tervikuna kasvasid ruutmeetri hinnad ja toetuse andmise tingimuste kohaselt on võimalik taotleda toetussumma suurendamist kui rekonstrueerimistööde tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus, arvati taotlustega katmata vahendid ehitushindade kasvuga seotud riskide maandamiseks nn reservi. Määruse seletuskirja kohaselt on reservi osas eeldatavalt võimalik taasavada taotluste vastuvõtt kui olemasolev nõudlus on rahuldatud. Kavandatavate muudatuste eesmärk on avada täiendavate taotluste vastuvõtt ja suunata kasutamata vahendid Ida-Viru maakonna korterelamute rekonstrueerimiseks. Muudatused puudutavad meetme rakendamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt lõpeb toetusskeem toetuse saaja vaates 2024. aastal ehk selleks ajaks peavad olema lõpetatud toetatavad tegevused. 2025. a märtsi lõpuks tuleb esitada lõppmakse taotlus. Tehnilise konsultandi regulatsioon viiakse vastavusse tehnilisele konsultandile esitatavate pädevus- ja kutsenõuetega. Täpsustatakse toetatavaid tegevusi. Muudatused on kooskõlas Eesti taaste- ja vastupidavuskavaga. Määrus on koostatud kliimaministri määrusena kuna peaministri 19.04.2023. a korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 4 kohaselt kuulub elamumajandus kliimaministri vastutusvaldkonda. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 49 punktist. Punktidega 1–9 kaasajastatakse toetatavaid tegevusi (arvestades, et tegemist on 2020. aasta taotlusvooru reservi rahadega). Täitmaks energiapoliitika eesmärke, on vaja leida viise rekonstrueerimise mahtude ja tempo tõstmiseks. Tehaseline eeltootmine, st tehases eelnevalt valmistatud elementide paigaldamine, on selleks hea viis. Tuginedes majandus- ja taristuministri 24.08.2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 51) kui asjakohase pilootprojekti kogemustele peavad välisseina elemendid olema tehases koostatud: kandekonstruktsioon, soojustus ja põhimahus elemendi välisviimistlus on teostatud tehases. 2/3 fassaadi pinnast peab olema tehases lõplikult viimistletud. Välisseina element peab olema vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune ja aknad paigaldatakse välisseina elementi tehases. Juhul, kui ka katuse rekonstrueerimiseks kasutatakse eeltoodetud elemente, siis peavad elemendid vähemalt kandekonstruktsiooni ja soojustuskihi osas olema tehases koostatud. Katusekatte paigalduse võib teha ka ehitusobjektil. Kaasnevate eesmärkidena nähakse siinkohal ka ettevõtjate toetamist, aga see toetus on kaudne, st pigem tugi ja põhjus tootmise automatiseerimiseks ja ekspordiartikli väljatöötamiseks. Oluline on, et hoone fassaadi ja/või katuse rekonstrueerimine toimub sellisel juhul terviklikult, efektiivselt ja koduomanike jaoks võimalikult kiiresti ning häirib vähemal määral igapäevaelu. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel toetatakse sademevee kogumissüsteemi paigaldamist vähendamaks sademevee kanalisatsiooni juhitava sajuvee hulka. Kogumissüsteemi paigaldamisel on võimalik sajuvett taaskasutada hoone veevajaduse katmiseks nt tualettruumides või pesumasinates. Toetatav on muu hulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude vähendamisele aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi kaasajastamine. Toetatakse elektriautode laadimistaristu paigaldamist. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 651 lõike 1 kohaselt käsitletakse elektriauto laadimistaristuna juhtmetaristut või laadimispunkti või kombinatsiooni juhtmetaristust ja laadimispunktist. Hoone elektrisüsteemi rekonstrueerimisel tuleb ühtlasi tagada soojussõlme ümberlülitamise võimalus välisele elektritoitele. Juhul kui kui elekter läheb ära, aga kaugkütte tsirkulatsioon toimib, saaks nt elektrigeneraatoriga ka korterelamu soojusvahetit töös hoida ja kaugkütte soojust korterelamusse jagada. 2 Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas EhSga ning mis oluliselt panustavad elamu ohutusse, energiakulude kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse parandamisesse. Ligipääsetavuse parandamise all mõistetakse muu hulgas üldkasutatavate sissepääsude juurde panduse ehitamist, sissepääsude ja tuulekodade ligipääsetavuse parandamist, käsipuude lisamist, invatõstukite paigaldamist, invanõuetele vastava lifti ehitamist ning nendega kaasnevaid töid, mille teostamine on otstarbekas viia ellu samaaegselt tervikliku rekonstrueerimisega. Eesmärgi elluviimist toetab ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9, mille kohaselt võtavad osalisriigid tarvitusele asjakohaseid meetmeid muuhulgas eluasemete ligipääsetavuse tagamiseks. Ligipääsetavuse parandamisega seotud tegevuste puhul on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu ehitise ligipääsetavuse auditi tegemine või tehnilise konsultandi teenuse kasutamine. Kui nimetatud tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta. Punktidega 10, 12–14 muudetakse tehnilise konsultandi regulatsiooni. Täpsustatakse pädevusnõudeid ja nende tõendamise viisi ning kutsenõudeid isikule, kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Toetatava tehnilise konsultandina saab tegutseda üksnes selline isik, kes on pädev korterelamu energiatõhusaks rekonstrueerimise nii tehnilistel kui organisatoorsetel teemadel, samuti tunneb toetuse andmise tingimusi ja korda ning üldisel tasemel korteriühistu tegutsemise põhimõtteid. Tehniline konsultant peab oma kvalifikatsiooni tõendama vastava teenuse hinnapakkumuse esitamisel asjakohase tunnistuse vms dokumendiga. Punkti 11 kohaselt on korterelamu liitmisel kaugküttevõrguga toetatav võrgu liitumistasu. Prügimaja ja rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine on toetatav vaid juhul, kui taotleja projekt hõlmab lisaks hoone energiasäästule suunatud tööde tegemist. Ainult nimetatud tööde tegemisele suunatud projekt ja kulud ei ole toetatavad. Punktiga 15 kavandatava muudatuse kohaselt on mittetoetatav samuti fossiilsetel kütustel kütteseadme paigaldamise kulu. Toetatavad ei ole nii gaasiküttel kui vedelkütustel (nt põlevkiviõli) põhinevad kütteseadmed võimaldamaks üle minekut taastuvenergiale ning toetamaks kliimaneutraalsuse saavutamist. Punktiga 16 pikendatakse projekti elluviimisperioodi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peavad toetatavad tegevused olema lõpetatud ja vastavad kulud tekkinud 31. detsembriks 2024. a. Kavandatav elluviimisperiood jääb § 1 lõikes 2 nimetatud määruses sätestatud toetuse abikõlblikkuse perioodi. Punktiga 17 tõstetakse toetuse maksimaalset osakaalu rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest projekti kohta 10 protsendipunkti võrra. Paragrahvi 11 lõike 3 kohaselt on toetuse osakaal 30% rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest juhul, kui viiakse läbi väiksemaid rekonstrueerimistöid. Muudatuse eesmärgiks on motiveerida korteriühistuid tegema elementaarseid töid, millega siiski ehitiste eluiga pikendada ja turvalist ning tervist säästvat elukeskkonda tagada. Eelkõige tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimist toetav hoonete ohutuse tagamisele suunatud lahendus on võrreldes tervikrekonstrueerimisega rahaliselt soodsam ja võiks olla ka elanike jaoks vastuvõetavam. 3 Punkti 18 kohaselt juhul, kui tehniline konsultant nõustab korraga mitut korteriühistut, kes otsustavad tellida rekonstrueerimistööd ühiselt, on ka konsultandi tegevus mõistlikult eeldades ajamahukam ning seega toetatakse tehnilise konsultandi teenust sellisel juhul 60% toetusmääraga. Tõhusam planeerimine ja järelevalve aitab tagada toetuse eesmärkide saavutamist, samuti on toetuse saajate poolt ühiselt elluviidavate rekonstrueerimistööde tellimise puhul võimalik eeldada soodsamaid ehitushindu korterelamu kohta. Punktidega 19–21 täpsustatakse saavutatava tulemuse tehnilisi tingimusi. Ventilatsioonisüsteemilt eeldatakse väga head energiatõhusust ja samuti kõrgel tasemel sisekliima kvaliteeti ning töökindlust. Elektrisüsteemi rekonstrueerimisel tuleb tagada soojussõlme ümberlülitamise võimalus välisele elektritoitele. Punktiga 22 sätestatakse nõue, mille kohaselt juhul, kui rekonstrueerimistöödega ei saavutata vähemalt energiatõhususarvu klassi D, tuleb tagada hoone energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra. Nõude kehtestamise eesmärk on suunata korteriühistuid rekonstrueerima muuhulgas tehnosüsteeme, mitte ainult aknaid-uksi vahetama ehk teostama tegevusi, mis eesmärgistavad energiasäästu ja head sisekliimat. Toetus on siiski kavandatud energiatõhususe suurendamiseks ja ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra annab märgatavat energiasäästu. Nõue on kooskõlas Eesti taaste- ja vastupidavuskavaga, mille kohaselt mõistetakse energiatõhususe paranemist kui eluaseme energiaklassi paranemist vähemalt ühe energiaklassi võrra. Punktidega 23, 24 ja 28 muudetakse toetuse piirsummaga seonduvat. Toetuse maksimaalne summa tõstetakse 1 500 000 euroni. Toetuse miinimummäära ei kehtestata. Samuti kaotatakse maksimaalne toetussumma juhul, kui teostatakse väiksemamahulist ja valikulist rekonstrueerimist. Muudatuste eesmärgiks on tagada tänases ehitussektori turuolukorras (ehitusmaterjalide hinnatõus, tarneahelate muutus, tööjõu kallinemine) rekonstrueerimissektori toimimine. Punkti 25 kohaselt täiendatakse hoone olemusest tulenevate erisuste loetelu. Lisaks akendele ja fassaadile on lubatud jätta tegemata tegevus, mis muudab oluliselt hoone olemust või välisilmet juhul, kui sellisele tegevusele on seatud asjakohased piirangud. Punktiga 26 täpsustatakse toetuse taotluse esitamise viisi. Punktidega 27, 39 ja 40 täpsustatakse hankimisega seonduvat. Paragrahvi 26 lõike 2 kohaselt on korteriühistust toetuse saajal kohustus lähtuda riigihangete registris ostumenetluse läbiviimisel määruse lisas kehtestatud tingimustest. Toetuse saaja ostude juhised järgivad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Korteriühistud ei ole hankijad RHS-i tähenduses – neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde riigihangete läbiviimiseks ning toetuse saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS-i tähenduses, sealjuures ei kohaldu neile RHS muul viisil kui toetuse määruses, selle lisas ning nende aluseks olevates õigusaktides sätestatud. Kuigi korteriühistu ei ole riigihankekohustuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, sh ostu läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Korteriühistul tuleb asjakohased tegevused läbi viia riigihangete registri vastavas keskkonnas. Määruse lisa sisustab ostumenetlusele kohalduvad nõuded RHS § 3 vaates. 4 Kogu ostuga seotud teabevahetus toetuse saaja ja ettevõtja vahel, sh ostu alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, toimub elektrooniliselt. Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud ühise ostumenetluse läbiviimine. Eelnimetatud juhul korraldavad korteriühistud ühise rekonstrueerimistööde ostu (volitades ühe enda hulgast riigihangete registris vastavat protseduuri toetuse saaja ostuna läbi viima), lähtudes üksnes eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest. Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav iga korterelamu rekonstrueerimistööde maksumus, samuti esitatakse ühise ostu korral kõigi korterelamute kohta määruse lisa punktis 1.11 nimetatud ehitustööde ajakava. Edukas pakkumus on nimetatud juhul pakkumus, milles toodud korterelamute summeeritud maksumus on madalaim. Lõike 4 kohaselt on meetme raames lubatud ehitus- ja projekteerimisostu läbiviimine. Ostu läbiviimisel lähtutakse määruse lisas kehtestatud tingimustest. Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel rekonstrueerimisturule siseneda. Lõikes 5 sätestatakse sõnaselgelt põhimõte, mille kohaselt rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitava lepingu täitmiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg. Säte annab aluse kontrollida, kas lepingu täitmise tähtaja määramisega on kaldutud kõrvale RHS § 3 põhimõtetest ehk kas tegemist võib olla suunatud ostuga läbi ebamõistlikult lühikese tähtaja andmise. Sarnaste meetmete praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus tervikliku rekonstrueerimise tööde teostamiseks on kokku lepitud nt 3- või 5-kuune tähtaeg. See ei ole tööde mahtu arvestades eluliselt reaalselt täidetav kokkulepe. Lõikes 6 reguleeritakse riigihangete registri väliselt rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimist. Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole toetuse saajal riigihangete registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal tagada, et hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada võimalikult paljudele, arvestades võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Mitme nõuetekohase võrreldava pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse rikkumiste korral soodsamat finantskorrektsiooni määra. Sätestatud lisatingimuste kohaselt tuleb ostumenetluse läbiviimisel kasutada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel sätestatud vorme ja tingimusi. Nõude eesmärgiks on tagada ostude tegemisel juhindumine ühtlastest halduse- ja finantsjuhtimise põhimõtetest. Sealjuures on oluline, et kulutused oleksid soodsad ehk kulutõhusad, pakkujaid koheldakse võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning ostumenetlus on läbipaistev. 5 Punktiga 29 kavandatava muudatuse kohaselt tuleb taotluse lisadokumendina esitada hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis ka hoone osalise rekonstrueerimise korral (§ 13 lg 2). Muudatus on otseselt seotud punkti 22 muudatusega. Punktidega 30, 35–37 kavandatavate muudatuste kohaselt ei ole hoone rekonstrueerimise põhiprojekti ja energiatõhususe tõendamise energiaarvutuse esitamine enam taotluse rahuldamise kõrvaltingimus vaid need esitatakse toetuse taotluse lisadokumendina, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega. Määruse kohaselt on kõrvaltingimusi võimalik täita 2022. aasta lõpuni. Muudatusega toetuse andmise tingimustes sätestatakse kõrvaltingimuste täitmisele, sh tööde ja teenuste ostu korraldamisele ja laenuotsuse saamisele, 6-kuuline tähtaeg arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Muudatuste kavandamisel on arvestatud toetuse andmise senist kulgu, sh ehitussektoris toimunud tarne ja hinna muutusi, ja toetuse abikõlblikkuse perioodi. Punkti 31 kohaselt tuleb hoone kaugküttevõrguga liitumisel esitada taotluse lisadokumendina liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus. Punktidega 32–34 ja 38 muudetakse ekspertiisi korraldust. Toetuse andja põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi ei korralda, asjakohase ekspertiis tellimise õigust taotlejale kavandatav muudatus ei puuduta. Punktidega 41, 42 ja 44 täpsustatakse toetuse maksmise tingimusi. Muudatusega suurendatakse toetuse väljamaksete arvu. Selline korraldus võimaldab ettevõtetel paremini kulusid planeerida. Toetust makstakse kuni kümne maksena. Investeeringu suurust ja ettevõtja rahavoogude sujuvust arvestades on põhjendatud sätestada mitme maksetaotluse esitamise võimalus. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitud lepingust. Toetuse saaja võib esitada ka vaid ühe osalise makse taotluse või ainult lõppmakse taotluse. Samuti sätestatakse toetuse osaliste maksete minimaalne suurus ehk osaline makse ei või olla väiksem kui 10% rekonstrueerimistööde maksumusest. Sätte eesmärgiks on eelkõige liigse halduskoormuse, kus tuleb tegeleda väikeste väljamaksetega, vältimine. Toetuse saajal, kelle projekt hõlmab eeltoodetud elementide rekonstrueerimisel kasutamist, on õigus esitada esimene maksetaotlus, kui akteeritud on ehitusprojekt või vähemalt 5%, teine maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 30% ja kolmas maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 90% rekonstrueerimistööde kogumahust arvestusega, et lõppmakse on vähemalt 5% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Maksetaotlusele lisatakse dokumendid, mis tehtut tõendavad. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitud lepingust. Lõppmakse osakaalu arvestades võib toetuse saaja esitada vaid ühe osalise makse taotluse, kui akteeritud on nt 95% rekonstrueerimistööde mahust, või ainult lõppmakse taotluse. Regulatsioon on üle võetud määrusest nr 51 kui end praktikas õigustanud maksete tegemise kord elemendipõhises hoonete rekonstrueerimises. 6 Punktidega 43 ja 45 pikendatakse lõppmakse esitamise tähtaega ja sätestatakse projekti elluviimise kohta lõpparuande esitamise kohustus koos lõppmakse taotlusega. Muudatused on kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud määruses sätestatuga. Punktiga 46 muudetakse energiamärgise esitamise tähtaega eesmärgiga tagada toetuse tulemuste nõuetekohane raporteerimine. Punktiga 47 kavandatava muudatuse kohaselt toetatakse rekonstrueerimist Ida-Viru maakonnas. Toetuse andmise piiritlemine konkreetse piirkonnaga on kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 8 lõike 2 punktiga 3. Toetus suunatakse vaid Ida-Virumaale kuna Ida-Virumaal on rekonstrueerimise mahud väikesed võrreldes korterelamute arvuga. Samuti on toetuse eelarve (~10 mln) pigem ebapiisav üleriigiliselt toetuse andmiseks. Paralleelselt tegeletakse kohaliku tasandi spetsialistide võrgustiku loomisega - luuakse parem ligipääs venekeelsele rekonstrueerimise infole veebis, võimestatakse kohalikku kogukonda ja suurendatakse kohapealsete energiatõhususe spetsialistide osakaalu. Tegevused on kooskõlas Eesti õiglase ülemineku kavaga, mis toetab kohaliku kogukonna algatusi ja investeeringuid atraktiivse elukeskkonna loomiseks. Väljamaksete tihendamise regulatsiooni on kavas kohaldada tagasiulatuvalt. Kuna määruse alusel rahuldatud projektide keskmine maksumus on rekonstrueerimisturul kasvanud ja tarneajad on pikenenud, tähendab see ettevõtetele täiendavat survet rahavoogude juhtimisel, sest käimasolevad projektid seovad suure osa ettevõtete vabadest vahenditest. Kehtiv maksete süsteem on tänastes tingimustes loonud riskantse olukorra, kus projekti väljamaksete võimalik hilinemine tekitab ettevõtete raskusi katta oma jooksevkulusid ja kohustusi, sh kohustusi allhanke partnerite ees. Selleks, et toetada rekonstrueerimissektori toimimist, on oluline suurendada ettevõtetele tehtavate väljamaksete arvu, mis tagab nende rahavoogude sujuvuse ja rekonstrueerimisprojektide õigeaegse valmimise. Punktiga 48 kavandatakse muudatused määruse lisas. Lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktiga 1.11., mille kohane ehitustööde detailne ajakava tuleb esitada toetuse saajale ettenähtud ning toetuse saaja poolt ostus avaldatud vormil ning selle esitamise eesmärk on tagada mõistliku tähtajaga ehituslepingud. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saajad seavad ehitustöödele ka ise märkimisväärselt lühikesed tähtajad, samuti pakuvad neid tööde teostajad, ent tegelikult ei ole võimalik sedavõrd lühikese tähtajaga töid teostada ja seega toetatavaid tegevusi ellu viia. Toetuse saajad on kohustatud ostuteates avaldama ehitustööde maksimaalse tähtaja ning pakkujad, kes esitavad eelnimetatud tähtajast lähtuva detailse ajakava, on ajakavas märgitud lõpptähtajaga lepingu täitmisel seotud. Ehituslepingute muutmine eelnimetatud tähtaja pikendamiseks on lubatav üksnes põhjendatud juhul, kui selleks esinevad osapooltest sõltumatud asjaolud. Punktis 3.9. sätestatavaks samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt 7 EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude sätestamisel tuleb arvestada, et akrediteeritud juhtimissertifikaate uuendatakse ajas, sh lisandub turule ettevõtjaid, kes neid omavad. Kui toetuse saaja ostu maht (olenevalt rekonstrueerimistööde mahust) on väike, võiks toetuse saaja täiendavalt kaaluda vastava kriteeriumi kasutamise vajadust (punkt 4.1.) kuna mõistlikult võib eeldada, et antud tingimuse sätestamisel võib selline ost pakkujate puuduva huvi tõttu ebaõnnestuda. Tingimus on nähtud toetuse saajatele ette kui võimalus, kuid seda ei ole kohustuslik väikesemahulise ostu korral kasutada. ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse koosseisus. Punktis 6 on sätestatud hindamiskriteeriume võib toetuse saaja omavahel kombineerida, kuid seda eeldusel, et ühegi hindamiskriteeriumi suhteline osakaal ei ületa toodud määra, v.a pakkumuse maksumuse hindamiskriteerium, kuna viimane võib olla ka ainus hindamiskriteerium, andes 100% punktisummast. Hindepunktid summeeritakse. Suurima punktisumma saanud pakkumus saab 10 punkti, teised proportsionaalselt vähem arvestades valemit pakkumuse summeeritud punktisumma jagatud kõrgeima pakkumuse punktisummaga korrutatud kümnega . Näide: Iga alajaotuse eest saab pakkuja 10 punkti ehk vastavalt 10+10+10+10+10+10+10+10 punkti on 80 punkti, mis teiseneb, arvestades et kriteerium on 10% 10 punktiks (riigihangete register arvutab selle automaatselt kui punktid sisse kanda hindamise alajaotuses). Teine pakkumus saab nt järgnevad punktid: 10+10+5+5+10+10+5+10 punkti on 65 punkti. Arvutuskäik: 65 jagatud 80 korrutatud 10 on vastavalt 8 punkti (ilma komakohtadeta). Lisaks on arusaadavuse huvides muudetud numeratsiooni. Punktiga 49 täiendatakse määrust lisaga 2, mida kohaldatakse osalise rekonstrueerimise korral. Ostu läbiviimisel kohustub toetuse saaja lähtuma üksnes määruse lisas sätestatud tingimustest; toetuse saaja ei tohi ostu korraldamisel näha ette muid, lisas sätestamata tingimusi. Ostutingimuste järgimise kohustuse rikkumisele järgnevat menetlust tingimuste määruse lisana kehtestamine ei mõjuta. Määruste kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida toetuse kasutamiseks sätestatud tingimusi, saab taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks. Juhul, kui pakkuja ei ole ostu käiguga nõus, võib ta oma huvide katseks pöörduda kohtusse. Kuna antud menetluse puhul ei ole tegemist riigihankega, siis riigihangete vaidlustuskomisjon toetuse saaja ostumenetluse käigus tõusetunud vaideid ei menetle. Lisa punktis 6 on sätestatud hindamiskriteerium, mille alusel osutub edukaks pakkumuseks madalaima maksumusega pakkumus. Pikaaegsele praktikale tuginedes saab öelda, et toetuse saajate ostudes ei ole põhjendatud sätestada muid hindamiskriteeriume, kui hind. Kohustuslikud kvalifitseerimistingimused, mida kõik toetuse saajad peavad alati oma korterelamute rekonstrueerimisostudes kasutama, tagavad pädevad ehitustööde teostajad, kelle vahel on parima pakkumuse esitaja põhjendatud selgitada üksnes madalaima maksumuse alusel. 8 Hoone osalise rekonstrueerimise tööde tellimisele kohalduvate tingimuste eraldi kehtestamise eesmärgiks on ennekõike üheselt ja selgelt välja tuua nõuded, mis kohalduvad asjakohaste tööde tellimisele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75). 4. Määruse mõjud Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele tuleneb toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne aidates kaasa toetuse andmise eesmärkide saavutamisele. Toetus soodustab nii terviklikku kui järkjärgulist rekonstrueerimist ning tagab kasutusel olevate eluhoonete säilimise. Toetuse andmisel pööratakse ühtlasi tähelepanu keskkonnamõjude leevendamisele - tehtavad investeeringud on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” (edaspidi DNSH) põhimõttega. DNSH ehk negatiivse tervikmõju vältimise põhimõtet rakendatakse ja tagatakse elamumajanduses Eestis kehtivate valdkondlike õigusaktide ja määrustega. Renoveerimislaines kasutatavad materjalid peavad vastama kehtivatele standarditele ning rekonstrueerimisel ei saa kasutada mürgiseid või tervisele kahjulikke materjale. Toetuse puhul võib järeldada, et see ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine panustab kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise eesmärgiks on energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO2 vähendamine. Sellele aitab kaasa energiatõhususega seotud tööde teostamine nagu nt soojustamine, soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine, taastuvenergia kasutamise soodustamine ning küttesüsteemi asendamine säästvama lahenduse vastu. Eelistatud alternatiiviks on taastuvenergial põhinevad küttesüsteemid. 2) kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate temperatuuri kõikumistega. 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele. 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: olemasolevate eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde teostajaga, saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ning kellel on tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalike omavalitsuste üksustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja 9 lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuse üksuste eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada. 5) saastuse vältimine ja tõrje: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad ehitusseadustikust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde teostaja dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus kasutatavad materjalid. 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: kui ehitustöid alustades on tuvastatud, et objektil võib olla linnupesi, siis ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid lindude kaitseks, millega välditakse olulise häiringu tekkimist. Toetus on suunatud olemasolevatele hoonetele ning ei hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel paiknevaid hooneid. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele või muud otsest või kaudset olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Toetust rahastatakse RRFi korterelamute rekonstrueerimiseks ettenähtud vahendite (44,75 mln eurot) jäägist ca 10 mln euro mahus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks. 10  Majandus- ja taristuministri 20.12.2021. a määrus nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ Lisa 2 KORTERIÜHISTUST TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISOSTUDE TINGIMUSED § 13 LÕIKES 2 SÄTESTATUD JUHUL 1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimisostu läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris (kui rekonstrueerimise eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot käibemaksuta) või vähemalt kahe võrdleva pakkumise võtmiseks (kui rekonstrueerimise eeldatav maksumus on alla 60 000 eurot käibemaksuta) 1.1. Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi elektroonilise riigihangete registri kui ostu eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. 1.2. Juhul, kui toetuse saaja ostu eeldatav maksumus on alla 60 000 eurot (käibemaksuta) on lubatav võtta võrdlevad pakkumused (vähemalt kaks pakkumust) omavahel sõltumatute pakkujate poolt ilma elektroonilist riigihangete registrit kasutamata, kuid toetuse saaja peab siiski arvestama, et väljavalitud pakkuja vastaks käesolevas lisas toodud tingimustele. 1.3. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Sama tähtaeg kohaldub ka juhul, kui toetuse saaja ei pea elektroonilist riigihangete registrit kasutama, kuid edastab pakkumuskutsed e-kirja kaudu väljavalitud ettevõtjatele kui potentsiaalsetele pakkujatele. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendata juhul, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. 1.4. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele (läbi elektroonilise riigihangete registri kui seda kasutatakse või läbi e- kirjavahetuse). Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse RHS § 46 lõikes 3 sätestatust. 1.5. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise isiku allkirjastatud nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. 1.6. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega iga füüsilise isiku allkirjastatud kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks. 1.7. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata juhul, kui toetuse saaja soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama eduka pakkujaga seotud põhjustel. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.8. Punktis 1.7. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 1.9. Ostus on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja § 110 lõikes 4 sätestatule. 1.10. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel (juhul kui toetuse saaja peab kasutama elektroonilist riigihangete registrit) või e-kirja teel kui elektroonilist riigihangete registrit ei pea kasutama. Toetuse saaja tagab, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 1.11. Toetuse saaja avaldab ostumenetluse väljakuulutamisel ehitustööde ajakava vormi, mille peavad koos pakkumusega esitama kõik pakkujad. Ehitustööde ajakava täitmisel lähtutakse ostuteates või pakkumuskutses sätestatud ehitustööde maksimaalsest lõpptähtajast, mille toetuse saaja on kohustatud igakordselt märkima. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1. RHS § 95 lõike 4 punktis 3 sätestatud alusel ja lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul; 2.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 kohane maksu või makse võlg, välja arvatud punktis 2.2. sätestatud nõude täitmisel. 2.2. Punktis 2.1.2. nimetatud juhul esitab pakkuja vastavad digitempliga tõendid, mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine pakkumus, esitatakse vastavad tõendid iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne ostumenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei kõrvaldata ostust, kui ta on kümne kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud või ajatanud. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus järgmistele nõuetele: 2.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut; 2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas; 2.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed tõendid. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja esitab kuni kolme ostuteate avaldamisele eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. 3.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. 3.3. Pakkuja meeskonnas olema üks või mitu (olenevalt kas seda tööd teostatakse) järgneva pädevusega isikut (toetuse saaja sätestab ostus pädevusnõuded vaid juhul, kui ehitusprojektis on vastava töö teostamine toetuse saaja korterelamus ette nähtud): 3.3.1. hoonete ehituse spetsialist, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 meetrit; 3.3.2. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 3.3.3.veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 3.3.4. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab omama järgnevaid registreeringuid (toetuse saaja sätestab ostus registreeringud vaid juhul, kui ehitusprojektis on vastava töö teostamine toetuse saaja korterelamus ette nähtud. Majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101 lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras.): 3.4.1. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liigiga: üldehituslik ehitamine; 3.4.2. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusala liigiga: sisekliima tagamise süsteem; 3.4.3. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusala liigiga: hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem; 3.4.4. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.5. Pakkujal peab olema esitatud pakkumuse esitamisele eelneva kalendriaasta, mille majandusaasta aruande esitamise kohustus on saabunud, kohta majandusaasta aruanne. Kui majandusaasta aruannet esitatud ei ole, kõrvaldatakse pakkuja edasisest menetlusest, välja arvatud juhul, kui majandusaasta aruande esitamata jätmiseks esineb õigusaktides toodud alus. 3.6. Pakkuja peab olema täitnud õigusaktidest tuleneva maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse. Kinnitus maksudeklaratsioonide nõuetekohase esitamise kohta loetakse täidetuks pakkumuse esitamisega. Toetuse saaja kontrollib maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse täitmist avalikest andmebaasidest. Kui nähtub, et pakkuja ei ole täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustust, kuulub pakkuja edasisest menetlusest kõrvaldamisele, välja arvatud juhul, kui maksudeklaratsioonide esitamata jätmiseks on õigusaktides toodud alus. 3.7. Ehitusaegse tagatise andmine. Pakkuja kinnitab pakkumuses, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks annab ta toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegse tagatise viie protsendi ulatuses sõlmitava lepingu maksumusest. Kui pakkuja nimetatud kuupäevaks vastavat tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Kui ostumenetluses esitati vaid üks pakkumus, on toetuse saajal õigus anda enne uue ostumenetluse läbiviimist pakkujale täiendav, kuni ühe kalendrikuu pikkune tähtaeg, ehitusaegse tagatise esitamiseks. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. 4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 4.1. Pakkujal peab olema rakendatud ehitustööde tegevusvaldkonnas kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. 4.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste täitmisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.4. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 6. Hindamiskriteeriumid Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse hindamine ja kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal.