Rahandusministeerium
Riigikantselei
Sotsiaalministeerium 20.09.2023 nr 1-5/23/4340
Jäätmete liigiti kogumise parandamiseks
struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise
käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti
kogumise parandamiseks“ eelnõu.
Eelnõu koosneb neljast punktist, nendega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, eelarve ja
määratakse projekti elluviija. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022–2028
kehtestamisel). Euroopa komisjon peab eeltingimuse täitmise ka kinnitama.
Toetuse andmise tingimused kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–
2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele
ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse korraldamise elluviimiseks.
Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu
2. Käskkirja eelnõu lisa 1
3. Käskkirja eelnõu lisa 2
4. Seletuskiri
5. Põhiõiguste harta kontroll-leht
6. Riskihindamise kontroll-leht
Sama:Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjon
Arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile.
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
MEMO Kellele: KeM , Eerika Purgel , meetme menetlejad Kellelt: KIKi jurist Silver Nittim Kuupäev: 13 . 0 4 .202 3 Pealkiri: Toetuse andmise tingimused jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arendamiseks vajaliku jäätmemudeli loomi s e ks ja arendami seks ning sortimisuuringu läbiviimi seks . Kokkuvõte Leian olemasoleva teabe põhjal , et TAT alusel antav at toetus ei ole EL õiguse mõistes riigiabi elluviijale, samuti ei nähtu TAT tingimustest võimalikku riigiabi muudele lõppkasusaajatele Faktilised asjaolud Keskkonnaministri käskkir ja „ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arendamise mudeli tegemine “ eelnõu lisas 1 on sätestatud toetuse andmise tingimuste eelnõu (analüüsis on lähtutud 13 .0 4 .2023.a. aastal saadetud versioonist, saadetud koos töörühma avakoosoleku protokolliga , edaspidi TAT ). TAT p 2 .1. sätestab, et : „ 3.1. 3.1. Toetatav tegevus on jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arendamiseks vajaliku jäätmemudeli loomine ja arendamine ning sortimisuuringu läbiviimine. “ Punkti 5.3. kohaselt on tegevuste elluviijaks Keskkonnaagentuur. EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01 ; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50 ) on selle määratluse elemente täpsemalt selgitatud. Mh märgitakse selle p-s 6, et r iigiabi eeskirju kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kus abisaaja on ettevõtja ning täpsustatakse, et Euroopa Kohus on määratlenud ettevõtjaid sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist järjekindlalt majandustegevusega tegelevate üksustena . Riigiabi andmine tegevuste elluviijale Käesoleval juhul on tuvastatud, et toetatavaid tegevusi viib ellu riigiasutus. Samuti nähtub on, et toetatav ad tegevus ed ei ole majandustegevus . Kogu riiki hõlmava jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri mudeli loomine on kooskõlas Keskkonnaagentuuri le keskkonnaministri 15.06.2015 määruseg a nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ § 6 p-des 8 ja 9 toodud ülesannetega ( vastavalt keskkonnaga seotud rakendusuuringu te ja inventuur ide korraldamine ning Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta teabe kogumine, analüüsimine ja töötlemine ning keskkonnaseisundi hinnangu te koostamine . Seega on antud juhul tegemist haldusülesannete täitmisega ning tegemist ei ole kindlasti riigiabiga majandustegevuseks tegevuste elluviijale. Ei ole ka tuvastatav, et tegemist saaks olla riigiabiga muudele isikutele, sh nö lõppkasusaajatele. Kuna tegemist on kogu riiki hõlmava tervikliku süsteemiga, puudub antud abil valikulisus ning ta ei anna eeliseid ühtedele ettevõtetele teiste ees. Eelnevast tulenevalt õib asuda seisukohale, et antud toetusskeemis ei anta abi, mida saaks lugeda riigiabiks EL toiminise lepingu art 107 mõistes. /allkirjastatud digitaalselt/ Silver Nittim
Kliimaministri xx.xx.2023 käskkiri nr xx
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
jäätmete liigiti kogumise edendamiseks”
Lisa 1
Toetuse andmise tingimused jäätmete liigiti kogumise edendamiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja
ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames jäätmete liigiti kogumise
lahenduste kasutuselevõtu edendamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse 2023–26. aasta Eesti riigi eelarvestrateegia programmi
„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse
„Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse
korraldamine”, number 21.2.4.1, „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine”.
Sekkumise number on 21.2.4.14.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate
tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on arendada Eestis jäätmete liigiti kogumise süsteemi ja
infrastruktuuri, edendada jäätmete ringlussevõttu ja teisese toorme kasutust ning kaasa
aidata Euroopa Liidu kohustuste täitmisele.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks
kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)
aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik“ saavutamisse.
2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus - Eesti
majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele aidatakse kaasa
tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste,
ligipääsetavuse ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamisega ning nende näitajad
on: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise
võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse
näitaja" ning „Ringleva materjali määr“.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatavad tegevused on:
3.1.1 jäätmete liigiti kogumise süsteemi ja infrastruktuuri arendamiseks vajaliku jäätmemudeli
loomine ja arendamine ning jäätmete liigiti kogumise lahenduste analüüsimine;
3.1.2 liigiti kogumise taseme hindamine, sealhulgas sortimisuuringute läbiviimine ja sellega
seonduva süsteemse lahenduse väljatöötamine ja arendamine.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei
tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse
kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088
(ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
3.3. Punktis 3.1.1 ja 3.1.2 toodud tegevuse teostamiseks koostatakse iga-aastaselt toetavate
tegevuste aja- ja tegevuskava, mis kinnitatakse projekti juhtrühma poolt toetuse aastale
eelneva aasta 15. detsembriks. 2023 aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul
käesoleva käskkirja jõustumisest.
3.4. Antav toetus ei ole riigiabi.
4. Tulemused
4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on arendatud Eestis jäätmete liigiti kogumise
süsteemi ja infrastruktuuri, edendatud jäätmete ringlussevõttu ja teisese toorme kasutust ja
kaasa aidatud Euroopa Liidu kohustuste täitmisele.
4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:
Näitaja 2024 2029
nimetus ja Algtase Aasta vahe siht- Selgitav teave
mõõtühik sihttase tase
Näitaja täitmist
raporteeritakse,
kui jäätmemudel
Koostatud on tehtud. Näitaja
Ei Ei
jäätmete- 0 1 raporteeritakse
kohaldu kohaldu
mudel SFOSis, tuues
Meetme info välja
nimekirja vahearuannetes-
väljund- ja lõpparuandes.
näitajad Näitaja täitmist
raporteeritakse,
kui sortimisuuring
Läbiviidud on tehtud. Näitaja
Ei Ei
sortimis- 0 2 raporteeritakse
kohaldu kohaldu
uuring SFOSis, tuues
info välja
vahearuannetes-
ja lõpparuandes.
4.3Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
2
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi ja
Keskkonnaameti esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti tegevuste kavandamist ja rakendamist, sh kinnitab
projekti detailse aja- ja tegevuskava kui ka vastavad iga-aastased aja- ja tegevuskavad,
hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab, hankeplaanid, aastaeelarve ja
edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja
abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril
2029. aastal.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 47,93% abikõlblikest kuludest ning riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 52,07% abikõlblikest kuludest.
8.3. Punktis 3.1. toodud tegevuse kogueelarve on 1 545 547,82 eurot, millest EL toetus on
740 769,68 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 804 778,14 eurot. Täpsem tegevuste
eelarve on toodud lisas 2.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas
käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud punktis 3 nimetatud tegevuste
elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks,
muuhulgas:
9.2.1 punktis 3 nimetatud tegevustega seonduvad avalikustamise kulud, teavitused, koolitused
ja konsultatsioonid ning struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;
9.2.2 mudelite ja süsteemi väljatöötamisega seotud kulud;
9.2.3 sortimisuuringute läbiviimisega seotud kulud;
9.2.4 ekspertiisi kulud;
9.2.5 ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;
9.2.6 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.7 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud
ühendmääruse §-s 16;
9.2.8. projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi
ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.3. Abikõlblikud ei ole:
3
9.3.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.3.2 üldkulud tegelike kulude alusel.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja ühtse määra alusel
§ 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis
tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise
lepingud ja töölepingud, kui need ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;
10.3.4 asjade või teenuste üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, millede maksumused kokku ületavad
60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva
nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte
hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt toetust makstakse kuni 31.
märtsini 2030. a.
10.8. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud
riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.
11.3. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast
projekti lõppmakse tegemist vähemalt viie aasta jooksul.
11.4. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega.
11.5. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse
teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
4
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab viivitamata rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle
põhjenduste kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse
keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a
sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta
hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti
2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu
viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr
54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud
tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioonide teostamise alused ja kord on reguleeritud ühendmääruse 7. peatükis.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras.
5
Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise edendamiseks “ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale
majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse korraldamise elluviimiseks.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Katrin Koppel
(e-post
[email protected], tel 626 0700) ja finantsosakonna peaspetsialist Eerika
Purgel (e- post
[email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase
vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja eelnõu
juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post
[email protected], tel 626 2948).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist jäätmete liigiti kogumise
edendamiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise
punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga
volitatakse projekti elluviijaks Keskkonnaagentuur. Neljanda punktiga sätestatakse käskkirja
jõustumise tähtaeg.
Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).
Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.
Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Uute ärimudelite rakendamise
jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab materjalide liigiti kogumise ja käitlemise
kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi, sh
digilahenduste kasutamise eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on riigi peamised partnerid
kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur vajadus olmejäätmete (sh bio- ja
pakendijäätmed) käitluskohtade, konteinerite, kompostrite ja muude arukate kogumislahenduste
järele, mida püsikuludest katta ei saa. Lisaks on muid peamisi jäätmevooge (sh tekstiil, plast, metall),
mis vajavad ühtset kogumissüsteemi. Samuti tuleb parandada kohalike omavalitsuste suutlikkust
erinevate liigiti kogumislahenduste välja töötamisel ning rakendamisel, sh ohtlike jäätmete liigiti
kogumist jäätmekogumispunktide ja kogumisringide kaudu.
Riiklik prioriteet on arendada välja kogu jäätmekäitlustaristu. Selleks on vaja investeeringuid aruka
ja tõhusa taristu arendamisse. Elluviija loob mudeli, mis aitab välja selgitada üheltpoolt kohaliku
taseme vajadused ja teiselt poolt jällegi on abiks edaspidiste teiste toetuste vahendamisel
rakendusüksusele hindamaks toetuse põhjendatust ja vajadust taotlustes toodud piirkondades.
Sortimisuuringuid on riigil vajalik teostada iga 4 aasta tagant ning selle alusel on lisaks võimalik
hinnata jäätmete liigiti kogumise tõhusust enne mudeli rakendamist ja pärast mudeli alusel
jäätmetaristus muudatuste tegemist. Lisaks on see sisendiks riigi aruandluskohustuste täitmise
tagamiseks ehk riigile seatud sihttasemete poole liikumise hindamiseks, sh vajadusel tehes muudatusi
või ajakohastades vastavaid metoodikaid ning riigi toetusi. Juhul kui võimalik ja põhjendatud, siis
sortimisuuringu alusel võimalusel täiustatakse ka mudelit, eesmärgiga tagada parem ülevaade
vajadustest ning progressist liikumaks seatud sihttasemete poole.
Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud
asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
1
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus-
ja valikukriteeriumidega.
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele
Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad keskkonnavaldkonna arengukava, riigi jäätmekava ja
jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke vähendamine, korduskasutuse edendamine ja
jäätmete ringlusse suunamine on ka EL ringmajanduse tegevuskava ja Eesti ringmajanduse valge
raamatu üks olulisemaid sihte. Eestis on ringlussevõtt ebapiisav, ringlusse jõuab vaid umbes 30%
olmejäätmetest (EL ülene eesmärk on 2025. aastaks 55%). Kvaliteetne ringlussevõtt sõltub tõhusast
jäätmete liigiti kogumisest. Eesmärkide saavutamiseks on seetõttu oluline arendada ja laiendada
jäätmete liigiti kogumise süsteeme ja jäätmete ringlussevõtu võimekust.
Toetatavad tegevused on sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt meetme eesmärgi täitmisse.
Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis
ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks.
Projekti tulemuste saavutamise eest vastutab elluviija. Projekt panustab otseselt rakenduskava
eesmärkide saavutamisse, sest on aluseks taristuinvesteeringute tegemiseks.
Toetus on suunatud jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arendamiseks vajaliku jäätmemudeli
loomiseks ja arendamiseks, sortimisuuringute läbiviimiseks ning vastava süsteemi välja
arendamiseks ja rakendamiseks. Käesoleva käskkirja raames ei tehta taristuinvesteeringuid, kuid
käskkirja alusel loodud mudel on taristuinvesteeringute aluseks.
Projekti põhjendatus
Olmejäätmete liigiti kogumise tase on Eestis liiga madal (2020. a 38%) ja ei võimalda täita
olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve. 2020. a võeti Eestis
ringlusse vaid 29% olmejäätmetest ning biojäätmetest isegi alla 20%. EL jäätmete raamdirektiivist
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja
millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) tulenevalt tuleb alates 2025. aastast
korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta 55% olmejäätmetest ning 2030. aastast alates 60%
olmejäätmetest. See tähendab olmejäätmete ringlussevõtu kahekordistamist. Jäätmete ringlussevõtt
on üldjuhul võimalik siis, kui jäätmed on tekkekohas liigiti kogutud. Seega tuleb oluliselt liigiti
kogumist suurendada.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on jäätmehoolduse korraldamine kohalike
omavalitsuste üks põhiülesannetest. Kohalikud omavalitsused korraldavad liigiti kogumist oma
territooriumil, sh kogutud jäätmete edasist käitlemist. Jäätmete liigiti kogumise oluliselt paremaks
korraldamiseks ja vastavate investeeringute tegemiseks puuduvad enamikel omavalitsustel ressursid.
Seetõttu on kavandatud meetme raames toetada kohalike omavalitsusi rakendades kahte tüüpi
toetuslahendusi (KOVide investeeringute toetamine määruse alusel ja parimate võimalike
vajaduspõhiste lahenduste loomine käesoleva käskkirja alusel) mis peaksid aitama kaasa
sihipärasemalt ja vajaduspõhisemalt jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamisele konkreetses
kohalikus omavalitsuses ning oleksid ka paremaks sisendiks riigi kohustuste täitmise tagamiselt.
Loodav jäätmemudel võimaldab välja selgitada eelduslikult vajaliku taristu, mis annab indikatsiooni
kohalikele omavalitsustele ja riigile missuguseid lahendusi on vaja luua, selleks et saaks tagatud liigiti
kogumise tasemete saavutamine.
Riik koostab sortimisuuringuid iga nelja aasta tagant ühekordsete hangetena ehk täna puudub
terviklik ja süstseemne lahendus vajaduspõhiste ja ajakriitiliste lahenduste tekitamisteks jooksvalt.
Samas selleks, et riigis saaks tekkida parem ülevaade ning nähtav progress sihttasemete poole
liikumisel on oluline luua sortimisuuringute alusel süsteemne ja spiraalne lahendus läbi mille saab
tagatud, et sortimisuuringud on n.ö elavad dokumendid (ajas kumuleeruvad, sisend-väljund põhimõte
jmt) ning riigile ja kohalikele omavalitsustele luuakse läbi nende ka reaalsed töövahendid tänu millele
on osapooltel võimalik paremini hinnata vajadusi, põhjendatust ja mõistlikkust tagamaks
kuluefektiivsem ressursside suunamine kohaliku jäätmetaristu arendamisesse. Samuti erinevate
jäätmeliikide koostise sortimisuuringud ideaalis võimaldaks ka valideerida mudeli toimimist.
2
Projekti kuluefektiivsus
Projekti raames saadava toetuse kasutamise kuluefektiivsuse tagab elluviija kokkulepitud kohustuste
lõikes, arvestades tehtavate kulude vajalikkust ja mõistlikkust tagamaks projekti eesmärkide täitmise
saavutamine. Enne projekti detailsete tegevuste lülitamist eelarvesse analüüsitakse neid projekti
juhtrühmas. Projekti esialgne eelarve on koostatud lähtudes varasema sortimisuuringu maksumusest
ja KAURi keskmisest kuupalgast, millele lisandub 3% aastas perioodi lõpuni. Mudeldamise kulu
hindamisel on lähtutud IT sektori põhisest palgakulust kahe täiendava töökoha loomisel, mis on
vajalikud mudeli väljatöötamise etapis. Hilisemas etapis on arvestatud ühe töökohaga, mille eesmärk
on mudeli edasiarendamine ja omavalitsuste nõustamine. Mudeldamise puhul ette nähtud ka
vajaduspõhiselt täiendavate ekspertide kaasamisega seotud kulu.
Elluviija suutlikkus projekti ellu viia
Elluviijaks volitatakse valdkonna eest seaduse alusel vastutav riigiasutus Keskkonnaagentuur.
Põhimääruse kohaselt on Keskkonnaagentuuri ülesanne riigisiseste ja rahvusvaheliste
institutsioonide ja organisatsioonidega koostöö tegemine, sealhulgas selleks, et koguda, töödelda,
analüüsida ja avalikustada jäätmevaldkonna andmeid ning koordineerida, korraldada ja teha analüüse
näitajate vahel põhjuslike seoste kindlakstegemiseks ning valdkonnaüleste olukorrahinnangute ja
prognooside koostamiseks. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase
kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt viie aasta jooksul. Projekti tegevusi juhib
projektijuht, kes korraldab projekti ülesannete täitmise, vajadusel kaasates erinevaid osapooli või
viies läbi vastavaid menetlusi.
Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Käskkirja punktis 2.3 kirjeldatakse Eesti 2035 sihti ja mõõdikuid, millesse käskkirjas toodud
tegevused panustavad. Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Majandus - Eesti
majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.
Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja
vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond.
Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii
elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.
Võrdsete võimaluste tagamisse panustab meede kaudselt eelkõige jäätmetaristu arendamisel võttes
arvesse erinevate elanike gruppide (nt eakad, erivajadusega inimesed) vajadusi ja tagades kõigile
elanikele juurdepääsu jäätmete liigiti kogumise infrastruktuurile. Kõigis avalikkusele suunatud
kommunikatsioonitegevustes tagatakse kooskõla reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetega.
Panust hinnatakse näitajaga "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"."
Soolise võrdõiguslikkuse tagamisse panustab meede kaudselt eelkõige omavalitsustele suunatud
konsultatsioonide kaudu ning mudeldamisel ja muude tegevuste puhul ei kohelda kedagi ebavõrdselt.
Kõigis avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse kooskõla reklaamiseaduse § 3
lõikes 4 sätestatud nõuetega. Panust hinnatakse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks".
Ligipääsetavuse tagamiseks järgitakse jäätmetaristu kavandamisel kaasava disaini põhimõtteid.
Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri mudeldamisel, kui see on suunatud avalikkusele,
arvestatakse ligipääsetavuse põhimõtet ning kavandatakse ligipääs kõigile elanikkonna gruppidele
(sh eakad, puuetega inimesed). Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse
ligipääs edastatavale informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-,
ja intellektipuue) inimestele nii füüsilises kui ka virtuaalses keskkonnas. Toetatavate tegevuste
panust jälgitakse mõõdikuga „Ligipääsetavuse näitaja“.
Regionaalarengusse panustab meede otseselt, kuna nii sortimisuuringud koostatakse ning süsteem
luuakse kui ka loodav jäätmetaristu mudeldatakse kõigi Eesti kohalike omavalitsuste jaoks, sh
väikesaared. Ka teadlikkuse tõstmisel ja koolitustegevuste planeerimisel arvestatakse piirkondade
erinevusi. Panust hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27
keskmisest“.
Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad kliimamuutuste
leevendamisse ja keskkonnahoidu, sh jäätmemajandusse. Jäätmemudeli abil tekib võimalus tulevikus
3
optimeerida muuhulgas jäätmete vedu, et vältida ülemäärast transporti ja sellega kaasnevat heidet.
Jäätmemudel ja sortimisuuring aitavad kaasa jäätmete ladestamise vähendamisele ning teisese toorme
kasutamise suurendamisele ehk materjaliringlusele. Seda mõõdetakse näitajaga „Ringleva materjali
määr“.
Info sihi ja näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).
Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega ja aidatakse kaasa
keskkonnahoiu põhimõtete edendamisele ja kommunikatsioonistrateegiates ja planeeringute puhul
arvestatakse vastava sihtgrupiga.
Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetatav tegevus on jäätmete liigiti
kogumise infrastruktuuri mudeli loomine, sh teiste riikide jäätmete liigiti kogumise lahenduste
kaardistamine ja Eesti jaoks sobiva liigiti kogumise süsteemi välja pakkumine. Mudeli arendamist
toetab sortimisuuringute läbiviimine. Jäätmemudeli eesmärk on teada saada, arvestades iga
konkreetse KOVi olusid, millised jäätmete liigiti kogumise viisid ja lahendused peaksid igas
kohalikus omavalitsuses kasutuses olema selleks, et saavutada piisav jäätmete liigiti kogumise tase,
sh jäätmeseaduse § 1363 sätestatud olmejäätmete korduvkasutuseks ettevalmistamise ringlussevõtu
tase. Mudel on kohalikele omavalitsustele tööriistaks, mille abil planeerida enda territooriumil
olmejäätmete ringlussevõtu määra tõstmiseks vajalik jäätmete liigiti kogumise taristu. Samuti on
mudel abiks jäätmete liigiti kogumise taristu sama meetme raames projektide valikul, hindamaks
toetuste taotlejate soove ning tagamaks, et toetust eraldataks sihtotstarbeliselt ja vajaduspõhiselt
(vastav toetuse andmise määrus koostatakse eraldi). Mudel pakub välja optimaalsed,
teadmistepõhised ja keskkonnahoidlikud lahendused arvestades iga kohaliku omavalitsuse tegelikke
olusid ning võimaldab lahendusi lisades tõsta jäätmete liigiti kogumise taset. Lisaks on mudeli
edasiarendamisega võimalik hinnata, kuhu on vajalik rajada täiendavat jäätmekäitluseks vajalikku
taristut ning samuti vajadusel luua lahendused, mille alusel on võimalik ka kinnistu tasandil teha
asjakohasid otsuseid. Jäätmemudel arendatakse välja Keskkonnaagentuuris. Mudeli kasutamiseks
viiakse läbi kohalikele omavalitsustele ja rakendusüksusele vastavad koolitused. Mudeli arendamise
protsessi kaasatakse Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti eksperdid ning vajadusel ka välised
eksperdid, kes tunnevad kohalike omavalitsuse probleemistikku või on otseselt töötanud kohalikul
tasandil jäätmeprobleemide lahendamisega.
Jäätmemudel on seotud riigi jäätmekava 2022-2028 tegevusega „Jäätmete liigiti kogumise lahenduste
ühtlustamine ja liigiti kogumise hõlbustamine läbi standardiseeritud infrastruktuuri pakettide välja
töötamise ja toetamise“.
Sortimisuuring hõlmab endas segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, segapakendijäätmete,
liigiti kogutud paberi ja kartongi, elektroonikaromu, klaaspakendijäätmete, biojäätmete, kantavate
patareide ja akude ning SUP direktiiviga (Euroopa Komisjoni suunised ühekordselt kasutatavate
plasttoodete kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/904 teatavate
plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) seonduvate jäätmeliikide koostise uuringuid.
Uuringu käigus analüüsitakse ülaltoodud liigiti kogutud jäätmeliikide võõriste sisaldust ja koostist.
Uuringu käigus analüüsitakse segaolmejäätmetes ning liigiti kogutud paberi- ja kartongi mahutis ning
segapakendijäätmetes sisalduvate valitud jäätmeliikide niiskuse sisaldust. Uuringud peavad hõlmama
kõiki aastaaegu (ühe kalendri aasta jooksul). Uuringud peavad eristama erinevat tüüpi
tegevuskohtasid, nt kodumajapidamised, haridusasutused, kontorihooned, toitlustus- ja
toiduvalmistamise kohad. Uuringuid tehakse mitme aasta vältel, see võimaldab sh hinnata arengut
liigiti kogumise edukuses pärast mudelis ette nähtud infrastruktuuri rakendamist.
Mudel ja sortimisuuringud ning loodavad süsteemid on koosmõjus ja aluseks riigi jäätmealaste
prioriteetide elluviimisel ja taristu investeeringute toetamisel. Sellest lähtuvalt on planeerimisel
nõustada ka kohalikke omavalitsusi mudelis ette nähtud liigiti kogumise infrastruktuuri soetamisel.
Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni
2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega.
4
Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi
Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud
meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada
taksonoomiamääruse (2020/852) artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab
„oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele.
1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist
kasvuhoonegaaside heidet.
Ei kahjusta kliimamuutuste leevendamist. Toetatavad tegevused ei põhjusta olulist
kasvuhoonegaaside heidet, vaid aitavad seda vähendada. Toetatakse jäätmemudeli loomist ja
arendamist ning sortimisuuringute läbiviimist, mis aitab kaasa jäätmete liigiti kogumise taseme
tõstmisele ja materjaliringluse suurenemisele. Üleminek kestlikult hangitud taastuvate
materjalide kasutamisele annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse.
2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja
eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele,
loodusele või varadele.
Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Jäätmemudeli loomine ja
arendamine ning sortimisuuringute läbiviimine ei põhjusta praeguse kliima ja eeldatava tulevase
kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele.
3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see
kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist
potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit.
Ei kahjusta, kuna meede ja käskkirja alusel antav toetus ei puutu otseselt kokku vee- ja
mereressurssidega. Tegemist on keskkonnaeesmärkide (jäätmete ringlussevõtt) saavutamiseks
antava toetusega. Jäätmete ringlussevõtt panustab kaudselt vee- ja mereressursside kaitsele
aidates ennetada jäätmete kaudu reostuse sattumist veekogudesse ning pinna- ja põhjavette.
4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu),
kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või
kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui
jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda.
Ei kahjusta, kuna meede ja käskkirja alusel antav toetus on otseselt seotud ringmajanduse
edendamisega. Meetme tegevuste abil paraneb jäätmete korduskasutuse ja ringlussevõtu
ettevalmistamine.
5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt
saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ei kahjusta. Tegevused jäätmete ringlusesse
võtmise toetamiseks aitavad kaasa saastuse vältimisele. Tegevused aitavad kaudselt vältida
saasteainete õhku, vette ja pinnasesse sattumist.
6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab
märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja
liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.
Ei kahjusta. Toetatakse jäätmemudeli loomist ja arendamist ning sortimisuuringute läbiviimist.
Nendel tegevustel pole otsest kokkupuudet elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsega. Kaudselt
panustatakse ökosüsteemide kaitsesse sellega, et tänu jäätmete ringlusse võtmisele väheneb surve
uute loodusressursside järele, mille hankimine võib kahjustada elurikkust ja elupaiku.
Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta
oluliselt“ põhimõtetega. Kliimaministeerium teostas analüüsi ise ning võttis aluseks ka Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi.
Antav toetus ei ole riigiabi. TAT alusel antavat toetus ei ole EL õiguse mõistes riigiabi elluviijale,
samuti ei nähtu TAT tingimustest võimalikku riigiabi muudele lõppkasusaajatele.
5
Faktilised asjaolud
EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt või
riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50) on selle
määratluse elemente täpsemalt selgitatud. Mh märgitakse selle p-s 6, et riigiabi eeskirju kohaldatakse
üldjuhul vaid siis, kus abisaaja on ettevõtja ning täpsustatakse, et Euroopa Kohus on määratlenud
ettevõtjaid sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist järjekindlalt
majandustegevusega tegelevate üksustena.
Riigiabi andmine tegevuste elluviijale
Käesoleval juhul on tuvastatud, et toetatavaid tegevusi viib ellu riigiasutus. Samuti nähtub on, et
toetatavad tegevused ei ole majandustegevus. Kogu riiki hõlmava jäätmete liigiti kogumise
infrastruktuuri mudeli loomine on kooskõlas Keskkonnaagentuurile keskkonnaministri 15.06.2015
määrusega nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ § 6 p-des 8 ja 9 toodud ülesannetega:
keskkonnaga seotud rakendusuuringute ja inventuuride korraldamine ning Eesti keskkonnaseisundi
ja seda mõjutavate tegurite kohta teabe kogumine, analüüsimine ja töötlemine ning
keskkonnaseisundi hinnangute koostamine. Seega on antud juhul tegemist haldusülesannete
täitmisega ning tegemist ei ole kindlasti riigiabiga majandustegevuseks tegevuste elluviijale. Ei ole
ka tuvastatav, et tegemist saaks olla riigiabiga muudele isikutele, sh nö lõppkasusaajatele. Kuna
tegemist on kogu riiki hõlmava tervikliku süsteemiga, puudub antud abil valikulisus ning ta ei anna
eeliseid ühtedele ettevõtetele teiste ees. Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et antud
toetusskeemis ei anta abi, mida saaks lugeda riigiabiks EL toiminise lepingu art 107 mõistes.
Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus.
Meetme tegevuste elluviimise käigus on tulemuseks ringmajanduse korraldamine. Käesoleva
käskkirjaga antakse toetust selleks, et arendada Eestis jäätmete liigiti kogumise süsteemi ja
infrastruktuuri, edendada jäätmete ringlussevõttu ja teisese toorme kasutust ning kaasa aidata
Euroopa Liidu kohustuste täitmisele. Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste väljundnäitajaid on
kaks. Üks on koostatud jäätmemudel ning teine on läbiviidud sortimisuuring. Mudeldamine ja
sortimisuuringu ning selle süsteemsuse loomine on nii jäätmete liigiti kogumise taristu toetamise
eelduseks kui ka riigi kohustuste täitmise tõhustamiseks, seetõttu arvestatakse seda rajatiste toetamise
juurde kuuluvaks. Näitajate täitmist raporteeritakse, kui tegevused saavad tehtud. Näitaja
raporteeritakse SFOSis, tuues info välja vahearuannetes- ja lõpparuandes.
Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on
Kliimaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tegevuste
elluviijaks volitatakse Keskkonnaagentuur.
Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid.
Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku, millised tegevused ja millises mahus oleksid projekti
raames teostatavad. Juhtrühm otsustab konsensuslikult. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab
otsuse Kliimaministeerium. Käskkirjaga kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist
projektis seatud eesmärgi saavutamiseks muuta.
Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood
algab 1. jaanuaril 2023 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.
Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve. Aastate 2023–2029 tegevuskava ja eelarve
on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas toodud
ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Kuna praegu tuleb toime
6
tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas hinnatõusu või teenuste keerukat hankimist, siis
selguvad lõplikud kulud jooksvalt tegevuste elluviimisel ja teenuste hankimisel. Projekti tegevuste
elluviimisel ja nende tulemustel on positiivne mõju inimelude ohutuse tagamisele ja varaliste kahjude
ennetamisele. EL toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning riikliku
kaasfinantseeringu protsent on 52,0707368647527.
Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud üldise eelarve piires ning iga-aastase
detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja
kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. Alustatud on mudeli koostamisega.
Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks
aastaks planeeritud toiminguid.
Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus.
Abikõlblikud on projekti need kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning
projekti eesmärkide saavutamiseks.
Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Riigihangete
seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide alusel.
Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest
personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud.
Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh
personalikulud ja projekti üldkulud. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt
asutusesisestele reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja on abikõlblikud. Kaudseid
kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma
tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei
pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.
Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.
Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.
Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatavate
tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused.
Käskkirja alusel jagatavale toetusele kliimakindluse tagamise nõue ei kohaldu, kuna meetmest ei
toetata taristuinvesteeringuid. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu
vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside
heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Antud
projekt ei ole otseselt seotud taristu soetamisega, vaid selleks ettevalmistava mudeldamisega.
Euroopa Komisjoni kliimakindluse juhendis on taristu käsitlus lai, hõlmates nii hooneid, võrgutaristut
kui ka mitmesuguseid ehitatud süsteeme ja varasid: Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva
taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. Ettevõtete ja kodumajapidamiste tekitatud jäätmete
käitlemise süsteemid, nt kogumispunktid, sorteerimis- ja ringlussevõturajatised,
jäätmepõletusjaamad ja prügilad. Keskkonnanõuded, millega elluviija peab arvestama on kajastatud
korraldusasutuse veebilehel1.
Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega, milleks on toetatava tegevuse
kontekstis eelkõige kestlike valikute soodustamine, vajaduspõhine tarbimine ning parima võimaliku
lähenemise kasutamine.Elluviija peab täitma Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
1
https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse-
saajale/keskkonnanouded
7
avalikkuse teavitamine“ tulenevaid kohustusi. Elluviijal tuleb täita ühendmääruse §-s 10 sätestatud
elluviijale kohalduvaid kohustusi, käskkirjast tulenevaid kohustusi, riigihangete seadust ja
jäätmeseadust. Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete
ning maksete kohta. Elluviija peab tagama üldjuhul projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning
sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. Olenevalt projekti
raames tehtud tegevuse eesmärgist, mis tuuakse detailsemalt välja projekti lõpparuandes, tuleb
kestvuse nõude puhul hinnata iga tehtud tegevuse eesmärki ja vajadust.
Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise
võimalused ja kohustused.
Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise
eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisel peab
koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti
vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes sisalduv
miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide
poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel.
Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa
Komisjonile ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest.
Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.
Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale vaide esitamise
ja menetlemise kord.
Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse jäätmete liigiti kogumise edendamiseks 2023–2029
tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja
näitaja kajastamisega. Riiklik kaasfinantseering eraldatakse ja makstakse välja koos ELi toetusega.
Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“.
Rakenduskavaga kooskõlas EL toetuse Riiklik kaas- Oma- Kogu-
Meede
olevad sekkumised eelarve finantseering finantseering maksumus
Ringmajanduse Ringmajanduspõhiste tootmis- ja 111 028 2 122 758 118 500 000 231 651 721
korraldamine tarbimismudelite kasutuselevõtu, 963,0
sh tööstussümbioosi ja toorme
hankimisega seotud kahjude
vähendamise toetamine ning
vastavate erialaekspertide
koolitus; Tööstuse ja
teenindussektori, sh VKE-de
energia- ja ressursitõhususe
tõstmine ja auditite toetamine;
Jäätmetekke ja pakendamise
vältimine ja vähendamine,
toodete korduskasutuse
edendamine;
Jäätmete liigiti kogumise
infrastruktuuri toetamine;
Ringlussevõtu võimekuse
tõstmine ja ohutu
materjaliringluse tagamine
Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine“,
number on 21.2.4.14, rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina.
8
EL toetuse Riiklik kaas-
Omafinantseering Kogumaksumus
eelarve finantseering
Jäätmete liigiti kogumise
infrastruktuuri toetamine 24 685 805 975 699 25 843 158 51 504 662
kokku:
a) TAT käskkiri 740 769 804 778 0 1 545 547
b) TAT avatud taotlemine 23 945 036 170 921 25 843 158 49 959 115
Prognoositav eelarve kõikide ringmajanduse korraldamise sekkumiste lõikes:
EL
Rakenduskavaga kooskõlas olevad EL toetuse Riiklik kaas- Oma-
toetuse
sekkumised eelarve finantseering finantseering
osakaal Kogumaksumus
Ringmajanduspõhiste tootmis- ja
tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh
tööstussümbioosi ja toorme
hankimisega seotud kahjude
vähendamise toetamine ning vastavate
erialaekspertide koolitus: 5 159 444 47,93 264 706 5 340 556 10 764 706
a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000
b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme
allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706
c) TAT määrus avatud taotlemine 3 659 444 40, 66% 5 340 556 9 000 000
Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-
de energia- ja ressursitõhususe
tõstmine ja auditite toetamine: 49 606 788 47,93 0 53 893 212 103 500 000
a) TAT määrus - audit (ressursi- ja
kemikaaliaudit) 479 293 47,93 0 520 707 1 000 000
b) TAT määrus - investeering 49 127 495 47,93 0 53 372 505 102 500 000
Jäätmetekke ja pakendamise vältimine
ja vähendamine, toodete
korduskasutuse edendamine (määrus) 9 585 852 47,93 0 10 414 147 20 000 000
Jäätmete liigiti kogumise
infrastruktuuri toetamine 24 685 805 47,93 975 699 25 843 158 51 504 662
a) TAT käskkiri 740 769 47,93 804 778 0 1 545 547
b) TAT avatud taotlemine 23 945 036 47,93 170 921 25 843 158 49 959 115
Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja
ohutu materjaliringluse tagamine 21 991 074 47,93 882 353 23 008 926 45 882 353
a) TAT käskkiri (riigi poolt
ettevalmistavad tegevused) 5 000 000 85% 882 353 0 5 882 353
b) TAT avatud taotlemine 16 991 074 40, 66% 0 23 008 926 40 000 000
Investeeringud jäätmete liigiti kogumise taristusse (eurodes) arvestatakse investeeringute kogumahtu
jäätmete liigiti kogumise rajatiste toetamiseks. Kuna mudeldamine on rajatiste toetamise üheks
eelduseks, siis neid loetakse rajatisse toetamiseks.
Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse
protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on
sekkumistes paigas).
Käskkirja punktiga 3 volitatakse Keskkonnaagentuur täitma toetatavate tegevuste elluviija
ülesandeid.
9
Keskkonnaagentuur volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10
lõike 4 kohaselt.
Käskkirja punktiga 4 kehtestatakse käskkirja jõustumise tingimus, milleks on riigi jäätmekava
2022-2028 kehtestamine. Käskkiri jõustub hetkest, mil Euroopa Komisjon kinnitab ametlikult
perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse „2.6
Jäätmekäitluse ajakohastatud kavandamine“ kõik kriteeriumid ning hindab eeltingimuse täidetuks.
Käesoleva käskkirja raames tehtavad tegevused saab lugeda abikõlblikuks tagasiulatuvalt alates
01.01.2023, kuid selleks peab eeltingimus olema täidetud.
3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele
Käskkirja eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on
kooskõlas vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal
tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes
sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega
reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad tõhustada jäätmete liigiti kogumist ning seeläbi
edendada korduskasutust ja teisese toorme kasutuselevõttu, mis omakorda panustavad ringmajanduse
arendamisse. Käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme
eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge
tulenevate nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi, Riigikantseleiga, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Euroopa
Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seirekomisjoniga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega ning Eesti Linnade ja Valdade
Liiduga. Saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)
juhtkomisjonile.
10
EELNÕU
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve
kinnitamine jäätmete liigiti kogumise
edendamiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas
sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–
2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale
majandusele ülemineku edendamine“ täitmiseks - jäätmete liigiti kogumise edendamiseks
(lisa 1).
2. Kinnitan toetuse andmise aluseks oleva 2023-2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamisel), mille on
Euroopa Komisjon kinnitanud.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras kooskõlas
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse
§-ga 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
minister
Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
Kliimaministri xx.xx.2023 käskkiri nr xx
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
jäätmete liigiti kogumise edendamiseks“
Lisa 2
Toetuse andmise aluseks oleva 2023–2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus Abikõlblik Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaasfinantseeringu
(EUR) summa (EUR) kokku (EUR) toetuse määr (%) määr (%)
1 545 547,82 1 545 547,82 1 545 547,82 47,93 52, 07
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering 804 778,14
Ühtekuuluvusfond 740 769,68
Toetus kokku 1 545 547,82
KOKKU 1 545 547,82
Projekti maksumus:
Meetme nimekirja
Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaas-
Tegevuse nimetus: väljundnäitajad:
kogusumma (EUR) toetus (EUR) finantseering (EUR)
01.01.202331.12.2029
Jäätmete liigiti kogumise
822 614 394 272,83 428 341,17
edendamine
Koostatud jäätmete mudel (arv- 1) ja
Otsene personalikulu läbiviidud sortimisuuring (arv- 2) 628 638,1 301 301,61 327 336,49
Ühtne määr (kaudsed kulud) 94 295,72 45 195,24 49 100,47
Kokku: 1 545 547,82 740 769,68 804 778,14