OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta

Mittetulundusühing Tuleviku Tehnoloogiaharidus [email protected] Telliskivi tn 57, Põhja-Tallinna linnaosa 16.08.2023 nr 11.2-28/23/1058 10412 Tallinn, Harju maakond Registrikood: 80583085 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb riigihalduse ministri 07.05.2019 määruse nr 25 ”Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede” alusel otsuse Mittetulundusühingu Tuleviku Tehnoloogiaharidus (edaspidi toetuse saaja) projekti „Kood/Jõhvi kooli õppijate arvu suurendamine uuel õppeaastal“ (struktuuritoetuse registris nr RE.2.01.22-0605, edaspidi ka projekt) osas ja tunnistab 04.10.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-28/0978 (edaspidi ka taotluse rahuldamise otsus) kehtetuks. Rakendusüksus tuvastas projekti lõpparuande kontrollimisel, et toetuse saaja on võtnud projektiga seotud tegevuste tegemiseks kohustusi enne taotluse esitamist ning on sellega rikkunud meetme määrust ja ergutava mõju tingimusi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 6 tähenduses, mistõttu kohaldab rakendusüksus finantskorrektsiooni ning keeldub kuludokumendi tunnusega 4 aktsepteerimisest summas 92 400 eurot (sh toetus 27 029,90 eurot), nõuab tagasi toetuse saajale makstud toetuse summas 13 296,58 eurot koos sellele lisanduva intressiga ja tunnistab ühtlasi taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Otsuse tegemise aluseks on haldusmenetluse seaduse § 64, § 66 lg 2 punktid 1 ja 3, lõige 3, § 67 lg 4 punktid 2 ja 3, § 68 lõige 2, riigihalduse ministri 07.05.2019 määruse nr 25 ”Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede” (edaspidi meetme määrus) § 1 lg 1 punkt 8, § 9 lõige 3, § 23 lõiked 1 ja 6, üldise grupierandi määruse artikli 6 punktid 1 ja 2, Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 342 ja § 42, taotluse rahuldamise otsuse punktid 7, 9.1, 15 ja 16, samuti projekti raames esitatud lõpparuanne ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja on rikkunud talle meetme määrusega pandud kohustust mitte võtta projektiga seotud tegevuste tegemiseks kohustusi enne taotluse esitamist ning samuti ergutava mõju tingimusi, mistõttu on muutunud antud abi ebaseaduslikuks riigiabiks 1.1 Rikkumise asjaolud Toetuse saaja esitas 16.06.2022 rakendusüksusele projekti toetuse taotluse eesmärgiga soetada Ida-Virumaa uue põlvkonna programmeerimiskooli kuni 100-le lisaõppijale (suurendades vastuvõetavate õppijate arvu vähemalt 300 õppijani) IT hariduse omandamiseks vajalikud vahendid (õppetarkvara litsentsid, interneti ühenduse seadmed ja lisaseadmed, avalikud ekraanid ja helitehnika). Taotluse tegevuste kirjelduses on toetuse saaja mh välja toonud, et vajalike õppevahendite arvu suurenemine tuleneb planeeritud õppijate arvu kasvust. Seega, kuna ilma toetuseta ei ole võimalik arvu suurendada, siis on olemas projekti tegevustel ergutav mõju. 04.10.2022 tegi rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-28/0978 toetuse saaja projekti „Kood/Jõhvi kooli õppijate arvu suurendamine uuel õppeaastal“ rahastamiseks1, millega mh loeti antav toetus grupierandiga hõlmatud riigiabiks üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel. 28.03.2023 esitas toetuse saaja rakendusüksusele lõpparuande ning kulude hüvitamiseks kuludokumendi tunnusega 4, kus on kajastatud 31.01.2023 NSDS - Digital Investiments, S.A arve nr FA. 2023/11 alusel õppeprogrammi litsentside kulud abikõlblikkus summas 92 400 eurot (edaspidi arve nr FA.2023/11 või arve). Rakendusüksus tuvastas lõpparuande ja dokumentide kontrollimisel, et õppeprogrammi litsentsid on soetatud 25.03.2021 toetuse saaja ja NSDS – Digital Investiments, S.A (edaspidi töövõtja) vahel sõlmitud „Set Up, License and Service Agreement for 01 EDU SYSTEM Platform and Software“ lepingu (edaspidi leping) alusel, mille on toetuse saaja esitanud rakendusüksusele juba 13.07.2022 koos projekti taotlusega. Taotluse menetlemise käigus kinnitas toetuse saaja, et käesoleva projekti raames ostetavaid litsentse nimetatud leping ei hõlma – läbirääkimised litsentstingimuste üle kui õppijate arvu suurendamise osas käivad ja kokkulepet ei ole allkirjastatud. Meetme määruse § 9 lõike 3 kohaselt, kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 või komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi, ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste tegemiseks enne taotluse esitamist. Muu hulgas ei tohi enne taotluse esitamist rakendusüksusele kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust, allkirjastada üleandmis-vastuvõtmisakti ega teha muid sarnaseid tegevusi. Vastavalt meetme määruse § 1 lõikele 8, kui määruse alusel antav toetus on vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 56 kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §- s 342 sätestatut. Üldise grupierandi määruse artikli 6 punkti 1 alusel tuleb riigiabi siseturuga kokkusobivusel hinnata abi ergutavat mõju projekti tegevusele. 1 Taotluse rahuldamise otsuse kohaselt sai projekt toetust 49 325 eurot (projekti abikõlblik kogukulu 197 300 eurot) ning toetuse maksimaalne määr oli 75% projekti abikõlblikest kuludest. Samuti näeb konkurentsiseaduse § 30 lõige 2 ette, et riigiabi peab olema ergutava mõjuga. Loetakse, et abil on ergutav mõju, kui abisaaja on rakendusüksusele esitanud kirjaliku taotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Tööde alustamiseks loetakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkt 23 järgi esimest õiguslikult siduvat kohustust tellida seadmeid või muud kohustust, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varasem. Konkurentsiseaduse § 42 lõige 1 sätestab, et ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29)2, artikli 1 punktis f nimetatud abi ehk uus abi (sh olemasoleva abi muudatus), mis on vastuolus EL-i toimimise lepingu artikli 108 lõikega 33. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui riigiabi andja on ise tuvastanud, et antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud, peab riigiabi andja selle omal algatusel riigiabi saajalt tagasi nõudma. Riigiabi andja nõuab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi koos intressidega. Kuivõrd leping, mille alusel soetati projektis õppetarkvara litsentsid, on sõlmitud 25.03.2021 ehk enne projekti taotluse esitamist (s.o enne kuupäeva 16.06.2022)4, siis on toetuse saaja võtnud kohustusi projekti tegevuste tegemiseks enne taotluse esitamist ning seega ei ole täitnud taotluse rahuldamise otsuse, meetme määruse ja ergutava mõju tingimusi, mistõttu on muutunud toetuse saajale antud abi ebaseaduslikuks riigiabiks. 1.2 Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on märkinud 28.03.2023 esitatud lõpparuandes näitaja „Elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht“ saavutatud väärtuse selgituses, et kulutasid toetuse õppeprogrammiks vajalike tehniliste lahenduste soetamiseks ja õppeprogrammi litsentside kasutamiseks. Kuna osad 2021. aastal ostetud litsentsid sai üle tuua 2022. aastasse ja läbirääkimistega saadi 25 tasuta litsentsi, siis oli võimalik nende kulu vähendada. 11.04.2023 selgitas toetuse saaja soetatud litsentside osas, et augustis pidasid nad töövõtjaga läbirääkimisi, mis kestsid detsembrini. Lõpuks otsustati, et uut lepingut ei sõlmita, kuid e-maili teel lepiti siiski kokku tingimused. Toetuse saaja selgitas 12.05.2023 e-kirjas lisaks, et 2022. aasta alguses avaldust tehes olid protsessis tegemaks kokkulepet litsentside kohta ja rääkimas läbi hinnas plaaniga suurendada õppijate arvu. Eelmine kokkulepe pidi kehtivuse kaotama, kuid läbirääkimised ei õnnestunud nii nagu sooviti. Partner ei olnud kõigi tingimustega nõus ja pärast väga pikka protsessi tehti parim kirjalik kokkulepe. Toetuse saaja tõi välja, et kuna tegemist on Prantsusmaa pakkujaga, siis on nendega läbirääkimised ettearvamatud, väga keerulised ja läbi räägitud kokkulepped muutuvad. 19.05.2023 e-kirjas rõhutas toetuse saaja, et kui projekti tehti, siis pidi tulema uus leping, mille põhjal ka toetust küsiti. Kahjuks, aga lepingu läbirääkimised ei õnnestunud – seega ei saa seda ergutavaks mõjuks lugeda. 2 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2015/1589/oj/?locale=et 3 Vastavalt EL-i toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 tuleb komisjonile teatada kõikidest uutest riigiabi andmise plaanidest ja neid ei tohi enne jõustada, kui komisjon on andnud selleks loa. 4 Nimetatud lepingu alusel oli toetuse saajal kohustus soetada/omandada vähemalt 200 individuaalset ja nimelist litsentsi lõppkasutajale aastas. 19.05.2023 palus rakendusüksus toetuse saajal täpsustada, kas käesoleva projekti näitajate sihtväärtuste saavutamisel on kõik litsentsid soetatud varasema, s.o 25.03.2021 sõlmitud, lepingu alusel. Toetuse saaja vastas 23.05.2023 e-kirja järgmist: „Jah, vastavalt varem sõlmitud lepingule, aga arvesse võttes hilisemaid läbirääkimisi”. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Meetme määruse § 24 punkti 2 kohaselt kohustub toetuse saaja kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsuses tooduga. Taotluse rahuldamise otsuse punkt 9 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud toetust kasutama ja projekti ellu viima kooskõlas toetuse taotlusega ning meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud nõuetega. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 7 kohaselt on toetuse saajale antav toetus üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi. Nii taotluse rahuldamise otsuse punkti 7 kui ka meetme määruse § 1 lõike 8 kohaselt kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, kui määruse alusel antav toetus on vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 56 kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi. Meetme määruse § 6 lg 1 punkt 5 sätestab lisaks, et kui toetus on kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, siis on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud, sh immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Sama määruse § 8 lõike 2 kohaselt, kui toetus on riigiabi, ei ole abikõlblikud kulud, mis ei ole nimetatud §-s 6 viidatud sätetes. Üldise grupierandi määruse artikli 56 punkti 1 kohaselt peab olema kohaliku taristu rajamise või uuendamise rahastamiseks antav abi, millega aidatakse kohalikul tasandil kaasa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ja tööstusliku baasi ajakohastamisele ja väljaarendamisele, Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ka alusleping või ELTL) artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja määruse I peatükis sätestatud tingimused (sh ergutava mõju tingimused). Konkurentsiseaduse §-s 342 lõike 1 kohaselt loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks nõukogu määruse (EL) nr 2015/15885, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 1–8), artiklis 1 nimetatud abi, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava üldise grupierandi määruse6. Sama paragrahvi lõike 2¹ kohaselt on grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral abi andja kohustatud abi andmise otsuses, mis annab abi saajale õigusliku aluse abi saada, märkima, et antav abi on grupierandiga hõlmatud riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015R1588 6 Konkurentsiseaduse § 30 lõige 2 näeb ette, et riigiabi antakse turutõrke kõrvaldamiseks kindlaks määratud perioodil ja ulatuses, mis on vajalik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Riigiabi peab olema ergutava mõjuga. ELTL7 ei luba liikmesriikidel anda ettevõtjatele rahalisi eeliseid viisil, mis võiks moonutada konkurentsi siseturul. ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt võib riigiabi siseturuga kokkusobiv olla vaid juhul, kui see kuulub sama artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite kategooriatesse. ELTL artikli 108 lõike 3 kohaselt tuleb riigiabi andmiseks saada eelnev luba. Lisaks võib Euroopa Komisjon võtta vastu määrusi seoses riigiabi liikidega, mille kohta nõukogu on vastavalt artiklile 109 kindlaks määranud, et need võib nimetatud artikli lõikes 3 ettenähtud teavitamiskohustusest vabastada. Selliseks määruseks on mh üldise grupierandi määrus,8 mille alusel antakse toetust ka käesolevas maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmes9. Kuivõrd selliste riigiabi andmiste võimaluste näol on tegemist eranditega keelavast üldreeglist, tuleb neid tõlgendada kitsalt. Konkurentsiseaduse § 30 lõike 2 kohaselt antakse riigiabi turutõrke kõrvaldamiseks kindlaks määratud perioodil ja ulatuses, mis on vajalik ELTL artikli 107 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Riigiabi peab olema ergutava mõjuga. Üldise grupierandi määruse artikli 6 järgi on lubatud anda ainult sellist riigiabi10, mille saamiseks on enne projekti või tegevusega seotud siduva lepingu sõlmimisest esitatud riigiabi taotlus. Vastavalt meetme määruse § 9 lõikele 3 ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste tegemiseks enne taotluse esitamist, kui projekti raames antakse riigiabi (välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 või komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi). Muu hulgas ei tohi enne taotluse esitamist rakendusüksusele kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust, allkirjastada üleandmis-vastuvõtmisakti ega teha muid sarnaseid tegevusi. Projekti raames esitatud lõpparuande ning kuludokumendi tunnusega 4 põhjal soetati 31.01.2023 arve nr FA.2023/11 alusel 270 (sh 25 tasuta) õppeprogrammi litsentsi, millest kajastati projektis abikõlblikuna litsentside tasu summas 92 400 eurot (tulenevalt projekti eelarvest), ning seda 25.03.2021 toetuse saaja ja töövõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et mainitud arve sisaldab mh viidet 25.03.2021 sõlmitud litsentsilepingule. Seega on toetuse saaja sõlminud õiguslikult siduva kohustuse projekti raames soetatud litsentside osas varasemalt, kui esitati projekti taotlus ehk enne kuupäeva 16.06.2022 ning sellest tulenevalt puudub toetusel üldise grupierandi määruste artiklis 6 nõutav ergutav mõju, mistõttu on tegemist ELTL artikli 107 kohaselt keelatud riigiabiga. Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole täitnud talle meetme määruse § 9 lõikes 3 pandud kohustust mitte võtta kohustusi projekti tegevuste tegemiseks enne 7 ELT C 202, 7.6.2016, lk 47. 8 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 9 Meetme määruse § 1 lõige 1. 10 Üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt kohaldatakse käesolevat määrust ainult abi suhtes, millel on ergutav mõju. Abil on ergutav mõju, kui abisaaja on rakendusüksusele esitanud kirjaliku taotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Nimetatud määruse artikli 2 mõiste 23 põhjal on „tööde alustamine“ — kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. taotluse esitamist ning ergutava mõju tingimusi üldise grupierandi määruse artikli 6 mõistes, mistõttu on toetuse näol tegemist ebaseadusliku riigiabiga. Rakendusüksus selgitab, et 25.03.2021 sõlmitud lepingu punkti 3.1.1 kohaselt annab töövõtja litsentsisaajale ainulitsentsi 01 EDU SYSTEM tarkvara ASP režiimis juurdepääsuks ja kasutamiseks kuueks aastaks alates lepingu allkirjastamisest ning vastavalt lepingu punktile 12.1.1 peab töövõtja andma ja toetuse saaja omandama vähemalt 200 individuaalset litsentsi aastas (esimesel kolmel aastal peab litsentsisaaja maksma vähemalt 175 litsentsi eest aastas ehk töövõtja pakub sellel perioodil 25 tasuta litsentsi) kuueaastase perioodi jooksul. Välja arvatud Covid-19 pandeemiast tulenevatest põhjustest, kui toetuse saajal pole võimalik vähemalt 175 õpilast värvata, siis makstakse vastavalt tegelikule registreerunud üliõpilaste arvule (nimetatud erand kehtib kuni 31.12.2023). Toetuse saaja poolt viidatud kirjaliku kokkuleppega (e-kirjavahetus 2022 sügisel toetuse saaja ja töövõtja vahel) muudeti 25.03.2021 sõlmitud lepingu tingimusi toetuse saajale soodsamaks, st kui soovitakse soetada töövõtjalt suuremas mahus litsentse, siis on ühtlasi tasuta tükkide arv suurem. Rakendusüksuse hinnangul on tegemist sisult hinnakokkuleppega, mitte uue lepingu sõlmimisega. Seega on projektis arve nr FA.2023/11 alusel kajastatud litsentsid soetatud 25.03.2021 sõlmitud lepingu alusel (seda kinnitab ka arvel olev viide lepingule) ning toetuse saaja on projektiga seotud kohutusi võtnud planeeritud tegevuste tegemiseks enne taotluse esitamist. Eeltoodud tõlgendusi kinnitab ka 05.03.2019 Euroopa Kohtuotsus Eesti Pagari kohtuasjas nr C- 349/1711. Mainitud kohtuotsuse resolutsioonis märgitakse mh järgmist: „1. [Üldise grupierandi määruse] artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et „projekti või tegevuse teostamiseks“ selle sätte tähenduses on tööd alustatud, kui projekti või tegevuse jaoks mõeldud seadmete esimene tellimus on tehtud tingimusteta ja õiguslikult siduva kohustuse võtmise teel enne abitaotluse esitamist, olenemata sellest, kui suur on võimalik kohustusest väljumise kulu. 2. ELTL artikli 108 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see säte nõuab, et liikmesriigi asutus nõuaks abi, mille ta on määruse nr 800/2008 alusel andnud, omal algatusel tagasi, kui ta hiljem tuvastab, selle määrusega seatud tingimused ei olnud täidetud. 3. Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi asutus ei saa juhul, kui ta annab abi määrust nr 800/2008 ekslikult kohaldades, tekitada abisaajal õiguspärast ootust, et abi on seaduslik.“ Eeltsiteeritud kohtuotsuses nimetatud määrus (EÜ) nr 800/2008 on käesoleval ajal asendatud uue üldise grupierandi määrusega, st komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014. Selles abi ergutavat mõju käsitlev artikkel 6 vastab täielikult kohtuotsuses tsiteeritud määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklile 8. Seega kehtib Euroopa Kohtu poolt sedastatu täielikult ka käesoleval ajal seoses määrusega (EL) nr 651/2014. Tulenevalt eeltoodust pole toetuse saaja täitnud talle meetme määruse § 24 punktiga 2 ja taotluse rahuldamise otsuse punktiga 9 pandud kohustust viia projekti ellu ja kasutada toetust ettenähtud tingimustel (sh kohustust järgida üldise grupierandi määrust) ning seega ei ole käesoleval juhul riigiabi kooskõlas otsekohalduvate Euroopa Liidu õigusaktidega. 11 Kohtuotsus 5. märts 2019, Eesti Pagar, C-349/17, ECLI:EU:C:2019:172. 1.4 Finantskorrektsioon ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Meetme määruse § 18 lg 2 punkti 15 kohaselt märgitakse taotluse rahuldamise otsuses mh toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 15 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel meetme määruse § 23 toodud alustest ning punkti 16 kohaselt on rakendusüksusel õigus taotluse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks määruse § 23 sätestatud alustel. Meetme määruse § 23 lõige 1 sätestab mh, et rakendusüksusel on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmenvad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud (punkt 1) või juhul kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel (punkt 2) või toetuse saaja ei ole täitnud talle taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustusi (punkt 4). Meetme määruse § 23 lõige 6 näeb ette, et ebaseadusliku riigiabi korral lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. Konkurentsiseaduse § 42 lõike 4 kohaselt kui riigiabi andja on ise tuvastanud, et antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud, peab riigiabi andja selle omal algatusel riigiabi saajalt tagasi nõudma. Riigiabi andja nõuab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi koos intressidega ning vastavalt § 42 lõikele 7 tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul riigiabi saajal tagasimaksmisele kuuluv riigiabi koos intressiga tagastada riigiabi andjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui neli kuud tagasinõude kättesaamisest arvates. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib riigiabi andja tagasimakse tähtaega pikendada. Sama paragrahvi lõige 6 näeb ette, et intressi arvutatakse riigiabi väljamaksmisest kuni riigiabi tegeliku tagastamise kuupäevani vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/200412 artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. Määruse (EÜ) nr 794/2004 artikli 11 lõike 1 kohaselt on kohaldatavaks intressimääraks määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil ebaseaduslik toetus anti esimest korda toetuse saaja käsutusse. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse intressimäärale intressi kuni toetuse tagasinõudmise kuupäevani. Eelneval aastal kogunenud intressile kohaldatakse intressi igal järgneval aastal. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse nimetatud intressimäära kogu perioodi jooksul kuni tagastamise kuupäevani.13 Artikli 9 lõikes 2 on sätestatud, et intressimäär arvutatakse rahaturu üheaastasele intressimäärale 100 baaspunkti liitmise kaudu. Konkurentsiseaduse § 42 lõike 11 kohaselt on ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõue täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat riigiabi ei maksta tagasi tähtaja jooksul, annab riigiabi andja ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagastamise nõude sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 66 lõike 2 punktide 1 ja 3 ning lõikest 3 tulenevalt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks juhul, kui 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex:32004R0794 , https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008R0271&from=EN 13 Seega tuleb toetuse saajale 02.02.2023 tehtud makse suhtes kohaldada alates 01.02.2023 kehtinud teatist: Komisjoni teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. veebruar 2023 (avaldatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (1) artiklile 10) (2023/C 12/05), lk 9. see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis ja/või kui haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud. Käesoleval juhul on toetuse saaja võtnud kohustusi projekti tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist, mistõttu ei ole täitnud meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustusi, sh järgida toetuse kasutamisel üldise grupierandi määrust, ning kasutanud toetust ettenähtud korras ja tingimustel. Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et kui projekti taotluse menetlemisel olnuks teada, et planeeritavad tegevused litsentside ostu näol teostatakse toetuse saaja poolt juba 25.03.2021 sõlmitud lepingu alusel, siis ei oleks rakendusüksus kirjeldatud taotlust rahuldanud. Kuivõrd eeltoodu kohaselt ei ole projektile antud riigiabi kooskõlas otsekohalduvate Euroopa Liidu õigusaktidega, on projekti kulude näol tegemist mitteabikõlblike kuludega meetme määruse § 8 lõike 2 tähenduses. Lähtuvalt eelpool toodust tunnistab rakendusüksus meetme määruse § 23 lg 1 punktide 1, 2, 4 ja lõike 6, HMS § 66 lõike 2 punktide 1 ja 3 ning lõike 3 alusel taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Meetme määruse § 23 lõike 5 kohaselt nõutakse toetus tagasi, kui toetuse saaja tagasi makstav summa on üle 100 euro. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades asjaolu, et rakendusüksus on maksnud 02.02.2023 toetuse saajale toetust kogusummas 13 296,58 eurot14, mille puhul on tegemist ebaseadusliku riigiabiga, siis nõuab rakendusüksus selle vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lõikele 4 ja 7, määruse § 23 lõikele 5 ning kooskõlas HMS § 69 lõikega 1 toetuse saajalt täielikult tagasi koos intressiga. Ühtlasi jätab rakendusüksus välja maksmata kuludokumendi tunnusega 4 taotletud toetuse summas 27 029,90 eurot. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 31.07.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, millele toetuse saaja vastas 08.08.2023 e-kirjas, et nõustuvad antud otsusega ja tagastavad toetuse vastavalt ettekirjutusele. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. tunnistada 04.10.2022 taotluse rahuldamise otsus nr 11.2/28/0978 kehtetuks tagasiulatuvalt alates otsuse jõustumisest; 2. jätta välja maksmata kuludokumendi tunnusega 4 alusel taotletud toetus summas 27 029,90 eurot; 3. nõuda tagasi väljamakstud toetus summas 13 296,58 eurot koos kogunenud intressiga; 14 Toetuse saaja esitas 09.01.2023 kuludokumentide (tunnustega 1, 2 ja 3) alusel rakendusüksusele hüvitamiseks projektiga seotud kulusid abikõlblikkus kogusummas 45 453,53 eurot, sh toetus 13 296,58 eurot. Toetus summas 13 296,58 eurot maksti toetuse saajale 02.02.2023.  4. toetuse saajal kanda nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse kättesaamise päevast tagastatav toetus summas 13 296,58 eurot ja kogunenud intress Rahandusministeeriumi pangakontole:  SEB Pank a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või  Swedbank a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või  Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või  LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082967 ning makse selgituseks märkida projekti number ja otsuse number. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui taotleja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kersti Metsalo 6632026 [email protected]