Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027

MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas Tallinn nr 1-1/23/47 Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ meetme 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ sekkumises elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks. (2) Toetust eraldatakse Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Õhukvaliteedi parendamine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. § 2. Terminid (1) Elamu käesoleva määruse tähenduses on ühe või mitme perekonna elamiseks ettenähtud hoone, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu. Samuti ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem. (2) Olemasolev tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on käesoleva määruse tähenduses elamu kütmiseks kasutatav ahi või katel, mille energiaallika liigiks on ehitisregistris märgitud tahkekütus. (3) Toetatav tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on käesoleva määruse tähenduses elamu kütmiseks kasutatav ahi, pellet- või halupuidukatel. (4) Ahi käesoleva määruse tähenduses on nii kaminahi, moodulahi kui ka pottsepa ehitatud või paigaldatud ahi, millel on soojussalvestuse võimalus. (5) Taastuvenergiaallikal põhinev kütteseade on käesoleva määruse tähenduses õhk-vesi soojuspump või maasoojuspump. (6) Kütteseadme uuendamine on olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme käesolevas määruses nimetatud standardite ja energiatõhususklassi kohane ümberehitamine või olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme eemaldamine ja selle asemele uue tahkel kütusel põhineva kütteseadme paigaldamine või ehitamine. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, ning uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet (edaspidi kütteseade), mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. (2) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse. (3) Toetuse andmisel panustatakse lõikes 2 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmisel ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamisel tasakaalustatud regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel näitajatesse „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ ja „keskkonnatrendide indeks“. (4) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama rakenduskava väljundnäitajasse, milleks on paranenud küttesüsteemiga elamud. (5) Meede panustab kliimamuutuste leevendamisse, vähendades seeläbi kasvuhoonegaaside heidet. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). (2) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse. (2) Toetust antakse küttesüsteemi vahetamiseks ja uuendamiseks. (3) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamine koos paigaldamisega; 2) maasoojuspumba soetamine koos paigaldamisega; 3) pelleti- või halupuidukatla soetamine koos paigaldamisega; 4) kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine; 5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel; 6) põrandakütte soetamine ja paigaldamine uue kütteseadme paigaldamisel; 7) moodulkorstna soetamine ja paigaldus või uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel. (4) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemist soojusvõrguni ning soojussõlme rajamist ja liitumistasusid. (5) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43, edaspidi taksonoomiamäärus), artiklist 17 ega kahjusta oluliselt artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärke. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §- de 15 ja 18 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud §-s 8 sätestatud piirmäärade ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kulude puhul on käibemaks abikõlblik. (4) Kaugküttevõrguga liitumisega seotud kuluna on abikõlblikud kaevetööd, torustiku rajamine, kaugkütte trassiga ühendamine ning liitumistasud § 8 lõikes 2 sätestatu ja taotluse rahuldamise otsuses kehtestatu kohaselt. (5) Kõik kulud peavad olema põhjendatud, projektiga vahetult seotud ning nõuetekohaselt dokumenteeritud. (6) Kulusid tõendatakse ja hüvitatakse ainult §-s 8 esitatud fikseeritud hindade alusel kas ühikuhinnana või kindlasummalise maksena. Tegelike kulude alusel väljamakseid ei tehta. (7) Kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Projekteerija ja ehitaja peab olema ettevõtja, kes vastab ehitusseadustiku §-des 21–25 sätestatud nõuetele. (8) Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ning kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikaliigina tahkekütus. Ehitisregistrisse peab olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise aasta. Toetuse saamiseks peab ridaelamu, kahe korteriga elamu või kaksikelamu sektsioonil olema autonoomne küttesüsteem või peavad toetust taotlema kaasomanikud ühiselt. (9) Toetuse saamiseks peab taotleja elamu asuma ühes järgmistest tiheasustuspiirkondadest: 1) Tallinnas lõikes 10 nimetatud linnaosas; 2) Tartu; 3) Viljandi; 4) Pärnu; 5) Rakvere; 6) Kuressaare; 7) Valga; 8) Keila; 9) Võru; 10) Türi; 11) Jõhvi; 12) Saue; 13) Paide; 14) Tapa; 15) Jõgeva; 16) Kärdla; 17) Põltsamaa; 18) Elva; 19) Haapsalu; 20) Kiviõli; 21) Otepää; 22) Tõrva; 23) Karksi-Nuia; 24) Kilingi-Nõmme; 25) Sillamäe. (10) Toetuse saamiseks Tallinnas peab taotleja elamu asuma ühes järgmistest linnaosadest: 1) Pirita; 2) Nõmme; 3) Kesklinn; 4) Kristiine; 5) Põhja-Tallinn; 6) Haabersti. (11) Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgisekohane kütmise sesoonne energiatõhususklass olema vähemalt A++. (12) Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema ruumides reguleeritav, radiaatoritele ning elu- ja magamistubade põrandakütte kontuuridele tuleb paigaldada termostaadid. (13) Tahkel kütusel põhineva uue katla või kütteseadme energiatõhususklass peab olema vähemalt A+. Tahkekütuse-kohtkütteseadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10—35), komisjoni määruse (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse- kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 1—19), ja komisjoni määruse (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 100—114), nõuetele. (14) Tahkel kütusel põhinev küttesüsteem koos korstnasüsteemiga peab vastama tuleohutuse standardile EVS 812-3:2018 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõutele. (15) Korstnasüsteemid, moodulahjud ja -kaminad ning käsitööahjud peavad vastama standardi EVS-EN-15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõutele ja need peab olema ehitanud asjakohast kutsetunnistust omav pottsepp. (16) Kui toetust taotletakse § 5 lõike 3 punktides 1–3 ning punktis 7 nimetatud tegevusteks, tuleb olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade lõplikult eemaldada või uuendada, välja arvatud juhul, kui muu õigusakt seda keelab. (17) Kui elamus on enam kui üks tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade, kohaldub käesoleva paragrahvi lõikes 16 toodud nõue vaid ühele kütteseadmele. (18) Kütteseadme soetamisel peab müüja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Kui tegemist on väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadmega, peab sellel olema CE sertifikaat ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii. (19) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on käesoleva määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud: 1) elektri- ja nõrkvoolusüsteemi töödega seotud kulu, välja arvatud toetatavate tegevustega otseselt seotud elektri- ja nõrkvoolusüsteemiga seotud kulu; 2) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööde kulu, sh majasisese soojaveetorustiku paigaldus; 3) kinnistu piirete, parkimiskohtade, välisvalgustuse ja haljastusega, välja arvatud soojuspumba maakollektori ja kaugküttevõrgu paigaldamisega kaasneva pinnase taastamine, seotud kulu; 4) põrandakütte, radiaatorite ja korstna paigaldamisega seotud siseviimistluse kulu; 5) projektiga otseselt mitteseotud ja põhjendamatud kulud. (20) Toetust ei anta tegevusteks, millega on alustatud enne taotluse esitamist. (21) Toetust antakse ainult investeeringuteks, mis ei hõlma fossiilkütuseid. § 7. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja lõppeb hiljemalt 12 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 31.12.2029. (2) Rakendusüksusel on õigus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kaks korda kokku kuni 12 kuu võrra põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel, tingimusel, et ei ületata lõikes 1 nimetatud lõpptähtaega. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Tiheasustuspiirkondades määratakse toetuse osakaal lihtsustatud kuluhüvitamise viisil standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse hinnaastmestiku alusel. Toetuse määrad on järgmised: Tiheasustusala Toetuse määr, % Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe 70 Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva  Ülejäänud piirkonnad: 50 Tallinnas: Pirita, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn, Haabersti Tartu Viljandi Rakvere Kuressaare Keila Võru Türi Saue Paide Tapa Kärdla Elva Haapsalu Karksi-Nuia Kilingi-Nõmme Pärnu (2) Ühikuhinna kogumaksumus on: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamisel ja paigaldamisel 9600 eurot elamu kohta; 2) maasoojuspumba soetamisel ja paigaldamisel 14 100 eurot elamu kohta; 3) pelleti või halupuidukatla soetamisel ja paigaldamisel 8900 eurot elamu kohta; 4) ahju soetamisel, paigaldamisel või ehitamisel 6400 eurot elamu kohta; 5) radiaatori soetamisel ja paigaldamisel 640 eurot radiaatori kohta; 6) põrandakütte ehitamisel ja paigaldamisel 30 eurot rajatava põrandakütte ruutmeetri kohta; 7) moodulkorstna soetamisel ja paigaldamisel on toetussumma 250 eurot meetri kohta ja renoveerimiseks korstnahülsi soetamisel ja paigaldamisel 100 eurot meetri kohta. (3) Toetuse suurus kindlasummalise maksena kaugküttega liitumise korral määratakse elamu kohta kaugküttega liitumise, torustiku ja soojussõlme rajamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal toetuse eraldamise otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu kui maksimummäära. (4) Toetuse maksimaalne suurus on kuni 10 000 eurot elamu kohta. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotleja peab lisaks ühendmääruse §-s 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) toetuse taotleja peab olema füüsiline isik, kes on elamu omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus; 2) ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust ühistest omanikest, keda on volitanud esindama kõik teised füüsilistest isikutest ühised omanikud. (2) Kui elamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab füüsilisest isikust omanik taotleda toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast. (3) Lõikes 1 nimetatud volitust ei nõuta rida- ja kaksikelamu ning kahe korteriga elamu puhul, kui taotletava toetuse objektiks olev tehnosüsteem on taotleja ainukasutuses. (4) Taotlust ei või esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud rakendusüksusega sõlmitud lepingu tingimusi või rakendusüksuse antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus. § 10. Taotleja kohustused Toetuse taotleja on kohustatud ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuetele lisaks: 1) võimaldama paikvaatluse tegemist ning esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid väljamakseid; 2) kinnitama, et meetme raames toetust saanud tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele, ning järgima keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse §-s 6; 3) vajaduse korral tegema erakorralise elektripaigaldise auditi majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ § 13 kohaselt. § 11. Nõuded taotlusele (1) Lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule ei tohi taotluses märgitud taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ületada käesoleva määruse §-s 8 sätestatud toetuse määra. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) andmed elamu kohta, milles tehtavateks tegevusteks toetust taotletakse; 3) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ning kaugküttega liitumise korral eelarveprojekt; 4) elamu kütteseadme paigaldamise projekteerimise maksumus koos määruse § 8 kohase abikõlblike kulude liigendusega ja andmed projekteerija kohta; 5) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 6) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse lisadokumendid. (3) Taotluse lisadokumendid on: 1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 2) ehitusseadustiku kohane ehitusprojekt või tehniline kirjeldus; 3) kaugkütteettevõtja väljastatud liitumispakkumine; 4) asjakohasel juhul eelarveprojekt rakendusüksuse ettenähtud vormil. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 12. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. (2) Taotlusvooru avamise tähtpäevast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma veebilehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kümme tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarve, peatab rakendusüksus viivitamata taotluste vastuvõtmise ja teatab sellest oma veebilehel. § 13. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlemine toimub pidevalt kuni toetuse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva. (3) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse esitamine ja toimingud taotlusega (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5. (3) Rakendusüksus teeb taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisateabe küsimine; 4) taotluse täiendus- ja muudatusettepanekute tegemine; 5) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 6) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, rahuldamata jätmise või kõrvaltingimusega otsuse tegemine. (4) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras. (5) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. (6) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (7) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ja nimetatud puudust ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust; 4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (9) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada. § 15. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumitele. (2) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest: 1) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) välisõhukaitse ja kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030 ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima- ja keskkonnavaldkonnas. (3) Rakendusüksus rahastab projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitele. (4) Toetuse taotlusi rahastatakse nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus rahuldab käesolevale paragrahvile vastavad toetuse taotlused osaliselt või täielikult nende esitamise järjekorras kuni taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. § 16. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega kas osaliselt või täielikult ühendmääruse § 8 lõikes 1 ja §-s 9 sätestatu kohaselt. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks; 2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava; 3) kestvusnõude periood ja sellega seotud kohustused; 4) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused; 5) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 6) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) välisõhukaitse ja kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. (3) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 17. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Taotleja mittenõustumisel taotluse muutmise ettepanekuga teeb rakendusüksustaotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 18. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole taotletava toetussumma muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatu kohaselt. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. (5) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu: 1) taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi; 2) toetust taotletakse osaliselt kuludele, mis ei ole abikõlblikud. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatu kohaselt; 2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu kohaselt. 7. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused § 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muuhulgas: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) võimaldama rakendusüksuse volitatud isikul teha paikvaatlust toetatud tööde tegemise kontrollimiseks; 3) tagama, et projekti elluviimise tulemusena toetuse objektiks olevat elamut kasutatakse elamuna vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakset. 8.peatükk Aruannete esitamine § 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord e- toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja sagedust. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd, tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) fotod teavitusnõude täitmise kontrollimiseks Vabariigi Valitsuse määruse 12.05.2022 nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt; 5) kütteseadme uuendamisel kinnitus endise seadme eemaldamise kohta. (3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja info, kuidas panustati toetatud tegevustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse § 5 tegevusteks ühendmääruse § 28 lõigete 1 ja 2 alusel määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. (2) Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) tööde tegemiseks sõlmitud leping ning üleandmise-vastuvõtmise akt; 2) tahkekütusel töötava kütteseadme pass; 3) väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud kütteseadme paigaldamisel seadme CE sertifikaat, vähemalt kaheaastane tootjagarantii seadmele ja vähemalt kaheaastane garantii seadme paigaldamistöödele; 4) fotod toetatud tegevustest; 5) ahju rekonstrueerimisel pottsepa kutsetunnistuse number; 6) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping; 7) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses; 8) vajadusel dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste teostamist abikõlblikkuse perioodil. § 24. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSSi §-des 28–30 ja ühendmääruse §- des 34–38 sätestatu kohaselt. § 26. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSSi § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSSi § 31 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Kliimaminister Keit Kasemets Kantsler  Kliimaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS) alusel. Toetust eraldatakse tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmi „Keskkonnakaitse ja - kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ programmitegevuste „Õhukvaliteedi parendamine“ eesmärkide saavutamiseks. Eelnõukohases määruses sätestatakse toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord kooskõlas Euroopa Liidu programmperioodi 2021–2027 rakendus- ja rahastamiskavaga (edaspidi rakenduskava). Määruse eelnõu on seotud rakenduskava poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgiga nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine“ ning meetmega 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks. Toetatav tegevus panustab strateegia „Eesti 2035“ pikaajalise strateegilise sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, viies Eestis ellu ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärke 11.6 „Vähendada 2030. aastaks linnade negatiivset keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning olme- ja muude jäätmete käitlemisele“ ning 3.9 „Vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu“. Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna eesmärki ja mõõdikut „keskkonnatrendide indeks“, panustades eraldi näitajasse „taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus panustab muuhulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki, kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendades riskikäitumist. Toetatav tegevus aitab kaasa saavutamaks Euroopa puhta õhu paketi eesmärki tagada olukord, kus aastaks 2030 vähendatakse kavandatud meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Toetatav tegevus on üks õhusaaste vähendamise meetmest „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030“. Kõnealuse meetme raames makstav toetus on tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 33 tähenduses toetus, mida makstakse väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Määruse eelnõu koostamisel on aluseks võetud ÜSS ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Eelnõu töötas välja Kliimaministeerium (KLIM). Eelnõu koostamisel lähtuti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatud hinnaanalüüsist ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) märkustest ja kommentaaridest. Sekkumise väljatöötamise protsessi kaasati Mittetulundusühing Eesti Pottsepad, Soojuspumba Liit, Eesti Keskkonnauuringute Keskus ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing erinevates kaasamisvormides. Toetuse saaja on füüsiline isik. Füüsilised isikud ei ole riigiabi subjektid. Toetuse eesmärk ei ole äriline. Eraisikud ei ole ettevõtjad, kes tegutseksid konkurentsile avatud turul. Seetõttu puudub võimalik konkurentsimoonutus ja ka majandustegevus riigiabiõiguse tähenduses. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu, Kliimaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel, välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Koger ning välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Romario Siimer. Eelnõu õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna juristid Rene Lauk ja Kristina Parnaul-Ollik ning keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 26 paragrahvist, mis on liigendatud 10 peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Toetuse saaja õigused ja kohustused 8. Aruannete esitamine 9. Toetuse maksmise tingimused 10. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted. Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab määrus saavutada. Paragrahvi 1 lõige 2 kirjeldab, millise programmi raames toetust eraldatakse ning millist tegevust meede aitab saavutada. Paragrahvi 1 lõige 3 kirjeldab, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. Eelnõu §-s 2 on defineeritud määruses kasutatud terminid. Lõikes 1 on defineeritud elamu mõiste, mis ehitusregistri järgi on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu. Elamu mõiste alla läheb ka ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon ning kaksikelamu sektsioon, mille kütteseadme väljavahetamine või uuendamine kuulub toetava tegevuse hulka, kui see on selle sektsiooni autonoomne kütteseade. Ridaelamus võib füüsilisel isikul olla üks või enam korterit. Paragrahvi § 9 lõike 1 punkt 1 – toetuse taotleja peab olema füüsiline isik. 2 Lõige 2 defineerib, mida loetakse määruse tähenduses olemasolevaks tahkel kütusel põhinevaks lokaalseks kütteseadmeks. Lõige 3 defineerib, mis on määruse tähenduses tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade, millele toetust antakse. Toetatav tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on elamu kütmiseks kasutatav ahi, pellet- või halupuidukatel. Lõige 4 määratleb ahjuna nii kaminahju, moodulahju kui ka pottsepa käsitsi laotud või paigaldatud ahju. Oluline on märkida, et ahjul peab olema soojussalvestuse võimalus, mis võimaldaks seda efektiivselt kasutada elamu kütteseadmena. Lõige 5 määratleb taastuvenergiaallikal põhinevaks kütteseadmeks õhk-vesi soojuspumba või maasoojuspumba. Taastuvenergiaallikal põhinemine tähendab siinkohal, et seade ammutab soojust looduslikust soojusenergiast. Seejuures seadme tööks tarbitav elekter ei pea olema taastuvenergia. Õhk-vesi soojuspump kasutab välisõhu soojust (taastuvenergia direktiivi mõttes ümbritseva keskkonna energiat). Iga soojuspump kasutab osaliselt elektrit, kuid keskkonnast (maapind, veekogu või õhk) saadud energia abil toodetud soojusenergia ületab oluliselt kasutatud elektri kogust. Maasoojuspump kasutab maapinna soojust, õhk-vesi soojuspump välisõhu soojust. Taastuvenergia direktiivi mõttes siis ümbritseva keskkonna energiat. Taastuvenergia direktiiv seab eesmärgiks soojuspumpade kasutuselevõtu soodustamise. Taastuvenergia direktiivi mõistes on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia või taastuvenergia taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia jne. Lõige 6 defineerib kütteseadme uuendamise mõiste. Kütteseadme uuendamine tähendab olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme eemaldamist ja selle asemele uue kütteseadme ehitamist. Seejuures võib ka olemasoleva kütteseadme alles jätta, kui selline kohustus tuleneb muust õigusaktist (nt muinsuskaitselistest piirangutest). Näiteks loetakse kütteseadme uuendamiseks vana ahju eemaldamist ja selle asemele uue, standardi EVS-EN- 15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele vastava ahju ehitamist. Samuti loetakse kütteseadme uuendamiseks vana ahju eemaldamist ja selle asemele soojuspumba paigaldamist. Kui toetuse saaja soovib vana ahju alles jätta, siis tuleb see uuendada standardi EVS-EN-15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele ning tuleohutuse standardile EVS 812-3:2018 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõutele vastavaks ning võimaluse korral taaskasutades vana ahju kasutuskõlblikke heas korras metallosi ja/või välist väärtuslikku viimistluskihti uue ahju sisu ümber. Olemasoleva väärtusliku ahju demonteerimisel võib säilitada ja/või taaskasutada ahju heas korras olevaid uksi, siibreid, tahmatopse, tahmaluuke, potte ning ahju terviklikku väliskesta, mis võib olla nii keraamilistest ahjupottidest kui ka metallist. Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning seatakse oodatav tulemus. Lõikes 1 määratakse toetuse andmise eesmärk. Eesmärk on toetuse abil uuendada elamute vanad ja saastavamad tahkel kütusel põhinevad lokaalsed kütteseadmed uute vastu ja seeläbi parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti. Soojuspumba või kaugküttevõrgu kasutamisel otsesed õhuheited puuduvad. Samuti vähenevad õhuheited tuntavalt, vahetades vana kütteseadme uue tahkel kütusel põhinev kütteseadme vastu, kuna uus kütteseade vastab 3 rangematele heitepiirnormidele. Õhukvaliteet paraneb eelkõige mittetäielike põlemissaaduste, nagu peenosakesed, metaan ja süsinikmonooksiid, arvelt. Toetatakse ainult investeeringuid, mille toel ehitatakse või uuendatakse kütteseadmeid, milles ei kasutata fossiilkütuseid. Tegevuse vajadus on välja toodud keskkonnaministri kinnitatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030“ (keskkonnaministri 23.03.2023. a käskkiri nr 1-2/23/144). Kohtküttesektori kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Paralleelselt selle sekkumisega on käimas projekt erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks (keskkonnaministri 16.12.2022 käskkiri nr 1-2/22/436). Ülevaatlikuma seireinfo abil on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), mis vähendab elamute kütmisel tekkivaid õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning edendab energiatõhusust. Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatakse „Eesti 2035“ sihti, millesse määruses kirjeldatud toetatav tegevus panustab. Lõike 2 kohaselt peavad toetavad tegevused arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud põhimõtteid ja panustama „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne. Investeeringud mõjutavad positiivselt tiheasustusaladel olevate inimeste elukvaliteeti. Võrdsed võimalused teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest panustatakse üldise õhukvaliteedi parandamisse. Soolisse võrdõiguslikkuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest panustatakse üldise õhukvaliteedi parandamisse. Ligipääsetavuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest panustatakse üldise õhukvaliteedi parandamisse. Regionaalarengu toetamine toimub eraldi tiheasustuspiirkondades lõikes. Toetusprotsendi jagamisel on aluseks võetud maksimaalne võimalik toetuse andmise protsent. Aluseks on võetud „Regionaalse arengu tegevuskava (RETK)“, „Eesti 2035“, mis on seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muuhulgas piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste jm arenguvajadustega. Tegevus panustab näitajasse „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. Kliima ja keskkonnahoid on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad lahendustele kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks ning seda mõõdetakse näitajaga „keskkonnatrendide indeks“. Säästva arengu strateegias panustab tegevus Läänemere seisundisse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse. Meetme raames antakse toetust elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks/ 4 väljavahetamiseks. Toetatakse ka elamu liitumist kaugküttevõrguga. Toetust antakse esmalt elamupiirkondadele, mis asuvad halva õhukvaliteedi tasemega piirkondades (nt Tartu ja Viljandi) lokaalse õhusaaste probleemi lahendamiseks ja kasvuhoonegaaside (sh lühiealiste kliimamõjurite) summaarse heitkoguse vähendamiseks. Toetused mõjutavad positiivselt looduskeskkonda – õhku. Info käesoleva määruse § 3 lg 3 toodud sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Lõikes 4 seatakse projekti väljundnäitaja, millesse toetuse abil tehtud projekt peab panustama. Antud meetme korral on selleks parema küttesüsteemiga elamu. Väljundnäitajaga mõõdetakse elumajade arvu, mis on saanud toetust kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks või väljavahetamiseks või kaugküttevõrguga liitumiseks. Näitaja nimetus ja Alg- Aasta 2024 2029 Selgitav teave mõõtühik tase vahesiht sihttase -tase Paranenud 0 Ei 230 1850 Elamute ehk elumajade küttesüsteemiga kohaldu arv, mis on saanud toetust elamud. Mõõtühikuks kütteseadme (sh on elamud. katelseadme) uuendamiseks, väljavahetamiseks või kaugküttevõrguga liitumiseks. Näitaja täitmisest võib aru anda pärast tööde lõpetamist. Näitaja täitmisest antakse aru pärast tööde lõpetamist. Väljundnäitaja sisu ja aruandluse tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Kütteseadme vahetamisel või renoveerimisel peab uus lahendus vastama vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10—35), komisjoni määruse (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 1—19), ja komisjoni määruse (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 100—114), nõuetele. Käsitööahjud peab olema ladunud sellekohast kutsetunnistust omav pottsepp ning vastama standardi EVS-EN-15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. Lõikes 5 tuuakse välja, et meede panustab kliimamuutuste leevendamisse, vähendades seeläbi kasvuhoonegaaside heidet. Taastuvenergial põhineva kütteseadme kasutuselevõtmine või uuendamine vähendab kasvuhoonegaaside heidet ning tekib energiaefektiivsuse kasv. Kui vana küttesüsteem asendatakse taastuvenergiaallikal põhineva kütteseadme või kaugküttega, paraneb õhukvaliteet. Ahi uuendatakse vajaduse korral ehk kui seda ka edaspidi kasutatakse, uuetele nõuetele vastav ahi on väiksemate õhuheitmetega kui vana. Paragrahvis 4 sätestatakse meetme rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning rakendusasutus on Kliimaministeerium. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. 5 Paragrahvis 5 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse. Lõikes 1 tuuakse välja, et toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse. Lõikes 2 tuuakse välja, et toetust antakse küttesüsteemi vahetamiseks ja uuendamiseks. Lõikes 3 on kirjas täpsemad toetatavad tegevused kütteseadme uuendamisel. Toetatakse õhk- vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelletikatla, halupuidukatla soetamist ja paigaldamist. Õhk-õhk soojuspumba soetamist ja paigaldust ei peeta siinkohal otstarbekaks toetada, sest enamasti on selline kütteseade mõeldud juba olemasoleva kütteallika täiendamiseks ning samuti on tema efektiivsus külmade ilmade korral madal. Õhk-õhk tüüpi soojuspumpadel puudub soojussalvestuse võimalus. Meetme raames toetatakse kütteseadmeid, kus soojussalvestus võimalus on olemas. Toetatakse ka uue ahju soetamist ning selle ehitamist, moodulahju ja kaminahju puhul ka selle paigaldust. Uue kütteseadme soojuse jagamisega seotud süsteemidest toetatakse radiaatorite ja sellega seotud torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldusega ning põrandkütte soetamist koos paigaldusega. See tagab, et uue kütteseadmega toodetud soojus saaks ka efektiivselt elamus laiali jaotatud. Pelleti- või halupuidukatla, kaminahju või moodulahju paigaldamisel ja ahju ehitamisel toetatakse vajaduse korral uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega. See tagab, et uuendatud saaks küttesüsteem tervikuna ning uut tahkel kütusel põhinevat ahju või katelt saaks edaspidi pikalt ja ohutult kasutada. Soovitatav on korstnapitsi asendamisel kasutada piirkonnale iseloomulikku välimust ja materjali. Näiteks Saaremaale on iseloomulikud dolomiidist korstnapitsid, mida saab tüüplahendusena paigaldada olemasoleva korstna või moodulkorstna peale. Teistes Eesti piirkondades on kasutatud erinevaid krohvitud või puhasvuugiga keraamilisest tellisest korstnapitse, mida saab kasutada nii telliskorstna lõpetuseks kui moodulkorstna lõpetuseks, kasutades standardset moodulkorstna vahedetaili. Lõikes 4 määratakse toetatavate tegevuste hulka ka kaugküttevõrguga liitumine ning sellega seotud kaevetööd, torustiku ja soojussõlme rajamine ning liitumistasusid. Toetust saab kütteseadme soetamiseks ja ümberehitamiseks juhul, kui elamu paikneb kohaliku omavalituse poolt määratud kaugküttepiirkonnas. Kaugküttekatlamaja kateldes toimub põlemisprotsess optimeeritumalt ja kasututakse heitevähendusmeetodeid, mistõttu panustab see variant oluliselt kütmisega seotud õhuheidete vähendamisse. Lõike 5 järgi rakendub meetmele horisontaalse põhimõttena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte, mille järgi toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Seda põhimõtet tuleb tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus ), artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. Selleks, et meede vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 6 1) kliimamuutuste leevendamine: meetme raames toetatavad tegevused ei kahjusta kliimamuutuste leevendamist, sest olemasoleva küttesüsteemi asendamine säästvama või taastuvenergiaallikat kasutava lahenduse vastu suurendab energiatõhusust, väheneb kütuse tarbimine ning seeläbi CO2-heide; 2) kliimamuutustega kohanemine: tänu meetmele võetakse majapidamistes kasutusele rohkem soojuspumpasid, mis võimaldab paremini kohanduda ekstreemsete temperatuurikõikumistega, sest soojuspumpasid on potentsiaalselt võimalik kasutada ka jahutamiseks; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetme raames toetatavatel tegevustel ei ole otsest kokkupuudet vee- ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitsega, mistõttu pole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile; 4) ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: kütteseadmete väljavahetamise töödel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Kaudselt võib ringmajandusega seotud olla ka vanade seadmete edasine käitlemine ja renoveerimiseks kasutatavate materjalide prognoositav eluring. Eelneva põhjal ei ole meetmel olulise mõjuga kokkupuudet vastava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu ei saa eeldada olulist negatiivset mõju; 5) saastuse vältimine ja tõrje: eeldatavalt ei ole meetmel märkimisväärselt olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile. Vanade tahkel kütusel põhinevate kütteseadmete väljavahetamine uute, energiatõhusamate ja rangematele heitenormidele vastavate vastu vähendab põlemisest tingitud õhusaasteainete hulka. Seetõttu on meetme raames toetatavatel tegevustel õhusaaste seisukohalt positiivne mõju. Tahkel kütusel põhinevate kütteseadmete kohta on kehtestatud ökodisaini nõuded, milles toodud heitenormid on palju madalamad. Seda tuleb toetuse kasutamisel arvestada. Nõuded leiab siit: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:02015R1185-20170109; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: meetme raames tehakse töid olemasolevates elamutes ning reeglina oluliselt ökosüsteeme see ei mõjuta. Meetme mõjul väheneb halupuidu kasutus, mis vähendab survet metsaökosüsteemidele ning elurikkusele. Kui kasutatakse kohalikku puitu, siis on oluline majandada metsa heaperemehelikult ning seda reguleerib eelkõige metsaseadus. Kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku rajamise tööd tehakse, järgides kehtivat looduskaitseseadust. Selle meetme puhul võib järeldada ja ka ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete „ei kahjusta oluliselt“ hindamise tulemusena on leitud, et meede ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele ning toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Lisaks on kõnealuse meetme raames elluviidavate projektidega tagatud kliimakindlus, sest toetatavad projektid panustavad energiasäästu ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ning seeläbi väheneb CO2-heide. Kui toetuse saaja täidab määruses talle seatud kohustused, siis sellega tagab ka eespool viidatud sätte täitmise. Eraldi analüüsi teha ei ole vaja. Paragrahvis 6 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõikes 1 viidatakse ühendmääruse §-le 15 ja § -le 18 ning eelnõukohase määruse tingimustele, millele peavad abikõlblikud kulud vastama. Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud määruse §-s 5, saavutatavad tulemused, nagu kirjeldatud määruse §-s 3, jäävad määruse §-s 8 sätestatud piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Lõikes 3 sätestatakse, et ka käibemaks on meetme raames abikõlblik. 7 Lõikes 4 täpsustatakse, millised kaugküttevõrguga liitumisega tehtavad kulud on abikõlblikud. Radiaatorite puhul on abikõlblikuks kuluks ka nende küljes olevad mõõturid. Lõikes 5 nõutakse, et tehtud kulud peavad olema põhjendatud, projektiga seotud ning nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kirjeldatakse, millistel tingimustel on ehitusprojekti ja omanikujärelevalve kulud abikõlbulikud. Vältimaks toetusraha mitteotstarbelist kasutamist, peavad kõik abikõlblikud kulud olema dokumenteeritud ja taotluses kirjas ning tõendatud kas hinnapakkumiste, arvete, pangakonto- või krediitkaardi väljavõtetega. Lõikes 6 seatakse väljamaksete aluseks §-s 8 toodud ühikuhinnad. Kõik väljamaksed on fikseeritud hindade alusel ning hilisemaid tegelike kulusid ei võeta aluseks. Erandiks on vaid kaugküttevõrguga liitumine, mis toimub kindlasummalise makse alusel. Eeldatavalt tuleb meetme raames taotlusi palju ning selline lähenemine aitab vähendada töökoormust. Lõikes 7 seatakse toetavateks tegevusteks vaid need, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, ning eraldi tuuakse välja, et tööde tegija peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. See tagab, et tööd on teinud pädevad ja kvalifitseeritud inimesed ning toetatud projekti tulem on ohutu ja ametlikult kasutatav. Lõikes 8 seatakse tingimused elamule, mida meetme raames toetatakse. Need tingimused on vajalikud, et toetust saaksid elamud, mis enam ka väljundnäitajasse ja soovitud õhukvaliteedi paranemisse panustaksid. Õiguslikul alusel ehitamine tähendab meetme raames seda, et ehitis peab olema kantud ehitisregistrisse. Kui ehitusluba mingil põhjusel ei ole, tuleb vajaduse korral esitada ehitusloa asendamiseks KOVi nõusolekul muid dokumente, sh nt KOVi kinnitus ehitise lubatavuse kohta. Elamu kasutusele võtmist kontrollitakse ehitusregistri vastavate andmete põhjal. Kontrollimise aluseks sobib ka oletuslik kasutusele võtmise aeg. Topelt finantseerimise vältimiseks on täpsustatud toetatava ridaelamu suhtes kehtivad erisusi. Kui ridaelamus on loodud korteriomandid ning seega moodustatud ka korteriühistu, saab toetust vaid eraldiseisva autonoomse konkreetse ridaelamu sektsiooni küttesüsteemi parendamiseks. Kaasomandisse kuuluvates ridaelamutes saab küttesüsteemi parendada nii sektsiooni kui ka maja põhjal. Määruse alusel antav toetus suunatakse lõikes 9 nimetatud tiheasustuspiirkondadesse. Kirjas olevate piirkondade valiku aluseks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamise uuring, kus vaadeldi peenosakeste kontsentratsiooni õhus kütteperioodil ning asustustihedust. Uuringu põhjal valiti välja linnad ja piirkonnad, kus kütteseadme väljavahetamisel on eeldatav mõju õhukvaliteedile ning seeläbi inimese tervisele kõige suurem. Keskkonnauuringute Keskuse uuringu „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine“ leiab siit. Elamu, mis paikneb kaugküttepiirkonnas, ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga, kuid peab seda tegema, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on niimoodi kehtestanud. Kaugküttepiirkonna määrab ja liitumise tingimused sätestab eespool viidatud volikogu. Lõikes 10 täpsustatakse need Tallinna linnaosad, kus peavad elamud asuma, et saada meetme raames toetust. Sarnaselt lõikele 9 on linnaosad välja valitud kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamise uuringu põhjal. Nimetatud linnaosades on suur asustustihedus ning kasutusel palju tahkel kütusel põhinevaid kütteseadmeid. Lõikes 11 seatakse toetuse abil paigaldatavale maasoojuspumbale või õhk-vesi soojuspumbale minimaalseks kohustuslikuks energiatõhususklassiks A++. See on oluline, et edendada meetme kaudu ka energiatõhusust, kasutades uusi ja energiatõhusaid kütteseadmeid. 8 Lõikes 12 seatakse nõue paigaldada tsentraalsele küttesüsteemile termostaadid selliselt, et temperatuur oleks igas ruumis reguleeritav. Nõude täitmiseks tuleb paigaldada termostaadid radiaatoritele ning põrandkütte korral elu- ja magamistuba kontuuridele. See nõue võimaldab ruumide kasutajal soovi korral reguleerida temperatuuri madalamaks, mis omakorda vähendab kütmiseks kasutatava energia hulka ehk panustab energiaefektiivsusesse. Lõikes 13 seatakse toetuse abil soetatavale pelleti- või halupuidukatlale ja ahjule minimaalseks energiatõhususklassiks A+. Seeläbi panustab meede energiatõhusute tehnoloogiate kasutuselevõtule ning tagab, et elamu tarbib peale kütteseadme uuendamist vähem energiat. Samuti peab lõikes nimetatud kütteseade vastama ELi ökodisaini direktiivile ja selle rakendamist reguleerivatele komisjoni määrustele (EL) 2015/1185 ja (EL) 2015/1189, mis tagab, et tahkekütusekatelde ja tahkel kütusel põhinevate kohtkütteseadmete keskkonnamõju oleks võimalikult väike. Rakendusüksus kontrollib kütteseadmete vastavust direktiivi jõusutmise kuupäevaga (04.12.2012), sest eeldatakse, et turule jõuavad nõuetele vastavad kütteseadmed. Lõikes 14 seatakse kindel tuleohutuse standard, millele peab toetuse abil soetatud ja paigaldatud ahi või katel või renoveeritud ahi koos korstnasüsteemiga vastama. See tagab, et toetuse abil rajatud lokaalset küttesüsteemi oleks ohutu kasutada. Lõikes 15 seatakse nõue pottsepa poolt käsitsi ehitatud uuele ahjule. Standardile EVS- EN 15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi vastavus tagab, et ahi on energiatõhus ning kasutamiseks ohutu. Säte on kooskõlas ka tuleohutusseadusega. Lisaks peavad olema korstnasüsteemid ehitanud, moodulahjud ja -kaminad paigaldanud kutsetunnistust omav pottsepp. Lõikes 16 sätestatakse nõue, et juhul kui saadakse toetust õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelleti- või halupuidukatla ja sellega seotud moodulkorstna või korstnasüsteemi soetamiseks ja paigaldamiseks, on toetuse taotleja kohustatud oma vana tahkel kütusel põhineva lokaalse kütteseadme eemaldama või uuendama, mida tõendatakse toetuse saamiseks esitatavate fotodega (kooskõlas määruse § 23 lõike 4 punktiga 4). Erandina võib toetuse saaja säilitada olemasoleva ahju sisekujunduselemendina, eemaldades korstnasüsteemi ja müürides korstnaava kinni (muutes ahju kütmise püsivalt võimatuks). See nõue tagab, et isik jääb kasutama toetuse abil rajatud küttesüsteemi. Ka uuendatud vana tahkel kütusel põhineva lokaalse kütteseadme kasutamisel on soovitud mõju välisõhu kvaliteedile olemas. Lõikes 17 sätestatakse, et kui elamus on enam kui üks tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade, kohaldub lõikes 16 toodud nõue vaid ühele kütteseadmele. Lõikes 18 seatakse nõue toetuse abil soetatud kütteseadme tootjagarantii pikkusele. Nõue on vajalik, et tagada uue kütteseadme kvaliteet ja seeläbi edaspidine plaanipärane kasutamine. Samuti leevendab nõue riski, et kütteseade läheb ootamatult rikki ning isik on sunnitud kasutama mõnda muud ja saastavamat kütteseadet. Lõikes 19 on nimetatud mitteabikõlblikud kulud. Nimetatud piirangute seadmine on oluline, et tagada toetusraha sihipärane kasutamine. Radiaatorite küljes olevad mõõturid on abikõlblikud. Soojuspumba energiaarvestid on arvestatud soojuspumba toetusesumma hulka. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames abikõlbmatud ka järgmised kulud: toetavate tegevustega mitteseotud elektri- ja nõrkvoolusüsteemidega seotud kulud, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööde kulu (sh majasisese soojaveetorustiku paigaldus), haljastusega seotud kulu, soojusjagamisseadmetega ja korstna paigaldamisega seotud siseviimistlus kulu, riigilõiv ja omanikujärelevalve ning projektiga otseselt mitteseotud ja 9 põhjendamatud kulud. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud selguvad taotluses oleva info põhjal ning vajaduse korral rakendusasutusega konsulteerides. Lõikes 20 määratakse, et toetust ei anta tegevustele, millega alustati enne taotluse esitamist. Enne taotluse esitamist võib ära teha eeltööd nagu näiteks hinnapakkumiste võtmine kaugküttega liitumisele, ehitisregistri parandused, projekteerimised ning kokkulepped ehitustegevuseks, kuid toetatavate tegevustega ei tohi olla alustatud, sh ei tohi olla ostetud seadmed. Toetuse taotleja peab enne taotluse esitamist sõlmitud lepingu puhul tagama, et selles oleks ette nähtud maksekohustuste teke ja kaupade/seadmete tarne ning tööde teostamine ajaperioodil, mis on hilisem kui toetuse taotluse esitamine. See nõue tagab, et toetatakse projekte, mida ilma toetuseta poleks tehtud, ning et toetuse saajal polnud võimalust tegevusi toetuseta ellu viia. Lõikes 21 sätestatakse, et toetust antakse ainult investeeringuteks, mis ei hõlma fossiilkütuseid. Paragrahv 7 sätestab meetme raames toetatavate tegevuste abikõlbulikkuse perioodi detailid. Lõige 1 sätestab ajaraami projekti abikõlblikkusele ning lõige 2 kirjeldab projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust ning tingimusi. Paragrahv 8 seab meetme raames antava toetuse piirsumma ja osakaalu. Lõikes 1 määratakse toetuse osakaalud tiheasustuspiirkondades lõikes standardiseeritud ühikuhinnast. Toetuse jagamisel lähtutakse linnade, mitte omavalitsuse piiridest. Toetusprotsendi jagamisel on aluseks võetud maksimaalne võimalik toetuse andmise protsent. Aluseks on võetud „Regionaalse arengu tegevuskava (RETK)“, „Eesti 2035“, mis on seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muuhulgas piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste jm arenguvajadustega. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal. Märkimisväärseid erinevusi piirkondade vahel esineb inimeste olmetingimustes. Näiteks puudub 2020. a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt 19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida- Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati. Kui eelarvevahendeid esialgu ära ei kasutata (näiteks taotlejaid ei tule piisavas ulatuses) või kui toetus koondub liigselt ühte piirkonda ja jaguneb regionaalselt ebavõrdselt, siis saame vajaduse korral toetusprotsenti muuta ja toetustingimusi korrigeerida. Selles sekkumises toimub toetuse andmine ainult ühe määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses. Lõikes 2 määratakse igale toetatavale tegevusele kindel ühikuhind. Vastav analüüs on listaud seletuskirja lisana. Näiteks ahju soetamiseks, paigaldamiseks või ehitamiseks on seatud ühikuhind 6400 eurot, mis tähendab, et toetuse suurus sellele tegevusele on 3200 või 4480 eurot, seda vaatamata tegelikule kulule. Ahju lammutamise kulud tuleb katta omavahenditest. Ühikuhinnad on saadud, võttes aluseks 2022. aasta vältel tehtud hinnapakkumised nimetatud toetatavatele tegevustele. Varasemaid hinnapakkumisi ei arvestatud, sest hinnad on aastatega oluliselt muutunud. Ühikuhindasid arvestatakse täisühikutes. Näiteks maasoojuspumba ja 10 radiaatori paigaldamiseks Paide linnas on võimalik toetus 7050+2280=9930 eurot (kuna 10 arvestus käib täisühikutes, siis ei ole võimalik arvutust teha 10 radiaatori kohta, sest see ületab määruse § 8 lõikes 4 toodud maksimaalse toetuse suuruse). Lõikes 3 seatakse kaugküttega liitumisega seotud tegevustele kindlasummalise makse osakaal, mis on sama nagu ühikuhinna puhul. Kuna kaugküttega liitumiseks vajalike kaevetööde maht ja keerukus on iga taotluse juures erinev, on sel puhul valitud ühikuhinna asemel kindlasummaline makse. Kuna paljudel piirkondadel pole võimalik kaugküttega liituda, on siin oodatav taotluste maht pigem väike, mis suurt töökoormust endaga kaasa ei too. Lõikega 4 kehtestatakse toetuse maksimaalne suurus, nimetatu kehtib nii lõikes 2 kui lõikes 3 toodud kuluhüvitamisviisi puhul. Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50–70%, arvestades regionaalse erisusega. Rakenduskava järgi on selle meetme puhul toetuse osakaaluks kuni 70% ja omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades tarvis jaotada toetuse rakendamiseks ette nähtud eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetusesaajate vahel, olenemata sellest, milliseid toetatavaid tegevusi nad projekti raames teevad. Selleks on toetusmääraks seatud 50–70% osakaal kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule võimaldab 50–70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna toetusmeetme raames on toetatavate projektide elluviijaid mõistlikult eeldades rohkem, kui neid oleks juhul, kui toetuse eelarve ammenduks varem. Kui eelarvevahendeid esialgu ära ei kasutata (näiteks taotlejaid ei tule piisavas ulatuses), siis saame vajaduse korral toetusprotsenti muuta ja toetustingimusi korrigeerida. Selles sekkumises antakse toetust ainult selle määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele Paragrahv 9 sätestab nõuded taotlejale. Lõikes 1 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Juriidilised isikud meetme raames toetust ei saa, kuna meede on loodud füüsilistele isikutele. Toetust saab taotleda toetuse saamise tingimustele vastava elamu omanik või ühisomandi korral volitust omav üks ühistest omanikest. Toetuse taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või korteriomandi füüsilisest isikust omanik või füüsiline isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust ühistest omanikest, keda on volitanud esindama kõik teised füüsilistest isikutest ühised omanikud. Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse taotlemist juhul, kui elamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis. Kuna toetust saab taotleda vaid füüsiline isik, saab toetust vaid talle proportsionaalselt kuuluvale osale. Lõikes 3 täpsustatakse juhtu, kus toetust antakse taotleja ainukasutuses olevale tehnosüsteemile. Sellisel juhul pole rida- ja kaksikelamu ning kahe korteriga elamu korral teiste omanike volitus vajalik. Lõike 4 kohaselt ei tohi taotleja olla isik, kes on viimase viie aasta jooksul rikkunud rakendusüksusega sõlmitud lepingu tingimusi või haldusaktis olnud kohustusi selliselt, et talt on nõutud vähemalt osaliselt toetust tagasi. See nõue vähendab pahatahtlike taotlejate taotluste riski. Paragrahv 10 sätestab toetuse taotleja kohustused. 11 Punktis 1 sätestatakse, et taotleja peab esitama nõuetekohase taotluse ning õigeaegselt ka lisateabe, kui rakendusüksus seda nõuab. Samuti peab taotleja laskma kontrollida enda vastavust nõuetele ning andma võimaluse teha ka paikvaatlust elamus, kus toetuse abil küttesüsteemi rekonstrueeritakse. See peaks vähendama pettuseriski. Taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele kõikidest muudatustest esitatud informatsioonis, mis mõjutab toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Rakendusüksus esitab taotlusvooru juures taotlejale info, mis on keskkonna- ja kliimaeesmärgid, mida taotleja peab kinnitama. Keskkonnanõuded, millega taotleja peab arvestama, on kajastatud korraldusasutuse veebilehel https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse- saajale/keskkonnanouded. Punktis 2 täpsustatakse, et taotleja kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba taotluses toodud nõuete täitmisega. Kliimakindluse tagamisele kaasaaitamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Punktis 3 sätestatakse toetuse saajale lisakohustus teha majandus- ja taristuministri 03.07.2015.a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ §-s 13 nimetatud erakorraline elektripaigaldise audit. Erakorraline audit tehakse vastavalt vajadusele. Vajadus võib ilmneda näiteks siis, kui elektripaigaldise olukorra üle soovitakse saada sõltumatut hinnangut. Põhjuseks asjaolu, et paigaldatav õhk-vesi soojuspump ei pruugi sobida olemasoleva hoone elektrisüsteemi, kui viimane on liialt vana või vähese võimsusega ja see võib kaasa tuua raskete tagajärgedega tulekahju. Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 8 sätestatud piirmäärasid. Dokumendid, mis tõestavad projekti toetatavate tegevuste elluviimist, tuleb esitada vormil, mille on kinnitanud rakendusüksus. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotluses peavad olema üldandmed taotleja ja projektis osaleva elamu kohta. Oluline on ka elamu asukoht, mis peab olema § 6 lõigetes 9 ja 10 nimetatud tiheasustuspiirkondades. Kirjas peab olema ka eesmärk, mida soovitakse toetuse abil saavutada, ning tegevuste kirjeldus, mida toetuse abil tehakse. Esitada tuleb ka kütteseadme projekteerimise maksumus ja selle projekteerija ning ka §-s 8 kirjeldatud abikõlblikud kulud liigendatult. Taotlusesse tuleb lisada ka taotleja kinnitus, mis näitaks, et kõik esitatud andmed on õiged. Juurde tuleb panna ka kõik vajalikud lisadokumendid, nagu kirjeldatud järgnevas lõikes 3. Lõikes 3 sätestatakse taotlusele lisatavad lisadokumendid. Juurde tuleb lisada volikiri, kui taotleja tegutseb volituse alusel, näiteks esindab ridaelamu projekti. Vajalik on ka ehitusprojekt, mis vastab ehitusseadustiku §-le 13 või tehniline kirjeldus. Kui taotletakse kaugküttevõrguga liitumist, tuleb esitada ka kaugkütteettevõtja väljastatud liitumispakkumine ja eelarveprojekt. Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise protsessi. Paragrahv 12 kirjeldab taotlusvooru avamist puudutavaid tegevusi. 12 Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes annab selle info edasi rakendusüksusele. Lõikes 2 kirjeldatakse avalikkuse teavitamist taotlusvooru avamisest. Taotlusvooru avamise tähtpäev ja eelarve avaldatakse vähemalt kümme päeva enne taotluste vastuvõtu algust üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse kodulehel. Rakendusüksuse kodulehe kaudu teavitatakse avalikust ka juhul, kui taotluste vastuvõtt peatatakse toetuse eelarve ammendumise tõttu. Paragrahv 13 sätestab toetuse taotlemise tähtaja ja taotlemise viisi. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluste vastuvõtt toimub seni, kuni toetuste eelarve on ammendunud. Lõike 2 kohaselt esitab taotleja digitaalselt allkirjastatud taotluse rakendusüksuse e-toetuste keskkonnas. Seejuures ei võeta taotlusi vastu enne taotlusvooru alguskuupäeva. Lõikes 3 kirjeldatakse juhtu, kui e-toetuste keskkonnas peaks esinema tõrkeid. Sel juhul rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2. Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi. Paragrahv 14 kirjeldab detailsemalt taotluse esitamist ja toiminguid taotlusega. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja tingimustel, mis on seatud §-s 11. See tagab, et taotlused oleksid võrreldavad, ühesugused ja neid saaks kiiremini menetleda. Lõikes 2 määratakse, et taotluse vastuvõtmisele kohaldub ühendmääruse § 5. Lõikes 3 loetletakse rakendusüksuse tehtavaid toiminguid. Lõikes 4 sätestatakse, et taotlusi vaadatakse läbi esitamise järjekorras. Lõikes 5 täpsustatakse tegevusi, mida tehakse taotluse läbivaatamisel. Lõikes 6 antakse rakendusüksusele võimalus puuduste korral küsida taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, et otsus taotluse kohta oleks põhjalik ja kaalutletud. Puuduste kõrvaldamiseks on taotlejale antud mõistlik aeg, milleks on kuni kümme tööpäeva. Lõikes 7 kirjeldatakse, millal loetakse taotlus nõuetele vastavaks. Lõikes 8 loetletakse, millistel juhtudel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Lõikes 9 sätestatakse, millal teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõikes 10 sätestatakse taotluse menetlemise tähtaeg ning tingimus, mil võib seda pikendada. Paragrahv 15 sätestab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab sätestatud valikukriteeriumitele. Valikukriteeriumid, millele taotluses kajastatud projekt peab vastama, enne kui rakendusüksusel on võimalik kinnitada, et projekt on rahastamiseks vajaliku lävendi ületanud, on esitatud järgmisena. 13 1) Projekti kooskõla „Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ välisõhukaitse ja kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse §-s 5 toodud näitajate kaudu). Eelnimetatud valikukriteeriumi loeb rakendusüksus täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide (sh ehitusprojekti) alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima ja keskkonnavaldkonnas sihti „keskkonnatrendide indeks“. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool toodud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 5 toodud näitajate kaudu). 2) Projekti põhjendatus. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 5 toodud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotluse lisadokumendid (nt ehitusprojekt) kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust. Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest: projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) välisõhukaitse ja kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030, projekti mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatus, kuluefektiivsus, taotleja suutlikkus projekti ellu viia, projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima- ja keskkonnavaldkonnas. 3) Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi täitmise üle otsustamisel lähtub rakendusüksus määruse § 11 lõikes 2 nimetatud taotluses sisalduvast infost. Kui taotleja on esitanud eelarveprojekti rakendusüksuse poolt ettenähtud vormil, loeb rakendusüksus projekti kuluefektiivseks, kui eelarveprojekti alusel on võimalik asuda põhjendatult seisukohale, et kavandatav eelarve on turusituatsioonile vastav. Kui toetuse taotleja ei esita eelarveprojekti ja kavandavate tegevuste maksumus selgub taotlusest või selle muust lisadokumendist või esitatud teabest, loeb rakendusüksus kriteeriumi täidetuks, kui olemasoleva info alusel puudub põhjendatud alus eeldada, et projekti elluviimise kulud ei vasta turusituatsioonile. 4) Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus taotluses esitatud andmete põhjal. Rakendusüksus loeb taotleja suutlikuks projekti ellu viima üksnes juhul, kui taotleja vastab kõigile määruses taotlejale sätestatud nõuetele. 5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele. Projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika peavad vastama määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 7-le. Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus. 14 Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevaid toetuse saaja õigusi, kohustusi ja tingimusi. Lõikes 3 tuuakse välja, et rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul. Paragrahv 17 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Lõikes 2 öeldakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab meetme eelarve vaba jäägi, v.a seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu sätestatud ühendmääruse § 9 lõikes 1. Lõikes 3 kirjeldatakse rakendusüksuse õigusi juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Lõikes 4 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata otsus taotlejale edastatakse. Paragrahv 18 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimustega. Lõikes 1 tuuakse välja, millal on taotluse osaline rahuldamine lubatud. See toimub vaid juhul, kui saavutatakse toetuse andmise eesmärk. Vastasel juhul on risk, et toetussumma makstakse välja asjata. Lõikes 2 nähakse ette, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 sätestatud korras. Lõikes 3 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 järgi. Lõikes 4 kirjeldatakse juhtu, kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada. Sellisel juhul saab taotleja toetust alles pärast seda, kui ta on täitnud rakendusüksuse poolt ette kirjutatud tingimused. Lõikes 5 sätestatakse taotluse osalise rahuldamise aluseks olevad asjaolud. Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse, millisel juhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust ja millal tunnistatakse see kehtetuks. Paragrahv 19 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi. Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Lõikes 2 loetletakse juhud, millal on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, seda juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema. 15 Paragrahv 20 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise protsessi. Lõikes 1 reguleeritakse, millal tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. See toimub ühendmääruse § 14 ja § 37 lõike 7 järgi. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu kohaselt. Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi. Paragrahv 21 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saaja õigus saada rakendusüksuselt infot ja selgitusi toetuse saamiseks vajalike nõuete ning kohustuste kohta, mis on sätestatud määruses. Lõikes 2 seatakse toetuse saajale kohustused, mis on märgitud ühendmääruse §-s 10, ning sealhulgas on ka kohustus, et projekti elluviimiseks on olemas ettenähtud load ja kooskõlastused. Toetuse saaja peab võimaldama rakendusüksuse volitatud isikul teha tööde kontrollimiseks paikvaatlust, et veenduda lubatud tööde tegemises. Punktis 3 seatakse toetuse saajale nõue tagada elamu kasutamine elamuna vähemalt viis aastat pärast projekti lõppmakse kuupäeva. Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse aruannete esitamise protsessi. Paragrahv 22 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. Lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse, mida peab toetuse saaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle esitama. Aruande esitamisel on oluline roll rakendusüksusel, kes täpsustab vastavalt taotlusele, kui tihti ja millal peab aruande esitama. Eelnõu 9. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi. Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetust makstakse määruse § 5 lõikes 1 loetletud tegevustele ja seda vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. Maksmise aluseks on ühendmääruse § 28. Lõikes 2 kirjeldatakse, millest lähtutakse toetuse maksmisel. Lõikes 3 nõutakse, et toetuse saaja esitaks e-toetuse keskkonna kaudu kõik vajalikud dokumendid, mis on tarvilikud toetuse saamiseks. Lõikes 4 loetletakse lõikes 3 mainitud vajalikud dokumendid. Tööde tegemiseks sõlmitud lepingu võib sõlmida ka näiteks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk e-kirja teel, aga seda eeldusel, et kirjavahetusest on võimalik piisavalt täpselt määrata lepingu pooled, tööde mahud ja maksumused. Toetuse saaja peab esitama vastava kirjavahetuse rakendusüksusele. Kütteseadme uuendamisel tuleb endise seadme eemaldamise kohta esitada fotod. Üleandmise- vastuvõtmise akt peab alati olema. Punkti 8 alusel on rakendusüksusel õigus küsida täiendavaid dokumente ja/või tõendeid, mille alusel on võimalik jõuda veendumusele, et toetatavate tegevustega seotud kulusid ei ole toetuse saaja enne toetuse taotluse esitamist tasunud, projekti elluviimiseks vajalike töödega ei ole alustatud ning kaupu ja seadmeid ei ole soetatud enne toetuse taotluse esitamist. Paragrahv 24 sätestab, millal võib rakendusüksus peatada toetuse maksmise menetlemise. Seda tehakse ühendmääruse §-s 33 sätestatu põhjal. Eelnõu 10. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. 16 Paragrahv 25 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSSi §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal. Paragrahv 26 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb esitada enne halduskohut rakendusüksusele ÜSSi § 31 kohaselt ja see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi järgi esitatakse ka vaie, mis on tehtud auditi aruande alusel. 4. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. 5. Määruse mõju 5.1. Mõju riigi julgeolekule Meetme tulemusena paraneb majapidamiste küttesüsteemide seisukord ning need muutuvad efektiivsemaks. Seeläbi väheneb primaarenergia kasutus, mis annab oma panuse nii majapidamise kui ka riigi energiasõltumatusele. 5.2. Mõju majandusele Meetmel puudub oluline mõju majandusele. Eeldatavasti elavneb meetme mõjul ajutiselt tegevus soojuspumpade ja ahjude turul ning suurem nõudlus tekib ka kvalifitseeritud pottseppade järele. Eesmärgiks on õhukvaliteedi parandamine. 5.3. Mõju keskkonnale Kohtküte põhjustab kütmisperioodil lokaalsel tasemel õhukvaliteedi halvenemist, esineb kõrgeid peenosakeste ja benso(a)püreeni (B(a)P) tasemeid. Kohtkütte piirkondades on ahjude kütmisel väga suur mõju selle piirkonna inimeste tervisele ning õhukvaliteedile, mis tuleneb eelkõige vanadest tahkel kütusel põhinevatest kütteseadmetest. Meetme mõjul paraneb õhukvaliteet valitud tiheasutuspiirkondades, kuna küttesüsteemi uuendamisel vähenevad kütteseadme poolt põhjustatud õhusaasteainete, nagu peenosakesed ja B(a)P, kogused. Õhusaasteained mõjutavad läbi sisse hingatava õhu eelkõige inimeste tervist ning seetõttu on meetmel positiivne mõju ka inimesele. Oluline on märkida, et peenosakeste heitkoguste vähendamine panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, Eestile pandud kohustusse vähendada eriti peeneid osakesi 41% aastaks 2030 võrreldes aastaga 2005. Küttesüsteemi uuendamisel paraneb selle efektiivsus ning väheneb kütteseadme energia või kütuse vajadus. Eelkõige põletatakse vähem kütust, mille tulemusena paiskub õhku vähem saasteaineid ja kasvuhoonegaase, panustades üldiselt ka kliimaeesmärkidesse. Meetme täpsemat mõju keskkonnale on raske hinnata, sest hetkel puudub teadmine, missugustele küttesüsteemidele meetme käigus konkreetsemalt üle minnakse. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). ERFist ei toetata investeeringuid seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega, 17 välja arvatud tahketel fossiilkütustel, nimelt kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi, töötavate küttesüsteemide asendamiseks gaasiküttel töötavate küttesüsteemidega järgmistel eesmärkidel: a) kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ajakohastamine tõhusaks kaugkütteks ja -jahutuseks, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41; b) soojuse ja elektri koostootmisjaamade ajakohastamine tõhusa koostootmise seisundini, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34; c) investeeringud elamute ja hoonete maagaasiküttel töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse, mis asendavad söel, turbal, pruunsöel või põlevkivil põhinevad seadmed. Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. Meetme eelarve on kokku 26 428 571 eurot, millest ELi toetust on võimalik eraldada lihtsustatud kulude hüvitamisviisi kasutades 18 500 000 eurot. Sellele peab lisanduma omafinantseering vähemalt 7 928 571 eurot ulatuses. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Seaduseelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile. Eelnõu kohta esitasid ettepanekuid ja märkuseid Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu kohta esitasid mitteametlikult tähelepanekuid ja märkuseid Muinsuskaitseamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit. Ettepanekute ja märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas. 18 Säte Kommenteerija Kommentaar/ettepanek Tagasiside Meetme “Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord 2021- 2027“ eelnõu ja seletuskirja märkustega arvestamise tabel Majandus- ja Palume selgitada, miks ei ole õhk-õhk-soojuspumpade ARVESTATUD. Kommunikatsiooniminis soetamise toetamine abikõlblik. Õhk-vesi soojuspumpade puhul kogutakse teerium soojusenergia välisõhust ja antakse edasi maja vesiküttesüsteemile (kas radiaator- või põrandaküte). Õhk-õhk tüüpi soojuspumpadel puudub soojussalvestuse võimalus. Meetme raames toetatakse kütteseadmeid, kus soojussalvestusvõimalus on olemas. Majandus- ja Palume täiendavalt põhjendada, miks ei ole ARVESTATUD OSALISELT. Kommunikatsiooniminis tiheasustusalade puhul osa piirkondi toetatavad – Haabersti linnaosa lisatud toetatavate teerium näiteks Ida-Virumaal Narva ja Tallinnas Haabersti piirkondade hulka. Parandatud eelnõu ja linnaosa. Viimane on samas asustustiheduse ja ka seletuskirja. Narva linn ei ole lisatud, sest OÜ eelnõu seletuskirjas viidatud õhu-uuringu ahikütte Keskkonnainvesteeringute Keskuse tehtud saastenäitaja poolest eespool Piritat, mis aga on „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete toetatav piirkond. kaardistamine“ analüüsi ja metoodikat arvestades (PM2.5 > 6,5 mg/m3) on puudutatud ainult kaks inimest. Majandus- ja Teeme sarnaselt elektrisõidukite toetusmeetme puhul MITTEARVESTATUD. Kommunikatsiooniminis rakendatud nõudele ettepaneku lisada tingimus, et Juhime tähelepanu, et peame kõiki võrdselt teerium toetuse saaja on kohustatud pärast projekti lõppemist kohtlema ning mitte seadma ebavõrdsesse teatud perioodi jooksul tarbima vaid taastuvatest olukorda inimesi, kelle jaoks väiksemgi energiaallikatest toodetud elektrienergiat. Tõendades elektriarve muudatus võib osutuda kriitiliseks. seda näiteks toetuse saaja elektritarbimise lepingu ja Elektriautode puhul on teatav seos sellel tarbimisandmete info või toetuse saaja taastuvenergia rakenduslikul nõudel tõepoolest olemas, kuid tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmete meie hinnangul sellise nõude toomine esitamisega. kohtkütte meetmesse ei ole asjakohane. Samuti praeguses julgeolekuolukorras  (arvestades 2022/2023 talve) tundub ebamõistlik sellist nõuet rakendada. Majandus- ja Palume tagada toetuste väljamaksmisel, et järgitud ARVESTATUD. Kommunikatsiooniminis oleksid ka ehitusseadustikust tulenevad nõuded, sh Vastavate lubade ja nende olemasolu on teerium esitatud vajalikud load ja teatised ning tagatud reguleeritud § 21 lõike 2 punktis 1. andmete uuendamine ehitisregistris. Lisaks juhime tähelepanu, et ka omanik võib teha ise ehitustöid ning ehitusseadustik reguleerib ehitusprojekti. Eelnõu § 2 ja 3 Siseministeerium Eelnõu § 2 sätestab mõisted, mida loetakse tahkel MITTEARVESTATUD. kütusel põhinevaks lokaalseks kütteseadmeks (§ 2 lg Üldjuhul ei kasutata pliiti elamute primaarse 3) ja eelnõu § 3 lõikega 4 täpsustatakse ahju kütteseadmena ning pliitide jaoks vajaminev tähendust. Võttes arvesse Eesti riigi poolt energiahulk võrreldes lokaal- ja kohtkütte elanikkonnakaitsega tõstatatud kitsaskohti ja hiljutist jaoks vajamineva energiahulgaga aasta lõikes elektrikatkestusega seotud kriisi saartel, teeme on oluliselt väiksem. Seetõttu on lokaal- ja ettepaneku täiendada toetatavaid tegevusi ning lisada kohtkütte seadmete heited suuremad ja seda nimekirja pliit. Pliit on kasutatav nii ruumi kütmiseks, eriti kütteperioodidel tiheasustatud kui ka toidu valmistamiseks ja see mängib eriti olulist elamupiirkondades. Selle meetme eesmärk rolli elektrikatkestuste ja suuremate kriiside puhul. parandada õhukvaliteeti võimalikult Pliidi võib ehitada koos soojamüüriga kui ka ilma ja efektiivselt. Lisaks on Ettevõtluse ja see võib olla väiksemate eluhoonete puhul mõistlikum Innovatsiooni Sihtasutusel väikeelamute variant kui vaid ühte funktsiooni täitev ahi. rekonstrueerimistoetus ja lasterikaste perede kodutoetus, mille kaudu on abivajajatel võimalik pliitidele toetust küsida. 20  Siseministeerium Eelnõust ei selgu, kas kõiki tüüpe tahkel kütusel ARVESTATUD. põhinevaid kütteseadmeid peaks ehitama või Täiendatud § 6 lõiget 15. vahetama pottsepa kutsetunnistust omav isik, sh näiteks eelnõu §-i 5 lõike 3 punktis 7 nimetatud korstnasüsteemide ehitus ning moodulahjude ja - kaminate paigaldus. Juhime tähelepanu, et tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri võib kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus vastavalt tuleohutuse seaduse §-i 9 lõikele 1 Eelnõu § 5 lõige 3 Siseministeerium Siseministeerium teeb ettepaneku tuleohutuse ARVESTATUD. tagamiseks lisada eelnõu §-i 5 lõikesse 3 toetatava Eelnõusse lisatud § 10 lõige 3. Seletuskirjas tegevusena ja/või §-i 10 toetuse saajale esitatava sama lõike juures täpsustatud, et lisakohustus lisakohustusena majandus- ja taristuministri rakendub vastavalt vajadusele. 03.07.2015.a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ §-s 13 nimetatud erakorralise elektripaigaldise auditi läbiviimine. Erakorraline audit tehakse vastavalt vajadusele. Vajadus võib ilmneda näiteks siis, kui elektripaigaldise olukorra üle soovitakse saada sõltumatut hinnangut. Põhjuseks asjaolu, et paigaldatav õhk-vesi soojuspump ei pruugi sobida olemasoleva hoone elektrisüsteemi, kui viimane on liialt vana või vähese võimsusega ja see võib kaasa tuua raskete tagajärgedega tulekahju. 21 Sotsiaalministeerium Teeme ettepaneku, et toetuse määr jaguneks kaheks, MITTEARVESTATUD. millest esimest rakendatakse suhtelises vaesuses mitte Selle meetme eesmärk on parandada välisõhu olevatele taotlejatele ja lisaks luuakse eraldi üldine kvaliteeti ning üks eeldus selleks on jõuda toetuse määr kuni 90 % vähekindlustatud taotlejatele, võimalikult paljude vananenud et tagada ka neile võrdsed võimalused kütteseadmeteni tiheasutusega kliimaeesmärkide saavutamisel. Sotsiaalset tõrjutust elamupiirkondades (tulemusmõõdik 1850 võib kogeda inimene, kes elab suhtelises vaesuses ehk elamut), ilma et hakkaksime eristama allpool toimetulekupiiri, sügavas materiaalses kindlustatud ja vähekindlustatud taotlejaid. ilmajäetuses või leibkonnas, kus tööealised liikmed Kredexis on hetkel avatud kodutoetus osalevad tööturul minimaalselt. Sotsiaalset tõrjutust lasterikastele peredele, mille eesmärk on võib soodustada väike sissetulek, mistõttu ei saa parandada kolme- ja enamalapseliste endale lubada elementaarseid elutingimusi ega vähekindlustatud perede elamistingimusi. püsiesemeid, näiteks maksta üüri või tasuda kommunaalkulude eest, süüa täisväärtuslikku toitu, puhata kodust eemal, soetada auto, pesumasin või telefon. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal suhtelise vaesuse määr Eestis 22,8 %. Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14- aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,3) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Põhiseaduse §-st 28 lähtuvalt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Sotsiaalriigi printsiip annab igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. Samuti ei tohi riik olla 22  „pime” sotsiaalsete probleemide suhtes. Riik on kohustatud tegelema selliste aladega nagu vaesus, tervishoid ja keskkonnakaitse. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm – KOM(2010) 758 (lõplik) on kirjas, et energiapoliitika peab ka edaspidi arvestama tarbijate vajadustega ning vajaduse korral vähendama kütteostuvõimetuse ohtu. Haavatavamad rühmad on kütteostuvõimetuse eest paremini kaitstud, kui liikmesriigid rakendavad energiat käsitlevaid ELi kehtivaid õigusakte täies mahus ning kasutavad innovatiivseid ja energiatõhusaid lahendusi. Rahandusministeerium Toetuse andmisel tuleb tagada, et toetatud projektid ARVESTATUD. ning tegevused on kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika Õhk-vesisoojuspump ja maasoojuspump, mis fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ vastavad A++ klassile ongi uus tehnoloogia eesmärkide ning sealsete sekkumiste kirjeldustega, ning ka kaugküttevõrkudega liitumine on selle sealhulgas on rakenduskavas kirjas järgnev: määruse üks eesmärke. Tahkel kütusel „Lokaalkütte puhul on oluline edendada uusi põhineva kohtkütteseadme vahetamisel peab tehnoloogiaid ja võimaluse korral toetada eramajade uue kohtkütteseadme energiatõhususklass ühendamist kaugküttevõrguga või asendada olema vähemalt A+ ning see peab vastama olemasolevad kodumajapidamises kasutatavad ökodisaini direktiivi nõuetele. Eeldatakse, et kütteseadmed uute taastuvenergial töötavate turule jõuavad seadmed, mis vastavad kütteseadmetega, mis vastavad rangematele heite ökodisaini direktiivi nõutele. piirnormidele. [– – –] Kütteseadmed peavad vastama Komisjoni määrusele (EL) 2015/1189 ja muudele säästvuse nõuetele, sh ökodisaini ja energiamärgistuse standarditele. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid.“ 23 Eelnõu § 6 Rahandusministeerium Eelnõu §-i 6 Kulude abikõlblikkus tuleb lisada ARVESTATUD. lõikesse 13 viited Komisjoni määrusele (EL) Lisatud § 6 lõikesse 13 ning sama info lisatud 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ka seletuskirja. ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega ning Komisjoni määrusele (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse- kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega. Eelnõu § 15 Rahandusministeerium Eelnõu §-i 15 Projektide valikukriteeriumid ja - ARVESTATUD. metoodika tuleb lisada viide, et projektide valimiseks Eelnõus ja seletuskirjas täiendatud § 15. kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7 ning seletuskirja lisada viide seirekomisjonis kinnitatud läbivatele valikukriteeriumitele. Palume täiendada seletuskirja, et oleks üheselt ja arusaadavalt kirjeldatud, kuidas kriteeriume hinnatakse. Seletuskiri peab olema sõnastatud nii, et toetuse taotlejal on võimalik iga valikukriteeriumi puhul üheselt mõistetavalt aru saada, millistel juhtudel hinnatakse valikukriteerium täidetuks. 24 Rahandusministeerium Tunnustame, et olete võrreldes eelnõu varasema MITTEARVESTATUD. versiooniga diferentseerinud toetusmäärasid ning Paragrahvi 8 lõikes 1 on selgitused olemas - kehtestanud kõrgema toetusmäära kolmele toetuse osakaal on tiheasustuspiirkondades maakonnale – Ida-Virumaale, Jõgevamaale ja lihtsustatud kuluhüvitamise viisist Valgamaale. Palume seletuskirja täiendada ning standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse lisada, millistel alustel just nendele maakondadele hinnaastmestiku alusel. eristus tehti. Rahandusministeerium Soovitasime konsultatsioonide käigus analüüsida ARVESTATUD. teiste elamumajanduse toetusmeetmete Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50– toetusmäärasid, et vältida ülekompenseerimist ja 70%, arvestades regionaalse erisusega. toetuse koondumist suurematesse linnadesse. Palume Rakenduskava järgi on selle meetme puhul seletuskirja lisada põhjendus, miks 50-70% toetuse osakaaluks kuni 70% ja toetusmäär on antud meetme puhul optimaalne. omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades tarvis jaotada toetuse rakendamiseks ette nähtud eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetusesaajate vahel, olenemata sellest, milliseid toetatavaid tegevusi nad projekti raames teevad. Selleks on toetusmääraks seatud 50–70% osakaal kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule võimaldab 50–70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna toetusmeetme raames on toetatavate projektide elluviijaid mõistlikult eeldades 25  rohkem, kui neid oleks juhul, kui toetuse eelarve ammenduks varem. Rahandusministeerium Samuti soovitasime jälgida toetuse regionaalset ARVESTATUD. jagunemist ning toetuse liigse koondumise puhul näha Kui toetust ära ei kasutata, siis avame määruse ette võimalus toetustingimuste muutmiseks. muutmiseks ning kaalume toetusmäärade Seletuskirjas sellele võimalusele ei viidata ning muutmist ning toetustingimuste toetusmäära muutmise võimalust nähakse ette juhul, korrigeerimise võimalust. Lisatud seletuskirjas kui toetust ei kasutata ära. Palume seletuskirja lisada § 8 lõike 1 ja 4 selgituse juurde. toetuse tiheasustusalade vahel jaotumise jälgimine ning vajadusel toetustingimuste korrigeerimise võimalus. Rahandusministeerium Juhime tähelepanu sellele, et elukeskkonnaga MITTEARVESTATUD. rahulolu küsitlustes uuritakse näitajat ka alateemade Piirkonnad on välja valitud OÜ Eesti kaupa, millest üheks on muuhulgas „Rahulolu Keskkonnauuringute Keskuse uuringu lähiümbruse välisõhu kvaliteediga“. Selle näitaja „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete põhjal on kõige rahulolematumad Maardu linna, kaardistamine“ põhjal. Selle uuringu järgi Lüganuse vald, Kohtla-Järve linna ja Jõelähtme valla välja valitud piirkondades on kütteperioodidel elanikud. Palume kaaluda ka selle näitaja lisamist välisõhu kvaliteediga probleem koht- ja analüüsi. Uuring on leitav siin: lokaalkütte tõttu kõige halvem. Uuringuga on https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike- võimalik tutvuda lähemalt - Kohtkütte rahulolu-2022. piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine | Nimetatud valdades pole välisõhu kvaliteediga probleeme mitte koht- ja/või lokaalkütte pärast, vaid seal tegutsevate ettevõtete pärast. 26  Selle meetmega me ei lahenda tööstusheite probleemi. Eelnõu § 2 lõige 6 Muinsuskaitseamet § 2 lg 6 defineerib mõiste kütteseadme uuendamine. ARVESTATUD. Seletuskirja vastavas osas on uuendamist kirjeldatud Muinsuskaitse ettepanekud on lisatud kui vana ahju eemaldamist, v.a muinsuskaitseliste seletuskirjas vastavate punktide juurde. piirangute korral. Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et kultuuriväärtusega ahje leidub ka muinsuskaitseliste piiranguteta elamutes (enamasti on tegemist vanemate pott- või plekk-kestaga ahjudega), mistõttu soovitame seletuskirja täiendada ajalooliste ahjude restaureerimise võimalusega. Ahju uuendamine võib tähendada ka ahju restaureerimist, mille käigus ahju sisu asendatakse ja väliskest taaskasutatakse (rakendatav enamikul väärtuslikel pottahjudel ja vanematel plekk-kestaga ahjudel). Samuti on sageli taaskasutatavad ahju kvaliteetsed metallosad (uks, tuhaluugid, siibrid jms). Eelnõu § 6 lõige 16 Muinsuskaitseamet § 6 lg 16 on nõue, et soojuspumba või katla ARVESTATUD. paigaldamise korral tuleb olemasolev ahi lõplikult Muinsuskaitseameti ettepanekute on eemaldada või uuendada. Seletuskirjas on toodud, et arvestatud ning ettepanekud on lisatud ahju võib säilitada muinsuskaitseliste piirangute korral seletuskirja. (otsene sõnastus: juhul kui muud õigusaktid selle keelavad). Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et kultuuriväärtusega ahje leidub ka muinsuskaitseliste piiranguteta elamutes (enamasti on tegemist vanemate pott- või plekk-kestaga ahjudega), mistõttu on 27  lausaline lammutamise nõue kultuuriväärtusi hävitav. Soovitame anda võimalus säilitada kultuuriväärtuslikke ahje mittetöötavana, nö maketina. See võimaldab neid ahje hiljem ka soovi korral restaureerida ja taas kasutusele võtta. Muinsuskaitseamet Meetme rakendusliku poole pealt teeme ettepaneku, et MITTEARVESTATUD. mälestiste ja muinsuskaitsealadel asuvate elamute Paragrahvi 21 lõike 2 punktis 1 on vastav puhul oleks nõutav Muinsuskaitseameti poolt nõue sees. kooskõlastatud ehitustööde projektdokumentatsioon. Maaeluministeerium Teadaolevalt on elamute kütmiseks võimalik kasutada MITTEARVESTATUD. ka näiteks biometaanil töötavaid gaasikatlaid ja Sellised seadmete olemasolu nappus ei lase veesoojendeid. Lisaks kasutatakse üha rohkem meil teha ühikuhinna analüüsi ning seetõttu ei päikesekütte paneele nii hoonete kütmiseks kui ka ole meil võimalik ühikuhinna alusel sooja vee tootmiseks. Samuti on võimalik kasutada väljamakseid teha. Gaasikatelde puhul ei ole vesinikul töötavaid katlaid. Kõik eelnevalt nimetatud võimalik kontrollida, et kas taotleja kasutab tundub hetkeseisuga reguleerimisalast välja jäänud biometaani või maagaasi. Maagaas ei ole olevat. Palume võimalusel kaaluda nimetatud taastuvenergia EL-i taastuvenergia direktiivi küttekollete toetamist. mõistes. Maaeluministeerium Tekkisid järgmised küsimused, mille osas palume teil MITTEARVESTATUD. määruse tekst läbi mõelda ja võimalusel kaaluda Vanade küttesüsteemide lammutamine ei nimetatud tegevuste toetamist: Kas toetuskõlbulikeks kuulu abikõlblike kulude alla, sest sõltuvalt kuludeks võib liigitada ka vanade küttesüsteemide kütteseadmest ja reaalsest olukorrast ei ole lammutamise tööd, näiteks õli katelde ribide või võimalik neile ühikuhinda määrata. mahutite keldrist välja vedamine ja koristustööd? Elamu küttesüsteemiga täiendava nullheitega Kuidas liigitub toetusõiguslikkuse alla näiteks elamu hooajaliselt kasutatav kütteallika liitmine ei küttesüsteemiga täiendava nullheitega hooajaliselt kuulu toetusõigusliku kulu alla, sest tegu on, 28  kasutatava kütteallika liitmine (päikeseküttepaneelid, nagu ka mainitud - hooajalise lahendusega, vesinik)? Eelnevale lisaks jääb arusaamatuks, kuidasmis kütteperioodil ei aita saavutada välisõhu on küttesüsteemide toetamine seotud sissejuhatuses kvaliteeti vastavas mahus. Lisaks on mainitud kiirgusohutuse programmitegevuste standardiseeritud ühikuhinna alustel keeruline eesmärkide saavutamisega sellistele seadmetele ühikuhinda määrata nende seadmete vähesuse tõttu. Kiirgusohutuse programmitegevuste eesmärkide saavutamisega ei olegi meede seotud. Seletuskirjas on toodud, et toetust eraldatakse tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ programmitegevuste „Õhukvaliteedi parendamine“ eesmärkide saavutamiseks. TERE programmi „Keskkonnakaitse ja - kasutus“ meetme nimetus on „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, mille all on õhukvaliteedi parandamise tegevused. Eelnõu § 8 lõige 1 Maaeluministeerium Teeme ettepaneku vähendada eelnõu § 8 lõike 1 MITTEARVESTATUD. kohaseid toetuse määrasid Tallinna linnaosade ning Meie hinnangul on ka suuremates linnades Tartu puhul, näiteks 30%-ni. Seletuskirjas on väiksema sissetulekuga inimesi, kes sellise selgitatud, et toetusmäärade seadmisel on aluseks erisuse puhul toetust küsima ei tule ning võetud „Regionaalse arengu tegevuskava (RETK)“, ja nimetatud väiksema sissetulekuga inimestel „Eesti 2035“, mis on seadnud sihiks piirkondlike võivad olla vananenud kütteseadmed. erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning Ebamõistlik on langetada toetusmäära tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema piirkondades, kus kohtküttest tulenev kompetentsi ruumiloomes, et aidata muuhulgas probleem välisõhu kvaliteediga on kõige piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste jm suurem. arenguvajadustega. Samas on toetuse määrad kahes 29  enim kasvavas piirkonnas (Tallinn ja Tartu) samad, mis enamikes abikõlblikes sihtpiirkondades. Nii Tallinnas kui ka Tartus on sihtgrupi ehk füüsiliste isikute keskmine sisstulek oluliselt suurem, kui mujal Eestis. Seega ei ole põhjendatud nendes piirkondades elamute kütteseadmete vahetamise toetamine sama toetusmääraga, kui väiksemates linnades, kus sissetulekud on oluliselt madalamad. Maaeluministeerium Eeltoodud ettepanekust lähtuvalt palume eelnõu MITTEARVESTATUD. mõjude osa täiendada ka regionaalsete mõjudega, Piirkonnad on välja valitud Eesti võttes arvesse, et hetkeolukord erinevates Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringu piirkondades on erinev. „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine“ põhjal. Uuring kaardistab probleemse välisõhuga piirkonnad. Meede on mõeldud tiheasustusega elamupiirkondades õhukvaliteedi parandamiseks. Maapiirkondades, kus elamud paiknevad hajutatult, ei teki probleemi välisõhu kvaliteediga. Uuring on leitav - Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine | Eelnõud § 5 lõige 4 Eesti Linnade ja § 5 lõiget 4 on vaja täpsustada, et oleksid selged MITTEARVESTATUD. Valdade liit toetatavad tegevused. Eraldi tuleb kajastada kinnistu Paragrahvi 6 lõikes 4 täpsustatakse, millised pealseid tegevusi ehk tarbijapaigaldist KKütS mõistes tööd kaugküttevõrguga liitumisel on (kaugküttetorustik, soojussõlm, mõõdusõlm) ja toetatavad - kaevetööd, torustiku rajamine, kinnistu väliseid tegevusi (liitumispunktist ehk võrgu kaugkütte trassiga ühendamine ning ja tarbijapaigaldise ühenduskohast võrguettevõtte liitumistasud. Tarbijapaigaldist ei määrata võrgu poolsed torustikud ja seadmed) liitumistasu võrgu osana KKütS-is. Kaugküttevõrguga eest. Sõnastus ja mõisted tuleb ühtlustada KKütS liitumisel on toetus kindlasummaline makse, mõistetega ja kehtestatud regulatsiooniga. mida reguleerib määruse § 8 lõike 3 punkt 1. Kaugküttega liitumise puhul on toetussumma 30  elamu kohta sama, mis kaugküttega liitumise, torustiku ja soojussõlme rajamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve, mis määratakse toetuse eraldamise otsusega, arvestades § 8 lõikes 1 määratud toetuse osakaalu. Toetuse osakaal on tiheasustuspiirkondades lihtsustatud kuluhüvitamise viisist standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse hinnaastmestiku alusel. Eelnõu § 5 lõige 3 Eesti Linnade ja § 5 lõike 3 p 1 ja 2 puhul tuleb täpsustada, kas ARVESTATUD. punkt 1 ja 2 Valdade liit soojuspumpade paigaldamisel on toetatavad tegevused Täpsustatud seletuskirjas. elamu elektripaigaldise ümberehitamisega ja elektriliitumise tingimuste (peakaitsme võimalik suurendamine) muutmisega seotud kulutused. Eelnõu § 6 lõige 7 Eesti Linnade ja § 6 lõikes 7 on esitatud nõue projekteerijale ja ARVESTATUD. Valdade liit ehitajale. Enamjaol juhtudel nõuded ei kohaldu. Riigilõiv ja omanikujärelevalve ei ole Nimelt elamu tehnosüsteemi (kütteseade ja sellega abikõlblik. Täpsustatud seletuskirjas. seotud ehitise osad) kvalifitseeruvad EhS § 4 lõike 3 järgi ümberehitamiseks ja EhS lisa 1 järgi on vajalik ehitusteatis ja ehitusprojekt. Seega tegemist ei ole loakohustusliku ehitamisega ning EhS § 24 kvalifikatsiooninõuded kehtivad ainult lõike 2 p 1 (auditikohustuslik soojustorustik), 2 (auditikohustuslik soojustorustik), 3 (auditikohustuslik soojustorustik) , 4, 5, 9 puhul. § 6 tingimusi tuleb täpsustada. On selgusetu, kas omanikujärelevalvega seotud kulutused on abikõlbulikud või kas riigilõivud on abikõlblikud. 31 Eelnõu § 6 lõige 9 Eesti Linnade ja Teeme ettepaneku lisada § 6 lõige 9 loetellu Raplamaa MITTEARVESTATUD. Valdade liit valdade keskused: Rapla linn, Kohila alev, Märjamaa Linnad ja linnaosad on valitud välja OÜ alev. Nimetatud Raplamaa valdade keskused on Keskkonnauuringute Keskuse uuringu mitmest nimekirjas nimetatud asulast suuremad ja ei „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete ole teada ühtegi kaalukat fakti, miks Rapla linnas, kaardistamine“ põhjal, mis on lisatud Kohila ja Märjamaa alevis olevad ehitised oleksid seletuskirja. Täpsemalt saab uuringuga abikõlbmatud. Arusaamatuks jäävad alused, mille tutvuda - Kohtkütte piirkondade ja põhjal määratakse toetuse saajad. Märgime, et määrus kütteseadmete kaardistamine | tugineb OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamise uuringule, mis ei ole aga avalikult kättesaadav. Ka seletuskirjas ei ole lisatud linki sellele uuringule, uuring võib olla aga oluline määruses tehtud valikute mõistmiseks. Eelnõu § 6 lõige 10 Eesti Linnade ja § 6 lõikes 10 tuleb tuua ära kõik Tallinna linnaosad OSALISLET ARVESTATUD. Valdade liit või jätta ära ning muuta lõikes 9 toodud loetelu punkti Haabersti lisatud toetatavate piirkondade 1. Mustamäe, Haabersti ja Lasnamäe linnaosade nimistusse. Oli ta esialgselt välja jäänud väljajätmine ei ole millegagi põhjendatud. Neis linnaosa geograafia tõttu. Linnad ja linnaosades on samuti enne 2010 a ehitatud elamuid, piirkonnad on valitud välja OÜ mis vastavad toetuste tingimustele. Toetusele vastavad Keskkonnauuringute Keskuse uuringu elamud on koondunud linnaosades kindlatesse „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete piirkondadesse, kus määrusega lahendatav probleem kaardistamine“ põhjal, mis on lisatud ei ole väiksem kui mistahes muus tiheasutuse seletuskirjale. Täpsemalt saab uuringuga piirkonnas. Eelnõu seletuskirja § 6 lõike 10 selgitus tutvuda - Kohtkütte piirkondade ja on arusaamatu ja pigem ei toeta määruse eelnõu. kütteseadmete kaardistamine | 32 Eelnõu § 5 Eesti Linnade ja §-s 5 on üheselt vaja välja tuua, et toetust saab ARVESTATUD. Valdade liit kütteseadme soetamiseks ja ümberehitamiseks juhul, Täpsustatud seletuskirja. kui elamu paikneb kohaliku omavalituse poolt määratud kaugküttepiirkonnas. Nõude kehtestamisel peaks lähtuma õiguskantsleri 09.04.2018 märgukirjast nr 6- 8/171496/1801670(https://www.oiguskantsler.ee/sites/ default/files/field_document2/M%C3%A4rgukiri %20kaugk%C3%BCtteseaduse%20%C2%A7%205% 20probleemidest.pdf) toodust ja Euroopa Liidu direktiividest. Vajadusel tuleb muuta samaaegselt kaugkütteseadust või seletuskirjas ära tuua KKütS ja EhS mõju kütteseadmete ümberehitamise regulatsiooni kohta. Eelnõu § 10 Eesti Linnade ja § 10 võiks täiendada nõudega ehitusprojekti ARVESTATUD. Valdade liit koostamise ja kas ehitusloa või ehitusteatise esitamise Paragrahvi 11 lõike 3 punktis 2 küsitakse seda nõudega, mis tuleneb EhS. lisadokumendina, Ehitusteatise/loa esitamise reguleerime § 23 lõikes 4 ehk toetuse väljamaksmise tingimuste all. Sisuliselt peab taotleja seda tõendama väljamaksmisel. Teine variant on jätta § 11 lõike 3 punktist 2 välja sõna „olemasolul“. Arutame seda veel, aga arvestame märkusega. Eelnõu § 11 Eesti Linnade ja §-s 11 peaks täpsustama nõudeid projekteerimise ja MITTEARVESTATUD. Valdade liit ehitamise osas, lähtudes EhS. § 11 lõikes 2 p 4 on Andmeid küsitakse, kuna vastavalt määruse § öeldud, et tuleb esitada andmed projekteerimise 6 lõikele 7 peavad kõik toetuse saamise teostaja kohta. Täpsustamata on, milliseid andmeid aluseks olevad tegevused olema kooskõlas soovitakse. Selgusetu on, miks andmeid küsitakse kehtivate õigusaktidega. Projekteerija ja ehitaja peab olema ettevõtja, kes vastab ehitusseadustiku §-des 21–25 toodud nõuetele. 33  Andmete all on silmas peetud rekvisiite, mille alusel on võimalik konkreetne ettevõtja tuvastada. Eelnõu § 15 Eesti Linnade ja §-s 15 toodud valikukriteeriumite rakendamise kohta ARVESTATUD. Valdade liit ei ole toodud objektiivseid nõudeid ja Nende sisu tuleneb ühendmäärusest ning kaalumistegurid. Seega otsus võib jääda mõistlik on seletuskirjas täpsustada. Lisatud subjektiivseks ja tekitada vaidlusi ning taotlejate ka vastav täiendus ja kommentaar määruse ebavõrdset kohtlemist. Vajab täiendamist. eelnõu dokumenti. Eelnõu § 23 lõige 4 Eesti Linnade ja § 23 lõikes 4 on toodud, et väljamaksmise taotlusele ARVESTATUD. Valdade liit tuleb esitada tööde teostamiseks sõlmitud leping. Kas Esitada tuleb nende tööde dokumendid, mille leping tuleb sõlmida ja esitada projekteerimise või jaoks toetust küsitakse. Kui hüvitatavad kulud ehitamise kohta? Samas kui elamu omanik teeb töid hõlmavad mõlemat teenust, siis mõlemad ise või hangib ise seadmed ja laseb teostada ainult lepingud. Seletuskirjas on täpsustatud lepingu paigaldustööd, siis milliseid lepinguid peab taotleja sõlmimise asjaolusid. esitama ja kas seadmete ostudokument tõendab tehtud Kui omanik teeb ise töid, siis need kulud ei kulutusi? ole hüvitatavad, kui tegemist on ettevõttega, mis kuulub omanikule, siis ka need kulud ei ole toetatavad, sest tehing tehakse iseendaga. Väljamakse saamiseks on vaja tõendada, et seade on paigaldatud. 34 Eelnõu § 23 Eesti Linnade ja § 23 nõutakse toodetele tootjagarantiid seadmetele MITTEARVESTATUD. Valdade liit kaks aastat. Kas nõue on üldse täidetav? Sama nõue on ka kehtivas väikeelamute Võlaõigusseadusest tulenevalt on kaheaastasele rekonstrueerimise toetuse määruses ning pretensiooni esitamise õigus, vabatahtlik on müüja praktikas see probleeme kaasa toonud ei ole poolne toodetele antav garantii ehk müügigarantii. https://www.riigiteataja.ee/akt/103122022006 Kas esitatud nõue on põhjendatud ja täidetav? Müügi- ?leiaKehtiv. või töövõtugarantii nõue tuleb esitada juba taotluse Nõue on esitatud ka § 6 lõikes 18, kus tingimuste juures, sest hiljem on seda raske või lausa reguleeritakse kulude abikõlblikkust. Nõude võimatu nõuda. Vt täitmist tuleb RÜ-le tõendada koos https://www.eesti.ee/et/tarbijakaitse/tarbimine/kauban väljamaksetaotlusega. dus Eelnõu § 3 lõige 1 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 3 lg 1 ettepanek sõnastuse parandamiseks: ARVESTATUD. lisada kahe lauseosa vahele sidesõna, kuna lause Lisatud sidesõna kahe lause vahele. lugemine on keeruline. Eelnõu § 6 lõige 13 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 6 lg 13 on viidatud ökodisaini direktiivile ARVESTATUD. 2009/125/EÜ, kuid seletuskirjas on viidatud, et Lisatud § 6 lõikesse 13 ning seletuskiri kütteseade vastama peab ELi ökodisaini direktiivi eelnõuga ühtlustatud. Rakendusüksus saab rakendusmäärustele 2015/1185 ja 2015/1189 ehk direktiivi jõustumise järgi kontrollida viidatud õigusaktid ei ühti. Samuti ei selgu, et kuidas kütteseadmete vastavust ökodisaini direktiivi taotleja peaks nõuetele vastavust tõendama ning nõuetele. Eeldatakse, et turule jõudvad millise dokumendi esitama. Palun ühtlustada eelnõu ja seadmed vastavad juba direktiivi nõuetele. seletuskiri ning täiendada eelnõud. 35 Eelnõu § 6 lõige 16 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 6 lg 16 palun seletuskirjas viidata ARVESTATUD. konkreetsele õigusaktile, millest võib tuleneda ahju Täpsustatud seletuskirjas. eemaldamise keeld. Kohtumisel mainiti näiteks muinsuskaitsenõudeid. Eelnõu § 6 lõige 19 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 6 lg 19 palun seletuskirjas abikõlbmatute ARVESTATUD. kulude juures selgitada mõne näite varal, mis on ja Seletuskirjas täpsustatud. mis ei ole abikõlblik konkreetse töö juures. Eelnõu § 6 lõige 19 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 6 lg 19 p 5 palun kaaluda „vääralt arvestatud ARVESTATUD. punkt 5 kulud“ tekstiosa väljajätmist. Ühendmääruse § 15 Muudatus eelnõus ja seletuskirjas tehtud. tingimustele sellised kulud ei vasta. Võimalusel palume kaaluda sõnastust “projektiga otseselt mitteseotud ja põhjendamatud kulud“. Eelnõu § 10 punkt 1 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 10 p 1 palun üle vaadata. Hetkel tundub, et ARVESTATUD. kaks punkti on üheskoos. Teisi õigusaktides sätestatud Parandatud, viide välja jäetud. kohustusi peab taotleja niikuinii täitma, seega see viide palun välja jätta. 36 Eelnõu § 10 punkt 2 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 10 punktis 2 toodud kohustus tuleb MITTEARVESTATUD. sõnastada varasema ettepaneku alusel kui taotlusega Meie hinnangul annab see taotleja koos esitatav kinnitus ehk § 11 tingimusena. kohustustest parema ülevaate. Taotleja kohustus on järgida teiste õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Leiame, et oluline on see §-s 10, mis räägib taotleja kohustustest, eraldi punktina välja tuua. Eelnõu § 14 lõige 3 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 14 lg 3 p 6 palun lisada loetellu ARVESTATUD. punkt 6 kõrvaltingimusega otsus. Lisatud loetellu. Eelnõu § 14 lõige 8 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 14 lg 8 punktis 1 peaks viide olema lõikele ARVESTATUD. punkt 1 6, mitte lõikele 7. Palun kontrollida ja korrigeerida. Parandatud eelnõus. Eelnõu § 15 lõige 4 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 15 lg 4 kaaluda sellest sättest väljajätmist ja MITTEARVESTATUD. üleviimist teise sättesse, kuna see ei vasta sätte Paragrahvi 14 lõige 4 reguleerib pealkirjale. Eelnõu § 14 lg 4 on juba sama põhimõte menetlusprotsessi ehk sätestab alused, mille reguleeritud, et taotlusi menetletakse nende esitamise järgi võetakse taotlusi menetlusse. Paragrahvi järjekorras, kordus palun välja jätta. 15 lõige 4 sätestab just projektide valiku ehk määrab, millise järjekorra alusel nõuetele vastavaid projekte rahastatakse. Kuigi nii menetluse kui ka rahastuse aluseks on nende esitamise järjekord, reguleeritakse toodud sätetes siiski erinevaid olukordi. 37 Eelnõu § 16 lõige 1 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 16 lg 1 palun sõnastus üle vaadata. Lõikes ARVESTATUD. reguleeritakse taotluse osalist või täielikku Lisasime eelnõusse § 16 lõike 1 juurde viite rahuldamist ning viidatakse sealjuures ühendmääruse ühendmääruse §-le 9. § 8 lõikes 1 sätestatule. Viimati nimetatu aga taotluse osalist rahuldamist ei reguleeri. Taotluse osalise ja kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 9. Eelnõu § 16 lõige 2 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 16 lg 2 p 2 palun korrigeerida. Tegemist ei ARVESTATUD. punkt 2 ole osalise rahuldamise olukorraga. Toetust saabki Punkt viidud eelnõus § 18 punkti 5. anda ainult abikõlblike kulude hüvitamiseks. Ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. Eelnõu § 16 lõige 4 ja Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 16 lg 4 ja § 17 lg 5 palun ühtlustada otsuse ARVESTATUD. § 17 lõige 5 väljasaatmise tähtaeg. Eelnõus ja seletuskirjas ühtlustatud. Lisatud „viie tööpäeva jooksul“. Eelnõu § 18 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 18 taotluse osalist rahuldamist on ARVESTAUD. reguleeritud ka eelnõu §-s 16. Palun dubleerimist Dubleeriv punkt viidud eelnõus § 18 punkti 5. vältida ja kattuvad sätted koondada ühte paragrahvi. 38 Eelnõu § 21 lõige 2 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 21 lg 2 p 3 kestuse nõude tähtaeg hakkab ARVESTATUD. punkt 3 kulgema projekti lõppmaksest, palun korrigeerida. Nõude tähtaeg arvestataksegi projekti lõppmakse kuupäevast. Eelnõu § 21 lõige 2 Riigi tugiteenuste keskus Eelnõu § 21 lg 2 p 4 palun välja jätta. Tulu teenimist ARVESTATUD. punkt 4 2021-2027 perioodil ei ole enam vajalik kontrollida. Paragrahvi 21 lõikest 2 punkt4 välja jäetud. Riigi tugiteenuste keskus Eelnõus puudub põhjendus, miks antav toetus ei ole ARVETSATUD. riigiabi ja/või vähese tähtsusega abi. Ettepaneku Lisame seletuskirja, et füüsilised isikud ei ole eelnõud vastava selgitusega täiendada on tehtud ka riigiabi subjektid. Toetuse eesmärk ei ole 2022. a detsembris. Sisuliselt on mõistetav, miks äriline. Eraisikud ei ole ettevõtjad, kes antav toetus pole riigiabi/VTA, kuid soovitame siiski tegutseksid konkurentsile avatud turul. seletuskirjas põhjendada kui riigiabi/VTAd ei anta. Seetõttu puudub võimalik konkurentsimoonutus ja ka majandustegevus riigiabiõiguse tähenduses. 39  Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika elamute liitumiseks kaugküttevõrguga või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga on koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lg 1 alusel analüüsi, et arvestada välja standardiseeritud ühikuhind toetuse andmiseks. Metoodika kohaldub perioodi 2021–2027 meetmele nr 21.2.1.4, mis on aluseks kliimaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT) lihtsustatud kuluhüvitamise viisi rakendamiseks. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). 1.1 Sissejuhatus Toetuse andmise eesmärk on tiheasustuspiirkondades lokaalse õhusaaste probleemi lahendamine ja kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse vähendamine. Meetme raames antakse toetust eraisikule elamute tahkel (puit, kivisüsi) kütusel põhineva kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks/väljavahetamiseks. Toetatavad tegevused on järgmistes kulukategooriates: Meetme raames toetatakse: (1) Toetatakse kütteseadme vahetamist ja uuendamist: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega; 2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega; 3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega; 4) kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine; 5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel; 6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue küttesüsteemi paigaldamisel; 7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel. (2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist ja soojussõlme rajamist ja liitumistasusid. Toetus ei ole riigiabi. Eespool nimetatud tegevused on vajalikud selleks, et uuendada olemasolevaid kohtkütte seadmeid, millega paraneb elamute kütteseadmete kvaliteet, ja parandada õhukvaliteeti. Tahkel kütusel põhinev kohtkütteseade oli eelmisel sajandil kõige levinum kütteallikas Eestis ning on praegugi paljudes majapidamistes primaarne kütteallikas. Eestis küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete analüüsi 1 andmetel on enne 2010. aastat kasutusele võetud 184 000 üksikelamu hulgas, mille puhul on küttesüsteemi liik ehitisregistris märgitud, peamine kütteallikas ahiküte. Hoonete arvu alusel on ahiküte 71% üksikelamutest. Lokaalne keskküte (katel) on suurusjärgus 30 000 elamul, mis arvuliselt moodustab 16% üksikelamute kogumahust. 1 Eestis küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete ning nende tehnosüsteemide hüpoteetilise kohustusliku ülevaatuse meetme rakendamise samaväärsuse analüüs. Tallinna Tehnikaülikool. 2018  kaugküte; lokaalne muud 2 228; 1% keskküte; kombinatsioonid; 29 835; 16% 16 194; 9% elektriküte; 3 510; 2% soojuspump; 1 337; 1% ahju- või kaminaküte; 130 856; 71% Üksikelamute kütteallikate jaotus hoonete arvu alusel. Kuigi ahiküte on ehitisregistris märgitud, kui üksikelamute peamine kütteallikas, on ahikütte osakaal ajas vähenenud. Pärast 2000. aastat on ahiküttest enam paigaldatud katlaid ja soojuspumpasid. Ehitisregistris ei kajastata ka kõiki hoonetes tehtud ümberehitustöid. Võib eeldada, et paljudes algselt ahiküttega üksikelamutes on kas ahiküte asendatud või on ahiküttele lisaks paigaldatud soojuspump või katel. Võrreldes teiste tänapäevaste küttesüsteemidega on selliseid küttesüsteeme odav ehitada ning ülal pidada. Sellele vaatamata on kohtkütte piirkondades ahjude kütmisel väga suur mõju selle piirkonna inimeste tervisele ning õhukvaliteedile. Peamised kohtküttest pärinevad saasteained, mille tasemed kütteperioodil märgatavalt tõusevad, on peenosakesed ja benso(a)püreen (BaP). Arvestades Eesti pikka kütteperioodi, mis kestab keskmiselt 6-7 kuud, on selliste saasteainete mõju inimeste tervisele märkimisväärne. Kõige enim mõjutatud on tihedalt asustatud piirkondade elanikud, kus elamute kütteallikaks on fossiil- või puitkütusel põhinev kohtkütteseade. Väga suur roll õhukvaliteedi paranemisel probleemsetes piirkondades oleks kaugküttele üleminek. Katlamajadel on põlemisprotsess paremini optimeeritud kui lokaalsetes kohtkütteseadmetes ning saasteained rohkem hajutatud. Paraku ei ole võimalik kõikidel elamutel kaugküttega liituda, kuna piirkonnas võib puududa vastav võrk või on piiratud selle võimalused kõiki soojaga varustada. Selleks, et ahiküttega majades vähendada saasteainete kontsentratsiooni õhus, on võimalik vahetada tahkel kütusel kütteseade uuema efektiivsema kütteseadme vastu. Toetatav tegevus aitab saavutada ka „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna eesmärki ja mõõdikut „taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus panustab muuhulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki, kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendades riskikäitumist. Meetme tegevuse „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ tulemusnäitaja on 1850 elamut. Elamute all on mõeldud elamut ehk üksikelamut, ridaelamut või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamut või ridaelamut, mis peab kasutusele võetud olema enne 2010. aasta 1. jaanuarit. Arvestades suurt võimalike taotlejate hulka, on rahastamistaotluste hindamise administratiivse koormuse vähendamiseks ainuvõimalik lahendus toetuse andmine standardiseeritud ühikhinna alusel (ühendmääruse § 19 lg 1 kohaselt võib toetuse andmise tingimuste määruses (edaspidi TAT) näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 järgi ja kindlasummalise maksena. Meetme raames kuuluvad kulud hüvitamisele ainult lihtsustatud kuluhüvitamisviiside alusel, vastavalt ühendmääruse § 18-20 toodud põhimõtetele. Ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt. 1.2 Toetatav tegevus Toetust antakse elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme paigaldamiseks või uuendamiseks. Lisaks antakse toetust ka kaugküttevõrguga liitumisele. Nõuded toetuse saamiseks on kehtestatud TATis. Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks: (1) Toetatakse kütteseadme vahetamist ja uuendamist: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega; 2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega; 3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega; 4) kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine; 5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel; 6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue kütteseadme paigaldamisel; 7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel. (2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist ja soojussõlme rajamist ja liitumistasusid. Taotlustele on TATis seatud järgmised piirangud:  Elamu paikneb TATis märgitud tiheasustuspiirkonnas.  Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgise kütmise sesoonne energiatõhususklass olema vähemalt A++.  Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema igas ruumis reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandkütte kontuuridele tuleb paigaldada termostaadid.  Tahkel kütusel põhineva kohtkütteseadme vahetamisel peab uue kohtkütteseadme energiatõhususklass olema vähemalt A+ ning see peab vastama ökodisaini direktiivi nõuetele.  Põrandkütte paigaldusel toetatakse ainult põrandkütte kollektorite (torustike) ja sellega seotud toruarmatuuri paigaldust. Põranda konstruktsioonidega seotud ehitustöid (betoonivalu, soojustamine jms) ning siseviimistlust ei toetata.  Korstnasüsteemide ehitamisel, moodulahjude ja -kaminate paigaldusel ning käsitööna valminud ahjude ehitamisel, mis peavad vastama standardi EVS-EN-15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõutele ja need peavad olema ehitatud vastavat kutsetunnistust omava pottsepa poolt.  Toetatakse olemasolevate ahjude asemel uute ahjude ehitamist või paigaldamist. Samuti toetatakse olemasolevate ahjude rekonstrueerimist, olemasoleva ahju standardiga EVS-EN- 15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi vastavusse viimine eeldab olemasoleva ahju suures mahus maha lõhkumist ja uuesti üles ehitamist taaskasutades välispinnal kasutuskõlblikke detaile vanast ahjust. Olemasolevate ahjude remonti ei toetata.  Kuna tahkel kütusel põhinev küttesüsteem peab vastama ka tuleohutuse standardile EVS 812- 3:2018 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi, tuleb vajaduse korral viia ka korstnasüsteem nõuetega vastavusse.  Küttesüsteemi vahetamisel peab vana tahkel kütusel põhineva küttesüsteemi eemaldama või uuendama. Näiteks, kui elamus on vana ahi, siis pärast uue küttesüsteemi paigaldamist (üksikelamutes kõige sagedamini soojuspump) ehitatakse ka uus ahi. Kriisivalmiduse seisukohalt on alternatiivsete kütmisvõimaluste olemasolu väga oluline. 1.3 Toetuse saajad Toetuse saajad on eraisikud. Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel (nt väljastatud ehitus- või kasutusluba või on võimalik tõendada muul viisil) ning kasutusele võetud enne 2010. aastat, selle kasutamise otstarbena peab ehitisregistrisse olema kantud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu. Nimetatud kasutusotstarbega ehitise või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikana tahke kütus. 1.4 Toetussumma kujundamine Määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ raames toetatavad tegevused on olnud toetavad ka varasemate väikeelamute rekonstrueerimistoetuste voorude raames. Seega võetakse ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvesse KredExi poolt varem rakendatud meede „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ taotlustega koos esitatud hinnapakkumised. Arvestades 2021. aasta lõpus ja 2022. aastal toimunud hinnatõusu, on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2022. aasta taotlusvoorus esitatud hinnapakkumistega. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8% (https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnad-kasvasid-eelmisel-aastal-178). Eelnevat arvesse võttes ei ole varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud, kuna see muudab oluliselt ühikuhindasid. 1.5 Taotluses ühikuhinna määratlemine ja info esitamine TATis on sätestatud toetatavad tegevused, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest ning toetuse väljamaksmise tingimused. Rahastamise taotlus peab sisaldama tegevuse kirjeldust, mille jaoks toetust soovitakse. Taotleja esitab koos taotlusega TATis nõutud dokumendid. Taotlusele lisatud materjalide põhjal kontrollib rakendusüksus planeeritava ehitustöö mahtu, mille alusel määratakse ühikuhinna tabelist toetuse suurus. 1.5.1 Standardiseeritud ühikuhind Standardiseeritud ühikuhind määratakse kütteseadme uuendamisega seotud kululiikidele, mille puhul on teostatavate tööde maht taotlejate puhul samalaadne. Standardiseeritud ühikuhind on määratud analüüsi punktis 1.2 kirjeldatud toetatavatele tegevustele: (1) Toetatakse kütteseadme uuendamist ja vahetamist järgmises loetelus: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega; 2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega; 3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldusega; 4) kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine; 5) radiaatorite sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel; 6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue kütteseadme paigaldamisel; 7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel. Toetuse suurus on planeeritud vastavalt tiheasustuspiirkonnale ning see kehtestatakse kliimaministri määruses „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“. Kulud on hüvitatavad ainult lihtsustatud kulumudeli alusel. Kulumudel 2022. a hinnamääratluse alusel, võttes arvesse ajaperioodil 2022. a tehtud pakkumisi. Varasemate aastate pakkumiste arvestamine ei ole asjakohane, sest hindades on toimunud oluline muutus. Hinnad sisaldavad käibemaksu, mis on toetuse saajale abikõlblik kulu, kuna eraisik ei ole käibemaksukohuslane, siis Ühiku puudub isikul võimalus Lisainfo kogumaksumus, € käibemaksu antud skeemis tagasi taotleda. Ühikuhind (unit cost) Kulukategooria element- Kütteseadme uuendamine 1.Õhk-vesi soojuspump Sisaldab seadme, paigalduse, ühendamise kulu. 9 600 2.Maasoojuspump Sisaldab seadme, paigalduse, ühendamise kulu. 14 100 3.Pelleti- või halupuidukatel Sisaldab seadme, paigalduse, 8900 ühendamise kulu. 4.Ahi Ei erista ahju tüüpi (moodulahi, pottsepa valmistatud ahi), sisaldab nii uue valmisahju 6400 ostmist/olemasoleva uuendamist, paigaldamist kui uue ahju ehitamist pottsepa poolt 5.Radiaatorid Radiaatori, torustiku, armatuuri ja paigalduse kulu (1 tk maksumus) uue 640 küttesüsteemi paigaldamisel 6. Põrandküte Torustiku, armatuuri ja paigalduse kulu uue küttesüsteemi 30 paigaldamisel (30 eurot rajatava põrandkütte ruutmeetri kohta) Moodulkorstna soetus ja paigaldus (1 7. Korstnasüsteemid jm maksumus) 250 Renoveerimiseks koos korstnahülsi 100 paigaldusega (1 jm maksumus) Toetuse määr on taotleja elamu järgi asuva tiheasustuspiirkonna järgi: 1) Tallinnas järgmistes linnaosades: a) Pirita b) Nõmme c) Kesklinn d) Kristiine e) Põhja-Tallinn f) Haabersti 2) Tartu 3) Viljandi 4) Pärnu 5) Rakvere 6) Kuressaare 7) Valga 8) Keila 9) Võru 10) Türi 11) Jõhvi 12) Saue 13) Paide 14) Tapa 15) Jõgeva 16) Kärdla 17) Põltsamaa 18) Elva 19) Haapsalu 20) Kiviõli 21) Otepää 22) Tõrva 23) Karksi-Nuia 24) Kilingi-Nõmme 25) Sillamäe Võttes aluseks regionaalse arengu tegevuskava (RETK), on „Eesti 2035“ seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstab esile riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muuhulgas piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste ja arengu muude vajadustega. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal. Märkimisväärseid piirkondade vahelisi erinevusi esineb inimeste olmetingimustes. Näiteks puudub 2020. a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt 19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati. Sellest tulenevalt suuname toetuse määra järgnevalt: Tiheasustusala Toetuse määr, % Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe 70 Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva Ülejäänud piirkonnad: 50 Tallinnas järgmises linnaosas: a Pirita, b) Nõmme, c) Kesklinn, d) Kristiine, e) Põhja-Tallinn f) Haabersti Tartu Viljandi Rakvere Kuressaare Keila Võru Türi Saue Paide Tapa Kärdla Elva Haapsalu  Karksi-Nuia Kilingi-Nõmme Pärnu Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50%–70% arvestades regionaalse erisusega. Rakenduskava järgi on selle meetme puhul toetuse osakaaluks kuni 70% ja omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades jaotada toetuse rakendamiseks ette nähtud eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetuse saajate vahel, olenemata, milliseid toetatavaid tegevusi nad projekti raames teostavad. Selleks on toetusmääraks seatud 50%- 70% osakaal kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule võimaldab 50%-70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna toetusmeetme raames on toetatavate projektide elluviijaid mõistlikult eeldades rohkem kui neid oleks juhul, kui toetuse eelarve ammenduks varem. Kui eelarve vahendeid esialgu ära ei kasutata (taotlejaid ei tule piisavad ulatuses), siis saame vajadusel toetuse % muuta. Selles sekkumises toimub toetuse andmine käesoleva määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses. 1.5.2. Kindlasummaline makse Tegevuste, mille maht sõltub taotleja olemasoleva küttesüsteemi või hoone konstruktsioonide olukorrast, kulude hüvitamine toimub kindlasummalise makse alusel, kus aluseks võetakse eelarveprojekt, mis on esitatud vastavalt saadud liitumispakkumisele: 1. kaugküttega liitumine ja soojussõlme rajamine 2. Kindlasummaline makse Kaugküttega liitumine Trassiga ühinemine, torustik, kaevetööd ja soojussõlme rajamine ja liitumistasud Toetuse määr jaguneb sarnaselt punktis 1.5.1 tooduga. Kaugküttega liitumise maksumus sõltub hoone ja kaugkütte torustiku vahelisest kaugusest ning hoone asetusest kaugküttetorustiku suhtes. Suure osa maksumusest moodustavad torustiku rajamiseks vajalikud kaevetööd. Kaevetööde mahu ja keerukuse mõttes on oluline, kas soojussõlme rajamiseks sobiv ruum asub hoone kaugküttetorustikule lähemal asuval küljel või tuleb torustik viia maja alt läbi. 1.6. Kulude hüvitamine ja maksetaotluste valideerimine Maksete tegemine on seotud seatud eesmärkide täitmise kontrollimisega. Selleks esitab toetuse saaja taotluse väljamakseks tõendusdokumendid, mille põhjal kontrollib rakendusüksus kontrollib saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt maksetaotluse koos projekti tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Rakendusüksusele esitatakse tõendus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta, märkides kokkulepitud ühiku (mis on eelarves algselt määratud) ja vastavalt sellele määratakse hüvitatav summa. Eespool toodud kulud ei kuulu hüvitamisele tegelike kulude alusel. Tõendusdokumendid on TATis määratletud dokumendid, sh järgimised dokumendid standardiseeritud ühikuhinna tõendamiseks: 1) tööde tegemiseks sõlmitud leping ning üleandmise-vastuvõtmise akt; 2) tahkekütusel töötava kütteseadme pass; 3) väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud kütteseadme paigaldamisel seadme CE sertifikaat, vähemalt kaheaastane tootjagarantii seadmele ja vähemalt kaheaastane garantii seadme paigaldamistöödele; 4) fotod toetatud tegevustest; 5) ahju rekonstrueerimisel pottsepa kutsetunnistuse number; 6) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping; 7) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses; 8) vajadusel dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste teostamist abikõlblikkuse perioodil. Kindlasummalise makse saamiseks vastavalt punktis 1.5.2 toodud kaugkütte liitumise tõenduseks esitatakse järgmised tõendusdokumendid, arvestades, et toetuse maksmise eelduseks kaugküttega liitumise korral on kaugküttega liitunud elamu, mida tõendatakse TATis nimetatud dokumentidega: 1) eelarveprojekt, millest nähtub kulude orienteeriv maksumus ja millelt määratakse toetusest hüvitatav määr; 2) sõlmitud leping(ud), sh liitumisleping. Kaugkütte teenindaja ettevõtjaga sõlmitud teenusleping. Teenuslepingu sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Krundisisese kaugkütte rajamise kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata. Kui ühikuhinna maksmise aluseks on tükk või jooksvates meetrites arvestus (nt korstnasüsteemi uuendamine), siis selle mahu määrab taotluses toetuse saaja. Vajadusel teostatakse kohapealseid kontrolltoiminguid. 1.7 Standardiseeritud ühikuhinna korrigeerimine Kulumudeli hinnad on põhistatud 2022. a algandmete keskmiste hindade alusel. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turuolukorrale, siis korrigeeritakse vajaduse korral hindu olemasolevate hindade põhjal., nt kui tarbijahinnaindeks on muutunud (Tarbijahinnaindeks | Statistikaamet) rohkem kui 20%. Lisaks on võimalik hindu korrigeerida rakendusüksuse infole tuginedes (nt arvestades turuosaliste tagasisidet analoogsetes skeemides). Hinnad on määratud tuginedes rakendusüksuse eelnevale statistikale analoogses meetmes „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“. Kütteseadmete vahetuse maksumuse määramiseks on õhk-vesi soojuspumba ja maasoojuspumba paigalduse maksumuse määramise aluseks võetud 50 hinnapakkumist. Teiste ühikuhinna alusel toetatavate tegevuste osas ei ole meetmes „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ samas mahus taotlusi. Maksumuse määramiseks ülejäänud kulukategooriates kasutati esitatud taotlusi, et tagada võrdlevate hinnapakkumiste olemasolu. Radiaatorite paigalduse maksumus on esitatud radiaatori kohta. Ühe radiaatori paigalduse maksumus on 640 €, mis sisaldab radiaatori, vajaliku torustiku, armatuuri ja paigaldustöö maksumust. Kui taotleja paigaldab näiteks ühe radiaatori, on toetussumma 320 €, kui viis radiaatorit, on toetussumma 1600 €. Uue korstna paigalduse maksumus ja olemasoleva korstna renoveerimiseks korstnasse hülsi paigalduse maksumus on esitatud ühe korstna meetri kohta.