OTSUS

CNC Timber Works OÜ [email protected] Lume tn 7 09.08.2023 nr 11.2-27/23/1044 Tallinn, HARJU MAAKOND Registrikood: 14427044 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Starditoetus“ raames otsuse CNC Timber Works OÜ (edaspidi toetuse saaja) projekti "Mobiilse CNC saeveski projekt“ (nr 2014-2020.5.01.18-0677; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus projektis makstud kulude osas finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks 5 094,58 eurot. Otsuse tegemise aluseks on STS § 8 lg 2 p 6, § 24 p 1, § 45 lg 1 p 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 23 lg 1, väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) § 2 lg 1, § 4 lg 1 p-d 1 ja 2, § 26 p-d 1 ja 2, § 29, § 30, samuti projekti raames esitatud kulud, ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) 17.05.2018. a taotluse rahuldamise otsus nr 1.1-5.1/18/543 (edaspidi otsus). 1. Toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 p-ga 1 pandud kohustust, tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine 1.1. Rikkumise asjaolud Otsuse p 2 kohaselt on projekti eesmärgiks: „saada tulu ekspordikõlbmatuks tunnistatud ümarpalkide töötlemisest saematerjaliks ja mööblikomponentideks. Ülesandeks on kõrgtehnoloogilise, ökoloogiliselt puhta konkurentsivõimelise tootmise organiseerimine.“ 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.01.2019. a korralduse nr 34 lisale „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” täidab alates 01.04.2019 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse asemel Riigi Tugiteenuste Keskus Otsuse p-s 4.5 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad tulemus- ja väljundinäitajad: - projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta (2021) müügitulu: 248 400 eurot; - kaks töötajat perioodil 05.2019 – 04.2021, kellele makstav töötasu on Statistikaameti poolt viimati avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 70%. Projekti abikõlblikkuse periood oli 28.04.2018 – 27.04.2019. Projekti kogumaksumus oli 20 590 eurot, millest toetus oli 15 000 eurot ja omafinantseering oli 5 590 eurot. Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemus- ja väljundinäitajate saavutamiseks toetuse saajale toetust summas 14 845,77 eurot. Kuna ettenähtud tähtajaks ei olnud toetuse saaja eesmärke täies ulatuses saavutanud, pikendas rakendusüksus eesmärkide täitmise tähtaega kuni 20.06.2022. Rakendusüksus tuvastas, et ettevõttes töötas üks töötaja perioodil 01.09.2021-31.05.2022 ning detsembris 2022, kellele tasuti perioodi eest kokku 6367,98 eurot, st ühe kuu keskmine bruto töötasu oli ligi 636,80 eurot. Arvestades Statistikaameti poolt avaldatud 2016. aasta keskmist brutokuupalka, millest 70% moodustab 802,20 eurot, siis on toetuse saaja ettenähtud perioodil loonud summeerituna ettenähtud palgaga vaid ühe töökoha 8 kuuks. Kuna otsuse p-s 4.5 oli sätestatud kahe töökoha loomine kaheks aastaks, kuid loodi summeerituna ettenähtud palgaga vaid üks töökoht 8 kuuks, on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on jätnud tööhõivega seotud tulemus- ja väljundinäitajad täitmata suures ulatuses. Ettevõtte 2021. a müügitulu oli 248 400 euro asemel vaid 34 458 eurot ja 2022. a müügitulu 5 035 eurot. Arvestades, et meetme määruse kohaselt peab ettevõtte projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu olema vähemalt 80 000 eurot, kuid ettevõtte 2021. a müügitulu moodustas sellest vaid 43%, mis 2022. a vähenes veelgi, on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole täitnud müügitulu näitajat suures ulatuses. Arvestades, et toetuse saaja ei ole täitnud tööhõive ja müügitulu tulemus- ja väljundinäitajaid ettenähtud mahus, on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 p-ga 1 pandud kohustust, tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. 1.2 Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja selgitas järelevalvemenetluse käigus, et 2019. a oktoobris mõjutas puidu tarnijat USA-Hiina kaubandussõda, mis muutis puidu hinda ja lükkas edasi ekspordilepingute täitmise, mis omakorda välistas puidu kättesaadavuse projekti jaoks. Sama olukord oli ka teistes Eesti konteinerterminalidega meresadamates (Sillamäe ja Paldiski). 2020. a mõjutas ettevõtte tegevust lisaks COVID-19 pandeemia, mil puitu eksporditerminalides ei olnud. Sellele lisandus elektrienergia hinnatõus. Seoses Venemaa rünnakuga Ukrainale 2022. a, lisandusid erinevad sanktsioonid ja embargod, mis olukorda veelgi halvendasid ja muutsid projekti eesmärkide täitmise võimatuks. Toetuse saaja lisas 25.05.2023. a e-kirjas, et: „Projekt on külmutatud ja peatatud, mis on tingitud majandusolukorra muutusest. Poliitiline ja majanduslik olukord on pärast projekti vastuvõtmist drastiliselt muutunud, mis tõi kaasa tooraine puuduse. Eestist Hiinasse ümarpuitu ei veeta ning projektis kasutati praagitud puitu. Seadmed on sadamas konserveerimisel.“ 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks. Otsuse p 4.1 sätestab, et toetust antakse tingimustel, et toetuse saaja täidab kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Meetme määruse § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 lg 1 p-de 1-3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama järgmised tulemused: 1) hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust on toetuse saajal kahe järjestikuse aasta jooksul vähemalt kaks töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1. juuliks (kaasa arvatud) Statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 70%; 2) müügitulu kasv on projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevatel kahel majandusaastal vähemalt 20% majandusaasta kohta; 3) projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 80 000 eurot. Antud kohustused on meetme määruse § 4 lg 1 p-s 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal. Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja suutlikkust maksta vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi starditoetuse. Meetme määruse § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest, et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele. Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. Seda ei ole käesoleval juhul toetuse saaja aga ettenähtud mahus saavutanud. Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja rikkunud talle STS § 24 p-ga 1 pandud kohustust, tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus) on toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lg 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse, millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele, et kulu peab olema põhjendatud, tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust. Otsuse p 4.5 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Vastavalt ühendmääruse § 21 lg-le 1 kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on osaliselt eiranud oma kohustusi ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata. Toetuse saamine on sõltuvuses toetuse andmise tingimuste täitmisest, mis omakorda seostuvad projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise korral ei saa asuda seisukohale, et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel.2 Sellest lähtuvalt ja koosmõjus STS § 2 p-ga 5 ja ühendmääruse § 2 lg-ga 1 leiab rakendusüksus, et kohustuse täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. Meetme määruse § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 p 2 kohaselt panustab määrus meetme tulemus- ja väljundinäitajate saavutamisse, milleks on muuhulgas alustavate ettevõtjate arvu suurendamine, mille aastakäive on toetuse saamise aastale järgneval kolmandal majandusaastal vähemalt 80 000 eurot ja tööhõive kasv toetust saanud ettevõtjates. Tulenevalt eeltoodust, peab rakendusüksus oluliseks arvestada rikkumise raskuse kaalutlemisel, et toetuse saaja on summeerituna loonud ettenähtud töötasuga vaid ühe töökoha 8-ks kuuks. Samuti ei ole toetuse saaja hilisemalt ehk 2023. a üldse töötasusid maksnud, seega ei ole tööhõive antud ettevõttes kasvanud vaid kahanenud. Seega ei ole toetuse saaja tööhõive eesmärki suures osas saavutanud. Samuti arvestab rakendusüksus rikkumise raskuse kaalutlemisel, et 2021. a müügitulu jäi toetuse saajal suures ulatuses saavutamata, mis vähenes veelgi 2022. a. Rakendusüksus arvestab rikkumise raskuse kaalutlemisel samas ka toetuse saaja poolt väljatoodud probleeme toormega, alates 2020. a kevadest Eestis valitsenud Covid-19 pandeemiat ja selle võimalikku negatiivset mõju ettevõtlusele ning majanduslikku ja poliitilist olukorda. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et tegemist on rikkumisega, mille puhul on põhjendatud ja proportsionaalne vähendada projekti tegevuste kogumile eraldatud toetust 25%. Arvestades, et toetuse saaja on ettenähtud palgaga loonud kahe töökoha asemel vaid ühe töökoha 8-ks kuuks ning ettevõtte müügitulu ei ole ka mitmete aastate jooksul jõudnud meetme määruses seatud minimaalse 80 000 euroni, ei ole rakendusüksuse hinnangul õigustatud tagasinõude määra vähendamine alla 25 protsendi. Kuna kogu makstud toetus on olnud suunatud eesmärkide saavutamisele, peab rakendusüksus õigeks kohaldada tagasinõude määra kogu projekti tegevuste kogumile, mitte üksikutele tegevustele. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kuludest mitteabikõlblikuks 25% ehk 5 094,58 eurot (20 378,30*25%), millest toetus on 3 711,45 eurot ja omafinantseering 1 383,13 eurot, ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses 2 Tallinna Halduskohtu 08.08.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1907, punkt 19. projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-le 1 saatis rakendusüksus 29.06.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks hiljemalt 07.07.2023. 05.07.2023. a vastuses nõustub toetuse saaja otsuse eelnõuga, kuid palub kaaluda võimalust ajatada toetuse tagasimaksmine üheks aastaks. Rakendusüksus saatis 12.07.2023 toetuse saajale toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused, paludes esitada vajalikud dokumendid hiljemalt 02.08.2023. Toetuse saaja dokumente ei esitanud. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda mitteabikõlblikuks 25% projekti tegevuste kogumile eraldatud toetusest ehk 5 094,58 eurot, millest toetus on 3 711,45 eurot ja omafinantseering 1 383,13 eurot; 2. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus summas 3 711,45 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082925. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number; 3. toetuse saajal tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 4. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1. „Masinate, seadmete või muu materiaalse põhivara soetamise kulud“ käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitud mitteabikõlbliku toetuse ja omafinantseeringu osas. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8). Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Tiina Tamberg [email protected]