Põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks toetuse andmise tingimuste kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Riigi Tugiteenuste Keskus 02.08.2023 nr 4-17/23/3527 Põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks toetuse andmise tingimuste kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega 2. Seletuskiri 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. Riskide hindamise tabel Sama: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjon, keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjon, Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon, jääkreostusobjektide maaomanikud Olga Gnezdovski, 626 2874 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 15006 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU KÄSKKIRI EELNÕU Tallinn xx.xx.xxx nr xx Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.14 „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kinnitan toetuse andmise 2023–2026 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). 3. Volitan Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium  EELNÕU Lisa 1 Toetuse andmise tingimused põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Virumaal riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamiseks ja Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuringu läbiviimiseks. 1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja meetmes „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ number 21.6.1.14. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaal põlevkivi töötlemisest tingitud jääkreostuse ohutustamise ning elanikkonnale vee varustuskindluse tagamiseks alternatiivsete veeressursside hindamisega leevendada minevikus põlevkivi kasutamisega tekitatud keskkonnamõjusid. 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. 2.3. Punktis 2.2 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalne arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajate kaudu: „Keskkonnatrendide indeks", „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatavad tegevused on: 3.1.1. Ida-Virumaal riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamine võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“ ning sellega seotud teavitustegevus. 3.1.2. Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuringu teostamine ning sellega seotud teavitustegevus. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse  kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 3.3. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 sätestatud investeeringuid. 3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3.1 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. 2023. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 40 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3.1.1 nimetatud tegevuse tulemusena on ohutustatud jääkreostusobjektid, mis ei kujuta enam otsest ohtu põhjaveele, pinnaveekogumitele ega inimeste tervisele. 4.2. Punktis 3.1.2 nimetatud tegevuse tulemusena on välja selgitatud põhjavee ressursside piisavus ning alternatiivsete veehaarete loomise võimalused ja eeldatavad kulud. 4.3. Punktis 3.1.1 nimetatud tegevuse elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus ja Algtase Vahetase Sihttase Selgitav teave mõõtühik 2021 2024 2026 RCR52: Taastatud maa, Tulemusnäitaja Rohealade, sotsiaaleluruumide, mida kasutatakse Meetmete nimekirja näitajad majanduslikuks või muuks rohealade, 0 ei kohaldu 5 otstarbeks kasutatav taastatud sotsiaaleluruumide, maa hektarites. Andmeallikas majandusliku või muu on vahe- ja lõpparuanded. kasutuse jaoks (hektarid) Toetuse abil korrastatud maa-ala Väljundnäitaja pindala hektarites. Saavutustaset RCO38: Toetatava ei raporteeritakse pärast tööde taastatud maa pindala 2 10 kohaldu lõpetamist konkreetsel alal. (hektarid) Andmeallikas on vahe- ja lõpparuanded. 4.4. Punktis 3.1.2 nimetatud tegevuse elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus ja Algtase Vahetase Sihttase Selgitav teave mõõtühik 2021 2024 2026 Uuringuga kaetud ala ning selle Tulemusnäitaja VVT07: Inimeste arv, elanike arv, kes on liitunud Meetmete nimekirja näitajad kelle ühisveevärgiks ÜVK-ga või kelle liitumine 0 ei kohaldu 100 000 kasutatava vee ressurss on ÜVK-ga on uuringu kohaselt hinnatud (Inimeste arv) perspektiivne. Andmeallikas on vahe- ja lõpparuanded. Väljundnäitaja VVV31: Põhjaveevarud Näitaja raporteeritakse, kui on on kinnitatud ei uuring on läbi viidud piirkondades, kus varud on 0 1 kohaldu Andmeallikas on vahe- ja lõppenud või vajavad lõpparuanded. ümberhindamist (uuring) 4.5. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestab vajaduse korral projekti juhtrühm. 5. Riigiabi 5.1. Käesoleva lisa punkti 3.1.2. tegevusteks antav abi ei loeta riigiabiks EL aluslepingu artikli 107 mõistes. 5.2. Käesoleva lisa punkti 3.1.1. tegevusteks antav abi on riigiabi lõppkasusaajale ehk maaomanikule, kelle kinnistul toetatav projekt läbi viiakse. Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikkel 45 alusel. Abi andmisel lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust. 5.3. Tulenevalt üldise grupierandi määruse artikli 45 lõigetest 4, 7 ja 9, on abikõlblikud 100% tervendamis- ja taastamistööde kuludest, millest on maha arvatud maa või kinnistu väärtuse suurenemine. Maa või kinnistu väärtuse suurenemise hinnangu peab andma sõltumatu atesteeritud kinnisvara hindaja. 5.4. Üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 3 punktides a)–e) nimetatud majandussektori ettevõtjatele abi ei anta. 5.5. Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes. 5.6. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel antav riigiabi peab vastama üldise grupierandi määruse üldtingimustele ja üldise grupierandi määruse asjakohastes artiklites sätestatud tingimustele. Abi andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud välistusi. 5.7. Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 5.8. Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6. 5.9. Rakendusüksus säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase projekti elluviimise lõpetamisest arvates. 6. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 6.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 6.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 6.3. Tegevuste elluviija on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 7. Projekti juhtrühm 7.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja Kliimaministeeriumi esindajatest. 7.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 7.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 7.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 7.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 7.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 7.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke projektis ära tehakse. 7.8. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juunil 2023. a ning lõpeb 31. augustil 2026. a. 9. Tegevuste eelarve ja ajakava 9.1. Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist. 9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30% abikõlblikest kuludest. 9.3. Meetme kogueelarve on 3 871 428,57 eurot, millest toetus on 2 710 000,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 161 428,57 eurot. Tegevuste eelarvest ja proportsionaalses osas toetusest ning riiklikust kaasfinantseeringust, arvestatakse vajadusel maha käesoleva lisa punktis 5.3. reguleeritud maade kinnistu väärtuse suurenemine, mille hüvitavad elluviijale maaomanikud. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Kulu on abikõlblik, kui see ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele. 10.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh: 10.2.1. keskkonnamõju hindamise kulud; 10.2.2. omanikujärelevalve ja insenerteenuse kulud; 10.2.3. punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud, seal hulgas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) kohased kulud; 10.2.4. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 10.2.5. projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 10.3. Abikõlblikud ei ole: 10.3.1. ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 10.3.2. üldkulud tegelike kulude alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. 11.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab maksetaotlusele rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 11.4. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 11.5. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 11.6. Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 11.7. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta. 12. Elluviija kohustused 12.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info maksete prognoosi ja projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks. 12.3. Elluviija tagab ühissätete määruse artiklis 65 nimetatud kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist. 12.4. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid. 12.5. Elluviija esitab rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve. 12.6. Enne projekti esimest hanget esitab elluviija juhtrühmas kokku lepitud andmeid arvestades rakendusüksusele üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 nimetatud andmeid sisaldava projektitaotluse. 12.7. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega. 12.8. Elluviija sõlmib projekti asukohaks oleva kinnistu või kinnistute omanikuga lepingu, mille kohaselt omanik annab loa projekti ellu viimiseks kinnistul või kinnistutel. Omanik esitab enne lepingu sõlmimist käesoleva lisa punktis 5.3. nimetatud kinnistu väärtuse suurenemise hinnangu. Juhul, kui kinnistu väärtus suureneb, sätestatakse lepingus, et maaomanik hüvitab elluviijale vastavas summas projekti kulud. 13. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 13.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 13.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse hanke juurde vaatlejaks. 13.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 13.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste kohta. 14. Tegevuste elluviimise seire 14.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded e-toetuse keskkonna kaudu. 14.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2026. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 14.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 14.4. Projekti lõpparuande esitab projekti elluviija kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. 14.5. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 14.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 16. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.  EELNÕU Lisa 2 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida- Virumaal Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik summa Õiglase Ülemineku Riiklik kaasfinantseering Riikliku kaasfinantseeringu Toetuse summa (EUR) (EUR) (EUR) Fondi toetuse määr (%) (EUR) määr (%) 3 871 428,57 3 871 428,57 2 710 000,00 70% 1 161 428,57 30% Eelarve jaotus tegevuste ja elluviijate lõikes Väljundnäitaja koos sihttasemega: Riiklik Abikõlblik Õiglase Ülemineku Fondi Tegevuse nimetus 01.06.202331.12.2026 kaasfinantseering kogusumma (EUR) toetus (EUR) (EUR) Ida-Virumaal riikliku tähtsusega RCO38: Toetatava taastatud maa pindala jääkreostusobjektide ohutustamine ning Sihttase: 10 hektarit 3 486 178,57 2 440 325,00 1 045 853,57 sellega seotud teavitustegevus VVV31: Põhjaveevarud on kinnitatud Ida-Virumaa ühisveevärgi piirkondades, kus varud on lõppenud või varustuskindluse uuring ning sellega 280 600,00 196 420,00 84 180,00 vajavad ümberhindamist seotud teavitustegevus Sihttase: 1 uuring Otsene personalikulu (projektijuhtimine 91 000,00 63 700,00 27 300,00 koos teavitustegevusega) Ühtne määr (15% otsesest 13 650,00 9 555,00 4 095,00 personalikulust) Kokku: 3 871 428,57 2 710 000,00 1 161 428,57  Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Käskkiri on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevussuunaga nr 2 „keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning meetmega nr 21.6.1.14 „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“. See meede sisaldab sekkumist, mis omakorda sisaldab mitu tegevust, mis on suunatud kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamisele:  Ida-Virumaal riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamine;  Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuring. Selle käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimusi mõlema tegevuse elluviimiseks. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Olav Ojala (e- post: [email protected], tel 626 2919), eelarve- ja strateegiaosakonna nõunik Olga Gnezdovski (e-post: [email protected], tel: 626 2874), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb kolmest punktist. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2023– 2026 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) tegevuste elluviijaks. Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1). Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaal põlevkivi töötlemisest tingitud jääkreostuse ohutustamise ning elanikkonnale vee varustuskindluse tagamiseks alternatiivsete veeressursside hindamisega leevendada minevikus põlevkivi kasutamisega tekitatud keskkonnamõjusid. Ida-Virumaa on jätkuvalt mõjutatud oma eripärasest tööstuslikust taustast – eelkõige põlevkivitööstusest. Eelnevatel struktuurifondide perioodidel on piirkonna pärandmõjude likvideerimiseks suunatud olulisi summasid, kuid siiski pole kõikide pärandmõjudega veel jõutud tegeleda. Piirkonnas on mitmeid kitsaskohti, mis vajavad lahendamist. Probleemsete teemadena saab mh välja tuua riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamise. Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinna- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. 1 „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ toob välja, et põlevkivitööstuse piirkonna hea keskkonnaseisundi saavutamist pidurdab seniajani ulatuslik jääkreostus, mille likvideerimine on kulukas ja aeganõudev. Arengukava strateegiline eesmärk on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine, sealhulgas jääkreostuse ja pärandmõjude likvideerimine. Ühe meetmena on kavandatud jääkreostuskollete ohutumaks muutmine, mille tulemusena väheneb ohtlike ainete sattumine pinna- ja põhjavette. Seega paraneb pinnase seisund, veekvaliteet ning looduskeskkonna seisund tervikuna; väheneb negatiivne mõju inimese tervisele ja elusloodusele. Reostunud alade kasutuselevõtt on ettevõtjatele suureks majandusriskiks. Tootmistegevuseks sobivate alade ettevalmistamisena soodustab jääkreostusobjektide ohutustamine ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist. LIFE IP CleanEST projekti raames tehti uuring ja eelprojektid jääkreostuse likvideerimiseks järgmiste objektide kohta:  Ahtme mnt 88 endine asfaltbetoonitehas,  Kiviõli tööstuspark. Objektide valiku põhimõtteks on see, et objekt peab olema inventeeritud jääkreostusobjektiks (keskkonnaregister – KAUR) ja kui ohutustatavaid objekte on rohkem kui rahalised vahendid võimaldavad, siis valitakse need, mille korrastamisega kaasneb suurem positiivne keskkonnamõju. Mõju hindamisel lähtutakse objektil tehtavate tööde tulemusel ohtlike ainete põhja- ja pinnavette kandumise riski vähenemisest, lähtuvalt teostatud uuringutest ning ohutustamise käigus eemaldatava saastunud pinnase kogusest ning sisaldustest. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Jääkreostusena käsitletakse objekte, mille reostus pärineb enne 1998. a. toimunud tegevusi või avariisid. 07.06.1998 jõustus kemikaaliseadus, millega kehtestati saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt vastutab reostuse likvideerimise eest reostuse tekitaja. Saastaja maksab põhimõtet ei saa rakendada selle jõustamisest tagasiulatavalt. Lisaks ei ole aastakümneid tagasi ja eriti Nõukogude perioodil tekitatud reostuse puhul reostuse tekitaja vastutusele võtmine ka praktiliselt teostatav. Keskkonnaministeerium on korraldanud jääkreostusobjektide inventeerimisi, et tuvastada reostuse olemus, intensiivsus, ulatus ja ohtlikkus. Jääkreostusobjektid on jaotatud riikliku tähtsusega ja kohaliku tähtsusega objektideks. Kohaliku tähtsusega objektide korrastamise initsiatiiv on jäetud kohalikele omavalitsusüksustele ja maaomanikele, kuid objektide korrastamiseks annab riik toetust SA KIK keskkonnaprogrammi kaudu. Riikliku tähtsusega objektide korrastamisega tegeleb riik vastavalt võimalikele rahalistele vahenditele. Mitmeid riikliku tähtsusega jääkreostusobjekte on ohutustatud EL välisabi vahenditest. Toetatavate tegevustega eemaldatakse saastunud pinnas objektilt ning antakse üle pädevale jäätmekäitlejale. Kaeve põhjast ja seintest võetakse pinnaseproovid ohtlike ainete sisalduse määramiseks. Nõuetele vastavuse hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 28.06.2019 määrusest nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” (RT I, 04.07.2019, 6). Maa- ala täidetakse tagasi nõuetele vastava pinnasega. Ringmajanduse põhimõtete edendamiseks on tööstusala tagasitäitel lubatud kasutada ka ehitusjäätmeid vastava keskkonnaloa või registreeringu olemasolul. Tegevused aitavad kaasa pinnase ja vee seisundi paranemisele. Seega toetavad tegevused on kooskõlas Õiglase ülemineku territoriaalse kavas välja toodud 2 arenguvajadusega, mille kohaselt tuleb tegeleda põlevkivi töötlemisega seotud tervise- ja keskkonnamõjudega saastunud tööstusalade looduslikkuse taastamise ja ennistamise kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond preambuli punkti 12 kohaselt peaks maapinna korrastamise projekti osana saama toetada veemajandust. Ka Õiglase ülemineku territoriaalses kavas1on probleemina välja toodud kaevanduspiirkondades põhjaveetaseme alandamine, mis omakorda avaldab mõju veerežiimile, mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja koguselist seisundit ning selliste piirkondade joogivee kvaliteeti. Virumaa joogivee varustuskindluse uuringuga tuvastatakse piirkonna veeressursside piisavus ning selgitatakse vajalike investeeringute maht alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtuks, et tagada joogivesi piirkonna elanikele ja veeressursside piisavus ka olemasolevatele ning perspektiivsetele tööstustele. Ida-Virumaa põhjaveerežiim on muutunud põlevkivikaevanduse pärandmõjuna. Kaevandamine jätkub, seega ka mõjud lisanduvad. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) laiendamisega uutesse piirkondadesse (sh rikutud põhjaveega piirkondadesse) suurenev ühisveevärgis vee tarbimine. Veenappust süvendavad ka kliimamuutustega kaasnevad intensiivistuvad põuaperioodid. Uuringuga tuvastatakse ÜVK varustamiseks vajaliku põhjavee puudujääk ning selgitatakse välja alternatiivsete veehaarete loomise võimalused ning selleks vajalike investeeringute maht. Alternatiivsete veeressurssidena käsitletakse ka pinnaveekogusid ning suletud kaevanduste veemassiive. Sekkumise kood: 073 Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine Kliima 0 % Keskkond 100 % Toetatavas tegevused panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavate tegevuste tulemusel tagatakse ohutus inimestele ja loomadele, välditakse põhjaveereostust, mis omakorda võib kaasa tuua võimaluse looduslikult mitmekesise elupaiga tekkimiseks. Ühisveevärgi varustuskindluse uuringuga valmistutakse kliimamuutustega (põud) kohanemiseks. Panust hinnatakse näitajaga: „Keskkonnatrendide indeks“, enim panustakse keskkonnatrendide indeksi alamnäitajatesse „6.4. Vähemalt heas koondseisundis olevate pinnaveekogumite osatähtsus, %“ ja „6.2. Ühisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate tarbijate osatähtsus, %“. TAT tegevused panustavad otseselt regionaalarengusse, kuna toetatakse piirkonna spetsiifiliste probleemide lahendamist. Ida-Virumaa on jätkuvalt mõjutatud oma eripärasest tööstuslikust taustast. Toetatavate tegevuste tulemusel võimaldatakse ohutustatud aladel majandustegevus, muudetakse piirkond atraktiivseks keskkonnaks. Panust hinnatakse näitajaga „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. Võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse tagamisele käesoleva käskkirja tegevustega eraldi mõju ei avaldata. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi. Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega. 1 https://pilv.rtk.ee/s/eSpt2Tzmqs39B2k 3 Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused, mis on vajalikud toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Oluline on toetada projekti elluviimisega seotud teavitustegevusi, näiteks kohtumised objektide omanike esindajatega või laiemalt avalikuse teavitamine tegevustest (nt artiklid, videod, projekti kajastatav veebileht, üritused). Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse DNSH analüüs on toodud järgmises tabelis: Kas meede võib Jah Ei Põhjendus potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke Kliimamuutuste X Otsene negatiivne mõju puudub. leevendamine Jääreosobjektide ohutustamisega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet. Kliimamuutustega X Otsene negatiivne mõju puudub. kohanemine Ühisveevärgi varustuskindluse uuringuga selgub ÜVK varustamiseks vajaliku põhjavee puudujääk ning selgitatakse välja alternatiivsete veehaarete loomise võimalused ning selleks vajalike investeeringute maht. See teadmine on vajalik tulevaste kliimamuutustega (nt põud) kohanemiseks. Vee- ja mereressursside X Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju. säästev kasutamine ja Ühisveevärgi varustuskindluse uuringiga kaitse selgub ÜVK varustamiseks vajaliku põhjavee puudujääk ning selgitatakse välja alternatiivsete veehaarete loomise võimalused ning selleks vajalike investeeringute maht. Jääkreostuse ohutustamisega väheneb ohtlike ainete kandumine põhja- ja pinnavette, seega väheneb koormus veekogumite keemilisele seisundile. Ringmajandus, sh X Mõju on positiivne, kuna ohutustatud maa- jäätmetekke vältimine ja alad saab muul otstarbel kasutusele võtta. kaitse Jääreosobjektide ohutustamisel kasutatakse võimalusel teisest toorainet. 4  Reostuse vältimine ja X Jääkreostusobjektide ohutustamisega kontroll (õhk, vesi ja kaasneb otsene positiivne mõju, kuna maapind) pinnasest eemaldatakse reostus, mis antakse üle keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Reostuse kõrvaldamisega takistatakse selle edasist sattumist õhku ja vette. Tööde käigus tekkiva reostuse vältimise ja likvideerimise eest vastutab töövõtja, täpsed tingimused, sh pangarantii või raha deposiiti kandmise kohustus seatakse hankelepingus. Bioloogilise X Otsene negatiivne mõju puudub. mitmekesisuse ja Jääreostusobjektide ohutustamise ökosüsteemide kaitse ning tulemusena võib tekkida looduslikult taastamine mitmekesine elupaik. Ohtlike ainete keskkonda kasutamise vähendamise tulemusel väheneb jääkreostuse pärssiv mõju elustikule. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Toetatavad tegevused ei hõlma taristut, millele tuleb tagada kliimakindlus. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 sätestatud investeeringuid. Seda tagatakse maaomanikega sõlmitavate kokkulepete kaudu. Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus, mis panustab meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajasse. Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt perioodi 2021-2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate passid). Aastaks 2026 on kavandatud taastada pindalal 10 ha jääkreostusega mõjutatud maad. Tulemuseks on ohustatud alad, kus on loodud eeldused alade taaskasutamiseks teiste tegevusalade vajadusteks (nt rohealad, sotsiaaleluruumid, majanduslik tegevus, ehitustegevus, taristu rajamine, põllumajandus, metsastamine). Ohustatavate objektide pindala fikseeritakse hankedokumentides ja üleandmise-vastuvõtu aktis. Käskkirja lisa 1 punktis 5 sätestatakse riigiabi reeglid. Punkti 3.1.1. tegevuste puhul loetakse toetust riigiabi andmiseks lõppkasusaajale ehk maaomanikule. Riigiabi antakse lähtuvalt üldise grupierandi määruse artiklist 45. Käskkirja lisa 1 punktis 6 nimetatakse rakendusasutus, kelleks on Kliimaministeerium ja rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus, samuti tegevuste elluviija, kelleks on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse, arvestades projekti eesmärki, kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust. Kui juhtrühm 5 ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond. Käskkirjaga kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks muuta. Kogu projekti vältel arvestatakse muuhulgas, et: 1. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, p. 13–43), artikli 17 tähenduses. 2. Toetatavate detailsete tegevuste valikul lähtub muuhulgas juhtrühm ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatestvalikukriteeriumidest ja -metoodikast. Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse abikõlblikkuse periood, mis algab 1. juunil 2023.a ning lõppeb hiljemalt 31. augustil 2026. a. Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2023–2026 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete detailsuses ning kuu täpsusega. Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks. Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid. Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh personalikulud ja projekti üldkulud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama. Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele ka üldkulud tegelike kulude alusel. Käskkirja lisa 1 punktiga 11 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist. Käskkirja lisa 1 punktis 12 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud hangete kohta ning maksete infot. Elluviija peab tagama projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. Keskkonnanõuded, millega elluviija peab arvestama on see, et jäätmed tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Tööde käigus tekkiva reostuse vältimise ja likvideerimise eest vastutab töövõtja, täpsed tingimused, sh pangarantii või raha deposiiti kandmise kohustus seatakse hankelepingus. 6 Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse hangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise võimalused ja kohustused. Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ja lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka regulaarsete rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ja lõpparuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest. Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord. Käskkirja lisa 1 punktiga 16 sätestatakse vaide menetlemise kord. Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse 2023–2026 tegevuskava ja eelarve põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida- Virumaal (lisa 2). Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste kajastamisega. Käskkirja punktiga 3 volitatakse Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. KIK volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4. Põhimääruse kohaselt on KIKi üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide finantseerimine ja teostamine. KIKil on olemas kogemus jääkreostusobjektide ohutustamise tööde koordineerijana ja tellijana. 3. TAT kooskõla Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidega TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele Projekti panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust seletatakse käskkirja lisa 1 punkti 2 kirjeldavas osas. Info näitajate kohta on esitatud käskkirja lisa 1 punktis 4. TAT põhjendatus Projekti põhjendatust seletatakse käskkirja lisa 1 punkti 2 kirjeldavas osas. Projektis ettenähtud tegevused (käskkirja lisa punkt 3) võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Tegevuste ajakava on esitatud käskkirja lisa 1 punktis 9. TAT kuluefektiivsus Projekti kuluefektiivsus on tagatud LIFE IP CleanEST projekti raames tehtud uuringu ja eelprojektide kaudu, millele on viidatud käskkirja lisa 1 punkti 2 kirjeldavas osas. 7 Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia: Toetuse saaja suutlikkust seletatakse käskkirja punkti 3 kirjeldavas osas. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seletatakse lisa 1 punkti 2 kirjeldavas osas. 4. Käskkirja vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 5. Käskkirja mõju Jääkreostusobjektide ohutustamise tulemusel ei kujuta endised tööstusalad enam ohtu põhjaveele, pinnaveekogumitele ega inimeste tervisele. Reostuse likvideerimise järgselt on tegemist ettevõtjatele atraktiivsete endiste tööstusaladega tulenevalt objektide asukohtadest ja seonduvast taristust. Tootmistegevuseks sobivate alade ettevalmistamisena soodustab jääkreostusobjektide ohutustamine ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile, Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile ja maaomaniketele, kus planeeritakse teha jääkreostuse likvideerimise töid. 8