Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
02.08.2023 nr 1-4/23/3518
Struktuuritoetuse kasutamisega seotud
keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636
(turbaalade korrastamine) ja 18.03.2020 käskkirja nr
126 (vooluveekogude tervendamine) muutmise eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636
(turbaalade korrastamine) ja 18.03.2020 käskkirja nr 126 (vooluveekogude tervendamine) muutmise
eelnõu.
Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi 07.07.2016
käskkirjas nr 636 (turbaalade korrastamine) ja 18.03.2020 käskkirjas nr 126 (vooluveekogude
tervendamine).
Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 meetme 8.1 ja 7.2
tegevuste korrastamisega. Vajalik on meetme tegevusest 7.2.3 ära võtta kogusummana 203 801,84
eurot ning meetme tegevusest 8.1.7 vabaneb 500 000 eurot. Projektidest tuleb vabad vahendid välja
võtta, sest periood lõpeb 31.12.2023 ning allesjäänud aja jooksul ei ole võimalik neid vahendeid enam
nendes projektides teisteks tegevusteks suunata. Vabanevad vahendid on võimalik suunata
ülebroneeringu katteks.
Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Kliimaminister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega
2. Seletuskiri koos lisaga
Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
käskkirja eelnõu
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
1. Keskkonnaministri 7.07.2016 käskkirjas nr 1-2/16/636 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
meetme tegevuste 7.2.3 “Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“
elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2023 tegevuskava ja eelarve 07.07.2016 kinnitamine“
tehakse järgnevad muudatused:
1.1 Käskkirja lisa 1 ja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (Lisa 1).
2. Keskkonnaministri 18.03.2020 käskkirjas nr 1-2/20/126 „Toetuse andmise tingimuste,
tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 8.1.7 elluviimiseks vooluveekogude kaitse
korraldamiseks aastateks 2019‒2023“ tehakse järgmised muudatused:
2.1 Käskkirja lisa 1 ja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (Lisa 2).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi 2014‒2020
struktuuritoetuste seaduse § 51.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Minister
Saata: Rahandusministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus
Lisa 1
Kliimaministri .. käskkirjale nr
1-2/23/
„Keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 ja 18.03.2020 käskkirja nr 126 muutmine“
Lisa 1
Keskkonnaministri 07.07.2016
käskkirjale nr 636
Toetuse andmise tingimused ja kord
1. Reguleerimisala
Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 7 „Veekaitse“ meetme 7.2 „Saastunud alade ja
veekogude korrastamine“ tegevuse 7.2.3 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade
korrastamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
2. Toetuse andmise eesmärk
Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 7
„Veekaitse“ eesmärgi, milleks on „Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad“
tulemusnäitaja, milleks on „taastatud veerežiimiga mahajäetud kaevandatud turbaalade üldpindala
2000 ha“, saavutamiseks.
3. Toetatavad tegevused
Ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamiseks vajalikud tegevused: veerežiimi taastamiseks
vajalike korrastamisprojektide koostamine; keskkonnamõju hindamiste läbiviimine; vajadusel
veerežiimi taastamine koos turbasammalde diaspooride külviga ning korrastamise tõhusust toetava
seire korraldamine ja avalikustamise läbiviimine. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi
viia 2023. aastaks. Antud projektis loetakse jääksooks kõiki turba kaevandamisega mõjutatud,
ammendatud ja hüljatud (sh eelkuivendatud) kaevandusalad. Ammendatud aladeks loetakse
jääksoid, kust kaevandamisväärne turbavaru on väljatatud. Hüljatud alade hulka kuuluvad jääksood,
kus mingil põhjusel on kaevandustegevus alal katkenud, näit. firma pankrotistumine, maaomaniku
või maa otstarbe muutumine vms.
4. Tulemused
4.1 Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on taastatud veerežiimiga jääksood.
4.2 Punktis 3 nimetatud projekti tulemusnäitaja, meetme tegevuse väljundinäitaja, meetme
tulemusnäitaja ning nende sihttasemed on:
Näitaja Algtase Sihttase
(2013. aasta) (2023)
Projekti tulemusnäitaja ha 0 2000
Taastatud veerežiimiga jääksoode seire
Projekti tulemusnäitaja ha 0 2000
Taastatud veerežiimiga jääksood
Meetme tegevuse väljundinäitaja
Taastatud veerežiimiga jääksood ha 200 2000
Meetme tulemusnäitaja
Ökosüsteemile omase veerežiimiga alade % 2,3 32
osakaal kogu mahajäetud alade pindalast
5. Projekti elluviimise korraldajad
5.1 Rakendusasutus on Kliimaministeerium;
5.2 Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus;
5.3 Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.
5.4 Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis koosneb
elluviija, Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajatest ning vaatlejast, kes on
Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindaja.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2016 ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril
2023.
7. Tegevuste eelarve ja ajakava
7.1 Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
7.2 Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu
minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
7.3 Projekti kogueelarve on 3 262 985,09 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja tegevuste ajakava on
esitatud käskkirja lisas 2.
7.4 Detailsemad aastased tegevuskavad ja eelarved kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5.
veebruariks. 2016. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitatakse 90 päeva jooksul, alates toetuse
andmise tingimuste kehtestamisest.
8. Kulude abikõlblikkus
8.1 Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)
§-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
8.2 Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste, meetme tegevuse väljundite ning
projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh;
8.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) kulud;
8.2.2 korrastamisprojektide koostamise kulud ja ekspertiisi tasud;
8.2.3 veerežiimi taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puude eemaldamise ja kraavide sulgemise,
vee ümberjuhtimise ja kraavidesse veetõkendite rajamisega seotud kulud, vajadusel
turbasammalde fragmentide külvamise kulud;
8.2.4 veerežiimi taastamise tulemuslikkuse hindamisega seotud kulud, sealhulgas seireseadmete
soetamise ja haldamise (näitude lugemine, korraline hooldus jms) kulud;
8.2.5 vajadusel korrastamisprojektis ette nähtud teede, ülesõitude, truupide ehitamise ja
rekonstrueerimise kulud;
8.2.6 projekttingimustele vastavate paisutustingimuste korrigeerimisega seotud kulud;
8.2.7 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1;
8.2.8 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest kogukuludest;
8.2.9 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid ja
omanikujärelevalve kulud, kui need kokku ei moodustada üle 10% tegevuse abikõlblikest
kuludest.
8.3 Abikõlblikud ei ole:
8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;
8.3.2 üldkulud.
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1 Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.
9.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras.
9.3 Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt
järgmised dokumendid:
9.3.1 hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris
ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või suurem ja dokumente ei ole
eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
9.3.2 leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt
rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul, kui hange on läbi viidud
riigihangete registris;
9.3.3 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument,
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
9.3.4 arve või muu raamatupidamisdokument;
9.3.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
9.3.6 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
9.3.7 makset tõendav dokument.
9.4 Rakendusüksus võib vajadusel küsida täiendavaid dokumente lisaks punktis 9.3 toodud loetelule.
9.5 Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt
digitaalselt allkirjastatuna aadressile
[email protected].
9.6 Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis või vastavalt ühendmääruse § 11 lõikes 3
toodule.
9.7 Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas
toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende
kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
9.8 Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse
seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
9.9 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande
esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused
ellu viiduks.
10. Elluviija kohustused
10.1 Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.
10.2 Elluviija esitab rakendusüksuse poolt nõutud vormikohase projekti hankeplaani (sh toetuse
väljamaksete prognoosi) hiljemalt ühe kuu jooksul käskkirja kinnitamisest ja kohustub
uuendama seda igal aastal hiljemalt 10. jaanuaril, 10. aprillil, 10. juulil ja 10. oktoobril.
10.3 Lihthange ja hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.
10.4 Elluviija peab projekti juhtrühmas kinnitatud alade kohta küsima Keskkonnaametilt
veerežiimi taastamise tingimused.
10.5 Elluviija peab hankima veerežiimi taastamise projekteerimistööd ja vajadusel KMH.
10.6 Elluviija peab hankima veetaseme seireseadmed.
10.7 Elluviija peab projekteerimise käigus viima läbi avalikustamiskoosolekud ja tutvustama
kavandatud tegevusi kõigile huvilistele, sh veetaseme muutmisest mõjutatud maade/alade
omanikele.
10.8 Elluviija peab korrastamisprojektiga ettenähtud tegevustele võtma veetaseme muutmisest
mõjutatud maade/alade maaomanike nõusolekud. Kui nõusolekut ei saavutata, tuleb projekti
tingimusi ja tegevusi korrigeerida.
10.9 Elluviija peab taotlema korrastamisprojekti realiseerimiseks vajalikud kooskõlastused.
10.10 Elluviija peab tutvustama korrastamisprojekte Eesti Maavarade Komisjonile.
10.11 Elluviija garanteerib projektis ettenähtud tegevuste elluviimise.
10.12 Projekti elluviija teostab tööde seiret aastatel 2016-2023.
10.13 Tööde lõppemisel hindab projekti elluviija, kas tööd on teostatud vastavalt projektile.
10.14 Elluviija kohustub korrastamisprojektide koostamise ja korrastamistööde teostajate
meeskonda kaasama hüdrogeoloogi ja maaparandusliku hariduse ja töökogemusega
spetsialistid ning kui taastamisala on seotud registrisse kantud maaparandussüsteemiga, tuleb
tegevus kooskõlastada Põllumajandusametiga .
11. Tegevuste elluviimise seire
11.1 Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande käesoleva käskkirja punktis
sätestatud tähtpäevadel rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega digitaalselt
allkirjastatuna aadressile
[email protected].
11.2 Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamise kohta ning hinnangut projekti
eesmärgi, väljundinäitaja ning tulemuste saavutamise võimalikkuse kohta projekti lõpuks.
11.3 Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
järgmise aasta 1. veebruaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril 2017.
11.4 Projekti lõpparuanne sisaldab kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet, teavet projekti
eesmärgi, tulemuste ja väljundite saavutamise kohta.
11.5 Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.
11.6 Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. Alade
korrastamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks tuleb projekti elluviijal esitada
seireandmed digitaalselt, juhindudes projektis nimetatud tulemusnäitajatest ja asjakohasel
määral MTÜ Märgalade Ühingu koostatud metoodikast.
11.7 Tulemusseire kavandamisel ja elluviimisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest:
11.7.1 kõikidel aladel teostatakse veetaseme seiret vastavalt seirekavas ettenähtud seiretihedusele;
11.7.2 vähemalt 5 alal, sh kõikidel aladel, kus teostatakse turbasammalde külv rakendatakse
kompleksset seiret taimekatte muutuste ja keskkonnategurite muutuste vaheliste põhjuslike
seoste hindamiseks;
11.7.3 kompleksse seirega alade taastamine planeeritakse eksperimentaalselt, vastavalt
korrastamisprojektis näidatud tingimustele.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1 Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata muuta kuni 10%
ulatuses, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. Seejuures peab elluviija
rakendusüksust eelnevalt muudatustest ja selle põhjustest teavitama.
12.2 Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui on nimetatud punktis 12.1
või teha projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad projekti tulemusi või väljundinäitajaid,
siis esitatakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Projekti elluviija teavitab
rakendusüksust projekti muutmise taotluse esitamisest ning selle põhjustest. Rakendusasutus
hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis vastavad muudatused.
Lisa 2
Keskkonnaministri 07.07.2016
käskkirjale nr 636
Tegevuskava ja eelarve aastateks 2016–2023
Projekti maksumus
Kogumaksumus Abikõlbliku kulu Ühtekuuluvusfondi toetus Ühtekuuluvusfondi Omafinantseering Omafinantseeringu
(EUR) summa (EUR) (EUR) toetuse määr (%) (EUR) määr (%)
3 262 985,09 3 262 985,09 2 773 537,33 85 489 447,76 15
Tegevused Näitaja Sihttase Tegevuse Tegevuse EL Oma- Tegevuse
algus lõpp toetuse finantseering (EUR) abikõlblik summa
summa (EUR)
(EUR)
Kuivendatud, Taastatud 2000 1.01.2016 31.12.2023 2 505 787,33 442 197,76 2 947 985,09
ammendatud ja veerežiimiga
hüljatud turbaalade mahajäetud turbaalad
korrastamine (ha)
Projekti juhtimine, Horisontaalne tegevus 1.01.2016 31.12.2023 267 750 47 250 315 000
üldkulud
Projekti tehtavad detailsed tegevused lepitakse kokku projekti juhtrühmas.
Lisa 2
Kliimaministri .. käskkirjale nr
1-2/23/
„Keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 ja 18.03.2020 käskkirja nr 126 muutmine“
Lisa 1
Keskkonnaministri 18.03.2020
käskkirjale nr 126
Toetuse andmise tingimused ja kord
1. Reguleerimisala
Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 7 „Veekaitse“ meetme 7.2 „Saastunud alade ja
veekogude korrastamine tegevuse 7.2.3 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade
korrastamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja
hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade
säilitamine ning taastamine” tegevuse 8.1.7 „Vooluveekogude tervendamine (kalade
rändetingimuste tagamine lõhejõgedele rajatud paisudel)” raames toetuse andmise ja kasutamise
tingimusi ning korda.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 8
„Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme „Kaitsealuste
liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“ eesmärgil, milleks on „Paranenud seisundis
kaitstavad liigid ja elupaigad“ ja tulemusnäitajate, milleks on „Paranenud või samaks jäänud
seisundiga liikide arv“ ja „Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv“
saavutamiseks.
2.2. Toetust antakse kaitstavate elupaikade taastamiseks jõgedes.
3. Toetatavad tegevused
Vooluveekogude tervendamine (kalade rändetingimuste tagamine lõhejõgedele rajatud paisudel).
Tegevuse käigus analüüsitakse lõhejõgedel paisude korrastamise võimalusi ja selgitatakse välja,
millistel lõhejõgedel on võimalik projekti raames neid korrastada ning milliseid tegevusi oleks
võimalik käesoleva projekti raames ellu viia. Vastavalt analüüsi tulemustele parandatakse
kuluefektiivsel viisil juhtrühma poolt kinnitatud lõhejõgede korrastamise vajadus ja ulatus.
Tegevuse tulemusena luuakse võimalus toetust saanud aladel elupaikade ja liikide seisundi
paranemiseks. Tegevus on üle-eestiline ning viiakse ellu 31.12.2023.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on taastatud kaitstavad elupaigatüübid või kaitstavate
liikide elupaigad.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad ja sihttasemed ning meetme tulemusnäitajad on:
Näitaja Algtase Sihttase
mõõtühik (2014 aasta) (2023)
Meetme väljundinäitaja, projekti objekt 0 11
tulemusnäitaja Soetatud, rajatud ja
rekonstrueeritud objektide arv seoses
kaitstavate liikide või elupaikadega
Projekti väljundinäitaja Rändetakistuste arv, tükk 0 39
kus on koostatud nende likvideerimiseks
vajalike tööde analüüs
5. Projekti elluviimine
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3 Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.
5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis koosneb
elluviija, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi
ja Kliimaministeeriumi esindajatest.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. novembril 2019 ning lõppeb hiljemalt 31. detsembril
2023.
7. Tegevuste eelarve ja ajakava
7.1. Projekti kogueelarve on 1 451 049 eurot. Projekti tegevuste ajakava ja täpsem eelarve on toodud
lisas 2.
7.2. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
7.3. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest
ehk 1 233 391,65 eurot, projekti riiklik kaasfinantseering on 15% abikõlblikest kuludest ehk
217 657,35 eurot.
7.4. Detailsema aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks.
2020. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitatakse 30 päeva jooksul käesoleva määruse
jõustumisest.
8. Kulude abikõlblikkus
8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)
§-dele 2 ja 5 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
8.2. Abikõlblikud on:
8.2.1 projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud
tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks, sh, settelõksude rajamise kulud, koelmualade taastamise ja rajamise kulud,
paisude eemaldamisega seotud kulud, kalapääsude rajamise kulud, kärestike rajamisega
seotud kulud ja töödeks hädavajaliku infrastruktuuri rekonstrueerimise ja korrastamise kulud,
riigilõivud, ekspertiisid, keskkonnamõju hindamise ja omanikujärelevalve kulud ning 5%
ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otseste tegevustega seonduvate töövahendite
soetamise kulud;
8.2.2 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1;
8.2.3 maa ostmise kulud;
8.2.4 teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud Vabariigi Valitsuse 19.09.2014. a
määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,
toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja
kord“ nõuete täitmiseks;
8.2.5 ühendmääruse § 9 kohased projekti kaudsed kulud, § 3 lg 1 punktide 5, 6 ja 7 kohased
personalikulud ning transpordikulud kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude
maksumusest.
8.3. Abikõlblikud ei ole:
8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;
8.3.2 üldkulud tegelike kulude alusel;
8.3.3 kasutatud seadme ostmise kulud;
8.3.4 käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike
3 punkti c kohaselt on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
8.4. Käesoleva määruse järgi antav toetus ei ole riigiabi.
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.
9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras.
9.3. Elluviija esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised
dokumendid:
9.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingu ja töölepingud ning nende muudatused;
9.3.2 töövõtulepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument;
9.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;
9.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 9.3.5
raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ja summade finantsjaotuse
(summade jagunemise põhivaraks või tegevuskulude katteks).
9.4. Elluviija esitab rakendusüksuse nõudmisel hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui
hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu hind ilma käibemaksuta on 20 000
eurot või sellest suurem.
9.5. Maksetaotluse makstud abikõlblike kulude kohta riigihanke piirmääraga võrdse või seda
ületava maksumuse korral esitatakse kord kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
9.6. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas
toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende
kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
9.7. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
9.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande
esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused
elluviiduks ja lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks kiidetud.
10. Elluviija kohustused
10.1 Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.
10.2 Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal
1. märtsiks ja 1. septembriks.
10.3. Lihthankemenetlus ja riigihanke hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete
registris.
10.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise.
11. Tegevuste elluviimise seire
11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande E-toetuse keskkonna kaudu.
11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet
väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning
tulemusnäitajate saavutamise võimalikkuse kohta projekti lõpuks.
11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
järgmise aasta 5. veebruaril.
11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta.
11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.
11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata juhtrühma kirjalikul
nõusolekul kõikide tegevuste osas muuta, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve.
12.2. Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui punktis 12.1 nimetatud või
teha projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt projekti tulemusi või
väljundnäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus hindab
muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused lähtudes struktuuritoetuse
seaduses sätestatud korrast.
Lisa 2
Keskkonnaministri 18.03.2020
käskkirjale nr 126
2019–2023 eelarve ja tegevuskava
Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR) Abikõlbliku kulu summa Toetus (EUR), sh riiklik Toetuse, sh riikliku
(EUR) kaasfinantseering kaasfinantseeringu
määr %
1 451 049,00 1 451 049,00 1 451 049,00 100
Tegevuste loetelu ja eelarve
Tegevused Näitaja Sihttase (2023) Tegevuse algus Tegevuse lõpp Abikõlblik summa
(EUR)
Rändetakistuse
likvideerimise
kavandamine, paisudeSoetatud, rajatud ja
avamine kalade rändeks rekonstrueeritud objektide
(kõrvaldatud arv seoses kaitstavate liikide
rändetakistuste arv) või elupaikadega 11 1.09.2019 31.12.2023 1 278 549,00
Otsene personalikulu 1.09.2019 31.12.2023 150 000,00
Ühtne määr 1.09.2019 31.12.2023 22 500,00
Horisontaalne kulu kokku: 172 500,00
KÕIK KOKKU 1 451 049,00
Eelarve jaotus rahastajate kaupa
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering 217 657,35
Ühtekuuluvusfond 1 233 391,65
Toetuse summa (sh riiklik 1 451 049,00
kaasfinantseering)
KOKKU 1 451 049,00
Projekti tehtavad detailsed tegevused lepitakse kokku projekti juhtrühmas.
Keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 ja 18.03.2020 käskkirja nr 126
muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri
7.07.2016 käskkirjas nr 1-2/16/636 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme
tegevuste 7.2.3 “Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“
elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2023 tegevuskava ja eelarve 07.07.2016
kinnitamine“ (viimane muudatus on tehtud 14.12.2020 käskkirjaga nr 451, 04.05.2023
käskkirjaga nr 198 ja 03.07.2023 nr 262) ning keskkonnaministri 18.03.2020 käskkirjas nr 1-
2/20/126 „Toetuse andmise tingimuste, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse
8.1.7 elluviimiseks vooluveekogude kaitse korraldamiseks aastateks 2019‒2023“ (viimane
muudatus on tehtud 14.12.2020 käskkirjaga nr 451, 17.02.2021 käskkirjaga nr 62 ja
03.07.2023 käskkirjaga nr 262).
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja
Taimo Aasma, keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Reeli Sildnik ja eelarve- ja
strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi 07.07.2016
käskkirjas nr 636 (turbaalade korrastamine) ja 18.03.2020 käskkirjas nr 126
(vooluveekogude tervendamine).
Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 meetme 8.1 ja
7.2 tegevuste korrastamisega. Vajalik on meetme tegevusest 7.2.3 ära võtta kogusummana
203 801,84 eurot ning meetme tegevusest 8.1.7 vabaneb 500 000 eurot. Projektidest tuleb
vabad vahendid välja võtta, sest periood lõpeb 31.12.2023 ning allesjäänud aja jooksul ei ole
võimalik neid vahendeid enam nendes projektides teisteks tegevusteks suunata.
Käskkirja punktiga 1 muudetakse keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirjas nr 636 (turbaalade
korrastamine) lisa 1 punkti 7.3. ja uuendatakse lisa 2. Kuigi käskkirja muudetakse käesoleva
muudatusega ainult eelarve vähendamisega seoses, et vabasid vahendeid saaks kasutada
õigeaegselt ülebroneeringute katteks, siis õigusselguse huvides on vajalik kehtestada ka
muudetava käskkirja lisa 1 ja lisa 2 uus terviktekst.
Käskkirja punktiga 2 muudetakse keskkonnaministri 18.03.2020 käskkirjas nr 126
(vooluveekogude tervendamine) lisa 1 punkti 5.4, sest kalavarude osakond koos kaitsealuste
liikide kaitsmise teemaga liikus kliimaministeeriumist regionaal- ja
põllumajandusministeeriumisse. Vähendatakse eelarvet 500 000 euro võrra, muutes punkte
7.1, 7.3 ja lisa 2. Kuigi käskkirjas muudetakse käesoleva muudatusega ainult paari punkti,
siis õigusselguse huvides on vajalik kehtestada ka muudetava käskkirja lisa 1 ja lisa 2 uus
terviktekst.
Detailsem eelarvetega seotud muudatused on toodud seletuskirja lisas.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja koostamisel on arvestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate
fondide, sh Ühtekuuluvusfondi kohta.
Lisaks võeti eelnõu koostamisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1084/2006.
4. Käskkirja mõju
Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega.
Käskkirjaga reguleeritava projekti tulemused aitavad kaasa kaitstavate liikide ja elupaikade
seisundi parandamisele.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu Rahandusministeeriumiga ning kooskõlastati Riigi Tugiteenuste Keskusega.