Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine - Riigi Tugiteenuste Keskus

Failid

1.2-2111-1 24.08.2023 Õigusakti eelnõu.asice3571 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie 24.08.2023 nr 1.2-2/111-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 9. juuli 2019. a käskkirja nr 47 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja eelnõu. Muudetakse perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud toetuse andmise tingimusi „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. KK eelnõu 2. TAT muutmise seletuskiri 3. TAT terviktekst 4. HK TAT lisa 1 vom A 5. HK TAT lisa 1 vom B 6. HK TAT eelarve SK Lisaadressaat: Riigi Tugiteenuste Keskus Ingrid Mangulson [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 TAT eelarve kulukohtade kaupa TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2015–31.12.2023 TAT nimi: Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused TAT elluviija: Sotsiaalministeerium Aasta 2 015 2 016 2017 Rea nr Kulukoht 1 TAT otsesed kulud 414 146 1 657 602 1 803 854 1.1 TAT juhtimiskulud 26 766 29 460 33 105 Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate 1.2 218 557 648 993 963 411 hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine (väljund) 1.2.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 177 259 376 663 517 377 Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial 1.2.2 (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine 17 204 81 943 1.2.3 Keskkonna kohandamise ja abivahendialane 0 12 475 31 149 1.2.31 nõustamine Sotsiaalteenuste ligipääsetavatuse koordineerimine Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja 1.2.4 41 250 232 441 259 799 sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste 1.2.5 Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini 31 27 211 73 144 1.2.6 kaudu Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest 0 0 0 1.2.7 Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents 1.2.8 Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse 1.2.9 pakkumine Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine 1.3 0 320 469 451 595 toimetulekuraskustes inimestele (väljund) 1.3.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 0 129 746 133 764 Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes 1.3.2 0 190 723 317 831 inimestele Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide 1.4 pädevuse toetamine hoolekandeteenuste 168 822 636 996 322 223 osutamiseks (väljund) 1.4.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 91 111 409 120 77 875 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate 1.4.2 7 156 52 772 47 582 supervisioon ja täiendkoolitus Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste 1.4.3 levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks 9 518 54 959 170 019 teenuste korralduseks ja arendustegevus Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja 1.4.4 60 677 91 155 26 747 kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Eelanalüüside koostamine maakondade kaupa ning kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude toetamine 1.4.5 361 28 989 0 avatud taotlusvooru projektide koostamisel Tegevus 5. Kohalike omavalitsuste võimekuse 1.5 tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste 0 21 684 33 520 kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 1.5.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 0 0 1.5.2 Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused 0 21 684 31 877 1.5.3 Sotsiaaltransporditeenuse (STT) korralduse arendamine 0 1 643 Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja 1.5.4 sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane 1.5.5 nõustamine elanikkonna abistamiseks Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja 1.5.6 pakkumisel Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsüsteemi korralduse arendamine esmatasandi 1.5.7 hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele 2 Kaudsed kulud 36 547 141 748 114 318 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 450 693 1 799 350 1 918 172 4 Otsesed personalikulud kokku 295 136 944 989 762 121 5 Abikõlblik kulu kokku (2015–2023) 16 157 881 6 Mitteabikõlblik kulu 22 559 7 Kogumaksumus 16 180 440 Rea nr Aasta 2 015 2 016 Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa 1 TAT eelarve kokku aastate kaupa 450 692 100% 1 799 350 1.1 sh ESF-i osalus (kuni 85%) 383 088 85 1 529 447 1.2 sh riiklik kaasfinantseering 67 604 15 269 902 1.3 Mitteabikõlblik kulu 0 0 1.4 Kogumaksumus 450 692 1 799 350 Sotsiaalkaitseministri ……08.2023 käskkiri nr …... „Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ perioodi 01.01.2023–31.12.2023 tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ Lisa 1 Vorm B 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 Kokku Mitteabikõlbl ik kulu 1 657 988 1 384 642 1 496 727 2 115 466 2 534 978 2 085 640 15 151 042 33 912 39 718 32 733 31 898 31 160 31 532 290 284 683 249 539 045 458 646 293 925 611 263 354 714 4 771 805 22559 361 783 285 074 219 515 171 150 169 108 186 050 2 463 979 21731 31 920 0 0 0 114 084 40 665 42 788 1 048 0 0 128 125 569 3 799 4 368 228 785 210 091 238 083 116 991 432 056 158 544 1 918 039 828 20 096 0 0 120 482 0 1 092 0 0 0 1 092 0 0 0 0 0 0 0 0 5 215 6 301 10 120 21 636 501 723 14 867 0 0 0 1 288 655 143 541 13 269 0 0 0 420 320 358 183 1 598 0 0 0 868 335 292 479 221 854 262 977 284 327 284 833 309 205 2 783 716 107 938 101 232 96 721 56 375 53 411 30 000 1 023 783 130 470 86 799 55 918 115 662 152 481 279 205 928 046 0 0 81 570 112 290 78 941 0 507 297 54 071 33 823 28 768 0 295 240 0 0 0 0 0 29 350 146 626 569 158 742 370 1 505 316 1 607 722 1 390 188 6 016 583 0 285 854 466 344 577 070 585 031 651 082 2 565 381 33 350 36 669 31 902 0 0 0 155 482 878 0 0 0 0 2 521 112 398 206 868 109 709 250 799 517 750 500 000 1 697 524 37 572 24 621 38 826 23 660 157 371 282 051 2 195 65 135 214 805 71 014 353 149 0 44 659 423 815 410 267 81 735 960 476 97 076 108 772 122 297 125 474 125 806 134 800 1 006 839 1 755 064 1 493 414 1 619 024 2 240 940 2 660 785 2 220 439 16 157 881 647 174 725 147 815 314 836 492 838 710 898 665 6 763 748 2 016 2 017 2 018 2 019 2020 Osakaal (%) Summa Osakaal (%)Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) 100% 1 918 172 100% 1 755 064 100% 1 493 414 100% 1 619 024 100% 85 1 630 446 85 1 491 804 85 1 269 402 85 1376170,43 85 15 287 726 15 263 260 15 224 012 15 242853,6053 15 22 559 0 0 1 940 731 1 755 064 1 493 414 1 619 024 2 021 2 022 2 023 Summa Osakaal (%)Summa Osakaal (%)Summa Osakaal (%) Kokku 2 240 940 100% 2 660 785 100% 2 220 439 100% 16 157 881 1 904 799 85 2 261 667 85 1 887 374 85 13 734 199 336 141 15 399 118 15 333 066 15 2 423 682 0 0 0 22 559 2 240 940 2 660 785 2 220 439 16 180 440 EELNÕU 09.08.2023 MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ punktiga 7.4.7 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan punkti 1.2.4 tabeli järgmiselt: Summa Osakaal 1 ESFi toetus 13 734 199 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 2 423 682 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Abikõlblik eelarve kokku 16 157 881 100% 5 Abikõlbmatud kulud 22 559 6 Kogumaksumus 16 180 440 2. Täiendan punkti 2.1.2 tekstiosaga „(tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud)“. 3. Täiendan punkti 2.1.7 lõiguga järgmises sõnastuses: „TAT tegevusena tehakse ettevalmistusi täisealise isiku hoolduse ja hooldajatoetuse alusanalüüsi tellimiseks ning hoolduskoormusega inimestele sobiliku veebilahenduse väljatöötamiseks. Veebilahenduse eesmärk on koondada info ja abistavad materjalid hoolduskoormusega inimesele pakutavate toetusmeetme kohta ning pakkuda asjakohast nõu tekkinud küsimuste lahendamisel.“. 4. Sõnastan punkti 2.3.1 järgmiselt: „2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele, sh teenusepakkujatele (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad) ja poliitikakujundajatele korraldatakse supervisioone ja pädevust suurendavaid koolitusi, sh koolitused töötamaks erivajadusega inimestega. Samuti 2 korraldatakse sotsiaalvaldkonna toimepidevusest ja kriisijuhtimisest teadlikkuse suurendamiseks koolitusi, arutelusid või teemapõhiseid seminare ja infopäevi, vajaduse korral koostatakse kriisiteemalisi infomaterjale. Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb osutatavate teenuste kvaliteet. Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne ning töötatakse välja juhiseid ja juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon korraldab üks kord aastas sotsiaalala aktuaalsetel teemadel laiapõhjalise konverentsi, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid ja ühendada sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti tunnustatakse üks kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajaid. Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega.“. 5. Täiendan punkti 2.3.2 tekstiosaga „(tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud)“. 6. Täiendan punkti 2.4.1 tekstiosaga „(tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud)“. 7. Täiendan punkti 2.4.5 tekstiosaga „(tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud)“. 8. Asendan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2023“ ja vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister KINNITATUD sotsiaalministri 09.07.2019 käskkirjaga nr 47 MUUDETUD sotsiaalministri 23.03.2020 käskkirjaga nr 31 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 05.02.2021 käskkirjaga nr 16 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 24.08.2023 käskkirjaga nr 1.2-2/111-1 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused Abikõlblikkuse periood 01.01.2015–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (partner kuni 30.09.2018) Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon 1 SISUKORD MÕISTED........................................................................................................................................................................................... 3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS................................................................................................................. 4 1.1 SEOS RAKENDUSKAVAGA ................................................................................................................................................................... 4 1.2 TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED ......................................................................................................................................................... 4 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS .................................................................................................... 7 2.1 ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE NING NENDE PERELIIKMETELE TÖÖTURUL OSALEMIST TOETAVATE HOOLEKANDETEENUSTE ARENDAMINE JA OSUTAMINE 7 2.2 INTEGREERITUD TEENUSTE OSUTAMINE TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTELE ............................................................................................ 11 2.3 SOTSIAALVALDKONNA SPETSIALISTIDE PÄDEVUSE TOETAMINE HOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMISEKS .............................................................. 12 2.4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VÕIMEKUSE TÕSTMINE JA KOOSTÖÖ TOETAMINE SOTSIAALTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE JA KVALITEEDI PARANDAMISEKS 14 3. NÄITAJAD ............................................................................................................................................................................. 18 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ........................................................................................ 20 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ........ 22 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................. 23 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ....................................................................................................... 24 7.1. TOETUSE SAAJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ........................................................................................................................................ 24 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................................. 24 7.3. TOETUSE MAKSMINE ..................................................................................................................................................................... 25 7.4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE ...................................................................................................................................... 26 7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA ARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................................... 27 7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ................................................................................................................................................ 28 7.7. VAIETE MENETLEMINE ..................................................................................................................................................... 28 7.8. RIIGIABI 28 8. RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................................................................................. 29 9. LISAD .................................................................................................................................................................................... 29 2 Mõisted Eakas – vanaduspensioniealine inimene. Erivajadustega inimene – isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimesed. Heitunu – mittetöötav isik, kes soovib töötada ja on valmis kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Hoolduskoormusega isik, sealhulgas omastehooldaja – inimene, kes hooldab (enamasti tasuta) oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud hooldusvajadus, ja kes teeb seda väljaspool kutse- või ametlikku tööd. Perekond – pereliikmeks loetakse: • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevaid isikud (sh kooselulepingu sõlminud isikud); • alanejaid, ülenejaid ja külgjoones sugulasi (sh poolõde, poolvend). Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane. Institutsionaalne teenus – teenus, mida saab hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hooldamisel olev isik, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1 Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust tulemusnäitajad on tööturul Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 1.1.3. Meetme nimetus Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Meetme tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“. 1.1.4. Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud. 1.2 Toetuse andmise tingimused 1.2.1. Eesmärk Kvaliteetsemate ja integreeritud hoolekandeteenuste pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul. 1.2.2. Tulemus Erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimesed on saanud hoolekandeteenuseid, mille tulemusena nemad või nende hooldajad on tööturul või nende toimetulek on paranenud. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus Tööelus osalemist võivad takistada erivajadused, puue, hoolduskoormus (sh puudega või eaka pereliikme eest hoolitsemise vajadus) või mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused. Puudega inimeste tööhõivemäär on oluliselt madalam kui neil, kellel puuet ei ole määratud. 2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis ligi 67 600 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 16–641, kellest töötas 1 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020 4 sotsiaalmaksu laekumise järgi umbes 24 300 ehk 35,96%2. Statistikaameti 2019. aasta andmetel oli 16–64- aastaste puudega inimeste tööhõivemäär ligi kaks korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas (puudeta inimestel 80,3%, puudega inimestel 41,5%).3 Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Pikaajalise töötuse määr oli 2019. aastal 0,9% ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 6200 (aasta varem 9400, sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 3000). Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte- eestlaste seas. Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus- ja suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid hoolekandeteenuseid tööturuteenust saama suundumiseks või tööle naasmiseks. Probleemiks on ka tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. Eesti sotsiaaluuringu 2019. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 6500 olid kuni 18-aastased ning umbes 53 100 inimest 18-aastased ja vanemad. Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 26 300 inimest, 10–19 tundi nädalas 10 400 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas 22 800 inimest4. 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest5. Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. aastal 14%, 2019. aastal 22%), on sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Veidi enam kui 8600 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist ei otsinud 2019. aastal tööd, kuna neil oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui veidi üle 3100 nimetatud põhjusel tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest6. Hoolduskoormusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas suhtelise vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. 2018. aastal elas 43,5% puudega inimestest suhtelises vaesuses (kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli samal perioodil 21,7%). Puudega inimesi elab suhtelises vaesuses ca kaks korda rohkem võrreldes kogu elanikkonnaga. Oluline tööhõivevalmidust toetav tegur on täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on aga kohalikes omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustes inimeste abistamine on sageli toetustekeskne. Suuremates kohalikes omavalitsustes osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on ka kohalikke omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2019. aastal sõltuvalt teenusest 49,4‒100%. Kõige vähem osutatakse isikliku abistaja teenust. Koduteenust osutati 2019. aastal kõikides kohalikes omavalitsustes. Kui olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käis enne haldusreformi paljudele kohalikele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu, siis haldusreformi järel on teenustega kaetus paranenud. Sageli jäävad siiski osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport, või neid pakutakse minimaalsel tasemel. Sotsiaalsektori asutustelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamise tulemusena oodatakse sotsiaalteenuseid pakkuvatelt asutustelt teenuste osutamise kvaliteedi paranemist ning kvaliteedialase teadlikkuse ja pädevuse suurenemist. 2 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused 3 Statistikaamet, 2020. THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega- inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1 Viimati kuvatud: 04.11.20 4 Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring 5 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring 6 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring 5 Läbivalt peetakse silmas deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi väljakujundamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadusega inimene ei peaks asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel lahendada tööturule asumist takistavad probleemid (võlad, pingelised peresuhted vm), mis võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud. Võimaluse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 13 734 199 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 2 423 682 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Abikõlblik eelarve kokku 16 157 881 100% 5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559 6 Kogumaksumus 16 180 440 1.2.5. Sihtrühmad Erivajadusega inimesed Toimetulekuraskustes inimesed Hoolduskoormusega isikud, sealhulgas omastehooldajad Sotsiaalteenust vahetult osutavad spetsialistid ning teenust osutavad asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil Avaliku ja erasektori esindajad 6 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1 Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine Tegevuse eesmärk on suurendada erivajadustega inimeste ja nende hoolduskoormusega pereliikmete osalemist tööturul. Selleks parandatakse hoolduskoormust vähendavate teenuste kättesaadavust ning suurendatakse erivajadustega inimeste iseseisva(ma)t toimetulekut. Osutatakse nõustamisteenust elukeskkonna kohandamisel ja abivahendite valimisel (2015–2020), koordineeritakse füüsilist ligipääsu Sotsiaalkindlustusameti korraldatavale sotsiaalteenustele, arendatakse rehabilitatsiooniteenust, pakutakse kaugtõlketeenust eakatele kuulmispuudega inimestele ning alustatakse omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega. 2.1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste arendamine (tegevused on seisuga 31.12.2018 lõppenud) Eesti ettevõtetele (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted) ja kolmandale sektorile antakse võimalus välja töötada ideid ja arendada uuenduslikke, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid hoolekandeteenuste osutamise lahendusi. Selleks korraldatakse ideekonkursse innovaatiliste lahenduste leidmiseks hoolekandevaldkonnas ning antakse võimalus korraldatud ürituse raames välja töötada teenuse osutamise prototüüpe, mis saavad sobivuse korral rahastuse meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames korraldatava avatud taotlusvooru kaudu. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate seadmete ja teenuste kasutamine on valdkonna kiire arengu tõttu muutumas ka eakate ja erivajadustega inimeste elu loomulikuks osaks. Üheks võimalikuks uueks hoolekandeteenuse mudeliks on kaughooldusteenused, mis võimaldavad hoolekandeteenuseid pakkuda vastava seadme või arvuti abil. Keskendutakse nii kliendi vajadustele kui ka uuel tehnoloogial põhineva toote või teenuse kasutajasõbralikkusele ja kättesaadavusele. Eesmärgiks ei tohiks olla vaid hästi toimivate tehniliste lahenduste väljatöötamine, sihtrühm peab olema võimeline neid kasutama ja tajuma soovitud kasutegurit. Telehooldus on interaktiivne sotsiaalhoolekandeteenus ja osa koduhoolduse tervikpaketist, et tagada inimese võimalikult pikaajaline, turvaline ja iseseisev toimetulek oma kodus. Tegevuse käigus koostati teenuse osutamise soovituslik juhis. Hinnati telehoolduse laiema rakendamise vajadusi, võimalusi ja eeldusi Eestis. Vaadati senist telehoolduse rakendamise kogemust siin ja välismaal ning tuvastati peamised võimalikud barjäärid telehoolduse levikul. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine distantsilt hoolekandeteenuste osutamisel vähendab hoolekandetöötajate külastusi ja lähedaste hoolduskoormust. 2.1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) Sotsiaalkindlustusamet osutab (alates 01.10.2017) elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust. Keskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevate kohaliku omavalitsuse spetsialistide töö tulemuslikumaks muutmiseks korraldatakse neile koolitusi ja infopäevi ning koostatakse asjakohane juhendmaterjal. Sotsiaalkindlustusamet pakub (alates 01.02.2017) abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus-, arendus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust. Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Tehakse MSA jätkuarendust (IT-arenduse viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning andmekogu muudetakse abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi ja infopäevi 7 abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele. 2.1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine (tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud) 2021. aastast koordineerib Sotsiaalkindlustusamet keskselt sotsiaalteenustele füüsilist ligipääsu ametis ja Sotsiaalkindlustusameti rahastatavate sotsiaalteenuste osutajate juures. Eesmärk on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatele Sotsiaalkindlustusameti ja tema lepinguliste partnerite osutatavatele teenustele. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele. Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel ja koostöös sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatega tehakse alates 01.01.2021 teenuse saamise asukohale füüsilise ligipääsu hetkeolukorra analüüs (st kas kõik inimesed pääsevad teenuseosutaja juures teenustele iseseisvalt ligi alates parkimisest, sissepääsust, majas liikumisest, tualetist jne) ning selgitatakse välja ligipääsuvajadused. Olukorrateadlikkuse ja hetkeolukorra tulemuste saamiseks luuakse enesehindamisvahend, mille alusel teenuseosutajad hindavad oma ligipääsetavuse komponendid iga teenuskoha kohta eraldi. Enesehindamisvahendist saadavaid andmeid analüüsides on võimalik teha järeldusi ligipääsetavuse hetkeolukorra kohta ning kommunikeerida hetkeolukorda ja võimalikke lahendusi nii teenuse osutajatele, kui ka -vajajatele. 2.1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, rakendada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riikliku poliitika ellurakendamisel ja tulemuslikumal teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks käivitamiseks, erivajadustega inimeste tööellu integreerimiseks ning erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete elukvaliteedi parandamiseks. Perioodil 2015–2022 viiakse ellu järgmisi tegevusi: 1) sekkumismetoodikate ning rehabilitatsiooniprogrammide ja -juhiste arendamine ja rakendamine erivajadusega lastele ja tööealistele; rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja rakendamine eakatele (sh suure hooldusvajadusega eakad); 2) erivajadusega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ja rakendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsioon RFK); HAMET (tegevused lõppesid 2017. aastaga); toetatud töölerakendamine (TTR); nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime hindamine (tegevused lõppesid 2017. aastaga); 3) sotsiaalse rehabilitatsiooni tulemuslikkuse metoodika väljatöötamine; 4) rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamine, katsetamine ja rakendamine; 5) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste ning RFK koolituste korraldamine; 6) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 2.1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu [kehtetu –rakendus 30.11.2018] 2.1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) Aastatel 2019 ja 2020 korraldab Sotsiaalministeerium kohtumisi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tehnoloogilise innovatsiooni võimaluste kohta sotsiaalhoolekandesektoris ning panustada seeläbi uudsete teenuselahenduste väljatöötamisse. 2019. aasta vältel toimuvad kohtumised toetavad sisuliste ideedega 2019. aasta lõpus avatavat uudsete lahenduste põhitoetuse teist taotlusvooru, millest on võimalik taotleda toetust uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks sotsiaalvaldkonnas (muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2019). 2020. aastal keskendutakse uudsete teenuste või toodete 8 arendamiseks ja testimiseks toetust saanud projektide kasutusulatuse suurendamisele ning laiemale üldsusele tutvustamisele. 2.1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents (kuna tegevust ei toimunud, siis antud alategevus on seisuga 31.12.2020 lõppenud) Sotsiaalkindlustusamet korraldab 2021. aastal konverentsi, kus jagatakse häid kogemusi proaktiivsest riigist ja tutvustatakse maailmale Eestit kui kõrgelt arenenud e-riiki. Konverentsil tutvustatakse Eesti uudseid lahendusi, jagatakse ja omandatakse maailma parimat praktikat ning vahetatakse kogemusi. Konverentsil keskendutakse sotsiaalvaldkonna uudsetele lahendustele. Konverentsil toimuvad erinevad töötoad ning luuakse innovatsiooniala, kus käsitletakse eri riikide praktikat ja lahendusi erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimeste kaasamiseks ühiskonda. Eesmärk on korraldada väga praktiliste näidete abil arutelusid ning koguda parimat praktikat, mida saaks ka Eestis kasutada. Konverentsi korraldamine panustab rakenduskava prioriteetse suuna 2 investeerimisprioriteeti 1 „Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“. Konverents viiakse ellu koostöös Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooniga (International Social Security Association – ISSA). ISSA on rahvusvaheline organisatsioon sotsiaalkindlustusasutuste ja valitsusasutuste jaoks, kuhu kuulub enam kui 320 liikmesorganisatsiooni 155 riigist. Iga kolme aasta tagant korraldab ISSA koostöös ühe või mitme liikmega rahvusvahelise infotehnoloogiakonverentsi sotsiaalvaldkonnas. Konverentsi korraldamise eesmärk on tutvuda maailmapraktikaga ja tulevikusuundadega, et hõlmata hoolekandeteenuseid saavad erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööjõuturule. Tutvustatakse ja näidatakse erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, et suurendada erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimeste kaasatust ühiskonnas. ISSA liikmesorganisatsioonid on märkinud, et suurim väljakutse eesmärkide saavutamisel on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng ja muutused. Konverentsil vahetatakse maailma parimat praktikat ja kogemusi, et parandada erivajadustega inimeste toimetulekut ja suurendada nende hakkamasaamist. 2.1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. 2019. aastal abistas ja/või hooldas oma lähedast (last või täisealist) 20 või enam tundi nädalas veidi rohkem kui 22 800 inimest (neist umbes 29% mehed ja 71% naised). 2019. aastal ei töötanud 15 700 inimest (3500 meest ja 12 200 naist) põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Veidi üle 3100 hoolduskoormuse tõttu tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud tööle asuda7. Hoolduskoormuse tõttu mittetöötamine või väiksemas mahus töötamine tähendab inimese jaoks majanduslikke toimetulekuraskusi ja riigile saamata jäänud maksutulu ning lisakulutusi nende inimeste majandusliku toimetuleku toetamisel. Inimesed jäävad hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale (tööjõu-uuringu andmetel on 8000 inimest tööturult eemal ja 5000 töötab osaajaga) või on lisaks täisajaga töötamisele koormatud oma lähedaste hooldamisega. Suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist ning hooldaja võib koormuse tõttu saada ise hooldatavaks. Selline olukord ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust, samuti tekitab riigile kaudseid kulusid – saamata jääv maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne. 2015. aasta detsembris loodi valitsuse otsusega kaheaastase tegutsemistähtajaga hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, et selgitada välja pikaajalise hoolduse valdkonna probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused. Rakkerühm töötas välja ka poliitikasuunised omastehooldajate tugisüsteemi loomiseks. Vastavalt nimetatud suunistele on Sotsiaalministeerium reformimas pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. 7 Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring 9 Täna puudub üheselt mõistetav määratlus inimeste osas, kes pakuvad hooldust oma pereliikmele või lähedasele. Selle tõttu ei ole selge, millisele riigi või kohaliku omavalitsuse toele ning sotsiaalsetele garantiidele sellel sihtrühmal õigus on ning milline on kohaliku omavalitsuse ja riigi vastutus hoolduskoormusega inimeste toetamisel. Ebaselgus sihtrühma määratlemisel ja nendele toe pakkumisel on loonud ebavõrdse ja ebaühtlase olukorra hoolduskoormusega inimeste toetamisel. Praegune SHS § 26 sõnastus võimaldab igal kohalikul omavalitsusel ise otsustada, kuidas ta täisealise isiku hooldaja teenust korraldab. Täna on kohalikud omavalitsused täisealise isiku hooldaja teenuse korraldamise lahendanud eeskätt hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kaudu. Sisuliselt on tegemist teenusega, mida pakuvad hooldatava lähedased. Eesmärk on luua ühtsed alused hoolduskoormusega inimeste toetamiseks – määratleda ära, millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded hoolduskoormusega inimeste toetamisel, millised õigused/nõuded on hoolduskoormusega inimesel, kuidas on tagatud hoolduskoormusega inimeste õiguste kaitse jne. 2020. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud „Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu“8 kohaselt kasutas lähedaste-tuttavate kõrvalabi Eestis hinnanguliselt 160 900-190 500 inimest. Ametlikke teenuseid kasutab 17 000-29 000 inimest. Sellest lähtudes kasutab ametlikke teenuseid hetkel üksnes iga kümnes abivajaja. Täiendavat abi ametlike teenuste kujul vajaks hetkel 56 000-76 000 inimest. Omastehooldajate toetamise eesmärk on vähendada hoolduskoormusest tingitud negatiivset mõju omastehooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Selleks tuleb omastehooldajatele tagada tingimused inimväärseks toimetulekuks, taastumiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele tuleb võimaldada toetavaid teenuseid ja programme, nõustamist ja koolitusi. TAT tegevusena 2023.a tehakse ettevalmistusi täisealise isiku hoolduse ja hooldajatoetuse alusanalüüsi tellimiseks ja hoolduskoormusega inimestele sobiliku veebilahenduse välja töötamiseks. Veebialahenduse eesmärk on koondada info ja abistavad materjalid hoolduskoormusega inimesele pakutavate toetusmeetme kohta ning pakkuda asjakohast nõu tekkinud küsimuste lahendamisel. 2.1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine TAT-st pakutakse kaugtõlketeenust ja kirjutustõlke teenust vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine üldiselt parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Kaugtõlketeenust osutatakse praegu Skype’i kaudu, mis aga ei ole sihtrühma ja teenuseosutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele. Tehakse rahvusvaheline hange, et leida rakendus, mida saaks kasutada erinevates seadmetes ning mis oleks kasutajate vajadusi arvestav. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse teenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. 2.1.1.1. Sihtrühm Erivajadusega inimesed Rehabilitatsiooniteenuse pakkujad Hoolduskoormusega pereliikmed (sh omastehooldajad) 8 https://turu-uuringute.eu/elanikkonna-tegevuspiirangute-ja-hooldusvajaduse-uuring-2020/ 10 Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted), kolmas sektor, kohalikud omavalitsused 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2023 2.1.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.7) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3 kuni 2018. a lõpuni) Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.3 alates 2019. a jaanuarist, 2.1.4, 2.1.6, alates 2021. a jaanuarist 2.1.8 ja 2.1.21) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3) 2.2 Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused on seisuga 31.01.2019 lõppenud) Tegevuse elluviimisel pakutakse hoolekandeteenust inimestele, kellel on takistused tööle minemisel või töö säilitamisel (nt heitunud, pikaajalised töötud, võlaprobleemidega inimesed). Tegevuse elluviimisel arendatakse edasi projekti „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“ piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning abivajajad suunatakse saama teenuseid, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Võrreldes varasemaga eeldab elluviidav tegevus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja suuremat aktiivsust – tema täidab juhtumiplaani ning on kliendijuhtumitega tegelemisel ja võrgustikutöös algatajaks. Viie koordinaatori ülesanne on suunata inimene haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. Toimetulekuraskustes inimestel on võimalik saada sotsiaalnõustamisteenuseid (psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, võlanõustamine, tugiisikuteenus, spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja, nt haigla sotsiaaltöötaja nõustamine) ning spetsiifilist eksperdinõustamist (juriidiline nõustamine, kliinilise psühholoogi nõustamine, psühhiaatriline abi, sotsiaalpedagoogi nõustamine). Koordineeritavad piirkonnad on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa). Kliendijuhtumitega tegelemine toimub võrgustikutöö meetodit rakendades. Eespool viidatud varasema samalaadse üleriigilise tegevuse edasiarendusena hinnatakse teenuse osutamist mitmes etapis ja vahehinnatakse teenuse osutamise tõhusust. Kui kliendijuhtumite lahendamine nõuab eriteadmisi spetsiifilisematel teemadel, kaasatakse võrgustikutöösse sotsiaaltöö puutevaldkondade eksperte. Kliendijuhtumiga tegelemisel toimub teenuseosutamise dubleerimise vältimiseks tihe koostöö töötukassa kohaliku osakonna või bürooga, kus osutatakse kliendile sobivaid tööturuteenuseid. Tegevustega pakutakse toimetulekuraskustes pikaajalistele töötutele tööle naasmiseks vajalikku tuge, mille tulemusena on inimene saanud kindlust, et suunduda tööturule. 2.2.1. Sihtrühm Toimetulekuraskustes tööealised inimesed 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2016–31.01.2019 2.2.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 11 2.3 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Tegevuse eesmärk on koolituste, teemapäevade, ürituste, supervisioonide ja uuringute tulemusena suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule. 2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate sh poliitikakujundajatele ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) supervisioone ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused töötamaks erivajadusega inimestega). Samuti korraldatakse sotsiaalvaldkonna toimepidevuse ja kriisijuhtimise alase teadlikkuse suurendamiseks koolitusi, arutelusid või teemapõhiseid seminare või infopäevi, sh vajaduse korral koostatase kriisiteemalisi infomaterjale. Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb osutatavate teenuste kvaliteet. Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid ja juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon korraldas kuni 2022. aastani kord aastas sotsiaalala aktuaalsetel teemadel laiapõhjaline konverents, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid, ühendada sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti tunnustatakse üks kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajaid. Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega. 2.3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus (tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud) Toimuvad sotsiaalvaldkonna mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuste elluviimiseks. Tehtavate uuringute eesmärk on teha kindlaks olemasolev olukord, selgitada välja eri meetmete tõhusus erivajadusega ja hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisel ning uurida toetavate teenuste kättesaadavust ja piisavust. 2.3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedi juhtimisega seotud tegevused. Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate (sh kohalikud omavalitsused) ja teiste seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid, sh järelevalvespetsialiste. Teenuseosutajate seas rakendatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid. EQUASSi puudutavad tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) kestavad Eesti kohalikus esinduses Sotsiaalkindlustusametis kuni 2019. aasta maini. Järelevalve tõhustamisega parandatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui kohalike omavalitsuste korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusametil on pikaajaline riikliku järelevalve kogemus, tehes järelevalvet erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Kuivõrd elluviidud maavalitsuste reformi raames sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega pandi seni maavalitsustel lasunud kohustus teha järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle 12 Sotsiaalkindlustusametile, saab amet oma olemasolevat kogemust rakendada ka muude (lisanduvate) teenuste ja teenuseosutajate üle järelevalve tegemisel ning ühtlustada sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtteid ja metoodikat. Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste tegevuse vastavust seaduses kehtestatud nõuetele. Uuringus „Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks“ tehti ettepanek tõhustada kontrolli- ja järelevalvesüsteeme nõustamise pakkumisega järelevalves. Ka teenuseosutajatelt saadud tagasiside põhjal on neil ootused saada järelevalve käigus ja tulemusena nõustamist ning ettepanekuid, kuidas teenust paremini osutada ja tuvastatud puuduseid kõrvaldada. See tähendab, et vajadus on suuremas mahus nõustamise ja sisuliste ettepanekute järele. Sellest tulenevalt vajab arendamist ja ühtlustamist nii riiklike kui kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste järelevalve praktika, kus nõustamise senine maht oluliselt suureneks ning annaks järelevalvele ka täiendava panuse teenuste kvaliteedi parandamisel. Nõustav järelevalve ei ole eraldi järelevalve liik, vaid riikliku järelevalve üks kohustuslik osis, mida tuleb järelevalve käigus ja järelevalve tulemusena teha. Nõustava järelevalve raames teavitatakse teenuseosutajaid teenuse osutamist puudutavatest õigusmuudatustest, nõustatakse õigusaktide rakendamisel, pakutakse välja võimalikke lahendusi jne. Lisaks üks ühele nõustamistele võib korraldada teenuseosutajate kohtumisi kogemuste vahetamiseks, lahenduste leidmiseks ja võrgustiku arendamiseks. Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve tulemused, nende kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele ning teenuseosutajate kogemuskohtumised aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada. 2.3.4. Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel [kehtetu – rakendus 31.12.2016] 2.3.4.1. Sihtrühm Sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad Kohaliku omavalitsuse ametnikud Hoolekandeteenuste osutajad Kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud 2.3.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2023 2.3.4.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.3.3 kuni 31.01.2017) Tervise Arengu Instituut (2.3.1) Sotsiaalkindlustusamet (2.3.2 kuni 31.01.2017 ja seejärel tegevused punkti 2.3.3 all, 2.3.3) Sotsiaalministeerium (2.3.1, 2.3.2, 2.3.3, 2.3.4) SA Järvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Läänemaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Lääne-Viru Arenduskeskus (2.3.4) SA Põlvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Saaremaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Tuuru (2.3.4) SA Tartu Ärinõuandla (2.3.4) SA Valgamaa Arenguagentuur (2.3.4) SA Viljandimaa Arenduskeskus (2.3.4) 13 SA Võrumaa Arenguagentuur (2.3.4) Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) (2.3.1) 2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine võimaldab toetada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava kompetentsusega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“ Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste arendamisele ja nõustamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele vabatahtlike kaasamise võimalustest sotsiaalvaldkonnas. 2.4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused (tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud) Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatav koolitus, mis annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Korraldatava kursuse eesmärk on parandada eri valdkondade koostööd ning seeläbi suurendada teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest. Kursus soodustab hoolekande-, tööhõive- ja tervishoiuteenuste osutamist integreeritult (sh uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist) ning mitme valdkonna koostöös. Süsteemsemad hoolekandemeetmed leevendavad eaka või erivajadusega pereliikme hooldamisest tingitud hoolduskoormust ning hooldaja tööhõives osalemise võimalusi. Samuti paranevad teenuste osutamisega erivajadusega inimeste toimetulek ja tööalased võimalused. 2.4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine [kehtetu - rakendus 31.12.2018] 2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine 2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks leiti riigihankega pakkuja (MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant), kes tegeles Eesti kahes piirkonnas vabatahtliku töö arendamisega sotsiaalvaldkonnas. Aastatel 2018–2020 viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille käigus töötati välja ka üle Eesti rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes, mida testiti 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses. Projektis osales 273 vabatahtlikku, kes abistasid ja pakkusid seltsi 678 eakale ja erivajadusega inimesele. 14 Aastatel 2021–2023 jätkatakse MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant poolt välja töötatud koostöömudeli rakendamist üle Eesti. 2.4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus (SHÜ). Üksus aitab hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada kohaliku omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitse koostööd ning osaleb üleriigiliste kriiside lahendamises. Eesmärgid on järgmised: 1) pakkuda riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti kohaliku omavalitsuse tasandil teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse hindamise vahendi loomises osalemise kaudu; 3) toetada kohalikku omavalitsust tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 5) korraldada riigipoolset sotsiaalkaitsetegevust regionaalsetes ja üleriigilistes kriisikomisjonides, -staapides ja teistes kooslustes eesmärgiga leida sotsiaalhoolekandelisi lahendusi kriisisituatsioonides; 6) korraldada koostöös kohalike omavalitsustega ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike kohalikku omavalitsusse ümberasumist ning pakkuda kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel seoses nimetatud sihtrühmaga riigipoolset tuge. Eesmärgi täitmiseks elluviidavad tegevused jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja juhtmipõhine nõustamine. Abitegevused on: praktika kogumine/arendamine, poliitika kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõigis valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, kohalik omavalitsus, teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning teenuste abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööturule. Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine ning paindlikum osutamine võimaldab parandada teenusesaajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. 2.4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2022) Ida-Virumaa piirkonna kitsaskohtadeks on kahanev rahvaarv, kõrge töötuse määr, elanike võrdlemisi madal sissetulek, tagasihoidlik majandusareng ning ebapiisav sotsiaalteenuste kättesaadavus. Maakonna rahvaarv kahaneb kiiresti ja ka rahvastiku keskmine vanus kasvab kiiresti. Eakate vanuserühma 65+ arvukus ei vähene, vaid kasvab. Selline olukord suurendab vajadust eakatele osutatavate sotsiaalteenuste järele, kuna teenuse sihtrühm näitab selget kasvutrendi. Ülalpeetavate määr oli 2018. aastal 15 Ida-Viru maakonnas 59,19 ja see kasvab 2040. aastaks prognoosi kohaselt 90,9%-ni10. Samuti on Ida- Virumaal suur puudega inimeste osakaal. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga moodustasid Ida-Virumaa elanikest 19% puudega inimesed11. Kohalike omavalitsuste suurimad probleemid sotsiaalvaldkonnas on seotud demograafiliste muutustega ja vajadusega hoida inimesi tööturul aktiivsena. Seetõttu on kohalikel omavalitsustel järjest olulisem roll nende ülesannete täitmisel, sealjuures ka kohustus pakkuda tuge abivajajale ja tema perekonnale. Olukorra muutmiseks ja selle piirkonna arendamiseks on riik käivitanud mitu toetusmeedet (Rahandusministeeriumi Ida-Virumaa programm piirkonna majanduse, linnaruumi ja tööhõive arendamiseks), mis keskenduvad peamiselt tööhõive ja majandusliku olukorra parandamisele. Tegevuse eesmärk on keskenduda just sotsiaalvaldkonda puudutavate kitsaskohtade lahendamisele. Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium arendusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste juhtidega, sotsiaaltöötajatega ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse kohalikke omavalitsusi vajalike teenuste väljatöötamisel. Kohalikke omavalitsusi nõustatakse ka sobivate toetusmeetmete, sealhulgas meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ taotlusvooru taotluse esitamisel. Avatud taotlusvoor on kohalikele omavalitsustele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatele koolitus- ja infopäevi. Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse 2022. aastal vähemalt 32 sotsiaaltöötajat. 2.4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele Vabariigi Valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühm esitas 2017. aasta novembris poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Ühe olulise suunana toodi välja vajadus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse järele pikaajalise hoolduse pakkumisel. Seetõttu töötas Sotsiaalministeerium koostöös haldusalas tegutsevate partneritega välja esmatasandi hoolduse koordinatsiooni kontseptsiooni ning 2018. aasta alguses alustati kuue konkursi käigus leitud piirkonnaga (Saaremaa koos Muhu ja Ruhnuga, Tallinn, Tori, Rakvere, Tõrva koos Valga ja Otepääga ning Tartu) esmase kontseptsiooni testimist ja edasiarendamist. Projekti käigus loodi kuues Eesti piirkonnas hoolduskoordinaatori ametikoht. Hoolduskoordinaatori peamine ülesanne oli olla sillaks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja perearsti vahel ning korraldada inimesele asjakohane tugi seal, kus abivajadust märgatakse. Paralleelselt katseprojektiga alustati tööd detailsema riiklikult rakendatava mudeli väljatöötamiseks. Kuue piirkonna kogemused ja õppetunnid on olnud erinevad ning esimese katseprojekti peamine eesmärk oli koguda kogemusi ühtsema mudeli paikasaamiseks. Testpiirkondade kogemused on näidanud, et valdkondade tööpõhimõtted on erinevad ning inimesekeskse abi pakkumiseks on vajalikud valdkondadeülesed kokkulepped, parem infovahetus, valdkondadeülene kompleksjuhtumite seire ning muud täiendavad tegevused. Tihedas koosloome protsessis on huvigruppidega jõutud kokkuleppele, et inimesekeskse abi korraldamiseks on vaja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit. Samas on eri piirkondade kogemus näidanud ka seda, et koordinatsioonimudeli edu tagamiseks on oluline jätta ruumi piirkondlikele eripäradele, ent tagada keskne tugi koolituste, tööjuhendite ja infotehnoloogiste abivahendite abil. Lisaks on oluline, et muudatuste protsessidel oleksid piirkondlikud juhid, kes olenevalt piirkonna senisest arengust saavad võtta kas eestkätt võrgustikutöö juhi ja arendaja rolli või täiendavalt ka kompleksjuhtumite lahendaja rolli. 2018. aastal käivitunud katseprojekti alusel arendatati välja paindlik koordinatsioonimudel koos rakendamiseks vajalike juhiste, koolitusprogrammi jm vajalikuga. 9 Statistikaameti koduleht https://www.stat.ee/ppe-1167408 10 Maakondade kaardistus sotsiaalteenuste olemasoleva olukorra kohta aastal 2015 https://ivek.ee/static/ida-virumaa-sotst%c3%b6%c3%b6tajate- intervjuu-kokkuv%c3%b5te-ja-anl%c3%bc%c3%bcs-21.01.pdf 11 Statistikaameti koduleht http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=THV21 16 2020. aastal toimus konkurss, mille raames alustati kuue piirkonnaga paindliku koordinatsioonimudeli rakendamist. Perioodil 2020–2021 rakendatakse ja täpsustatakse TAT-st koordinatsioonimudelit (sh kogutakse infot koordinatsioonipiirkondade optimaalse suuruse, rahastusmudeli, sihtrühma ja üldise tulemuslikkuse kohta) ning tehakse ettevalmistusi mudeli rakendamise laiendamiseks. 2022. aastal kaasatakse täiendavalt piirkondi nii, et kokku rakendaks perioodil 2020–2023 koordinatsioonimudelit kuni 12 piirkonda. Sotsiaalministeerium korraldab tegevuse ellu viimiseks avatud vooru, mille tingimused ja korra kehtestab määrusega. Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega inimestele, kellel on kompleksvajadused (nii sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist kui külgnevatest süsteemidest). Seejuures toetatakse üksikjuhtumeid (tervikhindamiste korraldamine, valdkondadeülese juhtumiplaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumite regulaarne seire), arendatakse valdkondade ja üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd ning kaardistatakse piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed saama teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest. Koordinatsioonimudeli peamine eesmärk on vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi toetades seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) ja toimivate praktikate kohta. 2.4.1.1. Sihtrühm Avaliku ja erasektori esindajad Sotsiaalvaldkonna spetsialistid (sh kohaliku omavalitsuse ja haigla sotsiaaltöötajad, teenuseosutajad) Tervisevaldkonna spetsialistid Erivajadusega inimesed (sh kompleksvajadusega inimesed) 2.4.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.06.2016–31.12.2023 2.4.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2 kuni 31.12.18, 2.4.3, 2.4.4, 2.4.5, 2.4.6) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2 kuni 31.12.18) Sotsiaalkindlustusamet (2.4.4) 17 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (2013) (2018) (2023) Rakenduskava Hoolekandeteenuste saajate arv 0 2885 4575 Rakenduskavas 2018. aastaks 6600 väljundinäitajad ja 2023. aastaks 10 100 TAT-spetsiifilised Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste väljundinäitajad arendamine ja osutamine Hoolekandeteenuste saajate arv 0 1850 2 490 Teenusesaajate arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundinäitajasse unikaalsete inimestega. Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 1372 2132 Koolitusel osalejate arv eri koolituste osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse. Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Hoolekandeteenuste saajate arv 0 2022 2022 Teenusesaajate arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundinäitajasse unikaalsete inimestega. Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Hoolekandevaldkonna koolitustel ja 0 1194 1532 Koolitusel osalejate arv eri koolituste supervisioonis osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse Tegevus 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 218 osalenud inimeste arv 1498 Hoolekandeteenuste saajate arv 0 0 2478 18 Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast teenuse 29% 30% 30% tulemusnäitajad saamise algust on tööturul12 Osalejate suhtarv, kes said aasta 5% 15% 15% Baastaseme kujunemisel on võetud jooksul ESFist toetatud arvesse erihoolekandeteenuste ning hoolekandeteenuseid ning kelle täiskasvanute hooldamisteenuste toimetulek seeläbi paranes või kelle (hoolekandeasutustes) sihtrühma puhul välditi ööpäevaringsele liikumist 2013. aastal institutsionaalsele teenusele institutsionaalsetelt teenustelt suundumist mitteinstitutsionaalsetele teenustele 19 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. TAT edukas elluviimine tasakaalustab tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlaseks regionaalarenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused ja töökohad ning mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Erivajadustega inimeste töövõimekuse ja kutsesobivuse hindamise metoodika kasutamise kompetentsi laiendatakse igasse Eesti piirkonda. TAT tegevusena jätkatakse toimetulekuraskustes klientide nõustamist viies piirkonnas (Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa)), kus koordinaatori ülesanne on suunata abivajajaid haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. TAT elluviimine mõjutab kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist, kuna on suunatud kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamisele, et saada paremini hakkama piirkonna hoolekandeprobleemide lahendamisega. Nõustatakse kohalikke omavalitsusi, et kirjutada paremaid taotlusi avatud taotlusvoorudesse ning suunatakse neid tegema omavahel koostööd. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.13 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. Infoühiskond jah ei TAT toetab mitme tegevusega (telehooldus, abivahendi vajaduse hindamise veebirakendus) infotehnoloogia potentsiaali nutikat kasutamist hoolekandevaldkonnas ja selle kaudu Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb võimaliku tulevikusuunana erinevaid kaugteenuseid. Riigivalitsemine jah ei TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Kavandatud teenuseuuringud aitavad edendada avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist Võrdsed võimalused14 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei 13 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 20 TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu15 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja meeste erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega. Võrdne kohtlemine jah ei TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 15 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 21 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevused võimaldavad integreeritud teenuse pakkumise näol saada teenuseid mõlema samasse meetmesse kuuluva TAT – „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ ja „Tugiteenus vanglast vabanenutele“ – sihtrühmal. TAT toetab sama meetme raames planeeritud avatud taotlusvoorude läbiviimist. TAT partnerid nõustavad üle Eesti avatud vooru taotlust esitada soovivaid kohalikke omavalitsusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi. Seeläbi soovitakse luua paremad ja ühtsed võimalused esitada taotlejatel vajadusele vastavaid projekte. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesoleva TAT ja meetmega seotud avatud voorude võrdväärselt edukal rakendamisel. Seos teiste meetmete TAT-dega Meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ TAT raames luuakse keskkond, kus hakatakse osutama käesoleva TAT tegevuse 2.1.4 raames kujundatud teenuseid. Meetme 2.5 tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames kinnitatud TAT „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alusel hakkavad tööle käesoleva TAT tegevuse 2.1.2 raames koolitatud keskkonna kohandamise konsultandid. TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmete „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“, „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ ja „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ TAT-de ja avatud taotlusvoorudega. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames tehtavate tegevuste elluviimisega. 22 6. Seos valdkondlike arengukavadega „Heaolu arengukava 2016-2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest16. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ sõnastab Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühise eesmärgi: „Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva toimetuleku toetamiseks.‟ Kuritegevuse vähendamine, toimetuleku soodustamine ja tööhõive suurendamine on otseselt seotud tegevused.17 „Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on suunatud tööhõive suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena pikaajalisi töötuid ja eakaid. Eesti eesmärk on 2015. aastaks vähendada pikaajaliste töötute määr 7,7%-ni ja 2020. aastaks 2,5%-ni.18 „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.19 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“ näeb ette tegeleda hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajaduspõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega.20 16 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 17 http://www.just.ee/arengusuunad2018 18 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014 20 http://www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html 23 7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 nimetatud prognoosist; 7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel. 7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.1.2.5 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks; 7.1.2.6 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.1.2.7 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 24 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 7.2.4.4 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 7.2.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 25 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Lõppmakse esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega ja RÜ teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 13 lõikes 1 sätestatud tingimusele tuleb lõppmakse esitada RÜ-le hiljemalt 17.01.2024 ning makse peab olema tasutud hiljemalt 31.12.2023. 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 26 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11. Tegevuste kirjelduses ja/või eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.5.1 TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.5.2 Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem 17. jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.5.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 27 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 7.5.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt. 7.5.10. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7. Vaiete menetlemine 7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 7.8. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 28 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Uuringutes ei ole Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus valimisse vastanute arv piisav sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja korduvkülastus) ja kogu sihtrühma kohta selleks vajalikud finantsvahendid käivate üldistuste tegemiseks 9. Lisad Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 29 Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT) tehtavate muudatustega vähendatakse kogueelarvet ning korrigeeritakse eelarvet kuluridade vahel. Lisaks tehakse väiksemaid täiendusi ja täpsustusi tegevustes ja tegevuskavas. 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (626 9748, [email protected]). TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Piret Eelmets (626 9128, [email protected]) ja Lily Mals (626 9199, [email protected]). TAT muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Käskkirjaga muudetakse sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kehtestatud TAT-d „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 vähendatakse TAT punktis 1.2.4 „Eelarve“ olevat eelarvet 456 441 euro võrra (sh ESFi toetus 387 975 eurot). Uueks eelarveks on 16 157 881 eurot, sh ESFi toetus 13 734 199 eurot ja riiklik kaasfinantseering 2 423 682 eurot. Tekkinud jäägi peamised põhjused on järgmised: - Vähendatud on personalikulude eelarvet. Osa TATst planeeritud ametikohtadest oli täitmata või ei olnud täidetud planeeritud mahus. - Vähendati alategevuse 2.1.2 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täiendkoolitus“ eelarvet seoses koolituse „Abi- ja toetusvajaduse ja hoolduskoormuse hindamisinstrumentide koolitused KOV-idele“ ajalise mahu muutumisega. - Vähendati alategevuse 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“ eelarvet seoses tegevuste lükkumisega tulevikku. Ära jääb rahvusvahelisele ja kohalike omavalitsuste (KOV) praktikale tugineva alusanalüüsi tegemine hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste ettevalmistamiseks. Omastehooldajate toetamiseks planeeritud veebiplatvormi arendustegevused lükkusid uude perioodi. - Vähendati alategevuse 2.4.1 „Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused“ eelarvet seoses kursuste ärajäämisega aastal 2023. - Vähendati alategevuse 2.4.3 „Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine“ eelarvet seoses vabatahtlike tegevuse jätkutegevuste analüüsi ärajäämisega. Hoolekande osakond teeb analüüsi ise ning sellega seoses täiendavat rahalist vajadust ei kaasne. - Vähendatakse alategevuse 2.4.6 „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ eelarvet seoses koordinatsiooniprojekti toetamiseks planeeritud suuremahulise koolituse hanke ebaõnnestumisega (hange korraldati kaks korda, aga pakkujat ei tulnud). - Väiksemaid eelarve muudatusi on tehtud ka järgmistes alategevustes: 2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“, 2.1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“, 2.1.8 „Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine“, 2.3.2 „Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus“, 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“, 2.4.4 „Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks“. Punktiga 2 täiendatakse alategevust 2.1.2 „Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine“ infoga, et tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud. Punktiga 3 korrigeeritakse alategevuse 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“ teksti. Analüüsi hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks 2023. aastal ei tehta. Tööd on vaja tellida suuremas mahus, tõenäoliselt etappide kaupa ning hanke sisustamiseks vajatakse täiendavat aega. Samuti jääb 2023. aastal välja arendamata veebiplatvorm, mille eesmärk on koondada info ja abistavad materjalid hoolduskoormusega inimesele pakutavate toetusmeetme kohta. Nimetatud tegevuse ettevalmistamisega alustati, aga lahendus tellitakse uue perioodi ESF 2021+ meetme alt. Seoses sellega vähendatakse ka TAT eelarvet. Punktiga 4 täpsustatakse alategevuse 2.3.1 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus“ teksti. Lisatakse, et sotsiaalvaldkonna töötajate all peetakse silmas ka poliitikakujundajaid ning eraldi tuuakse välja kriisijuhtimise teemal elluviidavad arendustegevused. Tegevust täpsustatakse sellega, et üks kord aastas korraldatav sotsiaalala aktuaalsete teemade konverents ja üks kord aastas korraldatav sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamine on Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni tegevus. Täpsustuse lisamise eesmärk on viidata sellele, et neid tegevusi viidi ellu kuni 2022. aasta lõpuni (lõppes koostööleping Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga). Punktiga 5 täiendatakse alategevust 2.3.2 „Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus“ infoga, et tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud. Punktiga 6 muudetakse alategevust 2.4.1 „Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused“. Terviktekstis on märgitud tegevus seisuga 31.12.2022 lõppenuks ning tegevuskavas on tekst kustutatud. Punktiga 7 täiendatakse alategevust 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“ infoga, et tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud. Punktiga 8 kinnitatakse lisa 1 vormide A ja B uued versioonid. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud TAT muudatustega vähendatakse eelarvet, mis annab võimaluse suunata vabanenud vahendid teistesse rahastust vajavatesse ESFi meetmetesse. 5. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning e-kirjaga Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena. 3 TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ 2023. aasta tegevuskava eelarve seletuskiri Käesolev seletuskiri kirjeldab TAT tegevuste eelarvestamist aastaks 2023. Seletuskirja numeratsioon on kooskõlas eelarve numeratsiooniga. 1. TAT otsesed kulud TAT otseste kulude kogusumma aastal 2023 on 2 085 640 eurot ja perioodil 2015–2023 on 15 151 042 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulud, tegevuse 2.1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ kulud, tegevuse 2.2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ kulud, tegevuse 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ kulud ja tegevuse 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ning koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ kulud. 1.1. TAT juhtimiskulud Kulurida TAT juhi 2023 Selgitus töötasu 1.1 TAT 31 532 Sisaldab projektijuhi palgakulu. Tabelis on kulu arvestatud juhtimiskulu koos tööjõumaksudega. 1.2. Tegevuse „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ kulud Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu SoMis: projektijuht selles punktis koormusega 0,5 (omastehooldaja teemad) ja projektijuht 0,4 koormusega (RFK teemad); SKAs: 2 rehabilitatsiooni kvaliteedikontrolli töötajat, 1 rehabilitatsiooni arendusspetsialisti, 1 RFK projektijuht ja osalise koormusega kaugtõlketeenuse projektijuht. Kulurida Sisutegevuste 2023 Selgitus personalikulu 1.2.1 Kokku 186 050 SoM + SKA 1.2.1 SoM kokku 31 301 SoMi eelarve Tööjõukulud arvestatud koos tööjõumaksudega. 1.2.1 SKA kokku 154 749 1.2.1 Kuulmispuudega 1 709 SKA eelarve inimestele Kaugtõlketeenuse projektijuhi tööjõukulu koos suunatud tööjõumaksudega. kaugtõlketeenuse pakkumine 1 1.2.1 Rehabilitatsiooni- SKA eelarve teenuse Töötajate tööjõukulud arvestatud koos kompetentsi- tööjõumaksudega. keskuse spetsialistide töötasu 153 040 Sisulised kulud jagunevad nelja töösuuna vahel: 1. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine. Tegevus hõlmab arendatud rehabilitatsioonijuhiste tutvustamist, välja töötatud rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise metoodika kasutamise juurutamist, RFK rakendamist. Tegevust viivad ellu SKA ja SoM. 2. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine. Tegevust viib ellu SoM. 3. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse pakkumine vanaduspensioniealistele inimestele. Seda tegevust viib ellu SKA. Kulurida 2023 Selgitus Kokku 168 664 SoM + SKA 1.2.4 Rehabilitatsioonialaste 158 544 SKA kulu hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise kulud Rehabilitatsiooni- standardite, kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamise ja testimise kulud 57 944 RFK sisutegevused (sh tõlkekulud, koolituskulud, ärianalüüsi tellimisega seotud kulud, testimisega seotud 95 600 kulud) Projekti töötajate koolitus- ja lähetuskulud 5 000 1.2.4 Rehabilitatsioonialaste 500 SOM kulu hindamis- ja TAT töötajate lähetuste ning koolitustega sekkumismetoodikate seotud kulud, sh välislähetuste kulu. arendamise ning koolituste pakkumise kulud 1.2.9 Kuulmispuudega 10 120 SKA eelarve inimestele suunatud Teenuse osutamine kaugtõlketeenuse vanaduspensioniealistele inimestele, tõlkide pakkumine koolitused, arendustegevused ja teavitustöö. 2 1.4. Tegevuse „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ kulud Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate otsene personalikulu TAIs – 1 koolitusspetsialist. Kulurida sisutegevuste 2023 Selgitus personalikulu 1.4.1 Kokku 30 000 TAI (kulud arvestatud koos tööjõumaksudega) TAI kokku 30 000 TAI eelarve Koolitusspetsialisti tööjõukulu. Sisulised kulud on ühel töösuunal: Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate täienduskoolitus. Eelarve hõlmab sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusi, teemapäevi, konverentse ja teisi toetavaid tegevusi sotsiaalvaldkonna spetsialistidele. Tegevusi viivad ellu SoM ja TAI. Kulurida 2023 Selgitus Kokku 279 205 1.4.2 Sotsiaalvaldkonna töötajate 279 205 TAI + SoM ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus kokku Sotsiaalvaldkonna töötajate TAI eelarve pädevuse suurendamisega 140 700 Koolituse korraldamisega kaasnevad seotud koolitused (TAI) kulud (sh ettevalmistamisega kaasnevad kulud, materjalide väljatöötamine, ruumide rent, toitlustus, koolitaja tasu), mõjuanalüüsi koostamise kulu ja projektijuhi lähetustega seotud kulu. Sotsiaalvaldkonna töötajate, 138 505 SoM eelarve sh poliitikakujundajate ja Koolituste, seminaride, infopäevade ja teenuse osutajate pädevuse arenduspäevade korraldamisega suurendamisega seotud kaasnevad kulud (sh ettevalmistamisega koolitused (SoM) kaasnevad kulud, materjalide väljatöötamine, ruumide rent, toitlustus, koolitaja tasu) ja TAT töötajate lähetuste ning koolitustega seotud kulud, sh välislähetuste kulu. 1.5. Tegevuse „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ning koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ kulud Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate otsene personalikulu: SoMis projektijuht selles punktis koormusega 0,5 (KOVi teemad), hoolduskoordinatsiooni projektijuht ja hoolduskoordinatsiooni arendusspetsialist, SKAs 1 projektijuht, 4 strateegilist nõustajat (piirkonnajuhid), 4 nõustajat, 3 juriidilist nõustajat, 2 teenuse arendusnõustajat, 2 analüütikut. Kulurida Sisutegevuste 2023 Selgitus personalikulu 3 1.5.1 Kokku 651 082 SoM + SKA (kulud arvestatud koos tööjõumaksudega) SoM kokku 51 687 Tabelis on tööjõukulud arvestatud koos tööjõumaksudega. KOVi võimestamine Tabelis on tööjõukulud arvestatud koos ja toetamine tööjõumaksudega. täisealiste 599 395 hoolekande valdkonnas (SKA kulu) Sisutegevuse kulud jagunevad nelja töösuuna vahel: 1. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamine hõlmab erinevaid kulusid. Kursuse läbiviimiseks renditakse ruumid, tagatakse majutus ja toitlustus, kaetakse koolitajate kulud, meened osalejatele ja esinejatele ning koolitatavatele teenuseosutaja juurde väljasõidu kulud (tutvumine praktiliste näidetega). 2. Vabaühenduste, KOVide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö edendamise eesmärgil toimub vabatahtliku töö juurutamine sotsiaalvaldkonnas. Hanke tegevuste elluviimine ja analüüsi tellimine. 3. KOVide sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks, mille eesmärk on ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti KOVi tasandil ning aidata kaasa tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisele, samuti koondatakse riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents. 4. Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele. 2022. aastal alustatud projektide tegevused, lõpuseminari korraldamine ja mudeli arendustegevused. Kulurida Selgitus 2023 Kokku 953 371 1.5.4 Vabaühenduste, KOVide 500 000 SoMi eelarve ja sotsiaalteenuse Vabatahtlike tegevuse hankega seotud osutajate koostöö kulud, analüüsi tellimise kulud, TAT töötajate arendamisega seotud lähetus- ja koolituskulud, sh välislähetusega tegevused (SoM) seotud kulud. 1.5.5 KOVi võimestamine ja 157 371 SKA + SoMi eelarve toetamine hoolekande valdkonnas KOVi võimestamine ja SKA KOVi nõustamistalituse kulud toetamine hoolekande 126 600 valdkonnas (SKA) KOVi koolitus- ja infopäevade, muu teavituse kulu 62 000 4 Lähetuste kulu, sh transport, majutus 39 100 Koolitus- ja supervisioonikulu 25 500 KOVi võimestamine ja 30 771 TAT töötajate tegevustega seotud kulud, sh toetamine hoolekande koolitused, lähetused, muud tegevuse valdkonnas (SoMi) elluviimiseks vajalikud kulud. Erinevate osapooltega infopäevade ja koolituste korraldamise kulud. 1.5.7 Inimkeskse hoolekande- 81 735 SoMi eelarve ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele (SoM) Esmatasandi 80 735 Partneritele väljamaksed tegevuste hoolduskoordinatsiooni elluviimiseks, mudeli arenduskulud. mudeli testimise ja arendamisega seotud kulu Muud TAT tegevuse ellu 1 000 TAT töötajate lähetus- ja koolituskulud, sh viimisega kaasnevad välislähetusega seotud kulud. kulud 2. Kaudsed kulud Kaudsed kulud TAT elluviimisel moodustavad 15% otsestest personalikuludest. TAT kinnitati 27.03.2015 ning enne seda tehtud otsestelt personalikuludelt ei saa maha arvestada kaudseid kulusid. Enne TAT kinnitamist tehti otseseid personalikulusid kokku 51 489,16 euro eest. Kokku (rida 1 + rida 2) Kogu TAT abikõlblik kulu 2023 on 2 220 439 eurot (2015–2023 on 16 157 881 eurot), sh kaudsed kulud 2023 on 134 800 eurot (2015–2023 on 1 006 839 eurot). 3. Otsesed personalikulud kokku Otsesed personalikulud 2023 on 898 665 eurot (2015–2023 on 6 763 748 eurot). 4. Jaotamata eelarve Lähtudes TAT abikõlblikust kogueelarvest 16 157 881 eurot, jaotamata eelarvet ei ole. 5 Sotsiaalkaitseministri …..09.2023 käskkiri nr ….. „Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ perioodi 01.01.2023–31.12.2023 tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2023 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018) 1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) 1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine (tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud) 1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine 2023. aastal keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse juhiste loomise lõpetamisele. Sihtrühmaspetsiifilised juhised lähtuvad inimeste funktsioneerimisvõimest ja hõlmavad suuremaid sihtrühmi kui varem koostatud programmid. Teenusejuhised lähtuvad teenusesaaja eesmärkidest ning peamiselt tema tegevus- ja osaluspiirangutest, mida kodeeritakse vastavalt RFK-metoodikale (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsioon), jättes teenuseosutajale teenuste osutamise viisi (individuaal- vs. grupiteenus) ja rehabilitatsioonispetsialistide osutatavate teenuste mahtude valikul suurema vabaduse kui valdav osa seni kinnitatud rehabilitatsiooniprogramme. Eesmärk on lähtuda inimese piirangutest, nõrkadest ja tugevatest külgedest ning soovitud tulemustest, mitte kitsamalt diagnoosist, kuid osutada sihtrühmadele siiski samalaadseid teenuseid tõenduspõhiste metoodikate alusel nii, et saadud tulemused oleksid sihtrühmiti võrreldavad. Rehabilitatsioonijuhised annavad teenuseosutajale konkreetse inimesega tegelemiseks ette tegevuskava koostamise tõenduspõhise raamistiku, kuid ei eelda, et teenust osutatakse grupis või samal ajal ühes ruumis, nagu rehabilitatsiooniprogrammi puhul. Seega on juhiste loomine üks tegevus sotsiaalse rehabilitatsiooni kvaliteedi parandamisel ning tõenduspõhisemate teenuste poole liikumisel. Aastatel 2021–2022 loodi koostöös teenuseosutajatega kolm juhist – üks täisealistele ja kaks psüühika- ja käitumishäiretega täisealisetele inimestele ning 2023. aastal toimub juhiste tutvustamine. Teenusesaajate hulgas on kasvamas tööealiste osakaal ning eraldi seisundipõhiselt vaadatuna tuleb esile kiire psüühikahäirega inimeste osakaalu kasv tööeas puudega inimeste hulgas. Viimati nimetatute puhul ei ole tegemist kitsa diagnoosipõhise sihtrühmaga, sest psüühika- ja käitumishäired on lai seisundite rühm rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) järgi. Juhiste loomisel tehakse koostööd vastavate valdkondade ekspertidega. Juhised arendatakse välja kõigile teenuseosutajatele tasuta kasutamiseks. Juhiste laiemale rakendamisele eelneb koolitus. 2023. aastal valmib rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise metoodika, mille eesmärk on ühtlustada rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti. Hakatakse tegema kvaliteedi välishindamisi. Metoodika väljatöötamise käigus loodi välishindamiste tarbeks hindamisvahend. Hindamisvahend tugineb 2020. aasta lõpus valminud rehabilitatsiooni kvaliteedijuhisele. Lisaks 2 kasutati hindamisvahendi alusena Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi1, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku2, WHO poolt välja töötatud kvaliteedimudelit3 jt asjakohaseid rahvusvahelisi näiteid. 2021. aasta viimases kvartalis testiti väljatöötatud metoodikat, hindamised tehti kuue sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava teenuseosutajaga. Pärast metoodika testimist täiendatakse seda vastavalt saadud tulemustele. Alates 2023. aastast hinnatakse teenuse kvaliteeti kõigi Eesti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate juures. 2023. aasta alguses toimuvad üleriigilist rakendamist ettevalmistavad tegevused, tutvustused ja koolitused olulistele osapooltele. Metoodika avaldatakse peale selle katsetamist SKA kodulehel. Jätkatakse RFK metoodika rakendamisega, et võimaldada abivajajate terviklikku ja proaktiivset toetamist olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude süsteemiga (tervishoid, tööhõive, hoolekanne). Tegevustega toetatakse RFK kasutuselevõttu üle riigi. Muu hulgas valmistatakse ette sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi kaasajastamine ja RFK klassifikaatori integreerimine teenusesse ning korraldatakse koolitusi ja infopäevi (kuni 31.05.20234), et toetada järkjärgulist rakendumist, samuti tehakse katsetusi uute sihtrühmadega, et täpsustada RFK rakendamise võimalikku ulatust. Tabel 2. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud perioodil periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Rehabilitatsioonijuhiste arendamine 2021–2023 ja rakendamine erivajadusega täisealistele (SKA) 1.2 Rehabilitatsioonijuhise 2021–2023 väljatöötamise lõpetamine ja tutvustamine Sihtrühm: täisealised inimesed 1.2.1 Juhise lõpetamine ja infopäeva 2021–2023 01.01.2023– korraldamine 31.03.2023 1.3 Kahe rehabilitatsioonijuhise 2021–2023 tutvustamine Sihtrühm: psüühikahäirega täisealised inimesed 1.3.1 Infopäeva korraldamine 2021–2023 01.01.2023– 31.03.2023 2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2023 metoodika ja praktika väljatöötamine ning rakendamine (SKA) 2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2023 01.01.2023– metoodika tutvustamine 31.12.2023 teenuseosutajatele, metoodika kasutuselevõtu juurutamine asutustes 3 RFK arendamine ja rakendamine (SKA 2015–2023 ja SoM) 3.1 RFK koolitused ja infopäevad 2021–2023 01.01.2023– 1 The European Quality in Social Service-EQUASS. 2 European Committee for Standardization (2010). Common Quality Framework for Social Services of General Interest. 3 Maailma Terviseorganisatsioon (2012). WHO QualityRightsi töövahend. Inimõiguste ja kvaliteedistandarditele vastavuse hindamine ja parandamine vaimse tervise valdkonnas ja hoolekandeasutustes. 4 Alates 1. juunist 2023 hakkab RFK tegevusi ellu viima TAI (uue perioodi TAT-st). 3 31.05.2023 3.2 Katsetused uute sihtrühmadega 2021–2023 01.01.2023– 31.12.2023 3.3 Valminud on sotsiaalse rehabilitatsiooni 2022–2023 01.01.2022– protsessi analüüs RFK kasutuselevõtuks 31.12.2023 Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2023 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundinäitaja Hoolekandeteenust 0 1026 1213 2015.–2016. a näitaja saanud inimeste 555 ja 2017.–2018. a arv näitaja 471 inimest, 2019.–2020. a näitaja 160 ja 2021.–2022. a näitaja 27 inimest, 2023. aastal teenusesaajaid ei lisandu Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 30% 30% 30% kuud pärast teenuse saamise algust on tööturul Tulemusnäitaja Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekande- teenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist Väljundinäitaja Koolitusel osalenud 180 1063 2049 2015.–2016. a näitaja inimeste arv 449 ja 2017.–2018. a näitaja 614 inimest, 2019.–2020. a näitaja 364 ja 2021.–2022. a näitaja 442 inimest, 2023. a näitaja 180, sh 60 SKA töötajat Valminud 1 2022. aastal valmis rehabilitatsiooni- 2 juhist ja 2023. aastal juhiste arv valmib 1 juhis Valminud 1 Kaardistatakse SRT sotsiaalse taotlemise ja teenuse rehabilitatsiooni saamise protsessi protsessi analüüs analüüs (et oleks võimalik hinnata teenuse osutamise mõju, 4 eesmärgipärasust ja tulemust) ning edasised arendusvajadused 1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu (tegevused lõppesid 30.11.2018) 1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest (tegevused lõppesid 31.12.2020) 1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents (tegevused lõppesid 31.12.2020) 1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine Omastehooldajatele (edaspidi ka hoolduskoormusega inimesed või hooldajad) langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Pereliikmete roll oma lähedaste hooldamisel on suur nii Eestis kui mujal maailmas. Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest Euroopa Liidus lähedaste ehk abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata. Sotsiaalministeerium reformib pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Omastehooldajatel on pikaajalise hoolduse süsteemis oluline roll, mistõttu tuleb neile pakkuda senisest suuremat tuge, et vähendada hoolduskoormuse negatiivset mõju hooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Sotsiaalministeerium muutis sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõiget 4, millega seoses täpsustati KOV-i kohustust hinnata ka hoolduskoormusega inimese abivajadust. Täpsustusega muutus KOV-ide senine praktika ja sellega seonduvalt on tekkimas praegusest suurem vajadus ka vastavate toetavate abimeetmete järele. Praegu ei ole KOV-ides täisealise isiku hoolduse seadmine ja hooldajatoetuse maksmine selgelt ja eesmärgipäraselt reguleeritud ega korraldatud ning seetõttu on KOV-id hoolduse seadmist ja hooldajatoetuse maksmist reguleerinud erinevalt. TAT tegevusena alustatakse täisealise isiku hoolduse ja hooldajatoetuse alusanalüüsi lähteülesande koostamisega ning tehakse ettevalmistusi hoolduskoormusega inimestele sobiliku veebilahenduse väljatöötamiseks. Veebilahenduse eesmärk on koondada info ja abistavad materjalid hoolduskoormusega inimesele pakutavate toetusmeetme kohta ning pakkuda asjakohast nõu tekkinud küsimuste lahendamisel. Tabel 4. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega seotud ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Ettevalmistavad tegevused täisealise isiku 2022–2023 01.01.2023– hoolduse ja hooldajatoetuse alusanalüüsi 31.12.2023 koostamiseks ja hoolduskoormusega inimestele sobiliku veebilahenduse loomiseks (SoM) 5 1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine 2017. aastal alustati kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendati välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Kaugtõlketeenuse eesmärk on tagada kiiresti kättesaadav teenus abivajajatele, sealhulgas kaugtõlketeenuse parem kättesaadavus äärealadel. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu. Teenust osutatakse kahe aasta jooksul umbes 170 inimesele. Kuna teenuse maht ühe inimese kohta on väga väike (umbes 7 minutit üks kõne), siis rakenduskava näitajates neid inimesi ei arvestata. Sihtrühma vastavuse kontrollimiseks esitab kaugtõlketeenuse pakkuja teenusesaaja nime ja isikukoodi. TAT-st pakutakse kaugtõlketeenust vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine parandab ning sellega välditakse inimese sattumist asutusse, kus osutatakse ööpäevaringset teenust. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Korraldatakse viipekeeletõlkide koolitus ning toimuvad teavitustegevused teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele. Kuna praegu kasutusel olev teenuse osutamise platvorm (Skype) ei ole sihtrühma ja teenuseosutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele, tehakse rahvusvaheline hange, et leida rakendus, mida saaks kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis arvestaks kasutajate vajadusi ja võimaldaks ootejärjekorra kuvamist, hädaabikõnedega eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemist, isikliku telefoninumbri ühendamist rakendusega, tagasihelistamise võimalust, failivahetust, tõlkelogide salvestust ja automaatsemat aruandlust. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Tabel 5. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kaugtõlketeenuse pakkumine 2021–2023 01.01.2023– 30.11.2023 2 Äpi hankimine ja katsetamine 2021–2023 01.01.2023– 30.11.2023 Tabel 6. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise näitajad Näitaja Näitaja 2023 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Koolitatud 20 33 2022. aasta lõpuga on koolitatud näitaja inimeste arv 13 inimest 6 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused lõppesid 31.01.2019) 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele, sh poliitikakujundajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi, infopäevi (sh tööks erivajadusega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed, ja tööks kriisiolukordades). Hooldusasutuste töötajatele, sh vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse täienduskoolitus tööks dementsuse diagnoosiga inimestega. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Tabel 7. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisiooni ja täienduskoolituse ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi ajal kirjeldatud ellu viia planeeritakse) perioodil 1 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2023 01.01.2023– teenusepakkujate 31.12.2023 dementsuseteemalist pädevust suurendavad koolitused (TAI) 2 Abi- ja toetusvajaduse ja 2023 01.01.2023– hoolduskoormuse 31.12.2023 hindamisinstrumentide koolitused KOV-idele (SoM) 3 Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse 2023 01.01.2023– ja kriisijuhtimise alase teadlikkuse 31.12.2023 suurendamiseks koolituste, arutelude või teemapõhiste seminaride/infopäevade korraldamine, sh vajaduse korral infomaterjalide koostamine Tabel 8. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisiooni ja täienduskoolitusega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2023 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Supervisioonis 0 372 434 2015.–2016. a näitaja 0, 2017.– näitaja osalenud 2018. a näitaja 372, 2019.–2020. a inimeste arv näitaja 62 Väljundi Koolitusel 188 544 831 Koolitus „Töö psüühikahäirega näitaja osalenud kliendiga”: inimeste arv 2015.–2016. a näitaja 270 (TAI), 2017.–2018. a näitaja 45 (TAI). Dementsuseteemaline koolitus: 2017.–2018. a näitaja 229 (SoM), 2019.–2020. a näitaja 46 (TAI), 7 2021.–2022. a näitaja 53 (TAI), 2023. a näitaja 28 (TAI) ja 160 (SoM) 3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus (tegevused lõppesid 31.12.2022) 3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) 2.3.4. Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel (tegevused lõppesid 31.12.2016) 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused (tegevused lõppesid 31.12.2022) 4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine (tegevus lõppes 31.12.2018) 4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks katsetati aastatel 2019–2020 koostöös MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlikku tööd sotsiaalvaldkonnas kuues Eesti maakonnas. Aastatel 2021–2023 laiendati väljatöötatud vabatahtlike kaasamise koostöömudeli kasutamist üle Eesti. Vabatahtlike kaasamine hoolekandesse toetab olulisel määral inimeste iseseisvat toimetulekut oma kodus. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadusega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi. Paindlik ja inimlik tugi parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning aitab edasi lükata abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hooldusasutusse paigutamist. 2022. aasta viimaseks kvartaliks on selgunud, et väljatöötatud koostöömudel, mida rakendatakse kuni 2023. aasta sügiseni, ei ole edaspidi samal kujul jätkusuutlik. Seda kinnitavad teenuseosutaja esitatud aruandlus ja tagasiside, 2022. aasta teises pooles korraldatud töötoad ning KOV-idelt 2022. aasta detsembris kogutud tagasiside. Samuti puudub selge ülevaade sellest, kuidas paigutuvad hoolekande vabatahtlikud vabatahtlike terviksüsteemis ja kuidas toimib vabatahtlik tegevus koostoimes teiste hoolekandeteenustega KOV-i tasandil – millised on rollid, piirid, koostöö korraldus jne. Suurel osal KOV-idel ei ole erinevatel põhjustel valmisolekut edaspidi kohaliku tasandi tegevusi rahastada. Seetõttu on vaja saada tervikülevaade vabatahtlike süsteemist Eestis ja nendest vabatahtlike organisatsioonidest, kes tegutsevad samal ajal KOV-i tasandil. Vaja on teha analüüs ning vajaduse korral töötada koostöös oluliste osapooltega välja uus toimiv koostöömudel koos rahastusmudeliga. Tabel 9. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 8 1 2017–2020 välja töötatud ja 2021–2023 01.01.2023–31.12.2023 katsetatud vabatahtlike koostöömudeli rakendamine (SoM) 2 Edaspidise korraldusliku 2023 01.01.2023–31.12.2023 mudeli analüüs sotsiaalvaldkonnaga seotud vabatahtlike kaasamiseks KOV-i tasandil Tabel 10. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2023 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- Kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Vabatahtlike poolt 800 0 2478 2019.–2020. a näitaja osutatud teenust 678 teenusesaajat. saanud inimeste arv 2022.–2023. a näitajaks on planeeritud 800 teenusesaajat 4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks loodi SKA juurde 2019. aastal KOV-ide nõustamise üksus. Üksus aitab sotsiaalhoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada KOV-i tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Aastal 2023 on üksuse tegevused suunatud Eestis regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele sotsiaalhoolekandeteenuste korraldamisel, peamiselt suunitlusega kaasa aidata üldhooldusreformi elluviimisele ja Kagu-Eesti mentorlusprogrammi ellukutsumisele. Üksuse eesmärgid on: 1) pakkuda riigipoolset tuge KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti KOV-i tasandil teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse hindamise vahendi loomises osalemise kaudu; 3) toetada KOV-e tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas riigile õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 5) osaleda riigipoolses sotsiaalkaitsetegevuses, regionaalsetes ja üleriigilistes kriisikomisjonides, -staapides ja teistes kooslustes eesmärgiga töötada välja sotsiaalhoolekandelisi lahendusi kriisisituatsioonides. Nendes valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, KOV, teenuseosutaja ja riik. Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jaotuvad alljärgnevalt. I NÕUSTAMINE Nõustamistegevused jagunevad kolmeks. See kui suures mahus ja vormis KOV nõustamistegevusi vajab, otsustatakse täiendavalt sõltuvalt sekkumise sisust ja tegevuste eesmärkidest. 9 1. Strateegiline nõustamine Tegemist on toega KOV-i juhtidele sotsiaalhoolekandelise tegevuse ja arengu planeerimisel. Selle raames vaadeldakse ja analüüsitakse KOV-i, et luua ühtne pilt, milles on kajastatud:  sotsiaalkaitse piirkondlik profiil;  sotsiaalteenuste õigusliku regulatsiooni õiguspärasus;  ressursside ja tööprotsesside efektiivne rakendamine KOV-i eelarves hoolekandele vajalike tegevuskulude planeerimisel. 2. Rakenduslik nõustamine Rakendusliku nõustamise eesmärk on luua tuge ning võimestada KOV-i sotsiaaltööametnikke ja teenuseosutajaid, töötades välja ühtsed lahendusviisid, näidis- ja juhendmaterjalid (teenuste miinimumstandardid, mille alusel peavad KOV-id inimestele abi tagama) ning hindamisvahendid inimeste abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Teenuste osutamise korraldamist toetatakse KOV-ideüleses koostöös, näiteks maakonnaülesed või mitme KOV-i koostöös tegutsevad sihtrühma- või kompetentsipõhised teenusekeskused. 3. Juhtumipõhine nõustamine Juhtumipõhise nõustamise eesmärk on toetada KOV-i ja teenuseosutajaid keerukate juhtumite lahendamisel võrgustikutöö abil, kaasates piirkonna partnereid (töötukassa, KOV, päästeamet, haiglad, politsei jt). KOV-ide abistamise ja võrgustikutöö vormide loomise kaudu tagatakse toimivad lahendused, tegevuste elluviimine ja elanikkonna kindlustatus sobivate sotsiaalteenustega. KOV-i nõustamisüksus ei võta üle juhtumikorraldaja rolli. Juhtumipõhist nõustamist pakutakse täiskasvanutele osutatavate kohustuslike sotsiaalteenuste puhul. 4. Regionaalsetes, kohalikes ja riiklikes kriisikomisjonides ja -staapides osalemine Eesmärk on aidata kaasa lahenduste leidmisel probleemidele, mis on esile kerkinud kriisisituatsioonides. II ANDMED JA INFO JAGAMINE (ABITEGEVUSED) Andmete analüüs ja info jagamine jaguneb kolmeks tegevuseks: 1. Kogemuste kogumine ja analüüs KOV-ide sotsiaaltöö ja teenuste korraldamise parimat praktikat kogutakse eesmärgiga jagada hästitoimivaid ja asjakohaseid lahendusi, et parandada sotsiaalhoolekande kvaliteeti, sealhulgas luua eeldused tõenduspõhiste ja kogutud andmetel põhinevate sekkumiste planeerimiseks. Selle tegevuse raames kogutakse SKA kodulehele parimad KOV-i sotsiaalvaldkonna/teenuseosutajate kogemused, saadetakse teenuseosutajatele/KOV-idele infot nendega tutvumiseks ning juhitakse KOV-ide/teenuseosutajate tähelepanu nendele kogemustele, näiteks nõustamise käigus. Parima praktika tutvustamiseks korraldatakse veebiseminare. 2. Analüüside ja ettepanekute tegemine Eesmärk on luua võrreldavad andmed, et nii riik kui KOV saaks teha teadlikumaid valikuid teenuste korraldamisel ja teenuste osutamisel ning planeerida tõhusamalt vajalikke sotsiaalkaitsemeetmeid. Väga oluline on koostada KOV-i elanike statistiline profiil. 10 KOV-ide kaupa selgitatakse välja potentsiaalsete abivajajate profiil (statistilised andmed, isikustamata andmed sihtrühmade kaupa, abivajaduse raskusastmed), mis võimaldab koostada ka tulevikuvisiooni sotsiaalhoolekande olukorrast ja elanike abivajadusest 10–20 aasta pärast (piirkondlikud trendid, vananemine, noorte ja tööealiste väljavool, töötus). Kaardistuse tulemusel selgitatakse välja sihtrühmad, kellele on vaja teenuseid arendada ja pakkuda. Riiklik statistika, KOV-i profiil ja sotsiaalkaitsetrendid seotuna võimaldavad KOV-ide poliitikakujundajatel selgelt jälgida KOV-i arengut ning planeerida strateegiliselt loogilisi tegevusi. Selles osas on alustatud koostööd ka volikogude sotsiaal- ja rahanduskomisjonidega. 3. Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine SKA kodulehel võimaldab nii inimestel kui KOV-idel saada võrdlevat, ühetaolist, teatava regulaarsusega uuendatavat infot sotsiaalhoolekande olukorra kohta riigis ning iga KOV-i kohta eraldi. See võimaldab muu hulgas ka KOV-i territooriumil elavatel inimestel jälgida arengutrende piirkonnas. Lihtsasti mõistetava sotsiaalkaitsealase info esitamine tagab suurema klienditeadlikkuse, millega mõjutatakse otseselt sotsiaalteenuste kvaliteedi arengut. Teadlikum tarbija = parem teenus. KOV- ide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare. Tabel 11. Sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine 2021–2023 01.01.2023– nõustamine (SKA) 31.12.2023 2 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2021–2023 01.01.2023– ettepanekute koondamine (SKA) 31.12.2023 3 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2021–2023 01.01.2023– tagamine (SKA) 31.12.2023 4 Seminarid ja kohtumised 2021–2023 01.01.2023– sotsiaalhoolekande abimeetmete 31.12.2023 ühtlustamiseks ja parandamiseks (SKA ja SoM) 5 Teenuste miinimumstandardite loomine 2021–2023 01.01.2023– (SKA) 31.12.2023 Tabel 12. Sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2023 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatii kumulatiivne vne (2023) (2018) 1 Nõustamiste 150 0 1150 2019. ja 2020. a näitaja (strateegiline, 500, 2021.–2022. a rakenduslik, näitaja 500 juhtumipõhine) arv kokku 2 Teenuseosutajate 70 0 229 2019. ja 2020. a näitaja nõustamiste arv 35, 2021.–2022. a näitaja 124 11 3 Koolitatute arv 200 0 689 2019. ja 2020. a näitaja 200, 2021.–2022. a näitaja 289 4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel (tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud) 4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele Aastatel 2018–2019 viidi ellu hoolduskoordinatsiooni katseprojekt, millega paralleelselt valmistati ette üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsioonidokument. Kontseptsioonidokumendi koostamise töörühma kuuluvate valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja (rahvusvaheliste) ekspertide töö ning hoolduse koordinatsiooni katseprojekti tulemusena jõuti arusaamale, et Eesti oludesse sobivaim lahendus on piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel (edaspidi koordinatsioonimudel), kus eesmärgid ja ülesanded on üle riigi kokku lepitud. See, kes ja kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku piirkondades kohapeal. Koordinatsioonimudeli eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad saavad neile vajaliku sotsiaalhoolekandelise ja tervishoiuabi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt nii, et teekond abini on katkematult toetatud. 2020. aasta juunis kuulutati välja konkurss „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“, mille raames rakendati 12 kuu jooksul kuues piirkonnas paindlikku koordinatsioonimudelit. Projekti käigus saadud piirkonna kogemustele tuginedes testiti ja täpsustati olemasolevat koordinatsioonimudeli kirjeldust. 2021. aastal kuuluti välja taotlusvoor, millega leiti kaheksa partnerit, kes 12 kuu jooksul rakendavad koordinatsioonimudelit. Kuna toetusesaajad alustasid tegevustega erineval ajal, lõppeb osa projekte 2022. aasta lõpus, aga kuue partneri tegevused kestavad veel ka 2023. aasta esimeses pooles. Katseprojektide käigus on jõutud arusaamisele, et Tallinnale ja Harjumaale ei ole katsetatud mudelid sobivad. Seega alustatakse 2023. aastal Tallinnale sobiva lahenduse väljatöötamist. Seejärel katsetatakse mudeli toimimist ESF 2021+ avatud vooru raames ning katsetamise käigus kaardistatakse maakonnaspetsiifilised kitsaskohad. Tabel 13. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Paindliku koordinatsioonimudeli 2020–2023 01.01.2023– rakendamine (SoM) 31.05.2023 2 Koordinatsioonumudeli rakendamise 2023 01.01.2023– lõpuseminar 31.01.2023 3 Harjumaal, sh Tallinnas rakendamiseks 2023 01.01.2023– sobiva mudeli väljatöötamisega alustamine 31.12.2023 Tabel 14. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2023 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 12 1 Piirkondliku 5 0 153 Valdkonnaülesed (minimaalselt võrgustikutöö hoolekanne ja tervishoid, aga kohtumised sõltuvalt piirkonnast võib olla kaasatud ka teisi valdkondi, nt tööhõive, haridus, politsei) võrgustikutöö kohtumised, mis ei ole seotud konkreetse klienditööga. 2020.–2021. a näitaja 108. 2022. a prognoos 40 2 Juhtumimeeskonna 15 0 194 Kompleksjuhtumite kohtumised lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumiste arv. 2020.–2022. a näitaja 109, 2022. a prognoos 70

Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →