Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia tegevuste elluviimiseks

Seletuskirja lisa 1: Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta Põhiseadus (PS) Kontroll/ konventsioon (PIK) https://eur- lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/a https://www.riigiteataja.ee/akt/1 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL kt/204042012006 15052015002?leiaKehtiv täiendavad nõuded TATis EX:12012P/TXT&from=ET Põhiõiguste harta ja puuetega Põhi- Harta inimeste õiguste konventsiooni õiguste Põhi- PIK artikke Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas harta küsimused artikkel l põhiseaduse ja all loetletud jaotis seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse I jaotis - PS § 10 nimetatud inimväärikuse Inimväärik ekspluateerimise, "Väärik 1 16 põhimõtete on üks EV Põhiseaduse us vägivalla ja us" alusprintsiipidest väärkohtlemise eest Kontrollitud, planeeritud tegevused on (artiklid Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 1-5) väärtustega, riive oht puudub Õigus Vabadus- ja PS § 20 Igaühel on õigus isikupuutu 3 14 isikupuutumatus vabadusele ja isikupuutumatusele. matusele  Piinamise ning ebainimlik Kaitse piinamise ja u või julma, ebainimliku PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, alandava 4 15 või inimväärikust julmalt või väärikust alandavalt kohtlemise alandava kohtlemise kohelda. või ja karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida Orjapidami tema vaba tahte vastaselt tööle ega Kaitse teenistusse, välja arvatud se ja ekspluateerimise, kaitseväeteenistus või selle sunniviisili 5 16 vägivalla ja asendusteenistus, tööd se töö väärkohtlemise eest nakkushaiguse leviku tõkestamisel, keeld loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse II jaotis Õigus ekspluateerimise, „Vabad vabadusele vägivalla ja used” PS § 20 Igaühel on õigus ja 6 16, 17 väärkohtlemise eest vabadusele ja isikupuutumatusele. turvalisusel Artikkel 17 – Kontrollitud, planeeritud tegevused on (artiklid e Isikupuutumatuse kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 6–19) kaitse väärtustega, riive oht puudub Era- ja PS § 26 Igaühel on õigus perekonnae 7 22 Eraelu puutumatus perekonna- ja eraelu lu puutumatusele. austamine  1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandme isikupuutumatusele. 8 22 Eraelu puutumatus te kaitse 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011 PS § 26 Igaühel on õigus Õigus perekonna- ja eraelu abielluda ja Kodu ja perekonna puutumatusele. 9 23 luua austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise perekond ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametun 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda nistuse- ja truuks oma arvamustele ja usuvabadus veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja levitatavat informatsiooni. Sõna- ja arvamusvabadus § 45. Igaühel on õigus vabalt teabevabad 11 21 ning juurdepääs levitada ideid, arvamusi, us informatsioonile veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis § 47. Kõigil on õigus ilma - ja 12 eelneva loata rahumeelselt ühinemisva koguneda ja koosolekuid pidada. badus  § 38. Teadus ja kunst ning nende Kunsti ja õpetused on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on teaduse seaduses ettenähtud piires vabadus autonoomsed. Õigus 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele haridusele Kutsevabad § 29. Eesti kodanikul on õigus us ja õigus 15 27 Töö ja tööhõive vabalt valida tegevusala, elukutset teha tööd ja töökohta. Ettevõtlusv § 31 Eesti kodanikel on õigus 16 abadus tegeleda ettevõtlusega Õigus § 32 Igaühe omand on puutumatu 17 omandile ja võrdselt kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise Õigus kaitse andmise seadus - varjupaigal 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/V e RKS Õigus kaitsele tagasisaatm § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei ise, Liikumisvabadus ja 19 18 tohi Eestist välja saata ega väljasaatmi kodakondsus takistada Eestisse asumast. se või väljaandmi se korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsu usutunnistuse, poliitiliste või s” muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid Kontrollitud, planeeritud tegevused on 20–26) kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida Võrdne rahvuse, rassi, nahavärvuse, Võrdsus 20 12 tunnustamine usutunnistuse või veendumuste, seaduse ees seaduse ees vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning Võrdsus ja Diskrimine puuetega inimeste tunnustamine 21 5 mittediskrimineerim erimiskeeld inimeste mitmekesisuse ja ine inimkonna osana; Kultuurilin e, usuline ja keeleline 22 (e) võrdsed võimalused; mitmekesis Kontroll/kinnitus us Naiste ja Võrdsete võimaluste tagamine meeste täiendavalt analüüsitud seletuskirjas 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõigusli horisontaalsete põhimõtete peatükis kkus Lapse 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; õigused (h) austus puuetega laste arenevate Eakate võimete vastu ning austus 25 õigused puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Puuetega Juurdepääsetavus inimeste 26 30 Artikkel 19 – integreerim Iseseisev elu ja ine kogukonda kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate Töötajate usaldusisiku seadus IV jaotis õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 „Solidaa Kontrollitud, planeeritud tegevused on ettevõttes 771390?leiaKehtiv), mis rsus” 27 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK informeerit reguleerib töötajate usaldusisiku (artiklid väärtustega, riive oht puudub ud ja ära tegevust teda volitanud töötajate ja 27–38) kuulatud ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.  PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse Kollektiivl kuulumine on vaba. Töötajate ja äbirääkimis tööandjate ühingud ja liidud Kontrollitud, planeeritud tegevused on te ja 28 võivad oma õiguste ja seaduslike kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kollektiivse huvide eest seista vahenditega, väärtustega, riive oht puudub tegutsemise mida seadus ei keela. Streigiõiguse õigus kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on kasutada 29 vabalt valida tegevusala, elukutset kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK tööhõivetee ja töökohta. väärtustega, riive oht puudub nuseid Kaitse põhjendam § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on atu 30 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vallandami lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub se korral Head ja § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on õiglased 31 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK töötingimu lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub sed Keeld PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii kasutada lapse kui ka täiskasvanu puhul. laste Last ei tohi töö tegemiseks ära Kontrollitud, planeeritud tegevused on tööjõudu ja 32 kasutada. Laps ei tohi teha tööd, kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK noorte mis on talle ohtlik, segab koolis väärtustega, riive oht puudub töötajate käimist või on kahjulik tema kaitse tööl tervisele ja arengule.  Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/la ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja- kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 29 Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Perekonna- vabalt valida tegevusala, elukutset 33 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja tööelu ja töökohta. Kui seadus ei sätesta väärtustega, riive oht puudub teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkin Küllaldane Kontrollitud, planeeritud tegevused on Riik soodustab vabatahtlikku ja dlustus ja 34 28 elatustase ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK omavalitsuse hoolekannet. sotsiaalabi sotsiaalne kaitse väärtustega, riive oht puudub Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid  Kontrollitud, planeeritud tegevused on § 28 Igaühel on õigus tervise kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kaitsele. väärtustega, riive oht puudub Võimalus kasutada Majandustegevuse seadustiku üldist Ohuolukorrad ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on üldosa seadus - majandush 36 11 humanitaarsed kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK https://www.riigiteataja.ee/akt/106 uvi eriolukorrad väärtustega, riive oht puudub 042021005 pakkuvaid teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on DNSH ja kliimakindlus analüüsitud Keskkonna keskkonnale tekitanud. rakenduskava koostamise käigus. 37 kaitse Täpsemalt selgitus seletuskirja horisontaalsete põhimõtete peatükis Tarbijakaitseseadus - Kontrollitud, planeeritud tegevused on Tarbijakait 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/T kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se KS väärtustega, riive oht puudub Õigus hääletada Euroopa Parlamendi valmise V jaotis ja Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on seadus - „Kodani kandideerid 39 29 poliitilises ja https://www.riigiteataja.ee/akt/E kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ke a Euroopa avalikus elus väärtustega, riive oht puudub PVS õigused Parlamendi ” valimistel (artiklid Õigus PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu Osalemine teostab rahvas hääleõiguslike Kontrollitud, planeeritud tegevused on 39–46) hääletada 40 29 poliitilises ja kodanike kaudu: kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja avalikus elus väärtustega, riive oht puudub kandideerid 1) Riigikogu valimisega; a kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kohalikel kodanik, kes on saanud valimistel kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi heale 41 29 poliitilises ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § haldusele avalikus elus väärtustega, riive oht puudub 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja Õigus Sõna ja kohalikes omavalitsustes ning riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on tutvuda arvamusvabadus 42 21 ja kohalike omavalitsuste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK dokumenti ning juurdepääs arhiivides hoitavate andmetega. väärtustega, riive oht puudub dega informatsioonile HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs Rahvusvaheliste lepingute alusel Euroopa 43 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele otsekohalduv ombudsma väärtustega, riive oht puudub ni poole  PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs riigiasutuste, kohalike esitada 44 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele omavalitsuste ja nende petitsioone väärtustega, riive oht puudub ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- § 34. Igaühel, kes viibib Kontrollitud, planeeritud tegevused on ja elukoha Isiklik 45 20 seaduslikult Eestis, on õigus vabalt kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK valiku liikumisvõime liikuda ja elukohta valida. väärtustega, riive oht puudub vabadus Diplomaati § 13 - Igaühel on õigus riigi ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on lisele ja Juurdepääs 46 13 seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK konsulaark õigusemõistmisele oma kodanikku ka välisriikides. väärtustega, riive oht puudub aitsele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks Õigus võib oma kohtuasja läbivaatamisel tõhusale nõuda mis tahes asjassepuutuva õiguskaitse seaduse, muu õigusakti või Kontrollitud, planeeritud tegevused on VI jaotis vahendile Juurdepääs 47 13 toimingu põhiseadusevastaseks kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK „Õiguse ja õiglasele õigusemõistmisele tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus väärtustega, riive oht puudub mõistmi kohtulikule vabadusele ja isikupuutumatusele. ne” arutamisele § 22 Kedagi ei tohi käsitada (artiklid kuriteos süüdi olevana enne, kui 47–50) tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse § 22. Kedagi ei tohi käsitada Kontrollitud, planeeritud tegevused on presumptsi Juurdepääs kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK oon ja õigusemõistmisele tema kohta on jõustunud väärtustega, riive oht puudub kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus.  PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Kuritegude normid on Eesti õigussüsteemi ja lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja karistuste vabadusi tohib piirata ainult Kontrollitud, planeeritud tegevused on seaduslikku Juurdepääs 49 13 kooskõlas põhiseadusega. Need kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se ja õigusemõistmisele piirangud peavad olema väärtustega, riive oht puudub proportsion demokraatlikus ühiskonnas aalsuse vajalikud ega tohi moonutada põhimõte piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Mitmekord PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se kohtu alla anda ega karistada teo väärtustega, riive oht puudub Juurdepääs kohtumõist 50 13 eest, milles teda vastavalt õigusemõistmisele mise ja seadusele on mõistetud lõplikult karistamise süüdi või õigeks. keeld  02 KÄSKKIRI 30.08.2023 nr 137 Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia tegevuste elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.12 „Iduettevõtluse hoogustamine“ toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkiri toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna teadmussiirde programmi“ meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 (edaspidi TAIE) eesmärkide saavutamist. 1.3. Käskkirjas nimetatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise, toetuse tagasinõudmise ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.4. Käskkirja alusel esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente, aruandeid ning finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e- toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. 1 Kättesaadav: https://taie.ee/  2 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on TAIE fookusvaldkondade2 edendamiseks arendada iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele vajalikke teenuseid. 2.2. Toetus panustab rakenduskava eesmärkide täitmisesse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamise ning VKEdes töökohtade loomise kaudu. 2.3. Toetus panustab 12. mai 2021. a Riigikogu vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse. 3. Terminid Käskkirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 3.1. iduettevõte – tegevust alustav Eestis registreeritud äriühing või välismaa äriühingu filiaal, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule; 3.2. iduettevõtluse kogukond – iduettevõtetele või potentsiaalsetele iduettevõtjatele nõustamist ja muid asjakohaseid tugiteenuseid pakkuvate või muul viisil iduettevõtluse ökosüsteemi kitsaskohti lahendavate organisatsioonide kogum; 3.3. iduettevõtluse ökosüsteem – kõiki iduettevõtlusega seotud osalisi hõlmav arengukeskkond, mille koostoimes suurendatakse iduettevõtete ja -ettevõtluse panust Eesti sisemajanduse kogutoodangusse; 3.4. kasvuettevõte – tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele: tegutsenud vähemalt kümme aastat, Eestis töötab vähemalt 50 töötajat, maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot ja tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti; 3.5. potentsiaalne iduettevõtja – iduettevõtlusest huvitatud isik või iduettevõttele eelnev arengustaadium, mille käigus moodustub meeskond, kellel on ühine korratava ärimudeliga projekt, mida arendatakse iduettevõtteks; 3.6. süvatehnoloogia iduettevõte – teadmus- ja tehnoloogiamahukas iduettevõte, mida iseloomustab läbimurdeline ja skaleeritav tehnoloogia-, aja- ja kapitalimahukas arendustegevuse protsess ning suurem risk arendatava tehnoloogia paikapidavuse või rakendatavuse osas; 3.7. teaduskiirendi – organisatsioon või nende kogum, mis toetab (potentsiaalsete) süvatehnoloogia iduettevõtete tegevusi kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks koos teadus- ja ärialase nõustamisega. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise alategevused: 4.1.1. iduettevõtluse kogukonna arendamise ja kogukonna tegevuste võimestamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 4.1.1.1. regulaarsete kogukonnakohtumiste ja võrgustumisürituste korraldamine kontaktide vahendamise ja äritegevuse edendamise eesmärgil, kogukonnaalgatuste võimestamine ja iduettevõtluse ökosüsteemi osalistele täiendõppe võimaluste pakkumine ning korraldamine; 2 Kättesaadav: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad  3 4.1.1.2. riigisisestel ja rahvusvahelistel iduettevõtluse suurüritustel, tunnustusüritustel osalemine ja nende võimestamine; 4.1.1.3. iduettevõtluse ökosüsteemi kestlikku arengut toetavate uute arenguprogrammide hankimine; 4.1.1.4. koostöömehhanismide loomine, ellukutsumine või hoogustamine iduettevõtete, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, investorite või teiste iduettevõtluse ökosüsteemi osaliste vahel; 4.1.1.5. iduettevõtetele ärimissioonide korraldamine ning neid ettevalmistavate tegevuste elluviimine; 4.1.1.6. regionaalsete kogukonnategevuste ja arenguprogrammide elluviimine, mis toetavad kohalikke iduettevõtluse tugiorganisatsioone ja meelitavad inimesi tegelema iduettevõtlusega; 4.1.1.7. investorite investeerimisvalmidust arendavate programmide elluviimine ja välisinvestorite kontaktvõrgustiku laiendamine; 4.1.1.8. rahvusvaheliste kogukonnategevuste korraldamine ja rahvusvahelistes võrgustikes osalemine. 4.1.2. süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi ja kogukonna arendamiseks ning võimestamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 4.1.2.1. süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava loomine, seiramine, kaasajastamine ning elluviimine; 4.1.2.2. süvatehnoloogia iduettevõtlust populariseerivate sündmuste ellu kutsumine; 4.1.2.3. investoritele suunatud tegevused süvatehnoloogia iduettevõtetesse investeerimise edendamiseks; 4.1.2.4. süvatehnoloogia iduettevõtteid arendavate võrgustike ja programmide ellu kutsumine, hoogustamine ning sobivusel Eestisse toomine; 4.1.2.5. koostöös põhjamaadega ühise süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi väärtuspakkumise kujundamine ja sellega seotud tegevuste elluviimine. 4.1.3. tugiteenuste pakkumiseks iduettevõtluse ökosüsteemi arengu tagamiseks ja monitoorimiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 4.1.3.1. iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks ja iduettevõtluse populariseerimiseks vajalikud kommunikatsiooni, teavitustegevused- ja üritused, rahvusvahelise ja siseriikliku turundamise ning üldsuse teadlikkuse suurendamise tegevused; 4.1.3.2. iduettevõtluse ökosüsteemi ja kogukonda puudutavate andmete korje, analüüs ning poliitikakujunduseks soovituste andmine; 4.1.3.3. uuringute, analüüside, statistiliste andmete ja tagasisideküsitluste tellimine, rahvusvaheliste tehnoloogiatrendide seiramine ning ülevaadete koostamine; 4.1.3.4. Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi andmebaasiteenuse ning sellega seotud haldus- ja arendustööde tellimine; 4.1.3.5. iduettevõtluse arendamiseks vajalike koolitusmaterjalide tellimine, tõlkimine ja kohandamine; 4.1.3.6. iduettevõtte asutamisel kasutatavate juriidiliste mudeldokumentide tellimine, nende edasiarendamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine. 4.2. Inimkapitali kättesaadavuse parandamise alategevused: 4.2.1. välistalendi kaasamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:  4 4.2.1.1. iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku inimkapitali kättesaadavuse hõlbustamine väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest; 4.2.1.2. idu- ja kasvuettevõtete viisa halduse korraldamine, viisaplatvormi tehniline haldamine ja arendamine ning turundustegevuste elluviimine Eestis ja välisriikides. 4.3. Kapitali kättesaadavuse parandamise alategevused: 4.3.1. teaduskiirendite loomine ja nende monitoorimine TAIE fookusvaldkondade alades. Kiirendi elluviimisel pakutakse iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele vähemalt järgnevaid tugiteenuseid: 4.3.1.1. toote või teenuse ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja turu valideerimiseks; 4.3.1.2. prototüübi arendamiseks; 4.3.1.3. äriarenduse nõustamiseks tehnoloogia, müügi ja investeeringute alal; 4.3.1.4. süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi süstemaatiliseks arendamiseks. 4.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 4.5. Punktis 2.3. nimetatud strateegia „Eesti 2035“ sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega: 1) tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest; 2) TA kulud erasektoris; 3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 3) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest; 4) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 5) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 6) ligipääsetavuse näitaja. 4.6. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. 4.7. Käskkirja alusel ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1. 4.8. Käskkirja alusel ellu viidavad tegevused on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. 5. Tulemused 5.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on: 5.1.1. kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse eripäradest ja oskused iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla;  5 5.1.2. suurenenud iduettevõtete arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise ärimudeli; 5.1.3. suurenenud iduettevõtete arv (sh regioonides väljapool Tallinna ja Tartu linna), mis suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures vajadusel ka kapitali; 5.1.4. suurenenud süvatehnoloogia iduettevõtete arv, mis jõuavad ärikontseptsiooni tõestamiseni; 5.1.5. välja kujunenud mitmekesine iduettevõtete ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse kasvupotentsiaaliga iduettevõtete tekkeks ja kasvuks Eestis. 6. Väljundnäitajad Punktis 4 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Indikaatori tüüp Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase 2024 2029 Toetatavad ettevõtjad Rakenduskava (millest: mikro, väikesed, 0 344 1720 väljundnäitaja keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist toetust saavad 0 344 1720 väljundnäitaja ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad uued ettevõtjad 0 160 800 väljundnäitaja Rakenduskava VKE-d, kellel on suurem 0 Ei kohaldu 430 tulemusnäitaja lisandväärtus töötaja kohta Projektispetsiifiline Turule tutvustatud uute 0 30 200 näitaja süvatehnoloogia toodete arv Toetatud iduettevõtluse Projektispetsiifiline tugiorganisatsioonide arv, 0 3 20 näitaja kes tegutsevad väljaspool Tallinna ja Tartut Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse kolmandatest Projektispetsiifiline riikidest ümber asumas ja 0 80 500 näitaja saanud loa Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata Kolmandatest riikidest Projektispetsiifiline Eestisse tööle asumiseks loa 0 600 3500 näitaja saanud töötajate arv  6 Projektispetsiifiline Teaduskiirendis osalenud 0 0 30 näitaja iduettevõtete arv 7. Rakendusasutus ja -üksus 7.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 7.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 8. Elluviija ja partner 8.1. Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 8.2. Punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks võib elluviija kaasata partnereid. Partnerid valitakse läbi konkursi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab partnerite valiku rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 9. Sihtrühm 9.1. Toetatavate tegevuste sihtrühmad on: 9.1.1. iduettevõtlusest huvitatud inimesed ja teadustiimid; 9.1.2. iduettevõtted ja potentsiaalsed iduettevõtjad, kes vajavad oma toote, teenuse või tehnoloogia süsteemseks arendamiseks teadmisi, teadmuspõhist lähenemist, intellektuaalomandi arendust, kontakte või teenuseid nende ärilise kontseptsiooni tõestamiseks või prototüübi arendamiseks; 9.1.3. kasvuettevõtted, kes vajavad ettevõtte kasvu tagamiseks välistalente väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest; 9.1.4. iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad varajases arengufaasis iduettevõtetele teenuseid. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 31. detsembril 2029. a. 11. Tegevuste eelarve 11.1. Toetatavate tegevuste eelarve on 10 022 857 eurot ja toetatavaid tegevusi rahastatakse 30 protsendi ehk 3 006 857 eurot ulatuses riiklikust kaasfinantseeringust ning 70 protsendi ehk 7 016 000 euro ulatuses Euroopa Liidu toetusest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. 11.2. Toetatavate tegevuste eelarve on järgmine: Toetatavad tegevused Toetatavate tegevuste eelarve (koos käibemaksuga, eurot) 1. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, sh 2 200 000 teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine 2. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine 1 682 857  7 3. Kapitali kättesaadavuse parandamine 3 000 000 390 000 4. Horisontaalne kaudne kulu (ühtse määra alusel) 5. Otsene personalikulu 2 600 000 6. Lähetused 150 000 KOKKU 10 022 857 11.3. Käskkirja muutmata võib toetatavate tegevuste eelarveridade vahel summasid muuta kahekümne protsendi ulatuses. 11.4. Punktis 11.3. nimetatud muudatuste tegemisel tuleb teavitada nii rakendusasutust kui ka rakendusüksust e-kirja teel. 11.5. Toetatavate tegevuste eelarvet võib muuta mitte tihemini kui iga kuue kuu tagant. 12. Tegevuskava ning selle kinnitamine ja muutmine 12.1. Elluviija koostab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks iga-aastase tegevuskava lähtudes ühendmääruse §-st 7, toetudes TAIE arengukavale ja punktis 4.4. nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele, eelarve ja ajaraamiga punktis 4. nimetatud tegevuste lõikes. 12.2. Elluviija esitab järgneva kalendriaasta tegevuskava rakendusasutusele kinnitamiseks hiljemalt iga aasta 30. novembril. 12.3. Rakendusasutus kinnitab tegevuskava kahe nädala jooksul. 12.4. Tegevuskavas esinevate puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale kuni kümne tööpäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja nimetatud aja võrra pikeneb ka tegevuskava kinnitamise tähtaeg rakendusasutusega. Rakendusasutusel on õigus kooskõlastada tegevuskava osaliselt ja teha ettepanekuid tegevuste lisamiseks. 12.5. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada rakendusasutus või elluviija. 13. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud 13.1. Abikõlblikud on punktis 4. nimetatud toetatavate tegevuste elluviimise kulud: 13.1.1. ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 13.1.2. kaudsed kulud 15 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 13.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate  8 piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses, kui need on madalamad; 13.1.4. kulud toetatavate tegevuste turuvajaduse analüüsimiseks, sellega seotud ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja ekspertiiside kulud, nende tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine; 13.1.5. uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 13.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 13.1.7. ürituste korraldamise kulud, sellega seotud kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 13.1.8. teavituskampaaniate, meediakampaaniate, teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste ja ettevõtluskonkursside kulud, nende ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamise ja tulemuste levitamise kulud; 13.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 13.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, neil osalemise kulud, vajaliku tehnika soetamise või selle rendikulud, stendi kujundamise ja ehitamise kulud, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 13.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, nende ettevalmistuse, läbiviimise, neil osalemise ning sellega seotud tulemuste levitamise kulud; 13.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, nende algatamise, osalemise ning sellega seotud tulemuste levitamise kulud; 13.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 13.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitavate saadete ja materjalide ning avaliku meediaallika kulud, nende tootmise ja edastamise kulud; 13.1.15. tõlkekulud; 13.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 13.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 13.1.18. struktuuritoetuse sümboolika kasutamise kulud; 13.1.19. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmise kulud ning sellega seotud koolituskulud; 13.1.20. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise kulud; 13.1.21. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 13.1.22. vastuvõtukuluna käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 13.1.23. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 13.1.24. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmise kulud. 13.2. Abikõlbmatud on järgmised kulud: 13.2.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 13.2.2. liiklusvahendi soetamise kulud;  9 13.2.3. kinnisasja soetamise kulud. 14. Riigiabi 14.1. Elluviija hindab, kas sihtrühmale antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA), kontrollib lõppsaajate vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) nõuetele. 14.2. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on VTA, kohaldatakse sellele VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 14.3. VTA määruse kohaselt ei tohi antud VTA koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTAga jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 14.4. VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. 14.5. Kui toetus on VTA, võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava VTA kumuleerimisreegleid. 14.6. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud VTA ületada koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega 100 000 eurot ning nimetatud abi ei tohi kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. Kui nimetatud ettevõtja teostab ka muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud ülemmäära tingimusel, et tegevused ja kulud on selgelt eristatud. 14.7. Juhul kui ettevõtja on saanud VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ületada 500 000 eurot. 14.8. Käskkirja alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, kui ettevõtja suhtes on Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on tähtaegselt täitmata. 14.9. Elluviija peab toetuse andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase toetuse andmise päevast. 15. Toetuse maksmise tingimused ja kord 15.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, kaudset kulu makstakse lihtsustatud kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3 ja toetust võib anda ettemaksena vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 14 ja ühendmääruse §-le 30 (edaspidi ettemakse). 15.2. Elluviijale võib ühendmääruse § 1 lõike 1 punkti 1 alusel põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. 15.3. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse üks kord kvartalis. 15.4. Elluviija esitab ettemakse saamiseks rakendusüksusele ettemakse taotluse koos vastava lepingu makstähtaegade prognoosiga, mis põhineb kinnitatud tegevuskaval ja sõlmitud lepingutel. 15.5. Elluviija esitab ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavad dokumendid ning teabe ettemakse kasutamise kohta ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 15.6. Kui elluviija ei täida punktis 15.4. sätestatud dokumentide esitamise kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse, mille kohta ei ole elluviija esitanud ettemakse tõendamiseks abikõlblike  10 kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavaid dokumente, viivitamatult tagasi, mille järgselt on elluviija kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. 15.7. Saadud ettemakse kasutamisperiood on 180 kalendripäeva. 15.8. Lõppmakse tehakse pärast kõikide tegevuste elluviimise tõendamist ja pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 15.9. Toetuse maksmise eeldusteks on: 15.9.1. tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja kulude eest tasumine; 15.9.2. kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele; 15.9.3. elluviija poolt vastava aruandeperioodi tegevusaruande ning maksetaotluse esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt. 15.10. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, milleks on arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud. 15.11. Ühtse määra alusel hüvitatavate kaudsete kulude kohta kulu- ega maksedokumente ei esitata. 15.12. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva arvates maksetaotluse rakendusüksusele esitamisest. 16. Elluviija õigused ja kohustused 16.1. Lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ning § 11 lõigetes 1–3 sätestatud kohustustele täidab elluviija järgmiseid kohustusi: 16.1.1. järgib, et elluviidavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; 16.1.2. viib tegevused ellu korrektselt, kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt ning tagab, et kõik toetusest hüvitatavad kulud aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele ja on tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 16.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 4.4. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse, mida hinnatakse punktis 4.5. kirjeldatud näitajate abil, ning punktis 4 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 16.1.4. koostab ja esitab punktis 17 nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 16.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 16.1.6. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 16.1.7. täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele; 16.1.8. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 16.1.9. tagab toetatavates tegevustes osalenud ettevõtjate korrektsete andmete olemasolu struktuuritoetuse registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 16.2. Elluviija õigused: 16.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks; 16.2.2. vajadusel kaasata eksperte.  11 17. Aruandlus 17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. 17.2. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. 17.3. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 17.4. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 17.5. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 17.6. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 17.6.1. tegevuste aruandlusperiood; 17.6.2. teostatud tegevused, alategevuste edenemine ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemed, panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, sealhulgas horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse; 17.6.3. ülevaade, hinnang ja ettepanekud aruandeperioodil punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimisele suurema regionaalse tasakaalustatuse saavutamisel; 17.6.4. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 17.6.5. muu toetuse kasutamisega seotud oluline teave; 17.6.6. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 18.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 18.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Toetuse tagasinõudmise korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsusega tagasinõutud summa võrra väheneb punktis 11. märgitud eelarve ka siis, kui vastavat muudatust käskkirjas ei ole veel tehtud; 18.3. Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.  09.08.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia tegevuste elluviimiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirja eelnõuga kehtestatakse toetuse andmise tingimused (edaspidi toetusskeem) iduettevõtluse hoogustamiseks. Käskkirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs1 ei tuvastanud, et toetusskeemis hõlmatud meede põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Tegevuste elluviimise täpsem tegevuskava ning konkreetsed alategevused toetusskeemis nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas. Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid peavad panustama käskkirjaga seotud Riigikogu poolt 12. mai 2021. a vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse (TAIE). Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad EL määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Käskkirjas toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Põhiõiguste harta ja puuetega inimestega konventsiooni arvestamise kontroll-leht on leitav seletuskirja lisas 1. Riskihindamise tabel on esitatud lisas 2. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas MKMi osakonna ekspert Henrik Kutberg (tel: 553 3687, e- post: [email protected]), koostamisse panustas strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post: [email protected]) ja riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (tel: 639 7618, e-post: [email protected]). Eelnõu koostamisel osales Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse startup ökosüsteemi osakonna juht Eve Peeterson ([email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 18 punktist. Punkt 1. Reguleerimisala 1 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs“ (2022). Kättesaadav: https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z 1 Käskkiri panustab „Eesti 2035“ sihi nr 3 saavutamisse, sealhulgas järgmiste eesmärkide täitmisesse: ● Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. ● Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. Meetme tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna nii potentsiaalsete iduettevõtjate kui ka iduettevõtete innovatsioonivõimekuse ja -teadlikkuse suurendamine ning koostöö edendamine iduettevõtluse ökosüsteemi tugiorganisatsioonide vahel kasvatab innovatsiooni. Innovaatilised iduettevõtted ja suurenenud koostöö iduettevõtluse ökosüsteemis, st koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, teadusasutuste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite tekkeks. Erasektori innovaatilisus omakorda toetab indikaatorite tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja TA kulud erasektoris saavutamist. Toetusskeemis elluviidavad regionaalsed arenguprogrammid toetavad kohalikke iduettevõtluse tugiorganisatsioone üle Eesti ja meelitavad inimesi tegelema iduettevõtlusega, mis tõstab väljaspool Harjumaad loodud SKP taset elaniku kohta EL-i võrdluses. Toetusskeem toetab otseselt teadus- ja arendustegevuse ning riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud ettevõtluse tulemusvaldkonna teadmussiirde programmi meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ eesmärkide saavutamist. Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on TAIE fookusvaldkondade edendamiseks arendada iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele vajalikke teenuseid. TAIE fookusvaldkondadesse panustatakse tegevustega, kus see on võimalik. Põhjendatud olukordades, nt „inimkapitali kättesaadavuse parandamise“ tegevuste puhul ei ole kohustuslik panustada TAIE fookusvaldkondadesse, sest välistalentide Eestisse meelitamise puhul pole võimalik jälgida TAIE fookusvaldkondadesse panustamist. Toetuse panustamist „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Näitajasse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest“ panustavad põhiliselt kõik tegevused, mis on suunatud iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele ürituste, koolituste või muude teenuseosutajate kaudu, mille kaudu soodustatakse innovaatiliste kiire kasvuga ettevõtete kasvu ja nende poolt loodavate toodete/teenuste arendamist. Tegevuste kaudu suurendatakse ettevõtjate tootlikkust ja kasvatatakse seeläbi tööhõivet, samuti suurendatakse ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele. 2 Näitajasse „Teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris“ panustavad põhiliselt tegevused, mis on seotud TAI võimekuse tõstmisega, nt teaduskiirendi kaudu ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamine, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse kasvuks. Näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ panustavad põhiliselt tegevused, mis on suunatud iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks ja teaduskiirendi elluviimiseks. Nimelt ökosüsteemi arendamise ja teaduskiirendi tegevuste kaudu panustatakse nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, tuginedes sh TAIE fookusvaldkondade teekaartidele. Nutika spetsialiseerumise valdkonnast mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ panustatakse ökosüsteemi arendamise kaudu, suunates tähelepanu tingimuste loomisele, mis soodustavad ja eelistavad just piirkondlike (väljapool Tallinna/Tartu linna) tõmbekeskuste teket ja arengut. Samuti viiakse perioodiliselt ellu väljapool Tallinna ja Tartut iduettevõtetele või potentsiaalsetele iduettevõtjatele suunatud arenguprogramme ja iduettevõtlust populariseerivaid üritusi ning töötatakse välja koostöömudel MAK (Maakondlike arenduskeskuste) võrgustikuga. Näitajasse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse toetatavates tegevustes naiste ettevõtlikkuse ja ettevõtluses osalemise soodustamisega. Näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue) inimestele. Kõikide sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevustes osalejate seas regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Sekkumiste kaudu elluviidavates tegevustes jälgitakse, et info jõuaks kõikide oluliste regioonideni ning vajadusel suunatakse aktiivsem infojagamine regioonidesse, kus on teadaolevalt iduettevõtteid või neid toetavaid tugiorganisatsioone, kuid mingil põhjusel ei ole pakutavate tegevuste info neile jõudnud (nt vähe osalejaid). Elluviija korraldab erinevaid üritusi vastavalt sihtsektori paiknemisele, ehk arvestatakse sektori regionaalset paiknevust. Punkt 3. Terminid Punktis 3. on defineeritud käskkirjas kasutatavad terminid. Sealhulgas on defineerimisel lähtutud iduettevõtluses või sellega seonduvalt rahvusvaheliselt üldlevinud põhimõtetest ja kirjeldustest. Osaliselt on terminid juba siseriiklikus regulatsioonis kokku lepitud. Näiteks termini „Iduettevõte“ puhul kasutatakse käskkirjas välismaalaste seaduses § 624 lõikes 2 väljatoodud definitsiooni. „Kasvuettevõtte“ puhul nähakse ette täiendavad piirangud termini defineerimisel, mis on kajastatud Välismaalaste seaduses § 1063 lõikes 1. Punkt 4. Toetatavad tegevused Kirjeldatakse toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia omategevustena, partnerluse kaudu või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid. 3 Toetusskeem sisaldab rakenduskavas kirjeldatud tegevusi koos käskkirjas nimetatud alategevustega. Arvestades iduettevõtluse ökosüsteemi kiiret arengut ning vajadust läheneda valdkonna vajadustele ja kitsaskohtade lahendamisele paindlikult, esitab toetusskeem üldised eesmärgid ja tegevused tulemuste saavutamiseks. Konkreetsed tegevused (projektid) toetusskeemi tulemuste saavutamiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga sätestatakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas, mille koostab elluviija. Tuginedes iduettevõtluse hoogustamise ja selle edendamisel üldiselt tunnustatud metodoloogiatele2, jagunevad üldiselt kõige olulisemad ja omavahel tihedalt seotud komponendid järgnevalt:  iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine Ökosüsteemi üldine areng hõlmab endas tugiteenuste ja koostööpartnerite kättesaadavust, kuid ka avalikkuse suhtumist iduettevõtlusesse ja iduettevõtluseks sobivat õigusraamistikku. Ökosüsteemi üldine areng on paljuski seotud hoiakutega, mistõttu on areng pigem aeglane. Iduettevõtetele on arengukeskkonna valik oluline ning tihtipeale ka inimkapitali kättesaadavusega võrreldavalt tähtis. OECD järgi3 on õigusraamistikul ja võrdset ettevõtluskeskkonda kujundavatel poliitikatel alustavatele ettevõtetele märksa suurem mõju kui väljakujunenud ettevõtetele.  Inimkapitali kättesaadavuse parandamine Iduettevõtluse hoogustamisel on tugevamas konkurentsipositsioonis paindliku talendipoliitikaga ökosüsteemid, mis suudavad süsteemselt tegeleda tulevikutalentidega, tuua turule vajalikku oskustööjõudu ja neid ümber õpetada kui ka välismaist oskustööjõudu ligi meelitada.  kapitali kättesaadavuse parandamine Kapitali kättesaadavus on ettevõtte asukoha valikul oluline kriteerium ning on veelgi määravam kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid arendavate, sh suurt alginvesteeringut ning mitmekesist taristut eeldavate, iduettevõtete arengut silmas pidades. Eelnevatele komponentidele tuginedes viiakse toetusskeemi rakendamise raames ellu 3 peamist tegevust: 1. Punkt 4.1. sätestab toetatava tegevusena iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise, mille raames tegeletakse: a) Kohaliku kogukonna arendamise ja kogukonna tegevuste võimestamisega, selleks korraldatakse regulaarseid kogukonna kohtumisi jt võrgustumisüritusi, võimestatakse kogukonnaalgatusi ja korraldatakse turuosalistele täiendõppe võimalusi (sh korraldatakse õppereise välismaale). Osaletakse siseriiklike iduettevõtluse suurüritustel ja tunnustusüritustel ning võimendatakse neid, sh vajadusel antakse osalevatele iduettevõtetele või potentsiaalsetele iduettevõtjatele rahalist väärtust omavaid (kuid mitte rahalisi) auhindu (nagu näiteks meened: pusad, särgid jne) vastavalt kehtivatele EISi sisekorraeeskirjadele. Samuti arendatakse ökosüsteemi kestlikku arengut uute toetavate arenguprogrammide hankimise kaudu, mille eesmärk on maandada ettevõtluskogemuste puudumisest tingitud riske ning parandada tulevaste iduettevõtete kvaliteeti. Arenguprogrammides osalejatel on võimalik läbida teemasid, mis võimaldavad liikuda ideest ärikontseptsioonini. Arenguprogrammid viiakse üldjuhul ellu riigihanke korras koostöös eraturuga, sh koostöös ülikoolidega. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib elluviija arenguprogrammi ka ise rakendada, kui eraturg seda ei paku. Samuti korraldatakse iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise eesmärgil iduettevõtetele ärimissioone ning tegeletakse nendega seotud ettevalmistavate tegevustega. Viiakse ellu investorite investeerimisvalmidust arendavaid programme ja laiendatakse välisinvestorite kontaktvõrgustikku ja korraldatakse 2 https://startupsandplaces.com/what-dynamics-spur-the-growth-of-ecosystems/#chapter3a 3 OECD (2016) “No Country for Young Firms?” Kättesaadav:Veebilink (kättesaadav seisuga 09.08.2023). 4 rahvusvahelisi kogukonnategevusi (nt Global Founders kogukonnategevused) ning vajadusel tegeletakse vastavasisulise siseriikliku ekspertgrupi eestvedamisega. Oluline roll ökosüsteemi arendamisel on üleriigiliste koostöömehhanismide ellu kutsumisel, mis hoogustab koostööd iduettevõtete, ülikoolide, teadusasutuste, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, investorkogukonna ja/või teiste ökosüsteemi osaliste vahel. Kuivõrd iduettevõtluse ökosüsteemid koonduvad valdavalt linnadesse, kus saavad kokku talendid, investorid, institutsioonid (ülikoolid, teadusasutused, teenusepakkujad) ja ettevõtted (sh senised iduettevõtetest edulood), tegutsevad Eesti riigi väiksuse tõttu kõige aktiivsemad iduettevõtluse kogukonnad Tallinna ja Tartu linnades. Kuna väljapool Tallinna ja Tartut asub ajalooliselt oluliselt vähem talente, institutsioone (ülikoolid, investorid jne), ettevõtteid ja iduettevõtteid toetavaid tugiorganisatsioone, siis on ka sellest tulenevalt tekkinud piirkondlikud erinevused Eesti iduettevõtluse ökosüsteemis. Samas on väga keeruline ja kapitalimahukas luua terviklikult toimivaid iduettevõtluse ökosüsteeme kõikidesse Eesti regioonidesse (väljapool Tallinna ja Tartut) ainuüksi käesoleva riikliku toetusskeemi kaudu. Seetõttu pole toetusskeemi mõte luua kunstlikult uusi ökosüsteeme või püüda täita kõiki turutühimikke, vaid eelkõige suunata fookus alt-üles põhimõttel kohalikke kogukondade tekkimisele kaasa aitamisele ja kohalike iduettevõtete tugiorginatsioonide võimestamisele nii regionaalsete (väljapool Tallinna ja Tartut) kui ka üleriigiliste arenguprogrammide kaudu. Hanke tingimused kujundatakse nii, et need ei takistaks teatud piirkondade taotlejatel kandideerimast või toetust saamast, et vältida olukorda, kus taotlejate seas võivad esineda märkimisväärsed piirkondlikud arengutaseme erisused. Riiklik sekkumine keskendub kolmele tasandile, et saavutada võimalikult suur mõju: a) iduettevõtluse regioonid (väljapool Tallinna/Tartut). Iduettevõtlusega tegelemist soosivate regionaalsete tugiorganisatsioonide toetamiseks luuakse eraldi rahatasku, mida kasutatakse regionaalsete arenguprogrammide läbiviimiseks. Arenguprogrammide tingimused luuakse sellised, mis soodustavad ja eelistavad just piirkondlike tõmbekeskuste teket ja arengut. Arenguprogramme saavad pakkuda organisatsioonid väljapoolt Tallinna ja Tartut ning need peavad olema ellu viidavad vähemalt 2 organisatsiooni koostöös ning kaasama kohalikku MAKi. Kuivõrd planeeritav regionaalne arenguprogramm on turupõhine ja põhineb hankekonkurssidel, siis võib tekkida olukord, kus iduettevõtlusvaldkonnas senini aktiivsemad maakonnad/linnad (Viljandimaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa) võivad tihedamini osutuda hangete võitjaks (nt Forwardspace Pärnus, kood/Jõhvi, innovatsiooni- ja loomekeskus Objekt Narvas jne). Regionaalse tasakaalustatuse tagamiseks vaadatakse iga-aastaselt üle hanketingimused, et toetus jõuaks mitmekülgsemalt rohkemate pakkujate ja seeläbi ka regioonideni. b) iduettevõtluse toetamises vähem aktiivsed regioonid (väljapool Tallinna/Tartut ja eelnevas punktis nimetatud maakondi), kus iduettevõtteid ja neile teenuseid pakkuvate organisatsioonide arv napib või puudub tegeleb elluviija iduettevõtluse populariseerimisega ja nõustamisteenuste edendamisega, eesmärgiga tekitada rohkem iduettevõtlusest huvitatud inimesi kui ka iduettevõtlusvaldkonnas tegutsevaid tugiorganisatsioone või algatusi, kes on võimelised esitama konkurentsivõimelisi pakkumisi eelnevas punktis välja toodud arenguprogrammi kandideerimiseks. Iduettevõtluse populariseerimiseks korraldatakse muuhulgas väiksemaid kogukonnaüritusi, et aidata regioonides kaasa iduettevõtlusega seotud teadlikkuse kasvule ning tuua Tallinna/Tartu iduettevõtluse kogukonna ja liidrite teadmisi ka regioonidesse. Nõustamisteenuse parendamiseks luuakse koostöömudel MAK-ide võrgustikuga, mis võimaldab kasvatada iduettevõtlusvaldkonnaga seotud kompetentse MAK-ides ning ühtlasi anda teadmisi edasi koolituste ja nõustamispäevade kaudu. c) toetusskeemi kogueelarve üleselt otsitakse jooksvalt täiendavaid rahalisi võimalusi väljapoole Tallinna/Tartut jäävate regioonide toetamiseks. Näiteks üleriigiliste 5  arenguprogrammide elluviimise kaudu, kus julgustatakse ja vajadusel soodustatakse regionaalsete iduettevõtluse tugiorganisatsioonide osalemist. Samuti on toetusskeemi kõik (inim-)kapitali kättesaadavuse parandamine tegevused üle-eestilisele fookusega ning kompetentside kasv suuremates linnades kandub pikas perspektiivis üle ka regioonidesse, kus ürituste ja meediakajastuse ning ka senistest edulugudest kuulmise abil kasvab soov tegeleda iduettevõtlusega. Lisaks jätkatakse regionaalvaldkonna ekspertgrupi eestvedamisega, et tagada regioonide tasakaalustatud areng (vajadusel fookuse suunamine konkreetsetele regioonidele), et leida suurimad iduettevõtluse arendamisega seotud kitsaskohad ja ka potentsiaal regioonides ning valideerida võimalikud lahendusalternatiivid nende väljakutsete leevendamiseks. Vajadusel tegeletakse konkreetsete regionaalsete väljakutsete kitsaskohtade välja selgitamise uuringu(-te) tellimisega kui ekspertgrupp või elluviija näeb selleks vajadust. Toetusskeemi tegevuste täpsem plaan ning konkreetsed alamtegevused koos eelarve ning ajaraamiga määratletakse käesoleva perioodi toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. Rakendusasutuse roll on sekkuda tegevuskava mittekooskõlastamise kaudu kui tegevuskavas pole planeeritud piisavalt regioonidesse suunatud tegevusi, mis on käskkirjas ja selle juurde käivas seletuskirjas kokku lepitud. b) Kuivõrd Eestis on süvatehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi väljakujunemine alles algusjärgus ning puudub kriitiline hulk vastavaid iduettevõtteid4, siis tegeletakse toetusskeemi raames süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi ja kogukonna arendamise ning võimestamisega. Selleks kutsutakse ellu ja hoogustatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtlust arendavaid programme, sh sobivusel tuuakse Eestisse välisriikidest (nagu näiteks Creative Destruction Lab, mille rakendamist alustati 2022. aastal). Samuti kutsutakse ellu süvatehnoloogia iduettevõtlust populariseerivaid sündmusi. Edendatakse investoritele suunatud tegevusi süvatehnoloogiasse investeerimisel. Luuakse teadmusmahukat iduettevõtlust arendav tegevuskava, seiratakse, kaasajastatakse ning viiakse seda ellu. Tegevuskava lähtub eesmärgist, milleks on kiirendada teadus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust soosiva majanduskeskkonna arengut ja iduettevõtluskogukonnas koostöövõimekust, läbi mille saavad alguse ja kasvavad Eestis rahvusvaheliselt edukad ning mõjusad süvatehnoloogiaettevõtted. Selleks on vaja hoogustada koostööd iduettevõtete, ülikoolide, teadusasutuste, teadusparkide ja teiste seotud osapoolte vahel ning toetusskeemi elluviimisel keskendutakse eelkõige eelnevalt osapoolte koostöömehhanismide tekkele. Teadusasutuste sees toimuvat ärieelset arendust toetab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja toetusskeemi tegevused viiakse ellu sünergias HTMi meetmetega. Lisaks tegeletakse koostöös põhjamaadega ühise süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi väärtuspakkumise kujundamisega ja selle raames tekkivate tegevuste elluviimisega kui täpsemad kokkulepped on kas siseriiklikult või riikidevaheliselt kokku lepitud. c) Iduettevõtluse ökosüsteemi täiendavate tugiteenuste pakkumisega omategevusena, selleks tegeletakse ökosüsteemi arendamise ja iduettevõtluse populariseerimise jaoks vajalike kommunikatsiooni, rahvusvahelise ja siseriikliku turundamise ning üldsuse teadlikkuse suurendamise tegevustega. Tegeletakse iduettevõtluse ökosüsteemi uuringute, analüüside, statistiliste andmete ja tagasisideküsitluste tellimisega, rahvusvaheliste tehnoloogiatrendide seiramise ning ülevaadete koostamisega valdkondades, kus riiklikest prioriteetidest tulenevalt on vajadus arendada iduettevõtluse ökosüsteemi konkreetse poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks. Pakutakse või vajadusel ostetakse sisse iduettevõtluse ökosüsteemi 4 2023. aasta seisuga on süvatehnoloogiamahukate iduettevõtete arv Eestis ca 100 (kokku iduettevõtteid Eestis ca 1400). 6  andmebaasiteenus ning tegeletakse sellega seotud haldus- ja arendustööde tellimisega. Andmebaasiteenuse all peetakse silmas lahendust, mis oleks avalikkusele tasuta ning mille funktsionaalsus on laiem kui nimekiri Eestis tegutsevatest iduettevõtetest. Näiteks võimaldaks Eestis tegutsevate iduettevõtete statistika kõrval teha ka järeldusi iduettevõtluse ökosüsteemis aset leidvate trendide, rahakaasamiste kohta ning koguda muid poliitikakujundamiseks ja iduettevõtluse edendamise analüüside tegemiseks vajalikke andmeid. Tugiteenustena tegeletakse ka vajadusel iduettevõtluse arendamiseks vajalike koolitusmaterjalide tellimisega, tõlkimisega ja kohandamisega. Samuti tegeletakse iduettevõtte asutamisel kasutatavate juriidiliste mudeldokumentide tellimisega, nende edasiarendamisega vastavalt vajadusele ning tehakse need avalikult kättesaadavaks. 2. Punkt 4.2. sätestab toetatava tegevusena inimkapitali kättesaadavuse parandamise, mille raames tegeletakse: Välistalendi kaasamisega, selleks hõlbustatakse iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku inimkapitali kättesaadavust väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest. Tegeletakse idu- ja kasvuettevõtete viisa halduse korraldamisega, viisaplatvormi tehniline haldamisega ja arendamisega ning turundustegevuste elluviimisega Eestis ja välisriikides. Välistalentide kaasamise parandamise eesmärgil jätkatakse tööd nii Euroopa Liidust kui kolmandatest riikidest välistööjõu värbamise võimaluste loomise ja toetamisega. Sealhulgas jätkub senine idu- ja kasvuettevõtete viisa programmi raames iduettevõtetele kehtinud soodustuste pakkumine sarnasel kujul. Välistööjõu kaasamisega seotud lahenduste ja siseriikliku regulatsiooni kohendamiste vajaduse korral ning ka riskide maandamiseks tehakse koostööd Siseministeeriumiga ning arvestatakse sisejulgeoleku ja migratsiooniriskide ning nende maandamismeetmetega. Sealhulgas pööratakse Startup Viisa programmi ja kasvuettevõtete viisa programmi puhul tähelepanu selle tehnilise võimekusele, turvalisusele ning kasutajamugavusele ning ka järgnevale:  programmide turundustegevustes ränderiskidega arvestamine;  hindamiskomisjoni(-de) tegevuste ja võimekuse arendamine;  ümberasutavate välistöötajate kohanemisteenuste väljatöötamises osalemine koostöös teiste siseriiklike osapooltega. 3. Punkt 4.3. sätestab toetava tegevusena kapitali kättesaadavuse parandamise, mille raames tegeletakse: Teaduskiirendite loomisega, selleks sõlmitakse hankeleping eduka(-te) pakkuja(-te)ga TAIE fookusvaldkondade alades ja tegeletakse nende monitoorimisega. Kiirendi(-te) elluviimisel pakutakse iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele teenuseid:  ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja turu valideerimiseks;  prototüübi arendamiseks;  äriarenduse nõustamiseks tehnoloogia, müügi ja investeeringute alal  süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi süstemaatiliseks arendamiseks. Teaduskiirendite tellimine on vajalik, kuna süvatehnoloogia iduettevõtted on kapitalinõudlikud alates proof-of-concept faasist kuni tootmisvõimsuste skaleerimiseni, kuid tänased rahastusmudelid Eesti turul ei taga kahjuks süsteemset ning järjepidevat rahastust uute teadusprojektide esiletõusu tagamiseks ega ka piisavalt võimalusi nende äriks pööramise võimaluste katsetamiseks. Selleks, et probleemist paremini aru saada, teostati reaalsete vajaduste kaardistamiseks 2019. aastal kaks uuringut, et olukorda kaardistada: 7  1) „Iduettevõtete kapitali kättesaadavus“5 uuringus osalenud turuosalised (iduettevõtted ja investorid) hindasid kõige prioriteetsemaks kapitali kättesaadavust kõrgtehnoloogiliste, kapitalimahukate ja teadmusmahukate valdkondade (sh riistvara) iduettevõtetele. Lisaks toodi välja, et Eestis on puudus teadmusmahukate ja kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete tootearendustoetustest, mis võimendaks investeeringuid. Lisaks kapitali piiratud kättesaadavusele peetakse teadmusmahukates valdkondades tegutsevatel ettevõtetel keeruliseks kiirelt kasvamist, kuna Eestis puudub selleks nõutud tasemel teadustegevus ja teadmussiire. 2) „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“6 uuring tõi välja järgmist:  Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt alustava ettevõtja sõbralik, kuid niipea, kui alustav ettevõtja on väljaspool info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit, jääb iduettevõtluse ökosüsteemis puudu vastava tehnoloogia või sektori teadmusest (nii investorid, võrgustik kui vajalike teadmistega mentorid);  ülikoolid ei ole valdavalt motiveeritud soodustama spin-off7 ettevõtete teket, kuna see ei ole nende strateegiline eesmärk (riiklikku baasfinantseeringut silmas pidades ei kuulu spin-off ettevõtete arv või teaduse kommertsialiseerimine laiemalt ülikoolide tulemuste mõõtmise indikaatorite hulka). Ülikoolidel pole täna välja töötatud mudelit, mis võimaldaks neil otseselt kasu saada spin-off ettevõtlusega tegelemisest (teadustulemuste patenteerimine ja litsentseerimine toob kiiremat tulu võrreldes spin- offiga, mis toob tulu alles pikema perioodi jooksul). Ülikoolid näevad spin-off ettevõtete loomises ka riski kaotada tippteadlane ettevõtlusele (keskendub teaduse asemel äritegevusele) ja seeläbi otseselt mõju ülikooli finantstulemustele. Teisalt ei ole ka teadlased motiveeritud ettevõtlusega tegelema, sest ülikoolide karjäärimudel ei soodusta ülikooliväliseid tegevusi;  teadmiste puudumine selle kohta, kuidas akadeemilist intellektuaalomandit ettevõtlusse üle kanda ja äriks teisendada - Eesti ülikoolide juures tegutsevad küll tehnoloogiasiirde ja ülikoolivälise koostöö arendamisega seotud üksused, kuid neis on puudulikud teadmised sellest, kuidas teadussaavutusi erinevatel viisidel turule tuua ja seeläbi teenida tulu ja luua lisandväärtust nii ülikoolile kui ühiskonnale. Tuginedes kirjeldatud turutühimikele, piloteeriti juba eelneval EL-i struktuurivahendite perioodil (2014-2020) iduettevõtluse hoogustamise eesmärgil “teaduskiirendi” tegevust tervisevaldkonnas. Tänaseks nähakse vajadust jätkata alustatud tegevustega, et edasi arendada (tervisevaldkonna) iduettevõtteid ja ka kogutud teadmisi teenusepakkujate tasemel. Süvatehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks on jätkuvalt vaja (1) pakkuda rahastust ja teenuseid valdkonna ettevõtjatele ning läbi selle toetada uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades; ja (2) suurendada teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi osaliste kompetentsi, et luua ja rakendada süstemaatilist ja terviklikku protsessi teadmuspõhise ettevõtluse tekkeks Eestis. Seejuures rahastus jõuab ettevõtjateni läbi hanke eduka pakkuja poolse teenuse, kus üks osa teenustest on klassikaline nõustamis- ja äriarendusteenus ning teine osa teenustest rahaliste vahendite pakkumine, mis suunatakse ettevõtja uue ärilise kontseptsiooni tõestamise ja prototüübi arendamise finantseerimiseks. Punkt 5. Tulemused Punkt 5 määratleb toetusskeemi tulemused. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena nähakse iduettevõtluse ökosüsteemis järgnevaid muutusi: 5 Civitta (2020) “Idufirmade kapitali kättesaadavuse uuring”, kättesaadav: Veebilink (09.02.2023). 6 Technopolis Group (2019) “Teaduse kommertsialiseerimine Eestis”,kättesaadav: Veebilink (09.02.2023). 7 Iduettevõte, mis on välja kasvanud organisatsiooni seest, tavaliselt teadusasutusest või ülikoolist. 8   kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse eripäradest ja oskused iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla – kuivõrd iduettevõtlusega alustamisega kaasnevad mitmed väljakutsed, siis on vaja toetada uute ettevõtete teket ning teadmiste jagamist iduettevõtluse ökosüsteemi sees, mis on jätkuva edu tagamise aluseks;  suurenenud iduettevõtete arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise ärimudeli – Eesti turu väiksuse tõttu peavad kohalikud iduettevõtted keskenduma algusest peale välisturgudele, et olla konkurentsivõimelised ning seda peetakse silmas ka toetusskeemi täpsemate tegevuste rakendamisel;  suurenenud iduettevõtete arv (sh regioonides väljapool Tallinna ja Tartu linna), mis suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures vajadusel ka kapitali – toetusskeemi üks olulisi eesmärke on keskenduda ka regioonidele (väljapool Tallinna/Tartut), et olemasolev iduettevõtluse ökosüsteem ei piirneks ainult suuremate linnadega, vaid toimuks teadmiste edasi kandumine ka kohalikesse kogukondadesse;  suurenenud süvatehnoloogiamahukate iduettevõtete arv, mis jõuavad ärikontseptsiooni tõestamiseni – toetusskeemiga panustatakse teadus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust soosiva majanduskeskkonna arengusse ja suurendatakse iduettevõtluskogukonna koostöövõimekust, läbi mille saavad alguse ja kasvavad Eestis rahvusvaheliselt edukad ning mõjusad süvatehnoloogiaettevõtted;  välja kujunenud mitmekesine iduettevõtete ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse kasvupotentsiaaliga iduettevõtete tekkeks ja kasvuks Eestis – toetusskeemi rakendamisel peetakse silmas erinevaid iduettevõtluse ökosüsteemi mitmekesisuse (nt iduettevõtete asutajate seas naiste/meeste osakaalu võrdsemaks muutumine, iduettevõtlus regioonides kui ka eri valdkondades: rohetehnoloogiate kui ka kahese kasutusega tehnoloogiate arendamine jms) edendamisega seotud tegevusi. Punkt 6. Väljundnäitajad Punkt 6 määratleb toetusskeemi tulemus- ja väljundnäitajad. Tegevus Indikaator Indikaatori Andme- Mõõtmis- Algtase Vahesihttase 2024 Sihttase 2029 tüüp allikad sagedus Kõik Toetatud Jooksvalt pärast tegevused ettevõtjad SFOS/SIS, esimest abi (millest: Rakendus- projekti- andmist mikro, kava aruanded ettevõtjale (st väikse, 0 344 1720 väljund- (vahe- ja tegevuses/üritusel keskmise näitaja lõpparuan- /teenuses suurusega ded) osalemise ja suured toimumise järel) ettevõtjad) Mitte- Rakendus- 0 344 1720 SFOS/SIS, Jooksvalt pärast rahalist abi kava projekti- esimest abi 9  saavad väljund- aruanded andmist ettevõtjad näitaja (vahe- ja ettevõtjale (st lõpparuan- tegevuses/üritusel ded) /teenuses osalemise toimumise järel) Jooksvalt pärast SFOS/SIS, esimest abi Rakendus- projekti- andmist Toetatavad kava aruanded ettevõtjale (st uued 0 160 800 väljund- (vahe- ja tegevuses/üritusel ettevõtjad näitaja lõpparuan- /teenuses ded) osalemise toimumise järel) SFOS/SIS, Esimese projektiarua majandusaasta VKE-de nded andmete põhjal lisand- Rakendus- Ei Äriregistri peale väljundi väärtuse kava 0 koha 430 andmed. saavutamist. kasv tulemus- ldu Näitaja täitmist töötaja näitaja analüüsib RÜ, kohta lisades andmed SFOSi ja SISI. 1. Jooksvalt pärast Iduettevõtluse Turule SFOS/SIS, esimest abi ökosüsteemi tutvustatud projekti- andmist Projekti- arendamine, sh uute aruanded ettevõtjale (st spetsiifiline 0 0 200 teadmusmahuk süvatehno- (vahe- ja tegevuses/üritusel näitaja a ökosüsteemi loogia lõpparuan- /teenuses arendamine toodete arv ded) osalemise toimumise järel) Jooksvalt pärast SFOS/SIS, esimest abi Toetatud projekti- andmist iduette- aruanded ettevõtjale (st võtluse (vahe- ja tegevuses/üritusel tugiorgani- lõpparuan- /teenuses Projekti- ded) osalemise satsioonide spetsiifiline 0 3 20 toimumise järel) arv, kes näitaja tegutsevad väljaspool Jooksvalt pärast Tallinna ja SFOS/SIS, esimest abi Tartut projekti- andmist aruanded ettevõtjale (st (vahe- ja tegevuses/üritusel /teenuses 10  lõpparuan- osalemise ded) toimumise järel) 2. Inimkapitali Toetatud kättesaadavuse ettevõtjate parandamine arv, kes on Jooksvalt pärast Eestisse esimest abi kolmandate SFOS/SIS, andmist st riikidest projekti- ettevõtjale (st Projekti- ümber aruanded tegevuses/üritusel spetsiifiline 0 80 500 asumas ja (vahe- ja /teenuses näitaja saanud loa lõpparuan- osalemise Eestis ded) toimumise järel), iduette- PPA andmete võtlusega põhjal. tegelema hakata. Jooksvalt pärast Kolmandat esimest abi est riikidest SFOS/SIS, andmist Eestisse projekti- ettevõtjale (st Projekti- tööle aruanded tegevuses/üritusel spetsiifiline 0 600 3500 asumiseks (vahe- ja /teenuses näitaja loa saanud lõpparuan- osalemise töötajate ded) toimumise järel), arv. PPA andmete põhjal. 3. Kapitali Jooksvalt pärast kättesaadavuse Teadus- SFOS/SIS, esimest abi parandamine kiirendis projekti- andmist Projekti- osalenud aruanded ettevõtjale (st spetsiifiline 0 0 30 idu- (vahe- ja tegevuses/üritusel näitaja ettevõtete lõpparuan- /teenuses arv ded) osalemise toimumise järel) Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljundnäitajad, tulemusnäitaja ja projektispetsiifilised näitajad toetusskeemi tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme nr 2.1.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse käesolev toetusskeem panustab. Sihttasemed on seatud unikaalsete ettevõtjate arvestuses. Rakenduskava näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate metoodikale. Punkt 7. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 11 Punkt 8. Elluviija ja partner Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS või elluviija) määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 4. Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on nimetatud sihtasutuses lahutatud struktuuriüksuste tasandil. Toetatavaid tegevusi viib ellu EISi „startup ökosüsteemi“ osakond. EIS on nimetatud toetusskeemi elluviijaks, sest ta on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisega. EISi eesmärgiks on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. Kuivõrd praegusel hetkel pole teada, keda on vajalik pikaajaliselt kaasata elluviidavate tegevuste rakendamisel, siis elluviijal on õigus kaasata partnereid erialaliitude, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, teadusparkide, ülikoolide ja ettevõtjate hulgast, viies läbi konkursi. Konkurss peab hõlmama endas efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner või partnerid. Elluviija kooskõlastab partnerid rakendusasutusega. Kooskõlastatud partnerite nimekiri kehtestatakse käskkirja lisaga, kus täpsustatakse nende nimed, tegevused ja eelarve. Partnerid osalevad elluviijaga tegevuste teostamises, nad ei ole töövõtjad ega teenuseosutajad. Partnerina tegevustesse kaasatud osapooled ei teeni kasumit läbiviidavatest tegevustest. Punkt 9. Sihtrühm Toetusskeemi sihtrühm on jaotatud järgnevalt:  iduettevõtlusest huvitatud inimesed, teadustiimid – peetakse silmas inimesi või tiime, kes kaaluvad iduettevõtte loomist või sinna poole püüdlemist, kuid pole veel esimesi samme teinud või on alles seda tegemas;  iduettevõtted ja potentsiaalsed iduettevõtjad, kes vajavad oma toote, teenuse või tehnoloogia süsteemseks arendamiseks teadmisi, teadmuspõhist lähenemist, intellektuaalomandi arendust, kontakte või teenuseid nende ärilise kontseptsiooni tõestamiseks või prototüübi arendamiseks – toetusskeemis keskendutakse samuti juba eksisteerivatele iduettevõtetele, kes vajavad tuge ning maailmaklassilist iduettevõtluse ökosüsteemi, kus tegutseda;  kasvuettevõtted, kes vajavad ettevõtte kasvu tagamiseks välistalente väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest;  iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad varajases arengufaasis iduettevõtetele teenuseid – toetusskeemis keskendutakse eelkõige iduettevõtluse ökosüsteemi võimestamisele, et pakutavate tugiteenuste kvaliteet potentsiaalsetele iduettevõtjatele ja juba eksisteerivatele iduettevõtetele oleks võimalikult mitmekesine ja jätkusuutlik. Punkt 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022. a ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. detsembriks 2029. a. Punkt 11. Tegevuste eelarve Programmi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga-aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021-2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Sealhulgas on tegevuste rakendamisel lubatud toetatavate tegevuste eelarveridade summasid muuta kuni 20 protsendi ulatuses (kaasa arvatud), muutmata sealhulgas toetusskeemi kogueelarvet. Näiteks on lubatud „Kapitali kättesaadavuse parandamise“ tegevuse eelarve (3 miljonit eurot) vähendamine kuni 12 600 000 ulatuses ja selle jaotamine teiste toetatavate tegevuste vahel suurendamata neid konkreetseid eelarveridasid rohkem kui 20%. Muudatuste tegemisel (näiteks iga-aastase tegevuskava koostamise ajal) tuleb teavitada nii rakendusasutust kui ka rakendusüksust e-kirja teel. Paindlikkus eelarve kujundamisel on vajalik, kuna iduettevõtlusega seotud turu väljakutsed on ajas muutuvad ning sellest tulenevalt on ka iga-aastaselt koostatavad tegevuskavad erineva fookusega, mis võib tingida vajaduse teha paindlikult muudatusi eelarveridade vahel. Toetatavate tegevuste eelarvet võib muuta mitte tihemini kui iga kuue kuu tagant. Rohkema kui 20 protsendilise muudatuse tegemisel on vajalik algatada käskkirja muudatus. Meetme 21.1.3.1 EL toetuse suurus on 138 690 000 mln eurot, millest antud toetusskeemi osa moodustab 7 016 000 eurot. Toetusskeemi kogueelarve on 10 022 857 eurot, toetatavaid tegevusi rahastatakse 30 protsendi ehk 3 006 857 euro ulatuses riiklikust kaasfinantseeringust ja 70 protsendi ehk 7 016 000 euro ulatuses Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. Käesolevas käskkirjas kajastatud tegevuse raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita. Punkt 12. Tegevuskava ning selle kinnitamine ja muutmine Elluviija koostab toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks iga-aastase tegevuskava koos eelarve ja ajaraamiga punktis 4 nimetatud tegevuste lõikes. Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Tegevuskava koostatakse TAIE arengukava alusel, võttes arvesse rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke koos indikatiivsete eelarvetega. Selleks, et tagada programmi otsene ja selge panustamine TAIE strateegiliste sihtide saavutamisse, tuuakse tegevuskavas välja vastavad seosed TAIE arengukavaga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, sealjuures pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade võimalusel suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Tegevuskava esitatakse rakendusasutusele kinnitamiseks hiljemalt iga aasta 30. novembril järgneva kalendriaasta kohta, mille rakendusasutus kinnitab tegevuskava kahe nädala jooksul. Tegevuskavas esinevate puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale kuni kaks nädalat puuduste kõrvaldamiseks ja nimetatud aja võrra pikeneb ka tegevuskava kinnitamise tähtaeg rakendusasutusega. Rakendusasutusel on õigus kooskõlastada tegevuskava osaliselt ning teha ettepanekuid tegevuste lisamiseks. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada rakendusasutus või elluviija. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse täpsemalt: 1. Projekti/tegevuse kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu. Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse. 2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 13 3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas võimekus tegevustele järgnevate püsikulude rahastamiseks. 4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027 regulatsiooniga, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS ning tegevusi viib ellu EISi „startup ökosüsteemi“ osakond, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. EIS oli „Startup Estonia“ programmi elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku kompetentsi. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Hinnatakse, kuidas võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Punkt 13. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Abikõlblike ja abikõlbmatute kulude loetelu on käskkirjas välja toodud. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Samuti peavad kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimuma abikõlblikkuse perioodil. Muuhulgas järgitakse koolituste ja ürituste korraldamisel Keskkonnaministeeriumi koostatud keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit, mis on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehel8. Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Nendeks on järgnevad kulud, mis pole sisu poolest kuidagi seotud iduettevõtluse ökosüsteemi arendavate ja toetatavate tegevustega: finants- ja pangakulud, sealhulgas finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; kinnisasja soetamise kulud; muud tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. Punkt 14. Riigiabi Käesoleva toetusskeemi raames ei anta elluviijale riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed lõppsaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Riigiabi ei anta ka arenguprogrammides osalejatele (lõppsaajad), kui lõppsaajaks on füüsiline isik. Kui lõppsaajateks on ärikiirendid või ärikiirendites olevad ettevõtjad, on tegemist vähese tähtsusega abiga (edaspidi ka 8 „Keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlikud sündmused juhend 2022“ Kättesaadav: https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlikkus/keskkonnateadlikkus 14 VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1– 8), tähenduses. Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Elluviijal on kohustus kontrollida lõppsaaja VTA seisu, et see ei ületaks lubatud piirmäärasid ning samuti on elluviijal kohustus säilitada abi andmist käsitlevaid andmeid 10 aastat alates abi andmise päevast. Elluviija sisestab tegevuste elluviimisel VTA info riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse (edaspidi RAR). VTA andjaks ja lõppsaaja teavitajaks on elluviija. Lõppsaaja informeerimine talle antud VTA summast toimub järgnevalt: VTA eelduslik summa broneeritakse RARs ning lõppsaajat informeeritakse abi saamisest enne toetatava sündmuse toimumist elluviija poolt saadetud e-kirja teel, mis on kooskõlas rakendusüksuse senise praktikaga. VTA summa broneeritakse sellise varuga, et ei tekiks olukorda, kus arvestatav VTA on suurem kui see, mis on broneeritud. Abi ei anta VTA määruses sätestatud välistatud valdkondades ning ka hasartmängu valdkonnas. Samuti on seatud, toetuse andmisele piirang, mis rakendub olukorras, kus ettevõtjal on tähtaegselt täitmata tagasimakse kohustus, mis tuleneb Euroopa Komisjoni otsusest saadud abi ebaseaduslikkuse kohta. Seejuures tuleb eristada, et toetust ei saa anda ainult juhul, kui tagasinõue on tehtud Euroopa Komisjoni otsuse alusel ning ei laiene olukorrale, kus liikmesriik nõuab ebaseaduslikku riigiabi tagasi omal initsiatiivil. Punkt 15. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–30 ning käskkirjas täpsustatud tingimustest, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Toetust võib anda ka ettemaksena vastavalt ÜSS2021_2027 § 14 ja ühendmääruse § 30 alusel (edaspidi ettemakse), et elluviija saaks rakendada toetusskeemis kokku lepitud tegevusi, et vajadusel kiirelt reageerida turu vajadustele ja ellu viia alategevusi võimalikult mõistlikul viisil. Ettemaksu saamiseks peab elluviija esitama rakendusüksusele e-teeninduse kaudu maksetaotluse, mille alusel makstakse rakendusüksuse poolt toetus elluviijale. Elluviija esitab ettemakse saamiseks rakendusüksusele ettemakse taotluse koos vastava lepingu makstähtaegade prognoosiga, mis põhineb kinnitatud tegevuskava ja sõlmitud lepingutel. Elluviija esitab ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentide ning teabega ettemakse kasutamise kohta ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. Kui elluviija ei täida abikõlblike kulude tekkimise ja nende tasumist tõendavate dokumentide esitamise kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse, mille kohta ei ole elluviija esitanud ettemakse tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavaid dokumente, viivitamatult tagasi, mille järgselt on elluviija kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimisel. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Punkt 16. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada programmi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada programmi kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada programmi teostamise 15 dokumentatsioon, tagada programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutamine vähemalt 5 aasta jooksul programmi abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning oluline on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele ning on kohustatud korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest määruse §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul, kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida programmi tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Elluviijal on kohustus tagada tegevustes osalenud ettevõtjate korrektsete andmete olemasolu struktuuritoetuse registris iga poolaasta lõpu (s.o 30.06. ja 31.12.) seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. Selleks lisab elluviija kontrollitud andmed tegevustes osalenud ettevõtjate kohta Sündmuste Infosüsteemi (SIS). Punkt 17. Aruandlus Elluviija koostab vahearuande sagedusega üks kord aastas, kui rakendusüksus ei nõua teisti, ning esitab selle rakendusasutusele informatiivsel eesmärgil ja rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt käskkirjas määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse tegevuste aruandlusperiood; teostatud tegevused, alategevuste edenemine ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemed, panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, sealhulgas horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse; elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele; muu toetuse elluviimisega seotud teave; elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. Samuti esitatakse aruandes ülevaade, hinnang ja ettepanekud aruandeperioodil punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimisele suurema regionaalse tasakaalustatuse saavutamisel või kuidas on sellega arvestatud tegevuste elluviimisel. Aruandlus on vajalik, et teha nii jooksvalt kui ka toetusskeemi lõppedes järeldusi rakendatud tegevuste tulemuslikkuse kohta. Samuti aitab aruandlus kontrollida nii rakendusasutusel kui ka rakendusüksusel, et rakendatud tegevused on kooskõlas käskkirja eelnõus kokku lepitud eesmärkidega. Punkt 18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Toetuse tagasinõudmise korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsus vähendab punktis 11 märgitud eelarvet ka siis, kui vastavat muudatust käskkirjas ei ole veel tehtud. 16 Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga,- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:  Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on sisuliste ja toetatavate tegevustena toodud käskkirja punktis 4 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on seletuskirja peatükis 4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.  Kooskõla tegevuste põhjendatusega o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021. a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020. a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035. a eesmärgiks. 2021. a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Iduettevõtete arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtetest investeerib TA-sse (287 ettevõtet 2020. a), investeeritud summad ei ole suured – 2019. a kokku 264 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri ega piisavalt alustavaid ettevõtteid turule ei tule, on TA-sse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020. a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020. a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud. Et soodustada uute alustavate süvatehnoloogia iduettevõtete teket ja erasektori TA mahtu, tuleb edendada koostööd süvatehnoloogimahukate iduettevõtete vahel kui ka kasvatada ettevõtete võimekust arendada TA-le tuginevaid tehnoloogiaid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö 17  vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Analüüside kohaselt esineb puudusi TA ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel, kuna erieesmärgi sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud seletuskirja punktis 6, koos selgitusega seletuskirjas kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja tegevuste mõjusust on hinnatud seletuskirja punktis 4. o Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlblikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse iga-aastane detailsem tegevuskava.  Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidud sarnaste sekkumiste kogemusele, saab öelda, et sekkumine on mõjus ning aitab eelkõige erasektori võimestamise kaudu aktiveerida veelgi rohkemate iduettevõtete ja neid toetavate tugiorganisatsioonide teket. o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas valdkondliku arengukava TAIE eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi meetme tegevuse rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes varasemale kogemusele.  Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia o Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 1 ja 8. o Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027 regulatsiooniga, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks 18  EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on Riigihanke seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga vaid riigi asutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 14 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.  Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud seletuskirja peatükis 6. 4. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE arengukavast. Toetusskeem avaldab ettevõtjate rahvusvahelistumisele alljärgnevat mõju: ● soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luuakse eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel. Toetatakse iduettevõtteid ja potentsiaalseid iduettevõtjaid edukalt toimiva iduettevõtluse ökosüsteemi ja selle poolt pakutavate teenuste kaudu, et soodustada ettevõtetevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks; ● arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi; ● soodustatakse ettevõtjate investeeringuid uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamiseks; ● suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust; ● toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE fookusvaldkondades; ● kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas tagades sobivad finantseerimisvõimalused ning suunatakse rohkem ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. Iduettevõtluse hoogustamise toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks ja elluviimiseks ning koostöö tegemiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks rohkem ettevõtteid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui riigile. Elluviija poolt toetusmeetme raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni. Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad mis viisil ja millistes suundades on võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke teadmisi ja kompetentse. Meetme tulemusel lisandub iduettevõtteid, kellel kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu kasvab võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses. 19 5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose prioriteetse suuna teiste meetmete, meetme tegevuste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega: Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“, mille tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuskava realiseerimiseks. Käesolev toetusskeem ja starditoetuse meede täiendavad teineteist, kuna nii mõnigi kord vajab iduettevõtet loov ettevõtja esmaste tegevuste alustamiseks stardiraha või eelnõustamist. Sama meetme sekkumine “Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus”, mille tulemusena paraneb ettevõtjate juhtimiskvaliteet ja tehakse targemaid otsuseid. Samuti suureneb vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgivate ettevõtjate hulk, mis muudab ka potentsiaalsed sekkumisest kasu saanud iduettevõtted kiiremini nö investeerimiskõlbulikuks. Sekkumise tulemusel paranevad ettevõtjate temaatilised valdkondlikud kompetentsid, mis võimaldavad kasvatada ka potentsiaalsete iduettevõtjate konkurentsivõimet ning teadmus- ja tehnoloogiamahukust. Seos valdkondlike arengukavadega: „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: toetusskeem aitab kaasa ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”– strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Iduettevõtete (sh süvatehnoloogiamahukates valdkondades) tekkimiseks ja kasvuks on samuti vajalik tagada valdkonnas tegutsevate inimeste pealekasv. Näiteks pakkudes käesoleva toetusskeemi kaudu arenguprogramme iduettevõtlusest huvitatud õppijatele, sh populariseerides õppimist inseneri erialadel ja soodustades karjääripöördeid ning ümberõppe võimalusi siseriiklikult. 6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav. Horisontaalsed Mõju põhimõtted Tasakaalustatud Toetav mõju: Toetusskeemis tegevuste elluviimisel arvestatakse väljapool regionaalne areng Tallinna/Tartut jäävate piirkondade arendamisega ja suunatakse eraldiseisvalt vahendeid regionaalsete arenguprogrammide elluviimiseks, mis soodustab uute iduettevõtlust toetatavate tugiorganisatsioonide (ja pikemas perspektiivis iduettevõtluskeskuste) teket väljapool Tallinna/Tartu linna. Käskkirja tegevused panustavad horisontaalse 20 näitaja eesmärgi täitmisesse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest. Eesti ettevõtete konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev ning piirkondlikud erinevused on oluliselt suuremad lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas, ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20 ja enama töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Samuti on osaliselt paratamatu, et tehnoloogia- ja teadmusmahukas ettevõtlus vajab kõrge teadmiste ja oskuste tasemega inimressurssi, mis on aastate jooksul koondunud Tallinnasse/Tartusse, sõltuvalt valdkonnast ja ettevõtluse iseloomust. Eelmisel EL struktuurivahendite eelarveperioodil suunati iduettevõtluse hoogustamine toetusskeemi kaudu vahendeid regioonidesse (väljapool Tallinna/Tartut) valdavalt vastavalt sellele, kus sektor ise näitas rohkem aktiivsust idusektori väljakutsete lahendamisel. Tänu sellele tegutseb täna Eestis u 45 konkreetselt iduettevõtetele või potentsiaalsetele iduettevõtjatele teenuseid pakkuvaid organisatsiooni, millest ca 30 tegutseb väljapool Tallinna/Tartut. Toetusskeemi tegevuste täpsem plaan ning konkreetsed alamtegevused koos eelarve ning ajaraamiga määratletakse käesoleva perioodi toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. Sõltumata konkreetse aasta tegevuskavast tegeleb elluviija perioodiüleselt regioonide (väljapool Tallinna/Tartut) toetamisega eelkõige kolme tasandi kaudu: a) iduettevõtluse toetamises aktiivsemad regioonid (väljapool Tallinna/Tartut). Iduettevõtlusega tegelemist soosivate regionaalsete tugiorganisatsioonide toetamiseks luuakse eraldi rahatasku, mida kasutatakse regionaalsete 21  iduettevõtluse arenguprogrammide läbiviimiseks. Arenguprogrammide tingimused luuakse sellised, mis soodustavad ja eelistavad piirkondlike tõmbekeskuste teket ja arengut. Arenguprogramme saavad pakkuda organisatsioonid väljapoolt Tallinna ja Tartut, need peavad olema vähemalt 2 organisatsiooni koostöös ning kaasama kohalikku MAKi. Kuivõrd planeeritavad regionaalsed arenguprogrammid on turupõhised ja neid viiakse ellu hankekonkursside tegemise kaudu, siis võib tekkida olukord, kus iduettevõtlusvaldkonnas senimaani aktiivsemad maakonnad (Viljandimaa, Pärnumaa, Ida- Virumaa) võivad tihedamini osutuda hangete võitjaks. Regionaalse tasakaalustatuse tagamiseks vaadatakse iga- aastaselt üle hanketingimused, et toetus jõuaks mitmekülgsemalt rohkemate pakkujate ja seeläbi ka teiste regioonideni. b) iduettevõtluse toetamises vähem aktiivsed regioonid (väljapool Tallinna/Tartut ja eelnevas punktis nimetatud maakondi), kus iduettevõtteid ja neile teenuseid pakkuvate organisatsioonide arv napib või puudub täiesti tegeleb elluviija iduettevõtluse populariseerimisega ja nõustamisteenuste edendamisega, eesmärgiga tekitada rohkem iduettevõtlusest huvitatud inimesi kui ka iduettevõtlusvaldkonnas tegutsevaid tugiorganisatsioone või algatusi, kes on võimelised esitama konkurentsivõimelisi pakkumisi eelnevas punktis välja toodud arenguprogrammi kandideerimiseks. Iduettevõtluse populariseerimiseks korraldatakse muuhulgas väiksemaid kogukonnaüritusi, et aidata regioonides kaasa iduettevõtlusega seotud teadlikkuse kasvule ning tuua Tallinna/Tartu iduettevõtluse kogukonna ja liidrite teadmisi ka regioonidesse. Nõustamisteenuse parendamiseks luuakse koostöömudel MAK-ide võrgustikuga, mis võimaldab kasvatada iduettevõtlusvaldkonnaga seotud kompetentse MAK-ides ning ühtlasi anda teadmisi edasi koolituste ja nõustamispäevade kaudu; c) toetusskeemi kogueelarve üleselt otsitakse jooksvalt täiendavaid rahalisi võimalusi väljapoole Tallinna/Tartut jäävate regioonide toetamiseks. Näiteks üleriigiliste arenguprogrammide elluviimise kaudu, kus julgustatakse ja vajadusel soodustatakse samuti regionaalsete iduettevõtluse tugiorganisatsioonide osalemist. Samuti on toetusskeemi kõik (inim-)kapitali kättesaadavuse parandamine tegevused üle-eestilisele fookusega ning kompetentside kasv suuremates linnades kandub pikas perspektiivis üle ka regioonidesse, kus ürituste ja meediakajastuse ning ka senistest edulugudest kuulmise abil kasvab soov tegeleda iduettevõtlusega. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Toetusskeemi raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga. Lisaks kaasatakse üritusele ka selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga 22  nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse. Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on ellu kutsutud mh otseselt kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. TA ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse. Sooline Sooline võrdõiguslikkus. Toetav mõju. Tegevused panustavad näitajasse võrdõiguslikkus, "soolise võrdõiguslikkuse indeks". Toetusskeemi tegevuste üheks võrdsed võimalused, eesmärgiks on mitmekesise ja konkurentsivõimelise iduettevõtluse ligipääsetavus ökosüsteemi edendamine ning selleks seatakse eesmärgiks soolise tasakaalu suurendamine iduettevõtete asutajate seas. Toetusskeemis pööratakse tähelepanu naissoost iduettevõtjate toetamisele ja neile vajalike oskuste arendamisele ja koostöö edendamisele. Kus võimalik, eristatakse iduettevõtjate kohta kogutavad andmed soo järgi. Näiteks tegeletakse naisettevõtjatele suunatud arengu- ja mentorlusprogrammide tellimisega, lisatakse soolise võrdõiguslikkuse nõudeid iduettevõtluse teenuste hangetesse, korraldatakse iduettevõtluses esinevate soolise võrdõiguslikkuse väljakutsete teemalisi arutelusid, avaldatakse statistikat Eesti naissoost iduettevõtjate tulemuste kohta jne. Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste rakendamisel järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Ürituste ja koolituste korraldamisel (ja nende hankimisel) tagatakse ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Sündmuste korraldamisel eelistatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse näpunäidete järgimist "Kuidas korraldada ligipääsetavat üritust?“ (https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed- voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-parandamine/ligipaasetavus- sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust) ja digitaalsete sündmuste puhul TTJA digiligipääsetavuse nõudeid (https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded). Tegevused panustavad EE2035 näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“. Tegevuste elluviija tagab ka ligipääsetavuse analoogselt oma teiste pakutavate teenustega, mis tulenevad TAIE eesmärkidest ja rakenduskavas kokku lepitust. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei ole võimalik arvuliselt leida. Võrdsed võimalused. Toetav mõju. Tegevused panustavad näitajasse "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik". Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetusskeem on ühtlasi suunatud ettevõtlus- ja 23  innovatsiooniteadlikkuse kasvule erinevates ühiskonna sihtgruppides, kes on ettevõtjad või evivad ettevõtluspotentsiaali. Lahendus aitab kaasa erinevate gruppide (sh noored, vanemaealised, erivajadusega inimesed) eneseteostusvõimalustele, eeskätt seoses iduettevõtlusega alustamisega ja ettevõtluspotentsiaali realiseerimise kaudu. Uued tehnoloogiad ja ärimudelid ning sellega seotud teadlikkuse ja kompetentside kasvatamine on üks käskkirja sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Käskkirja rakendamise tulemusel paraneb otseselt erinevate gruppide võime ja oskused tegeleda ettevõtluse ja innovatsiooniga. Kus võimalik eristatakse iduettevõtjate kohta kogutavad andmed ka vanuse ja emakeele järgi. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste täpsem tegevuskava ning konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse horisontaalsete põhimõtetega. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. DNSH ja Vastavus „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele (DNSH) on analüüsitud kliimakindlus rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meede põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem arvestavad ja panustavad toetatavad tegevused kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Meetmest ei toetata taristuinvesteeringuid, seega puudub vajadus kliimakindluse hindamiseks. 7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad potentsiaalsete iduettevõtjate ja iduettevõtete paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 8. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigikantseleile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, perioodi 2021-2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, EVEA-le, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile. Lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht. Lisa 2 Riskihindamise tabel. 24 Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Jrk Märkus / ettepanek Arvestamine nr Rahandusministeerium (RM) 1 Poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärk (a) (iii) Arvestatud. fondimäärusest tulenev sõnastus on järgmine: „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“. Palun käskkirja eelnõus (nt punktides 1.1. ja 1.3) ja seletuskirjas kasutada läbivalt eelpool toodud sõnastust. 2 Punkt 1.1: perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu Arvestatud. ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse lühend on ÜSS2021_2027. Palun korrigeerida kasutatud lühend. 3 Punkt 4.5: kirjas on: „Punktis 2.3. nimetatud strateegia Arvestatud. „Eesti 2035“ sihi saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega“. Panust „Eesti 2035“ sihtidesse ei mõõdeta, vaid hinnatakse. Lauses tuleb sõna „mõõdetakse“ asendada sõnaga „hinnatakse“. 4 Punkt 4.8: kirjas on „Toetatavad tegevused on Arvestatud. kooskõlas ühendmääruse § 7 alusel seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja -metoodikaga.“ Punkti võiks sõnastada järgmiselt: „Käskkirja alusel ellu viidavad tegevused on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.“ 5 Punkt 11.3: kirjas on „Käskkirja muutmata võib Arvestatud, seletuskirja tegevuste vahel summasid muuta kuni kümne protsendi täpsustus lisatud ka käskkirja. ulatuses toetatavate tegevuste kogueelarvest“ ning seletuskiri lisab juurde, et „muudatuse tegemisel tuleb teavitada nii rakenduskasutust kui ka rakendusüksust e- kirja teel“. Rahandusministeerium soovitab selguse huvides viimast lauset korrata ka käskkirja tekstis. Mitteametlikul kooskõlastusringil oleme soovitanud kaaluda ka eelarve paindlikkuse kirjeldamist protsendina alategevuse/eelarverea, mitte kogueelarve maksumusest, kuid tundub, et seda on otsustatud mitte kasutada. 6 Punkt 12.1: kirjas on „Elluviija koostab toetuse andmise Arvestatud. eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks iga-aastase tegevuskava, toetudes TAIE arengukavale ja punktis 4.4. nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele ning arvestades seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume 25  ja -metoodikat, koos eelarve ja ajaraamiga punktis 4. nimetatud tegevuste lõikes“. Eelnõus tuleb viidata üldistele valikukriteeriumitele ja -metoodikale läbi õigusakti. Punkti võib sõnastada järgmiselt: „Elluviija koostab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks iga-aastase tegevuskava lähtudes ühendmääruse §-st 7, toetudes TAIE arengukavale ja punktis 4.4. nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele, eelarve ja ajaraamiga punktis 4. nimetatud tegevuste lõikes.“ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) 1. Lisada eelnõu p 15.1. „kaudset kulu makstakse Arvestatud. lihtsustatud kulude alusel vastavalt ÜM § 28 lõikele 3“. 2. EN ja SK p 15.5. „ettemakse kasutamise aruannet ei Arvestatud. Ettemakse on esitata.“ Palun see asendada "....ettemakse lubatud ühendmääruse § 30 lg 1 tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende punkti 1 alusel. (kk p 15.2: tasumist tõendavaid dokumente". Palun täpsustada Elluviijale võib ühendmääruse § millise ÜM § 30 lg 1 punkti alusel ettemakse on lubatud. 1 lõike 1 punkti 1 alusel põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §- s 30 sätestatud tingimustel kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast.) 3. ÜM § 30 lg 3 kohaselt on nõutav, et kui toetuse saajale Arvestatud. võimaldatakse ettemakseid, siis on vajalik toetuse Käskkirja lisatud punkt 15.8, andmise tingimustes (TAT) sätestada ka ettemaksete mille järgi on saadud ettemakse kasutamisperiood. Palun lisada. kasutamisperiood 180 kalendripäeva. 4. Eelnõu p 15.7. täiendada: ühtse määra alusel Arvestatud, lisatud p 15.9. hüvitatavate kaudsete kulude kohta kulu- ega maksedokumente ei esitata. 5. Eelnõus on abikõlblike kuludena lubatud Arvestatud. teavituskampaaniate kulud, kuid p 4 toetatavate tegevustena ei ole kirjeldatud teavitustegevust ega ka teavitusüritust, mida nõuab teavitamise määruse § 2 lg 3. Palun lisada. 6. Palun muuta punkti 16.1.7. sõnastust vastavalt: "täidab Arvestatud. teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele." 7. Palun TAT riskihindamise tabel esitada kas Exceli Arvestatud. vormis või korrektselt ühele lehele salvestatud pdf vormis. 26  ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus (MKM) 1. Käskkirja punktis 2.3. tuleb nimetada ka Eesti 2035 Mittearvestatud, Eesti 2035 näitajad, millega jälgitakse panust puutumust omavate näitajad ja nendesse panustamine horisontaalsete põhimõtete edendamisse. on juba välja toodud punktis 4.5. 2. Teeme ettepaneku viidata käskkirja punktis 16.1.3. ka Arvestatud. punktile 4.5., kus on kirjeldatud Eesti 2035 näitajad, millega hinnatakse horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamist. Seletuskirjas on samuti kirjeldatud tegevusi, millega nendesse näitajatesse panustatakse. 3. Teeme ettepaneku seletuskirjas punktis 12. selgelt välja Arvestatud. tuua nende horisontaalsete põhimõtete nimetused, mida tegevuskavas lisaks regionaalsele tasakaalule peab käsitlema. Pakume täiendatud sõnastuse: „Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, sealjuures…“ 4. Lk 15 on „Projekti kooskõla Eesti pikaajalise Arvestatud. arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega“ eraldi valikukriteerium ja peaks olema tähistatud punktina 5. 5. Lk 24 tuleks „Soolise võrdõiguslikkuse“ all kirjeldada Arvestatud. tegevusi, mida tehakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisse panustamiseks, sh soolise tasakaalu suurendamiseks iduettevõtjate hulgas. Tegevuste kirjeldus peaks olema kooskõlas toetatavate tegevuste sisuga ning eelnõu ja seletuskirja teistes punktides kirjeldatuga. Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt: „Toetav mõju. Tegevused panustavad näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks". Toetusskeemi tegevuste üheks eesmärgiks on mitmekesise ja konkurentsivõimelise iduettevõtluse ökosüsteemi edendamine ning selleks seatakse eesmärgiks soolise tasakaalu suurendamine iduettevõtete asutajate. Toetusskeemis pööratakse tähelepanu naissoost iduettevõtjate toetamisele ja neile vajalike oskuste arendamisele ja koostöö edendamisele. ,Iduettevõtjate kohta kogutavad andmed eristatakse soo järgi." 6. Lk 24 on „Ligipääsetavuse“ tegevuste hulgas ka Arvestatud. erinevate sündmuste korraldamine ja nendes osalemine, teeme ettepaneku täiendavalt viidata ka kompetentsikeskuse lehe artiklile "Kuidas korraldada ligipääsetavat üritust?“ 27  https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed- voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse- parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja- uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust Samuti võivad abiks olla digiligipääsetavuse nõuded TTJA kodulehel: https://ttja.ee/digiligipaasetavuse- tagamine/nouded 7. Lk 25 tuleks „Võrdsed võimalused“ osas kirjeldada Arvestatud. tegevusi, mida tehakse vähemusrühmadele võrdsete võimaluste loomseks. Tegevuste kirjeldus peaks olema kooskõlas toetatavate tegevuste sisuga ning eelnõu ja seletuskirja teistes punktides kirjeldatuga. Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt: "Toetav mõju. Tegevused panustavad näitajasse "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik". Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetusskeem on ühtlasi suunatud ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvule erinevates ühiskonna sihtgruppides, kes on ettevõtjad või evivad ettevõtluspotentsiaali. Lahendus aitab kaasa erinevate gruppide (sh noored, vanemaealised, erivajadusega inimesed) eneseteostusvõimalustele, eeskätt seoses iduettevõtlusega alustamisega ja ettevõtluspotentsiaali realiseerimise kaudu. Uued tehnoloogiad ja ärimudelid ning sellega seotud teadlikkuse ja kompetentside kasvatamine on üks käskkirja sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Käskkirja rakendamise tulemusel paraneb otseselt erinevate gruppide võime ja oskused tegeleda ettevõtluse ja innovatsiooniga. Kus võimalik eristatakse iduettevõtjate kohta kogutavad andmed ka vanuse ja emakeele järgi." Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) 1. Käskkirja punkt 4.1.1.3. iduettevõtluse ökosüsteemi Arvestatud, peetakse silmas kestlikku arengut toetavate uute arenguprogrammide teenuse hankimist, mis reeglina hankimine. Palume selgitada, kas ainult hankimine või tähendab ka tegevuste ka rahastamine ja elluviimise korraldamine? rahastamist. Elluviimisega tegelevad siis juba konkreetseid väljakutseid lahendavad teenusepakkujad. 2. Kas teadusasutused on samuti iduettevõtluse Arvestatud, seletuskirja ökosüsteemi osa? Kui on, siis neid ei ole käskkirjas täiendatud, et toetusskeemi mainitud. Teeme ettepaneku välja tuua ka seose HTMi viiakse ellu sünergias HTMi meetmetega ja märkida, et teadusasutuste sees toimuvat meetmetega. ärieelset arendust toetab Haridus- ja 28  Teadusministeerium ja meetme tegevused viiakse ellu sünergias HTMi meetmetega. 3. Käskkirja punkt 4.1.3.3. uuringute, analüüside, Arvestatud, lisatud ka statistiliste andmete ja tagasisideküsitluste tellimine, mõjuhindamine. rahvusvaheliste tehnoloogiatrendide seiramine ning ülevaadete koostamine. Võiks olla selgelt välja toodud ka mõjuhindamised. 4. Käskkirja punkt 4.2.1. välistalendi kaasamiseks Mittearvestatud, toetusskeem toetatakse järgmiseid tegevusi: /…/ keskendub välistalendi kaasamisele väljaspool EL-i Kas iduettevõtluse talendipoliitika on suunatud ainult kuivõrd Euroopa sisene kolmandatest riikidest pärit talentidele? Kas see ei konkurents talendile on väga tihe peaks siiski hõlmama ka EL liikmesriike? ning selle adresseerimine nõuab lisaressursse, milleks puuduvad Teeme ettepaneku lisada turundustegevused eraldi käesolevas toetusskeemis punktina (lahutada see viisadest) ning selle sihtrühmaks vahendid. Kuigi osad määrata ka EL liikmesriikide kodanikud. toetusskeemi tegevused, nt ökosüsteemi turundamise kaudu, on suunatud EL sisesele talendi siia meelitamisele, siis Eestis on ka mitmeid muid initsiatiive, mis juba tegelevad talentide tähelepanu püüdmisega (nt Work in Estonia). 5. Käskkirja punkt 5.1.4. suurenenud süvatehnoloogia Arvestatud, turule tutvustatud iduettevõtete arv, mis jõuavad ärikontseptsiooni süvatehnoloogia toodete osas on tõestamiseni. 2024. aasta sihttase 30, kuivõrd silmas on peetud nii käesoleva Projektispetsiifiliste näitajate puhul on sihttase 2024. a toetusskeemi, turu loomulikku turule tutvustatud süvatehnoloogia toodete osas 30, arengut kui ka teisi riiklikke samal ajal teaduskiirendis osalejaid üldse ei planeerita. meetmeid, mis toovad sellisel Palume täpsustada, kust need süvatehnoloogia põhised tulemuse. Samuti arvestab tooted tulevad? Ja kuidas nad on seotud meetme konkreetne sihttase ka eelneva rahastusega? perioodi toetusskeemi tulemusi, mh hetkel käimasolevat teaduskiirendi programmi. 6. Kuidas on defineeritud ärikontseptsiooni tõestamine? Arvestatud, ärikontseptsiooni See ei ole üheselt mõistetav termin. tõestamise all on silmas peetud protsessi läbimist, mille järgselt on kontrollitud ja kinnitatud äriidee teostatavus ja potentsiaal enne selle täielikku rakendamist. 29