Haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 29.08.2023 nr 1.1-2/23/249 Haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a. käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks“ muutmine Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” juurde „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala ................................................................................................................... 2 2. Mõisted ................................................................................................................................ 2 3. Toetatavate tegevuste osalised ............................................................................................. 4 4. Toetuse andmise eesmärk .................................................................................................... 5 5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord ... 6 6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad .............................................................................. 21 7. Sihtgrupp............................................................................................................................ 23 8. Partneritele toetuse andmise tingimused ........................................................................... 23 9. Nõukoda ............................................................................................................................. 23 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood ..................................................................................... 24 11. Tegevuste eelarve .............................................................................................................. 24 12. Kulude abikõlblikkus ......................................................................................................... 31 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................... 32 14. Elluviija ja partneri kohustused ......................................................................................... 33 15. Tegevuste elluviimise aruandlus ........................................................................................ 33 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ....................................................... 34 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele ................................................................... 34 18. Dokumentide säilitamine ................................................................................................... 35 19. Vaiete lahendamine……………………………………………………………………….35 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 1.4. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.5. Tegevuse raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutuse projekt on seotud mittemajandustegevusega. 1.6. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.7. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1.6. nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2. Mõisted 2.1. ERA õppetoolid (ERA Chair) on Horisont 2020 programmist rahastatavad grandid, mille toel saab teadus- ja arendusasutusse tööle tuua rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel teadlase, kes suudab asutuse taset oma valdkonnas oluliselt tõsta. 2.2. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on Euroopa Komisjoni algatusel loodud asutus, mis tegeleb maailmatasemel innovatsioonitegevuse edendamisega, koondades tipptasemel kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja ettevõtjad Teadmis- ja Innovatsioonikogukondadesse (KIC). 2.3. Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC (European Research Council) toetab eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes teadusvaldkondades. Euroopa Teadusnõukogu missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi täitmiseks annab Teadusnõukogu välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi 2 (35)  teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase. 2.4. Euroopa teadusruumi algatused (European Research Area ehk ERA) on Euroopa Liidu liikmesriikide teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. Euroopa teadusruumi eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. 2.5. Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3. detsembril 2013 ja mis kestab aastatel 2014-2020. „Horisont 2020” aitab ehitada silla teaduse ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist, et luua suurepäraseid võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil kõrgetasemeliste innovaatiliste teenuste ja toodete pakkumiseks. Programm pakub häid võimalusi avaliku ja erasektori rahastamisallikate ühendamiseks eesmärgiga toetada Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid. Tegemist on peamise Innovaatilise Liidu rakendusinstrumendiga. 2.6. Horisont 2020 grandihoidja on Eesti teadus- ja arendusasutus, sh ettevõte, kes on edukalt osalenud Horisont 2020 programmis, viib ellu Horiont 2020 projekti ja keda toetatakse tegevuse 5.4. kaudu, et toetada Eesti teadusasutuste ja ettevõtete rahvusvahelisi koostöövõimalusi, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega. 2.7. Innovaatiline Liit on üks seitsmest Euroopa 2020 strateegia juhtinitsiatiividest, mille eesmärk on tagada Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime ja mille rakendamist toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Innovaatilise liidu eesmärk on parandada Euroopa innovatsioonivõimet ning see on strateegia „Euroopa 2020” oluline osa. Juhtalgatus toetab innovatsiooni, suurendades investeeringuid teadusesse ja innovatsiooni, kaasates sidusrühmi ja lõimides innovatsiooni Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi tegevuskavadesse. 2.8. Järeldoktor peab vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 51 definitsioonile, mille kohaselt on järeldoktor teadlane, kellel on doktorikraadi kaitsmisest või välisriigi samaväärse kvalifikatsiooni omandamisest möödunud mitte rohkem kui viis aastat, välja arvatud lapsehoolduspuhkusel ning kaitseväeteenistuses viibimise aeg, ning kes viib kas uurija-professori, juhtivteaduri, vanemteaduri, professori või dotsendi juhendamisel läbi alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust, täidab iseseisvalt uurimis- või arendustegevuse uurimisteemat või projekti või vastutab selle oluliste lõikude täitmise eest. Järeldoktor võib juhendada doktorante. 2.9. Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud TAI strateegia ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020. 2.10. Osaluskava on Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistikualusel iga-aastaselt (koos eelarve planeerimisprotsessiga) koostatav ülevaade ühisalgatustest, milles Eesti osaleb. Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistik on kinnitatud 5. veebruaril 2015. a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 61 TAI strateegia rakendusplaani lisana. 3 (35) 2.11. Stažeerimine on ajaliselt piiratud ja kindla eesmärgiga lähetus partnerite töötajatele oskuste ja kogemuste omandamiseks, et toetada teadusprojektide edukat läbiviimist või teadustegevuste administreerimist. 2.12. Taotlus on elluviijale esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks. 2.13. Teadus- ja arendusasutused on teadus- ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes. 2.14. Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine. Teadus- ja arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning katse- ja arendustöid (tootearendus), mis võivad omavahel osaliselt kattuda. 2.15. Õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. 3. Toetatavate tegevuste osalised 3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija). 3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3.3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.4. Toetatavates tegevustes kaasab elluviija partnerid (edaspidi partnerid) tegevuste elluviimisesse ja sõlmib nendega partnerlus- ja/või toetuslepingu, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning määratakse tegevused, millesse partner kaasatakse. Partneriteks on korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja kõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusele nr 62 „Kõrgharidusstandard“ vähemalt ühes õppekavagrupis tähtajatut kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust. 3.5. Teadus- ja arendusasutused, kes ei ole läbinud evalveerimist, avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused ja Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud (edaspidi ettevõtted) osalevad partneritena tegevustes 5.1 ja 5.4, kui nende taotlus otsustatakse rahastada Mobilitas Pluss järeldoktori-, tagasipöörduva teadlase toetuse või ERA-NET taotlusvoorus. Samuti võivad nad partneriteks saada, kui neil on käiamasolevaid ERA õppetoolide projekte või nad saavad EIT projekti partneriks. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt. Mobilitas Pluss rahastatavasse taotlusvooru taotluse esitamist loetakse partneriks saamise avalduseks. 4 (35)  Partner Partneriks olemise periood 3.5.1. Eesti Kunstiakadeemia 1.01.2015-30.06.2023 3.5.2. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1.01.2015-30.06.2023 3.5.3. Eesti Maaülikool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.4. Tallinna Ülikool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.5. Tallinna Tehnikaülikool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.6. Tartu Ülikool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.7. Eesti Biokeskus 1.01.2015-31.12.2017 3.5.8. Eesti Keele Instituut 1.01.2015-30.06.2023 3.5.9. Eesti Kirjandusmuuseum 1.01.2015-30.06.2023 3.5.10. Eesti Rahva Muuseum 1.01.2015-30.06.2023 3.5.11. Estonian Business School 1.01.2015-30.06.2023 3.5.12. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 1.01.2015-30.06.2023 3.5.13. Tartu Observatoorium 1.01.2015-31.12.2017 3.5.14. Tervise Arengu Instituut 1.01.2015-30.06.2023 3.5.15. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 1.01.2015-30.06.2023 3.5.16. Cybernetica AS 1.01.2015-30.06.2023 3.5.17. Protobios OÜ 1.01.2015-30.06.2023 3.5.18. Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS 1.01.2015-30.06.2023 3.5.19. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS 1.01.2015-30.06.2023 3.6.20. Tervisliku Piima Biotehnoloogiate 1.01.2015-30.06.2023 Arenduskeskus OÜ 3.5.21. Eesti Infotehnoloogia Kolledž 1.01.2015-31.07.2017 3.5.22. Eesti Lennuakadeemia 1.01.2015-30.06.2023 3.5.23. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1.01.2015-30.06.2023 3.5.24. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.25. Sisekaitseakadeemia 1.01.2015-30.06.2023 3.5.26. Tallinna Tehnikakõrgkool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.27. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.28. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.29. Tartu Kõrgem Kunstikool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.30. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1.01.2015-30.06.2023 3.5.31. EELK Usuteaduse Instituut 1.01.2015-30.06.2023 3.5.32. Euroakadeemia 1.01.2015-30.06.2023 3.5.33. Cleantech ForEst MTÜ 1.01.2018-30.06.2023 3.5.34. Laiers Grupp OÜ 1.05.2018-30.06.2023 3.5.35. Triumf Research OÜ 1.11.2018-30.06.2023 3.5.36. Dermtest OÜ 1.01.2020-30.06.2023 3.5.37. HansaBioMed Life Sciences OÜ 1.07.2020-30.06.2023 3.5.38. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 1.09.2020-31.08.2023 4. Toetuse andmise eesmärk 4.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi 5 (35)  „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks. 4.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega, kus asjakohane. 4.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi “Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks. 4.4. Toetuse andmise eesmärgiks on: 4.4.1. tõsta Eesti teaduse, ettevõtluse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina (tegevused 5.5, 5.6); 4.4.2. tugevdada Eesti teadlaste, teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet (tegevused 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.7); 4.4.3. toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike koostöövõimalusi Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega (tegevused 5.4, 5.5, 5.6, 5.7); 4.4.4. avardada riigi, teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise (tegevused 5.1, 5.3, 5.4, 5.7, 5.8). 5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord 5.1. Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 5.1.1. Toetatavad tegevused Toetatakse teadlaste Eestisse tööle tulemist, sealjuures eristatakse toetusi järeldoktoritele ning toetusi Eestisse tagasipöördumiseks. Tegevuse rahastamine toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2 (välja arvatud elluviija kulud), et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi ühtlustades struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste riigieelarvest rahastatavate tegevustega ning muuta toetusskeem atraktiivseks samalaadsete teiste rahvusvaheliste toetustega ja motiveerida teadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit. Elluviija tegevused on muuhulgas taotlusvoorude läbiviimine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine, projektide täitmise jälgimine ja sisuaruandluse kontrollimine. 5.1.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase toetustega tasakaalustada ja soodustada „ajude“ ringlust ning toetada samaaegselt teadlaskarjääris olulise etapi, järeldoktorantuuri, läbimise võimalusi. Eesti riik peab oluliseks nii välisteadlaste Eestisse tööle tulemist, kui ka välisriikidesse tööle läinud 6 (35)  eestlaste tagasipöördumist, et aidata kaasa välisriigis omandatud teadmiste ja kogemuste rakendamisele Eestis ning laiendada teadlaste karjäärivalikuid karjääritee alguses. Lisaks väljarände tasakaalustamisele panustatakse teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamisse. Tegevuse tulemusena töötab Eestis senisest enam rahvusvahelise töökogemusega teadlasi, sh välisteadlasi, suureneb Eestis töötavate välisriigis järeldoktorantuuri läbinud teadlaste arv, järeldoktorantuur ja rahvusvahelise teadustöö kogemuse olemasolu saab olema Eesti teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 300 järeldoktori või tagasipöördunud teadlase teadlasaasta toetamine. 5.1.3. Toetuse suurus Toetuse maht sõltub samaaegselt riigieelarvelistest vahenditest järeldoktoritele välja antavate personaalsete uurimistoetuste mahust ning on defineeritud lisas 2. Toetusele rakendub kuni 5% omafinantseeringu kohustus. 5.1.4. Partneritele esitatavad nõuded Järeldoktori toetuse partneriteks on teadus- ja arendusasutused, ettevõtted või kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikidest tulnud järeldoktoreid. Järeldoktori toetused on suunatud nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele, kes on kaitsnud doktorikraadi välisriigi ülikoolides. Järeldoktori toetuse kestus on kuni 3 aastat, kuid mitte vähem kui 1 aasta. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. Järeldoktoriprojektil võib olla juhendaja. Juhendajal peab olema Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Eestisse tagasipöörduva teadlase toetuse puhul on partneriteks teadus- ja arendusasutused, ettevõtted ning kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikides järeldoktorantuuri läbinud või võrreldaval tasemel teadustööd teinud varem Eestis tegutsenud teadlasi. Toetuse kestus on kuni 3 aastat. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. 5.1.5. Taotlusele esitatavad nõuded Partneri poolt esitatav taotlus peab sisaldama andmeid järeldoktori/tagasipöörduva teadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta. Partner on kohustatud: 1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4. võimaldama kontrollida järeldoktori/tagasipöörduva teadlase ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. 7 (35)  Partner peab vastama Vabariigi Valitsuse 21.augusti 2014.a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist. 5.1.6. Taotluse esitamise, taotluse ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord. Toetuse saamiseks tuleb partneril esitada elluviijale Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu taotlus. Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtaegadest teavitab elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru eelarve määrab elluviija. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus nõuda partnerilt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel juhtudel. Partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 5.1.7. Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel: 1. taotluse mõju meetme eesmärkidele; 2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad tulemused jne); 3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus; 4. partneri suutlikkus projekti ellu viia (sh järeldoktori/tagasipöörduva teadlase teaduslik taust); 5. taotluse mõju läbivatele teemadele. 8 (35)  Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis. Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread) ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija, partneri ja järeldoktori/tagasipöörduva teadlase vahel. Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija. 5.1.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.1.4. ja 5.1.5. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse andmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1. partner, järeldoktor/tagasipöörduv teadlane või taotlus ei vasta punktis 5.1.4. nimetatud nõuetele; 2. partner, järeldoktor/tagasipöörduv teadlane mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3. partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4. hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5. taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6. partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. 9 (35)  Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse partneril kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 5.1.9. Partneri õigused ja kohustused Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Partnerile antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Partneri kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 5.1.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud koras. 5.1.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud tingimustele. 5.2. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine Hüvitatakse partnerite kulusid, kelle juures töötab ERC grandi taotlusega teise hindamisvooru jõudnud, kuid Euroopa Teadusnõukogu rahastusest ilma jäänud teadlasi, et neil oleks võimalus oma teadustööd Eestis jätkata ning järgmises taotlusvoorus Eesti teadus- ja arendusasutusest uus ERC grandi taotlus esitada. Hüvitatakse ERC grandiga seotud teadustöö kulusid ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamise kulusid, sh lähetusteks välisriikide TA asutustesse, kus on edukaid ERC grandi hoidjaid. Elluviija ülesanne on partnereid uute ERC grandi taotluste koostamisel igakülgselt abistada ning konsulteerida. Tegevuse eesmärgiks on suurendada ERC grandi hoidjate arvu Eestis, kuna ERC grandid on teadusmaailmas ühed hinnatumad ning siiani on Eesti teadlaste edukus nende taotlemisel olnud madal. Mida rohkem on Eestis rahvusvaheliste kõrgetasemeliste grantide hoidjaid, 10 (35)  seda atraktiivsem on Eesti teadusriigina ning seda edukamad ollakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi algatustes osalemisel. Tegevuse tulemusena on Eestis rohkem ERC grandi saanud teadlasi. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 20 ERC grandi taotleja toetamine. Kulude hüvitamiseks tuleb partneriga töösuhtes oleval teadlasel osaleda ERC grandi konkursil ning saada hindamisel hindeks A või B (samas siiski Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi toetust saamata). Seejärel tuleb partneril elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil tegevuskava. Elluviijale esitatav tegevuskava peab muuhulgas sisaldama andmeid partneri, eesmärgi, tulemuste, eelarve ja ajakava kohta. Hüvitatavate kulude summa saab olema sõltuv samal ajal välja antavatest riigieelarvelistest personaalsete uurimistoetuste määradest (kuid mitte üle 100 000 euro aastas) ning kulusid hüvitatakse kuni 1,5 aasta jooksul. 5.3. Tippteadlaste toetamine 5.3.1. Toetatavad tegevused Toetatakse andekate ning rahvusvahelise, välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste tööle võtmist Eestis TA asutustesse. Tippteadlane loob Eestis oma uurimisrühma, rakendab asutuses uusi pädevusi, toetab innovatsiooni ning osaleb õppetöös vähemalt läbi üliõpilaste, eelkõige doktoriõppe üliõpilaste, juhendamise ja kaasamise uurimisgrupi töösse. Elluviija tegevused on muuhulgas taotlusvoorude läbiviimine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine, projektide täitmise jälgimine ja sisuaruandluse kontrollimine. 5.3.2. Toetuse andmise eesmärk Selleks, et Eestis sünniks uusi maailmatasemel teadusrühmi ning tagatud oleks tipptasemel teadlaste järelkasv, tuleb Eestisse tuua juba praegu sel tasemel olevaid teadlasi, kes siin uusi rühmi looksid ning noori teadlasi juhendaks. Et kõrgel tasemel teadlasel oleks huvi Eestisse tulla ja teadlase siinviibimine oleks tulemuslik, tuleb selleks luua soodsad tingimused ning garanteerida teadlasele pikemaks ajaks kindel rahastus, et konkureerida teiste samalaadsete rahvusvaheliste grantidega ning motiveerida tippteadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit. Oodatud on sektoritevaheline koostöö, sh koostöö erasektoriga ning see, et läbiviidav teadustöö oleks innovatsioonipotentsiaaliga (näiteks seos nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistikuga). Tegevuse tulemusena on Eesti üliõpilastel, eelkõige doktorantidel, laiemad võimalused töötada rahvusvahelises uurimisgrupis, paraneb doktoriõppe efektiivsus ning kasvab vastava valdkonna rahvusvaheline konkurentsivõime. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 30 doktorandi juhendamine tippteadlase toetust saanud teadlase poolt. 5.3.3. Toetuse suurus Toetuse summa ülempiir on 150 000 eurot aastas ning toetust eraldatakse kuni viieks aastaks. Partnerile rakendub kuni 17% omafinantseeringu kohustus. Erijuhtudel on elluviijal õigus toetuse perioodi pikendada toetuse saaja taoltuse alusel kuni 30.06.2023. a. Sellisel juhul ei tohi toetuse summa ületada toetuse ülempiiri. 11 (35)  5.3.4. Partnerile esitatavad nõuded Tegevuse raames annab elluviija toetust partneritele, kelleks võivad olla korraliselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused. Partneri juurde tööle võetavad teadlased peavad olema oma valdkonna eestvedajad ja uurimisgrupi juhid, kellel on hea tööalane rahvusvaheline maine, kes avaldavad kõrgel tasemel publikatsioone ja kes suunavad oma valdkonna strateegilist tulevikunägemust valitud TA asutuses ning vastavad eelistatult Euroopa teadlaskarjääri raamistikus1 kirjeldatud R4 tasemele, kuid mitte vähemale kui R3. Teadlane peab olema enne taotlusvooru väljakuulutamist töötanud väljaspool Eestit. Elluviijal on õigus taotlusvooru välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. 5.3.5. Taotlusele esitatavad nõuded Taotlus peab sisaldama andmeid partneri, tippteadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta. Partner on kohustatud: 1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4. võimaldama kontrollida tippteadlase ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. Partner peab vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist. 5.3.6. Taotluse esitamise ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord Toetuse saamiseks tuleb partneril esitada elluviijale ETIS-e kaudu taotlus. Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtaegadest teavitab elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru eelarve määrab elluviija. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja partneri nõuetele 1 Towards a European Framework for Research Careers 12 (35)  vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus nõuda partnerilt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel juhtudel. Partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 5.3.7. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mida täpsustatakse elluviija poolt kinnitatavas hindamisjuhendis: 1. taotluse mõju meetme eesmärkidele; 2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad tulemused jne); 3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus; 4. partneri suutlikkus projekti ellu viia (sh tippteadlase teaduslik taust); 5. taotluse mõju läbivatele teemadele. Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis. Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread) ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija, partneri ja tippteadlase vahel. Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija. 5.3.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.3.4. ja 5.3.5. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse 13 (35)  andmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1. partner või taotlus ei vasta punktis 5.3.4. nimetatud nõuetele; 2. partner või tippteadlane mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3. partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4. hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5. taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6. partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1. toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2. omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3. projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki partneril kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 5.3.9. Partneri õigused ja kohustused Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja partneri kohustustega. Partnerile antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Partneri kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 14 (35)  5.3.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud korras. 5.3.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud tingimustele. 5.4. Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalejate toetamine Punktides 5.4.1. ja 5.4.2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks hüvitatakse Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes edukalt osalevate Eesti teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja kõrgkoolide kulusid. Mitmed Horisont 2020 meetmed eeldavad tõhusaks toimimiseks seda, et lisaks Horisont 2020 vahenditele kaasatakse projektidesse ka struktuurifondide vahendeid. Tegevuse eesmärgiks on avardada Eesti teadlaste ja ettevõtjate võmalusi Horisont 2020 projektides osalemiseks ning suurendada olemasolevate projektide mõju, läbi täiendavate tegevuste toetamise. Tegevuse tulemusena saavutatakse suurem sidusus ning sünergia Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustega ja tõuseb Eesti teadlaste ja asutuste osalus nimetatud algatustes. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 30 algatuses osalemise- või projekti toetamine. 5.4.1. Partnerite toetamine algatustes osalemiseks Hüvitatakse nende partnerite kulusid, kellel on käimasolevaid Horisont 2020 ERA õppetoolide või EIT projekte. Seeläbi luuakse sünergiat struktuurifondide ning Horisont 2020 meetmete vahel. ERA õppetoolide puhul hüvitatakse teadustöö kulusid, kuna Horisont 2020 projektist nende jaoks vahendeid ette nähtud ei ole. Horisont 2020 vahenditest hüvitatakse õppetooli juhi ja tema meeskonna palgad, lähetuskulud, ürituste, sh konverentside ja seminaride korralduskulud ja kutsutud külaliste ja esinejate kulud, osalustasud, publitseerimise ja patenteerimisega seotud kulud, koolituskulud ja kommunikatsioonikulud. EIT puhul hüvitatakse KIC konsortsiumi töös osalemisega seotud kulud, mida ei hüvitata partnerile muul moel ning milleks on eelkõige lähetus – ja personalikulud. Elluviija pakub ERA õppetoolide ja EIT projektide läbiviimisel partneritele mitmekülgset abi, läbi riiklikuks Horisont 2020 kontaktpunktiks olemise. Täiendavalt hüvitatakse elluviija kulusid Science Europe võrgustikus ja ERA NET-ide juhtimises osalemisel ning algatustes osalemist soodustavate ürituste ja tegevuste korraldamisel. 15 (35)  Kulude hüvitamiseks tuleb elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil tegevuskava, mis peab sisaldama ka eelarvet. EIT konsortsiumi tuumikpartneritel hüvitatakse kulusid kuni 50 000 eurot aastas, maksimaalselt nelja aasta jooksul pärast tuumikpartneriks saamist. EIT konsortsiumi assotsieerunud partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot aastas, maksimaalselt nelja aasta jooksul. Teist tüüpi EIT partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot aastas, maksimaalselt kahe aasta jooksul. Tegevuse kulusid ei saa hüvitada pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. 5.4.2. ERA NET projektides osalemise toetamine 5.4.2.1. Toetatavad tegevused Tegevuse raames toetatakse partneri osalemist ERA NET projektides, mida ei rahastata Euroopa Komisjoni poolt ning hüvitatakse kulusid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Elluviija tegevused on muuhulgas ERA NET konsortsiumite töös osalemine, taotlusvoorude ettevalmistamine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine ja projektide täitmise jälgimine. 5.4.2.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eesti TA asutuste ja ettevõtete võimalusi ERA NET projektides osalemiseks. 5.4.2.3. Toetuse suurus Toetuse ülempiir ühe projekti kohta on 150 000 eurot. 5.4.2.4. Partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded Partneriks võivad olla Eesti TA asutused, kõrgkoolid ja ettevõtted. ERA NET projektidele toetuse andmiseks on nõudeks, et ERA NET, mis projektikonkursse korraldab, oleks kinnitatud rahvusvaheliste TA partnerluste osaluskavas (kinnitatud TAI strateegia rakendusplaani lisana), kus määratakse Eesti riigile olulised algatused ning millega riik võtab kohustuse toetada hindamisel edukaks osutunud projekte. Projektikonkursil osalemise vormi kehtestab konkurssi korraldav ERA NET, milles elluviija rahastajana osaleb. Täpsed nõuded konkursil osalemise vormile tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. 5.4.2.5. Projektikonkursil osalemise taotluse esitamise ja taotluse ning patneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord Taotluste esitamine ja taotluste menetlemine toimub vastavalt konkurssi korraldava ERA NET-i korrale, milles elluviija rahastajana osaleb. 5.4.2.6. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika kehtestab konkurssi korraldav ERA NET. Elluviijal, kui rahastajal, on õigus osaleda valikukriteeriumite ja –metoodika loomisel. 16 (35)  Iga projekti hindab kolm rahvusvahelist sõltumatut valdkondlikku eksperti. ERA NET-ide hindamisel kasutatakse Horisont 2020 metoodikat, mis tähendab, et taotlusi hinnatakse kolme kriteeriumi põhjal (taotluse teaduslik tase ja põhjendatus; projekti juhtimine, tegevuskava, eelarve põhjendatus ja partneri suutlikkus projekti ellu viia; projekti mõju partnerile ning ühiskonnale laiemalt). Iga kriteeriumi eest on võimalik saada kuni 5 punkti ning minimaalselt tuleb saada 3 punkti. Kolme kriteeriumi peale kokku peab saama vähemalt 10 punkti. Ekspertide hinnangute põhjal paneb ekspertide hindamispaneel paika taotluste pingerea. Taotluste rahastamine toimub vastavalt pingereale. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Elluviija jälgib, et rahastatavad projektid vastaksid tegevuse eesmärkidele ja nõuetele. 5.4.2.7. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.4.2.4. ja 5.4.2.5. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse andmise otsuse, sõlmib elluviija partneriga toetuslepingu, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) partner või taotlus ei vasta punktis 5.4.2.4. nimetatud nõuetele; 2) partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. 17 (35)  Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki partneril kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. 5.4.2.8. Partneri õigused ja kohustused Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Toetuse partnerile antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Partneri kohustused määratakse toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 5.4.2.9. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud koras. 5.4.2.10. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele. 18 (35) 5.5. Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Toetatakse tegevusi, mida viiakse ellu Brüsselis asuva Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo koordineerimisel, sh hüvitatakse büroo tegevuskulusid. Büroo eestvedamisel tutvustatakse Eesti teadus- ja arendustegevust, tehakse koostööd teiste EL liikmesriikide kontaktbüroodega IGLO (Informal Group of RTD Liaison Offices) koostöövõrgustiku raames, pakutakse Eesti teadlastele ja teadusadministraatoritele stažeerimisvõimalusi Brüsselis, korraldatakse üritusi ja vahetatakse infot Eesti teadus- ja arendusasutuste ja Brüsseli institutsioonide vahel, aidates seeläbi kaasa Eesti osaluse suurendamisele Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes. Kontaktbüroo ülesandeks on Brüsselis esindada kõiki Eesti ülikoole, teadus- ja arendusasutusi, ettevõtteid ning ministeeriume ning pakkuda tuge TA&I süsteemi võimekuse tõstmisel, kontaktide ja koostöövõimaluste vahendamisel ja levitamisel. Tegevuste planeerimisel arvestatakse mh ka Eesti eesistumisega aastal 2018. Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste ja ettevõtjate võimekus Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 50 inimese stažeerimine Brüsseli büroos. Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates vajadusel partnereid. 5.6. Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ Tegevuse raames toetatakse Eesti TA turundamist ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamist. Enam tähelepanu pööratakse nutika spetsialiseerumise valdkondadele ning koostöövõimalustele ettevõtlussektoriga. Tihedat koostööd tehakse Study Estonia algatusega ning Eesti brändiga (Welcome to Estonia), et toetada vastastikku Eesti maine kujundamist ning Eesti kui teadusriigi kuvandit. Study Estonia ja Research in Estonia koostöö kasu seisneb sihtrühmade võrgustike ühendamises ja laiendamises ning ühisürituste läbiviimises. Research in Estonia ja Study Estonia koostöö sünergia soodustab kõrgkoolide teaduse rolli tugevamat esiletõusmist turundustegevustes. TA on muutumas järjest rahvusvahelisemaks ning mobiilsus on saanud teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Iga teadusasutus sooviks teaduskoostööd teha võimalikult kõrgetasemeliste teadlastega ning tuua enda ridadesse oma valdkonnas maailma tippu kuuluvaid teadlasi. Selle saavutamiseks tuleb aga konkurentidega võrreldes silma paista. Eesti TA rahvusvahelise turunduse eesmärk on tõsta Eesti teadlaste ja teaduse nähtavust Euroopas ja mujal. Koostöö arendamiseks ja ühiskondliku toetuse hoidmiseks on oluline rahvusvahelise kogukonna teadlikkust Eestist, kui heast teadusriigist. Turundustegevused baseeruvad Eesti teaduse tugevuste ja edulugude tutvustamisel. Tegevuse tulemusena on Eesti teadlaste jaoks atraktiivne ja rahvusvaheliselt hinnatud teadustöö potentsiaaliga sihtriik ja koostööpartner. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 28 turundusürituse korraldamine. Tegevuse viib läbi elluviija, tehes koostööd partneritega, Study Estonia ja Welcome to Estonia algatustega, et tsentraalselt korraldatud teaduse turundus oleks kooskõlas partnerite ning laiemalt Eesti välisturunduse plaanide ja vajadustega ning toodaks lisandväärtust. Elluviija hüvitab vajadusel partneritele tegevuses osalemisega tekkivad kulud. Turundustegevusi viiakse ellu vastavalt iga-aastasele tegevuskavale, kus muuhulgas määratakse ka eelarve ja tegevuste jagunemine partnerite vahel. 19 (35) 5.7. Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele Tegevuse raames hüvitatakse elluviija ja partnerite rahvusvahelistel koolitustel nii Eestis (välismaised koolitajad) kui välisriikides osalemise kulusid ning võimaldatakse õppevisiite asutustesse, mis on rahvusvahelises teaduskoostöös edukad olnud. Koolituste all mõistetakse koolitusi, mille eesmärgiks on teadlaste oskuste arendamine teadus- ja arendusprojektide kirjutamisel ja läbiviimisel. Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid on praegu paljudel juhtude teadlasele kättesaamatud, kas tulenevalt nende kõrgest hinnast või siis piiratud ligipääsust. Koolituste ja õppevisiitide peamine eesmärk on tõsta teadlaste võimekust koostada edukaid projekti- ja granditaotlusi eelkõige Horisont 2020 raames ning seeläbi suurenda Eesti osalust raamprogrammis. Tegevusega avardatakse teadlaste võimalusi end täiendada ning õppida parimatest rahvusvahelistest praktikatest. Tegevuses ei saa koolitatavana osaleda tegevustes 5.2 ja 5.3 toetust saanud teadlased, välja arvatud juhul, kui koolitus toimub Eestis. Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste võimekus rahvusvahelistes teadusalgatustes osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 100 teadlase koolitamine või õppevisiidile saatmine. Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates partnereid, sh kogub partneritelt ettepanekuid koolituste ja õppevisiitide eesmärkide ja vajaduste kohta ning koostöös partneritega selgitatakse välja koolitatavad, partnerite juures töötavad teadlased. 5.8. Sektoritevahelise mobiilsuse teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused Tegevuse raames toetatakse sektoritevahelise mobiilsuse võimaluste tutvustamist tegevuse sihtrühmadele. Samuti toetatakse era- ja avaliku sektori asutuste ja teadlaste kokku viimist ning nõustamist. Tegevuse eesmärk on luua tingimused, mis aitaksid teadlastel ning era- ja avaliku sektori asutustel jõuda ühiste TA alaste koostööprojektideni, suurendades koostööalast teadlikkust ning suurendada teadmussiiret akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse. Tegevuse tulemusena tõuseb teadlaste ning era- ja avaliku sektori asutuste teadlikkus koostöövõimalustest ning suureneb teadmussiirdevõimekus akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse. Tegevuse viib ellu elluviija koos tegevuse 5.8. partneriga, kelleks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Tegevuse raames tehakse teavitustööd (sh tutvustatakse sektoritevahelise mobiilsuse toetuse taotlemise võimalusi tegevuse sihtrühmadele), nõustatakse (sh intellektuaalomandi küsimustes ja vajadusel vahendatakse läbirääkimisi) ja viiakse kokku era- ja avaliku sektori asutusi ja teadlasi ning tehakse muid tegevusi, mis aitavad kaasa koostööprojektide loomisele ning teadmussiirdele. Tegevused viiakse ellu vastavalt iga- aastasele tegevuskavale ja eelarvele. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 25 ürituse korraldamine. Ürituste puhul on tegemist ETAg-i ja/või EAS-i poolt läbiviidava sündmusega, mille käigus tutvustatakse sektoritevahelise mobiilsuse toetusskeemi, viiakse kokku teadlasi ning asutusi ja ettevõtteid, tõstetakse nende teadlikkust koostöövõimalustest jms (koolitused, infopäevad, koostööseminarid, sh virtuaalsed jne). 20 (35) 6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Lõpptase Tegevused, 2012 2016 2018 2020 2023 mis panustavad indikaatori täitmisesse RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse 87 100 5.1, 5.2, 5.3, raamprogrammis Horisont 2020: võidetud 5.4, 5.5, 5.6, lepingute maht elaniku kohta protsendina 5.7, 5.8 Euroopa keskmisest TULEMUSNÄITAJA (RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Välismaalastest teadlaste osakaal Eesti 4,6% 5,8% 6,3% 6,8% 7,4% 5.1, 5.2, 5.3, tegevusele: Teaduse teadlaste ja inseneride koguarvust 5.4, 5.5, 5.6, ja kõrghariduse 5.7, 5.8 rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine TEGEVUSTE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Tegevused, mis 2012 2018 2023 panustavad indikaatori täitmisesse Väljund- Järeldoktori- ja Eestisse tagasipöördunud teadlase toetuste alt töötatud 0 100* 300* 5.1 näitaja teadlasaastate** arv Tegevuse „ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine“ alt toetust saanud 0 12* 20* 5.2 teadlaste arv Tippteadlase toetust saanud teadlaste juhendatavate doktorantide arv 0 12* 30* 5.3 Toetatud Euroopa Teadusruumi ja Innovaatilise Liidu algatuste ning Horisont 0 20* 30* 5.4 2020 projektide arv Brüsselis stažeerinud inimeste arv 0 25* 50* 5.5 Korraldatud turundusürituste*** arv 0 12* 28* 5.6 Tegevus 5.7 koolitustel ja õppevisiitidel**** osalenud Eesti teadlaste arv 0 40* 100* 5.7 Tegevus 5.8 raames korraldatud ürituste arv 0 0 25 5.8 * kumulatiivne indikaator ** teadlasaasta on üks aasta, mille jooksul teadlane on hõivatud tegevus 5.1 projekti täitmisega *** turundusüritus on elluviija või partnerite poolt planeeritud, suunatud ja eesmärgistatud sündmus, mis üldjuhul on oma iseloomult kas partnerite kaasamine turundustegevustesse või Eesti teaduse positiivset kuvandit edendav ettevõtmine (koolitused, infopäevad, välisajakirjanike visiidid jne) **** koolituste ja õppevisiitide all mõistetakse teadlastele korraldatud koolitusi ja õppevisiite, mille käigus paraneb nende võime kirjutada või juhtida teadusprojekte ja leida sobivaid koostööprojekte ja partnerid 22 (35) 7. Sihtgrupp 7.1. Otsene sihtgrupp on Eestis tegutsevad teadus- ja arendusasutused, kõrgkoolid, Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid. 7.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolide üliõpilased, Eesti ühiskond ja majandus tervikuna, mis TAI strateegia rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu. 8. Partneritele toetuse andmise tingimused 8.1. Tegevustele saab toetust eraldada ainult juhul, kui samasisuline tegevus ei ole saanud toetust teistest struktuurfondide meetmetest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Horisont 2020 algatuste puhul toetatakse samasisulisi tegevusi sünergia eesmärgil, kuid mitte samu kululiike ning välistatakse topelt finantseerimine. 8.2. Juhul kui partnerile eraldatakse käesolevast tegevusest toetatud projekti täitmise ajal samasisulise projekti või projekti tegevuse elluviimiseks toetust teistest struktuurifondide meetmetest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, lõpetatakse partneritele toetuse maksmine käesolevast tegevusest, välja arvatud juhul, kui erinevatest allikatest kaetakse erinevaid kululiike. 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh Mobilitas Pluss ja Dora Pluss toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja nõustamiseks. 9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 9.3. Nõukoja ülesanne on käesoleva tegevuse raames: 9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse ja Mobilitas Pluss eesmärkidest; 9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid Mobilitas Pluss iga-aastaste tegevuskavade ja eelarvete kohta; 9.3.3. kooskõlastada Mobilitas Pluss vahearuanded ja lõpparuanne; 9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks. 9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. jaanuar 2015 – 31. august 2023. Tegevused Abikõlblikkuse periood 5.1 Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 01.05.2015 – 30.06.2023 5.2 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 01.05.2015 – 30.06.2023 5.3 Tippteadlaste toetamine 01.05.2015 – 30.06.2023 5.4 Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 01.01.2015 – 30.06.2023 2020 algatustes osalejate toetamine 5.5 Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo 01.09.2015 – 31.03.2023 5.6 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ 01.09.2015 – 31.03.2023 5.7 Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele 01.09.2015 – 31.12.2022 5.8 Sektoritevahelise mobiilsuse teavitus-, koostöö- ja 01.09.2020 – 31.08.2023 koordinatsioonitegevused 5.9 Horisontaalsed tegevused 01.01.2015 – 31.08.2023 10.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul ei tohi abikõlblikkuse periood ületada 30. juunit 2023. 10.3. Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. 11. Tegevuste eelarve Mobilitas Pluss kogumaht on 36 371 832 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 30 209 807 eurot ehk 83,06 % ning riiklikust kaasfinantseeringust kuni 3 648 651 eurot ehk kuni 10,03 %. Omafinantseering on vähemalt 2 513 374 eurot ehk 6,91 % ning kaetakse tegevuste partnerite poolt. 11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes Riiklik Oma- Nr Tegevus EL toetus kaasfinant- Kulud kokku finantseering seering Toetused Eestis teadustöö 1.1. tegemiseks (elluviija kulud) 444 692 53 709 0 498 401 Toetused Eestis teadustöö 1.2. tegemiseks (partnerite kulud) 11 930 331 1 440 910 680 484 14 051 725 ERC grandi taotlemise 2. edukuse tõstmine 2 162 826 261 220 0 2 424 046 Tippteadlaste toetamine 3.1. (elluviija kulud) 148 223 17 902 0 166 125 Tippteadlaste toetamine 3.2. (partnerite kulud) 7 982 463 964 098 1 832 890 10 779 451 Euroopa Teadusruumi, 4. Innovaatilise Liidu ja 5 122 692 618 703 0 5 741 395 24 (35)  Horisont 2020 algatustes osalejate toetamine Eesti EL algatustes 5. osalemist toetav kontaktbüroo 1 055 290 127 455 0 1 182 745 Eesti teaduse välisturundus 6. „Research in Estonia“ 766 619 92 589 0 859 208 Rahvusvahelised koolitused 7. ja õppevisiidid teadlastele 120 529 14 558 0 135 087 Sektoritevahelise mobiilsuse 8. teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused 160 467 19 381 0 179 848 9. Horisontaalsed tegevused 315 675 38 126 0 353 801 KOKKU 30 209 807 3 648 651 2 513 374 36 371 832 25 (35) 11.2. Kogueelarve VÄLJUND TEGEVUSED ja Tegevuste sh elluviija sh partnerite sh kindlaksmääratud kulukohad eelarve eelarve eelarve omafinantseering 1.1. Järeldoktori- ja KOKKU 14 550 126 498 401 14 051 725 680 484 Eestisse 1.1.1. Toetused Eestis 498 401 498 401 0 0 tagasipöördu- teadustöö tegemiseks mise toetuste alt (elluviija kulud) töötatud teadlasaastate sh Otsene personalikulu 417 684 417 684 0 0 arv sh Muud kulud (sh 18 064 18 064 0 0 kauba/teenuse ost, ühikuhinnad) sh tegevuse kaudsed kulud 62 653 62 653 0 0 (ühtse määra alusel) 1.1.2. Toetused Eestis teadustöö 14 051 725 0 14 051 725 680 484 tegemiseks (partnerite kulud) sh Muud kulud (sh 14 051 725 0 14 051 725 680 484 kauba/teenuse ost, ühikuhinnad) 1.2. Tegevuse „ERC KOKKU 2 424 046 64 400 2 359 646 0 grandi 1.2.1. ERC grandi taotlemise 2 424 046 64 400 2 359 646 0 taotlemise edukuse tõstmine edukuse tõstmine“ alt sh Otsene personalikulu 1 315 732 56 000 1 259 732 0 toetust saanud sh Muud kulud (sh 0 910 954 0 910 954 teadlaste arv kauba/teenuse ost)  sh tegevuse kaudsed kulud 197 360 8400 188 960 0 (ühtse määra alusel) 1.3. Tippteadlase KOKKU 10 945 576 166 125 10 779 451 1 832 890 toetuse saanud 1.3.1. Tippteadlaste toetamine 166 125 166 125 0 0 teadlaste (elluviija kulud) juhendatavate doktorantide arv sh Otsene personalikulu 140 805 140 805 0 0 sh Muud kulud (sh 4 199 4 199 0 0 kauba/teenuse ost) sh tegevuse kaudsed kulud 21 121 21 121 0 0 (ühtse määra alusel) 1.3.2. Tippteadlaste toetamine 10 779 451 0 10 779 451 1 832 890 (partnerite kulud) sh Otsene personalikulu 7 971 378 0 7 971 378 1 355 135 sh Muud kulud (sh 1 612 366 0 1 612 366 274 485 kauba/teenuse ost) sh tegevuse kaudsed kulud 1 195 707 0 1 195 707 203 270 (ühtse määra alusel) 1.4. Toetatud KOKKU 5 741 395 541 554 5 199 841 0 Euroopa 1.4.1. Euroopa Teadusruumi, 5 741 395 541 554 5 199 841 0 Teadusruumi ja Innovaatilise Liidu ja Innovaatilise Horisont 2020 algatustes Liidu algatuste osalejate toetamine ning Horisont 2020 projektide sh Otsene personalikulu 3 010 539 241 000 2 769 539 0 arv sh Muud kulud (sh 111 904 2 167 371 0 2 279 275 kauba/teenuse ost) 27 (35)  sh tegevuse kaudsed kulud 451 581 188 650 262 931 0 (ühtse määra alusel) 1.5. Brüsselis KOKKU 1 182 745 1 182 745 0 0 stažeerinud 1.5.1. Eesti EL algatustes 1 182 745 1 182 745 0 0 inimeste arv osalemist toetav kontaktbüroo sh Otsene personalikulu 712 115 712 115 0 0 sh Muud kulud (sh 363 813 363 813 0 0 kauba/teenuse ost) sh tegevuse kaudsed kulud 106 817 106 817 0 0 (ühtse määra alusel) 1.6. Korraldatud KOKKU 859 208 859 208 0 0 turundus- 1.6.1. Eesti teaduse 859 208 859 208 0 0 ürituste arv välisturundus „Research in Estonia“ sh Otsene personalikulu 373 237 373 237 0 0 sh Muud kulud (sh 429 986 429 986 0 0 kauba/teenuse ost) sh tegevuse kaudsed kulud 55 985 55 985 0 0 (ühtse määra alusel) 1.7. Tegevus 5.7 KOKKU 135 087 105 087 30 000 0 koolitustel ja 1.7.1. Rahvusvahelised 135 087 105 087 30 000 0 õppevisiitidel koolitused ja osalenud Eesti õppevisiidid teadlastele teadlaste arv sh Muud kulud (sh 135 087 105 087 30 000 0 kauba/teenuse ost) 28 (35)  1.8. Tegevus 5.8 KOKKU 179 848 97 848 82 000 0 raames 1.8.1. Sektoritevahelise 179 848 97 848 82 000 0 korraldatud mobiilsuse toetamise ürituste arv teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused sh Otsene personalikulu 106 757 51 757 55 000 0 sh Muud kulud (sh 57 077 38 327 18 750 0 kauba/teenuse ost) sh Tegevuse kaudsed kulud 16 014 7 764 8 250 0 (ühtse määra alusel) 1.9. Tegevus 5.9. KOKKU 353 801 353 801 0 0 1.9.1. Horisontaalsed tegevused 353 801 353 801 0 0 sh Otsene personalikulu 307 653 307 653 0 0 (projektijuht) sh tegevuse kaudsed kulud 46 148 46 148 0 0 (ühtse määra alusel) KOKKU EELARVE 36 371 832 3 869 169 32 502 663 2 513 374 29 (35) 11.3. Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele. Vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. 11.4. Partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 11.5. Juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. 12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa punktis 4 nimetatud eesmärkide ja punktis 6 nimetatud tulemuste saavutamiseks ning punktis 5 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate tegevustega seotud ekspertide ja retsensentide tasud; 12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste tellimiseks ja läbiviimiseks vajalikud kulud; 12.3.4. koolituskulud; 12.3.5. õppevisiitide kulud, reisikulud lähteriiki ja stažeerimise kulud, sh stažööride tööjõu- ja majutuskulud; 12.3.6. aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute (sh väliuuringute) teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise, seadistamise ning hoolduse ja remondiga seotud kulud  ning aparatuuri, seadmete ja instrumentide teadustööga seotud kulud (kohaldub tegevustele 5.1, 5.2, 5.3, 5.4); 12.3.7. patentide ja muude immateriaalsete varade valideerimise ja kaitsmise kulud; 12.3.8. andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud; 12.3.9. siseriiklike- ja väliskoostöötegevuste kulud, sh esinduskulud; 12.3.10. tegevuste elluviimise käigus tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega seotud kulud; 12.3.11. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.3.12. tegevuste elluviimiseks vajalike juriidiliste teenuste ostmise kulud; 12.3.13. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 12.3.14. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks või osalemistasu, kui liikmelisus tuleneb tegevuse rakendamisest; 12.3.15. seadmete ja liiklusvahendi rentimise kulud, juhul kui see on vajalik uurimistöö läbiviimiseks, ning kontaktbüroo ruumide rendi kulud tegevuses 5; 12.3.16. teadustöö tegemiseks kohandatud liiklusvahendi ost või rentimine (kapitali- ka kasutusrent); 12.3.17. mööbli soetamine tegevuste elluviimiseks põhjendatud juhtudel; 12.3.18. teavitamiskulud, muuhulgas need, mis kaasnevad perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega; 12.3.19. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevuses 5.1 vastavalt lisale 2. 12.4. Riigiabi puhul on punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 toodud tegevuste toetamiseks vajalikud kulud abikõlblikud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikele 3, välja arvatud punktile c. 12.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 12.5.1. amortisatsioonikulud; 12.5.2. olemasoleva õppe- ja teadustöö infrastruktuuri ja hoonete jooksva või regulaarse käigushoidmise, korrashoiu ja remondikulud ja ehituskulud; 12.5.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liising ehk kapitalirent ja kasutusrent, välja arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul; 12.5.4. kinnisasja ostmine ja uue kinnisasja ehituskulud; 12.5.5. organisatsiooni juhtimisega seotud kulud; 12.5.6. kõik elluviimisega otseselt mitte seotud kulud; 12.5.7. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 12.5.8. üliõpilastele makstavad stipendiumid või üliõpilaste õppekulude hüvitamine; 12.5.9. üliõpilase juhendamisprotsessis osalevale Eesti (kaas)juhendajale või konsultandile makstav juhendamise tasu juhul, kui üliõpilase (kaas)juhendamine või konsulteerimine toimub samas kõrgkoolis, kus üliõpilane õpib. 31 (35)  12.5.10. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 12.5.11. riigiabi puhul enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud. 12.6. Punktis 12.3 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ide 2 ja 5, käesolevas tegevuses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Puhastulu arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 61 lõike 3 punktist b. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna alusel vaastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 või ettemaksetena vastavalt ühendmääruse §-dele 18-20 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.6. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 13.7.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi; 13.7.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 13.7.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 13.7.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluviija ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 13.7.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 32 (35)  13.7.6. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirja lisas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 14.2. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.3.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.3.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi. Jooksva aasta maksete prognoos tuleb rakendusüksusele esitada hiljemalt 15. jaanuariks; 14.3.4. sõlmima partneritega partnerluslepped ja/või toetuslepingud; 14.3.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 14.3.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 14.3.5.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 14.3.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 14.3.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.3.7. tagama, et partnerid kasutavad toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetatavates tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. 14.3.8. andma hinnangu, kas partnerile antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 6 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 33 (35) 15.5. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 15.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.7. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 16.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 16.4. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 16.4.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 16.4.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 16.4.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 16.4.4. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 16.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta. 16.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 16.7. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, toetuse sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimusted rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 34 (35) 17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine 18.1. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 18.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul säilitatakse abi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates käskkirja alusel viimase üksikabi andmisest. 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 35 (35) Seletuskiri haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” muutmise eelnõu juurde Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks“ (edaspidi Mobilitas Pluss). Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning Mobilitas Pluss lisa 1 kehtestatakse uue terviktekstina. Käskkirja muutmise peamiseks eesmärgiks on korrigeerida eelarvet ja viia see vastavusse tegeliku vajadusega tegevuste elluviimisel ning tagada struktuurivahendite optimaalne kasutus. Tegevuste sisu ei muutu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Pille Pikker (735 0215, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234; [email protected]) eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna nõunik Pirkko Külanurm (735 0161); [email protected] ja välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Eelnõuga muudetakse Mobilitas Pluss lisa 1, mis kinnitatakse uue terviktekstina. Mobilitas Pluss toetuse andmise käskkirja viimane muudatus kinnitati 17.02.2023. Muudatuse peamiseks eesmärgiks oli kahe tegevuse abikõlblikkuse perioodi pikendamine kolme kuu võrra, et tagada TAT lõppemisel parem tulemuslikkus ja mõju. Lisaks muudeti tegevuste eelarveid peaasjalikult seetõttu, et võtta arvesse läbiviidud auditite tulemit ja eelmise aasta lõpu/selle aasta alguse seisu põhjal uuendatud hinnangut tegevuste tegelikule eelarvevajadusele tegevuste elluviimisel. Perioodi lõppemise kontekstis on lühenenud TAT elluviimise, sh eelarve täitmise seireperiood ning asjakohaseid kohandamisotsuseid TAT eesmärgi tulemuslikuks saavutamiseks, sh eelarve optimaalseks kasutamiseks tehakse sagedamini. Praegune TATi muutmine kajastab kevadise seirekohtumise tulemit. Kogu TAT eelarve lõikes võeti kohustused üles 2021. aastal ning uusi kohustusi enam võtta ei saanud põhjusel, et toetusotsuste aluseks olevate tegevuste elluviimine on ajamahukas. Arvestades kohustuste võtmise ajal kehtinud olukorda, oli risk, et osade tegevuste elluviimisel ei jõuta eduka lõpuni. Riski realiseerumine oleks otseselt vähendanud TAT eelarve täitmist perioodi lõpus, ehk tekitanud eelarve ülejäägi, vähendades sihtgrupile toetuse kättesaadavust. Riski maandamiseks ja eelarvevõimaluste optimeerimiseks tegevuste elluviimise toetamisel tehti mõnedes TAT tegevustes toetusotsuseid üle tegevusele esialgselt jaotatud mahu. Käesolev eelarvemuudatus kohendab TAT tegevuste eelarved sisemiselt vastavalt tegelikele 1 vajadustele ja võimalustele. Eelarvemuudatuse tagajärjel ei ole kavandatud ja ei lisata TATi uusi tegevusi ja eelarvelisi kohustusi. Toetuse andmise algsetes tingimustes (käskkiri kinnitatud 30.12.2015. a.) kajastatud eelarve on prognoos, mida tavaliselt ei õnnestu 100% täita. Kuna antud TATis on vahendite mõistlikul ja eesmärgipärasel kasutamisel lähtutud eeldusest, et varem võetud kohustused ei pruugi täiel määral realiseeruda, on mõnes tegevuses tehtud ülebroneeringuid. Ülebroneeringud on tehtud eeldusel, et neid on vajadusel (kui riskid ei realiseeru) võimalik hiljem TAT vahendite ümbertõstmisel katta. Tegevuste elluviija on püsinud meetmete nimekirja meetme tegevuse nr 4.1.3 kogueelarve piires ning ümbertõsted eelarves on tehtud vastavalt sisulistele vajadustele. Punktis 11 vähendatakse tegevuse eelarvet tehtud finantskorrektsioonide tõttu kokku 7595 euro võrra ning tehakse ümbertõstmisi tegevuste vahel tulenevalt täpsustunud tegevuste eelarvetest. Vähendatakse tegevuste 1.1, 2, 3.1, 4, 5, 7, 8 ja 9 eelarvet ning suunatakse need summad tegevuste 1.2., 3.2 ja 6 eelarvesse kulude katteks. TATi eelarve suureneb kokku 10 192 euro võrra sh EL toetus väheneb kokku 17 835 euro võrra, riiklik kaasfinantseering 2153 euro võrra ning TATis suureneb omafinantseering 30 414 euro võrra. Omafinantseering suureneb, kuna vahendid suunatakse ümber tegevusse 3.2 Tippteadlaste toetamine, kus on kõige suurem omafinantseeringu kohustus. Muudatused on kokku järgmised: Mobilitas+ muudatused SF RKF OF Kokku Kehtiv TATi eelarve 30 227 642 3 650 804 2 483 194 36 361 640 Finantskorrektsioonid -6 579 -782 -234 -7 595 Meetme 4.1.3 vabade vahendite arvelt lisandub ülebroneeringute katteks -11 256 -1 371 30 414 17 787 Uus TATi eelarve 30 209 807 3 648 651 2 513 374 36 371 832 Muudatus kokku -17 835 -2 153 30 180 10 192 Eelarve muudatuse vajaduse tekitas ülebroneeringute tegemine Eestisse tulevate järeldoktorite toetamisel. Kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga võeti koroonapandeemia alguses teadlik otsus jagada välja rohkem järeldoktorite toetusi, eeldusel et pandeemia faasis leiab aset ennetähtaegseid lõpetamisi, mis vabastab programmi eelarvet. Kuna projektid on üldjuhul kahe aastased, tuli 2019-2020 perioodil mõelda ette, et programmi eelarve saaks kasutatud ning väljundnäitajad täidetud. Reaalsuses leidis ennetähtaegseid lõpetamisi aset minimaalselt, mille tulemusel ei vabanenud piisavalt eelarvelisi vahendeid, et katta võetud kohustused. Tegevuse tulemusel saabus Eestisse aga oma erialal tugevaid välisteadlasi. Kokkuvõtlikult on muudatused tabeli 11.1 eelarves järgmised Kehtiv Muudetud Muuda- Nr Tegevus eelarve eelarve tus Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 1.1 (elluviija kulud) 499 849 498 401 -1448 Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 1.2 (partnerite kulud) 13 922 188 14 051 725 129 537 2. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 2 543 654 2 424 046 -119 608 3.1 Tippteadlaste toetamine (elluviija kulud) 242 020 166 125 -75 895 3.2 Tippteadlaste toetamine (partnerite kulud) 10 638 850 10 779 451 140 601 2  Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu 4. ja Horisont 2020 algatustes osalejate toetamine 5 752 356 5 741 395 -10 961 Eesti EL algatustes osalemist 5. toetav kontaktbüroo 1 207 516 1 182 745 -24 771 Eesti teaduse välisturundus „Research in 6. Estonia“ 849 433 859 208 9775 Rahvusvahelised koolitused ja 7. õppevisiidid teadlastele 149 870 135 087 -14 783 Sektoritevahelise mobiilsuse teavitus-, 8. koostöö- ja koordinatsioonitegevused 180 000 179 848 -152 9. Horisontaalsed tegevused 375 904 353 801 -22 103 KOKKU 36 361 640 36 371 832 10 192 Vastavalt tabelis 11.1 tehtud muudatustele muutub ka tabelis 11.2. toodud detailsem eelarve. Eelarve kinnitatakse täiseurodes, seega tulenevad mõned eelarveridade muudatused ümardamistest. Arvestades muudatusi tegevuste eelarves, tehtud finantskorrektsioone ning eelarve ümberpaigutust muudetakse punkti 11 sõnastust. Peale eelarve ümberpaigutusi on Mobilitas Pluss kogumaht 36 371 832 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 30 209 807 eurot ehk 83,06% ning riiklikust kaasfinantseeringust kuni 3 648 651 eurot ehk kuni 10,03%. Omafinantseering on vähemalt 2 513 374 eurot ehk 6,91% ning kaetakse tegevuste partnerite poolt. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too, kuna vahendid tõstetakse ümber ühtedest tegevustest teise. Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuste vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist. 5. Tegevuste jõustumine Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga ja Riigikantseleiga ning saadeti arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja SA-le Eesti Teadusagentuur. 3 Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja 4