Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuande edastamine

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit Audit nr JKS-55/2023 Lõpparuanne 25.08.2023 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne Auditi lõpparuanne edastatakse: Hr Andrus Treier, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, rakendusüksus Hr Kristen Michal, Kliimaministeerium, rakendusasutus Hr Lauri Läänemets, Siseministeerium, rakendusasutus Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus, korraldusasutuse juhataja Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus, makseasutuse juht LÜHIÜLEVAADE Järelauditi eesmärgiks oli hinnata Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) kui rakendusüksuse (edaspidi RÜ) struktuuritoetuse administreerimisega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemi (edaspidi JKS) tõhusust riigihangete kontrollimisel struktuuritoetuse rakendamisperioodil 2014-2020 vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 § 3 lõikele 1. Auditi nr JKS-44/2021 aruande põhjal koostatud tegevuskavast lähtuvalt on RÜ parandanud oma juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning viinud läbi koostöös korraldusasutusega (edaspidi KA) hangete järelkontrollid, et tuvastada, kas varasemalt välja makstud kulud sisaldavad mitteabikõlblikke kulusid. Vastavalt Euroopa Komisjoni kirjale1 on Auditeeriv Asutus (edaspidi AA) hinnanud RÜ parendustegevusi JKSi tugevdamisel. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna (edaspidi FKO) audiitorid hindasid RÜ JKSi vastavust Euroopa Komisjoni väljatöötatud põhinõudele2 4 - piisavad juhtimise kontrollitoimingud. Hinnangu andmisel KIKi kui RÜ JKS-ile tuginesid FKO audiitorid toimingute käigus kogutud tõendusmaterjalidele ja järelauditi tulemusena tehtud tähelepanekutele. KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Järelauditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et KIKi kui Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020 prioriteetsete suundade „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus3”, „Energiatõhusus4“, „Veekaitse5“, „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine6“ ja „Jätkusuutlik transport “ RÜ JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud (II kategooria7). 1 Brüssel, 17.10.2022, Ref. Ares (2022) 7154478 2 Põhinõuded ja hindamiskriteeriumid tuginevad EL Nõukogu määrusele 1303/2013 (art 124(5)) ning EK poolt välja töötatud juhendmaterjalil „Guidance for the Commission and Member States on a common methodology for the assessment of management and control systems in the Member States (2014-2020 programming period)“ (EGESIF_14-0010-final; 18/12/2014). 3 meede „Ettevõtete ressursitõhusus“ 4 meetmed „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne“, „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine“ ja „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas)“ 5 meetmed „Veemajanduse taristu arendamine“ ja „Saastunud alade ja veekogude korrastamine“ 6 meetmed „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“ ja „Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks“ 7 I kategooria – JKS toimib hästi; 2 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne Audiitorite hinnangul on KIKi protseduurireeglid ja kontroll-lehed hangete kontrollimiseks piisavad ja vastavad KA kehtestatud nõuetele. Hangete kontrollimisel on lähtutud kehtivatest protseduurireeglitest ning läbiviidud kontrollid on olnud põhjalikud. KIK on olulises osas säilitanud tõendusmaterjali hangete õiguspärasuse kontrollidest. Siiski tuvastasid audiitorid KIKi hangete läbiviimise õiguspärasuse kontrollides mõned vead. Järelauditi käigus tehti 3 olulist ja 1 väheoluline tähelepanek ning mitteabikõlblikke kulusid tuvastati kokku summas 1 255 358,64 eurot. Kokku testiti 20 hanget (8 riigihanget, 9 toetuse saaja ostu ja 3-le hankele teostati kontroll üksnes hankelepingu tingimuste täitmise osas), millest 5-l juhul tuvastasid audiitorid finantsmõjuga rikkumisi. Koondhinnangu andmisel võtsid audiitorid arvesse 2 riigihankega8 seotud rikkumist. 3-l juhul ei võetud juhtimis- ja kontrollisüsteemile hinnangu andmisel rikkumisi arvesse, kuna FKO audiitorid on projektiauditites toonud analoogsed tähelepanekud välja alates 2022. a teisest poolest. Eeltoodust tulenevalt on KIKi JKS vigade sagedus 10%. Lisaks võtsid audiitorid koondhinnangu andmisel arvesse, et 2021. aasta JKS auditis välja toodud süsteemseid vigu, nagu standarditele viitamine, ebaproportsionaalsed netokäibed ja RHSi üldpõhimõtete rikkumised (nagu konkreetsele sertifikaadile viitamine ilma täiendava märketa „samaväärne“, ebamäärased hindamiskriteeriumid) enam ei esinenud. Põhinõuetele antud hinnangud on toodud aruande B-osas ning hinnangute koondtabel aruande lisas 1. Auditi käigus tehti järgmised olulised9 tähelepanekud: Oluline tähelepanek nr 4.1 – RÜ ei ole riigihanke nr 237121 kontrollimisel tuvastanud ebaõigelt määratud riigihanke eeldatavat maksumust ja jäetud on rahvusvahelist piirmäära ületav riigihange tegemata. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 29 810 eurot. Oluline tähelepanek nr 4.2 – RÜ ei ole riigihangete kontrollimisel tuvastanud piiravaid kvalifitseerimise ja hankelepingu tingimusi ega lepingutingimuste täitmata jätmist. Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud 1 225 548,64 eurot. Oluline tähelepanek nr 4.3 - RÜ-l puudub piisav kontroll-jälg muudatuste hindamise käigus tehtud arvutustest ning analüüsist. Mitteabikõlblikud kulud puuduvad. Lisaks on aruande B-osas toodud auditi tulemusena tehtud üks väheoluline tähelepanek ja üks täiendav soovitus RÜ-le. II kategooria – JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud; III kategooria – JKS toimib osaliselt, mistõttu on olulised parandused vajalikud; IV kategooria – JKS olulises osas ei toimi. 8 riigihanked nr 237121 ja 241377 9 Olulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt sisaldavad süsteemset viga), mis mõjutavad oluliselt RÜ ülesannete täitmist. Olulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt kiiret reageerimist ja tähelepanekutes viidatud puuduste lahendamist. Väheolulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt sisaldavad juhuslikku viga), mis ei mõjuta oluliselt RÜ ülesannete täitmist. Väheolulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt reageerimist. 3 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne Järelauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Auditi töörühm tänab KIKi töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. Kinnitame lõpparuande 31 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anu Alber Ingrid Kuld Finantskontrolli osakonna Finantskontrolli osakonna I auditi talituse juht I auditi talituse juhtivaudiitor 4 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne SISUKORD LÜHIÜLEVAADE ..................................................................................................................................................... 2 SISUKORD ............................................................................................................................................................. 5 A - OSA .................................................................................................................................................................. 6 1. KOKKUVÕTE AUDITI LÄBIVIIMISEST ............................................................................................................ 6 2. TAUSTINFO ........................................................................................................................................... 8 B-OSA .................................................................................................................................................................. 12 TÄHELEPANEKUD .................................................................................................................................. 12 Oluline tähelepanek 4.1 – RÜ ei ole riigihanke nr 237121 kontrollimisel tuvastanud ebaõigelt määratud riigihanke eeldatavat maksumust ja jäetud on rahvusvahelist piirmäära ületav riigihange tegemata. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 29 810 eurot. ....................................................................................................................... 12 Oluline tähelepanek 4.2 – RÜ ei ole riigihangete kontrollimisel tuvastanud piiravaid kvalifitseerimise ja hankelepingu tingimusi ega lepingutingimuste täitmata jätmist. Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud 1 225 548,63 eurot. ................................................................................................................................................................... 14 Oluline tähelepanek 4.3 – RÜ-l puudub piisav kontroll-jälg muudatuste hindamise käigus tehtud arvutustest ning analüüsist. Mitteabikõlblikud kulud puuduvad. .................................................................................................... 25 Väheoluline tähelepanek 4.4 – RÜ ei ole tuvastanud, et toetuse saaja ei ole alati hanketingimuste seadmisel lähtunud RHS üldpõhimõtetest. ........................................................................................................................... 26 TÄIENDAVAD SOOVITUSED.................................................................................................................... 29 Soovitus nr 1 – Täiendada RÜ töökorda ja hangete kontroll-lehti ........................................................................ 29 LISA 1 – KOONDHINNANG AUDITEERITAVA ASUTUSE JKS-ILE ........................................................................... 31 5 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne A - OSA 1. Kokkuvõte auditi läbiviimisest - Auditi nr JKS-44/2021 tulemustest lähtuvalt koostatud RÜ tegevuskava; Järelauditi - Euroopa Komisjoni kiri1; läbiviimise alus - Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna 2023. aasta tööplaan; - Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus § 11 lõige 3. Järelauditi Auditi töörühma kuulusid FKO I auditi talituse juhtivaudiitor Ingrid Kuld (auditi juht) ja läbiviija(d) audiitor Marten Janno ning FKO nõunik Hannes Vahemäe. Auditi eest vastutav isik on FKO I auditi talituse juht Anu Alber. Järelauditi Järelaudit toimus ajavahemikul 27.03.2023. a kuni 25.08.2023. a. toimingute läbiviimise aeg Järelauditi ulatus Järelauditi tulemusena andis FKO hinnangu RÜ JKSi tõhususele riigihangete kontrollimisel vastavalt järelauditi ulatusele. Hinnangu andmiseks analüüsiti ning testiti KIKi kui RÜ JKS-i vastavust põhinõudele 4: piisavad juhtimise kontrollitoimingud. Järelauditi ulatuses oli KIKi juhtimis- ja kontrollisüsteemid toetuse saaja ja partnerite poolt läbiviidud riigihangete ja toetuse saaja ostude (edaspidi hanked) õiguspärasuse kontrollimisel ajavahemikul 01.01.2022 – 07.03.2023. a. Läbiviidud Järelauditi eesmärgi saavutamiseks teostati järgmised toimingud: järelauditi - hinnati RÜ protseduure riigihangete kontrollimisel; toimingud - testiti valimipõhiselt RÜ hangete kontrolliprotsessi piisavust; - hinnati testitvate hangetega seotud tõendusmaterjalide ja kontroll-jälje piisavust. Järelauditi läbiviimisel lähtuti FKO väljatöötatud „Perioodi 2014-2020 JKS auditi käsiraamatus“ sätestatud metoodikast. Valimi Auditi käigus koostati testimiseks valimid, mille eesmärgiks oli anda hinnang KIKi kui RÜ moodustamine ülesannete täitmisega seotud JKS-i tõhususele hangete õiguspärasuse (piiravad tingimused hanketeates/alusdokumentides, lepingu tingimuste täitmine ja lepingu muudatused) kontrollimisel struktuuritoetuse rakendamisperioodil 2014-2020. Hangete läbiviimise õiguspärasuse kontrolli testimise üldkogumi moodustasid KIKi poolt ajavahemikul 01.01.2022 – 7.03.2023 kontrollitud hanked. SF kesksüsteemi (edaspidi SFCS) väljavõte (SF86) andis avatud hankemenetlusega riigihankeid kokku 285 ning toetuse saaja ostusid (edaspidi TS ost) 173 rida. Mõlemast üldkogumist eemaldati eelkontrollid, lepingu muudatustega seotud kontrollid (tehti eraldi valim) ning JKS-44/2021 auditist tulenevad RÜ kontrollid. Avatud hankemenetlusega riigihangete üldkogumist eemaldati ka eespool nimetatud perioodil kontrollitud projekti “Purtse jõe, Kroodi oja ning Maadevahe ja Priimetsa ABT jääkreostuse ohutustamine“ hanked (8 tk), sest nimetatud hangete osas teostati eraldi analüüs. Avatud hankemenetlusega riigihangete ridu jäi alles 150 ning TS ostusid 103 rida. Mõlemast üldkogumist eemaldati kõik hankenumbrite korduvused (kuna ühele hankele võib olla tehtud 6 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne mitu kontrolli) ja saadi kokku 90 avatud hankemenetlusega riigihanget ja 86 TS ostu. Analüüsides järgi jäänud hankeid, selgus, et ajavahemikul 01.01.2022-03.07.2023 on tehtud KIKi poolt kontrolle ka hangetele, kus kontrolli loomise aasta oli ajavahemik 2018-2021. Kokku on selliseid hankeid 37 ühikut. Kuna käesoleva järelauditi eesmärk oli hinnata võimalikult värskelt toimunud hangete kontrollimist, siis eemaldati nimetatud 37 ühikut (18 riigihanget ja 19 TS ostu) üldkogumitest ja alles jäid hanked, mille kontrolli loomise aastaks on 2022 ja 2023. Seega moodustasid avatud hankemenetluse üldkogumi 72 hanget (sh 6 rahvusvahelist piirmäära ületavat hanget) ja TS ostude üldkogumi 67 TS ostu:  avatud hankemenetlusega RV piirmäära ületavad hanked – 6 tk (meetmed 4.3, 7.2, 81. ja 8.2;  avatud hankemenetlusega alla RV piirmäära hanked – 66 tk (meetmed 4.3, 6.2, 6.3, 7.1, 7.2, 8.1 ja 8.2);  TS ostud – 67 tk (meetmed 4.3, 6.2, 6.4 ja 8.1). Lähtuvalt audiitori kutsealasest otsustusvõimest ja professionaalsest hinnangust koostati mittestatistilised valimid järgmiste põhimõtete alusel: - valimi ühikuks on RÜ poolt kontrollitud hange; - valimis pidid olema esindatud erinevad meetmed; - eelisjärjekorras võeti valimisse hanked, mis olid suurima maksumusega; Lähtuvalt eeltoodud põhimõtetest valiti välja testitavad hanked ja valimite suuruseks kujunes:  3 avatud hankemenetlusega RV piirmäära ületavat hanget;  5 avatud hankemenetlusega alla RV piirmäära hanget;  6 TS ostu. Hankelepingu muudatuste (edaspidi HL muudatuste) õiguspärasuse hindamise testimise üldkogumi moodustamiseks võeti kogumisse kõik KIKi hangete kontrollid (SF86), mille lõpetamise kuupäev oli 01.01.2022 – 07.03.2023. Seejärel sisestati tabeli veergu „Kontrolli pealkiri“ otsingusõna „muu“10. Seejärel filtreeriti lõplikusse üldkogumisse ainult hanked, mille kontrolli loomise aasta oli 2022 ja 2023. Kuna hangete seas oli ka korduvusi, siis need taas eemaldati ja alles jäi 25 hanget. Kuna auditi ulatuses on ainult avatud hankemenetlusega riigihanked ja TS ostud, kuid eespool nimetatud 25 HL muudatuste rida sisaldasid ka lihthangete muudatuste kontrolle 3 rida, siis need eemaldati üldkogumist. Seega moodustasid HL muudatuste üldkogumi 22 hanget. Kuna valimisse sattunud kolmele avatud hankemenetlusega hankele oli RÜ teostanud ka HL muudatuse kontrolli, kaasati nimetatud kolm riigihanget ka HL muudatuste hindamise kontrolli. TS ostude puhul otsustasid audiitorid vaadata enne valiku tegemist HL muudatuste sisu ja tulenevalt audiitori kutsealasest otsustusvõimest ja professionaalsest hinnangust otsustati HL muudatuste hindamise testimisse võtta kolm TS ostu. Seega kujunes HL muudatuste hindamise valimi lõplikuks suuruseks 6 hanget. Projekti “Purtse jõe, Kroodi oja ning Maadevahe ja Priimetsa ABT jääkreostuse ohutustamine“ hangetest (8 tk) valiti testimiseks välja kolm riigihanget, millede osas teostati kontroll üksnes hankelepingu tingimuste täitmise osas. 10 Kontrolli pealkiri võib olla nii „muudatus“ kui „muutmine“ 7 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne Õiguslik raamistik - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ÜSM); ja olulisemad - Euroopa Komisjoni 14.5.2019 otsus, millega kehtestati suunised riigihanke-eeskirjade dokumendid, rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide millele tugineti kindlaks määramiseks. - Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS); - Riigihangete seadus (edaspidi RHS)11; - Vabariigi Valitsuse määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus, edaspidi ÜM) ja ÜM seletuskirjad; - KA miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise kontrollimisele (kinnitatud 11.11.2022, edaspidi KAMIN juhend); - KIKi töökord „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse rakendamise tööprotseduurid“ koos lisadega (kinnitatud 14.04.2022; 25.07.2022; 09.01.2023; 06.02.2023 ja 10.04.2023 edaspidi RÜ töökord). Auditeerimise Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse (IIA) standardid standardid Piirangud STS § 11 lõike 3 alusel on auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks auditeerival asutusel (edaspidi AA) õigus auditeerida RÜ-d. RÜ peab võimaldama auditi tegemist ning osutama selleks igakülgset abi. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad RÜ JKS-i korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad auditi eesmärgis toodud hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. Järeltoimingud Auditeeritaval tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas annab KA tagasisidet SFOS-i vahendusel. Lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele annab AA. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 2. Taustinfo Eesti riik peab tagama struktuuritoetuse nõuetekohase rakendamise ja sihipärase RÜ määramine kasutamise, rakendades tõhusaid JKS-e. AA-l on kohustus auditeerida toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide JKS-ide tõhusust12. STS § 10 lõike 2 alusel andis KA juht 10.09.2014. a käskkirjaga nr 143 KIK-le loa asuda RÜ ülesandeid täitma. 11 Redaktsioon 15.07.2020 – 31.05.2022 12 Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 3. 8 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne RÜ ülesanded Vabariigi Valitsuse 19.11.2020. a korraldusega nr 415 kinnitatud perioodi 2014-2020 meetmete struktuuritoetuse meetmete nimekirja järgi rakendab KIK programmperioodil prioriteetsete rakendamisel suundade Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus”, „Energiatõhusus“, „Veekaitse“, „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ ja „Jätkusuutlik transport“ meetmeid: - 4.3 „Ettevõtete ressursitõhusus“; - 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne“; - 6.3 „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine“; - 6.4 „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas)“; - 7.1 „Veemajanduse taristu arendamine“, - 7.2 „Saastunud alade ja veekogude korrastamine“; - 8.1 „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“; - 8.2 „Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks“; - 10.2 „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine“. STS § 8 lõike 2 järgi täidab RÜ KA ülesandeid, milleks on mh menetleda maksetaotlusi ja maksta toetus välja või jätta välja maksmata, anda TS-le selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes, teha finantskorrektsiooni otsuseid ja nõuda aluseta väljamakstud toetus tagasi, välja arvatud STS § 45 lõikes 3 nimetatud juhul ning täita muid KA ülesandeid, mis on STS-ga ja selle alusel antud õigusaktidega RÜ-le pandud. STS § 26 lõike 1 järgi on TS kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. Sama paragrahvi lg 6 järgi TS, kes ei pea järgima RHSi ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga13 või sellest suurem, peab ta järgima RHSi §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Sellest tulenevalt kontrollib RÜ hankija puhul riigihanke menetluse ja mittehankija puhul RHS § 3 nõuetele vastavust, kui maksetaotlus sisaldab riigihanke ja mittehankija hanke tulemusel tekkinud kulusid. KIK teostab TS-te poolt läbiviidavate riigihangete ja mittehankija hangete kontrolli:  taotluse hindamisel (kui hange oli taotlemise hetkel juba tehtud või tehti paralleelselt taotlemisega) (RÜ töökord p 2.2.5.3),  hangete eelkontrolli käigus, kui see on ette nähtud taotluse rahuldamise otsuses (edaspidi TRO) (RÜ töökord p 3.3.2),  esimese tasandi järelkontrollis (RÜ töökord p 3.3.4), mis peab tehtud olema enne maksetaotluse KA-le kontrollimiseks saatmist;  teise tasandi järelkontrollis (RÜ töökord p 3.3.5), mis tehakse 100% ulatuses riigihangetele, mille maksumus on võrdne või suurem riigihanke piirmäärast (mittehankijate hanked alates 20 000 eurost) ja kontroll peab tehtud olema enne, kui KIK saadab kuludokumendi maksmisele. RÜ-l tuleb rakendada tõhusaid ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid, arvestades kindlakstehtud riske14. Juhtimiskontrollide kavandamisel peab KA (nagu ka RÜ) arvesse võtma pettuseriske. Juhtkonnal ja töötajatel peaks olema piisavalt teadmisi pettustest, et kindlaks teha ohumärgid15. 13 Jõustus 18.07.2020. Kuni 17.07.2020 kehtinud STS § 26 lg 1 järgi pidi TS, kes ei järginud RHSi, järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid alates 5000 eurost. 14 Ühissätete määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013) Art 125 lg 4. 15 Euroopa Komisjoni “Juhised liikmesriikidele juhtimiskontrollide kohta” (Programmitöö periood 2014–2020) EGESIF_14-0012_02 final17/09/2015. 9 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne Varasemad auditid Perioodil 2014-2020 on KIKi osas läbi viidud neli JKS auditit. 1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit (nr JKS-44/2021 lõpparuanne 21.02.2022). Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et KIKi RÜ JKS toimib osaliselt, mistõttu on olulised parandused vajalikud (III kategooria). Audiitorite hinnangul olid RÜ protseduurireeglid olulises osas piisavad, kuid puudusi esines protseduurireeglite järgimises. RÜ ei olnud alati piisavalt põhjalikult kontrollinud riigihangete läbiviimise ja hankelepingu muudatuste sõlmimise õiguspärasust, mistõttu audiitoritel puudus kindlustunne hangete läbiviimise ja hankelepingu muudatuste sõlmimise õiguspärasuse kontrollide sisus ja kvaliteedis. Riigihangete kontroll-lehtedel ei olnud alati kontrollija hinnanguid, mis põhjusel olid kõrvalekalded RHS-ist hinnatud õiguspäraseks. KIK ei jälginud, et hankimisel ei nimetataks standardeid, sertifikaate ja tegevuslubasid ilma märketa „või samaväärne“, ei hinnanud õigesti lepingute suurendamise põhjendatust ning ei jälginud, et pakkujatele ei esitataks ebaproportsionaalselt suurt varasema käibe nõuet. JKS auditi käigus tehti viis olulist ja kolm väheolulist tähelepanekut. Audiitorid tegid auditi tulemusena järgmised ettepanekud KIKi tegevuskavaks: I. Soovitasime KA-l läbi viia KIKile koolitus hangetega seotud rikkumistest (sh SF süsteemis esinenud erinevad probleemkohad ning auditileiud). KIKil soovitasime põhiteemade osas teha juhised, mida projektikoordinaatorid oma töös kasutada saavad. II. Soovitasime KA-l koostöös KIKiga viia läbi hangete järelkontroll. Hangete järelkontrolli valimi üldkogumiks soovitasime võtta KIKi poolt ajavahemikul 01.01.2020-31.12.2021 kontrollitud hanked sh võrdlevate pakkumuste võtmised, mittehankijate ostud riigihangete registris ning hankelepingu muudatused. III. KIK-l soovitasime üle vaadata II tasandi kontrolli valimi moodustamise põhimõtted, et tagada II tasandi kontrolli suurem katvus võimalike probleemkohtade osas (s.t II tasandi kontroll rohkem riskipõhiseks). IV. Soovitasime jõudsamalt kasutusele võtta ohumärkide süsteem OMIS, et kontrollijad teaksid, millele on vaja tähelepanu pöörata. Käesoleva järelauditi alguse ajaks olid kõikide tähelepanekute soovitused rakendatud ja tähelepanekud suletud. 2. Tulemusraamistiku väljundnäitajate usaldusväärsuse tagamise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit (nr JKS-30/2019 lõpparuanne 23.09.2019). 3. Struktuuritoetustest antud riigiabi nõuete järgimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit (nr JKS-18/2018 lõpparuanne 23.08.2019). 4. Taotluste menetlemise protsessi juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit Sihtasutuses Keskkonnainvesteeringute Keskus (nr JKS-2/2015 lõpparuanne 6.05.2016). Tegevuskava rakendamisel: KA ja RÜ tegevuskava  RÜ ja KA (koos Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnaga) viisid lähtuvalt auditist läbi erinevaid koolitusi hangetega seotud teemadel (sh SF süsteemis esinenud JKS-44/2021 erinevate probleemkohtade ning auditileidude näitel).  RÜ kvaliteedispetsialist tegi projektikoordinaatoritele teavituse kontroll-lehtede täitmise kohta, st milline peab olema kontrolljälg kontroll-lehtedel sh HL muudatustega seotud kontrolljälg. 10 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne  RÜ jurist koostas juhendi HL muudatuste hindamiseks, lisaks saadeti projektikoordinaatoritele teavitus samaväärsuse klausli vajalikkuse kohta.  RÜ koos KA-ga vaatasid üle teise tasandi järelkontrolli valimi moodustamise põhimõtted ja jõudsid koostöös tulemuseni, et teise tasandi järelkontroll tuleb teostada 100% ulatuses riigihangetele, mille maksumus on võrdne või suurem riigihanke piirmäärast (mittehankijate hanked alates 20 000 eurost). Ja järelkontroll peab olema tehtud enne, kui KIK saadab kuludokumendi maksmisele.  OMIS võeti 2021. a lõpus kasutuselt maha (8.09.2021 IT töögrupi otsus).  KA koostöös RÜ-ga viis läbi hangete järelkontrolli. KIK koostas üldkogumi kõikidest käimasolevate ja lõpetatud projektide hangete kontrollidest 2020 - 2022, sh HL muutmise kontrollid. Lõpptulemusena sattus KIKi järelkontrollide valimisse 52 hanget (22 avatud hankemenetlusega riigihanget ja 26 TS ostu (koos HL muudatustega), 1 RHS § 3 kontroll, 2 lihthanget ning 1 konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus). 13-le hankele teostas omakorda järelkontrolli KA, kes tuvastas neis 8 puudustega hankekontrolli, millest viiel juhul oli tegemist finantsmõjuga rikkumise kahtlusega ja kolmel korral märkimist väärt kontrolljälje puudusega. KA hinnangul JKS auditis ilmnenud süsteemseid vigu, nagu standarditele viitamine ilma samaväärsuse märketa, ebaproportsionaalsed hanketingimused, RHS-i üldpõhimõtete rikkumised ja probleemid lepingumuudatuste väärtuste hindamisega, enam ei ilmnenud. Kontroll-lehtede täitmise kvaliteet oli paranenud ja auditis väljatoodud eksimusi ei esinenud või esines vaid üksikutel juhtudel. KA tuvastas aga KIK hangete järelkontrollis mõningaid puudusi lepingutingimustes ette nähtud tagatiste ja kindlustuste vastavuse kontrollimisel ning tingimuste hindamisel. Kuna puudused olid ühetüübilised ja need esinesid kitsas valdkonnas, siis asus KA seisukohale, et KIK hangete kontrollisüsteem üldiselt toimib ning ajavahemiku 01.01.2020-31.12.2021 kuludest on suurimad ja olulisimad vead välja võetud. Lisaks teostas KA 2022. aastal KIKi poolt läbi viidud hankekontrollide kontroll- lehtede täitmise kvaliteedi pistelise kontrolli (11-le täidetud kontroll-lehele). KA üldine järeldus oli, et hangete kontroll-lehtede täitmise kvaliteet oli paranenud. Kõikides kontrollkohtades on tehtud valik JAH/EI/MK ja kontroll-lehtedel olid esitatud järeldused hanke nõuetele vastavuse kohta. Tehtud valikud olid üldjoontes vastavuses esitatud selgitustega ning selgitused põhjalikud ja arusaadavad. 11 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne B-OSA TÄHELEPANEKUD Põhinõue 4 – Piisavad juhtimise kontrollitoimingud KIK on välja töötanud olulises osas piisavad protseduurireeglid ja kontroll-lehed riigihangete ning TS ostude kontrollimiseks. Protseduurireeglid on olulises osas vastavuses KA kehtestatud reeglitega. Siiski tuvastasid audiitorid KIKi hangete läbiviimise õiguspärasuse kontrollides mõned vead: hankelepingu maksumus ületas rahvusvahelise hanke piirmäära, kuid vastavat hankemenetlust ei olnud läbi viidud, hanke alusdokumentides olid sätestatud piiravad kvalifitseerimise ja hankelepingu tingimused ning RÜ ei tuvastanud alati hangete kontrollimisel hankelepingu tingimuste täitmata jätmist. KIK on olulises osas säilitanud tõendusmaterjali hangete õiguspärasuse kontrollidest. Samas hankelepingu muudatuste kontrollimiseks ei olnud RÜ alati koostanud täiendavaid arvutustabeleid vm dokumenti, kust nähtuks iga muudatusega seotud rea kohta antav hinnang, kas tegemist on ära jäänud tööga, uue tööga, mahtude suurendamise või vähendamisega. Seetõttu ei olnud lõpuni selge, millest lähtuvalt on RÜ jõudnud hinnanguni, et hankelepingu muudatused on õiguspärased. RÜ töökorra järgi tuleb hanke kontrolli dokumenteerimisel kontroll-lehel kirjeldada tuvastatud asjaolusid. Kui kasutatakse jah/ei/mitte kohalduv vastuste andmist, peavad kontrollkohad olema sõnastatud sellise detailsusega, et on võimalik mõista, mida ja kuidas kontrolliti. Ka testimine näitas, et hangete kontroll-lehtede täitmise kvaliteet on paranenud, kontrollküsimustele vastamisel on olulises osas olemas vastus jah/ei/mitte kohalduv ning selgituste lahtrisse on lisatud hinnangud/kommentaarid/selgitused. Parima praktikana toovad audiitorid välja mõned näited hangete kontroll-lehtedest, mis näitavad kontroll-lehtede täitmise süsteemi paranemist: riigihangete 230845 ja 248796 II tasandi kontroll, TS ostu 242840 kontroll ja riigihanke 224956 I tasandi kontroll. Audiitorite hinnangul KIKi JKS hangete kontrollimisel olulises osas toimib. Siiski tuvastasid audiitorid RÜ tegevuses vigu, mistõttu on mõningad parandused vajalikud (II kategooria). Oluline tähelepanek 4.1 – RÜ ei ole riigihanke nr 237121 kontrollimisel tuvastanud ebaõigelt määratud riigihanke eeldatavat maksumust ja jäetud on rahvusvahelist piirmäära ületav riigihange tegemata. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 29 810 eurot. STS § 26 lg 1 järgi on TS ja partner kohustatud järgima RHS-i kui ta on hankija RHS-i tähenduses. RHS § 3 p 2 sätestab mh, et hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt. Lisaks, RHS § 3 p 3 kohaselt peab hankija riigihanke läbiviimisel tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Üheks efektiivse konkurentsi tagamise vahendiks on RHS § 14 lg-s 3 sätestatud riigihangete rahvusvaheline piirmäär, mis peaks mh tagama Euroopa Liidu sisese konkurentsi piiriülest huvi pakkuda võivate riigihangete puhul16. Seda, kas riigihange on rahvusvaheline, määrab selle eeldatav maksumus17. RHS § 23 lg 3 kohaselt peab eeldatava maksumuse määramisel lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. Kuna hankemenetlus algab RHS § 73 lg 1 järgi üldjuhul hanketeate avaldamisega, peab eeldatav maksumus lähtuma hanketeate avaldamise aegsest 16 M.A. Simovart, M.Parind „RHS kommenteeritud väljaanne“, 2019, § 14 kommentaar nr 13. 17 M.A. Simovart, M.Parind „RHS kommenteeritud väljaanne“, 2019, § 23 kommentaar nr 3. 12 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne hinnatasemest18. RHS § 23 lg 4 kohaselt on raamlepingu eeldatava maksumuse määramise aluseks selle alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav kogumaksumus. TS Päästeamet viis amfiibsõidukite (sh haagised) ja nende garantiiaegsete hooldus- ning remonttööde soetamiseks läbi riigihanke nr 23712119. Hanke eeldatavaks maksumuseks Päästeameti hankeplaani kohaselt oli 124 800 eurot, kuid riigihangete registrisse sisestas hankija ekslikult 104 000 eurot. Nimetatud 104 000 eurot ja 124 800 eurot jäävad alla rahvusvahelise hanke piirmäära, mis asjade hangete puhul on 140 000 eurot. Hankemenetluse tulemusena sõlmiti raamleping Motohoov OÜ-ga, milles sätestati amfiibsõidukite (sh haagised) ning garantiiaegsete hooldus- ja remonttööde maksumuseks kokku 158 240 eurot. Eelnimetatud summa ületab riigihanke eeldatavat maksumust ja rahvusvahelist piirmäära. Päästeamet selgitas, et viis eeldatava maksumuse määramiseks läbi turu-uuringu, mis seisnes hinnapäringute tegemises kahele ettevõttele – Motohoov OÜ ja Motodepoo OÜ. Motodepoo OÜ vastas hankijale, et nemad selliseid sõidukeid (XUTV tüüpi) ei müü. Seega hanke eeldatav maksumus 124 800 eurot tulenes Motohoov OÜ esitatud hinnapakkumusest. Hankija, tuginedes oma varasemale kogemusele, põhjendas üksnes kahele ettevõttele päringu saatmist asjaoluga, et hanke esemeks olevat spetsiifilist XUTV sõidukit Eestis keegi teine ei müü. Seda kinnitab ka see, et hankele registreeris 2 ettevõtet, kellest pakkumuse esitas üks – Motohoov OÜ. Küll aga juhivad audiitorid tähelepanu asjaolule, et Motohoov OÜ pakkumuse hind ületas riigihanke rahvusvahelist piirmäära 18 240 eurot ehk 13% ((158 240 – 140 000)/140 000) ja riigihanke eeldatavat maksumust 33 440 eurot ehk 27% ((158 240 – 124 800)/124 800), mis on märkimisväärsed erinevused. Audiitorite hinnangul viitab nii suur hinnaerinevus asjaolule, et määratud eeldatav maksumus ei saanud kajastada riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmist turuhinda. Lisaks, turu-uuringu käigus saadi hinnapakkumine 17.03.2021 ja hanketeade avaldati riigihangete registris (edaspidi RHR) 12.07.2021. Seega turu-uuringu tulemusena määratud hanke esemeks olevate amfiibsõidukite ja nende haagiste turuhind riigihanke alustamise hetkel ei kehtinud, vaid oli ca 4 kuud vana. Konkreetne ajavahemik, mida võib lugeda riigihankele vahetult eelnevaks, sõltub hanke objekti turuhinna volatiilsusest. Juhul kui määratud eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise hanke piirmäära, kuid esitatud pakkumused seda ületavad, siis peab hankija kriitiliselt üle vaatama selle, kuidas eeldatav maksumus määrati. Eeldatava maksumuse õiguses vähimagi kahtluse tekkimisel peaks hankija pigem hankemenetluse kehtetuks tunnistama.20 Päästeamet selgitas, et turu-uuringu ja hanke läbiviimise aega jäi COVID-19 pandeemia, mis tingis mh suured hinnakõikumised. Sellegipoolest, arvestades eelkõige esitatud pakkumuse maksumuse suurt vahet rahvusvahelisest piirmäärast ja eeldatavast maksumusest, ning lisaks turu olukorrast tulenevat amfiibsõidukite hindade volatiilsust, oleks audiitorite hinnangul Päästeametil pidanud tekkima kahtlus määratud eeldatava maksumuse õigsuses. Seda enam, et turu-uuringu ja hanke vaheline aeg oli ca 4 kuud, mis eelnimetatud volatiilsust arvestades on audiitorite hinnangul pigem liiga pikk aeg. Järelikult oleks Päästeamet pidanud hankemenetluse kehtetuks tunnistama ja korraldama uue riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületava eeldatava maksumusega. Rahvusvaheline hange oleks antud juhul olnud asjakohane ka põhjusel, et Eestis nii spetsiifiliste XUTV sõidukite edasimüüjaid oli sisuliselt üks, millest tulenevalt oleks rahvusvaheline hange võinud tagada laiema pakkujate ringi ehk efektiivsema konkurentsi. Päästeamet selgitas, et nende kogemustele tuginedes nii väikese mastaabiga hanked (neli amfiibsõidukit koos haagistega) välisfirmadele huvi ei paku. Seda enam, et amfiibsõidukitele pidi müüja tagama ka järelhoolduse, mis antud hanke väikest mahtu arvestades ei ole välisettevõtetele äriliselt otstarbekas. Audiitorite hinnangul ei tähenda Päästeameti varasem 18 M.A. Simovart, M.Parind „RHS kommenteeritud väljaanne“, 2019, § 23 kommentaar nr 17. 19 Projekt nr 2014-2020.8.02.20-0007 Päästesõidukite soetamine keskkonnaõnnetustele reageerimiseks 20 RHS eelnõu seletuskiri SE 450, lk 44 13 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne kogemus koheselt seda, et antud hange ei oleks võinud pakkuda piiriülest huvi, kuivõrd turuolukord ja potentsiaalsete pakkujate arv on ajas muutuv. ÜM § 22 lg 1 sätestab 100%-lise finantskorrektsiooni juhtudeks kui rahvusvahelist piirmäära ületava või sellega võrdse eeldatava maksumusega riigihanke tulemusena on hankeleping sõlmitud Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele hanketeadet esitamata, kui hanketeate esitamine Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele oli RHS-i kohaselt nõutav. Samuti juhtudeks kui hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Sama paragrahvi lg 2 alusel aga rakendatakse nimetatud juhtudel 25%-list finantskorrektsiooni määra kui avalikustamine on toimunud viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjal, sealhulgas kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Nagu eelkirjeldatud tähelepanekust nähtub, siis jättis Päästeamet korraldamata uue riigihanke, mis oleks pidanud olema rahvusvahelist piirmäära ületava eeldatava maksumusega ja mida oleks pidanud hanketeadet RHR- le esitamisel märkima ja nimetatud hanketeate oleks tulnud esitada ka Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele. Küll aga viis Päästeamet riigihanke läbi avalikult ehk RHR-s, millest tulenevalt on audiitorite hinnangul asjakohane rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra. Seisuga 07.06.2023 oli kõnealuse hankega seotud abikõlblikke kulusid projektis nr 2014-2020.8.02.20-0007 deklareeritud 119 240,00 eurot, millest 25% on 29 810,00 eurot. Risk: Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral hankija poolt eeldatava maksumuse määramist kontrollinud, eksisteerib risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus RÜ-le: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 29 810,00 eurot tagasi nõuda (85% SF toetus+15% riiklik toetus) ning projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Olukordades, kus riigihanke eeldatav maksumus on alla rahvusvahelise või rangema menetlusliigi piirmäära, kuid esitatud pakkumuste maksumused seda ületavad, soovitame RÜ-l edaspidi hangete kontrollimisel riigihanke eeldatava maksumuse õiguses veenduda. RÜ kommentaar: Nõustume auditi tähelepanekuga KA kommentaar: Nõustume auditi tähelepanekuga. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: Gunnar Vaikmaa, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest. Oluline tähelepanek 4.2 – RÜ ei ole riigihangete kontrollimisel tuvastanud piiravaid kvalifitseerimise ja hankelepingu tingimusi ega lepingutingimuste täitmata jätmist. Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud 1 225 548,64 eurot. STS § 26 lg 1 järgi on TS ja partner kohustatud järgima RHS-i kui ta on hankija RHS-i tähenduses. RHS § 3 p 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hanketingimus on proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui see soodustab sellele seatud eesmärgi saavutamist, ning vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõu või 14 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne tingimusega.21 Tingimust ei saa pidada vajalikuks juhul, kui tingimus ka leebemal kujul annaks hankijale piisava kindluse hankelepingu täitmise kohta. RHS § 3 p 3 kohaselt peab hankija riigihanke läbiviimisel tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Sellest põhimõttest lähtuvalt peab hankija korraldama riigihanke selliselt, et ettevõtjate vahel tekiks võistlus hankelepingu saamise pärast. Konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks on esmalt tarvilik, et riigihankes osalevaid ettevõtjaid oleks palju. Hankijal on keelatud seada piiranguid, mis tarbetult kitsendavad pakkujate ringi. RHS § 101 lg 1 p 1 järgi ehitustööde hankelepingute puhul võib hankija nõuda pakkujatelt nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, samuti tõendeid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. RHS kommenteeritud väljaande järgi ei ole hankijal õigus referentsperioodi muuta (lühendada), sest perioodi lühendamine tähendab põhjendamatut konkurentsipiirangut riigihankes, eelistades ettevõtjaid, kellel on õnnestunud täita lepinguid hiljem. RHS § 161 lg 1 järgi pakkujate kõrvaldamiseks ja kvalifitseerimiseks võib võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori hank ija, kehtestada tingimused, mis peavad olema objektiivsed ja mille sisu peab olema kõigile huvitatud isikutele kättesaadav ning mis võivad hõlmata käesoleva seaduse §-des 95–106 sätestatud aluseid, mida kohaldatakse nendes paragrahvides sätestatud korras. Ning sama paragrahvi lg 2 järgi võrgustikusektori hankija, kes on avaliku sektori hankija, kohaldab pakkujate ja taotlejate kõrvaldamisel RHSi §-des 95–97 sätestatud korda ja kehtestab pakkujate või taotlejate kvalifitseerimiseks tingimused §-des 98–106 sätestatud alustel ja korras. Seega RHS § 101 on kohaldatav nii RHS 2. peatükis sätestatud avaliku sektori hankemenetlustes kui § 161 lg 2 kohaselt ka 5. peatükis sätestatud võrgustikusektori hankemenetluse läbiviimisel avaliku sektori hankija poolt. RHS § 123 lg 1 sätestab juhud, mil hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, mh sätestab p 7, et hankija ei pea uut riigihanget korraldama kui hankelepingu muudatus ei ole selle väärtusest sõltumata oluline. RHS § 123 lg 2 p 1 sätestab, et hankelepingu olulise muudatusega on tegemist siis, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust, eeskätt mh juhul kui muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Hankelepingu oluline muudatus on sama lõike punkti 2 järgi ka see, kui muudatus toob kaasa lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks. Olgu öeldud, et hankelepingu muudatusega on tegemist ka siis, kui mõni esialgne tingimus, mis hankedokumentides sisaldus, hankelepingust likvideeritakse või muutub22. Audiitorid tuvastasid auditi käigus alljärgnevad riigihanked, milles kehtestati piiravad hankelepingu või kvalifitseerimise tingimused või millede puhul ei ole hankija kontrollinud lepingutingimuste täitmata jätmist, mida RÜ ei ole läbiviidud kontrollides tuvastanud. Riigihange nr 222790 4.2.1-1 Aktsiaselts KOVEK viis projekti nr 2014-2020.7.01.19-2387 „Keila jõe reoveekogumisala Maidla piirkonna ÜVK väljaehitamine Saue vallas“ raames läbi Maidla küla ÜVK projekteerimis-ehitustööde teostamiseks riigihanke nr 222790. Nii hankelepingu projektis kui ka sõlmitud hankelepingus oli läbivalt kitsendatud erinevate tagatiste väljastajate ringi krediidiasutusega. Kõnealused lepingupunktid on alljärgnevad: a) alapunkt 4.2: „Töövõtja annab Tellijale Täitmistagatise 14 päeva jooksul pärast Nõustumusteate saamist ning saadab Täitmistagatise koopia Insenerile. Täitmistagatis peab olema antud Euroopa Liidu liikmesmaa pädeva krediidiasutuse poolt Üldtingimuste Lisas C toodud vormis või muus Tellija poolt heakskiidetud vormis.“ 21 M.A. Simovart, M.Parind „RHS kommenteeritud väljaanne“, 2019, § 3 kommnentaar nr 53. 22 M.A. Simovart, M.Parind „RHS kommenteeritud väljaanne“, 2019, § 123 kommentaar nr 6. 15 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne b) alapunkt 14.2: “„Ettemakse tagatis peab olema antud Euroopa Liidu liikmesmaa pädeva krediidiasutuse poolt Üldtingimuste Lisas E toodud vormis või muus Tellija poolt heakskiidetud vormis.“ c) alapunkt 14.9: “Poole Kinnipeetava Summa tagatis peab olema antud Euroopa Liidu liikmesmaa pädeva krediidiasutuse poolt Tellija poolt heakskiidetud vormis.“ RÜ oma kontroll-lehtedel antud lepingupunkte piiravaks ei lugenud ning selgitas, et tagatiste väljastajate ringi on krediidiasutusega kitsendatud tellija riskide maandamise eesmärgil. Nimelt RÜ hinnangul ei ole põhjust kahelda krediidiasutuste maksevõimes ja nende nõusolekus teha väljamakse tellija esimesel nõudmisel, selle asemel, et laskuda vaidlustesse ja keelduda väljamakse tegemisest. Muude tagatisi väljastavate isikute, nt finantseerimisasutuste, puhul aga eelnimetatud riskid RÜ väitel esinevad. Audiitorite hinnangul on RÜ järeldus põhjendamata ja oletuslik, kuna puudub seda kinnitav tõendusmaterjal. Sarnaselt krediidiasutuste tegevusele, peetakse finantsjärelevalvet ka kindlustusandjate ja finantseerimisasutuste tegevuste üle. Lisaks on tagatiste väljastamiseks nõutav vastav tegevusluba. Nimelt tagatis- ja garantiitehingud on krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 6 järgi finantsteenused. Finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või finantseerimisasutused või kindlustusandjad, kellele väljastab finantsteenuste pakkumiseks Eestis tegevuslube Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon. Eeltoodust tulenevalt ei ole audiitori hinnangul põhjust kahelda muude tagatisi väljastavate asutuste usaldusväärsuses, kelleks antud juhul on kindlustusandjad ja finantseerimisasutused. Seega asjakohane oleks olnud võimaldada täitmistagatise väljastamist ka teistel finantseerimisasutustel ja kindlustusandjatel. Lisaks ei olnud alternatiivina võimalik deponeerida tagatissummat. Kuna lisaks krediidiasutusele ei olnud sätestatud ühtegi alternatiivi tagatise esitamiseks, siis leiavad audiitorid, et hankija seatud hankelepingu täitmise tingimused seoses tagatiste väljastajatega olid pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning hankija ei kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi pidada hankelepingu eseme suhtes proportsionaalseks, asjakohaseks ega põhjendatuks. Kuivõrd hankelepingu täitmisega seoses on seatud põhjendamatult piirav tingimus, tuleb sellist olukorda pidada RHS § 3 p 2 rikkumiseks. Nimelt esineb võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest just kõnealuse piirava lepingutingimuse tõttu. Eelviidatud rikkumise korral rakendub kehtiva ÜM § 223 lg 1 p 4, mis sätestab muuhulgas järgmist: kui hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. ÜM § 223 lg 2 punkt 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lõike 1 punktis 5 nimetatud olukordade puhul 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Hankes esitati 10 pakkumust, millest nõuetele vastavaks tunnistati 9. Seega loevad audiitorid asjakohaseks kohaldada 5% finantskorrektsiooni määra lähtudes ÜM §-st 223 . Seisuga 07.06.2023 oli kõnealuse hankega seotud abikõlblikke kulusid projektis 2014-2020.7.01.19-2387 deklareeritud 2 409 719,15 eurot, millest 5% on 120 485,96 eurot. Tuvastatud rikkumist ei võeta koondhinnangu andmisel KIK-i JKS-le arvesse. RÜ kommentaar: RÜ nõustub tähelepanekuga, et hankes tagatise väljastamist võiks lubada ka finantseerimisasutustel, kindlustusandjatel või deponeerimise võimalusega. RÜ palub audiitoritel täiendavalt kaaluda kas käesoleval juhul oli tegemist sedavõrd piirava tingimusega, et peaks sellele rikkumisele rakendama finantsmõjuga tähelepanekut. Seda seetõttu, et vaatamata seatud tingimusele on kaheldav, et see käesolevas hankes eluliselt mõjutas pakkujata ringi. TS on lubanud EL liikmesriigi krediidiasutuse täitmistagatisi ehk pakkujate turg oli avatud EL pakkujatele vaatamata sellele, et hange ei ületanud rahvusvahelist piirmäära. Sellises mahus hankele laekus 10 pakkumust. Kindlasti see pakkujate arv on Eesti mastaabis arvestatavalt suur, mis annab kindlust, et sellises mahus hankes ei saanud see tingimus olla piirava iseloomuga ja seega rikkumine olulise mõjuga. 16 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne KA kommentaar: Tuginedes Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna 08.02.2023 KIK-ile saadetud seisukohale ja 01.03.2023 KA-le saadetud seisukohale leiame, et tähelepanekus esitatud tingimus ei ole alati tingimata vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega või liialt piirav, kuid auditi aruandes esitatud lühikokkuvõtte põhjal ei ole võimalik lõplikku hinnangut anda. Leiame, et antud juhul tuleb RÜ-l küsida toetuse saajalt lisaselgitusi ja uuesti hinnata tingimuse põhjendatust lähtuvalt objektist ja lepingu riskipõhistest kaalutlustest. AA täiendav kommentaar: KA on oma varasemates kommentaarides (nt JKS audit nr JKS-49/2022) samuti tuginenud RRO 01.03.2023 vastusele, kus on krediidiasutuse garantiikirja nõude kohta antud järgmine seisukoht: „Kui hankija on hankelepingu täitmisaegse tagatise nõude puhul näinud ette selle esitamise viisid alternatiivsetena, st lisaks krediidiasutuse garantiikirjale on tagatis võimalik esitada ka näiteks kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena, ei saa meie hinnangul mitte kuidagi väita, et antud nõue oleks ebaproportsionaalne või kuidagimoodi ettevõtjaid liialt piirav“. Audiitorid on eespool kirjeldatud seisukohaga nõustunud, st kui sõlmitud hankelepingu tingimuste kohaselt on krediidiasutuse garantiikirja esitamise alternatiiviks nt tagatise summa deponeerimine, siis rikkumine puudub. Antud juhtumi puhul (p 4.2.1-1) ei olnud lisaks krediidiasutusele sätestatud ühtegi alternatiivi tagatise esitamiseks, seetõttu jäävad audiitorid oma seisukoha juurde, et hankija seatud hankelepingu täitmise tingimused seoses tagatiste väljastajatega olid pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning hankija ei kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. 4.2.1-2 Eelmises punktis 4.2.1-1 nimetatud RH nr 222790 raames sõlmitud hankelepingu p 5 järgi pidi töövõtja tellijale mh esitama tööde täitmisajaks täitmistagatise summas 10% lepingu hinnast, mis pidi kehtima veel ka vähemalt kaks kuud pärast tööde täitmisaja lõppu ja allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud kirjaliku kinnituse töövõtja blanketil garantiiaegse tagatise esitamise kohta garantiiperioodiks, s.o puudustest teatamise ajavahemik, summas 5% lepingu hinnast kehtivusega garantiiperiood + 2 kuud. Sama sätet sisaldas ka riigihanke alusdokumendiks olev hankelepingu projekt. Garantiikiri väljastati panga poolt kehtivusega kuni 15.03.2022, kuid tööd lõpetati 20.05.2022, millest tulenevalt oleks täitmistagatis pidanud kehtima kuni 20.07.2022 ehk 4 kuud ja 5 päeva rohkem. RÜ on oma kontroll-lehel märkinud tööde täitmistagatise perioodi hankelepingule vastavaks. RÜ selgitas, et täitmistagatise perioodi ei ole pikendatud, sest tööde täitmisaja pikendamine oli tingitud töövõtjast mittesõltuvatest asjaoludest ja hankeleping ei sätesta tellijale õigust antud olukordades nõuda täitmistagatise perioodi pikendamist. Lisaks puudus RÜ hinnangul täitmistagatise perioodi pikendamiseks praktiline vajadus, sest selle kehtivuse lõpu seisuga olid tööd sisuliselt valmis. Samas kui akteerimata töid oli 200 000 euro väärtuses ja tellija valduses oli kinnipeetav summa 5% lepingu maksumusest. Seega oli tellijal piisavalt vahendeid (enam kui 10% lepingu hinnast), millega tagada töövõtja kohustuste täitmist ja mille arvelt teha tasaarvestusi töövõtja poolt võimalikul lepingu rikkumisel. Järelikult ei oleks RÜ hinnangul täitmistagatise kehtivuse perioodi pikendamine olnud eesmärgipärane. Audiitorid ei nõustu RÜ argumendiga, et tellijal ei olnud õigus nõuda täitmistagatise perioodi pikendamist. Audiitorid rõhutavad, et võlasuhe hõlmab mh võlausaldaja õigust nõuda võlgnikult kohustuse täitmist23. Kohustus töövõtjale ehk antud kontekstis võlgnikule, tulenes eelnimetatud hankelepingu punktist 5, mille järgi pidi sõlmitav täitmisgarantii kehtima kuni 2 kuud peale tööde täitmisaja lõppu. Samuti FIDIC kollase raamatu, millele baseerub käesolev hankeleping, punkti 4.2 kolmas lõik sätestab sõnaselgelt, et täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni töövõtja on teinud ja lõpetanud töö ning kõrvaldanud puudused ja kui töö ei ole valmis täitmistagatise perioodi lõpuks, siis peab töövõtja tagatise perioodi pikendama kuni tööde lõpetamiseni ja puuduste kõrvaldamiseni. 23 Võlaõigusseadus § 2 lg 1: Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 17 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne Järelikult oli tellijal õigus nõuda töövõtjalt hankelepingu alusel kohustuse täitmist ehk täitmistagatise perioodi pikendamist. Audiitorid ei nõustu ka RÜ seisukohaga, et täitmistagatise perioodi pikendamiseks puudus praktiline vajadus ja see ei oleks olnud eesmärgipärane. Asjaolu, et suurem osa töödest oli täitmistagatise perioodi lõpu seisuga tehtud, ei muutnud olematuks riski, et töövõtja rikub lepingust tulenevat tööde teostamise kohustust. Samuti on oluline eristada kinnipeetud summa ja täitmistagatise olemust ning eesmärki. Kinnipeetud summa on osa lepingu maksumusest, mida tellija hoiab enda valduses eesmärgiga tagada tööde teostamine vastavalt lepingus sätestatule. Täitmistagatis on oma olemuselt aga tellijale täiendava rahalise hüvitise kindlustamine lisaks lepingu maksumusele, mille eesmärgiks on lisaks tööde teostamise tagamisele hüvitada ka tellija kantud täiendavad kulud, mis on tingitud töövõtja poolsest kohustuse rikkumisest. Kõike eelnevat kokkuvõttes oleks pidanud töövõtja pikendama tööde täitmistagatise perioodi kuni 20.07.2022. Eelnimetatud lepingutingimuse rikkumise puhul on üldjuhul tegemist olulise lepingu muudatusega RHS § 123 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel. Küll aga leiavad audiitorid, et antud juhtumi korral ei ole tegemist niivõrd olulise rikkumisega, mis oleks võinud laiendada pakkujate ringi või muutnud kohustuste vahekorda oluliselt töövõtja kasuks, kuna tööde teostamise ajast oli täitmistagatisega katmata üksnes 2 kuud. Samuti kergendab rikkumist RÜ väljatoodu, et tööde täitmisaja pikendamine ei olnud tingitud töövõtjast. Lisaks asjaolu, et tööd teostati nõuetekohaselt (esinesid üksnes väheolulised vaegtööd ja puudused). Sellest tulenevalt otsustavad audiitorid finantskorrektsiooni mitte määrata. RÜ kommentaar: Nõustume, et tegemist on lepingus sätestatust kõrvale kaldumisega. Kirjeldatud asjaoludel ei oma rikkumine RÜ hinnangul olulist mõju. KA kommentaar: Nõustume, et tegemist on ebaolulise kõrvalekaldega. Riigihanked nr 239902 ja 247258 4.2.2-1 Projekti 2014-2020.7.02.16-0001 "Purtse jõe, Kroodi oja ning Maadevahe ja Priimetsa ABT jääkreostuse ohutustamine" raames viidi läbi riigihanked nr 239902 ja 247258. Mõlema hanke hankelepingu tingimustes oli nõutud täitmistagatist, mille pidi olema väljastanud pank, panga filiaal või tütarettevõte, mille Moody’s Bank Financial Strength Rating on vähemalt A1.24 Moody’s A1 on kaubamärk ja mõlema hanke alusdokumentide juurde on lisatud „… iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Seega võisid pakkujad esitada tagatisi ka sellise pankade poolt, kes omasid Moody’s A1 reitinguga samaväärset reitingut. Audiitorite hinnangul on hankija piiranud täitmisaja tagatise väljastajate ringi üksnes pankadega. Tagatis- ja garantiitehingud on finantsteenused, mida on samaväärselt õigustatud ka väljastama finantseerimisasutused ning kindlustusandjad. Kuna kõik tagatiste ja garantiide väljastajad peavad omama tegevuslubasid ja alluma järelevalvele, ei ole asjakohane piirata nende ringi vaid ühega kolmest finantsteenuse osutajast. Lisaks ei olnud alternatiivina võimalik deponeerida tagatissummat. Kuna lisaks pangale ei olnud sätestatud ühtegi alternatiivi tagatise esitamiseks, siis leiavad audiitorid, et vastav hanketingimus ei ole hankelepingu eseme suhtes proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Audiitorite hinnangul on mõlema hanke puhul tegemist RHS § 3 p 2 kohase rikkumisega. Nimelt esineb võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest 24 Tingimuse täpne sõnastus: „Täitmisaja tagatis peab olema antud pangagarantiina, mille on väljastanud Euroopa Liidu liikmesriigis, Šveitsis, Lichtensteinis, Norras või Islandil tegevusluba omav pank, panga filiaal või tütarettevõte, mille tellija on eelnevalt heaks kiitnud ning mille (filiaali või tütarettevõtte puhul selle emaettevõtte) Moody’s Bank Financial Strength Rating on vähemalt A1 ning mille tegevuse kohta ei ole tagatise väljastamise ajal avaldatud Finantsinspektsiooni kodulehel hoiatusteateid.“ 18 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne just kõnealuste piiravate lepingutingimuste tõttu. Võttes arvesse asjaolu, et auditeeritud projekte rahastati muuhulgas EL vahenditest, kaasneb taoliste hankereeglite rikkumisega EL finantshuvide riive, mistõttu tuleb projektide toetussummat vähendada. Eelnimetatud rikkumiste korral rakendub ÜM § 223 lg 1 p 4, mis sätestab muuhulgas järgmist: kui hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Samas võimaldab ÜM § 223 lg 2 p 1 teatud olukordade puhul ka viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Näiteks võib seda kohaldada juhtudel, mil esines piirav tingimus, kuid riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitasid mitu ettevõtjat. Hanke 239902 puhul esitati kaks pakkumust ning hanke 247258 puhul neli pakkumust. Seega oleks võimalik rakendada 5% korrektsiooni. RÜ kommentaar: Käesoleva tähelepaneku osas on RÜ edastanud audiitoritele kõik toetuse saaja esitatud selgitused sh toetuse saaja esitatud põhjenduse pangagarantii nõude vajalikkuse osas teises nende poolt läbiviidud hankes, kus oli täpselt sama tingimus. Seega nõustume esitatud tähelepanekuga. KA kommentaar: Tuginedes Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna 08.02.2023 KIK-ile saadetud seisukohale ja 01.03.2023 KA-le saadetud seisukohale leiame, et selline tingimus ei ole alati tingimata vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega või liialt piirav, kuid auditi aruandes esitatud lühikokkuvõtte põhjal ei ole võimalik lõplikku hinnangut anda. Leiame, et antud juhul tuleb RÜ-l küsida toetuse saajalt lisaselgitusi ja uuesti hinnata tingimuse põhjendatust lähtuvalt objektist ja lepingu riskipõhistest kaalutlustest. AA täiendav kommentaar: KA on oma varasemates kommentaarides (nt JKS audit nr JKS-49/2022) samuti tuginenud RRO 01.03.2023 vastusele, kus on krediidiasutuse garantiikirja nõude kohta antud järgmine seisukoht: „Kui hankija on hankelepingu täitmisaegse tagatise nõude puhul näinud ette selle esitamise viisid alternatiivsetena, st lisaks krediidiasutuse garantiikirjale on tagatis võimalik esitada ka näiteks kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena, ei saa meie hinnangul mitte kuidagi väita, et antud nõue oleks ebaproportsionaalne või kuidagimoodi ettevõtjaid liialt piirav“. Audiitorid on eespool kirjeldatud seisukohaga nõustunud, st kui sõlmitud hankelepingu tingimuste kohaselt on krediidiasutuse garantiikirja esitamise alternatiiviks nt tagatise summa deponeerimine, siis rikkumine puudub. Antud juhtumi puhul (p 4.2.2-1) oli piiratud täitmisaja tagatise väljastajate ringi üksnes pankadega ja lisaks pangale ei olnud sätestatud ühtegi alternatiivi tagatise esitamiseks (ei finantseerimisasutust ega kindlustusandjat, samuti ei olnud alternatiivina võimalik deponeerida tagatissummat), seetõttu jäävad audiitorid oma seisukoha juurde, et hankija seatud hankelepingu täitmise tingimused seoses tagatiste väljastajatega olid pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning hankija ei kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. 4.2.2-2 Lisaks oli hanke 239902 lepingutingimustes nõue, et tagatis tuli esitada 28 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. Hankeleping sõlmiti 29.03.2022. a ning vastav tagatis oli sõlmitud 01.09.2022. a. Ehk antud juhul ei ole lepingust tulenevast nõudest kinni peetud ning tagatis on esitatud ca 5 kuud hiljem. Auditi toimingute käigus esitatud dokumentidest nähtub, et peamiseks hilinemise põhjuseks oli seoses ehitustööde kiire hinnatõusuga ammendunud töövõtja emaettevõtte tagatiste limiit. Samas oli TS nõudnud töövõtjalt tagatise esitamist kuukoosolekutel kuni selle ajani, mil seda tehti. Lisaks ei olnud töövõtjale tehtud ühtegi väljamakset enne tagatise saamist. Sellest hoolimata leiavad audiitorid, et tegemist on lepingu olulise muutmisega. Proportsionaalselt on hilinemine olnud ca 27% ajast (5 kuud hilinemist, 18 kuune lepingu kestus). Ka põhjendus, et enne tagatise esitamist ei olnud tehtud töövõtjale ühtegi väljamakset, ei ole piisav. Audiitorid on teinud hanke kulude osas väljavõtte ning sealt nähtub, et perioodi märts - august 2022 eest on kulusid tehtud ja abikõlblikuks summaks arvestatud 48 240 eurot, mis maksti töövõtjale välja peale tagatise esitamist, seega oli tegemist nn „kinnipeetud summaga“ Kuid tagatise 19 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne suuruseks oli 253 260 eurot. Seega audiitorite hinnangul on nn „kinnipeetud summa“ rohkem kui 5x väiksem tagatise suurusest ja seetõttu on tekkinud olukord, kus kohustuste vahekord on muutunud pakkuja kasuks. RÜ kommentaar: Peame vajalikuks täiendavalt arutleda kõnesolevas hankes 239902 audiitorite järelduse üle olulise lepingu muutmise kohta. Nimelt seab vaadeldav seisukoht RÜ võimaliku tagasinõude perspektiividelt keerulisse olukorda 04.05.2023 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsuse nr 3-21-1711 pinnalt. Nimetatud otsuse punktis 15 on kohus sedastanud, et hankelepingu muutmine eeldas igal juhul mõlema poole tahteavaldust (sõltumata selle vormist) ning töövõtja poolset lepingu rikkumisest (tagatised jäeti õigeaegselt esitamata) ega ka tellija poolsest RHS-st tulenevate kohustuste rikkumisest (tagatise õigeaegne esitamine jäeti kontrollimata) ei saa järeldada lepingupoolte kokkulepet hankelepingu muutmiseks. Audiitori poolt uuritud hanke 239902 puhul on toetuse saaja töövõtjalt nõudnud lepingus sätestatud dokumendi esitamist ehk toetuse saaja ja töövõtja pole mingil moel kokkuleppeid sõlminud, et täitmisaja tagatist võib hilisemal esitada. Vastupidiselt, toetuse saaja nõudis dokumendi esitamist ning see on fikseeritud ka kuukoosolekutel ning lisaks on töövõtja teinud minimaalselt tööd (2% kogu hankelepingu mahust) ja toetuse saaja ei ole teinud ühtegi väljamakset enne kui töövõtja täitmisaja tagatise esitas. Seega saab öelda, et toetuse saaja on minimeerinud kõik võimalikud riskid ja kasutanud õiguskaitsevahendeid enne kui vastav dokument esitati. KA kommentaar: Leiame, et tegemist ei ole hankelepingu olulise muudatusega. Kohtutelt on tulnud selge seisukoht, kuidas piiritleda hankelepingu muudatusi muudest, hankelepingu teisiti täitmise küsimustest. Nimelt ringkonnakohtu 04.05.2023 otsuses kohtuasjas 3-21-1711 (jõustunud) selgitati, et kui poolte vahel ei ole sõlmitud muudatuskokkulepet või ei saa kokkuleppe sõlmimist sõnaselgelt järeldada hankelepingu täitmise asjaoludest, siis ei ole tegemist hankelepingu muumisega RHS § 123 tähenduses. Igal juhul välistab hankelepingu muutmise poolte tegevusetus, mis võib olla tingitud ebapiisavast hoolsusest tingitud eksimusest. Sama seisukoha võttis ka halduskohus 19.06.2023 otsuses, mille on küll toetuse saaja edasi kaevanud. Seega olukorrast, kus toetuse saaja oli korduvalt juhtinud töövõtja tähelepanu puuduvale tagatisele ja nõudnud selle esitamist, ei saa välja lugeda poolte tahet hankelepingu muutmiseks. AA täiendav kommentaar: RÜ on oma kommentaaris toonud välja, et toetuse saaja on nõudnud garantiikirja (mis on fikseeritud ka kuukoosolekutel) ning tehtud tööde maht oli minimaalne. Audiitorid nõustuvad kontrollitud hankelepingu puhul nende asjaoludega ning leiavad, et toetuse saaja on teinud omalt poolt kõik vajaliku selleks, et saada lepingus nõutud dokumendid. Seetõttu eelnevast tulenevalt otsustasid audiitorid p-s 4.2.2-2 toodu tähelepaneku osas finantskorrektsiooni mitte määrata. 4.2.2-3 Hanke 247258 puhul ei vastanud töövõtja pool esitatud täitmistagatise väljastanud pank Moody’s A1 reitingu nõudele – tegelikult oli pangale väljastatud reiting Baa2, mis on nõutust madalam. RÜ on auditi toimingute käigus esitanud oma seisukoha ning nende hinnangul on olnud tegemist RHS § 123 lg 1 p 7 tuleneva mitteolulise muudatusega. Audiitorid ei nõustu RÜ seisukoha ega järeldusega. Seda põhjusel, et hankija on aktsepteerinud madalama reitingu tasemega panga täitmistagatist, mille tõttu on muutunud kohustuste vahekord töövõtja kasuks. St töövõtja ei ole pidanud kasutama rahalisi vahendeid nii suures mahus kui nt kõrgema reitinguga panga garantii väljastamisel. Olukorras, kus hankija on nõustunud aktsepteerima madalama reitinguga panga garantiid, on tegemist hankelepingu tingimuse olulise muutmisega. Audiitorite hinnangul on eelnimetatud lepingutingimuste rikkumine (p 4.2.2-3) oluline lepingu muudatus RHS § 123 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel. Esmalt märgivad audiitorid, et juba ainuüksi teadmine, et hankelepingus sätestatud tagatistega seotud nõuete järgimist ei peeta oluliseks, oleks võinud tõenäoliselt laiendada pakkujate ringi. Lisaks asjaolu, et täitmistagatis oli võimalik esitada madalama reitinguga pangalt, viitab kohustuste vahekorra muutumisele töövõtja kasuks. 20 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne Eelnimetatud rikkumise (p 4.2.2-3) korral rakendub ÜM § 227 lg 1, mis sätestab, et kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud RHS § 123 lõiget 1, kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd hankes nr 247258 on tuvastatud mitu rikkumist, siis kohaldub ÜM § 21 lg 3. Selle alusel, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Seega loeb audiitor asjakohaseks lähtudes ÜM § 227 lõikest 1 kohaldada finantskorrektsiooni määra 25%. Seisuga 07.06.2023. a on hankega 239902 seotud abikõlblikke kulusid välja makstud 171 600 eurot ning sellest 5% on 8580 eurot, millest CF toetus 7293 eurot (85%), riiklik toetus 348,35 eurot (4,06%) ning omafinantseering 938,65 eurot (10,94%). Hankega 247258 seotud abikõlblikke kulusid on välja makstud 4 152 525,43 eurot ning sellest 25% on 1 038 131,36 eurot, millest CF toetus on 882 411,65 eurot (85%), riiklik toetus 42 148,13 eurot (4,06%) ning omafinantseering 113 571,57 eurot (10,94%). Tuvastatud rikkumisi ei võeta koondhinnangu andmisel KIK-i JKS-le arvesse. RÜ kommentaar: Peame vajalikuks täiendavalt arutleda kõnesolevas hankes 239902 audiitorite järelduse üle olulise lepingu muutmise kohta. Nimelt seab vaadeldav seisukoht RÜ võimaliku tagasinõude perspektiividelt keerulisse olukorda 04.05.2023 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsuse nr 3-21-1711 pinnalt. Nimetatud otsuse punktis 15 on kohus jõudnud järeldusele, et hankelepingu muutmine eeldas igal juhul mõlema poole tahteavaldust (sõltumata selle vormist) ning töövõtja poolset lepingu rikkumisest (tagatised jäeti õigeaegselt esitamata) ega ka tellija poolsest RHS-st tulenevate kohustuste rikkumisest (tagatise õigeaegne esitamine jäeti kontrollimata) ei saa järeldada lepingupoolte kokkulepet hankelepingu muutmiseks. Audiitori poolt uuritud hanke 239902 puhul ei ole mingil moel toetuse saaja ja töövõtja kokku leppinud, et töövõtja võib esitada nõutust madalama reitinguga panga väljastatud tagatist. Pigem võiksime vaadelda seda olukorrana kus on tegemist toetuse saaja poolse RHSist tuleneva kohustuse rikkumisega ehk toetuse saaja ei ole korrektselt kontrollinud esitatud dokumendi vastavust seatud tingimusele, mis ei ole võrdsustatav vaikimis hankelepingu muutmisega. Seega palume audiitoritel kaaluda alusena ÜM § 228 ehk tegemist on riigihangete seaduse muu rikkumisega, millele ÜM § 21 lg 1 võimaldab rakendada väiksemat finantskorrektsiooni määra. Käesoleval juhul peab arvesse võtma ka asjaolu, et töövõtja on esitanud pangagarantii, kuid tingimus reitingu osas ei ole täidetud. Pangale seatud reiting ei saanud eluliselt kuidagi mõjutada panga väljastatud garantiikirja realiseerimist, kui selleks oleks vajadus tekkinud (tööd on korrektselt teostatud). Audiitorite toodud korrektsioonimäär ei paista toodud asjaoludel olevat proportsionaalne toetuse saaja kontrollikohustuse rikkumisega. KA kommentaar: Leiame, et tegemist ei ole hankelepingu olulise muudatusega. Kohtutelt on tulnud väga selge seisukoht, kuidas piiritleda hankelepingu muudatusi muudest, hankelepingu teisiti täitmise küsimustest. Nimelt ringkonnakohtu 04.05.2023 otsuses kohtuasjas 3-21-1711 (jõustunud) selgitati, et kui poolte vahel ei ole sõlmitud muudatuskokkulepet või ei saa kokkuleppe sõlmimist sõnaselgelt järeldada hankelepingu täitmise asjaoludest, siis ei ole tegemist hankelepingu muumisega RHS § 123 tähenduses. Igal juhul välistab hankelepingu muutmise poolte tegevusetus, mis võib olla tingitud ebapiisavast hoolsusest tingitud eksimusest. Sama seisukoha võttis ka halduskohus 19.06.2023 otsuses, mille on küll toetuse saaja edasi kaevanud. AA täiendav kommentaar: Punkti 4.2.2-3 osas jäävad audiitorid oma esialgse seisukoha juurde, tegemist oli HL olulise muutmisega: 1. RHS kommenteeritud väljaande järgi on HL muutmisega tegemist alati, kui hankelepingu mõni tingimus saab esialgsest erineva sisu või lisandub hankelepingusse tingimus, mida seal varem ei olnud, samuti juhul, kui HL mõni esialgne tingimus kaob. Veel lisatakse RHS kommenteeritud väljaandes, et RHS §-s 123 sätestatud reeglite kohaldumine ei sõltu sellest, kas ja kuidas HL pooled on muudatust nimetanud või vormistanud. 2. Audiitorite hinnangul ei ole tähelepanekus toodud juhtumi puhul tegemist Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-21-1711 välja toodud sarnase juhtumiga. Nimelt eelnevalt nimetatud kohtuotsuse p 15 järgi eeldas 21 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne hankelepingu muutmine igal juhul mõlema poole tahteavaldust (sõltumata selle vormist). Samas punktis on öeldud veel, et hankemenetluse tulemusel sõlmitud ehituse töövõtuleping on olemuselt tsiviilõiguslik leping, mille muutmisele kohaldatakse asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut. VÕS § 13 lg 1 näeb ette üldpõhimõtte, et lepingut saab muuta ainult kokkuleppeliselt. Audiitorite hinnangul RH nr 247258 puhul on töövõtja esitanud ja tellija vastu võtnud/aktsepteerinud lepingu tingimustes nõutust madalama reitinguga täitmisaja tagatise, seega on mõlemad osapooled HL muutmises kokku leppinud. 3. Lisaks toovad audiitori välja järgmise. Lepingus puudub täitmisaja tagatise esitamise tähtpäev. Seega kui HL tingimus „täitmisaja tagatis (mille on väljastanud pank reitinguga A1) oleks välja nõutud enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajaks ning osapooled oleks läinud täitmisaja tagatisega, mille reiting oli Baa2, lepingusse, oleks tegemist olnud rikkumisega, mille korral rakendub ÜM § 224 lg 1, mis sätestab, et kui pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist on pakkujal või taotlejal võimaldatud pakkumust muuta, kui see on riigihangete seaduse kohaselt keelatud, ja selle tulemusel osutub see pakkuja edukaks, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna audiitorid arvestavad p-s 4.2.2-2 toodud RÜ kommentaariga, siis RH-ga nr 239902 lõplikuks korrektsioonimääraks jääb p-s 4.2.2-1 toodud korrektsioonimäär 5% ja seetõttu ka 7.06.2023 seisuga toodud mitteabikõlblike kulude summa muutus. Riigihange nr 241377 4.2.3 Projekti 2014-2020.6.02.20-0492 „Kuressaare hakkekatla DKVR rekonstrueerimine“ (edaspidi Kuressaare projekt) TRO25 p 15 järgi on TS AS Kuresaare Soojus kohustatud järgima kõiki STS § 2626 ning TAT § 22 ja 26 kohaseid ning TAT § 19 lõike 3 alusel kehtestatud hankimisega seotud kohustusi. TRO p 15.2 järgi pidi TS järgima toetuse kasutamisel RHS-i, sh RHS §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. TS viis läbi avatud hankemenetlusega ehitustööde riigihanke nr 241377 Kuressaare hakkekatla projekteerimine ja paigaldus 3,5MW (hanke sektor: võrgustik), mille tulemusel sõlmiti 30.11.2021 hankeleping nr 52 summas 1 089 968,21 eurot. Auditit toimingute ajal selgus, et TS on kehtestanud hankes kvalifitseerimistingimuse: pakkuja peab olema viimase 3 aasta jooksul (aastatel 2018, 2019 ja 2020) teostanud vähemalt kaks 1,5 MW või suurema võimsusega hakkpuidul täielikult automaatreziimil töötava kaugjuhitava katlamaja projekteerimisehitustööd peatöövõtu korras. RÜ hinnangul oli antud hanke puhul tegemist võrgustiku sektori hankega ja hankijaga § 5 lg 3 p 3 kohaselt, seega ei kohaldu RHS § 101, vaid antud juhul kehtis RHS § 161 lg 1. RÜ hinnangul oli tingimus objektiivne. Audiitorite hinnangul on AS Kuressaare Soojus omanik Saaremaa Vallavalitsus ning AS Kuressaare Soojus asutatud avalikes huvides, kelle eesmärk on tagada Kuressaare linna ja Saare maakonna tarbijatele katkematu soojusenergiaga varustamine. Ka Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond (edaspidi RRO) leidis oma kontrollaktis nr 12.2-4/9 29.11.2017, et AS Kuressaare Soojus on asutatud avalikes huvides osutamaks soojatarbijate (iseäranis elanikkonnale) kaugkütte teenust. RRO lisas, et nimetatul puudub tööstuslik või äriline iseloom RHS (v.r) § 10 lg 2 p 1 tähenduses, sest soojuse müügil ja kaugkütte teenuse osutamisel ei tegutse AS Kuressaare Soojus vaba turu tingimustes, konkurents kaugkütte turul puudub ning seega saab AS Kuressaare Soojus tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest27. Seega leidis RRO kõnealuses 25 KIKi juhatuse 16.12.2020. a otsus nr 1-25/2841 26 STS § 26 lg 2 järgi kui TS on hankija RHS § 5 lõike 3 tähenduses ja riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne RHS-s nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda, peab ta riigihanke korraldamisel RHS-i §-des 146–152 nimetatud valdkondades rakendama sama seaduse 5. peatükis sätestatud menetluskorda. 27 Rahandusministeeriumi kontrollakt nr 12.2-4/9 29.11.2017 riigihangete teostamise kontrollimise kohta Aktsiaseltsis Kuressaare Soojus (edaspidi kontrollakt) 22 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne järelevalvemenetluses, et AS Kuressaare Soojus vastas kontrolliperioodil (so 01.01.2016 – 31.12.2.016) üheaegselt nii avaliku sektori hankija kui ka võrgustikusektori hankija tunnustele. Audiitoritele teadaolevalt ei ole ettevõte AS Kuressaare Soojuse olemus, põhieesmärk ega omanikud muutunud. Seetõttu audiitorite hinnangul kvalifitseerub AS Kuressaare Soojus RHS § 5 lg 2 p 5 ning § 5 lg 3 alusel nii avaliku sektori kui ka võrgustikusektori hankijaks. Seega kehtib TS-le RHS § 161 lg 2, mis sätestab, et võrgustikusektori hankija, kes on avaliku sektori hankija, kohaldab pakkujate ja taotlejate kõrvaldamisel käesoleva seaduse §-des 95– 97 sätestatud korda ja kehtestab pakkujate või taotlejate kvalifitseerimiseks tingimused §-des 98–106 sätestatud alustel ja korras. TS on RÜ-le teada andnud, et nemad on riigihangete reeglistikku mõistnud selliselt, et kui AS Kuressaare Soojus hangib midagi seoses oma tegevusega võrgustikusektoris, on tal õigus lähtuda õigusnormidest ja rakendada õigusnorme, mis reguleerivad riigihangete korraldamist võrgustikusektoris. Kuna praegune hange, millega seoses küsimus on esitatud, on selgelt võrgustikusektori hange, ongi AS Kuressaare Soojus lähtunud enda staatusest võrgustikusektori hankijana. Küsimus sellest, kas AS Kuressaare Soojus kvalifitseeruks ka avaliku sektori hankijaks, ei näi oluline, sest praegusel juhul ei hankinud AS Kuressaare Soojus midagi võrgustikusektori väliselt. Ka RRO oma kontrollakti p-s 2.1 on jõudnud järeldusele, et peamise eesmärgi kaudu võrgustikusektoris tegutsemisega seotud soetuste (asjade, teenuste ja ehitustööde) puhul peab AS Kuressaare Soojus lähtuma võrgustikuhankijale kehtestatud piirmääradest ja asjaomastest menetlusreeglitest, kõikide muude soetuste korral tuleb kohaldada tavahankija piirmäärasid ja reegleid. Eelnevast tulenevalt on audiitorid TS-ga nõus, hankija võis antud hanke läbiviimisel lähtuda võrgustikuhankijale kehtestatud menetlusreeglitest, st RHS peatükist 5. RHS 5. peatükis §-ga 161 sätestatakse võrgustikusektori hankija õigused ja kohustused ettevõtjate hankemenetlusest kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste määramiseks. Seejuures eristatakse mõned õigused ja kohustused (RHS § 161 lg-d 1-2) sõltuvalt sellest, kas tegemist on RHS § 5 lg 3 punktis 1 või punktides 2-3 nimetatud hankijaga. Audiitorite hinnangul on TS AS Kuressaare Soojus puhul tegemist RHS § 5 lg 3 p-s 1 nimetatud hankijaga ja sellest lähtuvalt pidi TS rakendama kõrvaldamise aluste ning kvalifitseerimistingimuste sätestamisel ning kontrollimisel RHS §-des 95-106 sätestatud regulatsiooni nagu iga avaliku sektori hankija. RÜ täiendavate ütluste järgi on AS-i Kuressaare Soojus puhul tegemist hankijaga, kes on võrgustikusektori hankija, kuid pole avaliku sektori hankija, kui ta hangib võrgustiku valdkonnas. Sellisel juhul peab hankija kvalifitseerimistingimuste seadmisel lähtuma RHS § 161 lg-st 1. St kui hankija on riigihanke alusdokumentides viidanud konkreetsele RHS sättele, siis tuleb tal kohaldada kõnealust sätet nii, nagu on RHSis sätestatud. Tähelepanekus viidatud hanke nr 241377 hankepassis osas IV viitab toetuse saaja RHS § 101 lg 1 p-le 1 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneval 60 kuu jooksul ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt“ kuid auditeeritava hanke kvalifitseerimise tingimust sõnastades alandatakse referentsperiood 3-le aastale. Seega ei ole toetuse saaja toiminud vastavalt RHSis nõutule. Audiitorite hinnangul on hankija kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, millega on põhjendamatult kitsendatud konkurentsi, see aga on keelatud. Sellist olukorda tuleb pidada RHSi § 3 p 2 ja 3 rikkumiseks. Nimelt esineb võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest (või ei saanud pakkumust esitada) just kõnealuse piirava tingimuse tõttu. Võttes arvesse asjaolu, et auditeeritud Kuressaare projekti rahastati muuhulgas EL vahenditest, kaasneb taoliste hankereeglite rikkumisega EL finantshuvide riive, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Seetõttu puudub audiitoritel kindlustunne, et toetust on kasutatud otstarbekalt. Tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas esinevad audiitorite hinnangul ÜM § 223 lg 1 punktis 4 toodud asjaolud, mille tõttu kui pakkuja kvalifitseerimiseks on seatud kriteerium, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Audiitorite seisukohta toetab ka Euroopa Komisjoni hangete finantskorrektsiooni juhend, mille punkt 11 loeb rikkumiseks selliste kvalifitseerimise tingimuste kasutamise, mis ei ole teiste juhendis nimetatud õigusnormi rikkumise liigi tähenduses diskrimineerivad, kuid on ikkagi ettevõtjate juurdepääsu piiravad. 23 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne Audiitorid täpsustavad, et ÜM-i § 223 lg 2 p 1 võimaldab teatud olukordade puhul ka viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Näiteks võib seda kohaldada juhtudel, mil kvalifitseerimistingimustes esines piirav tingimus, kuid mitu ettevõtjat vastasid kvalifitseerimistingimustele. Euroopa Komisjoni juhend täpsustab samas kontekstis, et viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra saab kohaldada juhtumite puhul, mil kohaldati piiravaid kriteeriume, tingimusi või tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise tingimustele. Kuigi auditeeritud riigihankemenetluse puhul kasutati pöördmenetlust ehk kvalifitseeriti ainult edukas pakkuja, kuid eespool viidatud 5% tagasinõude määra rakendamiseks analoogia korras on siiski olemas. Kui hankesse laekus mitu pakkumust, mis kõik vastavaks tunnistati on õiguspärane kohaldada 10% korrektsioonimäära asemel 5% määra. Hankes esitati 4 pakkumust, mis tunnistati kõik nõuetele vastavaks. Seega loevad audiitorid asjakohaseks kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra, lähtudes ÜM-i § 223 lg 1 punktist 4 ja lg 2 punktist 1. Seisuga 7.06.2023 oli hankega 241377 seotud abikõlblikke kulusid projektis 2014-2020.6.02.20-0492 deklareeritud 1 167 026,38 eurot28, millest 5% ehk 58 351,32 eurot on mitteabikõlblik, millest CF toetus on 28 370,41 eurot (48,62%) ja omafinantseering 29 980,91 eurot (51,38%) . RÜ kommentaar: RÜ on audiitoritele edastanud kõik dokumendid, sh RRO esitatud 21.06.2023 seisukoha ja toetuse saaja selgitused. RRO esitatud seisukoha kohaselt AS Kuressaare Soojus peab ise võtma seisukoha kas ta on võrgustiku sektori hankija, kes on või ei ole avaliku sektori hankija. KIK on hanke kontrollimisel lähtunud riigikohtu antud seisukohast (millele on ka audiitorite viidatud RRO kontrollaktis viidatud), et küsimus sellest, kas klassikalise võrgustikuhankija tunnustele vastav isik vastab samaaegselt ka tavahankija definitsioonile, aktualiseerub vaid siis, kui sõlmitava hankelepingu peamine eesmärk ei ole seotud võrgustikuvaldkonnas tegutsemisega (vt. RKHKo 28.10.2013, nr 3-3- 1-43-13, p-d 14-16). Eelöeldust on Tallinna Ringkonnakohus järeldanud, et kui hankija vastab nii RHS § 10 lg-s 1 sätestatud tavahankija kui ka RHS § 10 lg-s 3 sätestatud võrgustikuhankija tunnustele, siis käsitletakse teda võrgustikega seotud eesmärgil toimuvas (riigi)hankemenetluses üksnes RHS § 10 lg-le 3 vastava hankijana (vt. TlnRKo 17.01. 2014, nr 3-13-2218, p 12). Osundame lisaks, et käsitletav RRO kontrollakt pärineb aastast 2016, hange viidi läbi 2021. aastal. Seetõttu vajaks avaliku sektori hankijaks olemine täiendavat analüüsimist. Kui audiitorid jäävad lõppjärelduses kindlaks, et hankija on põhjendamatult seadnud kitsendava kvalifitseerimistingimuse, siis RÜ aktsepteerib seda. KA kommentaar: Nõustume auditeeriva asutusega selles, et RHS § 161 lg-st 1 tulenevalt peab võrgustiku sektori hankija, kes on ka avaliku sektori hankija, kohaldama kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel mh RHS § 101 lg 1 p-i 1, sõltumata sellest, kas konkreetsel juhul tegutseb hankija võrgustikusektoris või mitte. Seda on ka RaM RRO oma 27.06.2023 kirjas selgitanud. Seevastu leiame tuginedes taaskord RaM RRO selgitustele, et kuna hankijaks olemisega seotud asjaolud on ajas muutuvad, tuleks avaliku sektori hankijaks olemise analüüs uuesti läbi viia, kuivõrd RRO kontrollakt käis 2016. a kohta, aga kõnealune riigihange algas 2021. aastal. Audiitori täiendav kommentaar: Audiitorid jäävad oma seisukoha juurde. Audiitoritele teadaolevalt ei ole AS Kuressaare Soojus staatus muutnud, nii nagu oli 2016. aastal nii oli ka 2021. aastal AS Kuressaare Soojus omanik Saaremaa Vallavalitsus ning AS Kuressaare Soojus asutatud avalikes huvides, kelle eesmärk oli tagada Kuressaare linna ja Saare maakonna tarbijatele katkematu soojusenergiaga varustamine. Kuni tänaseni soojuse müügil ja kaugkütte teenuse osutamisel ei tegutse AS Kuressaare Soojus vaba turu tingimustes, konkurents kaugkütte turul puudub ning seega saab AS Kuressaare Soojus tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Audiitorite hinnangul AS Kuressaare Soojus vastas ka 2021. aastal üheaegselt nii avaliku sektori hankija kui ka võrgustikusektori hankija tunnustele. Seega TS AS Kuressaare Soojus puhul oli ka 2021. aastal tegemist RHS § 5 lg 3 p-s 1 nimetatud hankijaga 28 SFOSis on kahe kulurea juurde (arved nr ENER2022_61 ja ENER2022_067) jäänud riigihanke number sisestamata. Lisaks sisaldab antud summa ka HL muudatustest tulenevaid summasid. 24 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne ja sellest lähtuvalt pidi TS rakendama kõrvaldamise aluste ning kvalifitseerimistingimuste sätestamisel ning kontrollimisel RHS §-des 95-106 sätestatud regulatsiooni nagu avaliku sektori hankija. Seega tulenevalt RHS §-st 161 pidi hanke nr 241377 puhul TS võrgustikusektori hankija AS Kuressaare Soojus, kes on avaliku sektori hankija, kohaldama kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel mh RHS 101 lg 1 punkti 1. Risk: Esineb oht, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimus on liialt piirav, mistõttu ei ole tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral pakkujatele esitatud piiranguid või TS kohustuste täitmist on kontrollinud, eksisteerib risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus RÜ-le: Soovitame RÜ-l edaspidi hangete kontrollimisel jälgida, et kõik hankes seatud tingimused sh hankelepingus sätestatud tingimused oleksid RHS-ga kooskõlas, mittediskrimineerivad ja täidetud ning hanke eseme suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning mitteabikõlblik toetuse summa tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Selleks, et lihtsustada kontrollijate tööd, soovitame lisada avatud hankemenetluse kontroll-lehele (KIKi protseduuri lisad 15 ja 27) võrgustikusektori hangetega seotud kontrollküsimused ja/või täiendavad selgitused kontroll-lehtede lahtrisse „abiks täitjale“ Soovitus KA-le: KA-l soovitame uue perioodi hanke kontroll-lehte välja töötades lisada riigihanke kontroll-lehele ka võrgustikusektori hangetega seotud kontrollküsimused. RÜ kommentaar: Vaatame üle võrgustiku sektori hankijaid puudutavad kontrollküsimused ja vajadusel täiendame kontroll-lehtede lahtrit “abiks täitjale”. KA kommentaar: Hindame võimalust täiendada kontroll-lehti võrgustikusektori hankemenetluste kohta. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: Gunnar Vaikmaa, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest. Oluline tähelepanek 4.3 – RÜ-l puudub piisav kontroll-jälg muudatuste hindamise käigus tehtud arvutustest ning analüüsist. Mitteabikõlblikud kulud puuduvad. STS § 26 lg 1 järgi on TS kohustatud järgima RHS, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. RHS § 123 sätestab hankelepingu muutmise võimalikkuse. KAMIN ptk 6 ütleb, et lepingu muutmist kontrollitakse lisas 5B esitatud kontroll-lehe alusel. Lisas 5B on koostatud eraldi KL lepingu muudatuse kohta ning seal on selgitatud, kuidas tuleks muudatusi hinnata. KIKi tööprotseduuri p 3.3.6 järgi hinnatakse hankija hankelepingute muudatusi lisas 18 toodud kontroll-lehe põhjal. Vastav kontroll-leht on üle võetud KAMIN-st ning lisatud on mõningad täpsustused. Vastaval kontroll-lehel on lisaks olemas selgitatud, kuidas tuleks muudatusi hinnata. Pärast KIKi JKS auditit (nr JKS-44/2021) koostas KIK-i jurist juhendi hankelepingute muutmisest, mis aitab projektikoordinaatoril hankelepingumuudatusi hinnata. Nimetatud juhend ütleb, et „muudatusel peab olema rahaline väärtus. Üldjuhul loeme, et tegemist ei ole samaväärse asendusega ja liidame ära jääva ja juurde tuleva töö maksumuse kokku.“ 25 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne Auditi toimingute käigus selgus, et TS Järva-Jaani Vallavalitsus, kes on hankija RHS tähenduses on projekti nr 2014- 2020.6.03.19-0186 „Järva valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine“ raames läbi viinud hanke nr 244000, mis on jaotatud osadeks. KIK-i juhatuse 12.03.2020. a otsuse nr 1-25/430 (edaspidi Järva-Jaani TRO) punktide 16.h ja 16.i järgi peab TS muuhulgas esitama enne hankedokumentide või hankelepingu muutmist KIK-ile ülevaatamiseks muudatuse eelnõu ning kui soovitakse kasutada reservi, siis selle kasutamise põhjenduse. Auditi käigus tuvastati, et hanke mõlema osa puhul on tehtud üks lepingu muudatus. Hankija on viidanud, et muudatused vastavad RHS § 123 lg 1 p 1 tunnustele, so muudatuste maht ei ületa 15% esialgsest lepingust. Samale järeldusele jõudis ka KIK oma esialgses kontrollis. Audiitorid on muudatusi hinnates tuvastanud, et osade kuluridade kirjelduste järgi on mingid tööd ära jäänud ning need on asendatud teiste töödega. Muudatuste järgi on sellises olukorras arvestatud vahega. Sama järelduseni on oma kontroll-lehel jõudnud ka RÜ, ent kontroll-lehelt ei nähtu täiendavat analüüsi või puudusid detailsemad dokumendid, mis tõendaks, kas asendamine oli samaväärne või mitte. Audiitorid on auditi ajal täiendavalt palunud detailsemaid andmeid muudatuste kohta, kuid esialgsete vastuste järgi RÜ-l need puudusid. Antud juhul leiavad audiitorid, et RÜ peaks TS-lt paluma detailsemaid dokumente ja hindama, kas ärajäetud tööd on samaväärsed või mitte ning kas tehtud muudatused on kooskõlas RHS § 123 lg-ga 1. Risk: Kui RÜ ei kontrolli põhjalikult hankelepingute muudatusi (sh ärajäävaid ja lisandunuid töid) seab see kahtluse alla RÜ lepingumuudatuste hindamise kontrollisüsteemi toimivuse. Kui hankelepingut ei ole muudetud kooskõlas õigusaktidega, siis on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus RÜ-le: Soovitame RÜ-l edaspidi põhjalikumalt ja detailsemalt kontrollida hankelepingu muudatusi ning tagada sellest kontrolljälg. Selleks, et eelnevalt öeldud nõue oleks täidetud soovitame kontroll-lehe juurde (RÜ töökorra lisa 18) luua lisatabeli vorm (eraldi töölehel), kus on välja toodud näiteks muudatuse number, põhjendus/sisu, lisandunud töö maksumus, ärajääva töö maksumus, asendamise maksumus, kontrollija arvutused ja hinnang. Nimetatud lisatabel annab põhjaliku ülevaate, kas muudatused on/või ei ole samaväärsed ja kas need vastavad RHS § 123-le. Soovitus KA-le: KA-l soovitame kaaluda, et KAMIN sisaldaks nõuet, et muudatuste hindamisel kasutataks lisatabeleid, kus on rida- realt näha muudatuste summad (sh ära jäetud ja asendatud tööd) ning hinnatud nende vastavust RHS § 123-le. RÜ kommentaar: Täname AAd soovituse eest luua lisa 18 KLi juurde eraldi tööleht muudatustest. Võtame soovituse töölauale. KA kommentaar: Nõustume, et muudatuste õiguspärasuse hindamiseks on vajalik ära näidata iga muudatuse sisu, õiguslik alus ja maksumus. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: Gunnar Vaikmaa, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest. Väheoluline tähelepanek 4.4 – RÜ ei ole tuvastanud, et toetuse saaja ei ole alati hanketingimuste seadmisel lähtunud RHS üldpõhimõtetest. RHS § 3 p 1 järgi peab TS tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. RHS §-s 3 sätestatud esimese põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav. Samuti seisneb RHS § 3 punkti 1 järgimine selles, et hankija suudab vaidluse korral põhjendada iga seatud tingimuse põhjendatust. Viimane tähendab seda, et pakkumus tuleb küsida viisil, et selle nõuetele vastavust on võimalik nõutud dokumentide kaudu kontrollida. Pakkumuse vastavuse kontrolli üheks 26 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne eesmärgiks on tagada hankes osalejate võrdne kohtlemine ja hanke läbipaistvus seeläbi, et omavahel võistleksid võrreldavad pakkumused. Projekti 2014-2020.6.02.20-0500 “Parksepa kaugküttetrasside rekonstrueerimine“ (edaspidi Parksepa projekt) TRO29 p 15.2 järgi pidi TS järgima toetuse kasutamisel RHS §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. TS SW Energia OÜ viis läbi RHR-s TS ostu nr 249363 Parksepa kaugküttetrasside rekonstrueerimine, mille tulemusel sõlmiti 6.06.2022 töövõtuleping summas 706 820 eurot30. Auditit toimingute ajal selgus, et TS on kehtestanud tingimuse: pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul teostanud vähemalt 2 sarnast ehitustööd. Sarnaseks ehitustööks loetakse eelisoleeritud lekkeavastamise signaaltraatidega terastorudest maa-aluse kaugküttetorustiku (DN 40…200 pikkusega vähemalt 200 m) ehitamist. RÜ hinnangul oli hanke esemeks hanketeate kohaselt 2,36 km soojatorustiku ehitamine/rekonstrueerimine, mis peab vastama standardile EVS-EN 13941 „Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine“, nagu kõik teised Eestis ehitatavad/rekonstrueeritavad kaugküttetorustikud. Eduka pakkuja pakkumuses on VORM III täidetud, esitatud kaks referentsi olid mõlemad nn sama meetme projektid Võru linnas. Hankija on soojatootja ja/või kaugküttevõrgu operaator/või omanik üle 50 Eesti asulas. Hankimisel kasutab ettevõtte standardseid tingimusi ja/või hankedokumente, sh nõudeid. Analoogne vastavuse nõue on TS poolt sätestatud näiteks ka TS ostus nr 250644. Audiitorite hinnangul eespool kirjeldatud TS ostus seatud tingimus ei ole kogu ulatuses RHS üldpõhimõtetega kooskõlas. Täpsemalt seatud tingimusest osa „Sarnaseks ehitustööks loetakse eelisoleeritud lekkeavastamise signaaltraatidega terastorudest maa-aluse kaugküttetorustiku (DN 40…200 pikkusega vähemalt 200 m) ehitamist“ on küll hankelepinguga seotud, kuid audiitorite hinnangul on tingimus sõnastatud viisil, et sellele nõuetele vastavust (tingimuse täitmist) ei ole TS-l võimalik pakkuja esitatud dokumentide kaudu kontrollida. Ostu alusdokumentide vormiga III pakkuja kinnitab, et neil on olemas eelnev kogemus hankelepinguga seotud valdkonnas ning et nad on viimase viie aasta jooksul arvates hanketeate avaldamisest täitnud nõuetekohaselt vähemalt kaks hankelepinguga seotud valdkonnas sõlmitud lepingut. Lisaks tuuakse vormil välja hankelepinguga seotud valdkonnas sõlmitud olulisemate lepingute andmed – tellija nimi, lepingu sisu (rekonstrueeritud torustiku pikkus ja läbimõõt), lepingu periood (kuu täpsusega) ja lepingu maksumus käibemaksuta. Aga mitte ühelgi viisil ei ole võimalik TS-l kontrollida, kas varasema lepingu sisuks oli „eelisoleeritud lekkeavastamise signaaltraatidega terastorudest maa-aluse kaugküttetorustiku (DN 40…200 pikkusega vähemalt 200 m) ehitamist“ või mitte. Ka KIKi juhis p 13 järgi ainuüksi üldisest kinnitusest, et pakkumus vastab kõikidele hanke tingimustele, ei piisa. Antud rikkumise osas finantsmõjuga tähelepanekut ei tehta, sest audiitorite hinnangul antud rikkumine ei kahjusta EL finantshuve. Hankesse esitati 9 pakkumust, mis kõik vastasid tähelepanekus välja toodud tingimusele. Edukaks osutus madalaima hinnaga pakkumus. Risk: Esineb oht, et TS poolt seatud hanketingimust ei ole võimalik nõutud dokumentide kaudu kontrollida, mistõttu satub ohtu hanke läbipaistvus ja hankes osalejate võrdne kohtlemine ning seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral TS kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus RÜ-le: Soovitame RÜ-l edaspidi tõhusamalt kontrollida RHS-ist tulenevate nõuete täitmist ja jälgida, et TS kehtestatud hanketingimused oleksid põhjendatud ja kontrollitavad. 29 KIKi juhatuse 11.12.2020. a otsus nr 1-25/2746 30 TS ostu eeldatav maksumus oli 750 000 eurot, mis ei olnud RHRis avalikustatud 27 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne RÜ kommentaar: Täname audiitorit soovituse eest ja pöörame kontrollimisel tähelepanu TS kehtestatud hanketingimuste põhjendatusele ja nende sisulisele kontrollimisele/ kontrollimise võimalikkusele. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: Gunnar Vaikmaa, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest. 28 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne TÄIENDAVAD SOOVITUSED Soovitus nr 1 – Täiendada RÜ töökorda ja hangete kontroll-lehti KIKi hanke kontrolli protseduurireeglite järgimise testimisel selgus, et olulises osas on hangete kontrollitoimingud olnud väga põhjalikud, kontroll-lehtedel on olemas küsimuste vastused ning kontrollijad olid lisanud kontroll-lehe märkuste lahtrisse omapoolsed hinnangud. Kõik testimisel olnud hangete kontroll-lehtede vormid olid kinnitatud RÜ juhi poolt 14.04.2022. Lisaks esitati audiitoritele veebruar-aprill 2023 kinnitatud hangete KL-d, mida hakati kasutama peale kinnitamist. 2023. aastal kinnitatud KIKi erinevatel hanke kontroll-lehtedel olid olulises osas olemas KAMIN-s välja toodud TS ostuga seotud kontrollikohad ja KAMIN-a lisas 5B olevad kontrollküsimused. Siiski leidsid audiitorid, et osadel kontroll-lehtedel puuduvad kontrollküsimused või on küsimused liiga üldised, mistõttu võivad jääda mingid olulised hankemenetluse etapid kontrollimata. Puudusid või jäid ebaselgeks järgmised kontrollikohad: 1) avatud hankemenetluse kontroll-lehtede (RÜ töökorra lisad 15 ja 27) puudub küsimus, millega kontrollitakse, kas ehitustööde hankelepingu korral on hankija kontrollinud pärast hankelepingu sõlmimist lisandunud alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist; 2) avatud hankemenetluse eelkontrolli ja RHS § 3 eelkontrolli kontroll-lehtedel (RÜ töökorra lisad 10 ja 12) puuduvad kontrollküsimused, millega kontrollitakse, kas vastavustingimused ei ole põhjendamatult piiravad; 3) avatud hankemenetluse kontroll-lehel (RÜ töökorra lisa 15) küsimus nr 57 „Kas hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimused, vastavustingimused ja tehniline kirjeldus ei ole piiravad isikute suhtes, kes tegutsevad mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis?“ ei ole lõpuni selge, kas küsimusega kontrollitakse ka seda, et kvalifitseerimistingimused, vastavustingimused ja tehniline kirjeldus ja hankelepingu tingimused ei tohi olla piiravad ka isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis. Lisaks sõna „hanketeates“ tuleks täiendada sõnadega „… ja hanke alusdokumentides“. 4) avatud hankemenetluse kontroll-lehtedelt (RÜ töökorra lisad 10 ja 15) puuduvad KAMINa lisa 5B küsimused nr 35 Kas hankija on kontrollinud eduka pakkumuse vastavust? ning nr 41 Kas hankija on teinud edukaks tunnistamise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse? 5) KIKi juhatuse 10.04.2023 otsusega nr 1-7/26 kinnitati RÜ töökorra lisad 27 – 29 (kehtestati II tasandi hankekontrolli jaoks eraldi kontroll-lehed). Aga RÜ töökord nimetatud lisadele ei viita. Lisaks selgus hankeprotseduuride testimisel, et TS ostude 24301231 ja 231656 lepingumuudatuste hindamisel on RÜ öelnud, et „vastavust RHS §-le 3 kontrollida ei ole vaja“, kuna tegemist oli VÕS alusel täiendava tähtaja andmisega“. Audiitorid ei ole RÜga lõpuni nõus, sest õiguskaitsevahendi rakendamisel ei ole lubatud teha varjatud kujul hankelepingu muutmist. Teisisõnu kui õiguskaitsevahendi rakendamise käigus asutakse tegema lepingut rikkunud ettevõtjaga kompromisse, on tegemist ikkagi lepingu muutmisega, mille õiguspärasust tuleb hinnata RHS § 3 alusel. Soovitus: Soovitame RÜ-l täiendada/täpsustada RÜ töökorda ja hangete kontroll-lehti/kontrollküsimusi tähelepanekus välja toodud viisil. Samuti soovitame RÜ-l edaspidi TS ostude lepingumuudatusi hinnata lähtuvalt RHS §-st 3 ning täita vastavad kontroll-lehed. 31 kontroll-lehte „Lepingu muutmine (mittehankija)“ lisa 19 ei ole koostatud 29 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne RÜ kommentaar: Täname soovituse eest. Vaatame üle RÜ töökorra ja hangete kontroll-lehed ning täiendame kontrollküsimusi. TS ostude lepingumuudatustel täidame edaspidi vastavad kontroll-lehed. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: Gunnar Vaikmaa, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest. 30 SA KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelaudit – lõpparuanne LISA 1 – Koondhinnang auditeeritava asutuse JKS-ile Põhinõue Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 4. Piisavad ja asjakohased X juhtkonna kontrollid Koondhinnang KIKi kui RÜ JKS-ile X 31  Hr Andrus Treier SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Meie 29.08.2023 nr 10-5/5561-1 [email protected] Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Treier Edastame Teile Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus kui rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi järelauditi lõpparuande nr JKS-55/2023. Lõpparuandesse on lisatud rakendusüksuse ja korraldusasutuse esitatud kommentaarid, mis sisaldavad tähtaegu auditi soovituste rakendamise osas. Aruandes toodud soovituste rakendamist hindab korraldusasutus. Lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele annab auditeeriv asutus. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: JKS auditi lõpparuanne Sama: Hr Kristen Michal, Kliimaministeerium ([email protected]); Hr Lauri Läänemets, Siseministeerium ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Ingrid Kuld 5885 1358 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272