Keskastmejuhtide arendusprogramm ja valikmoodulid

Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 1 Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS Programmi tellija: Rahandusministeerium Koolituse korraldaja: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Koolitust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Praxise Akadeemia on 2011. aastal loodud Praxise koolituse- ja arendustegevuse keskus, mis pakub lahendusi riigivalitsemise mõistlikuks korraldamiseks ja keeruliste poliitikaprobleemide lahendamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis Rahandusministeerium Tornimäe 5, III korrus Endla 13 10145 Tallinn 10122 Tallinn tel 640 8000 tel 611 3558 www.praxis.ee www.fin.ee [email protected] [email protected] 2 Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS Sisukord 1. Arendusprogrammi taust ja eesmärgid .................................................................................... 4 2. Arendusprogrammi ülesehitus ................................................................................................ 5 3. Programmi sisu....................................................................................................................... 6 3.1. Sissejuhatus arendusprogrammi ..................................................................................... 6 3.2. I moodul: keskastmejuhi rollitunnetus ja enesejuhtimine .............................................. 6 3.3. II moodul: inimeste juhtimine.......................................................................................... 6 3.4. III moodul: Strateegiline juhtimine ja poliitikakujundamine oma valdkonna arendamisel ......................................................................................................................................... 7 3.5. IV moodul: Koostöö ja koordinatsioon. Kommunikatsioon ja eneseväljendus. .............. 7 3.6. V moodul: protsesside juhtimine ..................................................................................... 7 3.7. Arendusprogrammi kokkuvõte ja arenguplaanid ............................................................ 8 3.8. Individuaalne arendustegevus ja rühmatöö .................................................................... 8 3 Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS 1. Arendusprogrammi taust ja eesmärgid Rahandusministeerium on alates 2013. aastast alustanud tööd avaliku teenistuse keskastmejuhtide süsteemse arendamisega, eesmärgiga ühtlustada ja tõsta juhtimiskvaliteeti avalikus teenistuses. Teostati keskastmejuhtide uuring, loodi keskastmejuhtide kompetentsimudel ning visioon nende terviklikust arendamisest. 2014. aastal töötati välja ning viidi ellu keskastmejuhtide arendusprogrammi pilootprojekt, mis hõlmas 30 keskastmejuhti ministeeriumitest, põhiseaduslikest institutsioonidest ja Riigikantseleist. Pilootprogramm pidas testimisele vastu, saades osalejatelt heakskiidu ning seetõttu ollakse valmis arendusprogrammiga edasi minema ehk pakkuma seda suuremale hulgale keskastmejuhtidele, et muutus selle juhtimistasandi juhtimisvõimekuses oleks märgatavam ja mõjusam. Programmi eesmärgiks on :  arendada süsteemselt keskastmejuhtide olemasolevat potentsiaali ja pädevust ning suurendada seeläbi tõhusat riigivalitsemist, kus oleks kesksel kohal asutustevaheline koostöö  motiveerida osalejaid kujundama ühtseid väärtusi ning arendada juba olemasolevaid koostööoskusi  suurendada sihtrühma soovi siduda oma tulevikuplaane avaliku teenistusega  tõsta osalejate valmidust oma töövaldkonnas suuremat vastutust võtma  parandada juhtide teadlikust oma isiklikust võimekusest ja selle süsteemse arendamise võimalustest Osalenu saab programmi läbimisega:  arendada oma juhtimisealaseid teadmisi ja oskusi;  täiendada oma juhtimisalast tööriistakasti;  tunnustatud professionaalidelt tuge tööalaste probleemide lahendamiseks;  luua koostöövõrgustiku, kellega oma juhtimisalaseid küsimusi arutada. 4 Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS 2. Arendusprogrammi ülesehitus Programmi ülesehitus toetab avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudelis määratletud juhtimiskompetentside arendamist (vt joonis 1), moodulid on põhjalikumalt lahti kirjeldatud järgmises osas. Joonis 1. Programmi ülesehitus, moodulite maht ja koolitajad Kokku on arendusprogrammi maht osaleja kohta 15 päeva, sealhulgas 12 koolituspäeva (koos algus- ja lõpuüritusega) ning 3 päeva individuaalseid arendustegevusi (personaalne arengutugi, töövari) ja rühmatööd (kogu grupile ühine ülesanne). Lisaks teevad osalejad individuaalselt tööd isikliku arengukavaga. Kuna sihtrühmaks on praktikud, juhipositsiooni omavad inimesed ehk need, kes on avatud aruteludele, oma mõtete jagamisele, uudsetele lähenemistele, rakendatavatele võtetele, siis jälgime kõikide koolitusmoodulite puhul järgmisi metoodilisi põhimõtteid:  koolitajad põimivad teoreetilisi aluseid praktiliste näidetega materjali esitamisel, jagavad parimaid praktikaid ja kasulikke näiteid nii Eestist kui rahvusvaheliselt, julgustavad osalejaid kaasa rääkima ja küsimusi esitama;  osalejatel võimaldatakse saadud teadmised oma töö ja igapäevaste vajaduste kontekstis läbi mõelda - koolitajad pakuvad harjutusi, meetodeid, tööriistu, mida juhid saavad nii koolituse käigus kui oma igapäevatöös katsetada/rakendada;  viime osalejad kokku erinevate tasandite juhtidega, et neil tekiks ettekujutus nii tippjuhi kui ka enda kui keskastmejuhi rollist ning nad õpiksid teiste juhtide kogemustest lähtuvalt erinevaid olukordi lahendama või juhtimistööriistu kasutama (nt meistriklassi formaat);  kasutame täiendavaid eksperte, kes on oma valdkonnas või nišis tõelised ’profid’ ja kes seeläbi saavad juhte inspireerida või mingil teemal tavapärasest sügavamalt mõtlema panna. 5 Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS 3. Programmi sisu 3.1. Sissejuhatus arendusprogrammi Programmi sissejuhatuseks korraldame eraldi nö kick-off ürituse, mille käigus tutvustatakse algavat arendusprogrammi. Üritus on mõeldud pärastlõunase mitteformaalse kokkusaamisena, kus lisaks info saamisele tekib ka osalejatel võimalus üksteisega tutvuda ja võrgustuda. Samuti on see üritus kasulik selleks, et enne programmi sisulist algust saaks koolitajad grupiga tutvuda ning vestelda. Selle kohtumise käigus kuulame ka osalejate ootusi programmile ja räägime nendega läbi eesootavad tegevused ning sõlmime nendega kokkulepped aktiivseks ja pühendunud osalemiseks nii koolitusmoodulites kui ka vahepealsetes individuaalsetes ja rühmaülesannetes. Ürituse maht: 2 tundi Toimumiskoht: Tallinn 3.2. I moodul: keskastmejuhi rollitunnetus ja enesejuhtimine Moodul keskendub keskastmejuhi rollile, mõtestades seda lahti kolmest erinevast vaatenurgast. Esiteks käsitletakse keskastmejuhi rolli ja ülesandeid suhtes teiste juhtimistasanditega – tippjuhtide ja esmatasandi juhtidega. Sissejuhatusena käiakse läbi kõik olulised juhtimisfunktsioonid keskastmejuhi rollist lähtuvalt, moodustades sellega tervikliku arusaama neist juhtimisülesannetest, mida keskastmejuht täidab. Teiseks teemaks on enesejuhtimine, mille eesmärk on teadvustada enesearendamise tähtsust, sisu ja ka meetodeid. Selline teemakäsitlus on heaks aluseks, et osalejad saaksid kogu programmi vältel läbivalt tegeleda eneseanalüüsiga ning oleksid võimelised koostama endale arenguprogrammi. Kolmas teema on seotud keskastmejuhi väärtustega ja riigimeheliku käitumisega. Keskastmejuhtide käitumine täidab oma meeskonna suhtes ka nn majaka ja suunava eeskuju rolli. Seetõttu on väga oluline, et nende väärtused ja eetilised tõekspidamised oleksid sellised, mis ka meeskonda õigel teel hoiab. Just riigimehelikkuse ja eeskujuks olemise kompetentse tuleb sisustada ka avaliku eetika ja väärtustega, et juhid õpiksid enda käitumist analüüsima eetilisest vaatevinklist. Mooduli maht: 3 koolituspäeva Toimumiskoht: Tallinnast väljas, ööbimisega 3.3. II moodul: inimeste juhtimine Moodulis käsitletakse inimeste juhtimist keskastmejuhi vaatest lähtuvalt. Keskastmejuht on eelkõige inimeste juht. Seetõttu on oluline, et keskastmejuht mõistab inimeste juhtimise põhimõtteid ja süsteemi, sh nende tööle eesmärgi andmine, igapäevane juhtimine ja toeks olemine, hindamine ja tagasiside ning sellest tulevad tagajärjed (tasu, areng ja karjäär). Juhil on alati vaja silmas pidada, et kuigi asutuses on olemas personalijuht, siis inimeste igapäevane vahetu juhtimine ei ole mitte personalijuhi, vaid just keskastmejuhi ülesanne. Inimesed soovivad töötada asutustes ja töökohtadel, mis pakuvad neile lisaväärtust, arendavad, innustavad; kus on nii protsessile kui tulemustele orienteeritud organisatsioonikultuur ja mille juhid ka enda arenguga tegelevad. Mooduli maht: 2 koolituspäeva Toimumiskoht: Tallinn 6 Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS 3.4. III moodul: Koostöö ja koordinatsioon. Kommunikatsioon ja eneseväljendus. Moodul seob omavahel kokku koostöö, suhtevõrgustike loomise ja kommunikatsiooni keskastmejuhi töös. Ühine nimetaja on seejuures suhtlemisoskus, mis on oluline eeldus suhtevõrgustike loomiseks, koostöö toimimasaamiseks ning oma mõtete selgelt edasiandmiseks mistahes sihtrühmades. Alustatakse koostöö ja koordinatsiooni olulisusest (nö makrotasand) riigis kui tervikus liikudes edasi keskastmejuhi meeskonnatööoskusteni ja suhtevõrgustikeni (nö mikrotasand). Kommunikatsiooni- ja koostööoskus on oluline ka riigi ja asutuse kuvandiga seoses, seetõttu käsitletakse ka koostöösuhete loomist meedia ja ühiskondlike partneritega. Kommunikatsiooni teemades keskendutakse sellele, milline on efektiivne sõnum, kes on sihtrühmad ja kuidas tekitada neis usaldust, kuidas kasutada erinevaid kommunikatsioonikanaleid ning kuidas end positsioneerida erinevates kommunikatsiooniolukordades. Samuti puudutakse kuvandi teemat seoses virtuaalmaailmaga ja arutletakse online- ja sotsiaalmeedia eripärade ning nende kasutamise üle. Suhtevõrgustikud on moodulis läbiv teema, mida käsitletakse nii koostöö kui kommunikatsiooni võtmes. Mooduli maht: 2 koolituspäeva Toimumiskoht: Tallinn. 3.5. IV moodul: Strateegiline juhtimine. Sissejuhatus poliitikakujundamisse Moodulis keskendutakse avaliku sektori keskastmejuhi rollile strateegilises juhtimises. Kuna keskastmejuhi roll on olla muutuste eestvedajaks (koostöös tippjuhiga), on oluline osalejatega lahata ka Eesti riigivalitsemise arenguvajadusi. Moodulis luuakse seosed valdkonna strateegilise juhtimise, eelarvestamise ja poliitikakujundamise vahel. Poliitikakujundamise kontekstis mõtestatakse erinevate tasandite rollide üle selles, analüüsitakse praegusi tugevusi ja nõrkusi ning arutletakse ka valdkondadevaheliste seoste üle. Osalejad pannakse kaasa mõtlema selle üle, kuidas praktiliselt saaks Eesti poliitikakujundamise probleeme lahendada. Samuti antakse neile ülevaade poliitika analüüsi võimalustest ja arutletakse teadmispõhise poliitikakujundamise edendamise üle. Viimases on oluline roll ka teadmiste kaasamisel riigisektori välistelt osapooltelt ja seetõttu arutletakse ühiskondlike partnerite esindajatega koos selle üle, kuidas partnereid poliitika kujundamisse sisukamalt kaasata. See teema omakorda toimib ühendava lülina järgmise mooduliga, mis keskendub koostööle ja võrgustikele. Mooduli maht: 2 koolituspäeva Toimumiskoht: Tallinnast väljas, ööbimisega 3.6. V moodul: Poliitikakujundamine. Protsesside juhtimine Jätkub IV moodulis käsitletud poliitikakujundamise teema. Teises osas käsitletakse protsessijuhtimist juhtimismudelina ja mõttemallina, millega tõhustada oma tööd. Nt on protsessijuhtimine üks viis optimeerida ka ressursikasutust ja teisalt annab konkreetse protsessi ressursivajaduse hindamine võimaluse saada väärtuslikku juhtimisinfot. Osalejatele õpetatakse protsessipõhist mõtlemist juhtimises, alates protsesside määratlemisest kuni nende ümberkujundamiseni. Arutletakse, kuidas seda mõtlemist oma töös targalt rakendada. Selle mooduli aluseks on strateegilise juhtimise moodulis omandatud teadmised, sest protsesside määramine algab asutuse missioonist, visioonist ja strateegilistest eesmärkidest. Iga tasandi juht peab mõistma protsesside sisendeid ja väljundeid, olema oma korraldustes selge ning hoidma soovitavat tulemust pidevalt silme ees. Mooduli maht: 2 koolituspäeva Toimumiskoht: Tallinn 7 Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS 3.7. Arendusprogrammi kokkuvõte ja arenguplaanid Arendusprogrammi lõpuüritusel tutvustavad osalejad rühmatööna valminud lõputööd ja reflekteerivad oma isiklike arenguplaanide koostamisega seotud õppetunde ning kogu programmi jooksul õpitut. Selline lähenemine rõhutab osalejaid vastutust võtma ning innustab neid oma edasise arengu peale mõtlema, oma arengut analüüsima ja teadlikult suunama. Isiklike arenguplaanide koostamisel peavad osalejad käsitlema kõiki keskastmejuhtide kompetentse ning seega annab see hea võimaluse ka programmi vältel omandatut kinnistada ning reflekteerida. Ürituse maht: 6 tundi Toimumiskoht: Tallinn 3.8. Individuaalne arendustegevus ja rühmatöö Individuaalsete arendustegevuste ja rühmatöö tegevused ning nende seosed arendatavate kompetentsidega ning isikliku arengukavaga on esitatud alljärgneval joonisel: Joonis 2. Individuaalsete arendustegevuste ja rühmatöö kontseptsioon. Arendusprogrammis on läbivalt mõeldud sellele, kuidas toetada osalejate tööd enesearendamisel. Selleks pakume välja kombineeritud lähenemise, mis koosneb järgmistest põhikomponentidest:  Koolitusmoodulite käigus keskastmejuhi rolli läbiv mõtestamine ja seostamine enda arenguvajadustega. See paneb osalejad kõigil koolituspäevadel analüüsima enda käitumist, seniseid rolle ja tegema järeldusi enesearendamise vajaduste kohta, tegeledes kogu programmi vältel sisendi kogumisega enda arenguplaani. See töö toimub enamasti enesereflektsiooni teel nii individuaalselt kui rühmas.  Koolitusmoodulite vahel tegelevad juhid valdavalt individuaalse arendustööga: 8 Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS o Enesekohane kompetentside hindamine – keskastmejuhi kompetentsimudelile tuginev enda tugevusi ja nõrkusi hinnata võimaldav meetod, mis on kasulik eelkõige isikliku arengu eesmärgil. o I personaalne arengutoe sessioon – arendusprogrammi alguses, et iga osaleja saaks professionaalse abilise toel tegeleda (sh ka enesehindamise tulemusel selgunud) enesearendamise vajaduste mõtestamisega. o Töövarjutamine – saada teiste juhtide jälgimise läbi enesele mõtteainest erinevatest juhi käekirjadest, näiteid teiste juhtide juhtimisvõtetest ja -praktikast. Samas avardada oma suhetevõrgustikku - luua kontakte teiste organisatsioonide juhtidega ning tutvustada ennast teistele juhtidele, pakkuda varjutatavale juhile tagasisidet. o Individuaalne töö eneseanalüüsi ja arengueesmärkidega: osaleja täiendab oma esialgseid arengueesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks. o Enesekohane kompetentside kordushindamine – võimaliku muutuse jälgimiseks, mis on saavutatud arendusprogrammi jooksul. o II personaalne arengutoe sessioon – arenguprogrammi lõpus, et iga osaleja saaks programmi lõppedes koos professionaalse abilisega läbi arutada oma senised saavutused, edasise arengu eesmärgid ja tegevuskava. o Tulemusena koostab osaleja endale isikliku arengukava, rõhuasetusega tema järgmistele võimalikele arendustegevustele ja -valdkondadele.  Programmi jooksul koostavad osalejad ühise rühmatöö, mille käigus nad analüüsivad ja teevad ettepanekuid mõnel inimeste juhtimise ja/või riigivalitsemise arendamise teemal. Kokkuvõttes saavad osalejad praktilise kogemuse eneseanalüüsi ja -arendamisega, mida toetavad vajalikud juhised, professionaalsed personaalsed arengutoe sessioonid, mitmekülgsed võimalused teiste osalejatega enesearengu teemadel arutleda ja reflekteerida, aga ka reaalselt koostööd teha mingi tulemuse saavutamiseks. Iga tegevuse lõpus soovitame osalejatel kasutada enesereflektsiooni lehti – nii ei unune mõeldud mõtted ja olulised kogemused. Nende koondamise tulemusel valmib igal osalejad isiklik arenguplaan, milles juht on läbi mõeldud ja endaga kokkuleppe sõlminud järgmiste arengueesmärkide ja olulisemate tegevuste osas. 9 Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2017. aastal Rahandusministeerium kutsub keskastmejuhte ministeeriumidest, ametitest, inspektsioonidest, Riigikantseleist, põhiseaduslikest institutsioonidest, kohtutest, kaitseväest, prokuratuurist, Rahvusarhiivist, Häirekeskusest ning vanglatest osalema juhtimisteemalistes valikmoodulites. Valikmoodulite teemad on kooskõlas avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudeliga. Eesmärk on tuua juhtideni teadmised ja oskused, mis lähtuvad igapäevatöö vajadustest ja on vahetult rakendatavad. Kokku tulevad erinevate asutuste esindajad, millega tekib võimalus ühisteks aruteludeks ja koostööks. Valikmoodulite läbiviimist korraldab Rahandusministeerium koostöös mõttekojaga Praxis. 2017. aastal toimuvad valikmoodulid kolmel juhtimisteemal:  Tõhus ja mõjus tööprotsesside juhtimine;  Koosolekute juhtimine;  Ajajuhtimine. Koolitusgrupi suurus on teemakäsitluse praktilisest iseloomust tulenevalt 12 inimest. Koolitajad on Ants Sild, Margus Nurk, Annika Uudelepp ja Marko Rillo. Valikmoodulis osalejad saavad: - süvendatult arendada oma juhtimisalaseid teadmisi ja oskuseid; - täiendada oma juhtimisalast tööriistakasti; - võimaluse keskenduda just neile huvipakkuvatele küsimustele ja probleemidele; - luua koostöövõrgustiku juhtimisalaste küsimuste arutamiseks. Sihtrühm ja valikukriteeriumid Osalema oodatakse keskastmejuhte1, kes on end oma valdkonnas ja tippjuhtide silmis tõestanud professionaalid ja kes soovivad arendada oma kompetentsust valikmooduli teemal. Eeldused kandidaadile:  meeskonnajuhtimise vahetu kogemus2;  soov arendada ennast ja teisi;  soov siduda end jätkuvalt avaliku teenistusega;  valmisolek pakkuda välja teemakohaseid kaasuseid (probleemid, situatsioonid, küsimused), et neid üheskoos koolitusgrupiga lahendada;  kõrgharidus;  soovitavalt B2 tasemel inglise keele oskus (Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi järgi). 1 Keskastmejuht on asutuse juhile (nt kantsler, peadirektor) või tema asetäitjale (nt asekantsler, peadirektori asetäitja) vahetult alluv juht, kellel on vahetuid alluvaid. Sihtrühma ei arvata tippjuhtide vahetus alluvuses olevaid tippspetsialiste, kes juhivad protsesse, kuid kel pole struktuuris määratletud alluvaid. 2 Valiku tegemise vajadusel eelistame suuremate meeskondade ja pikema kogemusega juhte. Kandideerimis- ja valikuprotsess Valikmoodulitesse saab kandideerida asutuse koolitus- või personalijuhi kaudu. Iga ministeerium, amet, inspektsioon, Riigikantselei, põhiseaduslik institutsioon, kohtud, kaitsevägi, prokuratuur, Rahvusarhiiv, Häirekeskus ning vanglad saavad igasse valikmoodulisse esitada ühe kandidaadi. Registreerimistähtaeg on kolmapäev 30. november 2016. Registreerunud kandidaatide vahel teevad lõpliku valiku Rahandusministeerium ja Praxis hiljemalt 19. detsembriks 2016. Valikul lähtutakse kandidaadi vastavusest esitatud nõuetele, tema motivatsioonist ja soovist pühenduda juhikarjäärile avalikus teenistuses ning tema valmisolekust pakkuda välja ja käsitleda koolitusel teemakohaseid praktilisi juhtumeid. Valikmooduli koolitaja ehitab koolituse üles osalejatelt saadud sisendi alusel. Kandideerimiseks tuleb esitada oma eluloolised andmed, vastused motivatsiooni ja pühendumist selgitavatele küsimustele ning kolm situatsiooni ja/või probleemi koolituse teemal. Kandideerimine on veebipõhine. Asutuse välja valitud ja kandideerima esitatud juhid saavad veebilingi oma asutuse koolitus- või personalijuhilt. Kui kandidaat on saanud Praxise poolt kinnituse, et ta on valitud valikmoodulis osalejaks, esitab kandidaadi personaliosakond kinnituskirja selle kohta, et organisatsioon näeb selle teenistuja arengupotentsiaali, ootab tema enesearendamist juhina, võimaldab talle valikmoodulis osalemiseks aja ning katab tema koolituskulud3, kui kandidaat valikmooduli katkestab4. Valikmoodul on osalejale ettenähtud mahus läbimise korral tasuta. Valikmooduleid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest. Valikmoodulid toimuvad Tallinnas. Osalejatele on kaetud koolitamise, materjalide ja kohvipauside kulud. Valikmoodulites ei kaeta lõunasöögikulusid ning lähetusega seonduvaid kulusid. Valikmoodulite maht ja kuupäevad Maht Valikmoodulite teemad Koolitaja päevades Aeg Tõhus ja mõjus tööprotsesside juhtimine Ants Sild 1,5 8.-9. märts 2017 Margus Nurk, 1 Koosolekute juhtimine Annika Uudelepp 27. aprill 2017 Ajajuhtimine Marko Rillo 1 16. mai 2017 Lisainformatsioon: Tiina Tambaum, juhtimisalaste valikmoodulite projektijuht Praxises (640 8004, [email protected]). 3Koolituskoha kulu = valikmooduli maksumus/planeeritud koolitatavate arv (1-päevane valikmoodul 190 €, 1,5-päevane 290 €, sh km). 4 Registreerub, kuid jätab tulemata või teavitab mitteosalemisest ette vähem kui 5 tööpäeva ning talle ei leita asendajat. Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 1 Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS Programmi tellija: Rahandusministeerium Koolituse korraldaja: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Koolitust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Praxise Akadeemia on 2011. aastal loodud Praxise koolituse- ja arendustegevuse keskus, mis pakub lahendusi riigivalitsemise mõistlikuks korraldamiseks ja keeruliste poliitikaprobleemide lahendamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis Rahandusministeerium Tornimäe 5, III korrus Endla 13 10145 Tallinn 10122 Tallinn tel 640 8000 tel 611 3558 www.praxis.ee www.fin.ee [email protected] [email protected] 2 Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS Sisukord 1. Juhtimisteemaliste koolituste taust ja eesmärgid ..................................................................... 4 2. Valikmoodulite teemad ja metoodika...................................................................................... 5 3. Valikmoodulite sisu ................................................................................................................ 6 3.1. Tõhus ja mõjus tööprotsesside juhtimine........................................................................ 6 3.2. Koosolekute juhtimine ..................................................................................................... 6 3.3. Ajajuhtimine..................................................................................................................... 7 3 Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS 1. Juhtimisteemaliste koolituste taust ja eesmärgid Rahandusministeerium on alates 2013. aastast alustanud tööd avaliku teenistuse keskastmejuhtide süsteemse arendamisega, eesmärgiga ühtlustada ja tõsta juhtimiskvaliteeti avalikus teenistuses. Teostati keskastmejuhtide uuring, loodi keskastmejuhtide kompetentsimudel ning visioon nende terviklikust arendamisest. 2014. aastal töötati välja ning viidi ellu keskastmejuhtide arendusprogrammi pilootprojekt, millega jätkatakse aastatel 2015-2017. Samal perioodil pakutakse keskastmejuhtidele lisaks arendusprogrammile avaliku teenistuste keskastmejuhtide kompetentsimudeliga kooskõlas olevaid valikmooduleid. Nende eesmärk on viia juhtideni teadmised ja oskused, mis oleksid võimalikult lähedal igapäevatööle ning koheselt praktikas rakendatavad. Lisaväärtuseks on erinevate asutuste esindajate kokkutoomine ühiseks aruteluks ja koostöö soodustamiseks. Osalenu saab koolituste läbimisega:  süvendatult arendada oma juhtimisealast oskusteavet talle huvipakkuvas valdkonnas  keskenduda just teda puudutavatele küsimustele ja probleemidele  täiendada oma juhtimisalast tööriistakasti  luua koostöövõrgustiku, kellega oma juhtimisalaseid küsimusi arutada 4 Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS 2. Valikmoodulite teemad ja metoodika Perioodil 2015-2017 toimuvad valikmoodulid kuuel erinevatel juhtimisalasel teemal (vt joonis 1), millest aastal 2017 pakutakse kolme: Tõhus ja mõjus tööprotsesside juhtimine; Koosolekute juhtimine ja Ajajuhtimine. Joonis 1. Valikmoodulite teemad, moodulite maht ja koolitajad Iga teemat pakutakse kahele grupile, grupi suurus on 12 inimest. Valikmoodulid on praktilise suunitlusega. Vähemalt 75% koolitusest kaetakse aktiivõppe, st osaleja aktiivset panustamist eeldavate meetoditega. Olulisel kohal valikmoodulites on osalejate endi teemakohased ja aktuaalsed situatsioonid, probleemid, küsimused, mida koolituste käigus lähemalt käsitletakse. Nende kaasuste kirjeldusi oodatakse osalejatelt juba enne koolitusi (täpsemalt sellele registreerimise käigus) ning need on koolitajatele sisendiks koolituse sisu viimistlemisel osalejate vajadustele vastavaks. 5 Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS 3. Valikmoodulite sisu 3.1. Tõhus ja mõjus tööprotsesside juhtimine Valikmoodulis juurutatakse osalejates protsessipõhist mõtlemist, protsesside määratlemisest kuni nende ümberkujundamiseni. Arutletakse, kuidas seda mõtlemist oma töös targalt rakendada – et töö protsessidega ei oleks eesmärk omaette, vaid see toimiks tõesti abivahendina tõhusaks ja mõjusaks töökorralduseks. Tähelepanu pööratakse osalejate kogemusele ja kokkupuutepunktile teemaga – milline on osalejate organisatsioonides protsesside juhtimise tava/praegune olukord, millised on peamised probleemid, mille vastu põrkutakse, kuidas neid ületada. Arutelude ja praktiliste tööde käigus otsitakse tõstatatud küsimustele üheskoos lahendusi, kasutades selleks protsessijuhtimise praktilisi tehnikaid. Koolituse käigus tutvustatavad praktilised tööriistad (loetelu ei ole lõplik ning täieneb vastavalt osalejate poolt esitatud ootustele): 1. Organisatsiooni väärtussüsteemi loomine ja väärtusahela kirjeldamine. 2. Organisatsiooni võimekused – põhi- ja tugiprotsesside määratlemine. 3. Protsessi praktiline kirjeldamine (töövoog, BPMN keele kasutamine jne). 4. Protsesside efektiivistamine ja valikud erinevate kriteeriumide vahel. Mooduli maht: 1,5 koolituspäeva Toimumiskoht: Tallinn 3.2. Koosolekute juhtimine Arvestades praktikas ettetulevaid probleeme ja tüüpilisi komistuskohti keskendutakse koosolekute käsitlemisel kolmele teemale - koosolekute kavandamine, koosoleku ohjamine ja tulemuste kindlustamine. Koosolekute kavandamise teema annab vastuse küsimustele: kas, millise eesmärgiga ja kuidas koosolekut teha ning millised on tulemuse saavutamiseks vajalikud ettevalmistustegevused. Koosolekute ohjamisel toome välja peamised riskid, juhi ülesanded riskide maandamiseks ja selleks vajalikud tegevused/oskused. Tulemuste kindlustamise teema juures keskendutakse koosoleku juhi erinevatele võimalustele kokkuvõtte ja kokkuleppe tegemiseks, selle vormistamise küsimustele ja jätkutegevustele kokkulepete realiseerimiseks. Koolituse valdav lähenemisviis on “praktikult - praktikule”, seejuures toetutakse koolitaja kogemusele ja osalejate väljapakutud näidetele, juhtumitele. Koolituse käigus tutvustatavad praktilised tööriistad (loetelu ei ole lõplik ning täieneb vastavalt osalejate poolt esitatud ootustele): 1. Ajurünnakute ja koolitajate poolt ettevalmistatud eeskuju põhjal töötatakse välja “hea tava” tüüpi reeglite kogum koosolekute tõhusaks läbiviimiseks. Osalejad saavad seda loetelu vastavalt erinevate koosolekute vajadustele kasutada koosoleku alguses “mängureeglite” sõnastamisel. 2. Koosoleku ettevalmistavate tegevuste loetelu - checklisti tüüpi meelespea. 3. Ideede kaardistamine iganädalase infokoosoleku tõhustamiseks (rakendamiseks) oma meeskonnas. Mooduli maht: 1 koolituspäev Toimumiskoht: Tallinn 6 Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS 3.3. Ajajuhtimine Aeg on piiratuim ressurss, mida kõigil inimestel maailmas on demokraatlikult ja võrdselt jagatud. Samas oskuslik aja juhtimine on oluline eeldus, et oma head ideed ellu viia. Juhi ajale on konkurents ja ta peab oskama sellega tõhusalt ümber käia. See hõlmab tähelepanu jaotamist, info ja ideede talletamist nii, et see on kiiresti leitav ja oleks ülevaade pooleliolevatest ülesannetest. Märksõnad: oma tähelepanu juhtimine, enda kalendri üle kontrolli omamine; keskendumine; reaalsete eesmärkide ja tähtaegade seadmine, kuidas teha õigeid asju õigel ajal ja aega võita? Koolituse eesmärk on anda keskastmejuhile ülevaade põhilistest ajajuhtimise töövahenditest, mille abil isiklikku ajakasutust tõhusamaks muuta. Koolituse käigus tutvustatavad praktilised tööriistad (loetelu ei ole lõplik ning täieneb vastavalt osalejate poolt esitatud ootustele): 1. Test oma aja kasutamise efektiivsuse kohta – kontrollküsimustik, millised on minu harjumused? 2. Tegevuste prioritiseerimise harjutus oma päevaplaanis, tööleht. 3. Meeskondlike prioriteetide seadmine, tööleht. 4. Kontrollküsimustik isikliku ja tööelu tasakaalu kohta. Mooduli maht: 1 koolituspäev Toimumiskoht: Tallinn 7 Saatja: Anne V�lik Saatmisaeg: 3. november 2016. a. 13:42 Adressaat: Elina Vapper Teema: FW: Keskastmejuhtide arendusprogramm ja valikmoodulid Manused: KAJA teavitus 2017.pdf; KAJA programmi tutvustus 2017.pdf; Valikmoodulite teavitus 2017.pdf; Valikmoodulite tutvustus 2017.pdf; KAJA programmi ja valikmoodulite l�bimise tingimused.pdf Tere Elina! Palun registreeri ja saada peadirektorile ja tema aset�itjatele. Personaliosakond ootab kandidaate hiljemalt 28.11.2016. Tervitab Anne From: Anna Laido [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, November 03, 2016 11:46 AM To: RAM Koolitusjuhid ametid ja inspektsioonid (ext) <[email protected]>; RAM Koolitusjuhid p�hiseaduslikud institutsioonid (ext) <[email protected]>; RAM Koolitusjuhid ministeeriumid (ext) <[email protected]>; RAM Koolitusjuhid Muudvalitsusasutused (ext) <[email protected]>; [email protected] Cc: Reelika Rattus <[email protected]>; Cherlin Agu <[email protected]>; [email protected] Subject: Keskastmejuhtide arendusprogramm ja valikmoodulid Head koolitusjuhid Rahandusministeerium kutsub keskastmejuhte ministeeriumidest, ametitest, inspektsioonidest, Riigikantseleist, p�hiseaduslikest institutsioonidest, kohtutest, kaitsev�est, prokuratuurist, Rahvusarhiivist, H�irekeskusest ning vanglatest osalema juhtimisalaste kompetentside arendusprogrammis KAJA ning juhtimisalaste kompetentside arendamise valikmoodulites. Arendusprogramm KAJA Keskastmejuhtide arendusprogrammi KAJA eesm�rk on arendada juhtide juhtimisv�imekust, kujundada �htseid v��rtusi ja arendada meeskondade�lest koost��d. �heaastase programmi v�ltel pakutakse osalejatele terviklikku l�henemist ja mitmekesiseid v�imalusi enda kui keskastmejuhi arengu toetamiseks. 2017. aastal komplekteerime KAJA raames �he grupi ja selles saab osaleda 30 keskastmejuhti. Programm algab 19. jaanuaril 2017 ning kestab 24. novembrini 2017. Tegevus Maht p�evad es Aeg Ava�ritus 0,25 19. jaanuar 2017 I moodul: Keskastmejuhi rollitunnetus ja enesejuhtimine (v�ljas�it) Annika Uudelepp, Riina Varts, Kristjan Otsmann, Leno Saarniit 3 1.�3. veebruar 2017 I individuaalsed arengutoe sessioonid 0,25 m�rts 2017 II moodul: Inimeste juhtimine Riina Varts, Annika Uudelepp 2 6.�7. aprill 2017 III moodul: Koost�� ja koordinatsioon. Kommunikatsioon ja enesev�ljendus Annika Uudelepp, K�lli Sarapuu, Daniel Vaarik 2 24.�25. mai 2017 T��varjup�ev 1 juuni 2017 R�hmat�� 1,5 kogu programmi jooksul IV moodul: Strateegiline juhtimine ja sissejuhatus poliitikakujundamisse (v�ljas�it) Annika Uudelepp ja Marko Rillo 2 22.�23. august 2017 V moodul: Poliitikakujundamine. Protsesside juhtimine Annika Uudelepp, Katrin Pihor ja Ants Sild 2 20.�21. september 2017 II individuaalse arengutoe sessioonid 0,25 oktoober 2017 L�pu�ritus 0,75 24. november 2017 Valikmoodulid Valikmoodulite eesm�rgiks on s�vendatult arendada keskastmejuhtide juhtimisalaseid teadmisi ja oskusi valikmooduli teemal. Valikmoodulite k�igus keskendutakse juhtidele huvipakkuvatele k�simustele ja probleemidele, t�iendatakse juhtimislast t��riistakasti ning toetatakse koost��v�rgustiku teket. Valikmoodulitesse on oodatud need keskastmejuhid, keda pakutava koolituse teema enim puudutab ning kes tunnevad vajadust p�hjalikumate teadmiste omandamise ja oskuste lihvimise j�rele selles. Avame registreerimise k�igi 2017. aastal toimuvate valikmoodulite jaoks korraga, et saaksite aasta koolitusplaanide tegemisel nendega paremini arvestada. 2017. aastal toimuvad j�rgmised valikmoodulid: Valikmoodulite teemad Koolitaja Maht p�eva des Aeg T�hus ja m�jus t��protsesside juhtimine Ants Sild 1,5 8.-9. m�rts 2017 Koosolekute juhtimine Margus Nurk, Annika Uudelepp 1 27. aprill 2017 Ajajuhtimine Marko Rillo 1 16. mai 2017 Registreerimine Palume Teie abi enesearendamisest huvitatud ja motiveeritud keskastmejuhtide leidmiseks arendusprogrammi ja valikmoodulitesse. Keskastmejuht on asutuse juhile (nt kantsler, peadirektor) v�i tema aset�itjale (nt asekantsler, peadirektori aset�itja) vahetult alluv juht, kellel on vahetuid alluvaid. Iga ministeerium, amet, inspektsioon, Riigikantselei, p�hiseaduslik institutsioon, kohtud, kaitsev�gi, prokuratuur, Rahvusarhiiv, H�irekeskus ning vanglad saavad esitada: * 1 kandidaadi arendusprogrammis KAJA osalemiseks; * 1 kandidaadi igasse valikmoodulisse. Registreerimine toimub allj�rgnevate veebilinkide kaudu, mille palume edastada t�itmiseks vaid Teie asutuse poolt v�lja valitud kandidaatidele. * Arendusprogramm KAJA: https://www.surveymonkey.com/r/TN3RWD7. * Valikmoodul �T�hus ja m�jus t��protsesside juhtimine�: https://www.surveymonkey.com/r/MD9FFQM. * Valikmoodul �Koosolekute juhtimine�: https://www.surveymonkey.com/r/MYYYLNY. * Valikmoodul �Ajajuhtimine�: https://www.surveymonkey.com/r/MYZLHMX. Registreerimise t�htaeg on 30. november 2016. Asutuste poolt v�lja valitud ja registreeritud kandidaatide seast teevad l�pliku valiku Praxis ja Rahandusministeerium. Seega k�ik, kes registreerivad, ei p��se automaatselt gruppi, vaid see otsustatakse registreerijate poolt esitatud andmete p�hjal. Lisaks palume, et asutuse personali- v�i koolitusjuht saadaks oma asutuse kandidaadi nime(d) p�rast asutusesisese valiku tegemist ka KAJA ja valikmoodulite projektijuhile Praxises Tiina Tambaumile ([email protected]). See v�imaldab meil hiljem kontrollida, et registreerumiss�steemi kaudu on registreerunud koolitusjuhtide poolt koosk�lastatud isikud. Asutuse v�i personalijuhi kinnituskirju sel korral k�ikide kandidaatide kohta saatma ei pea, need k�sime ainult p�rast grupi komplekteerimist osalejate kohta. Osalejad valitakse v�lja hiljemalt 19. detsembriks 2016. Arendusprogrammi ja valikmooduleid korraldab Rahandusministeerium koost��s Poliitikauuringute Keskusega Praxis ning nende l�biviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest. Palun andke meile teada ka siis, kui Teie asutus ei soovi kandidaate arendusprogrammi ja valikmoodulitesse esitada. P�hjalikuma info arendusprogrammi ja valikmoodulite kohta leiate manustest. T�iendavate k�simustega p��rduge palun Praxise KAJA ja valikmoodulite projektijuhi Tiina Tambaumi poole (e-post [email protected], telefon 640 8004). Heade soovidega, Anna Laido Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond Rahandusministeerium tel 611 3087 [email protected] www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee ? S��sta loodust ja �ra prindi seda e-kirja! K�esolev e-kiri v�ib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Inimressursi juhtimise alaste kompetentside arendusprogrammi KAJA läbimise tingimused1 Arendusprogramm on osalejale programmi läbimisel tasuta ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest. Arendusprogrammi läbimine Arendusprogramm loetakse läbituks, kui isik on osalenud arendusprogrammi kogumahust vähemalt 75% ulatuses. Programmi läbimiseks vajaliku mahu saavutamiseks on mõjuval põhjusel võimalik moodulitest puudumisi jooksvalt kompenseerida programmi läbiviija poolt välja töötatud kodu- ja/või lisatööde tegemisega kuni arendusprogrammi lõpuürituse toimumiseni. Nt kui isik osaleb 60% ulatuses arendusprogrammi kogumahust ja kasutab võimalust puudutud osade kompenseerimiseks (15% ulatuses või üle selle), siis loetakse ta arendusprogrammi läbinuks. Katkestamine Katkestajaks loetakse isik, kes osaleb arendusprogrammi kogumahust vähem kui 75% ning ei kasuta võimalust puudutud osade kompenseerimiseks. Samuti loetakse katkestajaks isik, kes pärast registreerimist ette teatamata ei osale arendusprogrammis või kes teatab oma loobumisest vähem kui 10 tööpäeva enne arendusprogrammi algust (ning talle ei leita asendajat). Katkestamiseks ei loeta olukorda, kus mitteosalemisest ette teatamine toimub vähemalt 10 tööpäeva enne arendusprogrammi algust, ning olukorda, kus arendusprogrammist loobujale leitakse asutuse poolt ja/või asutuste, programmi läbiviija ning Rahandusministeeriumi koostöös arendusprogrammi sihtrühmapõhine asendaja. Kui isik osaleb arendusprogrammi kogumahust vähem kui 50%, siis loetakse ta automaatselt katkestajaks ning talle ei pakuta võimalust puudutud osade kompenseerimiseks. Katkestajate kulude hüvitamine Kui isik ei läbi arendusprogrammi eelpoolnimetatud mahus, ei teavita enda mitteosalemisest programmi läbiviijat õigeaegselt (ning talle ei leita asendajat) või jätab arendusprogrammis osalemata, siis esitab arendusprogrammi läbiviija katkestanud teenistuja asutusele arve koolituskoha hinna ulatuses2. St, et asutus võtab endale kohustuse hüvitada arendusprogrammis osaleja (valituks osutunud kandidaat) koolituskoha kulu täies mahus arendusprogrammi läbiviijale ehk Poliitikauuringute Keskusele Praxis osaleja katkestamise korral, juhul kui asutus ei ole lepinguga pannud vastutust isikule. Kui arendusprogrammis mitteosalemisest teatamine toimub lubatud aja piirides, siis valib arendusprogrammi läbiviija koostöös Rahandusministeeriumiga sobiva osaleja registreerunud kandidaatide seast või pakub asutustele võimaluse esitada lisakandidaate. Kui mitteosalemisest teatamine toimub hiljem, siis peab nõuetele vastava osaleja leidma asutus ise (kas enda asutusest või koostöös arendusprogrammi läbiviija ja Rahandusministeeriumiga teistest asutustest). Kui asutus ei leia nõuetele vastavat osalejat, siis on tegemist katkestamisega ning koolituskoha hind kuulub asutuse poolt hüvitamisele. Arendusprogrammis osalemise tingimuste kohta kinnituskirja esitades kinnitab asutus, et nõustub arendusprogrammi läbimise tingimustega. Asutus võtab endale arendusprogrammi läbiviija ees kohustuse tasuda iga katkestaja koolituskoha kulu. 1 Tingimused on koostatud rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 044 kinnitatud toetuse andmise tingimuste ning sinna juurde kuuluva seletuskirja alusel ning tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ raames läbiviidavate ning Euroopa Sotsiaalfondist ning Rahandusministeeriumi eelarvest rahastatavatel koolitustel osalemise tingimuste alusel. 2 Ühe koolituskoha hind = koolitusprogrammi maksumus/planeeritud koolitatavate arv (2150 eur/in, sh km). Keskastmejuhtide juhtimisteemaliste valikmoodulite läbimise tingimused3 Valikmoodul on osalejale valikmooduli läbimisel tasuta ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest. Valikmooduli läbimine Valikmoodul loetakse läbituks, kui isik osaleb ühepäevases valikmoodulis 100% mahus ning 1,5- päevase valikmooduli puhul osaleb pikemal päeval. Katkestamine Katkestajaks loetakse isik, kes osaleb ühepäevases valikmoodulis vähem kui 100% ning 1,5-päevases valikmoodulis ei osale vähemalt pikemal päeval. Samuti isik, kes pärast valituks saamist ette teatamata ei osale valikmoodulis või kes teatab oma loobumisest ette vähem kui 5 tööpäeva enne valikmooduli algust ning talle ei leita asendajat. Katkestamiseks ei loeta olukorda, kus mitteosalemisest teatamine toimub vähemalt 5 tööpäeva enne valikmooduli algust, ning olukorda, kus valikmoodulist loobujale leitakse asutuse poolt ja/või asutuste, läbiviija ning Rahandusministeeriumi koostöös valikmooduli sihtrühma põhine asendaja. Katkestajate kulude hüvitamine Kui isik ei läbi valikmoodulit eelpoolnimetatud mahus, ei teavita enda mitteosalemisest valikmooduli läbiviijat õigeaegselt (ning talle ei leita asendajat) või jätab valikmoodulis osalemata, siis esitab valikmooduli läbiviija katkestanud teenistuja asutusele arve koolituskoha hinna ulatuses4. St, et asutus võtab endale kohustuse hüvitada valikmoodulis osaleja (valituks osutunud kandidaat) koolituskoha kulu täies mahus valikmooduli läbiviijale ehk Poliitikauuringute Keskusele Praxis osaleja katkestamise korral, juhul kui asutus ei ole lepinguga pannud vastutust isikule. Kui valikmoodulis mitteosalemisest ette teatamine toimub lubatud aja piirides, siis valib valikmooduli läbiviija koostöös Rahandusministeeriumiga sobiva osaleja registreerunud kandidaatide seast või pakub asutustele võimaluse esitada lisakandidaate. Kui loobumisest etteteatamine toimub hiljem, siis peab nõuetele vastava osaleja leidma asutus ise (kas enda asutusest või koostöös valikmooduli läbiviija ja Rahandusministeeriumiga teistest asutustest). Kui asutus ei leia nõuetele vastavat osalejat, siis on tegemist katkestamisega ning koolituskoha hind kuulub asutuse poolt hüvitamisele. Valikmoodulis osalemise tingimuste kohta kinnituskirja esitades kinnitab asutus, et nõustub valikmooduli läbimise tingimustega. Asutus võtab endale valikmooduli läbiviija ees kohustuse tasuda iga katkestaja koolituskoha kulu. Arendusprogrammis KAJA/valikmoodulis osaleja vastutus ning kulude hüvitamine katkestamise korral Arendusprogrammi/valikmoodulisse registreerudes kinnitab asutus ja arendusprogrammis/valikmoodulis osaleja, et nõustub arendusprogrammi/valikmooduli läbimise tingimustega ning arendusprogrammi/valikmooduli osaleja osaleb arendusprogrammis/valikmoodulis mahus, mis on vajalik arendusprogrammi/valikmooduli eesmärgiks olevate teadmiste ja oskuste omandamiseks. 3 Tingimused on koostatud rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 044 kinnitatud toetuse andmise tingimuste ning sinna juurde kuuluva seletuskirja alusel ning tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ raames läbiviidavate ning Euroopa Sotsiaalfondist ning Rahandusministeeriumi eelarvest rahastatavatel koolitustel osalemise tingimuste alusel. 4 Ühe osaleja koolituskoha hind = valikmooduli maksumus/planeeritud koolitatavate arv (1-päevane valikmoodul 190€, 1,5-päevane valikmoodul 290 €, sh km). Ametniku/töötaja poolt arendusprogrammi/valikmooduli katkestamise korral esitab arendusprogrammi/valikmooduli läbiviija katkestanud teenistuja asutusele arve arendusprogrammi/valikmooduli koolituskoha kulu ulatuses. Asutusel on võimalik otsustada, kas võtta katkestamise korral kulud enda kanda või sõlmida ametniku/töötajaga leping, mille kohaselt tuleb katkestamise korral kulu inimesel endal hüvitada. Asutusel on võimalik sõlmida võlaõiguslik leping katkestamise kulude hüvitamiseks järgnevatel juhtudel:  Tegemist ei ole ameti-/töökohal püsimiseks või ametiülesannete täitmiseks eeldusliku koolitus- arendustegevusega;  Teenistujat ei ole koolitus-arendustegevusele saatnud ametiasutus, st tegu on inimese isikliku sooviga koolitus-arendustegevusel osaleda, kuid koolitus-arendustegevus on seotud tööks vajalike teadmiste ning oskustega. Juhul kui asutus otsustab sõlmida arendusprogrammi/valikmoodulisse pääsenud sihtrühma liikmega lepingu, mille kohaselt katkestamise korral tuleb inimesel endal vastav kulu hüvitada, siis tuleb asutusel sellest osalejat eelnevalt teavitada ning lepingu sõlmimine on võimalik üksnes inimese nõusolekul. Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2017. aastal Rahandusministeerium kutsub keskastmejuhte ministeeriumidest, ametitest, inspektsioonidest, Riigikantseleist, põhiseaduslikest institutsioonidest, kohtutest, kaitseväest, prokuratuurist, Rahvusarhiivist, Häirekeskusest ning vanglatest osalema üheaastases juhtimisalaste kompetentside arendusprogrammis. Programmi eesmärk on arendada juhtide juhtimisvõimekust, kujundada ühtseid väärtusi ja arendada meeskondadeülest koostööd. Arendusprogramm on üles ehitatud avaliku teenistuse keskastmejuhi kompetentsimudeli alusel. Programmi korraldab Rahandusministeerium koostöös mõttekojaga Praxis. Programmi juhtivkoolitaja on Annika Uudelepp. Programmis on viis koolitusmoodulit:  keskastmejuhi rollitunnetus ja enesejuhtimine, eetika ja riigimehelikkus;  inimeste juhtimine;  koostöö ja koordinatsioon; kommunikatsioon ja eneseväljendus;  strateegiline juhtimine ja sissejuhatus poliitikakujundamisse;  poliitikakujundamine oma valdkonna arendamisel; protsesside juhtimine. Koolitajad on Annika Uudelepp, Riina Varts, Marko Rillo, Daniel Vaarik ja Ants Sild. Neid toetavad valdkondlikud eksperdid Kristjan Otsmann, Leno Saarniit, Katrin Pihor ja Külli Sarapuu. Koolitusmoodulitele lisaks osaleja:  analüüsib enda kui juhi tegevust kogu programmi vältel eneseanalüüsi juhiste alusel;  hindab oma kompetentse arendusprogrammi alguses ja lõpus, tuginedes keskastmejuhtide kompetentsimudelile;  osaleb töövarjupäeval;  saab individuaalset coaching-ut 1,5 tundi arendusprogrammi alguses ja lõpus.  töötab isiklike arengueesmärkidega;  teeb koos teiste osalejatega rühmatöö. Programmis osalejad saavad: - arendada oma juhtimisalaseid teadmisi ja oskuseid; - täiendada oma juhtimisalaseid tööriistu; - individuaalset tuge tööalaste probleemide lahendamiseks; - luua koostöövõrgustiku juhtimisalaste küsimuste arutamiseks. Sihtrühm ja valikukriteeriumid Osalema oodatakse keskastmejuhte1, keda nii tema alluvad kui juhid hindavad kui oma valdkonna professionaali ning kes soovivad arendada teadmisi ja oskusi inimeste juhtimises. Eeldused kandidaadile:  meeskonnajuhtimise vahetu kogemus2;  soov arendada ennast ja teisi;  soov siduda end jätkuvalt avaliku teenistusega;  valmisolek pühendunult osaleda programmi kõikides osades;  kõrgharidus;  soovitavalt B2 tasemel inglise keele oskus (Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi järgi);  ei ole osalenud KAJA programmides ega Riigikantselei Tippjuhtide Kompetentsikeskuse korraldatud Newton programmides. Kandideerimise ja valiku protsess Moodustatakse üks koolitusgrupp, kus osaleb 30 keskastmejuhti. Kandideerimine toimub asutuse koolitus- või personalijuhi kaudu. Iga ministeerium, amet, inspektsioon, Riigikantselei, põhiseaduslik institutsioon, kohtud, kaitsevägi, prokuratuur, Rahvusarhiiv, Häirekeskus ning vanglad saavad 1 Keskastmejuht on asutuse juhile (nt kantsler, peadirektor) või tema asetäitjale (nt asekantsler, peadirektori asetäitja) vahetult alluv juht, kellel on vahetuid alluvaid. Sihtrühma ei arvata tippjuhtide vahetus alluvuses olevaid tippspetsialiste, kes juhivad protsesse, kuid kel pole struktuuris määratletud alluvaid. 2 Valiku tegemise vajadusel eelistame suuremate meeskondade ja pikema kogemusega juhte. arendusprogrammis osalemiseks esitada ühe kandidaadi. Registreerimistähtaeg asutuse esitatavatele kandidaatidele on kolmapäev 30. november 2016. Registreerunud kandidaatide vahel teevad lõpliku valiku Rahandusministeerium ja Praxis hiljemalt 19. detsembriks 2016. Valikul hinnatakse kandidaadi vastavust esitatud nõuetele, tema motivatsiooni, soovi pühenduda juhikarjäärile avalikus teenistuses ja valmisolekut osaleda programmi kõigis tegevustes. Vajadusel korraldatakse valiku tegemiseks grupiintervjuu. Kandideerimiseks tuleb esitada oma eluloolised andmed ja vastused motivatsiooni ning pühendumist selgitavatele küsimustele. Kandideerimine on veebipõhine. Asutuse poolt välja valitud ja kandideerima esitatud juhid saavad veebilingi oma asutuse koolitus- või personalijuhilt. Kui kandidaat on saanud Praxise poolt kinnituse, et ta on valitud arendusprogrammis osalejaks, esitab kandidaadi tipp- või vahetu juht kinnituskirja selle kohta, et organisatsioon näeb selle teenistuja arengupotentsiaali, ootab tema enesearendamist juhina, võimaldab talle koolitusel osalemiseks aja ning katab tema koolituskulud3, kui kandidaat programmi katkestab4. Arendusprogramm on osalejale programmi läbimise korral tasuta. Programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest. Arendusprogrammi tegevused toimuvad Tallinnas, välja arvatud kaks väljasõiduga koolitusmoodulit. Arendusprogrammis on kaetud koolitamise, materjalide ja toitlustamise (kohvipausid ja lõunasöök) kulud. Kahes väljasõidumoodulis kaetakse osalejale ööbimise ja õhtusöögi kulud. Koolituslähetusega seonduvaid võimalikke muid kulusid ei kaeta. Ajakava 2017. aasta arendusprogrammi planeeritud ajakava: Tegevus Maht päevades Aeg Avaüritus 0,25 19. jaanuar 2017 I moodul: Keskastmejuhi rollitunnetus ja enesejuhtimine (väljasõit) 3 1.–3. veebruar 2017 Annika Uudelepp, Riina Varts, Kristjan Otsmann, Leno Saarniit I individuaalsed arengutoe sessioonid 0,25 märts 2017 II moodul: Inimeste juhtimine 2 6.–7. aprill 2017 Riina Varts, Annika Uudelepp III moodul: Koostöö ja koordinatsioon. Kommunikatsioon ja eneseväljendus 2 24.–25. mai 2017 Annika Uudelepp, Külli Sarapuu, Daniel Vaarik Töövarjupäev 1 juuni 2017 kogu programmi Rühmatöö 1,5 jooksul IV moodul: Strateegiline juhtimine ja sissejuhatus poliitikakujundamisse (väljasõit) 2 22.–23. august 2017 Annika Uudelepp ja Marko Rillo V moodul: Poliitikakujundamine. Protsesside juhtimine 20.–21. september 2 Annika Uudelepp, Katrin Pihor ja Ants Sild 2017 II individuaalse arengutoe sessioonid 0,25 oktoober 2017 Lõpuüritus 0,75 24. november 2017 Lisainformatsioon: Tiina Tambaum, KAJA projektijuht Praxises (640 8004, [email protected]). 3 Koolituskoha kulu = arendusprogrammi maksumus/planeeritud koolitatavate arv (2150 €, sh km). 4 Arendusprogramm loetakse läbituks, kui isiku osalemismäär on olnud vähemalt 75% arendusprogrammi kõikidest tegevustest.