Merenduspoliitika rakendusplaani esialgne kavand

"Eesti merenduspoliitika 2012-2020" rakendusplaan aastateks 2017-2020 Vastutav 2017 2018 2019 2020 Lõpptähtaeg Märkused, hetkeseis Nr Tegevus institutsioon Täiendavad märkused Eesmärk 2 Kaubavood läbi Eesti sadamate on suurenenud Mõjunäitajad: 1) sadamate kaubakäive on 2016. aastal 50 miljonit tonni 2.1. Merendusalaste koostöövõrgustike potentsiaali kasutamine. Tulemusnäitaja: Eesti ettevõtted on aastatel 2011-2020 osalenud vähemalt kümnes merendusalases arendusprojektis 2.2. Merendusega seotud rahvusvahelise kaubaveo arengu toetamine. Tulemusnäitaja: logistikasektori ekspordikäive on 2014. aastaks suurenenud 30% võrreldes 2009. aastaga. Uus sihttase 2020. aastaks seatakse 2013. aastal 2.3. Sadamate infrastruktuuri väljaarendamise soodustamine Tulemusnäitaja: sadamate infrastruktuuri investeeritakse keskmiselt 30 miljonit eurot aastas 01.01.2016 jõustus riigikaitseseadus, milles täpsustati muuhulgas riigikaitseobjekti Palume VA, KM, SiM täpsustusi, täiendusi. VA hinnangul ei ole seda tegevust vaja? määratlust ja selle kaitse korda. Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrusega nr 106 on kehtestatud riigikaitseobjekti kaitse kord, milles muuhulgas sätestatakse Riigikaitseliste vajaduste, sisejulgeoleku ja siseturvalisuse identifitseerimine sadamate nõuded/meetmed sadamate kaitseks olukorras, kus nad on määratletud ajutiselt või 13 arendamisel pidev KM, MKM, SiM, VA alaliselt riigikaitseobjektiks. Rene Arikase ettepanek. Analüüsida olemasolevaid lahendusi ning pakkuda välja Palume VA täpsustust, mis on tegevuse sisu, kas me jõuame selle kindlasti ära teha aastaks 2020 erinevad variandid selleks, kuidas võimalikult efektiivselt ja optimaalselt kasutada või peaks see olema tegelikult tegevuseks uue arengukava kontekstis. Ülesande sõnastus peaks riigi ja talle kuulutvate ettevõtete omandis olevaid sadamaid hallata sh koondada olema pigem analüüsi koostamine kui et tegelik riigisadamate rajamine. riigile kuuluvad alused kaasaegse taristuga ning kõiki vajadusi rahuldavatesse uus Riigisadamate rajamine VA riigisadamatesse. Rene Arikas. Eesmärk toetada realistlikke ja pikas perspektiivis toimivaid projekte. Palume VA selgitust. Hetkel jääb selgusetuks, kas praegu toimuvad tegevused ebaefektiivselt või kas on silmas peetud auditeerimist. Tuleb kirjeldada täpsemalt ka tegevuse sisu ja seda, kes peaks tegevuse ellu viima. uus Väikesadamate toetusmeetme analüüs VA Eesmärk 4 Eesti laevaehitus ja -remont on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised Mõjunäitaja: laevaehituse ja -remondi sektori lisandväärtus on 2020. aastal vähemalt 100 miljonit eurot 4.1. Laevaehituse ja –remondi (sh projekteerimise) konkurentsivõime suurendamine Tulemusnäitaja: sektori ettevõtete lisandväärtus on 2020. aastal vähemalt 100 miljonit eurot Viimane veesõidukite teemaline töögrupp (Eesti mere julgeolek) oli kokku kutsutud KaM-i initsiatiivil ja puudutas Eesti Vabariigi erinevatele laevasid kasutatavatele ametkondadele ühtse laeva platvormi leidmist. Selle tulemusena kaardistati kõik riigi ja vabatahtlike kasutuses olevad veesõidukid ning nende võimekus. Ülevaate põhjal jäi kokkulepe, et Veeteede Amet pakub välja lahenduse, kuidas seda infot edaspidi Riigi laevastiku remondi ja hooldusvajaduse kaardistamine, vajaduste kava uuendada ja hallata. 20 väljatöötamine ning suuremahuliste investeeringute toetamise analüüsi läbiviimine. KM, MKM, SiM, VA PRIORITEET 2 Merendus on ohutu, turvaline ja merekeskkonna seisund on paranenud Eesmärk 5 Ohutus ja turvalisus veeliikluses ning sadamates on paranenud Mõjunäitaja: Laevaõnnetuste ja ohtlike intsidentide koguarv on aastas alla kümne 5.1. Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine Tulemusnäitaja: Eesti merealad ja laevatatavad siseveed on mõõdistatud vastavalt rahvusvahelisele standardile. 2029. aastaks on mõõdistatud 100% merealadest HELCOM-i mõõdistusalad jagunevad kolme kategooriasse - I, II ja III. Palume VA-l täpsustada, mida tehakse aastani 2020. Kas saaksime siinkohal välja tuua täpsema Neist I (laevateed) on meil lõpetatud, teiste alade mõõdistamine kestab hinnanguliselt tegevuste loetelu? vähemalt 2026 aastani. 29 HELCOMi laevateede mõõdistuse valmimine VA 5.2. Laevateede rajamine ja rekonstrueerimine Tulemusnäitaja: laevateed rahuldavad kasutajate vajadusi ja vastavad ohutu veeliikluse nõuetele Eesmärk: Iga-aastaselt rekonstrueeritakse 2-3 navigatsioonipüsimärki aastas Arvestades, et käesoleval juhul kõnealune programm puudub, tuleks lisada ülesandeks vastavalt eraldatud eelarvelistele vahenditele. Hetkeseis: 20 püsimärki on "programmi esitamine VV-le heakskiitmiseks", tegemist on poliitilise otsusega, vastava dokumendi renoveeritud, 163 nav.püsimärki jäänud. Vastavalt renoveerimisprogrammile 1,3 peaks esitama VV-le MKM. Sellega seonduvalt tuleks üle vaadata ka tegevuse tähtaeg - hea on, milj. eur aastas vaja, riik eraldas 0,3 milj. aastas. 01.04.2017. a esitab VA kui meil on vastavaks tegevuseks puhver, et välistada hiljem tähtaegade möödalaskmisest tingitud renoveerimisprogrammi VV-le kinnitamiseks. arupärimisi. uus Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogrammi heakskiitmiseks esitamine MKM Rene Arikas Sisuliselt sama punkt, mis praeguse rakenduskava p 30. Palume VA-lt sisukirjeldust. Projekti "Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne-Eesti uus saarestikus" (LEL projekt) tulemuste analüüsimine ja kaasajastamine VA 5.3. Navigatsiooniteabe kogumine, töötlemine ja edastamine Tulemusnäitaja: Eesti merealade ja laevatatavate sisevete kohta on olemas navigatsiooniteave ja edastatakse navigatsioonihoiatusi Oluline lisada rakenduskavasse meresõiduohutuse kontekstist lähtuvalt. 2015. Palume VA-l täpsustada, mis on navigatsiooniteabe portaal? Mida tegevus rahaliselt kaasa toob ja aastal avati GIS rakendus "Nutimeri" ja jooksvalt toimub selle edasiarendus. 2016. kes seda rahastab (kas VA eelarvest)? Kas 2018. a lõpp on projekti lõpptähtaeg? aastal alustatakse navigatsiooniteabe portaali rajamise arendustöid. Rahastatakse osaliselt EL vahenditest. 33 Digitaalkartograafia arendamine ja navigatsiooniteabe portaali loomine 31.12.2018 VA Palume VA-l täpsustada, mida kõnealune tegevus sisuliselt tähendab. Vajab pikemat sisukirjeldust. Ühtlasi tuleb selgitada, miks lisame MERPOLisse. Vajalik ka mõjuanalüüs (sh mida Lihtsustatud AIS transponderite paigaldamine kõigile kuni 6 meetri pikkustele äriliseks tegevus rahaliselt kaasa toob ja kes seda rahastab). uus tegevuseks kasutatavatele ning püsiva toiteallikaga alustele Rene Arikas 3) meditsiinilise raadiokonsultatsiooni tagamine (EU 92/29/EEC direktiiv artikkel 6). 5.6. Laevade tehnilise järelevalve ja klassifitseerimise tõhustamine  Tulemusnäitajad: 1) Eesti on Pariisi MoU valges nimekirjas 2) kõik Eesti lipu all sõitvad laevad kuuluvad madala riskiga laevade kategooriasse - Mareki märkus: Siin piisaks vaid valges nimekirja nimekirjas olemisest, sest madala riskiga laevad saavad olla vaid laevad, millel on ISM kompanii ehk suuremad kui 500GT laevad. Oluline on valge lipp, sest see annab laevadele võimaluse kvalifitseeruda madala riskiga laevaks. Nõustume Mareki märkusega. VA sisend: inspektor sisestab laevapere liikme ID otsingusse. Otsing võrdleb Kas peab olema MERPOL tasandi ülesandeks? Pigem võtame rakenduskavast välja? meremeeste registris olevaid laevapere liikme tunnistuste väljasid laevade uus Laevapere liikmete pädevuse tõhusam kontroll laevaülevaatuse käigus VA andmebaasi väljadega. Nõuab uute meremeeste registri ja laevade andmebaasi arendamist, VA mõlema 23.02.2016: arenduse Otsuse osas tegemine viiakse sõltub praegu läbi hanget. kavandatavast riigilaevastiku 47 Laevakontrolli kaatri soetamise vajaduse üle otsustamine on otsustatud vajadusel konsolideerimise kavast. Konsolideerimise puhul kaob vajadus VA omanduses lisamine laevastiku vajaduste kavasse VA oleva kaatri järele. Kuna Eesti reederite arv, kelle laienevad rahvusvahelised konventsioonid on täna 48 Info(koolitus)päevade läbiviimine reederitele. kord aastas VA väike ja nendele kuuluvate laevade tüübid on erinevad (tankerid, reisiparvlaevad Varasem selgitus rakenduskavas: Audit on valmis, kuid vastutusvaldkonnad ei ole ministeeriumite Majandus- ja taristuministri 25.08.2014 käskkirjaga nr 14-0267 moodustati töögrupp vahel jagatud, sellest tulenevalt puudub ka täpsem tähtaeg. Eesti kui lipu-, ranniku- ja sadamariigi kohustuste täitmise protseduuride väljatöötamiseks. Töögrupi töö tulemused edastati ministrile 30.12.2014, milles muuhulgas lisati ülevaade õigusaktide muutmise vajadusest ning tehti ettepanek IMO strateegia koostamiseks. IMO strateegia dokument saadeti 2016. aasta suvel ministeeriumitele mitteametlikuks kooskõlastamiseks. Õigusaktide analüüsi arvestatakse mereõiguse revisjoni kontekstis ning vajadusel eraldiseisvalt vastavate õigusaktide muutmise eelnõude koostamisel. Uus IMO audit on planeeritud 2018. 49 IMO auditi lõpparuandes kokkulepitud parendusmeetmete rakendamine tähtajaliselt Ministeeriumid aastale. 5.7. Ühtse ja jätkusuutliku seiresüsteemi arendamine Tulemusnäitaja: kogu Eesti mereala on kaetud seiresüsteemiga vastavad Tegevus on sõltuvuses punktis 50 toodust (ühtse mereseiresüsteemi kontseptsiooni Täpsustada VA-ga, kas midagi on juba liidestatud? Kuidas käib koostöö sel teemal, kas saame 51 Olemasolevate süsteemide liitmine ühtseks mereseireks pidev ministeeriumid loomine). siia täiendavalt midagi lisada? Kui konkreetseid ülesandeid pole MERPOL rakenduskava kontekstis välja tuua, siis pigem on tavapärane tegevus, mida rakenduskavasse ei lisaks. uus Mereside ja seire konsolideerimine ja efektiivsuse tõstmine PPA, RIKS, MV, VA Rene Arikas Palume VA-l täpsustada, klelle pädevusse antud tegevus kuulub? Lisaks tuleb täpsustada tegevuse sisu ja seda, kas analüüs on tehtud - mis analüüsiga tegu? Samuti täpsustada, kas on Merejulgeoleku analüüsis toodud ettepanekute alusel tegevuskava loomine ja selle realistik tegevus täita rakenduskava 2017-2020 kontekstis. uus realiseerimine ? Rene Arikas Rene Arikas. VTS-ala laiendamine: 1. etapp - kogu Eesti põhjarannik; 2. ja 3. Palume VA-l täpsustada, mida kõnealuse tegevuse raames tehakse? Miks on vajadus lisada etapid - Väinameri, Pärnu laht, Lääne-Eesti saared MERPOL rakenduskavasse? Kas tegemist ei ole pigem VA tööplaani kuuluva tegevusega? uus Ohutuse tõstmine kõrgema riskiastmega laevatavatel siseveeteedel VA 5.8. Otsingu- ja päästevaldkonna parandamine Tulemusnäitajad: 1) merel abivajajatest on päästetud 100% 2) uppumissurmade arv on 2014 aastaks vähenenud 15%, 2020. aasta sihttase määratakse 2014. aastal Tegevuse rakendamiseks on vaja täiendada meresõiduohutuse seadust või Palume VA-l täpsustada. Tegemist peaks olema PPA valdkonda kuuluva tegevusega MSOS sadamaseadust, kust peaks tulema volitusnorm vastutuse ja hüvitamise korra kontekstis? 55 Varjumispaikadega seotud vastutamis- ja hüvitamisküsimuste lahendamine kehtestamiseks. 5.9. Sadamate ohutuse ja turvalisuse tagamine Tulemusnäitaja: intsidentide ja õnnetuste arv on vähenenud. VA: 2015 kui 2016a on VA KaPo esindajatega regulaarselt kohtunud, et vastavalt Täpsustada VA-ga: tegemist on seadusest tuleneva ülesande täitmisega, millele on kehtestatud muutunud turvaohtudele riskianalüüsi koostamise aluseid ajakohastada. Kohtumised seaduse tasandil kindel reeglistik ja kord. Kuna tegemist on asutuste igapäevatööga, tuleks meie jätkuvad. Teeme ettepaneku tähtaeg ümber sõnastada „pidev“. Selgituseks, et VA hinnangul ülesanne rakenduskavast maha võtta Ajakohaste riskianalüüside koostamine kõigi sadamate kohta, millele vastav nõue hindab olemasolevate riskianalüüside aruannete ajakohasust pidevalt vastavalt 58 tuleneb sadamaseadusest VA, PA, KAPO vajadusele ning ka korraliste turvaülevaatuste käigus ehk kehtiva SadS kohaselt vähemalt kord 12 kuu jooksul. KAPO on kaasatud suure rünnakuriskiga objektina Täpsustada VA-ga, mis on kõnealuse tegevuse eesmärk - eeldame, et ennetamine? Kas üldse Sadamaseaduse nõuete täitmise osas avastatud puuduste arvestus toimub VA enam tarvis hoida siinkohal rakenduskava tasandi ülesandena? Seda eriti arvestades, et nüüdseks siseselt. Alates 31.07.2013 sisestatakse puudusi elektroonilisse sadamaregistrisse. on ka võimalus automaatselt andmeid uuendada ja jälgida, et asi oleks kontrolli all. Kui tellida registrikeskkonnale vastav statistiline rakendus (praegu puudub), saab aruandeid koostada ka automaatselt. VA ettepanek: eemaldada eesmärkide hulgast Riikliku järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste arvu vähenemine igal puuduste kiirema kõrvaldamise kriteerium, kuna puuduste kõrvaldamise tähtajad 59 järgneval aastal. Avastatud puuduste kiirem kõrvaldamine igal järgneval aastal. pidev VA antakse erinevad (tulenevalt puuduse raskusastmest ja reaalsetest võimalustest). PRIORITEET 3 Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut Eesmärk 7 Merenduse korraldus ja seadusandlik baas on tõhusamad 7.1. Merenduse riikliku korralduse efektiivsemaks muutmine Tulemusnäitaja: arengukava tegevused on õigeaegselt ellu viidud 100% uus eMerenduse arendamine ja soodustamine Palume VA-l täpsustada sisu kirjeldust, koostada mõjuanalüüs. Samuti hinnata kriitiliselt üle tähtajad - arvestades, et hanget pole senini välja kuulutatud. Me võime selle tegevuse täita varem, aga rakenduskava kontekstis võiks tähtaeg olla pigem 2020. digitaalsetele ja pilvepõhistele laeva- ja meremeeste tunnistustele üleminek kohalikus 21.10.2016 valmistatakse ette tegevusprotsesside analüüsi hanget. Analüüs viiakse uus rannasõidus (I etapp) ja naaberriikide vahel (II etapp) 1.10.2018 VA läbi enne arenduse alustamist. Palume VA-l täpsustada sisu kirjeldust, koostada mõjuanalüüs. Pigem võiks olla osa eelmisest punktist. uus laeva- ja meremeeste tunnistuste jagamine riikide vahel pilvepõhiselt 30.06.2019 VA 01.01.2017 algab rakendamine Palume VA-l täpsustada sisu kirjeldust, koostada mõjuanalüüs. Kas tegemist on MERPOL tasandi tegevusega? uus laine pikkuse/kõrguse tuletamine poide liikumise abil 31.12.2017 VA toimub tarkvara väljatöötamine  sõltub I etapi Palume VA-l täpsustada sisu kirjeldust, koostada mõjuanalüüs. Kas tegemist on MERPOL tulemustest, I tasandi tegevusega? etapp lõpeb uus EL sisese kaubavahetuse lihtsustamine eManifesti abil 02.2017 VA 21.10.2017: tehniline spetsifikatsioon on välja töötatud, algab testimine 7.3. Merenduse õigusaktide täiendamine Tulemusnäitaja: merendust puudutavad õigusaktid on ajakohased VA ettepanek, küsida KeM-i tagasisidet. Küll aga ei ole reaalne VA ettepanekus uus Ballastvete konventsiooniga ühinemine KeM toodud VA tähtaegküsida ettepanek, 1.10.2017 KeM-i tagasisidet. Küll aga ei ole reaalne VA ettepanekus Võib lisada küll. Samas täpsustada tähtaega KeM-iga. uus Nairobi konventsiooniga ühinemine (vrakkide eemaldamine) KeM toodud tähtaeg 1.10.2017 Võib lisada küll. Samas täpsustada tähtaega KeM-iga. VA eesmärk hiljemalt 31.12.2017 jõustunud laevapereta prahitud laevade osas. Seotud konkurentsivõime osaga, ei ole käsitletav eraldiseisva ülesandena MERPOL-i tasandil, 83 LaevaRS (laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse) täiendamine MKM Tähtaeg ei ole reaalne. mistõttu võib meie hinnangul välja jätta. PRIORITEET 4 Eesti mereharidus ja teadus- ning arendustegevus on kaasaaegsel tasemel Eesmärk 8 Eestis antav mereharidus kindlustab kõigile merendussektori valdkondadele vajalike spetsialistide kaasaegse õppe tasakaalustatud mahus Mõjunäitajad: 1) tööturu pakkumine on tasakaalus nõudlusega 2) õppetööd läbiviivate töötajate vanuseline proportsiooni ning omandatud kvalifikatsioon toetavad valdkonna õpetamise jätkusuutlikkuse säilimist ning kvaliteedi tagamist Palume VA-l selgitada tausta, tuua täpsem sisukirjeldus. Ettepanekut on vaja arutada HTM-i ja koolidega. uus Laevaohvitseride paindliku õppesüsteemi loomine (moodul- ja kaugõpe) Rene Arikas Rene Arikas. Keskuse loomise eesmärgid: 1) pakkuda konventsionaalset baasõpet Palume VA-l selgitada ettepaneku tausta, seejärel saata ettepanek PPA-le ja SiM-ile (+ HTM). (merepääste ja tuletõrje moodulid) 2) eriõpe riigi erivajaduste katmiseks, sh Tuleb koostada mõjuanalüüs, täpsustada rahastuse küsimused, samuti hinnata kriitiliselt, kas integreeritud koolitus mereväe kooliga 3) täiendõppe pakkumine õppekeskus suudetakse luua aastaks 2020? uus Merenduse treening- ja õppekeskuse loomine Piirivalvesadamasse  "Eesti merenduspoliitika 2012-2020 Tegevus 2.2. Merendusega seotud rahvusvahelise kaubaveo arengu toetamine Ettepaneku tegemine EAS-ile uue logistika klastriprojekti algatamiseks perioodil 2014- 10 2020 Eesmärk 4 Eesti laevaehitus ja -remont on rahvusvaheliselt konkurent 4.1. Laevaehituse ja –remondi (sh projekteerimise) konkurentsivõime suure Seadmetesse ja masinatesse investeeringute toetamise jätkamine läbi EASi ja Kredexi 18 meetmete Välisekspertide palkamise toetamise 19 jätkamine läbi EASi meetmete 21 Riigihangete ekspertgrupi moodustamine 4.2. Väikelaevaehituse ja –remondi konkurentsivõime suurendamine PRIORITEET 2 Merendus on ohutu, turvaline ja merekeskkonna s Eesmärk 5 Ohutus ja turvalisus veeliikluses ning sadamates on parane 5.1. Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine Hüdrograafilise infosüsteemi kasutusele 28 võtmine 5.3. Navigatsiooniteabe kogumine, töötlemine ja edastamine Navigatsioonimärgistuse infosüsteemi ja laevaliikluse infosüsteemi täiustamine, sh 32 arvestades mereväe vajadusi 34 Teenuse "trükkimine nõudmisel" arendamine.  Lühiajalise ilma- ja mereprognoosi kättesaadavuse tagamine internetis ja 35 mobiilselt 5.4. Navigatsioonimärgistuse edasiarendamine Navigatsioonimärkide seadmete üleviimine 36 energia- ja keskkonnasäästlikele tehnilistele lahendustele AIS seadmetega varustatud ujuvmärkide 37 süsteemi laiendamise analüüsimine Poilaeva soetamise üle otsustamine ning 38 vajadusel lisamine laevastiku vajaduste kavasse Uute ujuvmärkide konstruktsiooniliste 39 lahenduste väljatöötamine ja kasutusele võtmine  "Eesti merenduspoliitika 2012-2020" aastatel 2014-2016 täidetud tegevused Täidetud / täidetud osaliselt / Vastutav institutsioon peatatud hvusvahelise kaubaveo arengu toetamine täidetud MKM hitus ja -remont on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised di (sh projekteerimise) konkurentsivõime suurendamine peatatud EAS peatatud MKM peatatud KaM, MKM, SiM mondi konkurentsivõime suurendamine dus on ohutu, turvaline ja merekeskkonna seisund on paranenud urvalisus veeliikluses ning sadamates on paranenud tustööde tegemine täidetud VA umine, töötlemine ja edastamine peatatud VA peatatud VA  täidetud VA e edasiarendamine täidetud VA täidetud VA täidetud VA täidetud VA 14-2016 täidetud tegevused Märkused Logistikaklastri katusorganisatsiooni (MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon) tagasiside kohaselt ei ole neil selle vastu reaalset huvi, sest EAS-st toetuse taotlemise protsess on nende hinnangul äärmiselt bürokraatlik ning EAS ei vaata laevandust eraldi (MERPOL-ile viidates ei ole võimalik toetust taotleda). Lisaks on EAS-st saadav toetus 50% ulatuses ettevõtetele selgelt ebapiisav. Logistikaklaster jätkab tegevust ettevõtete poolt rahastatuna. Meetme nimi on „Ettevõtete arengu programm“. Programmi raames on dokumentide (äriplaani jms) heakskiitmisel võimalik soetada masinaid ja seadmeid. Ühelt poolt on protsess olnud üsna bürokraatlik, samas võiks sektorilt siiski igaks juhuks küsida, kas nemad peavad seda meedet vajalikuks (remondi ja laevaehituse sektor, nt Baltic Workboat jne). Kuna ettevõtete huvi meetme vastu on olnud ebapiisav, siis meetme jätkamine olemasoleval kujul vajab täiendavat sisendit huvitatud ettevõtetelt. Täpsustada EAS- ga, kas seda asendab mingi uus meede. Algne idee oli moodustada ekspertgrupp, mis hakkaks nõustama riigisektorit laevahangete korraldamisel eesmärgiga tagada soetatavate laevade võimalikult kõrge kvaliteet. Samas reaalselt ei ole seda tegevust ellu viidud. Riigihankeid on korraldatud vastavalt vajadusele ning sektor ei ole esitanud tagasisidet, mille kohaselt oleks taoline ekspertgrupp tingimata vajalik. anenud Hüdrograafia infosteem on Veeteede Ametis kasutusel igapäevaselt. VA 23.03.2016: Navigatsioonimärgistuse Andmekogu (NMA) on valmis, kuid ei ole seotud mereväega. VA-l puudub arusaam miks peaks selle siduma mereväega. EMDE on valmis ja toimib. VA 23.03.2016: Väikesest nõudlusest, navigatsiooniteabe levitamise elektroonsete seadmete ja teenuste kiirest arengust tulenevalt on eraldiseisva projektina peatatud. VA 23.03.2016: Navigatsioonimärkide seadmeid viikse energia- ja keskkonnasäästlikele tehnilistele lahendustele vastavalt eraldatu eelarvelistele vahenditele (teha on jäänud alla 10%). VA 23.02.2016: Oktoobris 2013 analüüsisid HNT laevateede ja navigatsioonimärgistuse spetsialistid AIS AtoN poide senist ekspluatatsiooni ja ühtlasi ka Eesti rannikumere kaetust (katet) navigatsioonimärkidega, millel on võimekus anda eetrisse informatsiooni oma identifitseerimis-, asukoha- ja korrasoleku kohta AIS AtoN poide tuvastamise ees radari abil. Analüüsi tulemusena leiti, et lisaks olemasolevatele on vaja lisada Barabanovi madala põhjapoi, Irbe teljepoi ja Pärnu lahe laevatee poid. Alates 2013-nda aasta lõpust on kõigi nende poide AIS AtoN võimekus aktiveeritud. Projekt lõpetatud 2014a. VA otsus, et uut poilaeva vaja 2018 aasta lõpuks VA 23.02.2016: VA otsus, et uut poilaeva vaja 2018. aasta lõpuks. Koostöös PPA-ga (projekti juhib PPA) valmib 2018.- l aastal ristkasutatv laev, mis tagab ka VA-le vajalike tööde tegemise. VA 23.02.2016: Lõpetatud 2014. aastal LMO täiendavad märkused Kas Veeteede Ametil on vastuväiteid esitatud tagasisidele? Palume VA-l täpsustada täidetud tegevuse kirjeldust. Sama andmestiks ilmselt kättesaadav ka Riigi Ilmateenistuse kaudu? Varasem selgitus rakenduskavas: EMHI reaalajas mereilmaprognoosid on internetist tasuta kättesaadavad. Mugavusrakendused valmivad kolmanda sektori poolt vastavalt nõudlusele. Kasutaja jaoks on probleemiks EMHI prognooside mitteametlikkus, mis raskendab mereprotestide esitamist. Palume VA-l täpsustada praegust seisu, kas nüüd on 100% täidetud. Saatja: Anton Merits Saatmisaeg: 18. november 2016. a. 11:51 Adressaat: VA_eva Koopia: Rene Arikas; Eero Naaber; Liisa Surva; Taivo Linnam�gi Teema: Merenduspoliitika rakendusplaani esialgne kavand Manused: MERPOL RAK Veeteede Amet.xlsx Tere! Saadan Veeteede Ametile tagasiside andmiseks merendupoliitika rakendusplaani esialgse kavandi perioodiks 2017-2020. Tabeli lihtsama j�lgitavuse huvides olen dokumenti j�tnud �ksnes punktid, mis on seotud VA tegevustega ning eeldavad VA tagasisidet. Lisaks uue perioodi tegevustele h�lmab dokument tabelit rakendusplaani tegevuste kohta, mis on praeguseks t�idetud. Ka seal oli meil paar t�psustavat k�simust. Palume saata Veeteede Ameti tagasiside 25. novembriks. Lugupidamisega Anton Merits Merendustalituse peaspetsialist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 6 397 671