Kiri

EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Baltica Kangru liiklussõlme rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number … Tee ehitusloa andmise kuupäev … Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Baltica Kangru liiklussõlme rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Kangru liiklussõlme ehitamisel vältimaks Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga ja kaitsealuste liikide kahjustamist on vajalikud meetmed: 2.1. Rajada metallist kahepaiksetõkked ulukiaia alaserva. 2.2. Väravate ette paigaldada kahepaikseid tõkestavad ja suunavad rennid. 2.3. Kasteheina tee viadukti püsielupaiga poolsesse serva (teekattesse) paigaldada kahepaiksetõkke renn ja lisada asjakohased infotahvlid jalgrattaliikluse rahustamiseks. 2.4. Elutingimuste loomiseks ja teekonstruktsiooni püsimiseks tuleb teha Kasteheina tee nõlva alumise serva juures (Raku järve poole) liivast vall. Liivast vall kavandada maksimaalselt pikk (jalgteega paralleelne) ja järvepoolsed nõlvad järsud. Valli kõrgus kavandada 1,0-1,5 m. 2.5. Laoplatside asukohtade ja transpordimarsruutide valikul arvestada kõre sigimisvee- kogude ja püsielupaiga piiranguvööndi paiknemisega. Kõre sigimistiikidele lähemal kui 300 m ei tohi ehitustegevuse käigus kavandada laoplatse ega parkida sõidukeid, ladustada pinnast või muid ehitustegevuse jääke ja teostada kooskõlastamata kaevetöid. 2.6. Kõrede aktiivsusperioodil 15.04 – 30.09 ei tohi öösiti sõidukitega liikuda Viljandi maanteest Raku järve pool. 3. Kahepaksete soodsa seisundi tagamiseks tuleb tee hooldamise käigus piirata herbitsiidide 1  EELNÕU kasutamist. Kindlasti ei tohi herbitsiide kasutada kahepaiksete sigimisveekogust, Raku järvest, 50 m raadiuses. Teistes olulistes kahepaiksete elupaikades tuleb herbitsiide kasutada nii vähe kui võimalik, ehk rakendada sihitud taimetõrjet. Vastavalt kavandatava Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjale on püsielupaiga territooriumil biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine keelatud. 4. Tuginedes liigi kaitse tegvuskavale tuleb Ülemiste väike-konnakotka pesa ümbruses 750 m raadiuses pesast vältida häiringuid 15. märtsist 31. augustini. 5. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietööd ja raadamine tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Lindude pesitsusaegse häirimise vältimine on laialdaselt kasutatav loodushoiu meede, nt riigimetsas kehtib raierahu 15. aprillist 30. juunini. Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on mõistlik kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad ning määrab kohapõhised piirangud. 6. Kaitsealuste kuklaste (Formica spp) suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st ehitusetapi algul) leitud sipelgapesad ümber asustada. Kuklaste pesade teisaldamiseks peab olema Keskkonnaameti luba ja soovitatav on seda teha spetsialisti juhendamisel. Teisaldamiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel suhteliselt vähe. Pesa tuleb kogu ulatuses varahommikul või hilisõhtul välja kaevata ja transportida vähemalt 500 m kaugusele päikesele avatud kuiva kohta metsa servas. Kui kaevatakse välja kogu pesa ja uus asukoht on kuklastele sobiv, siis ehitavad nad pesa uuesti üles ja meede on tõhus. Enne raadamist tuleb eksperdi kaasabil trassile jäävad kuklaste pesad kaardistada ja koostada kava nende ümberasustamiseks. Kuklaseid esineb suurema tõenäosusega okas- ja segametsades. 7. Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidusus maantee suhtes tagatakse loomade altpääsudega maanteeviaduktide all piki raudtee piirdeaedu. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. 8. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00-19.00. 9. Viljandi mnt 45, Viljandi mnt 45a ja Viljandi mnt 47 hoonete ette tuleb rajada müratõke. 10. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 11. Juhul, kui viaduktide rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb kuni 200 meetri raadiuses ehitusobjektist fikseerida hoonete seisukord enne ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 12. Maanteedelt ärajuhitav sademevesi on autode heitgaasidest, rehvide hõõrdumisest ja maanteel liiklusohutuse tagamiseks intensiivsemat tehtava libedusetõrjest tekkivate saasteainete tõttu reostunum kui raudteelt ärajuhitav sademevesi. Nõuded sademevee suublasse juhtimiseks on kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 611. 13. Projektialal tuleb tagada pinnaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et 1 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ 2  EELNÕU kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekaitsevööndis. Tuleb jälgida, et kraavidesse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 14. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. Tekkinud reostus tuleb kohe lokaliseerida ja eemaldada pinnasest. 15. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam 16. Jäätmete töötlemine ja ladustamine Raku järve piiranguvööndis on looduskaitseseaduse kohaselt keelatud. 17. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 18. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada korrastatavate alade ja haljasalade täiteks. Raiejäätmed ja kännud tuleb taaskasutada kohapeal väiksematele loomadele varjete rajamiseks loomaradadel. 19. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 20. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille kohaselt tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga2 ei leitud projektiala piirkonna alalt kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide, kuid Peeter Suure merekindluse osad tuleks enne Kangru riste ja raudteetrassi ehitustöid kindlasti dokumenteerida. 1. Andmed tee kohta 15 Tallinna–Rapla–Türi tee 11115 Kurna−Tuhala tee 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi GRK Eesti AS 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12579850 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Riia tn 142, 50411 Tartu 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 7333250 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitustööd 2 Aruanne arheoloogilisest baasleirest Rail Balticu Harjumaa läänepoolsel trassilõigul ja detailuuringud Harjumaa lääne- ja idapoolsel trassilõigul. Kriiska, A. jt. Tartu 2015 3  EELNÕU 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTD-EE-DS2-DPS2_GRK_OR0350 (allkirjastatud digitaalselt) 4  Lugupeetud menetlusosaline 04.07.2024 nr 8-1/21-024/11822-1 Rail Baltica Kangru liiklussõlme rajamise ehitusloa menetlusse kaasamine Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigi tugimaantee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 4,50-6,68 asuva Kangru liiklussõlme rajamiseks. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2024- 2026 vastavalt projektile „Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitustööd“ (GRK Eesti AS, töö nr RBDTD-EE-DS2-DPS2_GRK_OR0350). Projekti eesmärk on lahendada riigi tugimaantee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee ja riigi kõrvalmaantee 11115 Kurna‒Tuhala tee ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga, rajades Kangru liiklussõlme. Ehitusluba antakse Kiili ja Saku valla alale kavandatavale Kangru liiklussõlme teede osale. Tallinna linna alale kavandatavale teede osale ja Kangru liiklussõlme tehnovõrkude ehitusloa menetlused viib läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/P1AHgLVXlmj0xCu . Transpordiamet korraldab avaliku ehitusprojekti tutvustava koosoleku kolmapäeval 10.07.2024 kell 17.30 Transpordiameti kontorihoone II korruse Asfaldi saalis aadressil Teelise 4, Tallinn. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 17.07.2024 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti Põhja osakonna ehituse üksuse projektijuhi Ksenia Haavistu poole ([email protected]). Lugupidamisega Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 (allkirjastatud digitaalselt) Kaarel Ilustrumm projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisa: Lisa 1. Rail Baltica Kangru liiklussõlme rajamise tee ehitusloa eelnõu Adressaadid: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Elektrilevi OÜ Elisa Eesti AS Esmar Gaas OÜ Esmar Vesi OÜ Kliimaministeerium MTÜ Kangru Küla Selts Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus osaühing Rail Baltic Estonia Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Riigimetsa Majandamise Keskus Telia Eesti AS Aktsiaselts VAIKO 55578458, [email protected] 2 (2)