Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 20.09.2017 Kehtib kuni: 20.09.2022 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KÄSKKIRI 03.11.2017 nr 1.1-1/17-219 Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas Riigivaraseaduse § 4 lõike 1, § 12 lõike 6, § 18 lõike 4, § 57 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 5 ja 13 alusel: 1. Kinnitan „Riigivara valitsemise korra Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas“ (lisatud). 2. Vara valitsemine viia kooskõlla korras toodud tingimustega hiljemalt 1 kuu jooksul korra jõustumisest arvates. Nimetatud tähtpäevani võib rakendada käskkirja punktis 4 nimetatud korda. 3. Volitatud asutus võib eri liiki vara valitsemise korraldamiseks kehtestada täiendava sisemise korra. 4. Tunnistan kehtetuks majandus- ja taristuministri 03.11.2014. a käskkirja nr 14-0352 „Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas“. 5. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo Kadri Simson ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister majandus- ja taristuminister  2 Lisa KINNITANUD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ning majandus- ja taristuminister 03.11.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17-219 Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas 1. Üldsätted 1.1.Käesolev kord reguleerib riigivara vastuvõtmist, kasutamiseks andmist, kasutamist, üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist, hävitamist ja inventuuri läbiviimist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. 1.2.Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis riigivaraseaduses on esitatud riigivara valitsejale. Volitatud asutus teostab riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses. 1.3.Kinnisasjade üle peab riigivara valitseja ja volitatud asutus arvestust ning teevad vajalikke toiminguid riigi kinnisvararegistris ning muudes asjakohastes andmekogudes. 1.4.Riigivara valitseja ja volitatud asutus vastutab tegelikkusele vastavate andmete kajastamise eest riigi kinnisvararegistris. 1.5.Riigivara valitseja vaatab riigivaraseaduses ja käesolevas korras nimetatud taotlused läbi, kontrollib nende põhjendatust ning teeb otsuse vara omandamise või käsutamise kohta riigivaraseaduses, selle alusel antud õigusaktides ja käesolevas korras sätestatud korras. 1.6.Vara osas, mille käsutamise otsustab riigivara valitseja, selgitab asutus eelnevalt välja, kas vara on vajalik riigivara valitsejale, volitatud asutusele või teistele riigivara valitsejatele. 1.7. Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.7.1 asutus – ministeerium või volitatud asutus; 1.7.2 ministeerium – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigivara valitsejana; 1.7.3 volitatud asutus – ministeeriumi valitsemisala asutus, kelle valdusesse on ministeeriumi valitsemisel olev vara antud; 1.7.4 vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 1.7.5 põhivara – riigivara, mille üle asutus on kohustatud pidama bilansilist arvestust raamatupidamise eeskirjade kohaselt; 1.7.6 väheväärtuslik vara – riigivara, mis ei ole põhivara ja mille üle peetakse bilansivälist arvestust; 1.7.7 IT-vara – riigivara, mis võib olla infosüsteem, tarkvaraline rakendus, koht- ja laivõrguga seotud riistvara või tarkvara; 1.7.8 vara kirjeldus – vara täielik nimetus, identifitseerivad andmed, seerianumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, jääkväärtus ning riigi andmekogudes registreeritud vara puhul registreerimiskood; 1.7.9 varud – materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel; 1.7.10 vara käsutamine – vara vastuvõtmine, kasutamiseks andmine, üleandmine, võõrandamine, kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine või hävitamine; 1.7.11 mahakandmine – põhivara bilansist mahakandmine või väheväärtusliku vara  3 bilansivälise arvestuse nimistust eemaldamine; 1.7.12 teenistuja – ministeeriumi valitsemisala ametnik ja töötaja; 1.7.13 vara eest vastutav isik – asutuse juht või tema määratud teenistuja, kes vastutab varaga tehtavate toimingute korrektsuse eest ja tagab vara sihipärase kasutamise; 1.7.14 kasutaja – asutuse teenistuja, kellele on vara kasutamiseks antud; 1.7.15 RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus, asutusele raamatupidamisarvestuse teenuse osutaja; 1.7.16 SAP – riigiarvestuse majandustarkvara; 1.7.17 RTIP – Riigitöötaja Iseteenindusportaal, milles peetakse arvestust asutuse vara üle ja vahetatakse automatiseeritult andmeid SAP-iga. 1.8. Vara käsutamisel kasutatakse võimalusel RTIPi. 2. Vara üleandmine riigivara valitsejate vahel ja valitsemisala piires 2.1. Vara üleandmine on vara tasuta üleandmine teisele riigivara valitsejale ja riigivara üleandmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala piires kasutades võimalusel RTIPi. RTIPis vormistatakse vara asutustevahelise üleandmise-vastuvõtmise taotlus, otsus ja akt. 2.2. Kinnisasja või piiratud asjaõiguse valitsemine antakse teisele riigivara valitsejale üle nende omavahelisel kokkuleppel. Kinnisasja üleandmise kohta vormistatakse akt. Kui kokkulepet ei saavutada, võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse oma valitsemisele saamiseks pöörduda Vabariigi Valitsuse poole. Valitsemisala piires annab ministeerium kinnisasja või piiratud asjaõiguse volitatud asutuse valdusse üleandmise aktiga. 2.3. Vallasasja, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro käibemaksuta, võib üle anda ministeeriumi nõusolekuta ministeeriumi valitsemisala piires kui ka teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele vara volitatud asutuse juhi ja vara saaja asutuse sõlmitud kokkuleppe alusel, kasutades võimalusel RTIPi (RTIPis vormistatakse vara asutustevahelise üleandmise-vastuvõtmise taotlus, otsus ja akt). Vara vahetusest on kohustus teavitada ministeeriumi 2.4. Vallasasja, mille harilik väärtus on 30 000 eurot käibemaksuta või rohkem, võib ministeerium üle anda teisele riigivara valitsejale nende kokkuleppe alusel ja ministeeriumi valitsemisala piires ministeeriumi otsuse alusel kasutades võimalusel RTIPi (RTIPis vormistatakse vara asutustevahelise üleandmise-vastuvõtmise taotlus, otsus ja akt). 2.5. Vara üleandmiseks peab olema: 2.5.1. vara üleandmise põhjendatud taotlus (RTIPis vara asutustevahelise üleandmise- vastuvõtmise taotlus); 2.5.2. vara üleandmise otsus või kirjalik kokkulepe; 2.5.3. vara üleandmise akt, millel on andmed vara üleandja, vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, soetamismaksumuse ja raamatupidamisliku jääkväärtuse kohta. 3. Vara kasutamiseks andmine riigivara valitsejate vahel ja valitsemisala piires 3.1. Riigivara valitsejate vahel kinnis- ja vallasasja osaliselt või ajutiselt kasutusse andmise korral vormistatakse vara kasutamise kokkulepe. 3.2. Vallasasja kasutusse andmine valitsemisala piires toimub volitatud asutuste omavahelise kirjaliku kokkuleppega, milles kajastatakse vajadusel kulude jaotamise kord, mis tagab  4 vara majandusliku säilimise ning muud olulised asjaolud vara otstarbeka ja sihipärase kasutuse kohta. 3.3. Kinnisasja kasutusse andmisel lisatakse kokkuleppele kasutusala plaan. 3.4. Kinnisasja kasutamise kokkulepe kantakse riigi kinnisvararegistrisse kasutusse andja poolt. 3.5. Riigi kinnisvararegistris peavad kinnisasja kasutamisega seotud toimingud olema tehtud 10 tööpäeva jooksul pärast toimingu tegemist. Kui lepingu sõlmimisega kaasneb kinnistusraamatu kanne, sisestatakse andmed registri andmebaasi 10 tööpäeva jooksul asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisest arvates. 4. Vara kasutamiseks andmine kolmandale isikule 4.1. Vara kasutamiseks andmise kolmandale isikule otsustab ministeerium. 4.2. Vara antakse kasutamiseks järgmisel viisil: 4.2.1 avalikul enampakkumisel; 4.2.2 valikpakkumisel; 4.2.3 otsustuskorras. 4.3. Vara antakse kasutamiseks teisele isikule turupõhise kasutustasu eest. Riigivaraseaduse § 18 lõike 2 alusel võib vara anda kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta. 4.4. Vallasasja hariliku väärtusega 1 000 0000 eurot käibemaksuta või rohkem kasutamiseks andmise tähtajaga üle ühe aasta otsustab riigivara valitseja üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. 4.5. Vallasasja hariliku väärtusega alla 30 000 euro käibemaksuta kasutamiseks andmise võib otsustada volitatud asutuse juht arvestades riigivaraseaduses sätestatut. 4.6. Vallasasja hariliku väärtusega 30 000 eurot käibemaksuta või rohkem kasutamiseks andmise otsustab ministeerium. 4.7. Vallasasja tähtajaliselt kasutamiseks andmisel ei või tähtaeg ületada 10 aastat. 4.8. Vallasasja kasutustasu määratakse lähtudes ühest või mitmest järgmisest hindamise viisist: 4.8.1 tellitakse hindamisaruanne, kui vara on võimalik hinnata vastava ala eksperdi poolt; 4.8.2 hinna määrab riigivara valitseja või volitatud asutus lähtudes võrreldavatest turul olevatest kasutushindadest; 4.8.3 lähtutakse raamatupidamislikust jääkväärtusest, kui vara ei ole kahel eelmisel viisil võimalik või otstarbekas hinnata. 4.9. Kinnisasja kasutustasu määratakse riigivaraseaduses sätestatud korras. 4.10. Vara kasutamiseks andmisel peab olema: 4.10.1 hindamisaruanne vara kasutusse andmisel turupõhise kasutustasu eest; 4.10.2 riigivaraseaduse § 21 lõikes 1 esitatud nõuetele vastav vara kasutamiseks andmise otsus;  5 4.10.3 avaliku enampakkumise või valikpakkumise tulemuste kinnitamise otsust, kui viidi läbi avalik enampakkumine või valikpakkumine; 4.10.4 kasutamiseks andmise leping; 4.10.5 vara üleandmise akt. 4.11. Vara kasutamiseks andmise leping (kokkulepe) sõlmitakse kirjalikus vormis vastavalt kehtivale õigusele rendi või üüri tasumise tingimuste fikseerimisega. 4.12. Vara osas, mille kasutamiseks andmise otsustab ministeerium, esitab volitatud asutus ministeeriumile vara kasutamiseks andmise taotluse, mis peab sisaldama: 4.12.1 vara iseloomustavaid andmeid (soetamise aeg, otstarve, soetamis- ja jääkmaksumus); 4.12.2 vara kasutamiseks andmise põhjendust; 4.12.3 vara kasutamiseks andmise tähtaega; 4.12.4 vara kasutustasu määramise viisi ja ettepanekut, juhul kui see määratakse; 4.12.5 tasu määramise tingimusi ja põhjendust ning tasu muutmise reegleid; 4.12.6 vara otsustuskorras kasutamiseks andmisel andmeid õigustatud isiku kohta (vajadusel); 4.12.7 vara kasutamiseks andmise lisatingimusi valikpakkumisel (vajadusel); 4.12.8 kinnitust, et vara ei ole vajalik volitatud asutusele (v.a vara kasutamiseks andmisel või üleandmisel teisele volitatud asutusele või ministeeriumile). 4.13. Riigi kinnisvararegistris peavad olema kinnisasja kasutamiseks andmisega seotud toimingud tehtud 10 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Kui lepingu sõlmimisega kaasneb kinnistusraamatu kanne, sisestatakse andmed registri andmebaasi 10 tööpäeva jooksul asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisest arvates. 4.14. Vara kasutamiseks andmisest saadud tasu kantakse riigieelarvesse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tasu riigieelarvesse kandmise korraldab asutus, kelle valduses kasutusele antav vara on. 5. Vara kasutamiseks võtmine 5.1. Vara kasutamiseks võtmine on teisele isikule, teisele riigivara valitsejale või teise riigivara valitseja volitatud asutusele kuuluva vara tasuta või tasu eest kasutamiseks võtmine ministeeriumi või volitatud asutuse poolt. 5.2. Teisele riigivara valitsejale või teise riigivara valitseja volitatud asutusele kuuluva vara kasutamiseks võtmine osaliselt või ajutiselt sõlmitakse kirjalik vara kasutamise kokkulepe, milles nähakse ette vara kasutamise tingimused ja kulude katmise kord. 5.3. Vara kasutamiseks võtmise võlaõigusliku kasutuslepinguga otsustab volitatud asutuse juht, kui vara on kasutamiseks vajalik volitatud asutusele, või kantsler, kui vara on kasutamiseks vajalik riigivara valitsejale. 5.4. Kinnisasja kasutamiseks võtmise asjaõigusliku kasutuslepinguga otsustab ministeerium. 5.5. Hoonestatud kinnisvara kasutamiseks võtmisel tähtajaga üle 10 aasta võib kasutuslepingu sõlmida üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. 5.6. Hoonestatud kinnisvara kasutamiseks võtmisel lähtutakse riigivaraseaduse §-s 91 sätestatud korrast ning kasutuslepingu tingimuste määramisel ja kasutustasu kujunemisel  6 riigivaraseaduse § 91 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. 5.7. Volitatud asutus sisestab sõlmitud kinnisvara kasutamiseks võtmise lepingu või vara kasutamise kokkuleppe riigi kinnisvararegistrisse 5 tööpäeva jooksul alates lepingu või kokkuleppe allkirjastamisest. 5.8. Riigi kinnisvararegistris peab olema kinnisasja kasutamiseks võtmisega seotud toimingud tehtud 10 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Kui lepingu sõlmimisega kaasneb kinnistusraamatu kanne, sisestatakse andmed registri andmebaasi 10 tööpäeva jooksul asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisest arvates. 6. Kinnisasja kasutamiseks andmine lühiajaliselt ja väikeste pindade puhul 6.1. Kinnisasja kasutamiseks andmise järgmistel juhtudel otsustab volitatud asutuse juht, kui vara on volitatud asutuse valduses, ning kantsler, kui vara on riigivara valitseja valduses: 6.1.1 kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas; 6.1.2 kui kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit; 6.1.3 kui eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas. 6.2. Riigi kinnisvararegistris tehakse kinnisasja kasutusse andmisega seotud toimingud 10 tööpäeva jooksul pärast kinnisasja kasutamiseks andmise lepingu sõlmimist. Kui lepingu sõlmib volitatud asutuse juht, siis sisestab andmed registrisse volitatud asutus, riigivara valitseja kinnitab menetluse riigi kinnisvararegistris. 6.3. Turupõhine kasutustasu määratakse kooskõlas riigivaraseaduse §181 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega lähtudes vähemalt ühest alljärgnevast statistilisest andmestikust: 6.3.1 võrdlushindadest (sarnaste tehingute hinnastatistikast või pakkumustest turul); 6.3.2 sarnaste lepingute tasust riigi kinnisvararegistri andmetel; 6.3.3 sarnaste tehingute tasemest Maa-ameti andmebaasist lähtuvalt. 7. Vara võõrandamine 7.1. Riigivara valitseja võib võõrandada vallasasja, mille harilik väärtus on 30 000 eurot käibemaksuta või rohkem, välja arvatud väärtpaberi, nõude, kunstiväärtuse, kaevise või muu vallasasja, mille väärtust ei ole võimalik hinnata, üksnes avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel. Nimetatud nõuet ei kohaldata riigivaraseaduse §-des 33 ja 34 sätestatud juhul. 7.2. Kinnisasja otsustuskorras või valikpakkumise teel võõrandamise otsustab riigivara valitseja Vabariigi Valitsuse nõusolekul. 7.3. Kui vara võõrandamise otsustamine on ministri pädevuses, esitab asutus ministeeriumile vastava taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 7.3.1 vara kirjeldust, kinnisasja puhul registriosa number, katastritunnus, riigi kinnisvararegistri objekti kood, asukoht ja võimalusel muud vara käsutamise otsustamiseks vajalikud andmed, sh asendiplaan, väljavõte detailplaneeringust, ehitusprojektist või muudest dokumentidest; 7.3.2 vara võõrandamise vajalikkuse põhjendatust; 7.3.3 vara võõrandamise viisi ettepanekut koos õigusliku alusega; 7.3.4 otsustuskorras võõrandamisel omandaja andmeid;  7 7.3.5.vara müügi (alg)hinna määramise ettepanek juhul, kui see määratakse ning seda tõendav hindamisaruanne või vara bilansilise maksumuse õiend; 7.3.6 muud vara võõrandamise otsustamiseks vajalikud andmed. 7.4. Vallasasja, mille harilik väärtus jääb alla 30 000 euro käibemaksuta, võõrandamise võib otsustada volitatud asutuse juht arvestades riigivaraseaduse §-s 33 sätestatud nõudeid. 7.5. Vallasasja hariliku väärtusega 30 000 eurot käibemaksuta või rohkem võõrandamise otsustab ministeerium. 7.6. Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib ministeerium otsustada vallasasja võõrandamise, kui vallasasja väärtust ei ole võimalik hinnata ja tegemist on riiklikult olulise tehinguga. 7.7. Vallasasja hariliku väärtuse selgitab asutus välja ühel järgmisel viisil: 7.7.1 tellitakse hindamisaruanne, kui vara on võimalik hinnata vastava ala eksperdi poolt; 7.7.2 hinna määrab asutus lähtudes võrreldavatest müügihindadest turul; 7.7.3 lähtutakse raamatupidamislikust jääkväärtusest, kui vara ei ole kahel eelmisel viisil võimalik või otstarbekas hinnata. 7.8. Kinnisasja harilik väärtus tuvastatakse riigivaraseaduses sätestatud korras. 7.9. Vara või selle osa võõrandamise dokumentatsioon peab sisaldama: 7.9.1 selgitusi vara hariliku väärtuse määramise kohta, v.a juhul kui vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse; 7.9.2 vara võõrandamise otsust; 7.9.3 avaliku enampakkumise või valikpakkumise tulemuste kinnitamise otsust, kui viidi läbi avalik enampakkumine või valikpakkumine; 7.9.4 võõrandamise lepingut; 7.9.5 vara üleandmise akti. 7.10. Vara puhul, mille võõrandamise otsustab ministeerium, esitab volitatud asutus ministeeriumile riigivara võõrandamise taotluse, mis peab sisaldama: 7.10.1 taotlust, millele on lisatud võõrandamist taotleva isiku/asutuse taotlus, va humanitaarabi osutamiseks; 7.10.2 võõrandamisele kuuluva vara iseloomustavaid andmeid (soetamise aeg, otstarve, soetamis- ja jääkmaksumus); 7.10.3 võõrandamise vajalikkuse põhjendust ja õiguslikku alust; 7.10.4 võõrandamise viisi; 7.10.5 hariliku väärtuse määramise viisi; 7.10.6 kinnitust, et vara ei ole vajalik volitatud asutusele; 7.10.7 muud andmed, mis on vajalikud vara võõrandamiseks. 7.11. Vara võõrandamise korraldaja on kohustatud 10 päeva jooksul kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamise jõustumisest arvates teatama sellest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teostama kanded riigi kinnisvararegistris. Teates tuleb märkida vara omandaja, hind ja lisatingimused. Riigi kinnisvararegistris peab olema võõrandamisega seotud toiming tehtud 10 tööpäeva jooksul pärast võõrandamislepingu sõlmimist.  8 8. Vara soetamine ja asutusesisene kasutamine 8.1 Vara soetamise eest vastutav isik korraldab vajaliku vara ostmise ja asutusse kohaletoomise lühima võimaliku aja jooksul arvestades riigihangete seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. 8.2. Vara antakse teenistujale kasutamiseks teenistuskoha ruumides või väljaspool neid tööülesannete täitmiseks. 8.3. Kasutamiseks antud vara eest vastutab teenistuja, arvestades avaliku teenistuse seaduses, töölepingu seaduses, võlaõigusseaduses ja muudes õigusaktides sätestatut. Vara kasutamiseks andmisel peab kasutamiseks andja teavitama teenistujat ning teenistuja andma nõusoleku vara kasutamiseks võtmisega kaasnevast vastutusest vara säilimise eesmärgil ning kohustusest kasutada vara heaperemehelikult ja süü olemasolul hüvitada tekkinud kahju. 8.4. Vara kasutamiseks saamisel peab teenistuja veenduma selle töökorras olekus ning teavitama kõikidest häiretest või vigadest vara funktsionaalses kasutamises vastavat asutusesiseselt määratud struktuuriüksust, kes korraldab häirete või vigade põhjuse väljaselgitamise, tehnilise hoolduse või remontimise. 8.5. Asutusel on õigus igal ajal nõuda vara tagastamist, eelkõige teenistussuhte lõppemisel ja vara eesmärgipärasest kasutamisest kõrvale kaldumisel. Teenistuja peab vara tagastama samas seisukorras nagu ta selle kasutamiseks sai, arvestades selle normaalset kulumist. 8.6. Teenistujal on keelatud anda vara kasutamiseks kolmandatele isikutele. Kolmandatele isikutele vara kasutamiseks andmisel eeldatakse tekkinud kahju korral teenistuja süüd. 9. Vara arvestamine 9.1. Asutuses peetakse kõikide varade arvestust RTIPis. 9.2. Bilansilist arvestust põhivara üle peetakse SAPis, millest vahetatakse andmeid RTIPiga automaatselt. Andmed põhivarakohta määratakse RTIPis. 9.3. Arvestust vara üle peetakse RTIPis vastavalt selle võimalustele ja järgides asutuse erinevaid vajadusi (RTIP kasutusjuhend on kättesaadav RTK kodulehelt). 9.4. Arvestust vara üle peetakse RTIPis vara liikide lõikes: põhi-, väheväärtuslik-, rendi- ja kasutamiseks antud vara. Varaliigid jaotatakse varaklassidesse ja määratakse RTIPis üleriigiliselt ühtselt RTK poolt (lisatud). 9.5. Väheväärtusliku vara üle peetakse arvestust RTIPis, kui vara soetusmaksumus üldjuhul käibemaksuta on alates 500 eurost kuni põhivara soetusmaksumuse piirmäärani. Mõne varaklassi osas võib arvestust pidada ka väiksema soetusmaksumusega väheväärtusliku vara üle lähtudes asutuse vajadustest. 9.6. Varaklassi gruppi „Mööbel“ kuuluva väheväärtusliku vara üle RTIPis üldjuhul arvestust ei peeta. 9.7. RTIPis arvestatakse rendivarana asutuse poolt rendile võetud vara, mille soetusmaksumus näidatakse nullina. 9.8. RTIPis arvestatakse kasutamiseks antud varana asutuselt teisele isikule tasuta kasutamiseks antud vara, mille maksumus näidatakse soetusmaksumuses.  9 9.9. Põhivara ja bilansiväliselt arvestatava vara (väheväärtusliku ja rendivara ning kasutamiseks antud vara) üle peetakse arvestust RTIPis selle asutuse varade nimekirjas, kes soetab vara ja vastutab vara edasise korrahoiu ning kasutamisega seotud toimingute eest. Asutusele soetatud materiaalse ja immateriaalse IT-vara,(k.a väheväärtusliku ja rendivara) üle peetakse arvestust RTIPis ministeeriumi vara nimekirjas (v.a Riigi Infosüsteemi Ameti korral, kes peab ise RTIPis arvestust enda soetatud varade üle), lisades varale vara valdava asutuse asukoha, nime ja kasutajad, kui ei ole määratud teisiti. 9.10. Vara registreerimise ja vastavate toimingute teostamise RTIPis ja muudes riigi andmekogudes korraldab asutuse vara arvestuse eest vastutav isik, kui asutuse juhi poolt ei ole määratud teisiti. 9.11. Vara märgistatakse unikaalse inventarinumbriga või sarnase tunnusega (seerianumber, IMEI kood). Vara arvestuse eest vastutav isik korraldab vastava kleebise kinnitamise varale, kui ei ole määratud teisiti. 9.12. Üldjuhul asutuses varude üle bilansilist arvestust ei peeta. Vajadusel korraldab varude, sh materjalide ja tarvikute, bilansivälise arvestuse pidamise asutuse juht. 10. Vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine 10.1. Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha riigivaraseaduse §-s 55 sätestatud juhtudel. 10.2. Riigivaraga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste olemasolul peab vara mahakandmise otsus sisaldama märget õiguste ja kohustuste ülekandmise kohta. 10.3. Vara mahakandmise ja hävitamise korraldab vara valdav asutus. 10.4. Riigivara valitseja ja volitatud asutuse valduses oleva vara, mille harilik väärtus on 30 000 eurot käibemaksuta või rohkem, võib tunnistada kõlbmatuks riigivara valitseja otsusega. 10.5. Vara harilik väärtus selgitatakse välja ühel järgmisest viisist: 10.5.1 tellitakse hindamisaruanne, kui vara on võimalik hinnata vastava ala eksperdi poolt; 10.5.2 hinna määrab asutus lähtudes võrreldavatest müügihindadest turul; 10.5.3 lähtutakse raamatupidamislikust jääkväärtusest, kui vara ei ole kahel eelmisel viisil võimalik või otstarbekas hinnata. 10.6. Vara harilikku väärtust ei pea tuvastama vara puhul, mille soetusmaksumus on alla 5000 euro käibemaksuta summas või mis on vanem kui viis aastat. 10.7. Vara hariliku väärtusega 30 000 eurot käibemaksuta või rohkem kõlbmatuks tunnistamiseks esitab volitatud asutus taotluse ministeeriumile, kus lisaks punktis 10.8 toodule märgitakse vara hävitamise tingimused ning hävitamisega kaasnev orienteeruv kulu või saadav tulu, kui vara kuulub hävitamisele. 10.8. Vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise dokumentatsioon RTIPis peab sisaldama: 10.8.1 varade kõlbmatuks tunnistamise komisjoni või vara eest vastutava isiku ettepanekut; 10.8.2 vara mahakandmise ja vajadusel hävitamise põhjendatud otsust; 10.8.3 vara hävitamise korral hävitamiseks andmise akti.  10 10.9. Vara hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult. Hävitamisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse, keskkonnaorganite, Päästeameti jt asjakohaste ametite ja organisatsioonide juhiseid. 11. IT-vara võõrandamine, kasutamiseks andmine, üleandmine, kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine 11.1. IT-vara käsutamine tuleb kooskõlastada vastava asutuse IT-vara eest vastutava struktuuriüksusega, kellele esitatakse vastavasisuline kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlus või kasutades RTIPi. 11.2. IT-vara käsutamise taotluse saamisel kontrollib vastava asutuse IT-vara eest vastutav struktuuriüksus taotluse põhjendatust ning selgitab välja, kas vara on vajalik ministeeriumile või volitatud asutustele (va igapäevane töövahendite jaotamine). 11.3. Kui ilmneb IT-vara vajalikkus mõnele asutusele, tuleb IT-vara eelistatult üle anda RTIPis vastava taotluse esitanud asutusele. 11.4. Materiaalse IT-vara kasutamiseks andmise korral tuleb selle korrasolek eelnevalt üle kontrollida vastava asutuse IT-vara eest vastutavas struktuuriüksuses. 11.5. Kui IT-vara ei vajata ministeeriumi valitsemisalas ja vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine ei ole piisavalt põhjendatud, võtab ministeeriumi infotehnoloogiaosakond vara üle ning korraldab võõrandamise, üleandmise teisele riigivara valitsejale või tasuta võõrandamise heategevaks otstarbeks (v.a Riigi Infosüsteemi Amet, kes korraldab ise vastavad toimingud). 11.6. IT-vara hävitamise korraldab vara valdav asutus. IT-vara antakse hävitamiseks üle aktiga elektri- või elektroonikaseadmete jäätmekäitlusega tegelevale organisatsioonile. 12. Vara inventuur 12.1. Põhivara inventuur (edaspidi inventuur) viiakse läbi vähemalt üks kord aastas ja mitte varem kui kaks kuud enne aruandeaasta lõppemist. 12.2. Lisaks punktis 12.1. nimetatud inventuurile võib asutuse juhi otsuse alusel läbi viia ülejäänud varaliikide (väheväärtusliku, rendile- ja kasutamiseks antud vara) täieliku või osalise vara inventuuri. 12.3. Inventuuri läbiviimisel järgitakse valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud nõudeid ning kasutatakse RTIPi võimalusi. 12.4. Inventuuri ladusaks läbiviimiseks inventuuri läbiviimise ajal vara kasutajaid üldjuhul ei muudeta ega võimaldata vara liikumist. 12.5. Inventuuri dokumentideks on elektroonilised lugemislehed, inventeerimisnimestikud, inventuuriaktid, seletuskirjad nende olemasolul ning inventuuri lõppakt. Inventuuri dokumentide vormistamisel kasutatakse RTIPi. Inventuuri lõppakt edastatakse raamatupidamisüksusele RTKs. 12.6. Inventuuri teostamiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon (edaspidi komisjon), mille koosseisu ja esimehe kinnitab asutuse juht. Komisjon peab olema vähemalt kaheliikmeline. Iga inventeerimisobjekti peab inventeerima vähemalt kaks komisjoni liiget.  11 12.7. Asutuse juhi otsusega määratakse: 12.7.1. inventuuri läbiviimise algus- ja lõpptähtaeg; 12.7.2. lõppakti asutuse juhile esitamise tähtaeg. 12.8. Komisjoni esimees: 12.8.1. peab olema teadlik inventuuri läbiviimise nõuetest; 12.8.2. vajadusel väljastab ja kogub inventuuri dokumente; 12.8.3. juhib komisjoni tööd ning kontrollib inventuuri läbiviimist; 12.8.4. kontrollib inventeerimise akti täitmist; 12.8.5. inventuuri läbiviimise tulemuste erinevuste esinemisel otsustab kordusinventeerimise vajaduse; 12.8.6. kinnitab inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid. 12.9. Komisjoni liikmed: 12.9.1 Vajadusel otsustavad kasutamiseks antud vara inventeerimise asendamise teenistuja kinnitusega vara olemasolu kohta; 12.9.2. täidavad komisjoni esimehe korraldusi; 12.9.3. kinnitavad inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid (komisjoni ettepanekud, inventuuri- ja koondaktid vm dokumendid nende olemasolul); 12.9.4. loevad varasid, hindavad vara seisukorda ja kasutamise otstarbekust ning märgivad lugemislehele (sh elektroonilisele) vastavad märkused ja ettepanekud; 12.9.5. omavad ülevaadet inventuuri ajal liikunud vara osas. 12.10. Komisjoni liige ei tohi olla vara eest vastutav isik. Vara eest vastutav isik annab vajadusel komisjonile selgitusi inventuuri käigus varade kohta. 12.11. Vara inventeeritakse tehnilise vahendi abil, vajadusel kasutatakse inventuuri dokumente. Lugemise käigus märgitakse inventeeritava vara kohta andmed vara olemasolu, asukoha muutumise ja vara seisukorra kohta. 12.12. Inventuuri võrdlused teostatakse ja inventuuri lõppakt vormistatakse kasutades RTIPi võimalusi.  Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas lisa KINNITANUD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ning majandus- ja taristuminister 03.11.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17-219 Varaklassid RTIPis, mille üle peetakse arvestust põhivara, väikevara, rendivara ja kasutamiseks antud vara liikide puhul: Varaklassi grupp Varaklass Nimetus Kinnisvarainvesteeringud 15400010 KV Maa 15400040 KV Hooned 15400080 KV Rajatised Maa 15500000 Maa 15500040 Teede alune maa Hooned 15510000 Hooned 15510030 Hooned – Püsinavigatsioonimärgid Teed 15510600 Maanteed 15510604 Maanteed (käsitsi numbrid) 15510605 Maanteed Mulle (käsitsi numbrid) 15510606 Maanteed Siirdekatend (käsitsi numbrid) 15510607 Maanteed Kergkatend (käsitsi numbrid) 15510608 Maanteed Püsikatend (käsitsi numbrid) 15510609 Maanteed Sild, Viadukt (käsitsi numbrid) 15510610 Maanteed Muu rajatis (käsitsi numbrid) 15510611 Maanteed Pindamine (käsitsi numbrid) 15510620 Veeteed Muud rajatised 15510900 Soojatorustikud 15510910 Vee- ja kanalisatsioonitorustikud 15510920 Piirdeaiad ja väravad 15510922 Kaid 15510923 Radarimastid 15510930 Välisvalgustus 15510933 Andmesidekaablid 15510961 Platsid 15510964 Rajatised – püsinavigatsioonimärgid 15510999 Muud rajatised Kaitseotstarbeline vara Kaitseotstarbelised infotehnoloogia 15530001 seadmed 15530002 Kaitseotstarbeline meditsiinivarustus  13 15530003 Kaitseotstarbeline relvastus 15530004 Kaitseotstarbelised sidesüsteemid 15530005 Kaitseotstarbelised transpordivahendid 15530006 Kaitseotstarbelised muud seadmed Bürooseadmed ja esitlustehnika 15540001 Bürookombainid 15540002 Koopiamasinad 15540004 Paberipurustajad 15540009 Muud bürooseadmed 15540010 Televiisorid 15540011 Raadiod 15540012 Videoaparatuur 15540013 Dataprojektorid 15540020 Ekraanid 15540021 Tahvlid 15540099 Muu esitlustehnika Mõõte- ja kontrolliseadmed ja -inventar 15540301 Kiirgusemõõtjad 15540302 Läbivalgustusseadmed 15540304 Metalli- ja miiniotsijad 15540307 Kiirusemõõtjad 15540308 Alkomeetrid 15540310 Kaalud 15540312 Dokumentide kontrolliseadmed 15540313 Teeilmajaamad 15540314 Teekaamerad 15540315 Liiklusloendurid 15540320 Pääste erimõõteseadmed 15540321 Meremõõdistusseadmed 15540330 Kromatograafid 15540331 Spektromeetrid 15540332 Gaasianalüsaatorid 15540388 Muud mõõte - ja kontrolliseadmed 15540399 Muu mõõte- ja kontrolliinventar Töömasinad ja tööriistad 15540601 Kompressorid 15540602 Pumbad 15540610 Traktorid 15540620 Keevitusaparaadid 15540660 Muruniidukid 15540688 Muud töömasinad ja -seadmed 15540699 Muud tööriistad Meditsiinivarustus 15540800 Meditsiinilised seadmed 15540899 Meditsiiniline inventar Optika- ja fotoseadmed ja -inventar 15540901 Fotoaparaadid  14 15540902 Binoklid 15540988 Muud optika- ja fotoseadmed 15540999 Muu optika- ja fotoinventar Turva- ja päästetehnika ja -inventar 15541000 Turvatehnika 15541601 Reostustõrjeseadmed 15541609 Muud päästeseadmed 15541610 Päästevarustus Navigatsiooniseadmed 15541700 Ujuvnavigatsioonimärgid 15541705 Navigatsiooni abiseadmed 15541706 Raadionavigatsiooniseadmed Transpordivahendid 15545001 Sõiduautod 15545002 Bussid 15545003 Kaubaveosõidukid 15545005 Pääste- ja eriotstarbelised sõidukid 15545006 Mootorrattad 15545008 Haagised 15545009 Muud maismaasõidukid 15546010 Laevad 15546011 Kaatrid 15546013 Paadid 15546019 Muud veetranspordivahendid 15547020 Helikopterid 15547021 Lennukid IT seadmed ja -inventar 15550001 Arvutikomplektid 15550002 Sülearvutid 15550003 Arvutid (protsessori kastid) 15550004 Monitorid 15550005 Serverid 15550099 Muud arvutid 15551001 Printerid 15551002 UPSid 15551003 Võrguseadmed 15551004 Skännerid 15551080 GPS seadmed 15551099 Muud IT lisaseadmed Sideseadmed ja -inventar 15552001 Raadiosideseadmed 15552002 Telefonijaamad 15552023 Mobiiltelefonid 15552033 Digitaaltelefonid 15552034 Faksid 15552099 Muud sideseadmed ja -inventar Mööbel  15 15560001 Riiulid 15560002 Lauad 15560003 Toolid 15560004 Kapid 15560005 Diivanid 15560007 Seifid 15560008 Mööblikomplektid 15560050 Voodid 15560099 Muu mööbel Spordivarustus 15563010 Trenažöörid 15563099 Muud sporditarbed Muud varad 15564099 Muusikainstrumendid Relvad ja erivahendid 15565010 Raskerelvad 15565011 Kergrelvad 15565012 Laskeharjutusseadmed 15565013 Erivahendid 15565050 Tulirelvad 15565051 Gaasirelvad 15565052 Pneumorelvad 15565053 Külmrelvad 15565054 Elektrišokirelvad Köögivahendid 15567000 Külmikud 15567003 Pliidid 15567006 Köögikombainid 15567009 Köögimööbel 15567099 Muu köögiinventar Olmetehnika ja majandusinventar 15568000 Olmetehnika 15568099 Muu majandusinventar Mitteamortiseeruvad varad 15570000 Kunstiväärtused Tarkvara 15600001 Operatsioonisüsteemid 15600003 Kontoritöötarkvara 15600010 Rakendustarkvara 15600099 Muu tarkvara Muu immateriaalne vara 15620000 Õigused ja litsentsid 15660000 Muu immateriaalne vara Loomad 15702000 Loomad Erivarustus ja vormiriietus 20000001 Vormiriietus (ainult väheväärtuslik)  16 20000010 Erivarustus (ainult väheväärtuslik) 20000020 Ohjeldusvahendid (ainult väheväärtuslik) Teavikud 21000001 Raamatud (ainult väheväärtuslik)