Maavara kaevandamise loa HARM-044 muutmine

KORRALDUS 16. november 2017 nr 1-3/17/2877 Ääsmäe turbatootmisala maavara kaevandamise loa HARM-044 muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD AS Jiffy Products Estonia (registrikood 10053049, aadress Papiniidu 5, Pärnu, Pärnu maakond, 80010) esitas Keskkonnaametile 07.07.2017 taotluse Ääsmäe turbatootmisala maavara kaevandamise loa (edaspidi ka kaevandamisluba) HARM-044 muutmiseks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.07.2017 numbriga 12-2/17/8348). Taotluse kohaselt soovitakse kaevandamisloa HARM-044 kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, s.o kuni 11.07.2049 ning viia loale kantud maavara kogus vastavusse tegelikkusega. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Ääsmäe turbatootmisala mäeeraldis asub Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe külas kinnistul Ääsmäe turbatootmisala (katastritunnusega 72704:003:0191), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Kaevandaja on sõlminud 04.01.2002 Ääsmäe turbatootmisala kinnistu kasutamiseks maarendilepingu, mis kehtib kuni 12.07.2019. Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamisel tuleb rendilepingut pikendada. Mäeeraldise pindala on 153,30 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 188,76 ha. Seisuga 30.09.2017 on Ääsmäe turbatootmisalal vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru suuruseks 58,104 tuhat tonni, mis on kogu ulatuses kaevandatav ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru suuruseks 881 tuhat tonni, millest kaevandatav varu on 734 tuhat tonni. Maavara kaevandamise maksimaalseks aastamääraks taotletakse 30 tuhat tonni. Maavara kasutatakse aianduses ja energeetikas. Kaevandamisloa muutmise taotluse on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (14.07.2017 kiri nr 9-3/17/12262). Taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 68 meetrit ja selle teenindusmaast ligikaudu 9,6 meetrit läänes paiknevad III kategooria kaitsealuse liikide Gymnadenia conopsea (käoraamat, harilik; keskkonnaregistri kood KLO9305249) ja Epipactis palustris (neiuvaip, soo-; keskkonnaregistri kood KLO9309839) levialad. Kaevandamisloa muutmise taotlus on avalikustatud 14.07.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotluse menetlusse võtmisest teavitati 14.07.2017 AS-i Jiffy Products Estonia, Riigimetsa Majandamise Keskust, Maa-ametit, Saue Vallavalitsust, Timberwise OÜ-d ning Ääsmäe turbatootmisala kinnistu piirinaabreid. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et kui Keskkonnaametile esitatud taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele, avaldab keskkonnaloa andja avatud menetluse korral keskkonnaloa taotluse esitamise kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Kuna esitatud taotlusega ei soovita muuta mäeeraldisel läbiviidavat tegevust ning sellest tulenevalt ei muutu mõju ümbruskonnale, mida turba kaevandamine tekitab, leiab Keskkonnaamet, et Ääsmäe turbamaardla kaevandamisloa HARM-044 muutmise taotluse menetlusse võtmise kohta pole vajalik teate avaldamine ajalehes. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saatis loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks mäeeraldise asukoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile. Saue Vallavolikogu nõustus 31.08.2017 otsusega nr 59 Ääsmäe turbatootmisala kaevandamisloa HARM-044 pikendamisega. Saue Vallavolikogu nõustus loa pikendamisega tingimusel, et kaevandaja on kohustatud tagama turba väljaveo toimumise hooajal Voore tee seisundi seisundtase 1 nõuetele. Keskkonnaamet arvestab Saue Vallavolikogu poolt esitatud tingimusega ning see lisatakse kaevandamisloa täiendavaks tingimuseks. Maavarade komisjon nõustus 30.10.2017 protokollilise otsusega nr 17-157 Ääsmäe turbatootmisala kaevandamisloa HARM-044 muutmisega tingimusel, et täpsustatakse mäeeraldisega seotud maavara koguseid. Keskkonnaamet on vastavad täiendused loasse sisse viinud. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 31.10.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 01.11.2017 kirjaga nr 12-2/17/8348-8 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. MaaPS § 66 lõike 2 kohaselt võib kaevandamisluba muuta, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. Vastavalt MaaPS § 67 lõikele 1 kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui 30 aastaks. Kaevandamisloa taotlus vastab MaaPS § 50 ja keskkonnaministri 23.02.2017 määruses nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ sätestatule. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 punkti 5 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ 2 (7) lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Keskkonnaamet on kinnitanud Ääsmäe turbatootmisala kaevandamisjäätmekava oma 11.08.2014 kirjaga nr HJR 1-15/14/457. HMS § 48 ja § 49 lõike 1 kohaselt pannakse korralduse eelnõu avalikkusele tutvumiseks välja ja HMS § 49 lõike 2 kohaselt määrab haldusorgan ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 2 kohaselt peab keskkonnamõju hindama, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal. Käesoleval juhul on loaga HARM-044 kehtestatud mäeeraldise pindala 153,30 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 188,76 ha ning loa omanik taotleb selle kehtivusaja pikendamist nii, et tingimused jäävad samaks, seega kuulub kavandatav tegevus lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Samas sätestab KeHJS § 11 lõige 6 järgmist: kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise, ehitusprojekti koostamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. Ääsmäe turbatootmisala kohta on läbiviidud keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) seoses vee erikasutusloa taotluse esitamisega. KMH aruanne „Harju maakonna Saue valla Ääsmäe turbatootmisala kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“ (töö koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 13/1224) on heaks kiidetud Keskkonnaameti 04.11.2015 kirjaga nr HJR 6-7/15/16448-9. Arvestades eeltoodut ning lähtudes ettevaatuspõhimõttest annab otsustaja hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole varem KMH käigus hinnatud ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse üle otsustamisel tehakse kaalutlusotsus kasutades KeHJS § 6 lõike 3 kriteeriumeid, tuginedes KMH aruandes toodule. Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine jäetakse algatamata, kuna: 1. Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2. Eelhindamise tulemusena selgus, et turbatootmine ei mõjuta põhjavee režiimi kuna kuivendamine toimub vabapinnalises soosettete veekihis, mis on joogiks kõlbmatu; 3. Eelhindamise tulemusena selgus, et turbatootmise käigus ei ületata leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt normtasemeid müra ja tolmu osas; 4. Turbatootmisega muudetud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Muu hulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Kaevandamiseks taotletav maavara näol on tegemist aluspõhja maavaraga, seega kuulub antud maavara riigile. Riigile kuuluva maavara kasutada andmisel on vajalik tuvastada võimalik vastuolu riigi huvidega. Loa andmisest 3 (7) keeldumise alused selgitab välja menetleja. Vajadusel küsib loa menetleja loa taotlejalt esitatud taotluse ja muude asjakohaste dokumentide kohta täiendavat informatsiooni. Kaevandamisluba HARM-044 kehtib kuni 12.07.2019 ning antud luba pole varasemalt pikendatud. Vastavalt MaaPS § 67 lõikele 1 võib turba kaevandamise lubade kehtivust pikendada kuni 30 aasta kaupa, kuni kaevandatava maavara ammendamiseni. Kaevandamisloas HARM-044 määratud kaevandamise maksimaalne aastamäär turbale on 30 tuhat tonni. Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel seisuga 30.06.2017 paikneb kaevandamisloaga HARM-044 määratud mäeeraldise piires 63 tuhat tonni vähelagunenud turba aktiivset tarbevaru ning 881 tuhat tonni hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru. Lähtudes kaevandamisloa HARM-044 kehtivuse ajast, jääkvaru suurustest seisuga 30.06.2017 ja loas sätestatud maavara kaevandamise keskmisest aastamäärast on selge, et taotleja ei jõua loa kehtivusaja jooksul kogu maavara väljata ning on vajalik kaevandamisloa pikendamine. Loa taotleja AS Jiffy Products Estonia on hinnanud kaevandamisloa pikendamise taotluses 30 aastat piisavaks, et ammendada Ääsmäe mäeeraldise piiresse jääv turbavaru. Lisaks sellele tuleb arvestada, et MaaPS § 84 lõikes 2 on sätestatud, et kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisloas HARM-044 ei ole kaevandatud maa kasutamise otstarvet määratud. Euroopa Liidu (EL) veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EU kehtestab Euroopa Liidus vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks ühtse raamistiku. Direktiivi nõuded laienevad kõikidele vee ökosüsteemidele, sh märgaladele. Nimetatud dokumendis on toodud täiendava meetmena märgalade loomine ja taastamine. Seega on märgalade veeressursside kaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamisest lähtudes mõistlik pärast turbavaru ammendamist luua Ääsmäe turbatootmisalale tingimused taas-soostumiseks. Seega on otstarbekas määrata kaevandamisloas, et Ääsmäe turbatootmisala kaevandatud maa korrastatakse läbi taassoostamise. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS Jiffy Products Estonia ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 24.07.2017). MaaPS § 45 lõike 1 kohaselt on turba kaevandamiseks lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. MaaPS § 45 lõike 3 kohaselt kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust, ning sama § lõike 4 kohaselt kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlal antakse kaevandamisluba turba kaevandamise aastamäära piires. Turba kaevandamise aastamäär on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrusega nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“ (edaspidi määrus nr 150). Ääsmäe turbamaardla on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 2 toodud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Ääsmäe turbatootmisala mäeeraldise kaevandamisloa taotluse kohaselt on tegemist olemasoleva mäeeraldisega, kus toimus varude ümberhindamine. Ääsmäe turbatootmisala mäeeraldise piire ja kaevandmise maksimaalset aastamäära ei muudetud. Kuna kaevandamise maksimaalset aastamäära ei muudetud, ei muutunud ka varasemalt kaevandamislubadega antud Harju maakonna turba kaevandamise aastamäär. Sellest tulenevalt ei ole kaevandamisloa andmine Ääsmäe turbatootmisalale vastuolus MaaPS § 45 lõikega 4 ja määrusega nr 150. 4 (7) 2.4. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Vastavalt keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikele 4 kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ märgitakse nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Hetkel kehtivale Ääsmäe turbatootmisala kaevandamisloale HARM-044 on kantud järgnevad täiendavad tingimused: 1. Maardla territooriumi kaevandamisjärgse kasutamise ja rekultiveerimise tingimuste saamiseks esitada kolm aastat enne kaevandamise lõpetamist avaldus Harjumaa Keskkonnateenistusele. 2. Vormistada Harjumaa Keskkonnateenistuses vee-erikasutusluba. 3. Kaevandamise minimaalse aastatoodangu kogus on 5 tuh tonni ja kaevandamise minimaalse aastatoodangu saavutamise tähtaeg on 01.01.2003. Kuna kaevandamisluba HARM-044 on välja antud 2002 ja vahepeal ei ole luba muudetud, siis osad loale kantud täiendavad tingimused pole enam asjakohased. Maavara kaevandmaise loa täiendav tingimus nr 1 sõnastatakse ümber järgmiselt – Ääsmäe turbatootmisala kaevandatud maa korrastamiseks korrastamistingimuste saamiseks esitada kolm aastat enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist avaldus Keskkonnaametile. Täiendav tingimus nr 2 on AS-il Jiffy Products Estonia täidetud. Keskkonnaamet andis oma 11.02.2016 korraldusega nr 1-3/16/356 AS-ile Jiffy Products Estonia vee erikasutusloa L.VV/327145. Seega võib täiendava tingimuse nr 2 kaevandamisloalt HARM-044 eemaldada. Täiendav tingimus nr 3 kehtestab Ääsmäe turbatootmisalal minimaalse aastatoodangu koguseks 5 tuhat t ning kaevandamise minimaalse aastatoodangu saavutamise tähtaeg on 01.01.2003. Hetkel kehtiv MaaPS ei reguleeri kaevandamise minimaalse aastamäära määramist ning Keskkonnaamet leiab, et käesoleval hetkel ei ole minimaalse aastamäära kehtestamine vajalik. Seega võib kaevandamisloalt HARM-044 eemaldada täiendava tingimuse nr 3. Võttes arvesse Ääsmäe turbatootmisalal läbi viidud KMH tulemusi ja Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsust nr 59, peab Keskkonnaamet vajalikuks lisada kaevandamisloale HARM-044 järgmised täiendavad tingimused: 1. Toodangu väljaveol ajavahemikus 22.00 – 07.00 tuleb kinnistutel Riisma (katastritunnusega 72704:003:0172) ja Lepa (katastritunnusega 72704:003:0127) mõõta müratasemeid. Mõõtmised teha kestvusega vähemalt 1 h majapidamise kohta ja ühekordselt öisel väljaveol. Mõõtmistulemused esitada loa andjale 1 nädala jooksul müra mõõtmisest. Ülenormatiivse mürataseme korral tuleb rakendada sobivaid leevendusmeetmeid ja määrata edasine seire. 2. Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust ning kontrollida regulaarselt aunade sisemist temperatuuri. Vastavate näitajate kohta tuleb pidada kirjalikku aruandlust. 3. Tuule kiiruse tõusmisel üle 6 m/s võib töid jätkata turba laadimispunktis ja turbaveeremite liikumisel, vaid pärast sädemetepüüdjate tehnilise seisukorra kontrollimist ja heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust puhastamist. Tuule kiiruse tõustes üle 12 m/s tuleb turbaveeremite ja laadimispunktide töö peatada. 4. Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. 5. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda üksnes selleks ettenähtud teenindusplatsil, mis on varustatud avariireostuse likvideerimiseks vajalike vahenditega. 5 (7) 6. Loa omanik on kohustatud tagama turba väljaveo toimumise mööda Voore teed, mille seisund vastab seisunditase 1 nõuetele. Loa omanik on kohustatud tagama Voore teel seisuditase 1 nõuetele vastava olukorra. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2, keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsusele nr 59, maavarade komisjoni 30.10.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-157 ja AS Jiffy Products Estonia taotlusele otsustan: 1. Mitte algatada keskkonnamõju hindamist Ääsmäe turbatootmisala maavara kaevandamise loa pikendamisele. 2. Pikendada AS Jiffy Products Estonia maavara kaevandamise loa HARM-044 kehtivusaega 30 aasta võrra ehk kuni 12.07.2049. 3. Määrata maavara kaevandamise loa punktis 9. kaevandatud maa kasutamise otstarbeks taassoostamine. 4. Maavara kaevandamise loa punktis 10 määrata järgnevad täiendavad tingimused: 4.1. Toodangu väljaveol ajavahemikus 22.00 – 07.00 tuleb kinnistutel Riisma (katastritunnusega 72704:003:0172) ja Lepa (katastritunnusega 72704:003:0127) mõõta müratasemeid. Mõõtmised teha kestvusega vähemalt 1 h majapidamise kohta ja ühekordselt öisel väljaveol. Mõõtmistulemused esitada loa andjale 1 nädala jooksul müra mõõtmisest. Ülenormatiivse mürataseme korral tuleb rakendada sobivaid leevendusmeetmeid ja määrata edasine seire. 4.2. Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust ning kontrollida regulaarselt aunade sisemist temperatuuri. Vastavate näitajate kohta tuleb pidada kirjalikku aruandlust. 4.3. Tuule kiiruse tõusmisel üle 6 m/s võib töid jätkata turba laadimispunktis ja turbaveeremite liikumisel, vaid pärast sädemetepüüdjate tehnilise seisukorra kontrollimist ja heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust puhastamist. Tuule kiiruse tõustes üle 12 m/s tuleb turbaveeremite ja laadimispunktide töö peatada. 4.4. Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. 4.5. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda üksnes selleks ettenähtud teenindusplatsil, mis on varustatud avariireostuse likvideerimiseks vajalike vahenditega. 4.6. Loa omanik on kohustatud tagama turba väljaveo toimumise mööda Voore teed, mille seisund vastab seisunditase 1 nõuetele. Loa omanik on kohustatud tagama Voore teel seisuditase 1 nõuetele vastava olukorra. 5. Avalikustada AS Jiffy Products Estonia maavara kaevandamise loa HARM-044 pikendamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaevandamisluba HARM-044 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo 6 (7) Lisad: 1. Maavara kaevandamise luba (HARM-044.pdf) 2. Lisa 1. KMH eelhinnang.pdf 3. Mäeeraldise plaan.pdf 4. Geoloogilised läbilõiked.pdf Saata: AS Jiffy Products Estonia Teadmiseks: 1. Saue Vallavalitsus 2. Tehnilise Järelevalve Amet 3. Maa-amet Epp Kuslap maapõuespetsialist maapõuebüroo 7 (7)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet HARM-044 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi AS Jiffy Products Estonia 1.2. Äriregistrikood 10053049 1.3. Aadress Papiniidu 5, Pärnu linn 80010 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi AS Jiffy Products Estonia 2.2. Äriregistri kood 10053049 2.3. Aadress Papiniidu 5, Pärnu linn 80010 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Ääsmäe 3.2. Maardlaosa nimetus - 3.3. Maardla registrikaardi number 0160 3.4. Maardla põhimaavara vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Ääsmäe turbatootmisala selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht Harju maakond, Saue vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 153,30 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 188,76 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus „Ääsmäe turbatootmisala (Ääsmäe maardla aktiivse tarbevaru plokkide 1 ja 2) jääkvaru täpsustamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2016. a)“ geoloogiafondi number EGF 8808 varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 09.06.2017 käskkiri nr 1-2/17/642 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru hästilagunenud turvas – 881 tuhat t vähelagunenud turvas – 58,104 tuhat t  aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru passiivne reservvaru kaevandatav varu hästilagunenud turvas – 743 tuhat t vähelagunenud turvas – 58,104 tuhat t 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.09.2017 7. Katend, Katendi kogus - tuh m3, sh mulla kogus - tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond aiandus ja energeetika kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 30 tuhat t 8.4. Loa kehtivusaeg 12.07.2019 – 11.07.2049 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: taassoostamine 10. Täiendavad 1. Toodangu väljaveol ajavahemikus 22.00 – 07.00 tuleb kinnistutel tingimused Riisma (katastritunnusega 72704:003:0172) ja Lepa (katastritunnusega 72704:003:0127) mõõta müratasemeid. Mõõtmised teha kestvusega vähemalt 1 h majapidamise kohta ja ühekordselt öisel väljaveol. Mõõtmistulemused esitada loa andjale 1 nädala jooksul müra mõõtmisest. Ülenormatiivse mürataseme korral tuleb rakendada sobivaid leevendusmeetmeid ja määrata edasine seire. 2. Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust ning kontrollida regulaarselt aunade sisemist temperatuuri. Vastavate näitajate kohta tuleb pidada kirjalikku aruandlust. 3. Tuule kiiruse tõusmisel üle 6 m/s võib töid jätkata turba laadimispunktis ja turbaveeremite liikumisel, vaid pärast sädemetepüüdjate tehnilise seisukorra kontrollimist ja heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust puhastamist. Tuule kiiruse tõustes üle 12 m/s tuleb turbaveeremite ja laadimispunktide töö peatada. 4. Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. 5. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda üksnes selleks ettenähtud teenindusplatsil, mis on varustatud avariireostuse likvideerimiseks vajalike vahenditega. 6. Loa omanik on kohustatud tagama turba väljaveo toimumise mööda Voore teed, mille seisund vastab seisunditase 1 nõuetele. Loa omanik on kohustatud tagama Voore teel seisuditase 1 nõuetele vastava olukorra. 2 (3) 11. Loa andmise Luba on antud Harjumaa Keskkonnateenistuse juhataja 27.02.2002 ja muutmise korraldusega nr 8, ümberregistreeritud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla otsused regiooni juhataja 10.09.2012 korraldusega nr HJR 1-15/12/650 ja luba on pikendatud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 16.11.2017 korraldusega nr 1-3/17/2877. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Kuupäev: 16.11.2017 3 (3)  Lisa 1 EELHINNANG Eelhinnangu andmisel lähtuda KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Ääsmäe turbatootmisala asub Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe külas Ääsmäe turbamaardla keskosas. Turbatootmisala asub Ääsmäe turbatootmisala nimelisel kinnistul (katastritunnus 72704:003:0191), mis kuulub riigile. Arendaja on sõlminud 04.01.2002. a nimetatud kinnistu kasutamiseks maarendilepingu, mis kehtib 12.07.2019. aastani. Ääsmäe turbatootmisala külgneb idast Kernu metskond 36 kinnistuga (katastritunnus 72704:003:0122) ja riigi reservmaa ettepanekuga (number AT1208220003), lõunast Kernu metskond 35 kinnistuga (katastritunnus 72704:003:0123), läänest Kernu metskond 30 kinnistuga (katastritunnus 72704:003:0121) ja põhjast Kernu metskond 61 (katastritunnus 72704:003:0087), Rabadikuvõsa (katastritunnus 72704:003:0361), Rabadikumetsa (katastritunnus 72704:003:0360) ning Orava-Mihkli 5 (katastritunnus 72704:003:0206) kinnistutega. Kõikide külgnevate alade sihtotstarve on maatulundusmaa. Alast ligikaudu 400 m kaugusel põhjas asub Voore tee L4 (7270401), mis viib turbatootmisalast ligikaudu 3 km kaugusel läänes asuva Tallinn-Pärnu-Ikla maanteeni (põhimaantee nr 4). Turbatootmisalast Voore teeni on rajatud väljaveotee. Voore teeni on ligipääs ka mööda turbatootmisala lõuna osast alguse saavat teed (asustusüksus 9794). Ka muu turbatootmisala töö funktsioneerimiseks vajalik infrastruktuur on välja ehitatud. Infrastruktuurist põhjustatud piirangud turbatootmisala piires puuduvad. Vaadeldav turbatootmisala asub hõreda inimasustusega piirkonnas. Lähimad elamud asuvad ~560 m (Riisma) ja ~780 m (Lepa) kaugusel põhjas, ~860 m kaugusel idas (Männimäe), ~550 m (Karasma), ~760 m (Liivaku), ~540 m (Mäe) ja ~770 m (Otsa 2) kaugusel kagus ning ~870 m (Nurmika) ja ~750 m (Laastumäe) kaugusel lõunas. Muinsuskaitselised objektid turbatootmisala piires puuduvad. Lähim kultuurimälestis asub ligikaudu 1 km kaugusel kirdes (Voore mõisa kompleks). 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Ääsmäe turbatootmisala asub Ülem-Ordoviitsiumi Rakvere lademe avamusalal. Aluspõhja lubjakivid on kaetud Kvaternaarse pinnakattega, mis liigestub läbilõikes kõikjal levivateks glatsiaalseteks seteteks, neil lasuvateks limnoglatsiaalseteks seteteks ning Ansülusjärve ja sooseteteks. Kvaternaarisetete kogupaksus on vahemikus 5–20 m. Ääsmäe turbatootmisala idaosas esineb märe alltüüpi ning lääne- ja lõunaosas metsa-märe alltüüpi raba-segalasund. Lasundi pealmise osa moodustab vähelagunenud rabaturvas (põhiliselt fuskumiturvas). Turbatootmisala lõunaosas esineb ka metsa-märe alltüüpi madalsoolasund. Hästilagunenud madalsooturba kiht koosneb põhiliselt puu-, puu-rohu- ja pilliroo-tarnaturbast. Ääsmäe turbatootmisala ülemise osa moodustab osaliselt vähelagunenud rabaturvas (põhiliselt fuskumiturvas) (plokk 2 aT) keskmise jääkpaksusega 0,3 m, kusjuures mitmel pool (laiguti) on nimetatud plokk Ääsmäe turbatootmisala piires juba ammendatud. Tootmisala alumise osa moodustab hästilagunenud puu-, puu-rohu- ja pilliroo-tarnaturvas (plokk 1 aT) keskmise paksusega 3,0 m. Turba happelisus väheneb lasundi sügavuse suurenedes, lasundi ülaosas (plokk 2 aT) on keskmine pH 3,0 ja lasundi alaosas (plokk 1 aT) 4,0. Raskmetallide (Cd, Mn, Pb, Zn) sisaldus turbas on madal ja jääb üldiselt samasse suurusjärku Eesti turbamaardlate keskmiste näitajatega. Väävli sisaldus on hästilagunenud turbas keskmiselt 0,06% ja hästilagunenud turbas 0,76%, mis on samuti Eesti turbamaardlatele omane. Vähelagunenud turba kuivaine kütteväärtus on keskmiselt 4797 kcal/kg ja selle põhjal arvutuslik tarbeturba alumine kütteväärtus 2447 kcal/kg. Hästilagunenud turba kuivaine kütteväärtus on keskmiselt 5163 kcal/kg ja selle põhjal arvutuslik tarbeturba alumine kütteväärtus 2679 kcal/kg. Võrreldes tavapäraste Eesti turbalasundite kuivaine kütteväärtustega (4700–6200 kcal/kg) on Ääsmäe turbatootmisalal plokis 2 aT turba kütteväärtus küllaltki madal ning plokis 1 aT keskmine. Taotletava turbatootmisala piires on vähelagunenud turba keskmine looduslik niiskus 90% ja keskmine lagunemisaste 18%. Hästilagunenud turbakihi keskmine looduslik niiskus on 89% ja lagunemisaste 28%. Seisuga 30.06.2017 on Ääsmäe turbatootmisala mäeeraldisega seotud vähelagunenud turba jääkvaru 62,788 tuhat t, mis on kogu ulatuses kaevandatav ja hästilagunenud turba jääkvaru on 881 tuhat t, millest kaevandatav on 743 tuhat t. KMH aruandes on korrastamise suunana soovitatud soo taastamist. Taassoostamise tingimuste loomisel on oluline jätta osa turvast kaevandamata (~ 0,5 m), mis on vajalik tagamaks turbasamblale soodsad kasvutingimused. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud projekti järgi. Turvas on väga aeglaselt taastuv loodusvara. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Taotletav mäeeraldis ei kattu Natura 2000 võrgustikku kuuluvate aladega ja kaitsealuste liikide leiukohaga. Ääsmäe mäeeraldisest ligikaudu 200 meetrit läände jäävad III kaitsekategooria taimeliikide suur-käopõll, kahelehine käokeel, harilik käoraamat ja vööthuul-sõrmkäpp leiukohad. Kuna alal on kuivendatud juba ligi 30 aastat, siis võib järeldada, et läheduses leiduvad taimeliigid on võimaliku kuivenduse mõjuga harjunud. Viimane kanne Keskkonnaregistrisse nimetatud taimede kohta on tehtud 18.07.2012, seega ei ole kuivendamine Ääsmäe turbatootmisalal segavaks faktoriks taimede kasvamiseks. Ligikaudu 250 meetri kaugusel läänes Ääsmäe 2 (10) turbatootmisala mäeeraldise piirist on II kaitsekategooria taimeliigi eesti soojumikas leiukoht. Sarnaselt teiste taimeliikidega, võib eeldada ka eesti soojumika puhul kohanemist Ääsmäe turbatoomisala kuivendamisega. Seega võttes arvesse, et tootmisala on kuivendatud juba ligikaudu 30 aastat ning loa pikendamisega mõju, mida ümbritsevale keskkonnale avaldatakse, ei muutu, siis võib eeldada, et kas mõju kaitsealustele liikidele on vähene või on just kuivendamine loonud kaitsealuste taimede kasvuks soodsad tingimused. Ääsmäe turbatootmisalast ligikaudu 1,5 – 2 kilomeetri kaugusele jääb I kaitsekategooria liikide väike-konnakotkas ja suur-konnakotkas elupaik. Püsielupaiga kohta on tehtud esmakanne Keskkonnaregistrisse 03.07.2006, mis tähendab, et selleks ajaks oli Ääsmäe turbatootmisala kasutuses olnud juba ligikaudu 20 aastat. Seega võib järeldada, et turba kaevandamine Ääsmäe turbatootmisalal ei halvenda väike- ja suur-konnakotka elupaiga keskkonnatingimusi. Ääsmäe turbatootmisala piiresse ei jää kaitsvaid loodusobjekte ja kavandatav tegevus ei toimu Natura 2000 võrgustiku alal. Seega kavandataval tegevusel neile mõju puudub. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Teadaolevalt ei ole alal õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Taotletav mäeeraldis ei asu tiheasustusalal. Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused taotletaval alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Turba kaevandamiseks tuleb turbatootmisala ette valmistada. Turbatootmisala ettevalmistamine algab eelkuivenduskraavituse rajamisest, millele järgneb sugekihi eemaldamine. Eelkuivenduskraavituse rajamine ja süvendamine toimub järk-järgult (aastalt- aastale). Seejärel eemaldatakse sugekiht, mis ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale või kasutatakse ära toodanguna. Samuti saab sugekihti kasutada ammendatud alade korrastamiseks, teede ja aunaaluste tasandamiseks jne. Turbatootmisala ettevalmistamine on pikk protsess, mis võtab aega 3 - 4 aastat enne kui reaalse toodanguni jõutakse. Eelnimetatud tööd tehti Ääsmäe turbatootmisalal ära juba 1980ndatel. Turbatootmisala väljaehitatud kuivendusvõrk koosneb 21 m sammuga paiknevatest lahtistest kuivenduskraavidest ja sellega risti väljakute otstes olevatest kogujakraavidest. Kuivendamisega tagatakse, et veetase oleks 0,2 - 0,5 m allpool tootmispinda. Kogujakraavide optimaalne sügavus on 1,8 - 2,0 m ja kuivenduskraavide sügavus 1,5 - 1,7 m. Kogu maavara lasundi kättesaamiseks on võimalik jätkata isevoolse kuivendamisega. Tegevuse jätkamisel toimuks kuivenduskraavide edasine regulaarne süvendamine kuni maavara lamamini. Eesvoole ei süvendata. Kuivendusvesi formuleerub sademeveest, mis koguneb esmalt tootmisväljakutelt kuivenduskraavidesse, kust see voolab kogujakraavidesse. Viimaste kaudu juhitakse 3 (10) kuivendusvesi esmalt settebasseini ja seejärel nelja väljalasu kaudu eesvooluks olevasse Maidla jõkke. Settebasseini ja kuivendus- ning kogujakraave tuleb perioodiliselt vähemalt üks kord aastas puhastada (vähemalt üks kord aastas). Turba kaevandamist on planeeritud jätkata traditsioonilisel pinnakihilisel väljakkaevandamise meetodil ehk freesmeetodil. Põhilised tööde etapid ühes kogumistsüklis on ajalises järjekorras järgmised: − turbakihi freesimine, − freesitud turba pööramine, vastavalt vajadusele mitu korda, − kuivanud turba vallitamine, − vallitatud turba kogumine pneumaatilise või mehaanilise kogujaga, − kogutud turba aunatamine. Turbalasundi freesimissügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 - 20 mm, hästilagunenud turba puhul keskmiselt 10 mm. Freesitud turvas jäetakse tootmisväljakutele kuivama. Järgneb turbakihi pööramine, millega soodustatakse kuivamist. Turvast pööratakse sõltuvalt valmistoodangu nõuetest kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse. Turba kogumiseks kasutatakse Ääsmäe turbatootmisalal pneumaatilist punkerkogumismasinat. Seejärel transporditakse kogutud turvas tootmisväljakute otstes asuvatesse aunadesse. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel. Aunade kõrgus ja turba aunas olemise aeg sõltub toodangu nõuetest. Pärast turba aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele äraveoks. Keskmiselt on ühe tootmistsükli kestus 2 - 2,5 päeva ja kogumistsüklite arv 10 – 15 aastas, olenedes ilmastiku tingimustest, lasundi omadustest jms. Tootmisperioodiks on peamiselt suveaeg (mai-september). Tootmisvälisel perioodil tehakse muid abitöid nagu kuivenduskraavide süvendamist ja puhastamist, kändude juurimist, väljaveotee korrastamist jms. Masinatest kasutatakse turba tootmiseks peamiselt erinevate järelhaagistega traktoreid (analoogsed põllutöötraktoritele), abitöödel ka buldoosereid, greiferkoppa jms. Toodangu veoks kasutatakse spetsiaalseid veoautosid mahutavusega kuni 100 m3. Väljaveoks kasutatakse turbatootmisala põhja (Voore tee) või lõuna (Mõisahärra tee) osast algavat teed. Mõlemad viivad esmalt Ääsmäe mõisa teeni ja seejärel Ääsmäe ringteeni. Mõlemad teed on kruusakattega ja heas seisukorras. Põhjapoolne tee on mõnevõrra lühem ja veoautodele kasutatavam. Ajaliselt sõltub väljavedu turba liigist. Suve lõpust kuni talve keskpaigani toimub kütteturba väljavedu ja talve keskpaigast kuni suve alguseni alusturba väljavedu. Tootmisperioodil reeglina väljavedu ei toimu. 2.1. Loodusvarade kasutamine Ääsmäe turbatootmisalalt kaevandatavat maavara kasutatakse aianduses ja energeetikas. 4 (10) 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Ääsmäe turbatootmisalal saab kaevandamisjäätmeteks lugeda väljajuuritud kände. Hinnanguliselt tekib kände vähem kui 150 m³ aastas, kuid esineb ka aastaid, kus kände praktiliselt ei tekigi (sõltub parasjagu kaevandatava lasundi omadustest). Eemaldatud kännud ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2015. a määrusele nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ on kändude puhul tegemist mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmetega (kood 01 01 02), mis on käsitletavad tavajäätmetena, millest ei eraldu õhku ega pinnasesse saasteaineid. Tegemist on loodusliku taimse päritoluga materjaliga, millega ladustamise ajal toimuvad teatud bioloogilised muutused (lagunemine mikroorganismide, seente, taimede jm tulemusena). Keskkonnale kändude ladustamisega saasteohtu ei kaasne. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht. Ääsmäe turbatootmisalalt eemaldatavaid kände ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üldjuhul rohkem kui kolm aastat (äravedu sõltub piisaval hulgal kokku kogutud kändudest, mis on ligikaudu 500 m³), millest tulenevalt loetakse kändude ladustamise koht jäätmehoidlaks. Ääsmäe turbatootmisala kaevandamisjäätmekava koostati Agenda Keskkonnabüroo OÜ poolt (Ilves, 2014) ja on kinnitatud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 11.08.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/457. Lähtudes Jäätmeseaduses § 352 toodud punktidest on jäätmehoidla kategooriaks hinnatud B-kategooria. Eelnenust tulenevalt ja kuna tegevuskava käsitletaval alal taotletava tegevuse tagajärjel ei muutu, ei ole käesoleva taotluse juurde uut kaevandamisjäätmekava koostatud. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Ääsmäe turbatootmisala vahetus läheduses ei asu teisi maavara kaevandamisega hõlmatud alasid. Lähim ala, millel tegeletakse maavarade kaevandamisega on Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjäär (maavara kaevandamise load Rapm-059 ja Rapm-062, kaevandaja aktsiaselts KIIRKANDUR), mis asub ligikaudu 7 kilomeetrit lõuna suunas Ääsmäe turbatootmisalast. Väike-Kõrnomaa karjäär (maavara kaevandamise luba HARM-086, kaevandaja Tallinna Teede AS) asub Ääsmäe turbatootmisalast ligikaudu 7,5 kilomeetri kaugusel idas. 9 kilomeetri kaugusel loodes asub Ohtu turbatootmisala (maavara kaevandamise luba HARM-054, kaevandaja AS Jiffy Products Estonia). 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest 3.1. Vesi ja pinnas Ääsmäe turbatootmisaladelt juhitakse ära soo ja/või rabavett, millele turbatootmise käigus ei lisata puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid. Seetõttu on turbatootmisaladelt ärajuhitav vesi oma keemiliselt koostiselt võrreldav soo ja raba veega. Rabavesi on kõigist teistest looduslikest pinnavetest erinev. Näiteks sisaldab rabajärve ja -laugaste vesi lahustunud mineraalaineid kümneid kordi vähem kui mineraalmaal asuv jõe- või järvevesi. Lisaks on rabavee värvus pruun, reaktsioon happeline ja orgaaniliste ainete kontsentratsioon suur. Turbatootmise käigus suureneb turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus. Heljum satub pinnaveekogusse turbatootmise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb pinnavees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest turbas. Puhastamata kuivendusveed võivad 5 (10) põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhjaummistusi ning muutusi veeloomade koosluses. Turbatootmisaladelt ärajuhitava kuivendusveega kaasneva mõju suurus on sõltuv turbatootmisala suurusest ning selle suhtest valgala pindalasse, vastuvõtva veekogu veekvaliteedist, piirkonna üldisest kuivenduse olukorrast, turbakihi paksusest, soo tüübist ja kaevandamise sügavusest. Lisaks mõjutab pinnavee kvaliteeti heljumi osas settebasseini puhastusefektiivsus. Turbatootmisega kaasneva kuivendusvee mõju eesvooludele avaldub eelkõige pinnaveekogu suudmekohal, kuhu kuivendusvett juhitakse ning väljendub veekvaliteedi ning liigilise koosseisu muutustes. Eesvool kuhu vett juhitakse on mõjutatud juba metsakuivenduse, hajaasustuse või põllumajanduse poolt. Seetõttu on ka turbatootmise mõju hinnang nendel aladel raskendatud. Mõju pinnaveekogule antud teguritest võib olla sarnane või suurem turbatootmise tagajärjel tekkinud mõjust. Väljaspool soosetete piiri levib Kvaternaari veekompleks paksusega ~10 m ning sügavam Ordoviitsiumi veekompleks. Kvaternaari veekompleks piirkonnas joogiveena kasutusel ei ole. Lähimad tarbepuurkaevud asuvad Ääsmäe turbatootmisalast ~800 m kaugusel põhja suunas (katastri numbrid 24220, 22516 ja 18572), mis ulatuvad Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi. Lähimad teadaolevad registreerimata salvkaevud on turbatootmisalast ligikaudu 300 - 400 m kaugusel kagu suunas. Turbatootmisala kuivendamise oluline mõjuulatus on 30 m, seega jäävad kaevud mõju välistamiseks piisavalt kaugele. Lisaks toimub turba kaevandamine soosetete kihis, mis on seotud soosetete veega (joogiks kõlbmatu). Kavandatava tegevusega ei mõjutata Ordoviitsiumi veekompleksi ega lähiümbruskonna tarbekaeve, seega mõju põhjaveele ja kaevudele kavandatava tegevusega puudub Ääsmäe turbatootmisala töötamise mõju pinna- ja põhjaveele on põhjalikult analüüsitud läbiviidud KMH raames, mille alusel on antud AS-ile Jiffy Producrs Estonia vee erikasutusluba L.VV/327145. Vee erikasutusloaga on ette nähtud kord poolaastas ärajuhitava vee kvaliteedi seire kuivendusvee väljalaskmetes (kokku neljas punktis) (BHT7, heljum, Püld, Nüld ja pH) ning suublas (BHT7, KHT, heljum, Püld, ja Nüld). Loas on toodud seiratavate komponentide piirmäärad ning meetmed võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks. Ääsmäe turbatootmisala puhul on tegemist olemasoleva tootmisalaga, kus maastik on juba visuaalselt muutunud ning ümbritsev ala on kuivendamisest mõjutatud (oluline mõjuraadius 20–30 m; praeguseks on olukord stabiliseerunud). 3.2. Õhu saastatus Turbatolm tekib erinevatest turbatootmisalal toimuvatest tööprotsessidest ja transpordist. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon turbatootmisalalt sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest, sademetest ja õhuniiskusest, samuti tootmisprotsessist, turba niiskusest ning lagunemisastmest. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast saab toota just kuival ajal. Mäeeraldisel tekkivad tolmu kontsentratsioonid levivad ka tootmisterritooriumist kaugemale halvendades piirkonna välisõhu kvaliteeti. 6 (10) Arvestades, et lähim majapidamine jääb turbatootmisalast 540 m kaugusele ei ole ülenormatiivsete tasemete jõudmine majapidamiseni tavapärastel ilmastikutingimustel reaalne. See aga ei välista ekstreemumeid (suured tuulekiirused, pikaaegne põud, madal õhuniiskus), kus ülenormatiivsed tolmukontsentratsioonid levivad kaugemale. Lisaks tootmisväljakutel toimuvale tegevusele põhjustab tolmu ka toodangu väljavedu. Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Tolmu teke ja levik on määravas sõltuvuses ilmastikutingimustest. Materjali väljavedu toimub talvel ja kevadel. Transpordist põhjustatud tolmu tekib aga peamisel kuival suveperioodil. Kokkuvõttes saab öelda, et suuremad tolmukontsentratsioonid jäävad turbatootmisala piiresse. Väljaspool turbatootmisala, sh väljaveotee äärsetel aladel tolmukontsentratsioonid võrreldes olemasoleva olukorraga ei suurene. Samas püsib ekstreemsetel ilmastikutingimustel oht hetkelisteks ülenormatiivsete tolmukontsentratsioonide tekkeks. 3.3. Müra Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra, mis on analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus sõltub turbatootmisalal kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, masinate ja seadmete tehnilisest korrasolekust jne. Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda tavaliselt ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate või tööprotsesside koosmõju minimaalne. Konservatiivselt arvestades satub maksimaalselt kaks masinat ühte piirkonda. Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Kuna antud alal esineb Ääsmäe turbatootmisala näol nii tootmine ning läheduses ka elamud ja ühiskasutusega hooned ehk tegemist on segaalaga, siis tuleb müra hindamisel aluseks võtta II kategooria tööstusmüra piirtase, milleks on päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Kui eeldada, et masinad (antud juhul kaks masinat või tööprotsessi) töötavad mäeeraldise piiril, siis ülenormatiivne müratase jõuaks mäeeraldise piirist maksimaalselt 335 m kaugusele. Tuleb arvestada, et antud valem ei arvesta maapinna reljeefi, metsa olemasolu ja nende absorbeerimisomadusi. Kuna lähim majapidamine jääb mäeeraldise piirist 540 m kaugusele, siis ülenormatiivse mürataseme jõudmine nii kaugele on ebatõenäoline. Lisaks tootmisväljakutel toimuvale põhjustab müra ka materjali väljavedu. Kavandatava tegevusega materjali väljaveoks uusi teid juurde ei rajata, seega müraallikaid juurde ei teki. Samaks jääb ka olemasolev liiklusintensiivsus. Kokkuvõtvalt lähiümbruses asuvate elamuteni ülenormatiivne müratase ei jõua. 3.4. Vibratsioon Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Ääsmäe turbatootmisalal töötav 7 (10) tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. 3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Turba tootmisel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse või pinnasevette sattuda õli ja määrdeaineid. Pinnasevesi võib omakorda kanda reostuse kuivenduskraavidesse ja sealt edasi eesvoolu. See aga võib mõjutada oluliselt eesvoolu kvaliteeti ja seeläbi sealset elustikku, aga ka piirkonna joogi ja tarbevee kvaliteeti. Seepärast on oluline valmidus hoida ära või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud reostus. Remondi- ja hooldustöid tuleb teha hooldusplatsil, millega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil. Kui avariileke toimub masinate töötamisel turbatootmisalal, siis tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe edasi jäätmehoidlasse. Hooldusplatsil peavad olema vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Turba kaevandamine kuulub tuleohtlikku tuleohuklassi, seega tuleb turbatootmisalal ja selle lähiümbruses tuleohutuse eeskirju rangelt jälgida. Kuna turba tootmine toimub kuival ja soojal aastaajal, võib põleng turbatootmisalal tekkida turba isesüttimisest, summutist lendavast sädemest, mahavisatud pudelist, lõkkest, hooletusest vms. Isesüttimisele on enim vastuvõtlikud vähelagunenud turvas, uued tootmisse võetavad turbarabad, aga ka ülekuumenenud aunad. Aastate möödudes tuleohtlikkus väheneb. Lisaks suurendab võimalikku tulekahju tekkimise riski turbatootmisala territooriumile sattunud kõrvalised isikud. Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust ning kontrollida regulaarselt aunade sisemist temperatuuri. Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. Masinad peavad olema tehniliselt korras ning varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. Eelnevalt jahutatud ja puhastatud masinaid tuleb parkida hoiuplatsile. Mujale kui hoiuplatsile võib masina parkida, kui see on tehnoloogiliselt möödapääsmatu. Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbatootmisalal olema kustutusvee varu (1 ha kohta vähemalt 5 m3) ning piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid. Turba kaevandamise ohutusnõuded on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määruses nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“. Vältimaks pöördumatuid majanduslikke ja keskkondlikke kahjusid, tuleb arendajal jälgida rangelt turba kaevandamise ohutusnõudeid ning teha koostööd Päästeametiga. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Taotletav mäeeraldis ei kattu Natura 2000 võrgustikku kuuluvate aladega. Kavandatav tegevus ei mõjuta olemasolevast praktikast lähtuvalt Natura 2000 alasid. 8 (10) 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Vastavalt läbiviidud KMH tulemustele ja võttes arvesse, et tootmisala on kuivendatud juba ligikaudu 30 aastat ning loa pikendamisega mõju, mida ümbritsevale keskkonnale avaldatakse, ei muutu, siis võib eeldada, et kas mõju kaitsealustele liikidele on vähene või on just kuivendamine loonud kaitsealuste taimede kasvuks soodsad tingimused. 6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi mõjutab vähesel määral eesvoolu (Maidla jõe) vee kvaliteeti. Pinnasevee kuivendamise mõjuraadius ulatub tootmisala ümbritsevast kogujakraavist olulisel määral 20 - 30 m kaugusele ja vähem kuni 150 m kaugusele. Kuna see mõju on juba ligi 30 aastat eksisteerinud, siis tegevuse jätkamisega täiendavat mõju ei kaasne. Kavandatava tegevusega ei avaldata mõju põhjaveele. Tootmistegevus toimub ülalpool kaitstavat veepidet ja kraavitusega ei rikuta veepideme terviklikkust. Puudub mõju piirkonna puurkaevudele ja salvkaevudele. Kavandatava tegevusega jääb liiklusintensiivsus väljaveoteel samaks, moodustades kogu liiklusest ~3%. Tee üldisele seisukorrale ja kasutatavusele märkimisväärset mõju ei avaldata. Turba tootmisest põhjustatud müra- ja tolmutasemed ei ületa lubatavaid normtasemeid. Samuti ei põhjusta toodangu väljavedu päevasel ajal olulisi müratasemeid ja tolmu kontsentratsioone tee äärsete majapidamiste juures. Öine väljavedu võib põhjustada mõningast häiritust piirkonna elanikele. Kui arendaja jälgib head tava ja hoiab kõrget töökultuuri, siis jäätmete ja keskkonnaavariide tekke oht on madal. See on kogu turbatootmisperioodil, eriti kuivadel ilmastikutingimustel, potentsiaalne ohutegur. Arendajal peavad olema vahendid ja meetmed tulekahju kiireks likvideerimiseks. Maavara kasutus on maksimaalne, mida antud tehnoloogia võimaldab. Teiste loodusressursside kasutamist ei toimu. Maastik mäeeraldise piires on muutunud oluliselt ja pöördumatult. Kaevandamisest mõjutatud turbatootmisala tuleb pärast maavara ammendamist korrastada. Mõju taimestikule nii mäeeraldisel kui selle ümber on alal juba välja kujunenud tootmisala ettevalmistamise ja töötamisega ~30 aastat jooksul. Tegevuse jätkamisel täiendavat mõju ei kaasne. Tootmistegevus häirib mõningal määral piirkonna loomastikku. Kaitsealustele looma- ja taimeliikidele mõju ei avaldata. Kaitse- ja Natura 2000 alad piirkonnas puuduvad. Kavandataval tegevusel ei ole olulist koosmõju mõne muu piirkonna tegevusega. Mingil määral võib koosmõjuna käsitleda mõju eesvoolule, kuhu lisaks turba kuivendusvetele juhitakse põllumajandus-, metsakuivendus- ja hajaasustusvett (KMH ptk 6.2). Samamoodi võib koosmõjuna käsitleda mõju infrastruktuurile, kus väljaveoteel olemasolevale liiklusele lisandub turba väljavedu (KMH ptk 6.7). 9 (10) Tuginedes KMH aruandes toodule, jõuti järeldusele, et kaevandamise jätkamisel Laukasoo turbatootmisala mäeeraldiselt ei kaasne sellist olulist keskkonnamõju, mida ei ole juba leevendatud või mida ei saaks tulevikus leevendada. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus - Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; - Eelhindamise tulemusena selgus, et turbatootmine ei mõjuta põhjavee režiimi kuna kuivendamine toimub vabapinnalises soosettete veekihis, mis on joogiks kõlbmatu; - Eelhindamise tulemusena selgus, et turbatootmise käigus ei ületata leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt normtasemeid müra ja tolmu osas; - Turbatootmisega rikutud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 10 (10)  N ASENDISKEEM M 1:100 000 Kaardileht nr 633 (Tallinn) nn E i W l Y=532500 l Kernu metskond 61 Ta 72704:003:0087 1 Rabadikuvısa 72704:003:0361 I 35. 34.34 Rabadikumetsa S 33.99 33.87 X=6568000 25 34.62 72704:003:0360 ˜sme ˜sme 35.79 34.88 Kernu metskond 60 turbatootmisala maardla 34.26 36 35 34.64 Mihkliorava 72704:003:0051 34.81 35.15 34.60 34 . 78 72704:003:0206 34.39 35.15 kr 23 35 34 VI vt 35.32 35.16 . 64 36.33 27.05.2016 2 34.43 4 0 . 35.03 36 6 35.42 36 1 3 21 VI 6 .5 - 3 5 0 2. .8 I 4 0 71 . 03 . 3 I - 35.63 34.44 36.42 tuletırje 36 71 VI 32 . 32 35.20 veevıtu 0 1. 36. koht - 0 0 4. 37 36 24 62 - I 22 2. 35.32 35.38 85 V 34 33.11 PLOKK 5 aR 24 35.13 I-0 4. 61 35 35.27 I 55 36 3 . 36.62 . 35.50 35 25 24 . V 32 0 32. 35.44 35.36 35 .24 35.28 5 0. 0 11 . 23 2 35.38 36.02 32.92 34.87 37.30 1 3 36.95 35.46 37 61 0. 0 3 33.62 0 3. 2. 0 . V- 36.58 1 3 . 3 - VI 13 35.45 P r 5 35.54 35.81 1 4. 3 - I 7. 36.82 3 35.80 nu 35.57 6 au 35.59 36.42 36.49 35.76 Kernu metskond 107 35.69 n 35.77 kr 35 37 au 72704:003:0384 34.68 36 35.52 77 I 36.04 n 35.91 35.88 36.03 . I 36 87 26 0 I . 0 . 37 46 . 35.831 6 31 1. 35.55 . 36.03 67 8 32 3. 7 . 29 3 3 9 1 0 4. . 7. 36.80 36.94 - 2 4. 8 36 .62 2 33.23 I II 36.03 -1 I 36.04 6 11 - VI 35.48 I PLOKK 5 aR 34.67 35.59 37.02 36.15 36.21 32 33.06 36.02 36.11 43 62 3 35.25 2 36.88 . 36.12 36.36 10 . 36 13 35 . 35 . 0 36.09 02 37.24 au 35.56 . 36.33 34.78 07 . 10 32 20 33 36.13 n 36.93 . 35.21 37 07 1 0 7 . 0 0 I 63 7 . 83 . 3 V . . 6 32 1 . 35.97 37 77 6 . 36.24 35 V- 4 36.96 3 . 2 2 2 35 90 1 . VI - 36.03 7. 36.59 36.11 . 0 4 32 1. 3 35.47 1 5. au 6 31 - 7 . I 36.08 36.09 9 0 I I 35.62 0 20 n 37.32 34.73 93 35.62 35.43 36.16 I-3 5. 3. 36.18 38 0 36.01 V- au 35.44 36.87 PLOKK 3 aT I n 36.08 36 36.95 36.22 36.11 36.22 35.71 37.18 35.73 36.64 35.82 23 61 65 . 36.19 0. 0 37.31 35.61 37 33 36.34 . 37 45 au . 36.53 1 4. 35.61 6 32 . . 36.33 n 38.37 1 35.82 4 32 1. 3 9 37.32 7. . 53 2 36.72 2 4 2 - - 4 5. 45 I 36.30 I . 36.13 I I - I VI 36 43 37.13 . au 35.97 35.77 36.02 36.43 36.52 32 36.38 35.70 n 36.24 70 . 36.32 37.30 37.19 36 46 22 36.47 . 36.29 83 35.63 . 95 32 . 36 .52 35 90 0. 4 36.07 45 20 32 kr 36.33 35.82 . 36.68 36.36 . . 2 0 36.46 73 31 . 37 35 2 V- 4 . 37.24 76 . 70 . 38.38 0 3 . 3 9 8 32 . 36.16 37.18 37 56 VI - 3 36.58 3. 1 . au 1 5 32 36.55 37 V- 1 3 5. 37.20 1. n I 35.83 I- I 36.64 36.23 I .2 36.65 36.44 5 au 35.81 I-5 36.62 n 35.93 3 36.06 7. 36.29 37 36.17 35.88 77 36.55 36.48 3 37.55 36.61 36.14 37.35 36.40 36.81 19 3 35.99 6. 37.44 36.62 36.91 35.85 91 41 37.15 35.97 . 37 71 86 . 3 0. 2.36.22 37.21 36.57 37 76 36.55 9 2 3. . 3 36.31 . 1 37.55 37.40 6 32 4 5.2 1. 3 86 38.53 6. 6 35.97 - - 1 36.59 I 6 5. VI 3 . 36.47 36.27 II I 36.63 9 37.66 - 37 35.80 I 36.58 32 36.77 au 41 35.94 36.06 36.38 37.27 Kernu metskond 36 n 36.37 36.72 . 36 41 50 . 36.80 72704:003:0122 . 37 46 52 . 36.51 25 32 au 36 . P OK 88 3 3 . . 37.10 38.63 1 0 36.34 37.42 45 32 36.84 8. 6. n 30 32 LO . P 0 35.87 88 14 36.53 . 83 0 37.73 . 0 36.18 2 4 . 92 1 33. 36.78 0 L 3 V- I 37 73 37.49 -3 4. 36.90 8. .64 K V 3 11 36.67 . 43 36.65 9 32 . - VI K 5a 36.14 1. 33 au 6 1. K 1 n 5 5. 6 36.01 36.36 37.29 2 36.85 - I 7 5. I I - 36.63 38.43 aR 36.40 38.08 I 36.02 36.58 37.07 36.96 36.52 R 37.17 36.27 33. 37.95 36.61 37.78 kr 36.20 P OK 36.95 36.40 36.69 0 37.50 LO P 36.87 37 36.63 37.89 36.58 3 L . 0. au 38 27 41 K . 6 3. 36.51 36.38 n . 37.69 36.65 9 33 38 21 K 5a 1. . 64 37.62 K 36.59 33 4 P OK 1 5 6 6 . 36.70 1. I- I . - 5 6 04 LO 3 I P 37.81 36.64 V 3 . K 27 I 2 aR 36.47 I 0 36.38 8 5. 8. 33. 33 au L - er 0 23 36.47 51 . 37.93 37.20 I 36.73 36.69 37.50 n K 36.76 R 36 74 7 nu 4: 47 au 84 K 3a . 36.62 . . 36.80 58 32 36.39 36.49 38 36 . n 37 84 00 K . 37.01 36.90 4 0 7 38.20 m . 36.74 40 32 3 36.55 .7 38.31 20 3 36.73 18 aT 3 1. 0 . et 3: V- 3 36.34 07 . 4 . 0 9 0 7 4 I 36.55 38 87 00 V- 5 4 5 3. sk 01 . - T 37.60 38 19 VI 37 . 37.11 36.82 36.75 37.78 2 9 3 . 36.75 on 21 500 1. 38.17 5 33 au 36.79 36.64 36.55 2 1. n 7 5. au 3 d 36.92 9 5. 0 I- I 33 . 38.21 n I - 38 I Y=531 36.84 36.86 30 37.41 36.85 . 36.58 37.73 62 36.84 38.37 37.00 37.54 36.59 36.70 36.83 36.76 36.69 36 36.92 36.84 50 33 36.47 37.05 4 37.22 0. 4 . 36.88 37.33 89 36.84 38.22 PLOKK 5 aR . 26 6 0 36.65 36.64 3. 36.82 36.76 . 38 26 69 . 05 17 31 36.73 . 36.74 . ˜sme turbatootmisala 38 39 5 7. 37 8 33 36.80 - 41 X=6567000 36 01 1. 6 33 . 36.78 36.85 VII 3 . 00 33 . 8 5. 0 72704:003:0191 37.54 1. 3337.51 1. 033 I- I .3 3 36.77 I 36.95 -105 85 . . 0 36.79 I 36.96 37.47 55 4 4 . 38.26 38 - 37.27 PLOKK 2 aT . V 36.78 I 37 95 36.93 36 30 au 5 33. 3 36.94 38 3 . 7. 36.72 10 32 4 3 n PLOKK 1 aT 0. 5 44 . . 37.79 1. 0 37.48 0 53 38.22 36.76 37.16 36.81 5 38.44 46 6 6 3. 38.48 . -5 4. - VI M˜EERALDISE PIIRIANDMED 38 46 37.05 36.84 36.72 37.12 . 36.95 V 63 . 36.83 7 33 36.84 . 36.87 38 43 37.02 37.16 37.18 1 . 38.51 16 0 5 33 38.55 Piiri- 36.66 -9 5. 36.89 37.70 1. 37.06 36.95 Koordinaadid 38.54 I II 36.83 115 .2 kr 39 36.89 - 3 I punkti 36.74 36.71 38.55 37.06 7. 36.75 38.69 59 37.31 36.96 37.13 38.08 37.04 37.76 nr X Y 36.93 84 . 36.78 43 6 - au 36.86 37.03 38.24 8 36 59 36.57 . 37 201 02 n 5 37.16 50 33. . 37.20 vt 5. 38.61 37.16 3. vt 35.06 0 5 36.80 46 44 0 . 37.08 97 3 . . 27 7, 5 27.05.2016 1 6567753.55 531848.58 2 38 46 3737.45 38.12 8. 3. 36.99 17 45 37.21 - 3 4. 6 5 5 2 5 36.78 . . . I 9 38 65 36.95 33 6 I V- . 7 9 33 PLOKK 3 aT 3 8 I 1. 0. . 37.14 V 3 37.76 2 6567582.16 531582.69 36.73 0 . 36.88 27 . 2 33 1. 38.18 10 5 36.78 37.17 6 37.11 36.85 36.62 I I - I 37.11 V- 438.15 24.8 37.21 37.17 98 3 6567399.70 531697.68 35.80 36.75 -1 . 36 63 3 I 37.28 34 8. 36.89 36.97 . . 45 38 37.16 34 66 . 36.76 37.96 37.90 37.12 38 37.18 - 37.30 4 6567043.87 531924.48 36.76 36.53 36.80 37.28 38.02 7 . 3 5 I I’ - VI 2 36.27 36.83 38.02 38.17 88 . 36.90 56 kr 36.91 37.17 5 6566846.49 532053.69 7 36 48 36.72 . 38 66 38.35 94 37.14 . 6 90 33. 36.65 . 5 33 . 37.98 au n 38 54 37.04 au 1. 37.07 39 37.10 0 . 37.26 6 6566753.20 531911.22 40 36.76 37.19 au 2 34 n . 36.71 9 45 37.02 . 63 1 4. 1 37.04 I 36.84 n . 37.03 V- I 1 38 05 4 VI I - I 34. ’ I 37.13 7 6566491.26 532082.91 54 I 37.94 5 33 . - I1 37.25 36.64 6. 036.76 . 38.58 I 36.803 1 37.25 37.50 38.63 36 37.20 I 36.92 5 36.67 . 4 10 3 . 8 6565992.52 532409.79 - 33 6 5 38.49 34 . 8. I- 36.99 38.44 37 75 37.12 I 37.20 91 35.87 36.82 04 n . . . 0 36.71 -0 3 36.69 au 2537.15 33 - 9 6565958.23 532434.93 I 37.23 0. 5 kr I VI 37.02 36.97 37.34 47 37.25 3 37.97 3 2. 15 PLOKK 6 aR 5 36.79 7 3. 79 37.38 V- 38.72 . 61 0 . 50 36.37 . 10 6566128.18 532696.74 37.20 37.17 38 37.96 37.02 38 59 . PLOKK 5 aR 7 37 . 37.03 . 38.32 60 37.01 38.63 0 35 37.37 - 03 36.81 36.86 . 4 1. VI I 5 39 11 6566066.04 532737.66 38 80 -1 2 37.33 31 37.23 3 36.50 37.30 5 33 . I 3. . 37 08 37.32 36.76 38.01 kr . 27 36.99 37.68 . 1 37.44 . 12 6566226.81 532984.50 93 . 71 . 39 37 37.73 .8 37.12 - 35 36 73 38 5 4 au - 37.10 . 96 I 37 36.60 . 4 34 . I 23 n . 38.89 8 2. 13 6566386.30 533227.95 80 33 au n 12 1 9 36 .81 - I 37.23 3 . - 36.90 V 37.34 3 0 0 I 4. 5 I 37.35 37.19 I 33 9. 2 - . 36.75 38.44 37.25 7 3. 0 37.12 3 35. - 38.24 38.73 15 38.55 6 14 6566472.76 533173.59 V au I 37.96 13. 37.83 45 . 14 0 - 37.17 n 6. 37.96 38 85 0 37.75 . II 37.21 VI 36.61 3 37.36 38 64 36.86 3 37.36 75 77 . 8. 15 6566675.41 533042.25 . 0 36.84 . 8 35 38 . . 38 27 0. au 54 n 3 33 4 au 1. . 37 6 39 n 3 52. 8 34 . 37.36 37.51 - 1. 5 38.17 36.90 1 37.23 16 6566907.11 532893.96 3 4. 36.77 37.85 37 47 - I 36.88 Aj Rp 1 met. toru -1 36.81 5 4 4. . 38.59 37.33 46 I 2. 4 kr 37.62 Z=39.19 II I I- - 36 38.57 37.42 40 6 . 17 6567001.27 532833.69 38 . 36.79 8 0. 37.29 - 90 37.26 37.19 37 .18 V -8 35 38.20 3 38.12 37.02 I VI 8 kr 37.81 18 6567106.32 532763.34 . 97 91 36.90 37.42 36.74 38.70 . 37 37 3 vt 34.49 37.44 25 . 37.22 36 4. 36.39 . 38.33 19 6567367.57 532596.12 27.05.2016 38 7536.94 39 37.28 37.44 0. 5 36 . 37 92 37.56 0 . 14 au . . 37.34 33 38.13 36.80 38 19 6 34 1. 37.64 37.34 39 7 2 16 n 37.61 38 1. . 36.93 - 20 6567571.80 532465.86 36.45 36.65 2 1. 34 - I36 37.22 44 kr . . 5 0 46 . 37.07 37.59 38.45 00 14 4 59 2 34. -9 2. 37.39 21 6567872.59 532274.01 38 . 37 88 I- I . I I- 37.36 VI . I 36.76 36 62 37.28 38.24 37.47 - 33 . 37.79 37.28 Ip-3 37.17 - 33 37.51 38.12 3 22 6567798.37 532157.46 12 36.42 97 36.89 4 8 3. 38.23 38.32 . - . 37.31 01 0 36.46 3 V 2 2 36 I . 8. I- 37.88 37.46 . II 38 01 0 48 23 6567907.45 532086.27 37.64 39 . 38.04 V 35. 0 6. 37.50 38 09 37.32 69 0 5 . 3 90 36.41 . 36.72 . 37.31 au 0 34 37.20 24 6567790.24 531901.35 37 69 37.27 0 . 3 . . I 1 05 172 37 .96 8. I . n 5 33 . - I 3 3 36.74 37 49 5 4. 0. 37.49 - 35 0 -1 0 4. 37.41 13 I II 36.80 -2 4. - 3 Ip-2 - 94 9 1. 37.08 I I 37.09 37.97 II 56 VI 36.61 V 37.86 PLOKK 6 aR kr Meeraldise pindala 153.30 ha 3 36.24 36.57 9 2. 37.85 7 38.09 36.88 V- . 37.30 0 3 I PLOKK 5 aR 36.73 07 ’ . 83 37.26 38 87 -10 7. VI 3 . 38 38 . 07 45 38 36.42 35 au 63 . 38 Kernu metskond 105 . 38 07 37.30 .5 Ip-1 - 37 . 37.30 38.18 68 37.89 n 36 13 78 37.92 0 8 . . 3 03 36.73 3 8 . 8 34 . . 2 8 2. . 72704:003:0383 - 34 0 95 37 78 37.77 1 0 0 . . - I TEENINDUSMAA PIIRIANDMED 37.33 2, 5 16 4. 37.49 37.10 36 65 0. 37.04 5 33 37.14 37.31 18 . - I . 38 38 VI 38 37.28 9 I I 33 .0 37.74 . 38.05 V- 37.25 37.28 1 4 38.06 37.40 - 37 34. I I I - ’ 37.28 8 . aR 36.45 Piiri- 37 30 190 PLOKK 5 aR 0 37.11 Koordinaadid kr 3 3. - I I 6 R ’ - 3 I I I aT K 5a 8 punkti 37.37 V . 37.11 0 36.86 96 37.05 K 38.16 3 37.10 36.95 1 LO K . nr X Y 37 26 90 KK 6 34 . 37.17 . 37 20 O P OK 37.39 0. L Kernu metskond 111 PL 36.60 . 37.99 au 7 8 34 55 P 7 3. 37.13 0. 7. 12 n 1 6568047.45 531965.73 -1 7 3 77 72704:003:0385 kr I II 36.87 37.28 I-0 3. - 34 . 38 34 37.13 I 38.11 2 6567894.35 532313.58 36.99 . 0 37.32 78 I 36.80 0 . 37.54 ’ 1 2 au 72 V- 38 n 3 6566355.54 533301.24 36.91 - 37. 2 V’ 81 . 28 . 0 . 7 4. 3 un 37.05 36 51 36.81 37 78 1 3 3 8 4 6565985.84 532727.76 36.70 -- a . . 36.66 0 . I 34 33 I I 5 33 37.01 8 . . I 36.90 0 0 0 37.48 3 . .5 -4 5 6566062.20 532676.22 3 18 3 I VI I 32 10 36.89 I- I . 37.40 37.79 V- I I 36.75 36 32 6 6565899.26 532423.47 - 34. 37 36.69 36.83 10 00 36.62 2. 7 6566768.40 531852.63 36.68 VI 36.59 36.76 31 . 8 6566863.55 531979.74 3 37 11 37.27 37.35 I 4 I . . 1 34 0 ’ 36.68 0 . vt 35.49 9 6567592.10 531500.70 36.52 2 . 11 27.05.2016 19 3 3 35 37.22 7. . - I I 36 05 I 60 10 6567627.30 531475.23 I 5 II . 34 ’ PLOKK 5 aR 36.51 - 37.16 PLOKK 5 aR 11 6567629.91 531478.26 2. 3 11 X=6566000 8 V- I 37.06 37.21 36.52 36.98 Teenindusmaa pindala 188.76 ha 36.52 Y=533000 4 37.07 I V’ 36.50 9 36.76 Kernu metskond 35 36.75 LEPPEM˜RGID: 72704:003:0123 36.44 36.49 1 Meeraldise piir, piiripunkt ja selle number 6 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number 36.41 1 Maavaravaru ploki kontuur ja number PLOKK 1 aT aT - aktiivne tarbevaru aR - aktiivne reservvaru M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused BK77 ssteemis; ˜sme turbatootmisala Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; 72704:003:0191 3. Katastriksuse piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 11.05.2016. a (plaanil skemaatiliselt); 34. 0 Meeraldise lamami (kasuliku kihi) samakırgusjoon, abs m 4. Plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 07.09.2016. a (plaanil skemaatilised); 36.82 Maapinna kırgus, abs m 5. Kasutatud: ˜sme tootmisala tehniline plaan, Eesti Geoloogiakeskus 1994, EGF 4859; ˜sme turbatootmisala meeraldise plaan, O J.Viru Markeideribroo 2017, EGF 8808. I I’ Uuringusiht I-0 3.9 73.68 uuringusihi nr - piketi nr vhelagunenud kihi paksus, m maapinna kırgus, abs m HARJU MAAKOND SAUE VALD 3.0 69.78 kogu turbalasundi paksus, m lamami kırgus, abs m Gr lisa 1 I I’ Geoloogilise lbilıike joon ˜˜SM˜E TURBATOOTMISALA T nr 16033 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:5000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Formaat A2 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: Koostas Triine Nirgi 27.05.2016 0 100 200m Tellija:Jiffy Products Estonia AS Tellija allkiri: Joonestas Triine Nirgi Koostatud: Papiniidu tn 5a/1 Kinnitas Tınis Kattel 19.06.2017 Prnu 80010  NW Geoloogiline lbilıige I-I’ SE m m 40 40 PLOKK 2 aT 1.2 38.94 PLOKK 2 aT 1.6 38.69 38.63 - I13 1.0 38.79 - I190.8 1.5 38.49 1.5 1.2 38.45 34.54 - I14 1.6 38.31 1.5 38.41 - I10 - I11 4.4 35.59 0.8 38.45 I-8 I-9 5.3 33.39 5.2 33.43 - I12 3.2 - I15 0.5 38.18 I-7 33.21 5.3 33.19 4.8 33.65 2.6 35.85 0.5 37.97 0.5 38.01 38.07 38 1.4 37.77 37.65 1.5 37.76 1.6 37.86 5.2 33.11 5.2 - I16 - I17 - I18 2.2 37.38 PLOKK 6 aR 38 1.4 I-6 35.87 PLOKK 6 aR 1.8 37.26 I-3 32.77 I-4 I-5 32.56 5.1 32.76 1.6 36.37 2.0 36.01 PLOKK 5 aR 37.11 5.0 5.2 32.45 5.2 1.3 I-2 1.0 36.71 I-1 4.8 32.46 I-0 4.5 32.61 PLOKK 2 aT 4.0 32.71 36 PLOKK 2 aT 36 PLOKK 2 aT PLOKK 1 aT 34 PLOKK 5 aR 34 32 32 30 30 LEPPEM˜RGID: Meeraldise piir Meeraldise teenindusmaa piir Maavaravaru ploki kontuur ja number PLOKK 1 aT aT - aktiivne tarbevaru aR - aktiivne reservvaru 1994. a geoloogilise uuringu aegne maapind Kaevandamata jetav pıhjatervik (paksus 0,5 m) Vhelagunenud turvas Hstilagunenud turvas W E Geoloogiline lbilıige II-II’ Saviliiv m m 42 42 Uuringusiht, sondeerimispunkt sihil 1.0 36.71 I-0 vhelagunenud kihi paksus, m maapinna kırgus, abs m 4.0 32.71 uuringusihi nr - piketi nr 40 PLOKK 2 aT 40 kogu turbalasundi paksus, m lamami kırgus, abs m aun PLOKK 2 aT 1.8 38.77 1.0 38.79 II-4 - I14 1.2 38.25 4.5 34.27 3.2 35.59 III-14 38 4.5 33.75 PLOKK 6 aR 38 - 37.00 V- I 8 PLOKK 5 aR PLOKK 6 aR 3.12 33.88 M˜RKUSED: PLOKK 5 aR 1. Kırgused BK77 ssteemis; 36 PLOKK 1 aT 36 2. Kasutatud: ˜sme turbatootmisala markeiderimııdistus seisuga 27.05.2016. a, O J. Viru Markeideribroo, t nr 16M027; 3. Meeraldise teenindusmaa piir kattub katastriksuse piiriga. 34 34 HARJU MAAKOND SAUE VALD 32 32 Gr lisa 2 ˜˜SM˜E TURBATOOTMISALA T nr 16033 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:5000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:200 L˜BILIKED I-I’ ... II-II’ Formaat: 594mm x 297mm 0 100 200m Tellija:Jiffy Products Estonia AS Koostas Triine Nirgi Tellija allkiri: Koostatud: Papiniidu tn 5a/1 Kinnitas Tınis Kattel 19.06.2017 Prnu 80010 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 16. november 2017. a. 16:29 Adressaat: [email protected]; TJA - Avalik Teema: ��sm�e turbatootmisala maavara kaevandamise loa HARM-044 muutmine ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: ��sm�e turbatootmisala maavara kaevandamise loa HARM-044 muutmine ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile korralduse "��sm�e turbatootmisala maavara kaevandamise loa HARM- 044 muutmine ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine". Edastatud dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis 16.11.2017 14:55:33 numbriga 1-3/17/2877. K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-postiga [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee