AS Eesti Raudtee Riisipere -Turba raudtee keskkonnamõjude hindamise programm Eelnõu avalikustamisele , versioon 2 7 . 11.2017 Projekt number 17-KV-28 Tallinn 2017 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc499583309 \h 4 1 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED PAGEREF _Toc499583310 \h 5 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk PAGEREF _Toc499583311 \h 5 1.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus PAGEREF _Toc499583312 \h 5 1.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid PAGEREF _Toc499583313 \h 13 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS PAGEREF _Toc499583314 \h 14 2.1 Asulad ja kultuuriväärtuslikud objektid PAGEREF _Toc499583315 \h 14 2.2 Teed ja muud rajatised PAGEREF _Toc499583316 \h 16 2.3 Maastik ja geoloogia PAGEREF _Toc499583317 \h 17 2.4 Pinna- ja põhjavesi PAGEREF _Toc499583318 \h 18 2.5 Kaitsealused loodusväärtused PAGEREF _Toc499583319 \h 18 2.6 Rohevõrgustik PAGEREF _Toc499583320 \h 21 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA PAGEREF _Toc499583321 \h 22 4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU NING HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS PAGEREF _Toc499583322 \h 23 4.1 Mõju olulisus, ulatus ja sisu PAGEREF _Toc499583323 \h 23 4.2 Ehitusaegsed mõjud PAGEREF _Toc499583324 \h 24 4.3 Käitamisaegsed mõjud PAGEREF _Toc499583325 \h 25 4.4 Hindamismetoodika kirjeldus PAGEREF _Toc499583326 \h 26 5 KMH PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA PAGEREF _Toc499583327 \h 27 6 KMH OSAPOOLED PAGEREF _Toc499583328 \h 37 7 LISAD PAGEREF _Toc499583329 \h 42 LISA 1a. Keskkonnamõju hindamise taotlus PAGEREF _Toc499583330 \h 42 LISA 1b. Projekteerimistingimused PAGEREF _Toc499583331 \h 43 LISA 2 Keskkonnamõju hindamise algatamisotsus PAGEREF _Toc499583332 \h 44 LISA 3a Keskkonnamõju hindamise algatamise teade PAGEREF _Toc499583333 \h 46 LISA 3b teavitatud asutused PAGEREF _Toc499583334 \h 47 LISA 4 Nissi vallavalitsuse kiri Keskkonnaametile, vajalikud uuringud Riisipere-Turba raudteelõigu keskkonnamõju hindamisel PAGEREF _Toc499583335 \h 48 LISA 5 Keskkonnaameti vastus Nissi vallavalitsusele vajalike uuringute teostamise osas Riisipere-Turba raudteelõigul PAGEREF _Toc499583336 \h 49 LISA 6. Riisipere-Turba eskiisprojekti kooskõlastamise taotlus PAGEREF _Toc499583337 \h 51 LISA 7 Ohtlike ainete uuring Riisipere-Turba raudteelõigu mulkeha pinnases – analüüsaktid ja puuraukude kirjeldused PAGEREF _Toc499583338 \h 52 LISA 8 Otsustaja poolt KMH programmi edastamine tagasiside ja ettepanekute esitamiseks PAGEREF _Toc499583339 \h 58 LISA 9 Otsustaja poolt tagasiside ja hinnangute edastamine arendajale ja keskkonnamõju eksperdile PAGEREF _Toc499583340 \h 60 LISA 10 Vastuste edastamine keskkonnamõju hindamise programmile laekunud tagasisidele ja ettepanekutele PAGEREF _Toc499583341 \h 62 SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) objektiks on Harjumaal Riisipere -Turba taastatav raudteelõik. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine on algatatud Tehnilise Järelevalve Ameti 15.09 .201 7 otsusega nr 1-10/17-327. KMH algatamisel tugineti KeHJS § 3 lõikele 1, § 6 lõike 1 punktile 14, § 11 lõigete le 3, 8 ja 11, § 26 ning Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjale 15.09.2017 nr 1-10/17-327. Käesolev KMH programm on koostatud , järgides keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (RTI, 22.02 .2005, 15, 87; viimane muudatus RT I, 03.07.2017, 14 ). KMH protsess viiakse läbi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele ja heale tavale. KMH programmi eelnõu on saadetud asjaomastele asutustele tagasiside esitamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti (otsustaja) poolt 03.10.2017 kirjaga nr 8-6/14-1695-025 . Vastav kirjavahetus ja l aekunud tagasiside ja vastused on esitatud käesoleva dokumendi lisades 8 ja 9. KMH eesmärgiks on hinnata võimalikke negatiivseid ja positiivseid mõjusid keskkonnale, mis kaasnevad Riisipere-Turba raudteelõigu ehitamise ja käitamisega Saue valla endise Nissi valla territooriumil (vt omavalitsuste ühinemisleping aastast 2016 ) Harju maakonnas. Koostatud programmi alusel läbiviidav KMH tehakse detailsusega, mis ei eelda raudteetrassi rajamiseks täiendavate mõjuhindamiste läbiviimist. KMH programm hõlmab kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldusi, kavandatava tegevuse poolt eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust ja kavandatava tegevuse seost strateegiliste dokumentidega (planeeringud, arengukavad, strateegiad). KMH programmis kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja hindamismetoodika ning esitatakse KMH protsessi kirjeldus ja ajakava. Lisaks nimetatakse programmis KMH huvitatud osapooled. KMH programmi lisades on esitatud materjalid KMH algatamise ja algatamisest teavitamise ga seotud tegevuste kohta, samuti vajalike ja eelnevalt teostatud uuringute kohta. 1 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk Keskkonnamõju hindamise objektiks on 6,5 km pikkuse raudteelõigu ja sellel raudteeliikluse taastamine Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee Riisipere-Turba vahelisel lõigul. Raudteelii kluse taastamise eesmärk on Tallinn-Riisipere raudteeliini pikendamine ehk transpordi võimaldamine kuni Turba asulani. Keskkonnamõju hindamise peamiseks eesmärgiks on kirjeldada raudtee taastamisega seotud ehitustegevuse ja raudtee käitamise olulised keskkonnamõjud ning nende leevendusmeetmed. Rongiliikluse taastamise võimaluse allesjätmise vajalikkust on rõhutatud Eesti üleriigilises planeeringus aastani 2030, kus Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõik on kajastatud kui potentsiaalne rongiühendus kiirusega 120 km/h. Rongiliiklust on viidatud planeeringus kirjeldatud kui transpordiliiki, millel on oluline roll Mandri-Eesti toimepiirkondade omavahelise sidustajana . Rongiliikluse taastamine Riisipere-Turba lõigul on kooskõlas ka Harju maakonnaplaneeringu ja arenguvisiooniga, mis näeb ette järgmist: “Tallinna-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamine, trassilõik Harju maakonnas, mille eesmärk on paremate eelduste loomine Hiiumaa, Läänemaa ja Lääne-Harjumaa sotsiaalmajanduslikuks arenguks ja trassikoridori ääres paiknevate keskuste tugevdamiseks keskkonnasäästlike ning kiirete ühenduste loomise kaudu töö-, elu- ja teenuskohtade vahel. “ Nissi valla üldplaneeringus (kehtestatud Nissi vallavolikogu otsusega 17.04.2014) on välja toodud ühe tegevusena rongiliikluse taastamine Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi Nissi valda läbivas lõigus . Tegevuse eesmärgina nähakse valla terviklikkuse tagamist ning see on üks tegevusi, tagamaks planeeringu ühe eesmärgi, „ Kogu maakonda hõlmav, hästi toimiv ja keskkonnasõbralik transpordisüsteem“ saavutamist. Nissi valla arengukava 2012-2030 näeb olulise valla elukeskkonna arengueesmärgi „Toimiv transpordikorraldus “ saavutamist toetava tegevusena rongiliikluse taastamist ja tagamist kuni Turbani . 1.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Perspektiivne taastatav Riisipere -Turba raudteelõik asub Harju maakonnas Nissi valla territooriumil. Kehtiva raudtee kilometraaži järgi on lõigu vahemik km 46,53 – 52,60. Uus raudtee on plaanitud rajada olemasolevasse koridori, kus varasemalt paiknes 1520 mm rööpmelaiusega raudtee (vt joonis 1) . Regulaarne rongiliiklus nimetatud lõigus katkes 1995. aastal ja raudtee demonteerimise otsus tehti 2004. aastal. Tänasel hetkel paikneb samas koridoris Riis i pere – Haapsalu kergliiklustee . Uue raudtee rajamine toimub valdavas osas olemasolevale muldkehale. Trassikoridor nihkub kuni 4 meetrit olemasolevalt muldelt kõrvale vaid Riisipere kurvis ligikaudu 400 m pikkusel lõigul (vt lisa 6, eskiisprojekti kooskõlastamine). Olemasoleva mulde ülemine killustikukiht eemaldatakse ja seda kasutatakse võimalusel raudtee muldkeha laiendamiseks. Kruusliivast ehitakse uus muldkeha ülemine kiht ning selle peale ballastkillustik, liiprid ja rööpad. Praegu muldkeha nõlvadele jäetud vana raudtee liiprid koristatakse ja utiliseeritakse vastavalt nõuetele. Joonis 1 . Kavandatava Riis i pere-Turba raudteelõigu paiknemine Nissi Vallavalitsus, Maanteeamet ja Elektrilevi on väljastanud projekteerimistingimused Riisipere-Turba lõigul raudtee ehitamiseks (vt lisa 1b , keskkonnamõju hindamise taotlus ). Raudteetrass on kavandatud nii reisijatevedu kui kaubavedu võimaldava raudteena . Taastatav r audteelõik varustatakse kontaktvõrguga, signalisatsioonisüsteemina kasutatakse poolautomaatblokeeringu lahendust. Kontaktvõrk paikneb ühel pool raudteed. Kontaktjuhtme riputamise kõrgus rööpapea ülaosa taseme kohal jaamavahedel ja jaamade s on vähemalt 5,75 m ning ülesõitudel vähemalt 6,00 m. Pöörmeid lõigus planeeritud pole. Lõigule rajatakse ühetasandilised ülesõidud Nissi teele ja Kivitammi teele ning säilitatakse läbipääs raudtee alt Veetõusme teel. Rajatavad (rekonstrueeritavad) raudteeülesõidukohad varustatakse automaatse foorsignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Praegune olukord Nissi tee ülesõidul ei vasta kehtivatele normidele ning see tuleb ehitada ümber nii, et röö bastee ja maan tee lõikumisnurk jääb vahemikku 70–110º. Lõigul paiknevad kaks raudbetoon silda ja üks metallsild. T ruupide arv ja nende täpne vajadus selgub edaspidise projekteerimise käigus. Kõik kolm silda vajavad remonditöid või ümberehitust truubiks. Joonis 2 . Riis i pere- T urba kavandatava raudteelõigu trass Riis i peres Joonis 3 . Riis i pere-Turba kavandatava raudteelõigu trass Turbas Eesmärk on lahti jätta k õik lõikuvad teed , kuid kehtiv õigusruum seda ei luba. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on KM H programmi koostam i s e ajal arutlusel seonduvate nõuete muutmine . Samatasandilised ülesõidukohad varustatakse fooride ja tõkkepuudega . Kivitammi ülesõidu rajamisega seoses suu ri tehnilisi probleeme ei ole, kuid Nissi tee ja raudtee ristumise osas parima lahenduse leidmine on töös. Joonis 4 . Raudtee ja teede ristumised Riisipere-Turba kavandataval raudteelõigul . Turba alevikku on plaanis rajada 138 m pikkune reisijate ooteplatvorm ( J oonis 5, Turba ooteplatvorm i projekt ) . Platvormi lahendus on saanud heakskiidu Nissi Vallavalitsuselt . Platvormi rajamisega suletakse autoliiklus Lehetu teel, mõlemasse ooteplatvormi otsa rajatakse kergliikluse tarbeks käiguteed, Riisipere poolsesse otsa ka raudteeülekäigukoht. Samuti rajatakse Turbasse juhtratastega eriveeremi rööbastele ja rööbastelt (maha)sõidu koht. Joonis 5 . Turba ooteplatvormi projekt. Raudtee ümber kehtestatakse kaitsevöönd. Raudtee kaitsevööndi ulatus v a stavalt kehtivale ehitusseadustikule on 30 m välimise rööp me telgjoonest . Ehitusperioodil lisatakse sellele 5 meetri laiune puhvertsoon, mis on vajalik juhuks, kui projekteerimis- ja ehitustegevuse käigus selgub vajadus trassi nihutada. Pärast raudtee ehitamist kehtivad piirangud vaid raudtee kaitsevööndis. Raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit ega ohustada liiklust. Raudteeliiklust ja selle ohutust mõjutavad tegevused (nt m aaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamistööde tegemine, metsaraie ja muud looduskeskkonda muutvad tööd, kergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmine ja ladustamine ) tuleb kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja ga. Ohutuse tagamiseks (nähtavuse tagamiseks) tuleb raadata trass iga piirneval alal kasvavad ja nähtavust halvendavad puud 10-15 meetri ulatuses äärmisest rööpmest, et tagada vajalik nähtavuskoridor. Ülesõidukohtades, kus on võimalik tagada nähtavuskolmnurk, toimub raie suuremas ulatuses. Kuna kõik ülesõidud on käsitletavas taastatavas raudteelõigus kavas varustada fooride ja tõkkepuudega, ei ole nähtavuskolmnurga nõutud ulatuses tagamine antud juhul kohustuslik. Kui raudtee kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või on tuleohu allikaks ja omanik või valdaja keeldub seda niitmas t -raiumast, on Tehnilise Järel e valve Ametil õigus nõuda Keskkonnaametilt selleks nõusolekut. Omanikule või valdajale tasutakse seejuures otsene kahju. Puude-põõsaste raadamise täpne ulatus taastatava raudteelõiguga piirnevatel aladel selgub projekteerimis- ja ehitustegevuse käigus. Raudteetammilt sade- ja muu vee ära juhtimiseks kasutatakse olemasolevaid eesvoolusid, olles eelnevalt hinnanud võimalik k u täiendava t veekogus t ning eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste suutlikkust seda täiendavat veekogust vastu võtta. Taastatava raudteelõigu ja selle muldkehaga piirnevatest maaparandussüsteemidest annab ülevaate joonis 6 . Joonis 6 . Maaparandussüsteemide paiknemine taastatava Riisipere-Turba raudteelõiguga piirnevatel aladel Rongiliik luse tiheduseks kujuneb raudteelõigu käikuandmisel esialgse sagedusena 12 rongipaari ööpäevas. Kasutata kse kokku keevitatud pikkrööpaid ( liitekoh ad puuduvad) , mille tulemusena väheneb oluliselt raudteeliikluse müra (arendaja andmed). O lemasoleva l Tallinn-Riisipere raudteeliini l sõidavad tänapäeval varasema käitus perioodiga (ca 25 a tagasi) võrreldes kergema d FLIRT-tüüpi elektrireisirongid , mis liini pikendamisel Turbani hakkavad liiklema ka taastatud raudteelõigul. Nii müra kui v ibratsiooni intensiivsus ja leviulatus sõltub mh rongi raskusest . Tänu kergematele rongikoosseisudele väheneb , võrreldes varasemalt kasutusel olnud rongidega , seega nii müra kui vibratsioon. 1.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid Nagu alapeatükkides 1.1 ja 1.2 kirjeldatud, kulge b kavandatav raudteelõik valdava osa tra ssi ulatusest vanas raudteekori doris. Kõrvalekalle on vaid Riis i pere kurvis ca 400 m pikkuses lõigus, kus uus trass eemaldub vanast 4 meetri võrra. Joonisel 7 on toodud lõik Riisiperes, kus taastatav raudtee lõikub maantee ja kergliiklusteega. Joonis 7 . Väljavõte Riisipere-Turba kavandatava raudteelõigu eskiisprojektist , lõikumine maanteega Riis i peres . Raudteelõigu taastamine olemasolevas vanas raudteekoridoris on eeldatavalt oluliselt väiksemate keskkonnamõjudega, kui seda oleks uue raudteekoridori rajamine. Raudteelõigu taastamiseks on seetõttu kinnitatud üks trassivariant, mis järgib endist trassi. KMH raames võrreldakse seda nullvariandiga ehk olukorraga, kus raudteed ja raudteeliiklust ei taastata. Kuna täpne truupide vajadus, samuti sildade truupideks muutmise vajadus selgub projekteerimise käigus, tuleb raudtee taasrajamisest kahepaiksetele ja roomajatele avalduva mõju hindamise aruandes ( ReWild 2015 ) toodud leevendusmeetmete tõhusust täpsustada olukordades, kus mõjuhindamise ajal sildadena hinnatud liikumiskoridorid muudetakse truupideks. Samuti tuleb raudtee tehniliste näitajate täpsustumisel (sh nõuded konstruktsioonide tugevusele) hinnata eespoolviidatud aruandes toodud lihtsate läbipääsude paiknemistihedust võrdluses võimaliku madalama paiknemistihedusega. V iidatud mõjuhindamise aruandes pakutud varianti käsitletakse alternatiivina 1 ning Riisipere-Turba raudteelõigu keskkonnamõju hindamise käigus täpsustatud varianti alternatiivina 2 , mida kõrvutatakse nullalternatiiviga ehk praeguse olukorraga. 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS 2.1 Asulad ja kultuuriväärtuslikud objektid Taastatav raudteelõik hakkaks kulgema Riisipere alevikust Turba alevikuni ( J oonis 1) . Taastatava raudteelõigu puhul tuleb keskkonnamõjude hindamisel tähelepanu pöörata asulatele (Riisipere ja Turba), kus tekib raudtee ehitamise ja käitamise ajal kõige suurem kokkupuude võimalike mõjudega inimeste heaolule ja tervisele. Joonistel 2 ja 3 on toodud täpsemalt välja raudteetrassi asukohad asulates. Mõlemad asulad asuvad Harju maakonn a Saue valla territooriumil oleva endise Nissi vall a piirkonnas . Riisipere alevik asub Tallinnast 45 km kaugusel ning seal elab 885 inimest . Turba kaugus pealinnast on 52 km ja elanike arv on 927. Raudtee pikendamisel paraneks transpordiühendus Riisipere ja Tallinnaga järgmistel Turba lähedal paiknevatel küladel : Viruküla, Lepaste, El lamaa, Lehetu ja Nurme . Riisipere ja Turba a levike vahel kulgeb raudtee hajaasustusega alal. L ähima te elamute kaugused raudteest on toodud tabelis 1. Tabel 1 . Riisipere-T urba taastatavale raudteeliinile lähima te elamute kaugus raudteest Katastriüksuse nr Elamu l igikaudne kaugus raudteest 51802:002:0033 300 m 51802:002:0190 200 m 51802:003:0670 370 m 51802:003:0081 400 m 51802:003:0339 450 m 51802:002:0489 300 m 51801:001:0548 70 m Riis i pere alevikus paiknevad elamud raudteetrassi vahetus läheduses seni kasutuses olnud lõigu ulatuses ( kü nr 51802:003:0129, 51802:003:0138 , mõlema KÜ sihtotstarve 100% elamumaa ). Turbas on taastatava raudteeliiklu se mõjualasse jäävas tsoonis katastriüksus nr 51801:003:0012 (elamumaa 100% ) ning 51701:001:0003 (üldkasutatav maa 60%, veekogude maa 40%) , 51801:003:0063 (eelnevaga sama sihtostarve ja jaotus) ja 51801:003:0046 (tootmismaa 100%) . Joonis 8 . Kultuuriväärtusega objektid planeeritava Riisipere-Turba raudteetrassiga piirnevatel aladel. Raudteetrassi piirkonda jäävatest k ultuurimälestistest (Joonis 8) saab välja tuua Ellamaa elektrijaama Turbas (käesoleval ajal tegutseb muuseumina) , Tööstuse tn 3 . Nimetatud objekt on rajatud 1923. aastal ja paikneb kavandatava raudteelõigu trassist ca 80 meetri kaugusel. Olulist mõju elektrijaamale kui kultuurimälestisele raudtee taastamistöödest ja käitamisest ei ole põhjust eeldada. Arhitektuuriliselt on olulised Turba ja Riisipere jaamaansamblid. Riisipere jaamahoone on ja Turba jaamahoone on mõlemad tänasel päeval aktiivselt kasutusel. Kuna mõlemad jaamad on rajatud raudtee teenindamiseks ja Riisipereni toimub ka tänapäeval rongiliiklus, ei ole olulist mõju nimetatud hoonetele põhjust eeldada, kuid lõplik hinnang antakse KMH raames ja vajadusel mõju kirjeldatakse. Teised kultuuriväärtusega objektid (Riisipere kartulikoopad, muinaspõllud ) jäävad trassist märgatavalt kaugemale ning olulist mõju neile ei ole põhjust eeldada. Pärandkultuuri objektidest jäävad planeeritava raudtee vahetusse lähedusse v eetorn Riisipere alevikus ning Raudtee sild. Raudtee sild on ehitustööde käigus kavandatud säilitada. Joonisel 8 kajastatud r audtee silla juures väljatoodud pumbajaam on pärandkultuuriobjektide registri andmetel suures osas hävinenud . EELIS’e infolehe pärandkultuuriobjektide andmestiku andmetel oli 03.08.2006 inventeerimise seisuga säilinud pumbajaama esialgsest funktsionaalsusest 20-50%. EELISe infolehel on toodud fotod pumbajaama säilinud osast . Oma tüübilt on see raudteerajatis, mis ehitati 20. sajandi algul Riisipere raudtee juures oleva veetorni varustamiseks. Tuleb silmas pidada, et pära ndkul tuuriobjekti d e kaardistamist ei võeta ette ja nende üle ei peeta arvestust nende ametliku kaitse alla võtmiseks vaid selleks, et säilitada mälestusi ja teadmist põliste talukohtade, kõrtside, maamärkidena toiminud objektide ja erinevate inimtegevuse jälgede kohta maastikel ja asulates. Nissi-Riisipere piirkond on Nissi valla üldplaneeringus välja toodud kui maakonna tasemel ajaloolise maastikupildi tutvustaja ja säilitajana oluline piirkond. Tegemist on Edela-Harjumaa olulise keskusega, mille kirjutatud ajalugu ulatub 15. sajandisse. Üldplaneeringu dokumendis loetletud olulised ilmestavad kultuuriväärtusega objektid ( nt eespool viidatud kartulikoopad ja muinaspõl d Riisipere alevikus ) ei jää raudtee taastamise ehitustööde ja raudtee käitamise mõjualasse. Harju maakonnaplaneeringus „Harju maakonnaplaneering 2030+“ on nimetatud piirkond välja toodud kui üks maakonna algupäraste ajastumaastike esindaja. 2.2 Teed ja muud rajatised Piirkonda läbib p õhimaantee nr 9 Ääsmäe - Haapsalu – Rohuküla , mis kulgeb riivamisi mööda mõlemast alevikust ( J oonis 8) . Planeeritava raudtee ga ristuvad kõrvalmaanteed nr 11165 Viruküla-Riisipere ja nr 11162 Riisipere-Nurme . Riisipere ja Turba vahel on 3 maantee ja raudtee lõikumist ( J oonis 4), mille puhul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: Riisipere-Nurme kõrvalmaantee (Nissi tee) Mustkattega riigi kõrvalmaantee. Kavas on rajada ühetasandiline ristumine raudteega. Maanteeameti teehoiu kavas on tee kapitaalremont ja kergliiklustee rajamine. Praegune olukord Nissi tee ülesõidul ei vasta kehtivatele normidele Raudtee taastamisel on vaja muuta ristumiskohas tee trassi sel viisil, et ristumine oleks ca 90.° Ajalooline ühendustee alevikus Riisipere ja Nissi asumite vahel, aktiivselt kasutatav, tee sulgemine poolitaks aleviku. Veetõusme tee Kohalik tee, kruusakate, kahetasandiline ristumine (läbipääs raudtee alt avaga ca 4 m). Raudteesild on pärandkultuuri objekt. Uue raudteeliini ehitamisel on kavas läbipääs raudtee alt säilitada. Vähekasutatav tee. Viruküla-Riisipere kõrvalmaantee (Kivitammi tee/Aiandi tee) Riigi kõrvalmaantee, kaetud musta kattega 2017. aastal. Sinna on kavas rajada ühetasandiline ülesõit. Seni olnud vähekasutatav tee (seoses mustkatte paigaldamisega kasutus tõenäoliselt suurenenud). Tee sulgemine raudteega ristumiskohas põhjustaks elanike kaebusi (transiitliiklus, kahel pool teed paiknevad maaomandid). Katastriüksusel 51802:003:0569 Madila külas paikneb kavandatava raudteetrassi vahetus läheduses maakatastri andmetel jäätmehoidla. 2.3 Maastik ja geoloogia Käesolev kirjeldus põhineb Saue valla territooriumil asuva endise Nissi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kaval aastateks 2014-2025 ja Maa-ameti katastrikaardi andmetel ortofotodel . Saue valla endine Nissi valla piirkond , mida kavandatav raudteelõik läbi b, paikneb suuremas osas Lääne-E esti madalikul. Kavandatav raudtee läbib lauskja t maastik ku keskmise kõrgusega 10-30 meetrit. Maastiku ilme on kujundanud liustikujää sulamine ja jääpaisjärved, millest on maha jäänud ulatuslikel aladel glatsiaalsed, fluvioglatsiaalsed ja limnoglatsiaalsed setted. Seetõttu moodustavad maastikest suure osa liivsavise pinnaga ja liivase pinnaga tasandikud. Suurem osa Nissi valla territooriumist kuulub tüüpiliste kamarkarbonaatmuldade ja soostunud muldade valdkonna Loode- ja Põhja-Eesti allvaldkonda . Ulatuslikult e sineb ka soomuldi. Ehitusgeoloogiliselt iseloomustavad piirkonda suure kandevõimega pinnased. Erandiks on ainult üksikud soised madalamad kohad voolavate viirsavide või turbaga. Viirsavide levikualad jäävad enam valla lääne- ja edelaossa, kus esineb ka suuri soomassiive. Geoloogiliste puurimiste andmed näitavad, et trassi Riisipere-poolses osas esinevad pinnakatte ülemises kihi s vertikaalse s ulatuses 4-8 m liivsavid ja kruusa d järgmises kahes kihis (mis ulatu vad enam kui 100 m sügavusele) esineb lubjakivi ja lõheline lubjakivi , aga ka glaukoniitsavi ja diktüone e makilda kihid ning mergli vahekihid lubjakivis . Turba-poolses osas moodustavad ülemised kihid saviliiv ja saviliiv rähaga, millele järgnevad sügavamal lubjakivid (sh mergli vahekihtidega). Kuna planeeritav raudteelõik asub vanal muldkehal, mida laiendatakse ja tugevdatakse taastamise käigus, ei ole tõenäoline piirkonna geoloogilisest ehituse eripäradest tulenevate mõjude ilmnemine raudteealuse pinnase stabiilsusele. S uure osa trassiga piirnevate alade maakattest moodustab haritav maa. Raudteetrassist põhja poole jääv maastik on trassi keskosas niiske ja soine ning suhteliselt ulatusliku osa moodustab selles trassiosas kogu maakattest metsamaa. Selles piirkonnas esineb nii madalsoid, siirdesoid kui niiskeid niite. Loodusilmelist maastikku ja metsamaad on enam trassi Turba-poolses osas. Trassist lõunapoole jäävatel aladel ja Riisipere-poolses osas moodustab maakattest lõviosa haritav maa, leidub ka looduslikku rohumaad. Piirkond on põllumajanduse võimaldamiseks tugevalt kuivendatud ( J oonis 6, maaparandussüsteemid). Arendaja on teostanud eelnevad uuringud muldkeha pinnase ohtlike ainete sisalduse kohta ning tulemused näitavad, et see jääb alla tööstuspiirkonnale kehtestatud piirnormi (vt lisa 7, ohtlike ainete analüüsiaktid ja puuraukude kirjeldused). 2.4 Pinna- ja põhjav esi Põhjavesi esineb valla territooriumil nii pinnakattes kui karbonaatsetes kivimites. Joogiks kasutatav põhjavesi pärineb valdavalt ordoviitsium-kambriumi veekihist, aga ka kambriumi-vendi veekihist. Oluliseks asjaoluks, mida raudtee taastamisel ja käitamisel tuleb arvesse võtta, on põhjavee halb kaitstus valla territooriumil – ka planeeritav raudteelõik jääb nõrgalt või ebapiisavalt kaitstud põhjaveega alale, millest tulenevalt tuleb keskkonnamõjude hindamise raames hinnata reostuse jõudmise võimalus (nii raudtee ehitamise kui käitamise ajal) pinnavette ja põhjavette ning kirjeldada selle vältimiseks vajalikud meetmed. Suuremaks seisuveekogu k s on piirkonnas Riisipere paisjärv, mis jääb planeeritavast trassist ca 1,5 km kaugusele ning seega välja raudtee mõjupiirkonnast. Raudteesild ületab Munalaskme oja, mis jääb tegevuse otsese sse mõjupiirkonda. Munalaskme oja Viruküla-Riisipere maantee sillast kuni suubumiseni Vasalemma jõkke (VEE1099600) on alates juulist 2016 kaitstud lõheliste elupaigana . Kaitstav oja osa algab ca 800 m kaugusel kavandatava st raudteelõigu st loodes . Turba alevi ümbrusesse jääb arvukalt väiksemaid veekogusid, mis tõenäoliselt on suures osas inimtekkelised ja seotud Ellamaa soojuselektrijaamale turba varumisega – lisaks suurematele tiikidele asula vahetus läheduses (vt joonis 3) jääb Turbast lõuna ja edela suunas mitmeid väiksemaid järvi ja tiike, mis on osaliselt omavahel ühendatud kraavidega. Katastriüksusest 51802:003:0569 umbes 2/3 moodustab veealune maa (tiigid) . Tiigid paiknevad ka kavandatava raudteelõigu Turba-poolses otsas kahel pool raudteed - katastriüksustel 51701:001:0003 ja 51801:003:0063 moodustab veekogude maa 40% üksuste pindalast. Viimasena nimetatud tiigid on kahepaiksete ja roomajate elupaikade uuringus välja toodud võimalike soodsate sigimispaikadena. 2. 5 Kaitsealused loodusväärtused Ülevaatliku ettekujutuse piirkonna looduskaitselistest väärtustest ja elurikkust kaitsva ja toetava rohevõrgustiku paiknemisest annab joonis 9. Kavandatava tegevuse piirkonnale lähimad looduskaitselised väärtused paiknevad raudteeliini T urba aleviku pool ses osas: need on rohukonna elupaik ja kaks vääriselupaika . Lisaks asub eksperdile teadaolevalt kavandatava tegevuse eeldatavas mõjupiirkonnas ka I kaitsekategooria looma liikide leiukohti (merikotkas - Haliaeëtus albicilla ) , kuid nende leiukohtade kaitse tagam ise eesmärgil täpsemat paiknemist käesolevas dokumendis ei avaldata. Kavandatavast raudteest ca 500 m kaugusele Turba asulast lõunasse jäävad rohukonna ( Rana temporaria ) elukohad. Rohukonn on Eestis III kategooria looduskaitse all olev liik. Rohukonna , nagu ka teiste kahepaiksete arvukuse languse võib kaasa tuua sobivate kudemispaikade vähenemine , lisaks hukku b rännete käigus palju isendeid maanteedel. Rohukonn ad elavad niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning kultuurmaastikel. Nad veedavad kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Nad on öise eluviisiga, p äeval varju des põõsastikesse ja kivide alla või pehkinud kändudesse . Lisaks Eesti Looduse Infosüsteemis ( EELIS ) registreeritud leiukohale Turbast lõunas paiknevas järves on 2015. aastal valminud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee teemaplaneeringu keskkonnamõjude hindamise kahepaiksete ja roomajate uuringu raames kahepaiksete leiukohana välja toodud ka Turbas raudtee vahetus naabruses paiknevad tiigid, mida on kirjeldatud ka alapeatükis 2.2 (teed ja muud rajatised). Nimetatud uuringus on toodud välja nende tiikide sobivus kahepaiksetele sigimisrände aegsel koondumisel (ränne elupaikadest kudemisveekogudesse). Kahepaiksetele sobivad elupaigad on eelkõige Riisipere-Turba kavandatava trassi keskosas, kus esineb madal- ja siirdesoid ja niiskeid niite. Joonisel 9 markeerivad seda piirkonda trassi lähistel paiknevad inventeeritud sooelupaigad. Kavandatava raudtee vahetus läheduses asuvad loodusdirektiivi I lisa Natura 2000 elupaigatüübid on loetletud tabelis 2 ja esitatud joonisel 9. Tabel 2. Riisipere-Turba kavandatava raudtee lähipiirkonda jäävad inventeeritud Natura 2000 elupaigatüübid Tüüp Koosluse nimetus Inventee-rimise aeg Looduskaits e- line seisund Esindus - likkus Üld -hinnang 7230 A luselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood 2010 C D C 6410 Sinihelmika -niidud ( Molinion caerulea -kooslused) karbonaatsel või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel 2010 B C C 6410 Sinihelmika -niidud ( Molinion caerulea - kooslused) karbonaatsel või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel 2010 B C C T abelis 2 esitatud elupaigatüübid on inventeerimisel ekspertide poolt saanud üldhinnanguks C - nende tüübispetsiifiline esinduslikkus on pigem madal ning ka looduskaitseline seisund on madal või keskmine. Inventeeritud elupaigad ei ole looduskaitse all ning arvestades pikka aega toiminud tugevat inimmõju antud piirkonnas (põllumajandus, kuivendamine) on see ka põhjendatud. Joonis 9 . Looduskaitselised väärtused kavandatava Riisipere-Turba raudteetrassiga piirnevatel aladel. Kavandatava tegevuse vahetusse ümbrusse jääb vääriselupaik (VEP) nr VEP 204054: sinilille kasvukohatüüpi kuuluv laanemetsa puistu suurusega 5,54 ha, mille enamuspuuliigiks on tamm . Planeeritavast raudteest ca 200 m kaugusel asub vääriselupaik nr VEP 204053 pindalaga 2,46 ha, mis oma tüübilt on samuti tamme enamusega sinilille laanemets . Mõlemad vääriselupaigad on keskkonnaregistrisse kantud 2012. aastal. Vääriselupaikade määratlemine on vabatahtlikkuse alusel toimiv kaitsemeede. Raudtee rajamisel ja käitamisel Riisipere-Turba lõigus ei ole tõenäoliselt olulist mõju vääriselupaikade seisundile ja liigirikkusele. K aitsealuste taime liikide leiukohti ei ole nimetatud VEP’ides ega kogu vaadeldavas trassilõigus sellega piirnevatel aladel EELIS’e andmetel leitud. EELIS koondab erinevates t allikatest (seire, inventuurid, uuringud, vabatahtlikud loodusvaatlu s ed) laekuvaid andmeid kaitsealuste liikide leiukohtade kohta ning on ametlik , riigi tasemel looduskaitse planeerimiseks ja korraldamiseks kasutatav andmekogu Eestis. Planeeritavast raudteetrassist enam kui 500 m kaugusele jäävad kaitstavad looduse üksikobjektid - Kivitammi tammed . Need tammed kuuluvad IUCN kaitstavate loodusmälestiste III kategooriasse. Tammed a suvad Aru talu lähedal , Alema looduskaitsealalt üle vana raudteetrassi lääne poole suunduval rohekoridori alal ning jäävad väljapoole raudteetrassi ehituse ja raudtee käitamisega seotud mõju tsoonist. 2. 6 Rohevõrgustik Rohevõrgustiku kulgemine kavandatava raudteetrassi suhtes on nähtav joonisel 9. Tinglikult ja täiendavalt võiks lugeda rohevõrgustiku hulka ka trassi põhjapoolsele küljele jäävat märgalade ja metsakooslustega piirkonda (n.-ö rohelised alad) , mis loob täiendava ühendustee põhjapoolsete metsarikaste aladega. Eelmises alapeatükis nimetatud I kaitsekategooria loomaliikide leiukohad jäävad samuti rohevõrgustiku alale. 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Riisipere-Turba raudtee t aastamise ja käitamise ga on eelkõige seotud järgmised strateegilised planeerimisdokumendid: Nissi valla üldplaneering ; Nissi valla arengukava 2012-2030. Tegevuskava 2014-2018 ; Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „ Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori määramine“ ; Harju maakonnaplaneering 2030+ ; Harju maakonna arengustrateegia 20 2 5 ; Harju maakonna teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused - roheline võrgustik " Transpordi arengukava 2014-2020 Üleriigiline planeering „ Eesti 2030+ “ Harju maakonna arengu strateegia ja maakonnaplaneering toovad välja vajaliku tegevusena taastada Tallinn-Turba-Haapsalu-Rohuküla liinil raudteeühendus. Transpordi arengukava sõnastab eesmärgi ja ülesande laiendada rongiliiklust uutel suundadel (sh Riisipere-Haapsalu) ja seejuures saavutada liikumiskiiruste suurendami ne. Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering (ja selle juurde kuuluv keskkonnamõjude strateegiline hindamine teemaplaneeringule) „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori määramine“ käsitleb taastatavat raudteelõiku täies pikkuses, keskendudes Läänemaale jäävale osale , kuid seades ühtlasi raamid Harjumaale jääva osa projekteerimiseks ja andes suunised se lle s lõigus keskkonnamõju hindamiseks. Nissi valla arengukava ja tegevuskava toovad valla jaoks olulise tegevusena välja r audteeliikluse pikendamise Turbani, tulenevalt mh asjaolust, et 2/3 valla elanikkonnast elab Turbas ja Riisiperes ning nii paraneb suure osa vallaelanike liikumisvõimalus Tallinna suunas. Nissi valla üldplaneering, arengukava ja tegevuskava võtavad arvesse Harju maakonnaplaneeringu ja asustust ning maakasutust suunava teemaplaneeringu juhiseid. Maakonnaplaneeringus toodud põhimõtted rohevõrgustiku säilitamisel ja kujundamisel on üle võetud omavalitsuse planeeringusse. Maakonna teemaplaneeringu tasemel on Riisipere -Turba kavandatava trassikoridori lähialad e olulisus välja toodud eelkõige kultuurilisest aspektist (ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster). Käesoleva KMH käigus on võetud eesmärgiks arvestada rohealade säilimisega. Kuna raudteeliin on projekteeritud endisele raudteetrassile, siis ei muudeta oluliselt ümbritsevaid maa-alasid, maakasutust, vaateid ümbritsevatele maastikele ja kooslustele. Seega on planeeritav teg e vus kooskõlas kehtivate strateegiliste dokumentidega ( sh planeeringutega) . 4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU NING HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS 4.1 Mõju olulisus, ulatus ja sisu Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid. Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii arendaja, otsustaja kui keskkonnamõju hindaja poole. Mõju hindamise ulatuseks on eelkõige trassikoridori laius koos kaitsevööndiga, sõltuvalt survetegurist võib mõju ulatuse hindamine olla ka laiem . Mõju hindamise oluli su se kriteeriumid lähtuvad keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemis seadusest: keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara . Keskkonnamõju olulisuse hindamine on oma olemuselt kvalitatiivne hindamine ning sisuliselt kaalutlusotsus. Olulise keskkonnamõju väljaselgitamisel võib kasuta da järgmisi suunavaid küsimusi (kontrollküsimused keskkonnamõju eelhindamisest) : Kas keskkonnatingimustes toimub suur muutus? Kas kavandatav tegevus on ümbruskonnaga võrreldes ebaproportsionaalselt suur? Kas mõju selles piirkonnas on ebatavaline või eriti keerukas? Kas mõjutatakse suurt ala? Kas mõjutatakse palju inimesi? Kas mõjutatakse palju teist tüüpi aspekte (loomastik ja taimestik, äri, rajatised)? Kas mõjutatakse väärtuslikke või haruldasi tunnuseid või ressursse? Kas on oht, et rikutakse keskkonnanorme? Kas on oht, et mõjutatakse kaitse all olevaid paiku, alasid, erijooni? Kas mõju ilmnemise tõenäosus on kõrge? Kas mõju on pikaajaline? Kas mõju on pigem alaline kui ajutine? Kas mõju on pigem pidev kui katkendlik? Kui mõju on katkendlik, kas see on pigem sage kui harv? Kas mõju on pöördumatu? Kas mõju on raske vältida, minimeerida, heastada või kompenseerida? Käesoleva KMH objektiks oleva tegevuse puhul on teada, et tulenevalt tegevuse asukohast ja iseloomust ei kaasne k avandatava tegevusega riigipiire ületavat keskkonnamõju. Kavandatavat tegevust võib jagada kolme etappi: ehitusaegne tegevus ehk raudteetrassi rajamine, ehitusjärgne tegevus ehk rajatud raudteelõigu käitamine ning tegevuse lõpetamine ehk mistahes põhjustest tulenev võimalik rajatud raudteelõigu likvideerimine. Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse kõiki kolme etappi. Keskkonnamõju võib igas etapis olla otsene, kaudne, koosmõjus kujunev , kumulatiivne või sünergiline . Olulised mõjud selg itatakse välja keskkonnamõju hi n d amise käigus. 4.2 Ehitusaegsed mõjud Raudtee rajami s el tuleb raudtee kaitsevööndis teha raiet. Olemasoleva raudteetammi puhul on tegemist eelkõige võsa eemaldamisega . Raie ulatus on 10-15 meetrit ja seda teha ks e vaid vajalikus ulatu s es nähtavuse tagamiseks. Lõikudes, kus on tegemist uue trassikoridori rajamisega, kaasneb ehitustegevu s ega suurem müra, vibratsioon, tallamine (oht kaitsealu s tele taime liikidele ) elupaikade kahjustamine. Kuna käsitletavas Riisipere-Turba raudteelõigus on olemasolevast trassist kõrvalekalduv lõik lühike ning jääb tiheasu s tusala (Riisipere) piiridesse, ei ole kirjeldatud tegevuse mõju loodusele oluline, küll võib see hä i rida asulates elanikke, kelle elukohad piirnevad vahetult raudteega. KMH teostamise käigus koostatakse ka soovitused ehitusaegse müra mõju vähendamiseks. KMH käigus koostatakse ülevaade ehitustegevuse käigus tekkivatest jäätmetest ja nende käitlemisest. Kuna töö ajal suureneb liiklussagedus kohalikel teedel, tuleb teha ettepanek Maante e ametile ja kohalikule omavalitsusele koostöös arendaja ja ehitajatega koostada suunised liikluse korraldami s eks nii, et kohalike teede amortisatsioon oleks võimalikult väike ning tagatud oleksid liikumisvõimalused, eelkõige raudtee ja teede lõikumiskohtades. Ehitamis aegse tegevuse mõju puhul tuleb hinnata Mõju loomastikule sh kaitsealustele loomaliikidele müra ja elupaikade kahjustamise kaudu (tööd raudtee kaitsevööndis) – hinnata teadaolevatele kaitsealustele loomaliikidele nende elupaikades avalduv mõju; Mõju kaitsealustele üksikobjektidele – hinnata mõju Kivitammi tammedele; Mõju elurikkusele taimekooslustele tallamise ja elupaikade kahjustamise kaudu – hinnata võimalik mõju sooelupaikadele; Mõju väärtuslikele maastikele ja VEP’idele – hinnata mõju trassi lõunapoolses otsas asuvatele vääriselupaikadele ja kultuurmaastikele; Kirjeldada jäätmet e tekkimine ja nende käitlemine; Hinnata mõju põhjaveele ja pinna veekogudele ehitusaegsest transpordist ja kasutatavatest seadmetest (sõidukid, ehitustehnika – hooldamise, tankimise mõju, võimalikud lekked ); Hinnata ehitustegevuse m õju välisõhu kvaliteedile (ehitusaegne transport ja raudteetammi ehitustööd); Hinnata mürast ja vibratsioonist tekkiv võimalik mõju inimese heaolule tiheasutusaladel (Turba ja Riisipere) ; Hinnata mõju kultuuriväärtustele; Juhtida tähelepanu vajadusele arvestada liikluse ümberkorraldamise planeerimisel mõjuga inimeste heaolule ; 4.3 Käitamisaegsed mõjud Oluliste keskkonnamõjude hulka kuuluvad ka oht inimese tervisele, heaolule ja varale , mida KMH raames hinnatakse läbi selliste keskkonnakasutuste nagu saasteainete heide vette ja õhku, müra ja vibratsioon, maa hõivamine. Kavandataval raudteeliiklusel puudub otsene mõju välisõhu kvaliteedile, kuna tegemist on elektriraudteega ning otsene heide sisepõlemismootoritest välisõhku puudub. Kaubavedude puhul tuleb arvestada võimaliku heitega veostest, mis sõltub veoste iseloomust (kütused, ehitusmaterjal vmt ) – nt võimalik ebameeldiva lõhnaga ühendite lendumine. Selliste olukordade kujunemise tõenäosust ja olulisust hinnatakse KMH teostamise raames. KMH raames hinnatakse raudteetammilt lähtuva võimaliku saasteainete heite mõju olulisust pinna- ja põhjaveele ning pinnasele . Arendaja poolt on teostatud olemasoleva raudteetammi pinnase ohtlike ainete sisalduste uuringud, mis vastavad kehtestatud normidele ega näita saastumist. Pinna- ja põhjaveele ning pinnasele (aga ka välisõhu kvaliteedile) avalduv mõju võib tuleneda vajadusest piirata keemiliste tõrjevahenditega taimestiku kasvu raudtee kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Tõrjeainete nõuetekohasel kasutamisel ja seejuures kehtestatud piirangute järgimisel peaks negatiivne mõju keskkonnale piirduma raudtee kaitsevööndiga. Hinnatakse käitamisaegset mõju Turbas paiknevatele tiikidele, mis ReWild 2015. aasta uuringus on välja toodud oluliste elupaikadena kahepaiksetele, ning Munalaskme ojale. Hinnang saasteainete heitest vette ja pinnasesse tuleneva mõju olulisusele antakse ja oluliselt mõjutatud veekogude loetelu täpsustatakse KMH käigus. Raudtee käitamisaegne müra ja vibratsioon on väikese leviulatuse ja madala intensiivsusega. Kergemad veeremid ja pikkrööpad tagavad eelmisest käitamisperioodist eeldatavalt oluliselt väiksema müra ja vibratsioonitaseme. Kumulatiivne ehk liituv mõju võib müra osas tekkida asulates raudtee ja tee ristumiskohtades. Kuna regulaarne rongiliiklus lakkas taastataval raudteelõigul 1995. aastal, ei saa käitamisaegset müra ja vibratsiooni võrrelda eelnenud käitamisperioodi müra- ja vibratsioonitasemega. Võimalike kumulatiivsete mõjude hindamiseks võrdlusandmete saamiseks tuleb teostada praeguse mürataseme mõõtmine Riisiperes (raudteeliiklus käesoleval ajal toimib) ja Turbas (raudteeliiklus algab peale projekti teostamist, tõenäoliselt 2019. aastal). Mõju hindamiseks inimeste tervisele ja heaolule võrreldakse KMH raames mõõdetud müra ja vibratsiooni tasemeid potentsiaalsete käitamisaegsete tasemetega. KMH käigus koostatakse olulise mõju ilmnemisel soovitused mõju vähendamiseks. Maa hõivamise mõju all mõistetakse käesolevas KMH-s käitami saegset mõju maastikele , eelkõige nende visuaalsele välisilmele . Olulist mõju raudteeliiklusest maastike välisilmele ei ole põhjust eeldada, kuna raudtee läbib suures osas kultuurmaastikke ning jääb endisele raudteetrassile. Riisipere-Turba raudteelõik taastatakse vanas koridoris ning nähtavuse tagamiseks tuleb raudteetrassile külgnevalt 10-15 m ulatuses eemaldada puid-põõsaid ja muud kõrgemat taimestikku ning hoida seda ala avatuna. Kuna trass kulgeb ajalooliselt valdavalt avatud maastike vahel, ei tekita raudtee kaitsevööndis puude-põõsaste raiumine olulist keskkonnamõju, sh maastike välisilmele. KMH raames täpsustakse esialgset hinnangut. Raudtee kaitsevööndis on majandustegevus ohutuse eesmärgil piiratud, mis võib takistada mh maavarade kasutuselevõttu raudtee lähipiirkonnas . Riisipere-Turba raudteelõiguga ei piirne maavara maardlaid, seetõttu puudub vajadus hinnata käitamisaegset, raudtee kaitsevööndist tulenevat mõju maavarade kättesaadavusele ja kasutamisele . Projekt näeb ette jätta avatuks lõikuvad teed, mistõttu puudub vajadus ka liikluse ümbersuunamiseks. Raudteel iinist eemale jääva te turbamaardla te potentsiaalsed ka sutajad saavad arvestada praeguse liiklusskeemiga. Kultuurimälestis t e puhul on oluline jälgida, et raudtee käitamin e ei kahjustaks nende funktsioone – Riisipere-Turba kavandatavas raudteelõigus jäävad pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestised ka raudteest piisavalt kaugele või on nad olnud selles asukohas juba raudteeliikluse eelmisel perioodil. Kuna e lektriliinid kulgevad ka praegu paralleelselt raudteetrassiga selle läheduses, siis raudtee kontaktliinide lisandumine ei vähenda oluliselt maastike ja kultuurimälestiste esteetilist väärtust . Turba ja Riisipere jaamahooned on olnud pidevalt aktiivses kasutuses ja heas seisundis. Kuna tegemist on ajalooliste jaamahoonetega, ei vähene nende kultuurilooline väärtus raudtee taastamisest. Turbas siiski tuleb hinnata võimalik suurenevast vibratsioonist tingitud mõju. Keskkon n amõju hi nda mise käigus käsitletakse mõju rohevõrgustiku toimimisele , mille raames viiak s e läbi ulukite liikumise uuring , selgitatakse välja konfliktipiirkonnad ja kirjeldatakse võimalikud leevendusmeetmed, millega tagada ulukite ohutu läbipääs üle raudtee või raudtee alla rajatud truubi/tunneli kaudu , eriti Turba-poolse s raudteeosa s , mis lõikub rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku toimimise hinnangu hulka võib arvata ka mõju hindamise kahepaiksetele ja roomajatele – selleks kasutatakse varasema uuringu ( ReWild 2015) tulemusi ja leevendusmeetmete kirjeldusi, täiendavalt analüüsides ja võrreldes alternatiivsete kombinatsioonide kasutamise võimalusi väljapakututega. Hinnatakse piirdeaedade rajamise vm leevendusmeetmete rakendamise vajadust inimeste ja loomade ohutuse tagamise seisukohast. Esialgse info kohaselt jääb rongide liikumiskiirus taastataval raudteelõigul 120 km /h piiresse, millest tulenevalt piirete paigaldamine ei pruugi olla vajalik. Perspektiivne projektkiirus on siiski 140 km/h, millest alates kehtib nõue piirdeaedade rajamiseks, mida võetakse hindamisel arvesse. U lukite liikumise uuring teostatakse trassi erinevates lõikudes, kus loomade liikumine eeldatavalt ja kogutud tau s taandmete põhjal on suurem, lisaks ka tiheasustusalade lähipiirkonnas (Turba, Riisipere). Seejuures soovitakse kasutada kohaliku jahiseltsi abi. Kavandatava tegevusega rajatakse raudtee ühte serva kontaktvõrk. See võib olla potentsiaalseks ohuks (kaitsealustele) lindudele laskumisel ja tõusmisel, samuti võib see häirida nahkhiiri . Teadaolevalt ei ole Riisipere-Turba raudteelõigus nahkhiirte elupaiku ega talvituskohti, samuti puuduvad raudtee vahetus läheduses kaitsealuste linnuliikide elupaigad (vähemalt 800 m kaugusel raudteetrassist). Hinnang võimaliku mõju olulisusele antakse KMH raames. Sot s iaalmajanduslikuks positiivsek s mõjuks on e l anike liikumisvõi m a luste suurenemine ja valla kahe suurema keskuse tihedam sidumine. Kuna olemasolevad läbipääsud lõikumistel teede ja raudteega jäävad avatuks, ei tekita elanikkonnale olulisi häiringuid pikenenud liikumisteekonna pärast ja puudub vajadus uute liikumisskeemide analüüsimiseks. Võimalik on negatiivne tagasiside elanikelt harjumuspärast vaadet segavate kontaktliinide tõttu. Arendaja on teostanud avaliku küsitlu s e elanike hulgas nende suhtumise väljaselgitamiseks, mistõttu KMH raames puudub vajadus seda uuesti teha. Käesolev a KMH raames ei hinnata tegevuse sotsiaalmajanduslikke mõjusid detailselt , kuna vastavalt KeHJS’le on keskkonnamõjude hindamise eesmärk anda arendajale teavet tegevusest keskkonnale avalduva olulise mõju kohta ning sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ja edendada säästvat arengut . Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale hinnatakse erinevate keskkonnakasutuste mõju kaudu. Mõju jäätmetekkele on ehitusaegne, mistõttu käitamisaegset jäätmetekke mõju ei hinnata. KMH käigus tuleb arendaja tähelepanu juhtida võimalikele käitamisa e gsete le riskide le , nt elektrikatkestused, millega võib kaasneda vajadus korraldada alternatiivne liiklemisvõimalus (bussiühenduse tihendamine) , aga ka õnnetusjuhtumid, mille jaoks tegevusplaanid koostatakse Päästeameti, Häirekeskuse ja arendaja koostöös ja mis ei ole KMH osa . KMH raames identifitseeritud oluliste keskkonnamõjude puhul kirjeldatakse nende leevendus- ja vältimismeetmed. 4.4 Hindamismetoodika kirjeldus Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimise ga . Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärg i , mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. K eskkonnaelementides toimuvaid muutusi hinnatakse vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellis t e ks vastuvõtja teks on: • inimese tervis; • elusloodus, s.h kooslused, looduslik mitmekesisus ja rohevõrgustik; • inimese heaolu ja vara. KMH raames hinnatakse olulised keskkonnamõjud ja kirjeldatakse nende leevendusmeetmed. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse keskkonnamõju hi n damise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, mis sätestab keskkonnamõju hindamise aruande sisu. Juhindutakse keskkonnamõju hindamise käsiraamatust (Põder, 2017 ) ja sama autori keskkonnariski hindamise käsiraamatust . K MH raames k äitamisaegsete mõjude kirjeldamiseks teostatavad uuringud on : Müra ja vibratsiooni käitamisaegse mõju hindamine; Ulukite liikumisuuring. Eksperthinnangud potentsiaalsete oluliste mõjude väljaselgitamiseks on kavandatud järgmised: Mõju pinna- ja põhjaveele (sh veere ž iimile) ning pinnasele; Mõju välisõhu kvaliteedile; Mõju kahepaiksetele ja roomajatele (olemasoleva uuringu täpsustamine) ning üldisele elurikkusele, sh rohevõrgustiku toimivuse hinnang; Mõju linnustikule ja nahkhiirtele, mh võimaliku valgusreostuse mõju; Tegevusega kaasnev oht inimese tervisele, heaolule ja varale; Mõju kultuuripärandile, sh maastikele Läbiviidavate uuringute koosseis on kooskõlas Keskkonnaameti vastusega Nissi Vallavalitsuse pöördumisele, milles paluti Keskkonnameti seisukohta Riisipere-Turba raudteelõigu KMH raames teostatavate uuringute kohta (vt lisa 4 ja lisa 5 – vallavalitsuse pöördumine ja ameti vastus, 05.08.2015 nr HJR 6-7/15/16068-2). Nagu eespool kirjeldatud ja viidatud, on kahepaiksete ja roomajate uuring vajalikus trassilõigus tänaseks juba teostatud. 5 KMH PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA REF _Ref398733422 \h \* MERGEFORMAT Tabel 3 annab ülevaate KMH protsessist ning orienteeruvast ajakavast arvestatuna programmi koostamise hetke st . Ajakavas võib esineda muutusi seoses eksperdist sõltumatute asjaoludega või hindamistööde eeldatavate mahtude kasvuga. Tabel 3 . KMH läbiviimise orienteeruv ajakava Tegevus, põhivastutaja /läbiviija 2017 2018 Märkused september oktoober november detsember jaanuar veebruar Märts aprill mai juuni juuli august KMH programmi koostamine KMH ekspert Otsustaja kontrollib programmi vastavust õigusaktidele 14 päeva jooksul Seisukoha küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt 30 päeva jooksul Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja eksperdile oma seisukoha programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. 14 päeva jooksul Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine Arendaja koostöös KMH eksperdiga Täiendatud KMH programmi esitamine otsustajale Arendaja KMH programmi kontrollimine ja avaliku väljapaneku toimumisest teavitamine Otsustaja 14 päeva jooksul programmi saamisest KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja Kestab vähemalt 14 päeva KMH programmi avalik arutelu arendaja koos otsustajaga Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine ja vastamine kirjalikult 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest alates Arendaja koostöös KMH eksperdiga 30 päeva jooksul KMH programmi täiendamine ( arendaja ja ekspert ) ja esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks A rendaja koostöös KMH eksperdiga KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Otsustaja 30 päeva jooksul programmi saamisest KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teatamine Otsustaja 14 päeva jooksul otsuse tegemisest KMH aruande koostamine KMH ekspert Otsustaja kontrollib KMH aruande nõuetele vastavust 21 päeva aruande saamisest Seisukoha küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt Otsustaja 30 päeva jooksul Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning kontrollib aruande vastavust õigusaktide nõuetele ning annab arendajale ja eksperdile oma seisukoha aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Otsustaja 21 päeva jooksul Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine Arendaja koostöös KMH eksperdiga Täiendatud KMH aruande esitamine otsustajale Arendaja KMH aruande kontrollimine ja avaliku väljapaneku toimumisest teavitamine Otsustaja 14 päeva jooksul KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja Kestab vähemalt 21 päeva KMH aruande avalik arutelu Arendaja Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine ja vastamine kirjalikult 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest alates. Arendaja koostöös KMH eksperdiga KMH aruande esitamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks Arendaja Kooskõlastuse küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt Otsustaja 30 päeva jooksul Otsustaja kontrollib aruande vastavust tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastusele ja teeb otsuse KMH aruande nõuetele vastavuse kohta 30 päeva jooksul Otsustaja teavitab aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest 14 päeva jooksul Käesoleva ajani läbiviidud tegevused: Keskkonnamõju hindamine algatati Tehnilise Järel e valve Ameti otsusega 15.09.2017 (vt lisa 2) . Keskkonnamõju hindamise algatamise teade avalikustati Ametlikes Teadaannetes 21.09.2017 (vt lisa 3a). Keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest teavitati järgmisi asutusi (vt lisa 3b): Elektrilevi OÜ Maanteeamet Keskkonnaamet Maa-a met Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Veterinaar- ja Toiduamet Rahandusministeerium Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Terviseamet Põllumajandusamet Nissi Vallavalitsus Harju Maavalitsus Lääne Maavalitsus Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud (vastavalt nimekirjale) Keskkonnamõju hindamise programm edasta ti asjaomastele asutustele tagasiside ja ettepanekute kogumiseks 03.10.2017 TJA (otsustaja) kirjaga nr 8-6/14-1695-025 (vt lisa 8). Tagasiside edastati otsustaja poolt arendajale (AS Eesti Raudtee) ja keskkonnamõju eksperdile ning on leitav otsustaja avalikust dokumendiregistrist . Otsustaja hinnang laekunud tagasisidele on esitatud arendajale ja keskkonnamõju eksperdile saadetud kirjas 14.11.2017 nr 8-6/14-1695-043 (vt lisa 9 ). Arendaja ja keskkonnamõju hindamise eksperdi koostöös koostati vastused laekunud tagasisidele, mis sisaldas ettepanekuid ( edastatud peale arendajaga kooskõlastamist arendajale keskkonnamõju eksperdi poolt , vt lisa 10 ) ja edastati arendaja poolt otsustajale . Ettepanekuid ja märkusi sisaldavale tagasisidele koostatud vastused on toodud tabelis 4. Lisaks tabelis 4 toodud asutustele jagati infot KMH algatamise kohta ka tulundusühistule ST Projektigrupp (e-kiri keskkonnamõju hindamise eksperdi poolt saadetud 02.11.2017, vt lisa 10 ). Tabel 4. Vastused keskkonnamõju hindamise programmi eelnõule (versioon 29.09.2017) perioodil 02.10.2017 – 20.11.2017 laekunud tagasisides toodud ettepanekutele ja märkustele Ettepanek/arvamus Vastus Tehnilise Järelevalve Amet: Palume parandada vastuolu planeerimisdokumentide ning Riisipere-Turba raudteeliini KMH programmi vahel veoliigi osas: KMH algatamise taotluse lisadena esitatud tehnilised tingimused ning planeeringud planeeritava trassi järgmistes lõikudes ei näe ette ainult reisiveoks mõeldud rööbastee ehitamist. Maakonnaplaneeringud käsitlevad raudtee ehitamist, kitsendamata seda vaid reisiveoks mõeldud raudteeks. Arvestada tuleb ka sellega, et kui planeeritav lõik saab ilmselt olema avalik raudtee raudteeseaduse § 1 lõige 3 mõttes, siis ei saa planeerida ainult reisivedu, kuivõrd edasistes lõikudes (Turba-Risti, Risti-...) on plaanitud Lääne maakonna-planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" seletuskirja järgi siiski ka kaubavedusid. Täname tähelepanu juhtimise eest. Vastavalt Teie ettepanekule ja arendajaga konsulteerimise tulemustele parandame viidatud laused programmi eelnõu versioonis 29.09.2017 lk 5 esimeses lõigus ja läbivalt KMH programmi tekstis. Muinsuskaitseamet: Riisipere-Turba raudteeliini äärde jäävad kohaliku tähtsusega arhitektuurse ja miljöölise väärtusega tsaariaegne Riisipere raudteejaama ansambel ja I Eesti Vabariigi aegne Turba jaamahoone. Palume hinnata tegevusega kaasnevat mõju nimetatud ajaloolistele hoonetele, mille säilitamine raudtee ehitamisel ja kasutamisel on oluline Täname tähelepanu juhtimise eest – täiendame programmi eelnõu versiooni 29.09.2017 teksti täpsustusega viidatud hoonetele mõju hindamise osas. KMH käigus hindame kavandatud tegevusest mõju avaldumise tõenäosust Riisipere ja Turba jaamahoonetele, vajadusel hindame mõju. Nii Riisipere kui Turba ajaloolised jaamahooned on KMH ekspertrühmale teadaolevalt käesoleval ajal eraomanduses ja aktiivses kasutuses. Kuna rongiliiklus toimub tänasel päeval Riisipereni, ei ole põhjust eeldada rongiliikluse pikendamisel Turbani olulist mõju Riisipere jaamahoonele. Maaeluministeerium: Kavandatava tegevuse lühikirjelduse osas on käsitletud raudteetrassilt täiendava sade- ja muu vee juhtimist maaparandussüsteemi eesvooludesse. Juhime tähelepanu, et selleks tuleb eelnevalt hinnata, kas eesvoolud ja sellel paiknevad rajatised suudavad nõuetekohaselt täiendavat veekogust vastu võtta. Peame oluliseks maaparandussüsteemide toimimise eesmärgil hinnata ka kavandatavate truupide põhjakõrguseid, et need ei hakkaks põhjustama paisutusi maaparandussüsteemides. Täname tähelepanu juhtimise eest. KMH programmi eelnõu versioonis 29.09.2017 on kirjeldatud vajadus kavandatava raudteelõigu projekteerimisel ja ehitamisel arvestada maaparandussüsteemide eesvoolude vastuvõtuvõimega. Maaparandussüsteemide toimivuse tagamine on projekteerimise küsimus. KMH aruandes oleme ette näinud ja saame nimetatud teemale arendaja (AS Eesti Raudtee) ja projekteerimistingimuste kinnitaja ehk tegevusloa andja (otsustaja KeHJS mõistes, käesoleval juhul Tehnilise Järelvalve Amet) tähelepanu pöörata, kuid vastavate tehniliste mõõtmiste tegemine jääb väljapoole KMH sisulist ulatust. Maaeluministeerium: Tulenevalt punktis 1 nimetatud tegevuse kirjeldusest tuleks käsitleda programmi punktides 2.2 ja 4 ka maaparandussüsteemidesse täiendava vee juhtimise mõju. KMH-s tuleb lisaks selgitada, kas täiendava vee suunamine maaparandussüsteemidesse tingib vajaduse eesvoole ja nendel paiknevaid rajatisi rekonstrueerida või mitte ja ka selle tegevuse mõju omandile. Täname tähelepanu juhtimise eest. Veehulgad ei peaks raudtee ja raudteeliikluse taastamisel põhimõtteliselt oluliselt suurenema võrreldes senise olukorraga, kuna tegu on varem kasutusel olnud raudteetammiga, millest lähtuv sadevesi jõuab olemasolevatesse maaparandussüsteemidesse ka käesoleval ajal. Osa langevast sademeveest infiltreerub juba raudteevalli nõlvade pinnasesse. Seetõttu senisest oluliselt suuremat veehulka, mis jõuaks eesvooludeni, ei ole ette näha. Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada ning rajatiste rekonstrueerimisvajadus välja selgitada kõne all oleva raudteelõigu projekteerimise käigus. Projekteerimise käigus arvutatakse välja võimalik lisanduv sadeveehulk. KMH programmis ja aruandes juhitakse arendaja ja otsustaja tähelepanu täiendavatele asjaoludele, millele seoses sadevee ärajuhtimisega tammilt tuleb projekteerimisel ja ehitamisel tähelepanu pöörata. Maaeluministeerium: Lähtuvalt asjaolust, et soovitakse kasutada olemasolevaid eesvoole raudteetammilt sade- ja muu vee ära juhtimiseks, tuleks küsida ettepanekuid kõikidelt asutustelt, kelle pädevusvaldkond haakub programmis kavandatava tegevusega. Antud juhul on välja jäänud Põllumajandusamet, palume ka teda kaasata KMH menetlusprotsessi. Täname tähelepanu juhtimise eest - Põllumajandusamet on kaasatud KMH menetlusprotsessi. Põllumajandusamet on nimetatud programmi eelnõu versiooni 29.09.2017 puudutatud asutuste loetelus. Programmi eelnõu on saadetud Põllumajandusametile kommentaaride saamiseks otsustaja poolt 10-10-2017 (kirja viit otsustaja dokumendiregistris nr 8-6/14-1695-025). Vastus Põllumajandusametilt on laekunud 20.11.2017 (kirja viit 8-6/14-1695-046). Terviseameti Põhja talitus: Hinnata käitamisaegset liiklusmüra ning müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemetele. Ühtlasi tuleb arvestada, et antud lõigus ei ole regulaarset rongiliiklust juba üle kahe kümnendi olnud, mistõttu ei ole asjakohane võrrelda müra ja vibratsiooni olukorda 1995. aasta seisuga. Liiklusmüra mõju hindamisel lähtuda tänasest, kus raudteeliiklus puudub, ja projekti realiseerimisjärgsetest muutustest. Hindamisel võtta arvesse ka maksimaalne rongiliikluse sagedus ning kirjeldada võimalikke müra leevendusmeetmeid. Täname ettepaneku eest. Nõustume, et muutust müratasemes tuleb vaadelda olemasoleva olukorra, mitte minevikuolukorra võrdluses. Selgitus, mille kohaselt tuleb KMH raames käitamisaegse müra ja vibratsiooni mõju hinnata, on KMH programmi eelnõu versioonis 29.09.2017 toodud ptk-is 4. Täpsustame KMH programmi teksti ptk-is 4 (Keskkonnamõju hindamise ulatus ja sisu, keskkonnamõjude hindamise metoodika) müra ja vibratsiooni osas valestimõistmise vältimiseks järgnevalt: „Kuna regulaarne rongiliiklus lõppes Riisipere-Turba lõigul 1995. aastal, ei saa taastatud lõigul rongiliiklusest tekkivat müra ja vibratsiooni võrrelda eelmise käitamisperioodiga. KMH raames viiakse läbi müra ja vibratsiooni hetkeolukorra ja võimalike tekkivate kumulatiivsete mõjude hindamine.“ KMH käigus hindame ehitus- ja käitamisaegset müra modelleerimise abil ning võrdleme vastavust normtasemetega, võttes arvesse maksimaalse rongiliikluse taseme ja kirjeldame võimalikud leevendusmeetmed. Terviseameti Põhja talitus: Hinnata vibratsiooni mõju ja vastavust sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ piirväärtustele. Täname tähelepanu juhtimise eest. Kuna vibratsioon sumbub pinnases suhteliselt ruttu, siis on vibratsiooni mõjuulatus väike. Raudteetranspordis (sõltuvalt piirkonna pinnasest, raudtee konstruktsioonist ja veeremist ning rongide liikumiskiirusest) on rongi poolt tekitatavat vibratsiooni võimalik mõõta kuni ca 20 meetri kauguseni allikast. Keskkonnas leviva vibratsiooni ulatuse hindamiseks ei kasutata modelleerimistarkvara, mistõttu käitamisaegse mõju hindamiseks saab kasutada olemasolevaid sarnaste tegevuste mõju uuringuid. KMH käigus mõõdetakse vibratsioonitasemed piirkondades, kus kavandatava raudteelõigu käitamisel võivad tekkida olulised kumulatiivsed mõjud. Päästeamet: Hinnata (vajadusel koos päästekeskusega) kas ja kui palju mõjutab planeeritav raudteeliin - liini ümbritsevates piirkondades päästetööde teostamist. Täpsemalt milline on mõju päästetehnika juurdepääsule piirkondadesse, milleni jõudmisel tuleb ületada raudtee ülesõidukoha kaudu, kuhu varem oli võimalik jõuda otse kasutades teed. Täname probleemipüstituse eest. Arendaja (AS Eesti Raudtee) kinnitusel on plaanis olemasolev teedevõrk jätta avatuks, st üle taastatava raudteelõigu tekivad ülesõidud. KMH käigus ei laskuta tehnilistesse ega Päästeameti päästevõimekuse detailidesse, mis lahendatakse projekteerimise ja ehitustööde kavandamise käigus arendaja ja Päästeameti koostöös. Päästeamet: Hinnata (vajadusel koos päästekeskusega) milline on mõju tuletõrjeveevarustuse kasutamisele (juurdepääs) ning kas olemasolevate veevõtukohtadele juurdepääsu piiratakse sellisel määral, et oleks vajalik uute veevõtukohtade rajamine või olemasolevate laiendamine. Täname probleemipüstituse eest. Arendaja (AS Eesti Raudtee) kinnitusel ei likvideerita raudtee taastamise käigus ühtegi olemasolevat veevõtu kohta ning olemasolev teedevõrk jääb avatuks, st üle raudtee rajatakse ülesõidud. KMH aruandes käsitletakse võimalikke avariiolukordi, kuid vajalikud tehnilised lahendused töötatakse välja raudteeliini projekteerimise käigus arendaja ja Päästeameti koostöös ning need väljuvad KMH tööülesannetest. Päästeamet: Hinnata (vajadusel koos päästekeskusega) kas ja kuidas pääseb planeeritavale raudteele päästetehnikaga ligi juhul, kui raudteel (mitte ülesõidu kohal) juhtub õnnetus. Täname probleemipüstituse eest. KMH aruandes nimetatakse võimalikke avariiolukordi, kuid vajalikud tehnilised lahendused töötatakse välja raudteeliini projekteerimise käigus arendaja (AS Eesti Raudtee) ja Päästeameti koostöös ning need ulatuvad väljapoole KMH tööülesannetest. KMH ekspertide poolt on läbi viidud välitööd (sh taastatava trassilõigu fotografeerimine), mis on vajadusel sisendandmeteks osapooltele täpsema analüüsi tegemiseks. Arendaja kinnitusel on koostatud kolmepoolne kokkulepe AS Eesti Raudtee, Häirekeskuse ja Päästeameti vahel, milles muuhulgas on kokku lepitud ressursi jaotamine reageerimisel ja tagajärgede likvideerimisel (sh raskesti ligipääsetavates kohtades). Tuleb tähele panna, et ka olemasolevale raudteevõrgustikule pole igas punktis päästesõiduki ligipääs tagatud ning sellistel juhtumitel kasutatakse eritehnikat (sh rööbasteel liikuvate sõidukite abi). Sama meetodit plaanitakse kasutada ka kõnealusel raudteelõigul juhtumitele reageerimisel ja tagajärgede likvideerimisel. Keskkonnaamet: KMH programmist ei selgu, kas KMH raames hinnatakse reostuse jõudmise võimalust nii raudtee ehitamise kui käitamise ajal muu hulgas ka nendesse veekogudesse, mis raudteetammi trassile jäävad (sh Munalaskme ojja). On küll märgitud, et elektrirongiliiklusest ja reisirongiliiklusest veekeskkonda jõuda võiv saastetase on väga madal ja tuleb hinnata reostuse jõudmise võimalust pinnavette, kuid välja on toodud ainult Munalaskme oja. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel jäävad Riisipere-Turba vahelisele lõigule kaks keskkonnaregistrisse kandmata (jõujaama) tiiki Turba alevikus, tehisjärv (VEE2040330), muud keskkonnaregistrisse kandmata seisu- ja vooluveekogud ja kraavid ning maaparandussüsteemi drenaaživõrk. Keskkonnaamet palub täpsustada, milliste pinnaveekogumite puhul eelpool toodud hindamist läbi viiakse. Täname tähelepanu juhtimise eest. Loetletud registrisse kandmata veekogude puhul on tegemist tõenäoliselt valdavalt inimtekkeliste veekogudega. Ilmselt on need suures osas Ellamaa soojuselektrijaama tarbeks turba võtmise ja turbaalade kuivendamise käigus tekkinud tiigid ja kraavid, mille puhul 29.09.2017. teostatud välitööde käigus selgus, et need on kuivanud või kinnikasvamise protsessis, tugevalt võsastunud kallastega ning kopratammide poolt tõkestatud vooluga. Keskkonnamõju hindamine on KMH ekspertrühma esialgsel hinnangul vajalik Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi kahepaiksete ja roomajate uuringus ( Rewild , 2015) oluliste elupaikadena väljatoodud püsivatele veekogudele nagu viidatud jõujaama tiigid, ja Munalaskme ojale kui lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvale veekogule. Kui KMH teostamise käigus ilmneb, et oluline mõju võib tekkida ka teistele veekogudele, viime nendel veekogudel läbi mõju hindamise. Lisame toodud täpsustuse KMH programmi teksti. Keskkonnaamet: KMH programmi peatükis 2.3 (lk 18) on kirjutatud, et „Oluliseks asjaoluks, mida raudtee taastamisel ja käitamisel tuleb arvesse võtta, on põhjavee halb kaitstus valla territooriumil – ka planeeritav raudteelõik jääb nõrgalt või ebapiisavalt kaitstud põhjaveega alale, millest tulenevalt tuleb keskkonnamõjude hindamise raames hinnata reostuse jõudmise võimalus (nii raudtee ehitamise kui käitamise ajal) pinnavette ja põhjavette ning kirjeldada selle vältimiseks vajalikud meetmed“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KMH programmi peatükis 4.4 „Hindamismetoodika kirjeldus“, kus on toodud välja ekspertkoosseis koos vajalike planeeritavate uuringutega, pole peatükis 2.3 toodud võimaliku pinnavee ja põhjavee reostumise hindamiseks seatud ühtegi eksperti. Keskkonnaamet palub KMH koostamisse kaasata vastava valdkonna pädev ekspert. Täname tähelepanu juhtimise eest. V õimaliku pinnavee ja põhjavee reostumise hindamise e kspertidena on keskkonnamõju hindamisse kaasatud ELLE OÜ ekspert-projektijuht Silver Lind ja vanemekspert-projektijuht Pille Antons . Keskkonnaamet: Peatükis 5 „KMH protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava“ on punktides 5 ja 10 toodud välja vastavalt KMH programmi heakskiitmine ja otsus KMH heakskiitmise kohta. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt 13.07.2017 kehtima hakanud KeHJS redaktsioonile on otsustaja pädevuses KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine või nõuetele vastavaks tunnistamata jätmine. Täname tähelepanu juhtimise eest - parandused on programmiteksti sisse viidud. Keskkonnaamet palub KeHJS § 13 p 8 alusel (lk 30) lisada töögrupi koosseisu juurde põhjendused, miks hakkab konkreetne isik just nimetatud valdkondi ja mõjusid hindama. Täname tähelepaneku eest, põhjendused on programmi lisatud. Keskkonnaamet: KMH programmi peatükis 6 „KMH osapooled“ on toodud asjaomased asutused, kuid puuduvad põhjendused, miks antud asutused on menetlusse kaasatud. Viidates KeHJS § 13 lg-le 9 palub Keskkonnaamet lisada puuduvad põhjendused. Täname, põhjendused on programmi lisatud. Asjaomased asutused on loetletud vastavalt KeHJS § 13 lg-le 9 ja lisaks on kaasatud asutusi, mis on puudutatud asutustena välja toodud Haapsalu-Riisipere raudtee Läänemaa territooriumile jääva osa KSHs . Lääne Maavalitsus: KMH programmis lk 18 punkt 2.3 teise lõigu esimene lause on arusaamatu ja vajaks korrigeerimist. Sisulised märkused puuduvad Täname, parandus on teksti sisse viidud. Põllumajandusamet: Põllumajandusameti Harju keskus peab vajalikuks, et programmis arvestatakse vajadusega rekonstrueerida Munalaskme oja ristumine raudteetammiga. Täname märkuse eest. Ehituslikud ja tehnilised detailid kirjeldatakse taastatava raudteelõigu projektis. KMH programmis ja teostamisel arvestatakse ehitusaegsete mõjude hindamisel raudteetammil läbiviidavate tegevustega ja võimalikest muudatustest tulenevate mõjudega käitamisperioodil. Täpsustame KMH programmi sõnastust nii, et see asjaolu oleks üheselt mõistetav. OÜ Elbrus kinnistu omanik märgib, et Ees-Oru kinnistu on kavas jagada ning muuta kinnistu sihtotstarbeliseks elamumaaks ja need hoonestada. Palutakse arvestada keskkonnamõjude hindamise protsessis OÜ Elbrus soovidega ning selgitada KMH programmi koostamise käigus, millist mõju on ette näha tulevasele elamumaale (näiteks hoonetele, elanikele). Täname ettepaneku eest. KMH käigus hinnatakse mõju piirnevatele aladele, s.h elamumaadele läbi mürataseme tõusu jt mõjutegurite. Kirjas viidatud kinnistu on käesoleval ajal maatulundusmaa (metsamaa) ning puudub info, et alal oleks kehtestatud detailplaneering, millest lähtuks omaniku õigustatud ootus maa-ala kasutamiseks elamute rajamiseks. Ka kehtivas üldplaneeringus on ala märgitud metsamaana. Me ei saa asjakohaseks lugeda mõju hindamist elanikele aladel, kus reaalselt elanikke ei ole ning puudub otsene alus nende sinna lisandumiseks. 6 KMH OSAPOOLED Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KMH protsessi osapooled on arendaja, ekspert, otsustaja ( REF _Ref398733384 \h \* MERGEFORMAT Tabel 5 ). Tabel 5 . KMH osapooled Arendaja KMH ekspert Otsustaja AS Eesti Raudtee Toompuiestee 35 15073 Tallinn Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Tõnismägi 3a-15 10119 Tallinn Tehnilise Järel e valve Amet Sõle 23A 10614 Tallinn Kontaktisik: Kai Peet
[email protected] Kontaktisikud: Katrin Väljataga Tel: 6117696
[email protected] Kontaktisikud: Kristina Fuks - Kuus,
[email protected], tel: 6672063 Kaur Kajak
[email protected] Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirmade Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ja OÜ Inseneribüroo STEIGER eksperdigrupina litsentseeritud KMH eksperdi Toomas Pallo (KMH0090) juhtimisel. Eksperdirühma kuuluvad vähemalt järgmised liikmed ( REF _Ref484783813 \h \* MERGEFORMAT Tabel 6 ). Nimetatud tabelis on toodud ka eksperdirühma pädevused käesoleva KMH läbi viimiseks. Tabel 6 . Eksperdirühm Juhtekspert Toomas Pallo Kõrgharidus MSc loodusteadustes (keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine), Amsterdami Ülikool (1995) MSc vastav kvalifikatsioon geograafias, Tartu Ülikool (1989) KMH litsents Nr 0090 (mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, jäätmeteke, soojus, kiirgus, lõhn, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid) Läbitud kursused Territoriaalplaneerimine (Tartu Ülikool) Regionaalplaneerimine (Joensuu Ülikool) Planeeringud ja keskkonnamõju hindamine (Amsterdami Ülikool) Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdi koolitus (Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing) Financial Intermediary Environmental Training Course (COWI consult ) Auditing principles and environmental management systems auditor training course (BVQI) Workshop on environment protection equipment and systems (UNIDO) Strategic Business Development (NUTEK) Valdkondlik töökogemus ELLE ekspert alates 2002. a 18-aastane kogemus keskkonnakaitse valdkonnas Osalenud juhteksperdina keskkonnamõju hindamistel, jäätmevaldkonna konsultatsioonid ja hindamised, välisõhk, veekvaliteet ja veekvantiteet. Valdkonnad: Mõju maastikule Mõju välisõhule Mõju sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale, s.h inimese heaolule ja varale Mõju pinnasele ja pinnaveele Mõju jäätmetekkele Mõju kultuuripärandile Projektijuht, e kspert Katrin Väljataga Kõrgharidus PhD maateadused (okeanograafia), Tallinna Tehnikaülikool (2011) MSc bioloogia, Tallinna Ülikool (2004) BSc loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist), Tallinna Ülikool (2002) Läbitud kursused Merebioloogia treeningkursus ( Corki Ülikool) Turbulence , Plankton and Marine Snow ( Mediterranean Center for Marine and Environmental Research ) Valdkondlik töökogemus ELLE ekspert alates 2016. a 2005-2015 Keskkonnaagentuur (keskkonnaregistri osakonna seirespetsialist, seirebüroo juhataja, analüüsiosakonna juhataja) Riikliku keskkonnaseire andmete haldamine ja avalikustamine, ülevaadete koostamine. Ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni ja ökosüsteemipõhise lähenemise arendamine ja rakendamine keskkonnaandmete analüüsis. Üksuse töö juhtimine, asutuse esindamine siseriiklikes ja rahvusvahelistes töögruppides ja koostöövõrgustikes (sh Euroopa Keskkonnaametikontaktisiku ülesannete täitmine ja Euroopa keskkonnavaatlusvõrgustikuga EIONET koostöö korraldamine). 2013 - 2014 Tallinna 32. Keskkool – õpetaja (keskkonnaõpetus gümnaasiumi keskkonna-majandussuunale) 1999 - 2004 Ardu Põhikool ‒ õ petaja (loodusteaduslike ainete (bioloogia, keemia, geograafia, loodus õ petus) õ petamine p õ hikooli keskmises ja vanemas astmes. 2002 EMA Merekool ‒ õ petaja (bioloogia õpetaja). Valdkonnad: Mõju pinnasele ja pinnaveele Mõju veerežiimile Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele Eelneva kahe mõjuliigi selgitamiseks välitööde läbiviimine (fotografeerimine, konfliktpiirkondade väljaselgitamine) Müra mõju loomastikule Mõju inimese tervisele Ekspert Anne Aan Kõrgharidus PhD Taimeökoloogia ja ökofüsioloogia (Botaanika ja ökoloogia), Tartu Ülikool (2013) MSc Taimeökoloogia ja ökofüsioloogia , Tartu Ülikool (1995) BSc bioloogia-geograafia, Tartu Ülikool (1992) Läbitud kursused Ettevaatusprintsiip: innovatsioonide juhtimine ja uuendused juhtimises. The Precautionary Principle : Governance of innovation and innovations in governance . (Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) ja Euroopa Keskkonnaagentuur) Keskkonnakaitse, keskkonnapoliitika ja ärijuhtimine (Umea Ülikool) Valdkondlik töökogemus ELLE ekspert alates 2017. a 2015 –2017 Keskkonnaagentuur, Keskkonnaanalüüsi osakond, juhtivspetsialist 2015 –2015 Keskkonnaagentuur, Keskkonnaanalüüsi osakond, juhtivspetsialist juhataja ülesannetes 2013 –2015 Keskkonnaagentuur, Analüüsiosakond, juhtivspetsialist 2013 –2013 Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, botaanika osakond, spetsialist (0,5) 2006 –2013 Tartu Ülikool, loodusmuuseum, spetsialist 2001 –2005 Tallinna Ülikooli Ökoloogia instituudi Tartu osakond, assistent 1996 - 2001 Tallinna Pedagoogiline Ülikool, Ökoloogia Instituudi Tartu osakond, teadur 1994 - 1996 Ökoloogia Instituut, Tartu osakond, insener Valdkonnad: Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ning loomadele Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele Eelneva kahe mõjuliigi selgitamiseks välitööde läbiviimine (fotografeerimine, konfliktpiirkondade väljaselgitamine) Mõju maastikele M õ ju kultuuriväärtustele Ekspert Üllar Rammul Kõrgharidus MSc zooloogia, Tartu Ülikool (1995) BSc bioloogia-geograafia, Tartu Ülikool (1992) Läbitud kursused 1996-2000 Doktorantuur, Oulu Ülikool, Soome Valdkondlik töökogemus 2016- OÜ Inseneribüroo STEIGER – keskkonnaspetsialist 2005- Tallinna Tehnikaülikool – lektor/assistent 2010-2015 Keskkonnaministeerium – liigikaitse peaspetsialist 2000-2010 Tallinna Loomaaed – loodushariduse ja avalike suhete teenistuse juhataja 1993-1999 Tallinna Pedagoogikaülikool – lektor/assistent 1996-1998 Oulu Ülikool, Soome – teadur 1993-1995 Pirita Keskkool – õpetaja 1984, 1986 Zooloogia ja Botaanika Instituut – laborant, vaneminsener Valdkonnad: Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele Eelneva kahe mõjuliigi selgitamiseks välitööde läbiviimine (loomade liikumise uuring) Müra mõju loomastikule Ekspert Pille Antons Kõrgharidus MSc loodusteadustes (linna- ja tööstusmaastike korraldus), Eesti Maaülikool (2010) BSc geograafias, Tartu Ülikool (2004) Läbitud kursused Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdi koolitus (Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing) Keskkonnamõjude hindamine (Eesti Maaülikool) Natura hindamise koolitus (Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ja Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing) Sotsiaalse mõju analüüs- strateegilise planeerimise vahend (Tartu Ülikool) Müra modelleerimine tarkvaraga IMMI (SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment ) Valdkondlik töökogemus ELLE ekspert alates 2005. a 12-aastane kogemus keskkonnakaitse valdkonnas Osalenud eksperdina nii keskkonnamõju strateegilistel hindamistel kui keskkonnamõju hindamistel, koostanud vesikondade veemajanduskavasid ja teostanud teisi veekogude kaitse ja kasutamisega seotud töid, koostanud looduskaitsealade kaitsekorralduskavasid ja rohelise võrgustikuga seotud eksperthinnanguid, teostanud keskkonnamüra hindamisi ja müra strateegilist kaardistamist. Hinnanud mõju veekeskkon n ale, maastikule, müratasemele, kultuuripärandile ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale nii mitmete KMH kui KSH protsesside raames. Valdkonnad: Mõju veereziimile , pinna- ja põhjaveele Mõju müratasemele, müratasemete modelleerimine, müra kumulatiivse mõju hindamine Mõju maastikule Mõju sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale, s.h inimese heaolule ja varale Mõju kultuuripärandile Ekspert Silver Lind Kõrgharidus MSC Geoökoloogia , Tallinna Ülikool (2014) BSC Geoökoloogia , Tallinna Ülikool (2011) Läbitud kursused Radooni aktiivuskontsentratsiooni mõõtmine (Keskkonnaministeerium) Juhiseid radoonikaitse meetmete rakendamiseks hoonetes EVS 840:2017 põhjal (Eesti Standardikeskus) Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimine (Eesti Keskkonnauurningute Keskus) Müra modelleerimine tarkvaraga IMMI (SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment ) Müra mõõtmine Larson&Davis Provo Engineering and Manufacturing Center mõõteseadmega (SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment ) Valdkondlik töökogemus ELLE ekspert alates 2012 4-aastane kogemus keskkonnakaitse valdkonnas Osalenud eksperdina nii keskkonnamõju strateegilistel hindamistel kui keskkonnamõju hindamistel, keskkonnalubade taotluste koostamine, keskkonnaõiguse alane nõustamine, veeseire, välisõhu seire, müra mõõtmine ja modelleerimine. Valdkonnad: Mõju pinnasele ja pinnaveele Mõju müratasemele, müra modelleerimine, müra kumulatiivse mõju hindamine Mõju välisõhu kvaliteedile Müra mõju inimese tervisele Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte. Läbi avalikustamiste on KMH protsessi kaasatud huvitatud isikud ja asutused. Peamiste huvirühmadena saab välja tuua järgmise d : Valitsusvälised organisatsioonid , sh keskkonnaorganisatsioonid ( Keskkonnaühenduste Koda, Turba Aianduse ja Mesinduse Selts, MTÜ Ellamaa Loodusselts, Nissi Jahimeeste Selts ) - avaliku huvi esindaja d kohaliku arengu ja loodus- ja keskkonna kaitse valdkonnas . Piirnevate kinnistute omanikud – kavandataval tegevusel võib ehitamise ja/või käitamise ajal olla kinnistutele ulatuv mõju; Piirkonna elanikud – elukeskkonnale (sh ka heaolu, vara) laiemalt avalduva positiivse või negatiivse mõju osas ; Harju Maavalitsus - maakonnas toimuva arendustegevuse osas (kuni aastani 2018) . Lääne Maavalitsus - maakonnas toimuva arendustegevuse osas (kuni aastani 2018) , läbi asjaolu, et Riisipere-Turba raudteelõik on esimene osa taastatavast Riisipere-Haaspalu-Rohuküla raudtees t; Saue Vallavalitsus ja KMH algatamise perioodil endine Nissi Vallavalitsus – vahetus läheduses piirnev vald , mille arengukavasse on raudteelõigu ja sellel liikluse taastamine sisse kirjutatud. Otsene kasusaaja, elanike huvide kaitse; Elektrilevi OÜ – projekti kooskõlastaja , rajatise elektrivõrguga liitumine ja elektri varustuse tagamine ; Maanteeamet – kavandatava projekti elluviimine on seotud muutustega maanteevõrgus . Võimalikud liikluskorralduse muutused; Keskkonnaamet – tegevus e keskkonnakaitse nõuetele vastavuse tagamine ja KMH nõuetekohase läbiviimise jälgimine ; Keskkonnainspektsioon - tegevuse keskkonna kaitse nõuetele vastavuse ja nõuete järgimise järelevalve ; Põllumajandusamet – raudteetrassi ja raudteeliikluse taastamisel võib olla mõju maaparandussüsteemidele , mille haldamine on ameti haldusalas ; Maa-amet – riigi omandis oleva maa valitseja, topograafia andmekogu pidamine sõltuvalt kaardiobjektide muutumisest ; Päästeamet – potentsiaalsete hädaolukordadega ja neile reageerimise võimekuse tagamisega seonduvalt ; Politsei- ja Piirivalveamet – võimalik huvi seotuna oma haldusalaga, s.h elanik e turvalisus ; Kaitseministeerium – võimalik huvi seotuna riigikaitseliste objektide või tegevustega , sh transport kui strateegiline valdkond ; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – seoses riigi valdkondliku tegevuskava elluviimisega ja teiste haldusalas toimuva te transpordi arendustegevusega ; Rahandusministeerium - seoses haldusalas toimuva arendustegevusega ; Muinsuskaitseamet – nõustamine ja järelvalve kultuuriväärtuste kaitse osa s; Terviseamet – projektil on võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule; Veterinaar- ja Toiduamet – seoses võimaliku uuele haiguste levikuvektori ga tulevikus (läbi kaubavedude) ; Laiem avalikkus - erinev võimalik huvi läbi isikliku puutumuse 7 LISAD LISA 1 a . Keskkonnamõju hindamise taotlus Tehnilise Järelevalve Amet 30 .08.2017 nr 4-1.6.1/2014 Sõle 23 A Tallinn 10614 Riisipere-Turba raudtee ehituse keskkonnamõju hindamise algatamisest AS Eesti Raudtee plaanib rajada ca 6,5 km pikkuse elektrifitseeritud raudteelõigu Riisiperest-Turbani. Uus raudtee on plaanitud olemasolevasse raudteekoridori, kus ka varasemalt paiknes 1520 mm rööpmelaiusega raudtee. Riisipere-Turba lõigu osas on raudteetrass Harju maakonna planeeringus kajastatud, samuti Nissi valla üldplaneeringus. Ühtlasi on Nissi Vallavalitsus väljastanud projekteerimistingimused Riisipere-Turba lõigul raudtee ehitamiseks Lisa 1. Raudteetrass on kavandatud üksnes reisijateveo vajadusi arvesse võttes. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 alusel on selline tegevus olulise keskkonnamõjuga ja sellisel juhul algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Soovime keskkonnamõju hinnata projekti koostamise käigus. Palume Teil algatada keskkonnamõju hindamine Riisipere-Turba raudtee ehitamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anvar Salomets arendusdirektor Lisa 1: Nissi Vallavalitsuse projekteerimistingimused Riisipere-Turba raudtee ehituseks LISA 1b . Projekteerimistingimused Koopiad kirjavahetusest, millega Nissi vallavalitsus, Maanteeamet, Elektrilevi OÜ ja Eesti Raudtee annavad projekteerimistingimused Riisipere-Turva taastatavale raudteelõigule. Konteiner dokumentidega on lisatud käesoleva dokumendi elektroonilisele v ersioonile . L ISA 2 Keskkonnamõju hindamise algatamisotsus L ISA 3a Keskkonnamõju hindamise algatamise teade L ISA 3b teavitatud asutused L ISA 4 Nissi vallavalitsuse kiri Keskkonnaametile, vajalikud uuringud Riisipere-Turba raudteelõigu keskkonnamõju hindamisel L ISA 5 Keskkonnaameti vastus Nissi vallavalitsusele vajalike uuringute teostamise osas Riisipere-Turba raudteelõigul -864235 -144145 0 0 Peedo Kessel vallavanem Nissi Vallavalitsus
[email protected] Teie 07.07.2015 nr 9-4.4/769 Meie 05.08.2015 nr HJR 6-7/15/16068 -2 Seisukoht keskkonnamõju hindamise raames läbiviidavate uuringute vajalikkuse kohta Riisipere-Haapsalu raudteetrassil Nissi valda jäävas osas Austatud Peedo Kessel Palute Keskkonnaameti seisukohta, millised on Keskkonnaameti poolsed nõuded keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) programmi ja uuringute suhtes Riisipere Haapsalu raudteetrassil Nissi valda jäävas osas, juhuks kui Nissi vald peab väljastama projekteerimistingimused koos nõudega hinnata keskkonnamõju nimetatud raudtee rajamiseks. Nissi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Nissi Vallavolikogu 17.04.2014 otsusega nr 13) kavandatakse raudtee taastamine Tallinna-Haapsalu ajaloolisel trassil. Üldplaneeringule on koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH ). Hetkel on koostamisel Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" ja selle KSH, mille raames viiakse läbi välitöid. Märkisite oma kirjas, et näete võimalusena Nissi valda jääva raudteetrassi ala liitmise Lääne maakonnas KSH raames läbiviidavate uuringute koosseisu. Keskkonnaamet on seisukoha kujundamisel aluseks võtnud avalikul väljapanekul olnud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" KSH programmi (koostaja: Aktsiaselts MAVES, töö nr 14139) ning arvestanud Nissi valda jääva Riisipere-Haapsalu raudteetrassi alale või lähedusse jäävate kaitstavate loodusobjektide ja teiste loodusväärtustega. Keskkonnaameti hinnangul tuleb Nissi valda jääva Riisipere-Haapsalu raudteetrassi KMH raames läbi viia uuringud hindamaks järgnevaid aspekte: Mõju loomastikule ja rohevõrgustiku toimimisele (sh loomade peamised liikumiskoridorid) Mõju kahepaiksetele Mõju kaitsealustele taimeliikidele Kavandatava tegevusega kaasnev müra (sh vajalik on läbi viia müra modelleerimine) Käesolevas kirjas esitatud ettepanekud on Keskkonnaameti poolne esialgne soovitus otsustajale, millega KMH algatamisel arvestada, kuid juhime tähelepanu, et KMH raames võib tekkida vajadus täiendava teabe ja seeläbi uuringute läbiviimise järele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Harju-Järva-Rapla regioon Diane Banhard 674 4809
[email protected] LISA 6 . Riisipere-Turba eskiisprojekti kooskõlastamise taotlus Sisaldab eskiisprojekte, seletuskirja ja kaaskirja. Konteiner dokumentidega on lisatud käesoleva dokumendi elektroonilisele versioonile. L ISA 7 Ohtlike ainete uuring Riisipere-Turba raudteelõigu mulkeha pinnases – analüüsaktid ja puuraukude kirjeldused L ISA 8 Otsustaja poolt KMH programmi edastamine tagasiside ja ettepanekute esitamiseks 2540 -77470 0 0 Vastavalt lisatud nimekirjale 03.10.17 nr 8-6/14-1695-025 Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju programmi edastamine ettepanekute tegemiseks Projekti arendaja aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 15073) esitas otsustajale Tehnilise Järelevalve Ametile (registrikood 70003218, aadress Sõle tn 23a 10614 Tallinn) 02. oktoobril 2017 Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi, mille on koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (projekt nr 17-KV-28). Tulenevalt KeHJS §15 1 lõikest 4 palume Teil esitada 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht, sealhulgas hinnang programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume dokumentatsiooni läbivaatamisel kontrollida ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. Seisukohad, ettepanekud ja märkused Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju programmi kohta palume edastada e-postile
[email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Zavadskis raudteeohutusosakonna juhataja Lisa: Riisipere-Turba raudtee ehituse keskkonnamõjude hindamise programm (projekt nr 17 KV-28) Programm saadetakse arvamuse avaldamiseks: Elektrilevi OÜ Maanteeamet Keskkonnaamet Maa-Amet Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Veterinaar- ja Toiduamet Rahandusministeerium Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Terviseamet Nissi Vallavalitsus Harju Maavalitsus Lääne Maavalitsus Riigimetsa Majandamise Keskus Muinsuskaitseamet Siseministeerium Kristina Fuks-Kuus 667 2063
[email protected] L ISA 9 Otsustaja poolt tagasiside ja hinnangute edastamine arendajale ja keskkonnamõju eksperdile Tagasiside t hõlmav täielik kirjavahetus on lisatud elektroonilisele aruandele vastavas konteineris (Lisa 9) . 2540 46355 0 0 Anvar Salomets Eesti Raudtee AS Toompuiestee 35 15073 Tallinn Teie 29.09.17 nr 2100-3 Meie 14.11.17 nr 8-6/14-1695-043 Riisipere-Turba raudteeliini KMH programmi ettepanekutega arvestamine ja otsustajapoolse seisukoha andmine Austatud Anvar Salomets Projekti arendaja aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 15073) esitas otsustajale Tehnilise Järelevalve Ametile (registrikood 70003218, aadress Sõle tn 23a 10614 Tallinn) 02.10.2017 Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi, mille on koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (projekt nr 17-KV-28). Riisipere-Turba raudteeliini KMH programm vastas põhipunktides keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1 ( KeHJS ) §-le 13 ning saadeti Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poolt 03.10.2017 asjaomastele asutustele ettepanekute ja seisukohtade avaldamiseks. Asjaomastelt asutustelt laekunud ettepanekud edastati Tehnilise Järelevalve Ameti poolt koheselt ka projekti arendajale tutvumaks seisukohtadega ning vajaduse korral paranduste sisseviimiseks Riisipere-Turba raudteeliini KMH programmi. Käesolevaga on TJA seisukohal, et üldjoontes ning sellisel juhul kui arvesse võetakse allpooltoodud ettepanekuid ja parandusi, on Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju hindamise (KMH) programm asjakohane ning piisav. Palume arvestada Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju hindamise programmi täiendamisel märkuste ja ettepanekutega, mis on toodud: Muinsuskaitseameti kirjas 09.10.2017 nr 1.1-7/2433-1 Maaeluministeeriumi kirjas 19.10.2017 nr 4.1-5/7958-1 Terviseameti Põhja talituse kirjas 27.10.2017 nr 9.3-4/6327 Päästeameti kirjas 06.11.2017 nr 7.2-3.1/19420-2 Keskkonnaameti kirjas 13.11.2017 nr 6-3/17/10639-4 Samuti palume parandada vastuolu planeerimisdokumentide ning Riisipere-Turba raudteeliini KMH programmi vahel veoliigi osas: KMH algatamise taotluse lisadena esitatud tehnilised tingimused ning planeeringud planeeritava trassi järgmistes lõikudes ei näe ette ainult reisiveoks mõeldud rööbastee ehitamist. Maakonnaplaneeringud käsitlevad raudtee ehitamist, kitsendamata seda vaid reisiveoks mõeldud raudteeks. Arvestada tuleb ka sellega, et kui planeeritav lõik saab ilmselt olema avalik raudtee raudteeseaduse § 1 lõige 3 mõttes siis ei saa planeerida ainult reisivedu kuivõrd edasistes lõikudes (Turba-Risti, Risti-...) on plaanitud Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" seletuskirja järgi siiski ka kaubavedusid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Zavadskis raudteeohutusosakonna juhataja Lisad: Muinsuskaitseameti kiri 09.10.2017 nr 1.1-7/2433-1 Maaeluministeeriumi kiri 19.10.2017 nr 4.1-5/7958-1 Terviseameti Põhja talituse kiri 27.10.2017 nr 9.3-4/6327 Päästeameti kiri 06.11.2017 nr 7.2-3.1/19420-2 Keskkonnaameti kiri 13.11.2017 nr 6-3/17/10639-4 Kristina Fuks-Kuus 667 2063
[email protected] L ISA 10 Vastuste edastamine keskkonnamõju hindamise programmile laekunud tagasisidele ja ettepanekutele Kadi Zavadskis Raudteeohutusosakonna juhataja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn Meie 24.11.2017 Teie 14.11.2017 nr 8-6/14-1695-043 Lugupeetud Kadi Zavadskis , Täname Teid tagasiside ja otsustaja-poolsete seisukohtade esitamise eest Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõule, mis esitati otsustajale arendaja (AS Eesti Raudtee) poolt e-kirjaga nr 2100-3 29. septembril 2017, registreeritud otsustaja avalikus dokumendiregistris 02.10.2017 viitenumbriga 8-6/14-1695-024. Alljärgnevalt on toodud keskkonnamõju hindamise ekspertide poolsed vastused Teie kirjas välja toodud punktidele ja selgitused ettepanekute arvestamise kohta tabeli vormis. Ettepanek/arvamus Vastus Tehnilise Järelevalve Amet: Palume parandada vastuolu planeerimisdokumentide ning Riisipere-Turba raudteeliini KMH programmi vahel veoliigi osas: KMH algatamise taotluse lisadena esitatud tehnilised tingimused ning planeeringud planeeritava trassi järgmistes lõikudes ei näe ette ainult reisiveoks mõeldud rööbastee ehitamist. Maakonnaplaneeringud käsitlevad raudtee ehitamist, kitsendamata seda vaid reisiveoks mõeldud raudteeks. Arvestada tuleb ka sellega, et kui planeeritav lõik saab ilmselt olema avalik raudtee raudteeseaduse § 1 lõige 3 mõttes, siis ei saa planeerida ainult reisivedu, kuivõrd edasistes lõikudes (Turba-Risti, Risti-...) on plaanitud Lääne maakonna-planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" seletuskirja järgi siiski ka kaubavedusid. Täname tähelepanu juhtimise eest. Vastavalt Teie ettepanekule ja arendajaga konsulteerimise tulemustele parandame viidatud laused programmi eelnõu versioonis 29.09.2017 lk 5 esimeses lõigus ja läbivalt KMH programmi tekstis. Muinsuskaitseamet: Riisipere-Turba raudteeliini äärde jäävad kohaliku tähtsusega arhitektuurse ja miljöölise väärtusega tsaariaegne Riisipere raudteejaama ansambel ja I Eesti Vabariigi aegne Turba jaamahoone. Palume hinnata tegevusega kaasnevat mõju nimetatud ajaloolistele hoonetele, mille säilitamine raudtee ehitamisel ja kasutamisel on oluline Täname tähelepanu juhtimise eest – täiendame programmi eelnõu versiooni 29.09.2017 teksti täpsustusega viidatud hoonetele mõju hindamise osas. KMH käigus hindame kavandatud tegevusest mõju avaldumise tõenäosust Riisipere ja Turba jaamahoonetele, vajadusel hindame mõju. Nii Riisipere kui Turba ajaloolised jaamahooned on KMH ekspertrühmale teadaolevalt käesoleval ajal eraomanduses ja aktiivses kasutuses. Kuna rongiliiklus toimub tänasel päeval Riisipereni, ei ole põhjust eeldada rongiliikluse pikendamisel Turbani olulist mõju Riisipere jaamahoonele. Maaeluministeerium: Kavandatava tegevuse lühikirjelduse osas on käsitletud raudteetrassilt täiendava sade- ja muu vee juhtimist maaparandussüsteemi eesvooludesse. Juhime tähelepanu, et selleks tuleb eelnevalt hinnata, kas eesvoolud ja sellel paiknevad rajatised suudavad nõuetekohaselt täiendavat veekogust vastu võtta. Peame oluliseks maaparandussüsteemide toimimise eesmärgil hinnata ka kavandatavate truupide põhjakõrguseid, et need ei hakkaks põhjustama paisutusi maaparandussüsteemides. Täname tähelepanu juhtimise eest. KMH programmi eelnõu versioonis 29.09.2017 on kirjeldatud vajadus kavandatava raudteelõigu projekteerimisel ja ehitamisel arvestada maaparandussüsteemide eesvoolude vastuvõtuvõimega. Maaparandussüsteemide toimivuse tagamine on projekteerimise küsimus. KMH aruandes oleme ette näinud ja saame nimetatud teemale arendaja (AS Eesti Raudtee) ja projekteerimistingimuste kinnitaja ehk tegevusloa andja (otsustaja KeHJS mõistes, käesoleval juhul Tehnilise Järelvalve Amet) tähelepanu pöörata, kuid vastavate tehniliste mõõtmiste tegemine jääb väljapoole KMH sisulist ulatust. Maaeluministeerium: Tulenevalt punktis 1 nimetatud tegevuse kirjeldusest tuleks käsitleda programmi punktides 2.2 ja 4 ka maaparandussüsteemidesse täiendava vee juhtimise mõju. KMH-s tuleb lisaks selgitada, kas täiendava vee suunamine maaparandussüsteemidesse tingib vajaduse eesvoole ja nendel paiknevaid rajatisi rekonstrueerida või mitte ja ka selle tegevuse mõju omandile. Täname tähelepanu juhtimise eest. Veehulgad ei peaks raudtee ja raudteeliikluse taastamisel põhimõtteliselt oluliselt suurenema võrreldes senise olukorraga, kuna tegu on varem kasutusel olnud raudteetammiga, millest lähtuv sadevesi jõuab olemasolevatesse maaparandussüsteemidesse ka käesoleval ajal. Osa langevast sademeveest infiltreerub juba raudteevalli nõlvade pinnasesse. Seetõttu senisest oluliselt suuremat veehulka, mis jõuaks eesvooludeni, ei ole ette näha. Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada ning rajatiste rekonstrueerimisvajadus välja selgitada kõne all oleva raudteelõigu projekteerimise käigus. Projekteerimise käigus arvutatakse välja võimalik lisanduv sadeveehulk. KMH programmis ja aruandes juhitakse arendaja ja otsustaja tähelepanu täiendavatele asjaoludele, millele seoses sadevee ärajuhtimisega tammilt tuleb projekteerimisel ja ehitamisel tähelepanu pöörata. Maaeluministeerium: Lähtuvalt asjaolust, et soovitakse kasutada olemasolevaid eesvoole raudteetammilt sade- ja muu vee ära juhtimiseks, tuleks küsida ettepanekuid kõikidelt asutustelt, kelle pädevusvaldkond haakub programmis kavandatava tegevusega. Antud juhul on välja jäänud Põllumajandusamet, palume ka teda kaasata KMH menetlusprotsessi. Täname tähelepanu juhtimise eest - Põllumajandusamet on kaasatud KMH menetlusprotsessi. Põllumajandusamet on nimetatud programmi eelnõu versiooni 29.09.2017 puudutatud asutuste loetelus. Programmi eelnõu on saadetud Põllumajandusametile kommentaaride saamiseks otsustaja poolt 10-10-2017 (kirja viit otsustaja dokumendiregistris nr 8-6/14-1695-025). Vastus Põllumajandusametilt on laekunud 20.11.2017 (kirja viit 8-6/14-1695-046). Terviseameti Põhja talitus: Hinnata käitamisaegset liiklusmüra ning müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemetele. Ühtlasi tuleb arvestada, et antud lõigus ei ole regulaarset rongiliiklust juba üle kahe kümnendi olnud, mistõttu ei ole asjakohane võrrelda müra ja vibratsiooni olukorda 1995. aasta seisuga. Liiklusmüra mõju hindamisel lähtuda tänasest, kus raudteeliiklus puudub, ja projekti realiseerimisjärgsetest muutustest. Hindamisel võtta arvesse ka maksimaalne rongiliikluse sagedus ning kirjeldada võimalikke müra leevendusmeetmeid. Täname ettepaneku eest. Nõustume, et muutust müratasemes tuleb vaadelda olemasoleva olukorra, mitte minevikuolukorra võrdluses. Selgitus, mille kohaselt tuleb KMH raames käitamisaegse müra ja vibratsiooni mõju hinnata, on KMH programmi eelnõu versioonis 29.09.2017 toodud ptk-is 4. Täpsustame KMH programmi teksti ptk-is 4 (Keskkonnamõju hindamise ulatus ja sisu, keskkonnamõjude hindamise metoodika) müra ja vibratsiooni osas valestimõistmise vältimiseks järgnevalt: „Kuna regulaarne rongiliiklus lõppes Riisipere-Turba lõigul 1995. aastal, ei saa taastatud lõigul rongiliiklusest tekkivat müra ja vibratsiooni võrrelda eelmise käitamisperioodiga. KMH raames viiakse läbi müra ja vibratsiooni hetkeolukorra ja võimalike tekkivate kumulatiivsete mõjude hindamine.“ KMH käigus hindame ehitus- ja käitamisaegset müra modelleerimise abil ning võrdleme vastavust normtasemetega, võttes arvesse maksimaalse rongiliikluse taseme ja kirjeldame võimalikud leevendusmeetmed. Terviseameti Põhja talitus: Hinnata vibratsiooni mõju ja vastavust sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ piirväärtustele. Täname tähelepanu juhtimise eest. Kuna vibratsioon sumbub pinnases suhteliselt ruttu, siis on vibratsiooni mõjuulatus väike. Raudteetranspordis (sõltuvalt piirkonna pinnasest, raudtee konstruktsioonist ja veeremist ning rongide liikumiskiirusest) on rongi poolt tekitatavat vibratsiooni võimalik mõõta kuni ca 20 meetri kauguseni allikast. Keskkonnas leviva vibratsiooni ulatuse hindamiseks ei kasutata modelleerimistarkvara, mistõttu käitamisaegse mõju hindamiseks saab kasutada olemasolevaid sarnaste tegevuste mõju uuringuid. KMH käigus mõõdetakse vibratsioonitasemed piirkondades, kus kavandatava raudteelõigu käitamisel võivad tekkida olulised kumulatiivsed mõjud. Päästeamet: Hinnata (vajadusel koos päästekeskusega) kas ja kui palju mõjutab planeeritav raudteeliin - liini ümbritsevates piirkondades päästetööde teostamist. Täpsemalt milline on mõju päästetehnika juurdepääsule piirkondadesse, milleni jõudmisel tuleb ületada raudtee ülesõidukoha kaudu, kuhu varem oli võimalik jõuda otse kasutades teed. Täname probleemipüstituse eest. Arendaja (AS Eesti Raudtee) kinnitusel on plaanis olemasolev teedevõrk jätta avatuks, st üle taastatava raudteelõigu tekivad ülesõidud. KMH käigus ei laskuta tehnilistesse ega Päästeameti päästevõimekuse detailidesse, mis lahendatakse projekteerimise ja ehitustööde kavandamise käigus arendaja ja Päästeameti koostöös. Päästeamet: Hinnata (vajadusel koos päästekeskusega) milline on mõju tuletõrjeveevarustuse kasutamisele (juurdepääs) ning kas olemasolevate veevõtukohtadele juurdepääsu piiratakse sellisel määral, et oleks vajalik uute veevõtukohtade rajamine või olemasolevate laiendamine. Täname probleemipüstituse eest. Arendaja (AS Eesti Raudtee) kinnitusel ei likvideerita raudtee taastamise käigus ühtegi olemasolevat veevõtu kohta ning olemasolev teedevõrk jääb avatuks, st üle raudtee rajatakse ülesõidud. KMH aruandes käsitletakse võimalikke avariiolukordi, kuid vajalikud tehnilised lahendused töötatakse välja raudteeliini projekteerimise käigus arendaja ja Päästeameti koostöös ning need väljuvad KMH tööülesannetest. Päästeamet: Hinnata (vajadusel koos päästekeskusega) kas ja kuidas pääseb planeeritavale raudteele päästetehnikaga ligi juhul, kui raudteel (mitte ülesõidu kohal) juhtub õnnetus. Täname probleemipüstituse eest. KMH aruandes nimetatakse võimalikke avariiolukordi, kuid vajalikud tehnilised lahendused töötatakse välja raudteeliini projekteerimise käigus arendaja (AS Eesti Raudtee) ja Päästeameti koostöös ning need ulatuvad väljapoole KMH tööülesannetest. KMH ekspertide poolt on läbi viidud välitööd (sh taastatava trassilõigu fotografeerimine), mis on vajadusel sisendandmeteks osapooltele täpsema analüüsi tegemiseks. Arendaja kinnitusel on koostatud kolmepoolne kokkulepe AS Eesti Raudtee, Häirekeskuse ja Päästeameti vahel, milles muuhulgas on kokku lepitud ressursi jaotamine reageerimisel ja tagajärgede likvideerimisel (sh raskesti ligipääsetavates kohtades). Tuleb tähele panna, et ka olemasolevale raudteevõrgustikule pole igas punktis päästesõiduki ligipääs tagatud ning sellistel juhtumitel kasutatakse eritehnikat (sh rööbasteel liikuvate sõidukite abi). Sama meetodit plaanitakse kasutada ka kõnealusel raudteelõigul juhtumitele reageerimisel ja tagajärgede likvideerimisel. Keskkonnaamet: KMH programmist ei selgu, kas KMH raames hinnatakse reostuse jõudmise võimalust nii raudtee ehitamise kui käitamise ajal muu hulgas ka nendesse veekogudesse, mis raudteetammi trassile jäävad (sh Munalaskme ojja). On küll märgitud, et elektrirongiliiklusest ja reisirongiliiklusest veekeskkonda jõuda võiv saastetase on väga madal ja tuleb hinnata reostuse jõudmise võimalust pinnavette, kuid välja on toodud ainult Munalaskme oja. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel jäävad Riisipere-Turba vahelisele lõigule kaks keskkonnaregistrisse kandmata (jõujaama) tiiki Turba alevikus, tehisjärv (VEE2040330), muud keskkonnaregistrisse kandmata seisu- ja vooluveekogud ja kraavid ning maaparandussüsteemi drenaaživõrk. Keskkonnaamet palub täpsustada, milliste pinnaveekogumite puhul eelpool toodud hindamist läbi viiakse. Täname tähelepanu juhtimise eest. Loetletud registrisse kandmata veekogude puhul on tegemist tõenäoliselt valdavalt inimtekkeliste veekogudega. Ilmselt on need suures osas Ellamaa soojuselektrijaama tarbeks turba võtmise ja turbaalade kuivendamise käigus tekkinud tiigid ja kraavid, mille puhul 29.09.2017. teostatud välitööde käigus selgus, et need on kuivanud või kinnikasvamise protsessis, tugevalt võsastunud kallastega ning kopratammide poolt tõkestatud vooluga. Keskkonnamõju hindamine on KMH ekspertrühma esialgsel hinnangul vajalik Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi kahepaiksete ja roomajate uuringus ( Rewild , 2015) oluliste elupaikadena väljatoodud püsivatele veekogudele nagu viidatud jõujaama tiigid, ja Munalaskme ojale kui lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvale veekogule. Kui KMH teostamise käigus ilmneb, et oluline mõju võib tekkida ka teistele veekogudele, viime nendel veekogudel läbi mõju hindamise. Lisame toodud täpsustuse KMH programmi teksti. Keskkonnaamet: KMH programmi peatükis 2.3 (lk 18) on kirjutatud, et „Oluliseks asjaoluks, mida raudtee taastamisel ja käitamisel tuleb arvesse võtta, on põhjavee halb kaitstus valla territooriumil – ka planeeritav raudteelõik jääb nõrgalt või ebapiisavalt kaitstud põhjaveega alale, millest tulenevalt tuleb keskkonnamõjude hindamise raames hinnata reostuse jõudmise võimalus (nii raudtee ehitamise kui käitamise ajal) pinnavette ja põhjavette ning kirjeldada selle vältimiseks vajalikud meetmed“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KMH programmi peatükis 4.4 „Hindamismetoodika kirjeldus“, kus on toodud välja ekspertkoosseis koos vajalike planeeritavate uuringutega, pole peatükis 2.3 toodud võimaliku pinnavee ja põhjavee reostumise hindamiseks seatud ühtegi eksperti. Keskkonnaamet palub KMH koostamisse kaasata vastava valdkonna pädev ekspert. Täname tähelepanu juhtimise eest. V õimaliku pinnavee ja põhjavee reostumise hindamise e kspertidena on keskkonnamõju hindamisse kaasatud ELLE OÜ ekspert-projektijuht Silver Lind ja vanemekspert-projektijuht Pille Antons . Keskkonnaamet: Peatükis 5 „KMH protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava“ on punktides 5 ja 10 toodud välja vastavalt KMH programmi heakskiitmine ja otsus KMH heakskiitmise kohta. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt 13.07.2017 kehtima hakanud KeHJS redaktsioonile on otsustaja pädevuses KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine või nõuetele vastavaks tunnistamata jätmine. Täname tähelepanu juhtimise eest - parandused on programmiteksti sisse viidud. Keskkonnaamet palub KeHJS § 13 p 8 alusel (lk 30) lisada töögrupi koosseisu juurde põhjendused, miks hakkab konkreetne isik just nimetatud valdkondi ja mõjusid hindama. Täname tähelepaneku eest, põhjendused on programmi lisatud. Keskkonnaamet: KMH programmi peatükis 6 „KMH osapooled“ on toodud asjaomased asutused, kuid puuduvad põhjendused, miks antud asutused on menetlusse kaasatud. Viidates KeHJS § 13 lg-le 9 palub Keskkonnaamet lisada puuduvad põhjendused. Täname, põhjendused on programmi lisatud. Asjaomased asutused on loetletud vastavalt KeHJS § 13 lg-le 9 ja lisaks on kaasatud asutusi, mis on puudutatud asutustena välja toodud Haapsalu-Riisipere raudtee Läänemaa territooriumile jääva osa KSHs . Lääne Maavalitsus: KMH programmis lk 18 punkt 2.3 teise lõigu esimene lause on arusaamatu ja vajaks korrigeerimist. Sisulised märkused puuduvad Täname, parandus on teksti sisse viidud. Põllumajandusamet: Põllumajandusameti Harju keskus peab vajalikuks, et programmis arvestatakse vajadusega rekonstrueerida Munalaskme oja ristumine raudteetammiga. Täname märkuse eest. Ehituslikud ja tehnilised detailid kirjeldatakse taastatava raudteelõigu projektis. KMH programmis ja teostamisel arvestatakse ehitusaegsete mõjude hindamisel raudteetammil läbiviidavate tegevustega ja võimalikest muudatustest tulenevate mõjudega käitamisperioodil. Täpsustame KMH programmi sõnastust nii, et see asjaolu oleks üheselt mõistetav. OÜ Elbrus kinnistu omanik märgib, et Ees-Oru kinnistu on kavas jagada ning muuta kinnistu sihtotstarbeliseks elamumaaks ja need hoonestada. Palutakse arvestada keskkonnamõjude hindamise protsessis OÜ Elbrus soovidega ning selgitada KMH programmi koostamise käigus, millist mõju on ette näha tulevasele elamumaale (näiteks hoonetele, elanikele). Täname ettepaneku eest. KMH käigus hinnatakse mõju piirnevatele aladele, s.h elamumaadele läbi mürataseme tõusu jt mõjutegurite. Kirjas viidatud kinnistu on käesoleval ajal maatulundusmaa (metsamaa) ning puudub info, et alal oleks kehtestatud detailplaneering, millest lähtuks omaniku õigustatud ootus maa-ala kasutamiseks elamute rajamiseks. Ka kehtivas üldplaneeringus on ala märgitud metsamaana. Me ei saa asjakohaseks lugeda mõju hindamist elanikele aladel, kus reaalselt elanikke ei ole ning puudub otsene alus nende sinna lisandumiseks. Lugupidamisega Katrin Väljataga projektijuht Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Saatja: Kai Peet <
[email protected]>
Saatmisaeg: 28. november 2017. a. 8:18
Adressaat: Kadi Zavadskis; Kristina Fuks-Kuus; Heigo Saare
Koopia: Anvar Salomets
Teema: FW: KMH programmi eeln�u t�iendatud variant
Manused: Riisipere-Turba KMH progr eeln�u ELLE 271117.docx; Riisipere-
TurbaKMH lisad271117.zip
Tere,
Edastan KMH programmi eeln�u. Olen n�us, et ajakava on v�ga pingeline, aga kuna see
programm on juba meil k�igil lugemiseks olnud, siis �kki oleks siiski v�imalik praeguses ajakavas
p�sida.
Oleme kaotanud v�hemalt pool p�eva ja ma m�istan t�iesti, kui see on liiga kiire aeg k�ikide
avalikustamist vajavate toimingute tegemiseks, aga paluksin siiski, et �kki proovime,
Ette t�nades
Kai Peet
AS Eesti Raudtee
keskkonnakaitse peaspetsialist
6158663
From: Katrin V�ljataga [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, November 27, 2017 10:09 PM
To: Kai Peet <
[email protected]>
Subject: KMH programmi eeln�u t�iendatud variant
Tere,
Saadan programmi eeln�u versiooni 27.11.2017. Palun �rge kustutage seda m�rkust aruande
tiitellehelt, see on meile v�ga oluline. Kindlasti peab olema v�imalik vahet teha eeln�u
versioonidel ja kinnitatud programmi dokumendil.
Aruanne on l�binud p�hjaliku �levaatamise. T�iendavalt on lisatud lisad 8-9, programmi
eeln�ule tagasiside k�simise, esitamise ja vastamise kohta.
lugupidamisega
Katrin V�ljataga,
tegevjuht
Tel: +372 6117692
E-post:
[email protected]
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment O�