Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Saatja: [email protected] Saatmisaeg: reede, 24. november 2017 10:45 Adressaat: AS Lihula Maaparandus; Hanila Vallavalitsus; Reet Roosalu; TJA - Avalik Teema: Vatla liivamaardla Vatla liivakarj��ri maavara kaevandamise loa pikendamise taotlusele keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: Vatla liivamaardla Vatla liivakarj��ri maavara kaevandamise loa pikendamise taotlusele keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Vatla liivamaardla Vatla liivakarj��ri maavara kaevandamise loa pikendamise taotlusele keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine", mis on registreeritud dokumendihalduss�steemis 24.11.2017 10:30:40 numbriga 12-2/17/8914-11. Palun kinnitada dokumendi k�ttesaamist vastates e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee Mart Paabo Teie 31.07.2017 aktsiaselts Lihula Maaparandus [email protected] Meie 24.11.2017 nr 12-2/17/8914-11 Vatla liivamaardla Vatla liivakarjääri maavara kaevandamise loa pikendamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Aktsiaselts Lihula Maaparandus (registrikood 10057610, aadress Tallinna mnt 62-A, Lihula linn, Lihula vald, Lääne maakond, 90303) esitas Keskkonnaametile 31.07.2017 taotluse Vatla liivakarjääri maavara kaevandamise loa pikendamiseks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.07.2017 numbriga 12-2/17/8914). Maavara kaevandamise loa pikendamise taotlus on avalikustatud 13.10.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotluse menetlusse võtmisest teavitati 13.10.2017 aktsiaseltsi Lihula maaparandus, Hanila Vallavalitsust (alates 15.10.2017 Lääneranna Vallavalitsus), Maa-ametit, Tehnilise Järelevalve Ametit ja Vatla liivakarjääri mäeeraldise kinnistu piirinaabreid Vatla liivakarjääri maavara kaevandamise loa pikendamise taotluse menetlusse võtmisest. Avalikustamise käigus seisukohti ei laekunud. Vatla liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 1,68 ha ja teenindusmaa pindala 1,98 ha, asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas (kuni 24.10.2017 Hanila vald) Linnuse külas kinnistul Koiduliiva (katastritunnusega 19502:002:0253). Koiduliiva kinnistu kuulub eraomandisse, Aktsiaselts Lihula Maaparandus on maaomanikuga sõlminud maa kasutamise lepingu. Seisuga 30.09.2017 on Vatla liivakarjääri mäeeraldisega seotud täiteliiva aktiivne tarbevaru 101,637 tuhat m3, millest kaevandatav on 81,637 tuhat m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 9,8 tuhat m3. Maavara kasutatakse ehituses ja teede ehituses. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (alates 13.07.2017 kehtiv redaktsioon, RT I, 03.07.2017, 14, edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 3 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ toodud kriteeriumidest. I. EELHINNANG 1. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 1.1. Maakasutus Vatla liivakarjääri mäeeraldis, pindalaga 1,68 ha, ja teenindusmaa, pindala 1,98 ha, asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas (kuni 24.10.2017 Hanila vald) Linnuse külas kinnistul Koiduliiva Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (katastritunnusega 19502:002:0253). Koiduliiva kinnistu kuulub eraomandisse, aktsiaseltsil Lihula Maaparandus on maaomanikuga sõlminud maa kasutamise lepingu. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Vatla liivakarjääri piires levivad jääjärvelised selge kihilisuseta, küllaltki ühtlase koostisega väga peeneteralised ja ülipeeneteralised setted. Liivakihist jääb valdav enamus veetasemest kõrgemale. Liiva lamami moodustab saviliivmoreen. Kattekihiks on kasvukiht (liivasegune muld) paksusega 0,2 – 0,5 meetrit. Kasulik kiht (jääjärvelised setted) levib kogu uuringuruumis ja on esindatud ülipeene ja väga peeneteralise liivaga, milles esineb kohati üksikuid kruusateri. Kasuliku kihi paksus jääb sõltuvalt maapinna reljeefist ja lamamiks olema moreeni pealispinna reljeefist vahemikku 5,0 – 8,8 meetrit. Valdav enamus liivakihist asub veetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi lamami moodustab hall, vähese jämepurruga saviliivmoreen, harvem liivmoreen. Mäeeraldisel asuv liiv vastab täiteliiva kvaliteedile. Liivalasund on ühtlase koostisega. Jämepurdmaterjal praktiliselt puudub. Loodusliku materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 7,0 – 32,5%, kaalutud keskmisena 12,1%. Liiva peensusmoodul jääb vahemikku 0,2-0,6, kaalutud keskmisena 0,4 (ülipeeneteraline liiv). Seisuga 30.09.2017 on Vatla liivakarjääri mäeeraldisega seotud täiteliiva aktiivne tarbevaru 101,637 tuhat m3, millest kaevandatav on 81,637 tuhat m3. Mäeeraldisel levib jääjärveliste setete veekiht, kus vettkandvaks kihiks on liiv ning veepidemeks selle lamamis olev moreen. Veekiht on vabapinnaline ja toitub sademetest. Vettkandva kihi paksus on maksimaalselt 4,5 meetri, keskmiselt 1,9 meetrit. Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Vatla liivakarjäärist lõunas asub Vatla kõre püsielupaik, mis 15 meetri ulatuses kattub ka Vatla liivakarjääri mäeeraldisega. Vatla liivakarjääri mäeeraldis külgnev läänest Karuse-Linnuse hoiualaga, mis on kantud ka Natura 2000 alade nimekirja. Karuse-Linnuse hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - emaputke (Angelica palustris) ja rohelise kaksikhamba (Dicranum viride) elupaikade kaitse. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires puuduvad teadaolevalt ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 2 (6) Kultuurimälestistest on mäeeraldisele lähim ligikaudu 180 meetri kaugusel loode suunal asuv asulakoht (nr 9870) ja 370 meetri kaugusel olev kultuskividega asulakoht (nr 9871). Mälestistel eraldi kaitsetsoon puudub. Põhja poole jääb ligikaudu 400 meetri kaugusele ohvriallikas „Kaie kaev“ (nr 9881). Pärandkultuuri arvelolevatest objektidest on lähim 650 meetri kaugusel Kuiste metsavahi kordon (195:VKK:003). 2. Kavandatav tegevus Mäetehnilised tingimused Vatla liivakarjääri mäeeraldisel asuva liiva kaevandamiseks on õhukese katendi ja hea ligipääsu tõttu soodsad. Kasuliku kihi paksusest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest tulenevalt kaevandatakse ekskavaatoriga mitmeastanguliselt. Esmalt kaevandatakse veepealne varu. Veealuse varu kaevandamisel tõstetakse liiv ekskavaatoriga puistangutesse nõrguma. Puistangust laetakse liiv frontaaltõstukiga kallurautodele. 2.1. Loodusvarade kasutamine Vatla liivakarjäärist kaevandatavat täiteliiva on plaanis kasutada ehituses ja teedeehituses. 2.2. Jäätme- ja energiakasutus Maavara, konkreetsel juhul looduslik kruus kvalifitseerub tooteks, see kaubastatakse terves ulatuses ja kaevandamisjäätmeid kruusast ei teki. Teenindusmaale ajutiselt ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Katendit (mulda) kasutatakse korrastamise käigus või võõrandatakse. Kuna kogu kaevandatav liiv ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse, katend (muld) taaskasutatakse karjääri ala korrastamisel või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid Selja kruusakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja jäätmekava pole vajalik. 2.3. Tegevusega kaanevad tegurid Kaevandamisel Vatla liivakarjääri mäeeraldisel veetaset ei muudeta, seega ei ole ka oodata ka negatiivset mõju ümbruskonna veerežiimile. Tolmu peamisteks tekitajateks karjääris on liikuv transport, liiva sõelumine ja laoplatsid. Kaevemasinate poolt tekitatud tolmu hulk on väike, kuna masinate liikumiskiirus on väike ja tolm sadestub töökohast kuni 100 m raadiuses. Kaugemale võib tolm levida materjali vedavatest kallurautodest nii karjäärisisestel kui ka väljaveoteedel. Tolmu tekke vastu aitab teede ja puistangute niisutamine. Vatla liivakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Mäetööde (katendi koorimine, kruusa kaevandamine, laadimine) läbiviimiseks kasutatakse ekskavaatorit, mille helivõimsustase (energia, mida allikas kiirgab) on vahemikus 105–110 dB. Frontaallaaduriga (helivõimsustase vahemikus 100–110 dB) tõstetakse liiva puistangust kallurautodele. Kaevandamisel Vatla liivakarjääris ei teki vibratsiooni, lõhna, kiirguse, valguse ega soojuse häiringut. 2.4. Lähipiirkonna teised tegevused ja seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega Vatla liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 1,2 kilomeetri kaugusele loodusse jääb Kõverdama turbatootmisala (maavara kaevandamise luba L.MK.LÄ-36790, kehtiv kuni 30.06.2025, loa omanik aktsiaselts Torf). Hanila valla üldplaneering on kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17. detsembri 2003. a määrusega nr 32. Vatla liivakarjääri mäeeraldis ala on määratud üldplaneeringus kui ehitusliivaleiukoht ning märgitud kui 3 (6) mäetööstuse reservmaa. Seega liiva kaevandamine Vatla liivakarjääris ei ole vastuolus ala planeeringutega. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Vesi ja pinnas Kaevandamisel Vatla liivakarjääri mäeeraldisel veetaset ei muudeta, seega ei ole ka oodata ka negatiivset mõju ümbruskonna veerežiimile. Kaevetöödega muudetakse maapinna reljeefi ja maastikku – tasasele liigniiskele alale rajatakse veega täituv süvend, teenindusmaale moodustatakse katendist vallid. Korrastamise käigus kujundatakse esteetilise väärtusega veekogu, mille ümbrus täidetakse katendivallides oleva pinnasega (mullaga), tasandatakse ja korrastatakse kas rohu- või metsamaaks. 3.2. Õhu saastatus Tolmu peamisteks tekitajateks karjääris on liikuv transport, liiva sõelumine ja laoplatsid. Kaevemasinate poolt tekitatud tolmu hulk on väike, kuna masinate liikumiskiirus on väike ja tolm sadestub töökohast kuni 100 m raadiuses. Kaugemale võib tolm levida materjali vedavatest kallurautodest nii karjäärisisestel kui ka väljaveoteedel. Tolmu tekke vastu aitab teede ja puistangute niisutamine. Kuna materjali veoks karjäärist välja plaanitakse kasutada kruusakattega teid, siis on vajalik nende niisutamine. Sellest tulenevalt kantakse maavara kaevandamise loale täiendav tingimus, mis kohustab loa omanikku kastma kaevise transportimisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. Vältimaks tolmu levikut materjali transportimisel, tuleb veoste väljumisel karjäärist kasutada koormakatteid. Sellekohane tingimus lisatakse ka maavara kaevandamise loale. 3.3. Müra Vatla liivakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Mäetööde (katendi koorimine, kruusa kaevandamine, laadimine) läbiviimiseks kasutatakse ekskavaatorit, mille helivõimsustase (energia, mida allikas kiirgab) on vahemikus 105–110 dB. Frontaallaaduriga (helivõimsustase vahemikus 100–110 dB) tõstetakse liiva puistangust kallurautodele. Karjääris töötava tehnika helivõimsustase (LwA) ulatub 110 dB-ni. Müratase ehk helirõhutase (LpA) on helivõimsustaseme ja kauguse (r) funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Müratase tuletatakse valemist: LpA= LwA-20log r-8 dB. Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel ekskavaatorist on müratase 62 dB ja 200 m kaugusel 56 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt mitu masinat, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud alljärgneval joonisel. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka töötlemissõlm, mille helivõimsustase on võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ~3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ~2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis. Mürataseme tuletamise valem ja seaduspärasus arvestab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma haljastuse ja reljeefita. Loa omanik on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra taotlustaseme arvsuurusi II kategooria aladel tööstusmüra piirväärtus päeval (7.00-23.00) 60 ja öösel (23.00-7.00) 45 dB. Karjääris planeeritavad kaevetööd toimuvad päevasel ajal ning üldreeglina tööpäeviti. Lähimad elamud asuvad Vatla liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 180 meetri kaugusel loodes Raatsi kinnistul (katastritunnusega 19502:002:0099) ja 460 meetri kaugusel Tammiku kinnistul 4 (6) (katastritunnusega 19502:002:0030) ning ligikaudu 500 meetri kaugusel läänes Vana-Jüri kinnistul (katastritunnusega 19502:002:0271) ja Ansi kinnistul (katastritunnusega 19502:002:0401). Arvestades, et maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid ja lähimate elamute kaugust karjäärist, siis ei ole ette näha müratasemele kehtestatud piirmäärade ületamist. 3.4. Vibratsioon Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Läbi ei viida lõhkamisi, seega olulist vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. 3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 3.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Selleks tuleb töö koheselt peatada ning reostunud pinnas likvideerida, et reostus ei satuks pinnavette. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tehnikat. 3.7. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vatla liivakarjääri mäeeraldis külgnev läänest Karuse-Linnuse hoiualaga, mis on kantud ka Natura 2000 alade nimekirja. Karuse-Linnuse hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - emaputke (Angelica palustris) ja rohelise kaksikhamba (Dicranum viride) elupaikade kaitse. Kaevandamisel Vatla liivakarjääri mäeeraldisel veetaset ei muudeta, seega ei ole ka oodata ka negatiivset mõju ümbruskonna veerežiimile ja ka Karuse-Linnuse hoiuala kaitse-eesmärkidele. Vatla liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatud liiva üle viie aasta ja selle aja jooksul ei ole täheldatud negatiivset mõju hoiualale. Kuna kaevandamisloa pikendamisel ei muudeta karjääris teostatavaid tööprotsesse, siis ei muutu ka mõju, mida kaevandamine põhjustab. 3.8. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Vatla liivakarjäärist lõunas asub Vatla kõre püsielupaik, mis 15 meetri ulatuses kattub ka Vatla liivakarjääri mäeeraldisega. Vatla liivakarjääri maavara kaevandamise loale L.MK/319080 on määratud järgnevad täiendavad tingimused kõre püsielupaiga kaitseks: 1. Maavara väljavedu ja kaevandamise tugitöid ei saa teha üle kõre püsielupaiga ja läbi Karuse- Linnuse hoiuala. 2. Mäeeraldise lõunaosa astang kaevandatakse kaevetööde lõppjärgus ajavahemikel 15 aprill kuni 30. september. 3. Kaevandamisega rikutud maa-ala korrastusprojektis kavandada kuivendussüsteemi eesvoolule eraldiseisev tiik, vältida keskmisel veetasemel vee otsest läbivoolu kõrele sobilikest tiikidest. Keskkonnaamet on seisukohal, et uusi nõudeid loa pikendamisel pole vaja seada kõre püsielupaiga kaitseks. 5 (6) Loal L.MK/319080 olnud täiendava tingimusega nr 3 arvestatakse korrastamistingimuste väljastamisel. 3.9. Ebasoodsa mõju ennetamine Kaevandamisel tuleb jälgida kõiki seaduses kehtestatud õigusnorme ning ebasoodsa mõju ennetamiseks lisatakse kaevandamisloale täiendavad tingimused, mida loa omanik on kohustatud jälgima. 4. Eelhinnangu järeldus Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kaevandamisel Vatla liivakarjääris veetaset ei alandata. Seega puudub kaevandamisel eeldatav mõju põhjavee tasemele ning kvaliteedile. Ülenormatiivse tolmu tekkimise korral võtab arendaja kasutusele leevendusmeetmed (teede niisutamine, veoautode koormate katmine). Kaevandamisel ei ole ette näha ülenormatiivse müra levimist mäeeraldise ümbruskonna elamuteni. Mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole. II.MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 03.11.2017 kirjaga nr 12-2/17/8914-8 Vatla liivakarjääri maavara kaevandamise loa muutmise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse ja KMH eelhinnangu eelnõu Lääneranna Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Seisukoha Vatla liivakarjääri kaevandamisloa pikendamise taotlusele ja selle kohta tehtavale otsusele esitas Keskkonnaametile Hanila Vallavalitsus oma 23.11.2017 kirjaga nr 6-2/677-2 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.11.2017 numbriga 12-2/17/8914-10). Hanila Vallavalitsus nõustus oma 21.11.2017 korraldusega nr 295 Vatla liivakarjääri kaevandamisloa pikendamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega. Kuna käesoleva korralduse vastuvõtmise seisuga ei ole Lääneranna Vallavalitsust ametisse kinnitatud ja Hanila Vallavalitsus on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 12 alusel läinud üle Lääneranna valla kui avalik-õiguslik juriidilise isiku koosseisu, on Keskkonnaametile esitatud korralduse andjaks Lääneranna valla koosseisus oleva täitevorganina Hanila Vallavalitsus. III. OTSUSTUS Lähtudes eelhinnangust, aktsiaseltsi Lihula Maaparandus poolt esitatud maavara kaevandamise loa pikendamise taotlusmaterjalidest ja KeHJS § 11 lõigetest 2, 4 ja 8 ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisale 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning Hanila Vallavalitsuse 21.11.2017 korraldusele nr 295 otsustan: 1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata Vatla liivakarjääri maavara kaevandamise loa pikendamise taotlusele keskkonnamõju hindamist. 2. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta 6 (6) 3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: 1. Hanila Vallavalitsus 2. Maa-amet 3. Tehnilise Järelevalve Amet Epp Kuslap 674 4803 [email protected] 7 (6)