Eesti Raudtee AS. Riisipere-Turba raudtee ehituse keskkonnamõjude hindamise programmist

Tehnilise Järelevalve Amet 29 .09 .2017 nr 2100-3 Sõle 23 A Tallinn 10614 [email protected] Riisipere-Turba raudtee ehituse kesk konnamõjude hindamise programmist Esitame Teile AS Eesti Raudtee Riisipere-Turba raudtee eh ituse keskkonnamõjude hindamise programmi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anvar Salomets a rendusdirektor Lisa 1: AS Eesti Raudtee Riisipere-Turba raudtee eh ituse keskkonnamõjude hindamise programm AS Eesti Raudtee Riisipere-Turba raudtee ehituse keskkonnamõjude hindamise programm Projekt number 17-KV-28 Tallinn 2017 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc494321194 \h 4 1 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED PAGEREF _Toc494321195 \h 5 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk PAGEREF _Toc494321196 \h 5 1.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus PAGEREF _Toc494321197 \h 5 1.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid PAGEREF _Toc494321198 \h 13 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS PAGEREF _Toc494321199 \h 15 2.1 Asulad ja kultuuriväärtuslikud objektid PAGEREF _Toc494321200 \h 15 2.2 Teed ja muud rajatised PAGEREF _Toc494321201 \h 17 2.3 Maastik ja geoloogia PAGEREF _Toc494321202 \h 18 2.4 Kaitsealused loodusväärtused PAGEREF _Toc494321203 \h 19 2.5 Rohevõrgustik PAGEREF _Toc494321204 \h 22 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA PAGEREF _Toc494321205 \h 24 4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU NING HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS PAGEREF _Toc494321206 \h 25 4.1 Mõju olulisus, ulatus ja kestus PAGEREF _Toc494321207 \h 25 4.2 Ehitusaegsed mõjud PAGEREF _Toc494321208 \h 26 4.3 Käitamisaegsed mõjud PAGEREF _Toc494321209 \h 26 4.4 Hindamismetoodika kirjeldus PAGEREF _Toc494321210 \h 28 5 KMH PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA PAGEREF _Toc494321211 \h 29 6 KMH OSAPOOLED PAGEREF _Toc494321212 \h 31 7 LISAD PAGEREF _Toc494321213 \h 32 LISA 1a. Keskkonnamõju hindamise taotlus PAGEREF _Toc494321214 \h 32 LISA 1b. Projekteerimistingimused PAGEREF _Toc494321215 \h 33 Lisa 2 Keskkonnamõju hindamise algatamisotsus PAGEREF _Toc494321216 \h 34 Lisa 3a Keskkonnamõju hindamise algatamise teade PAGEREF _Toc494321217 \h 36 Lisa 3b teavitatud asutused PAGEREF _Toc494321218 \h 37 Lisa 4 Nissi vallavalitsuse kiri Keskkonnaametile, vajalikud uuringud Riisipere-Turba raudteelõigu keskkonnamõju hindamisel PAGEREF _Toc494321219 \h 38 Lisa 5 Keskkonnaameti vastus Nissi vallavalitsusele vajalike uuringute teostamise osas Riisipere-Turba raudteelõigul PAGEREF _Toc494321220 \h 39 LISA 6. Riisipere-Turba eskiisprojekti kooskõlastamise taotlus PAGEREF _Toc494321221 \h 41 Lisa 7 Ohtlike ainete uuring Riisipere-Turba raudteelõigu mulkeha pinnases – analüüsaktid ja puuraukude kirjeldused PAGEREF _Toc494321222 \h 42 SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programm on koostatud järgides keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (RTI, 24.03.2005, 15, 87; viimane muudatus RT I, 29.06.2014, 109). KMH protsess viiakse läbi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele ja heale tavale. KMH eesmärgiks on hinnata võimalikke negatiivseid ja positiivseid mõjusid keskkonnale, mis kaasnevad Riisipere-Turba raudteelõigu ehitamise ja käitamisega Nissi vallas Lääne maakonnas. Koostatud programmi alusel läbiviidav KMH tehakse detailsusega, mis ei eelda raudteetrassi rajamiseks täiendavate mõjuhindamiste läbiviimist. KMH programm hõlmab kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldusi, kavandatava tegevuse poolt eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust ja kavandatava tegevuse seost strateegiliste dokumentidega (planeeringud, arengukavad, strateegiad). KMH programmis kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja hindamismetoodika ning esitatakse KMH protsessi kirjeldus ja ajakava. Lisaks nimetatakse programmis KMH huvitatud osapooled. KMH programmi lisades on esitatud materjalid KMH algatamise ja algatamisest teavitamise ga seotud tegevuste kohta, samuti vajalike ja eelnevalt teostatud uuringute kohta. 1 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk Keskkonnamõju hindamise objektiks on 6,5 km pikkuse raudteelõigu ja raudteeliikluse taastamine Riisipere-Turba vahelisel lõigul. Keskkonnamõju hindamise peamiseks eesmärgiks on kirjeldada raudtee taastamisega seotud ehitustegevuse ja raudtee käitamise olulised keskkonnamõjud ning kirjeldada leevendusmeetmed. Nissi valla üldplaneeringus (kehtestatud Nissi vallavolikogu otsusega 17.04.2014) on välja toodud ühe tegevusena rongiliikluse taastamine Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi Nissi valda läbivas lõigus . Tegevuse eesmärgina nähakse valla terviklikkuse tagamist ning see on üks tegevusi, tagamaks planeeringu ühe eesmärgi, „ Kogu maakonda hõlmav, hästi toimiv ja keskkonnasõbralik transpordisüsteem“ saavutamist. Nissi valla arengukava 2012-2030 näeb olulise valla elukeskkonna arengueesmärgi „Toimiv transpordikorraldus “ saavutamist toetava tegevusena rongiliikluse taastamist ja tagamist kuni Turbani . Rongiliikluse taastamine Riisipere-Turba lõigul. Nimetatud eesmärk ja tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu ja ar enguvisiooniga, mis näeb ette järgmist:“ Tallinna-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamine, trassilõik Harju maakonnas, mille eesmärk on paremate eelduste loomine Hiiumaa, Läänemaa ja Lääne-Harjumaa sotsiaalmajanduslikuks arenguks ja trassikoridori ääres paiknevate keskuste tugevdamiseks keskkonnasäästlike ning kiirete ühenduste loomise kaudu töö-, elu- ja teenuskohtade vahel. “ 1.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Perspektiivne taastatav Turba – Riisipere raudteelõik asub Harju maakonnas Nissi valla territooriumil. Kehtiva raudtee kilometraaži järgi on lõigu vahemik km 46,53 – 52,60. Uus raudtee on plaanitud rajada olemasolevasse koridori, kus varasemalt paiknes 1520 mm rööpmelaiusega raudtee (vt joonis 1) . Regulaarne rongiliiklus nimetatud lõigus katkes 1995. aastal ja raudtee demonteerimise otsus tehti 2004. aastal. Tänasel hetkel paikneb samas koridoris Riispere – Haapsalu kergliiklustee . Uue raudtee rajamine toimub valdavas osas olemasolevale muldkehale . T rassikoridor nihkub kuni 4 meetrit olemasolevalt muldelt kõrvale vaid Riisipere kurvis ligikaudu 400 m pikkusel lõigul (vt lisa 6, eskiisprojekti kooskõlastamine) . Olemasoleva mulde ülemine killustikukiht eemaldatakse ja seda kasutatakse võimalusel raudtee muldkeha laiendamiseks. Kruusliivast ehitakse uus muldkeha ülemine kiht ning selle peale ballastkillustik, liiprid ja rööpad. Praegu muldkeha nõlvadele jäetud vana raudtee liiprid koristatakse ja utiliseeritakse vastavalt nõuetele. Joonis 1 Kavandatava Riispere-Turba raudteelõigu paiknemine Arendaja on teostanud eelnevad uuringud muldkeha pinnase ohtlike ainete sisalduse kohta ning tulemused näitavad, et see jääb alla tööstuspiirkonnale kehtestatud piirnormi (vt lisa 7 , ohtlike ainete an a lüüsiaktid ja puuraukude kirjeldused ). Riisipere-Turba lõigu osas on raudteetrass kajastatud Harju maakonna planeeringus, samuti Nissi valla üldplaneeringus. Nissi Vallavalitsus , Maanteeamet ja Elektrilevi on väljastanud projekteerimistingimused Riisipere-Turba lõigul raudtee ehitamiseks (vt lisa 1b , keskkonnamõju hindamise taotlus ) . Raudteetrass on kavandatud reisijateveo vajadusi arvesse võttes , kaubavedu ei planeerita, kuid vajaduse ilmnemisel rööbastee, ning kasutatavad tehnoloogiad seda võimaldavad . Taastatava raudteelõigu puhul tuleb keskkonnamõjude hindamisel tähelepanu pöörata asulatele (Riisipere ja Turba), kus tekib raudtee ehitamise ja käitamise ajal kõige suurem puutumus võimalike mõjudega inimeste heaolule ja tervisele. Joonistel 2 ja 3 on toodud täpsemalt välja raudteetrassi asukohad asulates. Taastatav r audteelõik varustatakse kontaktvõrguga, signalisatsioonisüsteemina kasutatakse poolautomaatblokeeringu lahendust. Kontaktvõrk paikneb ühel pool raudteed. Kontaktjuhtme riputamise kõrgus rööpapea ülaosa taseme kohal jaamavahedel ja jaamade s on vähemalt 5,75 m ning ülesõitudel vähemalt 6,00 m. Pöörmeid lõigus planeeritud pole. Lõigule rajatakse ühetasandilised ülesõidud Nissi teele ja Kivitammi teele ning säilitatakse läbipääs raudtee alt Veetõusme teel. Rajatavad (rekonstrueeritavad) raudteeülesõidukohad varustatakse automaatse foorsignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Praegune olukord Nissi tee ülesõidul ei vasta kehtivatele normidele ning see tuleb ehitada ümber nii, et röö bastee ja maan tee lõikumisnurk jääb vahemikku 70–110º. Lõigul paiknevad kaks raudbetoon silda ja üks metallsild. T ruupide arv ja nende täpne vajadus selgub edaspidise projekteerimise käigus. Kõik kolm silda vajavad remonditöid või ümberehitust truubiks. Riisipere ja Turba vahel on 3 maantee ja raudtee ristumist (vt joonis 4 ) , mille puhul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega : Nissi tee Mustkattega r iigi kõrvalmaantee. Kavas on rajada ühetasandiline ristumine raudteega . Maanteeameti teehoiu kavas on tee kapitaalremont ja kergliiklustee rajamine . R audtee taastamisel on vaja muuta ristumiskohas tee trassi, et ristumine oleks ca 90 . ° A jalooline ühendustee alevikus Riisipere ja Nissi asumite vahel , a ktiivselt kasutatav, tee sulgemine poolitaks aleviku . Veetõusme tee Kohalik tee, kruusakate, kahetasandiline ristumine (läb ipääs raudtee alt avaga ca 4 m). R audteesild on pärandkultuuri objekt . U ue raudteeliini ehitamisel on k avas läbipääs raudtee alt säilitada . Vähekasutatav tee . Kivitammi tee/ Aiandi tee Riigi kõrvalmaantee, must a kat t e ga kaetud 2017 . aastal. Siia on kavas rajada ühetasandiline ülesõit . Seni olnud vähekasutatav tee ( seoses mustkatte paigaldamisega kasutus tõenäoliselt suurenenud). Tee sulgemine raudteega ristumisel põhjustaks elanike kaebusi ( transiitliiklus, kahel pool teed paiknev maaomand ) . Joonis 2 Riis i pere-Turba kavandatava raudteelõigu trass Riisperes Joonis 3 Riis i pere-Turba kavandatava raudteelõigu trass Turbas Eesmärk on lahti jätta k õik lõikuvad teed , kuid kehtiv õigusruum seda ei luba. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on KM H programmi koostam i s e ajal arutlusel seonduvate nõuete muutmine . Samatasandilised ülesõidukohad varustatakse fooride ja tõkkepuudega . Kivitammi ülesõidu rajamisega seoses suu ri tehnilisi probleeme ei ole, kuid Nissi tee ja raudtee ristumise osas parima lahenduse leidmine on töös. Ohutuse tagamiseks on arutlusel kaks trassivarianti – mõlemad neist jää vad olemasoleva trassi vahetusse lähedusse ning need varian did aita vad parandada maan tee ja raudtee ristumisnurka . Kohalik oluline huvi on ka maantee serva planeeritud kergliiklustee ning rajatava raudtee mõju selle trassile ja kergliiklusele. Joonis 4 Raudtee ja teede ristumised Riisipere-Turba kavandataval raudteelõigul . Turba alevikku on plaanis rajada 138 m pikkune reisijate ooteplatvorm (vt joonis 5, Turba ooteplatvorm i projekt ) . Platvormi lahendus on saanud heakskiidu Nissi Vallavalitsuselt . Platvormi rajamisega suletakse autoliiklus Lehetu teel, mõlemasse ooteplatvormi otsa rajatakse kergliikluse tarbeks käiguteed, Riisipere poolsesse otsa ka raudteeülekäigukoht. Samuti rajatakse Turbasse juhtratastega eriveeremi rööbastele ja rööbastelt (maha)sõidu koht. Joonis 5 Turba ooteplatvormi projekt. Raudtee ümber kehtestatakse kaitsevöönd. Raudtee kaitsevööndi ulatus v a stavalt kehtivale ehitusseadustikule on 30 m välimise rööp me telgjoonest . Ehitusperioodil lisatakse sellele 5 meetri laiune puhvertsoon, mis on vajalik juhuks, kui projekt eerimis- ja ehitustegevuse käigus selgub vajadus trassi nihutada . Pärast raudtee ehitamist kehtivad piirangud vaid raudtee kaitsevööndis. Raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit ega ohustada liiklust. Raudteeliiklust ja selle ohutust mõjutavad tegevused (nt m aaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamistööde tegemine, metsaraie ja muud looduskeskkonda muutvad tööd, kergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmine ja ladustamine ) tuleb kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja ga. Ohutuse tagamiseks (nähtavuse tagamiseks) tuleb raadata trass iga piirneval alal kasvavad ja nähtavust halvendavad puud 10-15 meetri ulatuses äärmisest rööpmest, et tagada vajalik nähtavuskoridor. Ülesõidukohtades, kus on võimalik tagada nähtavuskolmnurk, toimub raie suuremas ulatuses. Kuna kõik ülesõidud on käsitletavas taastatavas raudteelõigus kavas varustada fooride ja tõkkepuudega, ei ole nähtavuskolmnurga nõutud ulatuses tagamine antud juhul kohustuslik. Kui raudtee kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või on tuleohu allikaks ja omanik või valdaja keeldub seda niitmas t -raiumast, on Tehnilise Järel e valve Ametil õigus nõuda Keskkonnaametilt selleks nõusolekut. Omanikule või valdajale tasutakse seejuures otsene kahju. Metsa raadamise täpne ulatus taastatava raudteelõiguga piirnevatel aladel selgub projekteerimis- ja ehitustegevuse käigus. Kuna olemasolev maaparandussüsteemi drenaa ž ivõrk ei ole kavandatud täiendavate veekoguste ära juhtimiseks, ei tohi raudteetammilt kogutavat sade- ja muud vett juhtida olemasolevatesse drena a ž i võrkudesse. Raudteetammilt sade- ja muu vee ära juhtimiseks kasutatakse olemasolevaid eesvoolusid, olles eelnevalt hinnanud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste suutlikkust täiendavat veekogust vastu võtta. Taastatava raudteelõigu ja selle muldkehaga piirnevatest maaparandussüsteemidest annab ülevaate joonis 6 . Joonis 6 Maaparandussüsteemide paiknemine taastatava Riisipere-Turba raudteelõiguga piirnevatel aladel Rongiliik luse tiheduseks kujuneb raudteelõigu käiku andmisel 12 rongipaari ööpäevas. Kasutata kse kokku keevitatud pikkrööpaid ( liitekoh ad puuduvad) , mille tulemusena väheneb oluliselt raudteeliikluse müra (arendaja andmed). Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riis ipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ keskkonnamõju hindamise programmis (Maves, 2015) võetakse kasutusse FLIRT-tüüpi elektrireisirongid, mis on varasemalt kasutusel olnutest oluliselt kergemad. Vibratsiooni intensiivsus ja leviulatus sõltub nii pinnase omadustest kui rongi raskusest . Tänu kergematele rongikoosseisudele väheneb võrreldes varasemalt kasutuseol olnud rongidega vibratsiooni tugevus ja levilatus. 1.3 K avandatava tegevuse reaalsed al t e rnatiivid Nagu alapeatükkides 1.1 ja 1.2 kirjeldatud, kulgeb kavandatav raudteelõik lõviosa tra ssi ulatusest vanas raudteekori doris. Kõrvalekalle on vaid Riispere kurvis ca 400m pikkuses lõigus, kus uus trass eemaldub vanast 4 meetri võrra. Joonis 7 a Väljavõte Riisipere-Turba kavandatava raudteelõigu eskiisprojektist , trassi al t e rnatiividega (musta joone ga on tähistatud maantee trass esialgses asukohas , halliga – alternatiiv 1 ) . Trassialternatiive seoses raudtee ja Nissi tee ristumisega saab välja tuua kaks. Alternatiiv 1 jä äb olemasoleva trassi lähedusse, tagatud on seejuures liiklusohutus e tagamisega seotud nõue, suurendada maksimaalselt tee ja raudtee ristumisnurka ( ristumisnurk vahemikus 70-110 kraadi). Alternatiiv 2 puhul on maantee trassi nihutatud alternatiiv 1 - ga võrr e ldes ca 1 4 meetri võrra lääne poole (vt joonis 7 b , väljavõte eskiisprojektist, vt ka lisa 6, eskiisprojekti kooskõlastamine) . Kuna täpne truupide vajadus, samuti sildade truupideks muutmise vajadus selgub projekteerimise käigus, tuleb raudtee taasrajamisest kahepaiksetele ja roomajatele avalduva mõju hindamise aruandes (ReWild 2015 ) toodud leevendusmeetmete tõhusust täpsustada olukordades, kus mõjuhindamise ajal sildadena hinnatud liikumiskoridorid muudetakse truupideks. Samuti tuleb raudtee tehniliste näitajate täpsustumisel (sh nõuded konstruktsioonide tugevusele) hinnata eespoolviidatud aruandes toodud lihtsate läbipääsude paiknemistihedust võrdluses võimaliku madalama paiknemistihedusega. Mõlemal juhul käsitletakse viidatud mõjuhindamise aruandes pakutud varianti alternatiivina 1 ning Riisipere-Turba raudteelõigu keskkonnamõju hindamise käigus täpsustatud varianti alternatiivina 2. 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS 2.1 Asulad ja kultuuriväärtuslikud objektid Planeeritav raudteelõik hakkaks kulgema Riisipere alevikust Turba alevikuni ( vt joonis 1) . Mõlemad asulad kuuluvad Harju maakonda Nissi valda . Riisipere alevik asub Tallinnast 45 km kaugusel ning seal elab 885 inimest . Turba kaugus pealinnast on 52 km ja elanike arv on 927. Raudtee pikendamisel paraneks transpordiühendus Riisipere ja Tallinnaga järgmistel Turba lähedal paiknevatel küladel : Viruküla, Lepaste, El lamaa, Lehetu ja Nurme . Riisipere ja Turba a levike vahel kulgeb raudtee haja - asustusega alal. R a udteele lähima te katastriüksuste katastrinumbrid ja kaugused raudteest on järgmised: Tabel 1 Riisipere-Turba taastatavale raudteelõigule lähimad katastriüksused haja - asustuspiirkonnas Katastriüksuse nr Ligikaudne kaugus raudteest 51802:002:0033 300 m 51802:002:0190 200 m 51802:003:0670 370 m 51802:003:0081 400 m 51802:003:0339 450 m 51802:002:0489 300 m 51801:001:0548 70 m Riispere alevikus paiknevad elamud raudteetrassi vahetus läheduses seni kasutuses olnud lõigu ulatuses (kü nr 51802:003:0129 , 51802:003:0138 ). Turbas on taastatava raudteeliiklu se mõjualasse jäävas tsoonis katastriüksus nr 51801:003:0012 (elamumaa) ning 51701:001:0003, 51801:003:0063 ning 51801:003:0046 . Viimased kolmel katastriüksust hõlmavad üldkasutatava maa, tootmismaa ja veekogude maa. Joonis 8 Kultuuriväärtusega objektid planeeritava Riisipere-Turba raudteetrassiga piirnevatel aladel. Kultuuriväärtuslikest objektidest (vt joonis 8) jäävad planeeritava raudtee vahetusse lähedusse olulistest pärandkultuuriobjektidest Veetorn Riisipere alevikus ning Raudtee sild. Raudtee sild on ehitustööde käigus kavandatud säilitada. Kultuurimälestistest saab välja tuua Ellamaa elektrijaama Turbas , Tööstuse tn 3 . Nimetatud objekt on rajatud 1923. aastal ja paikneb kavandatava raudteelõigu trassist ca 80 meetri kaugusel, jäädes seega välja vibratsiooni mõju tsoonist. Olulist mõju elektrijaamale kui kultuurimälestisele raudtee taastamistöödest ja käitamisest ei ole põhjust eeldada . Teised kultuuriväärtusega objektid jäävad trassist juba märgatavalt kaugemale ning olulist mõju neile ei ole põhjust eeldada. Joonisel 8 Raudtee silla juures väljatoodud pumbajaama staatus on ebaselge, P ärandkultuuri o bjektide kaardi alusel paikneb objekt Madila külas ning Maa-ameti geoportaalis langeb see kokku katastriüksusega 51802:003:0569 ja naabruses paikneva Madila valla üldkasutatava maaga, millel ortofoto järgi ei paikne hoonet ega rajatist – kaardile on märgitud vundamendi asukoh t . Ehitisregistri andmeil asuvad seal reoveepuhasti ehitis e aluse pinnaga 154,4 m 2 ja puhastustiigid ning mittekasutuses olev biopuhasti automaatika hoone ehitis e aluse pinnaga 19 m 2 . EELIS ’e infolehe pärandkultuuriobjektide andmestiku andmetel oli 03.08.2006 inventeerimise seisuga säilinud pumbajaama esialgsest funktsionaalsusest 20-50%. Oma tüübilt on see raudteerajatis, mis ehitati 20. sajandi algul Riisipere raudtee juures oleva veetorni varustamiseks. Tuleb silmas pidada, et pära ndkul tuuriobjekti d e kaardistamist ei võeta ette ja nende üle ei peeta arvestust nende ametliku kaitse alla võtmiseks vaid selleks, et säilitada mälestusi ja teadmist põliste talukohtade, kõrtside, maamärkidena toiminud objektide ja erinevate inimtegevuse jälgede kohta maastikel ja asulates. Nissi-Riisipere piirkond on Nissi valla üldplaneeringus välja toodud kui maakonna tasemel ajaloolise maastikupildi tutvustaja ja säilitajana oluline piirkond. Tegemist on Edela-Harjumaa olulise keskusega, mille kirjutatud ajalugu ulatub 15. sajandisse. Üldplaneeringu dokumendis loetletud olulised ilmestavad kultuuriväärtusega objektid ei jää raudtee taastamise ehitustööde ja raudtee käitamise mõjualasse. Harju maakonnaplaneeringus „Harju maakonnaplaneering 2030+“ (Hendrikson 2016 ) on nimetatud piirkond välja toodud kui üks maakonna algupäraste ajastumaastike esindaja. Kuna raudtee taastatakse endises trassikoridoris, on võimalik negatiivne mõju maastikule väheoluline. 2.2 Teed ja muud rajatised Piirkonda läbib p õhimaantee nr 9 Ääsmäe - Haapsalu – Rohuküla , mis kulgeb riivamisi mööda mõlemast alevikust (vt joonis 8) . Planeeritava raudtee ga ristuvad kõrvalmaanteed nr 11165 Viruküla-Riisipere , nr 11162 Riisipere-Nurme ja nr . 11166 Turba-Lehetu. Katastriüksusel 51802:003:0569 Madila külas paikneb kavandatava raudteetrassi vahetus läheduses maakatastri andmetel jäätmehoidla. Katastriüksusest ligi 2/3 moodustab veealune maa (tiigid) . Tiigid paiknevad ka kavandatava raudteelõigu Turba-poolses otsas kahel pool raudteed - katastriüksustel 51701:001:0003 ja 51801:003:0063 moodustab veekogude maa 40% üksuste pindalast. Viimasena nimetatud tiigid on kahepaiksete ja roomajate elupaikade uuringus välja toodud võimalike soodsate sigimispaikadena. 2.3 Maastik ja geoloogia Käesolev kirjeldus põhineb Nissi valla ühisveevärgi ja –k analisatsiooni arendamise kaval aastateks 2014 - 2025 ja Maa-ameti katastrikaardi andmetel ortofotodel. 2022 ( Nissi vald, mida kavandatav raudteelõik läbi b, paikneb suuremas osas Lääne-E esti madalikul. Kavandatav raudtee läbib lauskja t maastik ku keskmise kõrgusega 10-30 meetrit. Maastiku ilme on kujundanud liustikujää sulamine ja jääpaisjärved, millest on maha jäänud ulatuslikel aladel glatsiaalsed, fluvioglatsiaalsed ja limnoglatsiaalsed setted . Seetõttu moodustavad maastikest suure osa liivsavise pinnaga ja liivase pinnaga tasandikud. Suurem osa Nissi valla territooriumist kuulub tüüpiliste kamarkarbonaatmuldade ja soostunud muldade valdkonna Loode- ja Põhja - Eesti allvaldkonda. Ulatuslikult e sineb ka soomuldi. Põhjavesi esineb valla territooriumil nii pinnakattes kui karbonaatsetes kivimites. Joogiks kasutatav põhjavesi pärineb valdavalt ordoviitsium-kambriumi veekihist, aga ka kambriumi-vendi veekihist. Oluliseks asjaoluks, mida raudtee taastamisel ja käitamisel tuleb arvesse võtta, on põhjavee halb kaitstus valla territooriumil – ka planeerit av raudteelõik jääb nõrgalt või ebapiisavalt kaitstud põhjaveega alale, millest tulenevalt tuleb keskkonnamõjude hindamise raames hinnata reostuse jõudmise võimalus (nii raudtee ehitamise kui käitamise ajal) pinnavette ja põhjavette ning kirjeldada selle vältimiseks vajalikud meetmed. Ehitusgeoloogiliselt iseloomustavad piirkonda suure kandevõimega pinnased. Erandiks on ainult üksikud soised madalamad kohad voolavate viirsavide või turbaga. Viirsavide levikualad jäävad enam valla lääne- ja edelaossa, kus esineb ka suuri soomassiive. Geoloogiliste puurimiste andmed näitavad, et trassi Riisipere-poolses osas on ülemises kihis tegu liivsavide ja kruusaga, järgmises kahes kihis (mis ulatu vad enam kui 100 m sügavusele) esineb lubjakivi ja lõheline lubjakivi , aga ka glaukoniitsavi ja diktüone e makilda kihid ning mergli vahekihid lubjakivis . Turba-poolses osas moodustavad ülemised kihid saviliiv ja saviliiv rähaga, millele järgnevad sügavamal lubjakivid (sh mergli vahekihtidega). Kuna planeeritav raudteelõik asub vanal muldkehal, mida laiendatakse ja tugevdatakse taastamise käigus, ei ole tõenäoline piirkonna geoloogilisest ehituse eripäradest tulenevate mõjude ilmnemine raudteealuse pinnase stabiilsusele. S uure osa trassiga piirnevate alade maakattest moodustab haritav maa. Raudteetrassist põhja poole jääv maastik on trassi keskosas niiske ja soine ning suhteliselt ulatusliku osa moodustab selles trassiosas kogu maakattest metsamaa. Selles piirkonnas esineb nii madalsoid, siirdesoid kui niiskeid niite. Loodusilmelist maastikku ja metsamaad on enam trassi Turba-poolses osas. Trassist lõunapoole jäävatel aladel ja Riisipere-poolses osas moodustab maakattest lõviosa haritav maa, leidub ka looduslikku rohumaad. Piirkond on põllumajanduse võimaldamiseks tugevalt kuivendatud (vt joonis 6, maaparandussüsteemid). Suuremaks seisuveekogus on piirkonnas Riisipere paisjärv, mis jääb planeeritavast trassist oluliselt kaugemale ning välja mõjupiirkonnast. Munalaskme oja Viruküla-Riisipere maantee sillast kuni suubumiseni Vasalemma jõkke (VEE1099600) on alates juulist 2016 kaitstud lõheliste elupaigana . Kaitstav oja osa algab ca 800 m kaugusel kavandatava raudteelõigu projektialast. Kuna raudtee ehitamise ja käitamisega ei kaasne kuivendamist, mis võiks mõjutada oja vooluhulka (vooluhulka aitab stabiliseerida ka ümbritsev sooala) ega muudeta veekogu sängi, on eeldatav mõju sellele veekogule väheoluline. Ele k trirongiliiklusest ja reisirongiliiklusest veekeskkonda jõuda võiv saastetase on väga madal ning seda ei saa võrrelda varasemate diiselrongide ning kaubavedude puhul tekkida võiva reostusohuga. 2.4 Kaitsealused loodusväärtused Kavandatava tegevuse piirkonnale lähimad looduskaitselised väärtused paiknevad lõigu turba poolses osas, need on rohukonna elupaik ja kaks vääriselupaika. Lisaks asub eksperdile teadaolevalt kavandatava tegevuse potentsiaalses ehitustegevuse-aegse müra mõjuraadiuses ümbruskonnas ka I kaitsekategooria looma liikide leiukohti (merikotkas) , kuid nende leiukohtade kaitse tagam ise eesmärgil täpsemat paiknemist käesolevas dokumendis ei avaldata. Vastavaid andmeid kajastav täpsem kaart on vajadusel kättesaadav KMH teostajatelt. Ülevaatliku ettekujutuse piirkonna loodus kaitselistest väärtustest ja elurikkust kaitsva ja toetava rohevõrgustiku paiknemisest annab joonis 9. Kavandatavast raudteest ca 500 m kaugusele Turba asulast lõunasse jäävad rohukonna ( Rana temporaria ) elukohad. Rohukonn on Eestis III kategooria looduskaitse all olev liik. Rohukonna , nagu ka teiste kahepaiksete arvukuse languse võib kaasa tuua sobivate kudemispaikade vähenemine , lisaks hukku b rännete käigus palju isendeid maanteedel. Rohukonn ad elavad niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning kultuurmaastikel. Nad veedavad kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Nad on öise eluviisiga, p äeval varju des põõsastikesse ja kivide alla või pehkinud kändudesse . Lisaks Eesti Looduse Infosüsteemis EELIS välja toodud ametlikule leiukohale Turbast lõunas paiknevas järves on 2015. aastal valminud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee teemaplaneeringu keskkonnamõjude hindamise kahepaiksete ja roomajate uuringu raames välja toodud ka Turbas, raudtee vahetus naabruses paiknevad tiigid, mida on kirjeldatud ka alapeatükis 2.2 (teed ja muud rajatised). Nimetatud uuringus on toodud välja nende tiikide sobivus kahepaiksetele sigimisrände aegsel koondumisel (ränne elupaikadest kudemisveekogudesse). Kahepaiksetele sobivad elupaigad on eelkõige Riisipere-Turba kavandatava trassi keskosas, kus esineb madal- ja siirdesoid ja niiskeid niite. Joonisel 9 markeerivad seda piirkonda trassi lähistel paiknevad inventeeritud sooelupaigad. Kuna raudteetrassi taastamise mõju uuring kahepaiksetele ja roomajatel on Harjumaale ja Nissi valda jäävat osa haaravalt juba käsitletud ja vajalikud leevendusmeetmed kirjeldatud OÜ Rewild tehtud uuringus , ei ole Riisipere-Turba raudteelõigu taastamise keskkonnamõjude hindamise raames vajalik seda uuringut uuesti teostada. Nagu alternatiive käsitlevas alapeatükis 1.3 nimetatud, on siiski vaja hinnata väljapakutud meetmete sobivust valitud trassilahenduse või trassilahenduse alternatiividega ja täpsustatud projekti tingimustega. Eesmärk on leida väljapakututest leevendusmeetmete kombinatsioonid, mis tagavad kahepaiksetele ja roomajatele sobivad liikumistingimused võimalike projekteerimise ja ehitustegevuse käigus vajalikuks osutuvate muutuste korral. Joonis 9 Looduskaitselised väärtused kavandatava Riisipere-Turba raudteetrassiga piirnevatel aladel. Kavandatava raudtee vahetus läheduses asuvad loodusdirektiivi I lisa Natura 2000 elupaigatüübid on loetletud tabelis 2 ja esitatud joonisel 9. Tabel 2 Riisipere-Turba kavandatava raudtee lähipiirkonda jäävad inventeeritud Natura2000 elupaigatüübid Tüüp Koosluse nimetus Inventee - rimise aeg Looduskaits e line seisund Esindus - likkus Üld - hinnang 7230 aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood 2010 C D C 6410 Sinihelmika - niidud ( Molinion caerulea -kooslused) karbonaatsel või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel 2010 B C C 6410 Sinihelmika - niidud ( Molinion caerulea- kooslused) karbonaatsel või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel 2010 B C C I nventeerimisel on tabelis 2 esitatud elupaigatüübid ekspertide poolt saanud üldhinnanguks C - nende tüübispetsiifiline esinduslikkus on pigem madal ning ka looduskaitseline seisund on madal või keskmine. Inventeeritud elupaigad ei ole looduskaiste all ning arvestades pikka aega toiminud tugevat inimmõju antud piirkonnas (põllumajandus, kuivendamine) on see ka ootuspärane. Kuna raudtee taastatakse vanale muldtammile, ei kaasne raudtee ehitamise ja käitamisega olulist seisundit halvendavat mõju nimetatud kooslustele. Raudtee ehitustegevus toimub valdavalt muldkeha peal . Vajalik on vältida alade otsest kahjustamist nt ehitusmaterjali või -jäätmete ladustamise läbi. Kavandatava tegevuse vahetusse ümbrusse jääb vääriselupaik (VEP) nr VEP 204054: sinilille kasvukohatüüpi kuuluv laanemetsa puistu suurusega 5,54 ha, mille enamuspuuliigiks on tamm . Planeeritavast raudteest ca 200 m kaugusel asub vääriselupaik nr VEP 204053 pindalaga 2,46 ha, mis oma tüübilt on samuti tamme enamusega sinilille laanemets . Mõlemad vääriselupaigad on keskkonnaregistrisse kantud 2012. aastal. Väljavõte Keskkonnameti kodulehelt: „ Metsaseaduse järgi on vääriselupaik kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur . Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. Erametsaomanikul on võimalik sõlmida riigiga vääriselupaiga kaitseks notariaalne leping, millega kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega riigi kasuks 20-ks aastaks. Selle eest makstakse omanikule kasvava metsa väärtuse suurune summa proportsionaalselt 20 aasta jooksul iga-aastaste maksetena. Lepinguga keelatakse vääriselupaigas metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul . Lepingute sõlmimist reguleerib metsaseaduse §23 ja keskkonnaministri 04.01.2007 a määrus nr 2 §27 .“ Seega on vääriselupaik vabatahtlikkuse alusel toimiv kaitsemeede. Raudtee rajamisel ja käitamisel Riisipere-Turba lõigus ei ole tõenäoliselt olulist mõju vääriselupaikade seisundile ja liigirikkusele. K aitsealuste liikide leiukohti ei ole nimetatud VEP’ides ega kogu vaadeldavas trassilõigus sellega piirnevatel aladel EELIS’e andmetel leitud. EELIS koondab erinevates allikatest (seire, inventuurid, uuringud, vabatahtlikud loodusvaatlu s ed) laekuvaid andmeid kaitsealuste liikide leiukohtade kohta ning on ametlik , riigi tasemel looduskaitse planeerimiseks ja korraldamiseks kasutatav andmekogu Eestis. Keskkonnamõju hindamise raames viiakse läbi eespoolviidatud inventeeritud sooelupaikade ning vääriselupaikade vaatlemine. Vajadusel viiakse läbi täpsustavad uuringud. Planeeritavast raudteetrassist enam kui 500 m kaugusele jäävad kaitstavad looduse üksikobjektid - Kivitammi tammed . Need tammed kuuluvad IUCN kaitstavate loodusmälestiste III kategooriasse. Tammed a suvad Aru talu lähedal , Alema looduskaitsealalt üle vana raudteetrassi lääne poole suunduval rohekoridori alal ning jäävad väljapoole raudteetrassi ehituse ja raudtee käitamisega seotud mõju tsoonist. 2.5 Rohevõrgustik Rohevõrgustiku kulgemine kavandatava raudteetrassi suhtes on nähtav joonisel 9. Tinglikult ja täiendavalt võiks lugeda rohevõrgustiku hulka ka trassi põhjapoolsele küljele jäävat märgalade ja metsakooslustega piirkonda, mis loob täiendava ühendustee põhjapoolsete metsarikaste aladega. Eelmises alapeatükis nimetatud I kaitsekategooria loomaliikide leiukohad jäävad samuti rohevõrgustiku alale. Kuna Riisipere-Turba raudtee taastatakse asulate välises lõigus vanas koridoris ja muldkehal, ei ole ehitustegevusel ja käitamisel tõenäoliselt olulist mõju rohekoridori sidususele. Vajalik on läbi viia loomastiku (ulukite) liikumisteede uuring kahes lõigus – rohekoridori ristumiskohas planeeritava raudteelõiguga enne Turba alevikku ning täiendavalt ka trassi keskosas, kus loodusilmeline maastik ühelt poolt kohtub põllumajandusmaastikuga teiselt poolt raudteed. Lisaks kahepaiksetele võivad seda piirkonda trassi ületamiseks tõenäoliselt kasutada ka ulukid. Rongide kiirust ja sõidugraafikut arvestades ei ole kohustuslik rajada trassile loomatõkkeid. KMH käigus tuleb hinnata muude leevendusmeetmete (nt häälpeletid) rakendamise vajalikkust. 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Riisipere-Turba raudtee taastamise ja käitamise keskkonnamõju hindamisega on seotud järgmised strateegilised planeerimisdokumendid: Nissi valla üldplaneering ; Nissi valla arengukava 2012-2030. Tegevuskava 2014-2018 ; Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „ Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori määramine“ ; Harju maakonnaplaneering 2030+ ; Harju maakonna arengustrateegia 20 2 5 ; Harju maakonna teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused - roheline võrgustik " Transpordi arengukava 2014-2020 Harju maakonna arengukava ja maakonnaplaneering toovad välja vajaliku tegevusena taastada Tallinn-Turba-Haapsalu-Rohuküla liinil raudteeühendus. Transpordi arengukava sõnastab eesmärgi ja ülesande laiendada r ongiliiklus t suundadel (sh Riisipere-Haapsalu ) ja seejuures saavutada liikumiskiiruste suurendami ne. Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering (ja selle juurde kuuluv keskkonnamõjude strateegiline hindamine teemaplaneeringule) „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori määramine “ käsitleb taastatavat raudteelõiku täies pikkuses, keskendudes Läänemaale jäävale osale , kuid seades ühtlasi raamid Harjumaale jääva osa projekteerimiseks ja andes suunised ses lõigus keskkonnamõju hindamiseks. Nissi valla arengukava ja tegevuskava toovad valla jaoks olulise tegevusena välja Raudteeliikluse pikendamise Turbani, tulenevalt mh asjaolust, et 2/3 valla elanikkonnast elab Turbas ja Riisiperes ning nii paraneb suure osa vallaelanike liikumisvõimalus Tallinna suunas. Nissi valla üldplaneering, arengukava ja tegevuskava võtavad arvesse Harju maakonnaplaneeringu ja asustust ning maakasutust suunava teemaplaneeringu juhiseid. Maakonnaplaneeringus toodud põhimõtted rohevõrgustiku kujundamisel on üle võetud omavalitsuse planeeringusse. Maakonna teemaplaneeringu tasemel on Riisipere-Turba kavandatava trassikoridori lähialad e olulisus välja toodud eelkõige kultuurilisest aspektist (ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster). 4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU NING HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS 4.1 Mõju olulisus, ulatus ja kestus Mõju hindamise ulatuseks on üldjuhul trassikoridori laius. Mõju hindamise olulise kriteeriumid lähtuvad keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemis seadusest: k eskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara . Olulise keskkonnamõju väljaselgitamisel kasutatakse järgmisi suunavaid küsimusi : Kas keskkonnatingimustes toimub suur muutus? Kas kavandatav tegevus on ümbruskonnaga võrreldes ebaproportsionaalselt suur? Kas mõju selles piirkonnas on ebatavaline või eriti keerukas? Kas mõjutatakse suurt ala? Kas võib esineda piiriülene mõju? Kas mõjutatakse palju inimesi? Kas mõjutatakse palju teist tüüpi aspekte (loomastik ja taimestik, äri, rajatised)? Kas mõjutatakse väärtuslikke või haruldasi tunnuseid või ressursse? Kas on oht, et rikutakse keskkonnanorme? Kas on oht, et mõjutatakse kaitse all olevaid paiku, alasid, erijooni? Kas mõju ilmnemise tõenäosus on kõrge? Kas mõju on pikaajaline? Kas mõju on pigem alaline kui ajutine? Kas mõju on pigem pidev kui katkendlik? Kui mõju on katkendlik, kas see on pigem sage kui harv? Kas mõju on pöördumatu? Kas mõju on raske vältida, minimeerida, heastada või kompenseerida? K eskkonnamõju jaguneb kahte etappi: ehitusaegne mõju ja käitamisaegne mõju. Keskkonnamõju võib mõlemas etapis olla otsene, kaudne, koosmõjus kujunev , kumulatiivne või sünergiline . Olulised mõjud selg itatakse välja keskkonnamõju hi n d amise käigus. 4.2 Ehitusaegsed mõjud Raudtee rajami s el tuleb raudtee kaitsevööndis teha raiet. Olemasoleva raudteetammi puhul on tegemist eelkõige võsa eemaldamisega . Raie ulatus on 10-15 meetrit ja seda teha ks e vaid vajalikus ulatu s es nähtavuse tagamiseks. Lõikudes, kus on tegemist uue trassikoridori rajamisega, kaasneb ehitustegevu s ega suurem müra, vibratsioon, tallamine (oht kaitsealu s tele liikidele ) elupaikade kahjustamine. Kuna käsitletavas Riisipere-Turba raudteelõigus on olemasolevast trassist kõrvalekalduv lõik lühike ning jääb tiheasutusala (Riisipere) piiridesse, ei ole kirjeldatud tegevuse mõju loodusele oluline, küll võib see hä i rida asulates elanikke, kelle elukohad piirnevad vahetult raudteega. KMH teostamise käigus koostatakse ka soovitused ehitusaegse müra vähendamiseks. KMH käigus koostatakse ülevaade ehitustegevuse käigus tekkivatest jäätmetest ja nende käitlemisest. Kuna töö ajal suureneb liiklussagedus kohalikel teedel, tuleb koostada suunised liikluse korraldamsieks nii, et kohalike teede amortisatsioon oleks võimalikult väike ning tagatud oleksid liikumisvõimalused, eelkõige raudtee ja teede lõikumiskohtades. E hituskulude hindamisel tuleb arvesse võtta nii ehitustööde teostamise otsest maksumust kui sotsiaalse te le, kultuurilis t ele ja keskkonnaväärtustele avalduvat mõju, nii positiivset kui negatiivset. Ehitamistegevuse mõju tuleb hinnata Mõju kaitsealustele loomaliikidele müra ja elupaikade kahjustamise kaudu (tööd raudtee kaitsevööndis) – hinnata teadaolevatele I kategooria kaitsealustele loomaliikidele nende elupaikades avalduv mõju; Mõju kaitsealustele üksikobjektidele – hinnata mõju Kivitammi tammedele; Mõju taimekooslustele tallamise ja elupaikade kahjustamise kaudu – hinnata võimalik mõju sooelupaikadele; Mõju väärtuslikele maastikele ja VEP’idele – hinnata mõju trassi lõunapoolses otsas asuvatele vääriselupaikadele ja kultuurmaastikele; Kirjeldada jäätmet e tekkimine ja nende käitlemine; Hinnata mürast ja vibratsioonist tekkiv võimalik mõju inimese heaolule tiheasutusaladel (Turba ja Riisipere), kultuuriväärtustele avalduvat mõju ei hinnata; Hinnata töödeaegse teede sulgemise ja rikkumise mõju inimeste heaolule; Hinnata raudtee rajamise maksumus t sõltuvalt alternatiivi valikust , kui lõplik alternatiiv ei selgu KMH teostami s e ajaks . 4.3 Käitamisaegsed mõjud Raudtee kaitsevööndis on majandustegevus ohutuse eesmärgil piiratud, mis võib takistada mh maavarade kasutuselevõttu raudtee lähipiirkonnas. Riisipere-Turba raudteelõiguga ei piirne maavara maardlaid, seetõttu puudub vajadus hinnata käitamisaegset, raudtee kaitsevööndist tulenevat mõju maavarade kättesaadavusele ja kasutamisele . Projekt näeb ette jätta avatuks lõikuvad teed, mistõttu puudub vajadus ka liikluse ümbersuunamiseks. Metsaraie mõju piirnevatele me t sadele tuleb lugeda väheoluliseks ning see ei vaja hindamist – Riisipere-Turba raudteelõik taastatakse vanas koridoris ning nähtavuse tagam i seks tuleb raudteetammilt 10-15m ulatuses ee ma ldada võsa ja muud kõrgemat taimestikku. Kuna trass kulge b ajalooliselt valdavalt avatud maastike vahel, ei tekita kait s evööndis puude-põõsaste raiumine suurenevat tuulemurdude tekkim i se ohtu. Raudtee käitamisaegne müra ja vibratsioon on väikese leviulatuse ja madala intensiivsusega. Kergemad veeremid ja pik k rööp ad , samuti kaubavedude puudumine tagavad eelmisest käitamisperioodist oluliselt väik s ema müra ja vibratsioonitaseme. Kumulatiivne ehk liituv mõju võib müra osas tekkida asulates raudtee ja tee ristumiskohtades. Kumulatiivse mõju hindamiseks ja võrdlustulemuste saamiseks tuleb teostada müra mõõtmine Riisiperes (raudteeliiklus toimib) ja Turbas (raudteeliiklus algab peale projekti teostamist, tõenäoliselt 2019.aastal). KMH käigus koostatakse olulise mõju ilmnemisel soovitused kumulatiivse mõju vähendamiseks. Kavandatava tegevusega rajatakse raudtee ühte serva kontaktvõrk. See võib olla potentsiaalseks ohuks (kaitsealustele) lin dudele laskumisel ja tõusmisel, samuti võib see häirida nahkhiiri. Kuna teadaolevalt ei ole Riisipere-Turba raudteelõigus nahkhiirte elupaiku ega talvituskohti, samuti puuduvad raudtee vahetus läheduses kaitsealuste linnuliikide elupaigad, ei ole kontaktvõ rkude mõju hi n d amine liikidele KMH raames vajalik. Kultuurimälestise puhul on oluline jälgida, et raudtee käitamin e ei kahjustaks nende funktsioone – Riisipere-Turba kavandatavas raudteelõigus jäävad pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestised ka raudteest piisavalt kaugele või on nad olnud selles asukohas juba raudteeliikluse eelmisel perioodil. Seega puudub vajadus hinnata raudtee käitamise aegse, väikese leviulatusega vibratsiooni mõju kultuuriväärtuslikele objektidele. Keskkon n amõju hi nda mise käigus käsitletakse mõju rohevõrgustiku toimimisele, mille raames viiak s e läbi ulukite liikumise uuring , selgitatakse välja konfliktipiirkonnad ja kirjeldatakse võimalikud leevendusmeetmed, millega tagada ulukite ohutu läbipääs üle Turba-poolse raudteeosa, mis lõikub rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku toimimise hulka võib arvata ka mõju kahepaiksetele ja roomajatele – kasutatakse varasema uuringu tulemusi ja leevendusmeetmete kirjeldusi, täiendavalt analüüsides ja võrreldes alternatiivsete kombinatsioonide kasutamise võimalusi väljapakututega. Sostiaalmajanduslikuks positiivsek s mõjuks on e l anike liikumisvõi m a luste suurenemine ja valla kahe suurema keskuse tihedam sidumine. Kuna olemasolevad läbipääsud lõikumistel teede ja raudteega jäävad avatuks, ei ole oodata elanikkonna pahameelt pikenenud liikumisteekonna pärast ja puudub vajadus uute liikumisskeemide analüüsimiseks. Võimalik on negatiivne reaktsioon elanikelt harjumuspärast vaadet segavate kontaktliinide tõttu. Arendaja on teostanud avaliku küsitlu s e elanike hulgas, nende suhtumise väljaselgitamiseks, mistõttu KMH raames puudub vajadus seda uuesti teha. KMH käigus tuleb anda ülevaade käitamisa e gsetest riskidest, nt elektrikatkestused, millega võib kaasneda vajadus korraldada alternatiivne liiklemisvõimalus (bussiühenduse tihendamine). Hinnatakse piirdeaedade rajamise vajadust inimeste ohutuse tagamise seisukohast (nõue kehtib alates liikumiskiirustest üle 140km/h). Esialgse info kohaselt jääb liikumiskiirus 120km/h piiresse (pr ojektkiirus on 1 4 0km/h, millest t ulenevalt piirete paigaldamine ei pruugi olla praeguses faasis vajalik. Uuring teostatakse teede ja raudtee lõikumiskohtades eelkõige tiheasutusalade lähipiirkonnas (Turba, Riisipere). Olulise majandusliku mõjuna tuleb hinnata maantee (Nissi tee) nihutamisest tulenevat võõrandatavate ma a de pindala . Käitamisaegsete mõjudena tuleb seega välja selgitada ja hinnata ulukite liikumisteede ja raudtee lõikumiskohad, kirjeldada leevendusmeetmed; võimalikud konfliktikohad inimeste liikumisteedel Riisipere ja Turba lähipiirkonnas , mis võivad vajad a täiendavaid leevendusmeetmeid, müra kumulatiivne mõju asulates; võõrandatava maa pindala. Läbiviidavate uuringute koosseis on kooskõlas Keskkonnaameti vastusega Nissi Vallavalitsuse pöördumisele, milles paluti Keskkonanameti seisukohta Riisipere-Turba raudteelõigu KMH raames teostatavate uuringute kohta (vt lisa 4 ja lisa 5 – vallavalitsuse pöördumine ja ameti vastus, 05.08.2015 nr HJR 6-7/15/16068-2 ). Nagu eesppool kirjeldatud ja viidatud, on kahepaiksete ja roomajate uuring vajalikus lõigus tänaseks juba teostatud. 4.4 Hindamismetoodika kirjeldus KMH läbiviimine peab tulemuseks andma optimaalse tegevuslahenduse, mille puhul on hinnatud ja võrdsetena kaalutud mõju loodusele, majanduslikku mõju ning mõju sotsiaalsele keskkonnale. Kameraalsete e eltöö de raames olemasolevate andmetega (ruumiandmed, mõõtmisandmed, sh keskkonnaseire andmed, inventuuride tulemused jmt) selgitatakse ja täpsustatakse oluliste keskkonnamõjude ilmnemist mõju olulisuse kriteeriumite ehk nö kontrollküsimuste abil. Seejuures jälgitakse, et käsitletud oleksid nii positiivsed kui negatiivsed, realistlikud mõjud kõigis kolmes mõjuvaldkonnas. Igale analüüsitud mõjule antakse olulisuse koondhinnang vastavalt kontrollküsimuste vastuste summeeritud tulemuste le (jah=1, ei=0) suhtelisel olulisuse skaalal (oluline - üle 50%, väheoluline – alla 50%) . Vajadusel lisatakse tulemuste alusel programmis esitatud hinnatavatele mõjudele täiendavaid mõjusid või hindamiskohti. KMH raames hinnatakse olulised keskkonnamõjud ja kirjeldatakse nende leevendusmeetmed. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse keskkonnamõju hi n damise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, mis sätestab keskkonnamõju hindamise aruande sisu . Juhindutakse keskkonnamõju hindamise käsiraamatust (Põder, 2017 ) ja sama autori keskkonnariski hindamise käsiraamatust . Välivaatlused: Esmane kaardistus ja uurimisala fotografeerimine kogu trassi ulatuses - Anne Aan (taimestik , maastik, kultuuriväärtused ), Katrin Väljataga (loomastik , maastik, kultuuriväärtused ) ; Detailuuringud – loomade liikumisteede uuring, konfliktipiirkondade väljaselgitamine - Anne Aan, Katrin Väljataga, vajadusel kaasatakse väliseid eksperte; Müra mõõtmine ja modelleerimine , potentsiaalse müra mõjupiirkonna määramine : Müra mõõtmised - Silver Lind; Müra levikupiirkonna määramine ja müratasemete modelleerimine , mõju hindamine inimestele tiheasustusaladel - Pille Antons; Müra kumulatiivse mõju hindamine – Silver Lind, Pille Antons Müra mõju loomastikule – Katrin Väljataga, vajadusel kaasatakse väliseid eksperte Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine Võõrandatava maa pindala ja maksumuse määramine – Pille Antons, Katrin Väljataga; Inimeste liikumistrajektooride ja ohutusega seotud konfliktipiirkondade väljaselgitamine – Toomas Pallo , vajadusel kaasatakse väliseid eksperte. 5 KMH PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Riisipere-Turba raudtee ehituse keskkonnamõjude hindamise ajakava on järgmine: KMH algatamine ja algatamisest teatamine: september 2017; KMH programmi koostamine ja otsustajale esitamine – september 2017 Asutustelt tagasiside küsimine programmi sisu kohta – oktoober- november 2017 Programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu – detsember 2017 KMH progra mmi heakskiitmine – jaanuar 2018 KMH aruande eelnõu esitamine otsustajale – jaanuar- veebruar 2018 KMH aruande eelnõu kohta tagasiside küsimine asutustel – veebruar- märts 2018 KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu – aprill- mai 2018 KMH aruande esitamine kooskõlastamiseks – mai- juuni 2016 Otsus KMH heakskiitmise kohta – juuli- august 2018 T ehtud tegevused: Keskkonnamõju hindamine algatati Tehnilise Järel e valve Ameti otsusega 15.09.2017 (vt lisa 2) . Keskkonnamõju hindamise algatamise teade avalikustati Ametlikes Teadaannetes 21.09.2017 (vt lisa 3a). Keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest teavitati järgmisi asutusi (vt lisa 3b): Elektrilevi OÜ Maanteeamet Keskkonnaamet Maa-a met Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Veterinaar- ja Toiduamet Rahandusministeerium Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Terviseamet Nissi Vallavalitsus Harju Maavalitsus Lääne Maavalitsus Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud (vastavalt nimekirjale) 6 KMH OSAPOOLED Keskkonnamõju hindamise algataja ja otsustaja: Tehnilise Järelvalve Amet, Kaur Kajak, [email protected] ; konta ktisik Kristina Fuks-Kuus, [email protected] , telefon 6672063 Keskkonnamõju hindamise tellija: AS Eesti Raudte e, Kai P eet, [email protected] KMH ekspert: Estonian, Latvian@Lithuanian Environment OÜ, Toomas Pallo , [email protected] Projektijuht: Estonian, Latvian@Lithuanian Environment OÜ, Katrin Väljataga, [email protected] Järelevalvaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla region Puudutatud asutused jt osapooled on veel: Elektrilevi OÜ Maanteeamet Keskkonnaamet Maa-amet Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Veterinaar- ja Toiduamet Rahandusministeerium Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Terviseamet Nissi Vallavalitsus Harju Maavalitsus Lääne Maavalitsus Põllumajandusamet Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud (vastavalt nimekirjale) 7 LISAD LISA 1 a . Keskkonnamõju hindamise taotlus Tehnilise Järelevalve Amet 30 .08.2017 nr 4-1.6.1/2014 Sõle 23 A Tallinn 10614 Riisipere-Turba raudtee ehituse keskkonnamõju hindamise algatamisest AS Eesti Raudtee plaanib rajada ca 6,5 km pikkuse elektrifitseeritud raudteelõigu Riisiperest-Turbani. Uus raudtee on plaanitud olemasolevasse raudteekoridori, kus ka varasemalt paiknes 1520 mm rööpmelaiusega raudtee. Riisipere-Turba lõigu osas on raudteetrass Harju maakonna planeeringus kajastatud, samuti Nissi valla üldplaneeringus. Ühtlasi on Nissi Vallavalitsus väljastanud projekteerimistingimused Riisipere-Turba lõigul raudtee ehitamiseks Lisa 1. Raudteetrass on kavandatud üksnes reisijateveo vajadusi arvesse võttes. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 alusel on selline tegevus olulise keskkonnamõjuga ja sellisel juhul algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Soovime keskkonnamõju hinnata projekti koostamise käigus. Palume Teil algatada keskkonnamõju hindamine Riisipere-Turba raudtee ehitamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anvar Salomets a rendusdirektor Lisa 1: Nissi Vallavalitsuse projekteerimistingimused Riisipere-Turba raudtee ehituseks LISA 1b . Projekteerimistingimused Koopiad kirjavahetusest, millega Nissi vallavalitsus, Maanteeamet, Elektrilevi OÜ ja Eesti Raudtee annavad projekteerimistingimused Riisipere-Turva taastatavale raudteelõigule. Konteiner dokumentidega on lisatud käesoleva dokumendi elektroonilisele v ersioonile . Lisa 2 Keskkonnamõju hindamise algatamisotsus Lisa 3a Keskkonnamõju hindamise algatamise teade Lisa 3b teavitatud asutused Lisa 4 Nissi vallavalitsuse kiri Keskkonnaametile, vajalikud uuringud Riisipere-Turba raudteelõigu keskkonnamõju hindamisel Lisa 5 Keskkonnaameti vastus Nissi vallavalitsusele vajalike uuringute teostamise osas Riisipere-Turba raudteelõigul -864235 -144145 0 0 Peedo Kessel vallavanem Nissi Vallavalitsus [email protected] Teie 07.07.2015 nr 9-4.4/769 Meie 05.08.2015 nr HJR 6-7/15/16068 -2 Seisukoht keskkonnamõju hindamise raames läbiviidavate uuringute vajalikkuse kohta Riisipere-Haapsalu raudteetrassil Nissi valda jäävas osas Austatud Peedo Kessel Palute Keskkonnaameti seisukohta, millised on Keskkonnaameti poolsed nõuded keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) programmi ja uuringute suhtes Riisipere Haapsalu raudteetrassil Nissi valda jäävas osas, juhuks kui Nissi vald peab väljastama projekteerimistingimused koos nõudega hinnata keskkonnamõju nimetatud raudtee rajamiseks. Nissi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Nissi Vallavolikogu 17.04.2014 otsusega nr 13) kavandatakse raudtee taastamine Tallinna-Haapsalu ajaloolisel trassil. Üldplaneeringule on koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH ). Hetkel on koostamisel Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" ja selle KSH, mille raames viiakse läbi välitöid. Märkisite oma kirjas, et näete võimalusena Nissi valda jääva raudteetrassi ala liitmise Lääne maakonnas KSH raames läbiviidavate uuringute koosseisu. Keskkonnaamet on seisukoha kujundamisel aluseks võtnud avalikul väljapanekul olnud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" KSH programmi (koostaja: Aktsiaselts MAVES, töö nr 14139) ning arvestanud Nissi valda jääva Riisipere-Haapsalu raudteetrassi alale või lähedusse jäävate kaitstavate loodusobjektide ja teiste loodusväärtustega. Keskkonnaameti hinnangul tuleb Nissi valda jääva Riisipere-Haapsalu raudteetrassi KMH raames läbi viia uuringud hindamaks järgnevaid aspekte: Mõju loomastikule ja rohevõrgustiku toimimisele (sh loomade peamised liikumiskoridorid) Mõju kahepaiksetele Mõju kaitsealustele taimeliikidele Kavandatava tegevusega kaasnev müra (sh vajalik on läbi viia müra modelleerimine) Käesolevas kirjas esitatud ettepanekud on Keskkonnaameti poolne esialgne soovitus otsustajale, millega KMH algatamisel arvestada, kuid juhime tähelepanu, et KMH raames võib tekkida vajadus täiendava teabe ja seeläbi uuringute läbiviimise järele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Harju-Järva-Rapla regioon Diane Banhard 674 4809 [email protected] LISA 6 . Riisipere-Turba eskiisprojekti kooskõlastamise taotlus Sisaldab eskiisprojekte, seletuskirja ja kaaskirja. Konteiner dokumentidega on lisatud käesoleva dokumendi elektroonilisele versioonile. Lisa 7 Ohtlike ainete uuring Riisipere-Turba raudteelõigu mulkeha pinnases – analüüsaktid ja puuraukude kirjeldused Saatja: Lilija Jagolnik <[email protected]> Saatmisaeg: 2. oktoober 2017. a. 8:40 Adressaat: TJA - Avalik Koopia: Anvar Salomets Teema: Emailing: 2017.09.29 nr 2100-3 Riisipere-Turba raudtee ehituse keskkonnam�jude hin... Manused: 2017.09.29 nr 2100-3 Riisipere-Turba raudtee ehituse keskkonnam�jude hin....bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere! Saadame kirja. Lugupidamisega Lilija Jagolnik Dokumendispetsialist AS Eesti Raudtee