Sisekorraeeskirja kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 20.10.17 nr 1-2/17-040 Sisekorraeeskirja kinnitamine Avaliku teenistuse seaduse § 67 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määruse nr 99 “Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus” paragrahvi 24 punkti 2 ja paragrahvi 25 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan Tehnilise Järelevalve Ameti sisekorraeeskirja (Lisa) alates 19.10.2017. 2. Tunnistan alates 19.10.2017 kehtetuks Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 20.12.2013 käskkirja nr 1-2/13-067. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Koostaja: Tiina Raun  Kinnitatud Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori .oktoobri 2017 käskkirjaga nr 3-1/17-0…. TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI SISEKORRAEESKIRI Üldsätted Sisekorraeeskiri (edaspidi eeskiri ) kehtestab Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi Amet) ning tema ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad ) käitumisreeglid teenistus- või töösuhetes ning koostööks vajalikud õigused ja kohustused, järgides teenistujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Eeskirja rakendamisega seotud küsimused lahendab Ameti peadirektor Ameti põhimääruses sätestatud õiguste piires kooskõlas õigusaktidega. Eeskirjaga reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning Ameti teistest töökorraldust puudutavatest reeglitest ning ametijuhenditest. Üldosakonna juhtaja tutvustab eeskirja kõigile teenistujatele teenistusse või tööle asumisel. Samuti saab eeskirjaga tutvuda Ameti siseveebis. Tööandjaks eeskirja mõistes on Amet, keda esindab peadirektor. Teenistujaks eeskirja mõistes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik ja eraõiguslikus töösuhtes olev töölepingu alusel töötav töötaja. Teenistuja vahetu juht on Ameti põhimääruses, osakonna põhimääruses või ametijuhendis osutatud isik, kes annab teenistujale vahetult teenistus- või tööalaseid korraldusi. Töö- ja puhkeaeg Ametis rakendatud üldine tööaja norm nädalas on 40 tundi (täistööaeg). Ametis on viiepäevane töönädal, puhkepäevad on üldjuhul laupäev ja pühapäev. Üldjuhul on tööpäeva pikkus 8 tundi. Tööaeg Ameti ruumides algab kell 7 : 00 kuni 9 : 00 ja lõpeb vastavalt 15 : 30 kuni 19 : 00, kusjuures 30 minutit on ette nähtud lõunapausiks, mida ei arvestata tööaja hulka. Töötamine teisel ajal ja kaugtöö otsustatakse vahetu juhi ja teenistuja vahelise kokkuleppega. Teenistusülesannete täitmine väljaspool ametikoha asukohta ehk kaugtöö on lubatud siis, kui teenistushuvid ja teenistusülesanded seda võimaldavad. Kaugtöö rakendamisel planeeritakse tööaeg elektroonilises kalendris ning kaugtöö kestel peab teenistuja haldama oma meilivahetust ja vastama telefonikõnedele. Kaugtööga seotud kulusid teenistujale ei hüvitata. Kuvariga pidevalt töötades on teenistujal õigus perioodilistele puhkepausidele, mille kestus moodustab 10% kuvariga töötamise ajast. Puhkepausid loetakse tööaja hulka. Teenistuja töötamisel osalise tööajaga fikseeritakse vastav töökoormus ja tööaeg tema ametisse nimetamise käskkirjas või töölepingus ning arvestust tööaja kohta peetakse vastavas osakonnas. Tööajast kinnipidamist kontrollib teenistuja vahetu juht. Ameti- või töökohalt tööasjus eemalviibimine kooskõlastatakse vahetu juhiga. Loa eraelulisteks toiminguteks (arsti külastus, avariitööd kodus, õnnetusjuhtum töötaja enda või tema lähedastega vms) kui see on vältimatu ja kui seda ei ole võimalik teha väljaspool tööaega, annab teenistuja vahetu juht. Ootamatu (nt. haigus, õnnetus vms) puudumise korral teenistusest või töökohalt on teenistuja kohustatud teatama oma äraolekust vahetule juhile või oma struktuuriüksuses tööaja arvestust pidavale teenistujale koheselt, võimalusel sama tööpäeva jooksul telefoni või e-maili teel. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Puhkuse andmine Teenistujal on õigus põhipuhkusele ja teistele puhkustele avaliku teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Ameti teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva. Teenistujal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Põhipuhkust antakse aastas üldjuhul kahes või enamas osas, kusjuures põhipuhkuse ühe osa kestus peab olema vähemalt neliteist puhkusepäeva. Järgnevate puhkuste perioodide vahele peab jääma mitte vähem kui kolm kalendripäeva. Lisapuhkuse päevad on võimalik liita põhipuhkusele või võtta mõnel muul ajal poolte kokkuleppel. Teenistujal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Õppepuhkuse saamiseks peab teenistuja esitama avalduse ja koolitusasutuse teatise. Puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuste ajakavas, mis koostatakse iga kalendriaasta kohta ja kinnitatakse peadirektori poolt riigitöötajate iseteenindusportaalis. Puhkuse ajakava koostamisel lähtub Amet töö korraldamise huvidest, osakondade puhkuseplaanid koostab osakonnajuhataja arvestusega, et osakonna ülesannete nõuetekohane täitmine on igal ajal tagatud (asendamise korraldamine). Puhkuse ajakava kinnitatakse igal kalendriaastal hiljemalt 31 . jaanuar. Amet ja teenistuja on kohustatud puhkuste ajakavast kinni pidama. Puhkuste ajakava on puhkusetasu väljamaksmise aluseks. Puhkuse ajakava muutmise põhjuseks võib üldjuhul olla seadusest tulenev tööandja töökorralduse hädavajalikkus või teenistuja isikust tulenev oluline põhjus. Teenistuja haigestumisel vahetult enne puhkust või puhkuse ajal on teenistuja kohustatud esimesel võimalusel sellest informeerima vahetut juhti, kes edastab teate viivitamatult üldosakonna juhatajale. Lisaks teavitamisele edastab teenistuja esimesel võimalusel riigitöötajate iseteenindusportaalis või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse puhkuse katkestamiseks, edasilükkamiseks või ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kui teenistuja puhkuse ajal haigestumisest ei teavita siis puhkust ei katkestata ja haigushüvitist ei maksta. Väljaspool puhkuse ajakava puhkusele jäämine, puhkuste ajakavas kinnitatud puhkuste edasilükkamine või üleviimine teisele ajavahemikule toimub teenistuja ja tööandja vastastikusel kokkuleppel ja vormistatakse riigitöötajate iseteenindusportaalis. Teenistuja algatusel puhkuse ajakava muutmiseks esitab teenistuja avalduse vähemalt 10 kalendripäeva enne puhkuse ajakavas märgitud puhkuse algust. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangaarvele vastavalt riigitöötajate iseteenindusportaalis teenistuja poolt märgitu d ajale . Palga ja töötasu maksmine Teenistujate palkade määramisel, töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning ameti palgajuhendist. Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval. Palk ja töötasu kantakse teenistuja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Teenistus- ja tööalaste korralduste teatavakstegemise kord Teenistus- ja tööalaseid korraldusi annab üldjuhul vahetu juht. Kõrgemalseisev juht annab töö- ja teenistusalaseid korraldusi üldjuhul vahetu juhi kaudu. Kõrgemalt juhilt korralduse saamisel informeerib teenistuja sellest vahetut juhti esimesel võimalusel. Teenistuja on kohustatud täitma täiendavaid ühekordseid teenistus- ja tööülesandeid, mis ei tulene otseselt ametijuhendist ega õigusaktidest, kuid tulenevad hädavajadusest. Teenistus- või tööalased kirjalikud korraldused on korraldused, mis antakse paberkandjal või elektroonsel kujul. Suulisi korraldusi annab üldjuhul korralduse andja isiklikult. Nõupidamisel antud suulised korraldused reeglina protokollitakse ja tehakse asjaosalistele teatavaks. Kirjalikud korraldused edastatakse üldjuhul dokumendihaldussüsteemi (edaspidi DHS ) kaudu. Korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on teenistuja kohustatud sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama korralduse andjat ja tema kõrgemalseisvat juhti. Kui korraldust korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tuleb korraldus täita. Kui teenistuja jätkuvalt kahtleb korralduse seaduslikkuses, koostab ta enne korralduse täitmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma eriarvamuse, edastab selle korralduse andjale ning tema vahetu juhile ja vabaneb sellega vastutusest korralduse täitmise eest. Tööruumides viibimine väljaspool tööaega Ameti tööruumid on avatud teenistujatele töö tegemiseks igal tööpäeval alates 7 : 00-st kuni 19 : 00-ni. Ametiruumides viibimisest tööpäeval pärast maja valvestamise kellaaega, puhkepäevadel ning riigipühadel peab teenistuja teavitama varahalduse peaspetsialisti, kes annab teenistujale personaalse turvakoodi maja valvesüsteemi haldamiseks. Teiste teenistujate tööruume võib kasutada ainult ruumi valdaja loal. Ameti kohustused Amet on kohustatud: kindlustama teenistujale kokkulepitud töö ja andma selgeid ning õigeaegseid korraldusi; tutvustama teenistujale teenistusse asumisel või tööle võtmisel sisekorraeeskirja, töö-, tuleohutuse, töötervishoiu, esmaabi andmise ja muid tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid, tagama teenistujale nende kättesaadavuse DHSi või siseveebi kaudu; tagama teenistujale teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud töövahendid ja hoolitsema nende korrasoleku eest; korraldama varade ja asjaajamise üleandmist seoses teenistus- või töösuhte alguse ja lõppemisega üldosakonna kaudu, sh infotehnoloogiavahendite üleandmist üldosakonna kaudu; andma teenistujale ettenähtud puhkust; tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; võimaldama teenistujale teenistuseks vajalikku täienduskoolitust. Teenistuja kohustused Teenistuja on kohustatud: täitma teenistus- või töökohustusi ausalt, asjatundlikult, hoolikalt ja erapooletult, lähtudes avalikust huvist. Teenistuskohustused on sätestatud avaliku teenistuse seaduses, ametijuhendis ja teistes õigusaktides. Töökohustused on sätestatud töölepingu seaduses, töölepingus, tööjuhendis ja teistes õigusaktides; käituma nii Ametis kui väljaspool seda kooskõlas üldtunnustatud kõlblusnormidega; kinni pidama ettenähtud tööajast, kasutades tööaega sihipäraselt ja ratsionaalselt oma teenistus- või töökohustuste täitmiseks; teenistus- või töökohustusi täites lähtuma Ametis kehtivatest töökorraldust reguleerivatest juhenditest; kasutama tema kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ja säästlikult; hoidma ruumides puhtust ja korda ning säästma soojus- ja elektrienergiat ning muid ressursse; mitte takistama teistel teenistujatel kohustuste täitmist ja mitte kahjustama teiste teenistujate vara; töökohalt äraolekul suunama oma telefonikõned enda asendajale või vahetule juhile või teenistuja kasutuses olevale asutuse mobiiltelefonile st telefonidele vastamine peab olema tagatud tööpäevadel 9 : 00-16 : 00; juhul kui teenistuja äraolekul ei kontrolli ta regulaarselt oma e-posti, seadistama oma e-posti kontorist väljasoleku abimehe nii, et saabuvatele e-posti kirjadele vastatakse teatega, kus on ära näidatud äraoleku aeg, asendaja andmed või alternatiivsed sidevõimalused; hetkel samas t ruumist väljas oleva teenistuja telefonikõne üles noppima kasutades telefoni kasutusjuhendis kirjeldatud juhiseid; ametisisestele telefonikõnedele vastates teatama oma nime ning ametivälistele kõnedele: „Tehnilise Järelevalve Amet ning oma nimi "; mitte lubama kõrvalisi isikuid ilma tööalase vajaduseta töötada Ameti arvutiga; töökohalt lahkudes lukustama arvuti (CTRL-ALT-DEL või Windowsi logoga klahv +L ) ja logi välja); personaalarvutite kasutamisel järgima täpselt juhendeid, millega saad tutvuda siseveebis IT Wiki viite alt; elektririketest ja katkistest elektriseadmetest teatama üldosakonna varahalduse peaspetsialistile. tööpäeva lõpul tööruumist lahkumisel kustutama tuled, sulgema aknad, välja lülitama elektriseadmed (v.a. seadmed, mille ekspluatatsioonijuhendites on ette nähtud teisiti); olema korrektse ja puhta välimusega ning kandma ametnikule sobivat riietust; teatama üldosakonna juhatajale oma isikuandmete muutumisest (haridustase, eriala, laste sünd, kodune aadress, telefoninumber, nimemuutus , pangakonto jne); üle andma teenistusest vabastamisel asjaajamise vahetule juhile või selleks määratud isikule ning tagastama ameti poolt tema kasutusse antud vara varahalduse peaspetsialistile; hoidma nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi-ja ärisaladust ning konfidentsiaalset informatsiooni; Töökaitse ja tuleohutuse üld ised juhised teenistuja tagab ohutuse tööülesannete täitmisel ja järgib Ametis kehtestatud juhendeid ning täidab tema käsutuses olevatele töövahenditele või töökohtadele ettenähtud nõudeid; teenistuja peab läbima meditsiinilise kontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul; teenistuja peab kasutama vastavale tööle ettenähtud kaitsevahendeid (näiteks kaitserõivaid, -jalatseid, kiivreid jne); teenistuja peab teatama MKM-i infotehnoloogiaosakonnale, kui arvutivõrgus või arvutiga töötades ilmneb midagi ebatavalist; tuleohutusnõuete täitmisel lähtub teenistuja Ameti tuleohutusjuhendist, mida tutvustab teenistuja teenistusse tulekul teenistujale üldosakonna juhataja allkirja vastu; töökaitsespetsialist informeerib teenistujaid planeeritud värvimistest, ehitustöödest jt. tervist kahjustada võivatest töödest vähemalt üks tööpäev enne tööde teostamist ; teenistujad valivad enda hulgast neljaks aastaks töökeskkonnavolinikud, kelle kohuseks on jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; esmaabivahendid on kõikidele teenistujatele kättesaadavad Ameti iga korruse koridorides vastavalt märgistatud kappides; kui tervisekontrolli tulemustest selgub, et töötaja nägemisteravus on halvenenud , hüvitab Amet nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse kuni 65 euro ulatuses üks kord ühe kalendriaasta jooksul kulu tõendava dokumendi alusel. Selleks peab teenistuja esitama personalitöötajale avalduse nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamiseks lisades sellele kviitungi nägemisteravust korrigeeriva abivahendi tasumise kohta. Hüvitamisele kuuluv summa kantakse teenistuja pangaarvele. Hüvitamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000 määrusele nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Tuleohu, rikete ja muude ohtude ilmnemise puhul on teenistuja kohustatud: Tulekahju korral tuleb käituda selliselt, et hädaohtu ei panda kellegi (sh iseenda) elu ja tervist. Ohutuse, sh tuleohutuse eest vastutavad nende ruumide kasutajad ning nad on kohustatud: kõikidest ohutusalastest riketest teatama üldosakonna varahalduse peaspetsialistile; hoidma vabad evakuatsiooniteed ning juurdepääsud tulekustutusvahenditele; oskama kasutada tulekustutusvahendeid ning teadma, kuidas käituda evakuatsiooni korral; rakendama tulekahju korral meetmeid tulekolde lokaliseerimiseks esmaste tulekustutusvahenditega ning inimeste ja vara evakueerimiseks ohustatud piirkonnast; tulekahju korral viivitamatult aktiveerima tulekahjusignalisatsiooni, teavitama sellest Häirekeskust telefonil 112 öeldes tulekahju tekkimise koha, oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatud telefoninumbri, teavitama üldosakonna juhatajat või juhiabi , kes omakorda teavitab turvafirmat; hoiatama kõiki ohustatud inimesi, sh Ameti töötajaid ja külalisi; olenevalt põlengu suurusest püüdma võimaluse korral tuld kustutada omal jõul kasutades tule kustutamiseks ettenähtud vahendeid ja tõkestama tule levikut uste ja akende sulgemisega; võimalusel lülitama vooluvõrgust välja ning tõmbama seinakontaktist välja elektritarbijad. Tuleohutust reguleerib täpsemalt Ameti tuleohutusjuhend. Ameti territooriumil on keelatud: suitsetada Ameti siseruumides; visata põlevaid tikke, suitsuotsi ja muid põlevaid esemeid prügikastidesse ; jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektritarbijaid ning hoida nende läheduses kergestisüttivaid esemeid ja materjale; ohtlike või kergesti süttivate kemikaalide mittesihipärane kasutamine; kasutada katkiseid pistikupesasid ning pikendusjuhtmeid. Ametitõendi kasutamine Ametisse tööle asumisel väljastatakse teenistujale üldosakonna poolt ametitõend, mis on kontaktivaba magnetkaart. Ametitõendi õigused Ameti ruumides liikumiseks sisestab vastavalt tööülesannetele üldosakonna varahalduse peaspetsialist vahetu juhi ettepanekul. Ameti ruumides viibimisel või järelevalve toimingute teostamisel peavad kõik Ameti teenistujad olema identifitseeritavad. Järelevalve toimingute teostamisel kantakse ametitõendit nähtaval kohal. Ametitõendiga tagatakse teenistujale tööülesannete täitmiseks ligipääs Ameti Sõle 23A ja Ädala 29 ruumidele ning Ädala 29 parklale. Sõle 23A hoonesse sisenemisel ja hoonest väljumisel on teenistuja kohustatud fikseerima sisenemise ja väljumise ametitõendi abil turnikee kaardilugejas. Keelatud on hoonesse sisenemine või hoonest lahkumine turnikeed läbimata. Ametitõend on personaalne ning selle üleandmine teistele Ameti teenistujatele ja Ametis mittetöötavatele isikutele on keelatud. Ametitõendit kasutatakse vaid teenistusülesannete täitmisel. Juhul, kui kaob kontroll oma ametitõendi üle (vargus, kaotus, rööv jms), on teenistuja kohustatud sellest esimesel võimalusel informeerima varahalduse peaspetsialisti (tel 667 2025; 503 9142) või peadirektor alluvuses olevat nõunikku. Teise teenistuja ametitõendi leidmisel anda sellest viivitamatult teada varahalduse peaspetsialistile (tel 667 2025; 503 9142). Juhul, kui ametitõend on muutunud kasutamiskõlbmatuks (olulised mehhaanilised vigastused, kulumine jms) ja kaarti ei ole võimalik elektrooniliselt või visuaalselt lugeda, on teenistuja kohustatud sellest informeerima varahalduse peaspetsialisti ning tagastama kasutuskõlbmatu kaardi. Pärast töösuhte lõpetamist on teenistuja kohustatud ametitõendi tagastama üldosakonna juhatajale. Külalised ja kliendid Külaliste ja klientide kutsumise õigus Ameti tööruumidesse on kõigil teenistujatel. Külalistele ja klientidele kutsub üldosakonna spetsialist (klienditeenindaja) vastu teenistuja, kelle juurde külaline tuli. Külalisele antakse klienditeenindaja poolt Ameti ruumides viibimise ajaks ilma läbipääsu õigusteta külaliskaart. Külaliskaardi väljastamisel kantakse elektroonilisse külalisraamatusse isikut tõendava dokumendi alusel järgmised andmed: kuupäev, külalise nimi, kaardi number, kaardi väljastamise ja tagastamise kellaaeg, vastutava (vastuvõtva) teenistuja nimi. Kui teadaolevaid külalisi on rohkem kui neli, edastab vastuvõtja nimekirja eelregistreerimiseks klienditeenindusse. Ädala 29 hoone külalistele väljastatakse sisevalveteenistuse valvelauast külaliskaart isikut tõendava dokumendi alusel vastuvõtva teenistuja nõudel. Külaline kannab külaliskaarti nähtaval kohal . Külalist saadab ametiruumides Ameti teenistuja. Külaline viibib Ameti ametiruumides kutsunud teenistuja vastutusel. Keelatud on ametiruumidesse kutsuda külalisi, kes ei ole seotud teenistuja otseste tööülesannete täitmisega või hooldustöödega, väljaarvatud pereliikmed. Kui teenistuja märkab külalise huvi Ameti teabe vastu, mis külalise otseseid tööülesandeid ei puuduta, on teenistuja kohustatud sellest esimesele võimalusel informeerima oma vahetut juhti ja üldosakonna juhatajat. Lahkumisel saadetakse külaline klienditeeninduse tsooni ning jälgitakse, et külalise poolt tagastataks pärast turnikee läbimist klienditeenindajale külaliskaart. Juhul, kui külaliskaart jäi tagastamata, informeeritakse sellest varahalduse peaspetsialisti. Elektroonilise turvasüsteemi häired Ameti büroohoone ja eraldiasetsevate objektide elektrooniliste turvasüsteemide poolt edastatud häiretest teavitab häirete vastuvõtja Ameti määratud kontaktisikuna nimetatud varahalduse peaspetsialist i , tema äraolekul peadirektori alluvuses olevat nõunikku. Häireteate korral on kontaktisik kohustatud selgitama häire põhjuse, vajadusel saabuma häirekohale. Sissemurdmise kahtluse korral tohib Ameti teenistuja siseneda ametiruumidesse ainult koos turvatöötajaga, et võimaldada viimasel ruume kontrollida ning teavitama koheselt varahalduse peaspetsialisti või tema äraolekul peadirektori alluvuses olevat nõunikku, kes on kohustatud saabuma Ametisse. Kui häire on põhjustatud Ameti teenistuja poolt (näiteks aken on lahti jäetud või konditsioneer on välja lülitamata vm, mis võib põhjustada häire), võib Amet nõuda turvafirma teenusega ja väljasõiduga kaasnenud kulude hüvitamist üldises korras. Häire põhjustanud teenistuja peab esitama seletuskirja häire põhjustamise kohta finantsnõunikule. Füüsiline rünne Kui teenistujat rünnatakse, ähvardatakse vägivallaga või tekib olukord, kus teenistuja tajub, et tema suunas kasutatakse mingit muud survemehhanismi, tuleb teenistujal reageerida vastavalt olukorrale ja anda vastaspoolele teada, et tema käitumine ei ole vastuvõetav, vajadusel lahkuda ametiruumist ja kutsuda abi. Abi kutsumisel tegutseda vastavalt olukorrale reaalset ohtu hinnates ja ennast ohust säästes; paluda abi isikult, kel on võimalus teavitada hädaolukorrast teisi teenistujaid ja kutsuda politsei või turvafirma töötajad. Pommiähvardused Pommiähvardustesse tuleb suhtuda alati tõsiselt. Telefonikõnes ähvardajaga tuleb säilitada rahu ning hankida võimalikult palju informatsiooni pommi kohta. Kirjaliku pommiähvarduse saamisel tuleb vältida kirja edasist puudutamist. Pommiähvardusest teada saanud isik on kohustatud viivitamatult teavitama päästeteenistust telefonil 112 ja üldosakonna juhatajat või juhiabi. Korruptsiooniennetus Teenistuja peab kinni pidama korruptsioonivastases seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud tegevus- ja toimingupiirangutest. Korruptiivne tulu on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena. Teenistuja peab korruptiivse tuluna määratletava soodustuse vastuvõtmisest keelduma või kui see ei ole võimalik, soodustuse Ametile viivitamatult üle andma. Korruptiivse tuluna määratletav soodustus võetakse riigivarana arvele peadirektori käskkirjaga. Vastuvõetud soodustusest, v.a soodustus, mida saab üheselt mõista tavapärase viisakuseavaldusena, teavitab teenistuja täiendavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (DHS-s) vahetut juhti. Teates esitatakse olulised soodustust iseloomustavad tunnused ja soodustuse vastuvõtmise asjaolud, s.h soodustuse üleandja nimi, kui see on vastuvõtjale teada. Korruptsioonijuhtumist või selle kahtlusest teavitab teenistuja viivitamata vahetut juhti. Kõrvaltegevused ja nendest teavitamine Ametnik võib avaliku teenistuse seaduse alusel kõrvaltegevusena tegutseda töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel, valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametnik peab viivitamata teavitama peadirektorit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda punktis 18.1 nimetatud kõrvaltegevustega . Teavituses märgib ametnik vähemalt kõrvaltegevuse mahu ja laadi. Ametnik esitab teavituse vahetule juhile ja peadirektorile DHS kaudu. Peadirektor keelab käskkirjaga täielikult või osaliselt ametniku kõrvaltegevuse , kui sellele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise. Ametnikul on keelatud: teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle; saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete hulka, v.a haridusasutuses toimuv teaduslik ja pedagoogiline tegevus, kui ametnik on oma kõrvaltegevusest teavitanud peadirektorit. Töötaja täidab töölepingust tuleneva kohustuse teavitada tööandjat kirjalikult kõrvaltegevusest , esitades teavituse vahetule juhile ja peadirektorile DHS-s. Töötaja teavitamiskohustus ei laiene ühekordsele tegevusele, mille eest saadakse ühekordset tasu. Lõppsätted Sisekorraeeskiri jõustub 1 9 .10.2017. Sisekorraeeskiri ja muud töökorralduse reeglid tehakse kõigile teenistujatele teatavaks kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-posti teel, DHS-s või ameti siseveebis. Teenistujatel on kohustus nendega tutvuda ning oma tegevuses nendest lähtuda.