Justiits- ja Digiministeerium Teie 03.06.2026 nr 8-3/4289-1
[email protected]
Suur-Ameerika 1
Meie 16.06.2026 nr 2-2/2026/0693
10122, Tallinn
Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste
väljatöötamiskavatsus (digitõendid)
Austatud minister
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tänab võimaluse eest avaldada arvamust
väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta, mis puudutab e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate
andmete tõendina kogumist süüteomenetluses.
TTJA toetab üldjoontes VTK eesmärki luua elektrooniliste tõendite kogumiseks selgem,
ettenähtavam ja põhiõigusi paremini kaitsev õiguslik raamistik. Eriti oluline on, et regulatsioon
tagaks tasakaalu ühelt poolt eraelu puutumatuse, sõnumisaladuse, ärisaladuse, ettevõtlusvabaduse
ja isikuandmete kaitse ning teiselt poolt tõhusa järelevalve ja väärteomenetluse läbiviimise
vajaduste vahel.
Kuigi TTJA ei vii läbi kriminaalmenetlust kitsas tähenduses ega ole kriminaalasjades
uurimisasutus, on VTK TTJA jaoks asjakohane eelkõige kohtuvälise menetleja rolli ja
väärteomenetluste vaatest. Väärteomenetluses võivad kriminaalmenetluse tõendite kogumise
reeglite muudatused avaldada mõju ka TTJA menetluspraktikale. Seetõttu peab TTJA oluliseks, et
kavandatav regulatsioon ei oleks üksnes kriminaalmenetluse keskne, vaid arvestaks ka
kohtuväliste menetlejate praktilisi vajadusi ja erinevate järelevalvevaldkondade eripära.
TTJA praktika ei ole kõikides valdkondades ühesugune. Osades valdkondades puudub seni
praktika, kus väärteomenetluses oleks tekkinud vajadus e-postkastide, nutiseadmete või muude
digikeskkondade läbiotsimiseks. Samas on mitmes TTJA järelevalve- ja väärteomenetluse
valdkonnas digitaalsed tõendid üha olulisemad. Eelkõige puudutab see e-kaubandust,
digiteenuseid, veebijärelevalvet, kontrolltehinguid ning toodete nõuetele vastavuse ja
mõõtevaldkonna menetlusi, kus tõendid võivad paikneda veebikeskkondades, tootekaartidel,
platvormikontodel, müügipakkumistes, ettevõtja digifailides, kliendisuhtluses või muudes
elektroonilistes andmekeskkondades.
TTJA hinnangul on oluline, et kavandatav regulatsioon oleks tehnoloogianeutraalne. E-postkastid
ja nutiseadmed ei ole ainsad ega alati peamised digitaalse tõendi allikad. Praktikas võivad
asjakohased tõendid paikneda näiteks pilveteenustes, sõnumirakendustes, platvormikontodel,
veebipoe halduskeskkondades, reklaamikontodel, CRM-süsteemides, logides, tootekaartide
muutmisajaloos vm sarnastes keskkondades. Kui regulatsioon piirdub üksnes e-postkastide ja
Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
nutiseadmetega, võib see kiiresti muutuda liiga kitsaks ega pruugi katta menetluspraktikas
tegelikult tekkivaid olukordi.
Samuti peab TTJA oluliseks, et regulatsioon eristaks selgelt riikliku järelevalve raames teabe või
dokumentide küsimist ning süüteomenetluses toimuvat intensiivsemat sekkumist isiku või
ettevõtja digitaalsesse andmekeskkonda. Ettevõtjalt konkreetsete dokumentide, fotode,
videomaterjali, selgituste või andmete küsimine järelevalvemenetluses ei ole olemuselt sama, mis
juurdepääs ettevõtja e-postkastile, seadmele, kontole või digitaalsele töökeskkonnale tema tahte
vastaselt. Nende olukordade segunemine võib tekitada vaidlusi nii tõendi lubatavuse, põhiõiguste
riive kui ka järelevalvemenetluse tõhususe üle.
TTJA hinnangul tuleb vältida olukorda, kus iga selgelt piiritletud ja vähese riivega digitaalse tõendi
kogumine muutub kohtu loa, eraldi menetlusahela või mahuka eelkontrolli tõttu
ebaproportsionaalselt keerukaks. Näiteks veebis müüdavate toodete märgistuse, ohutusteabe,
hinnateabe või müügitingimuste kontrollimisel võib tõend asuda ettevõtja avalikus või
poolavalikus digikeskkonnas, veebipoe halduskeskkonnas või platvormil. Samuti võib tekkida
olukord, kus ettevõtja keeldub esitamast menetluses vajalikku videomaterjali või muud digitaalselt
talletatud teavet. Sellistel juhtudel peab menetlejal olema selge ja praktiliselt kasutatav raamistik,
kuid see raamistik peab samal ajal olema proportsionaalne toimingu intensiivsusega.
TTJA toetab VTK-s kirjeldatud lahendust, mille kohaselt luuakse elektrooniliste tõendite
kogumiseks eraldi regulatsioon, mitte ei piirduta üksnes läbiotsimise mõiste laiendamisega.
Digitaalsete andmete kogumisel, kopeerimisel, säilitamisel, filtreerimisel ja kasutamisel on
eripärad, mida klassikalise füüsilise läbiotsimise regulatsioon ei pruugi piisavalt katta. Eraldi
regulatsioon võimaldaks paremini määratleda muu hulgas andmetele juurdepääsu tingimused,
toimingu ulatuse, otsingu piiritlemise, andmete kopeerimise ja säilitamise korra, kõrvaliste
andmete välistamise, ärisaladuse ja isikuandmete kaitse ning menetlusosaliste õigused.
TTJA peab oluliseks, et regulatsioon sisaldaks selgeid materiaal- ja menetlusõiguslikke
garantiisid. Muu hulgas peaks olema tagatud toimingu põhjendatus, proportsionaalsus, ulatuse
piiritlemine, vajaduse korral eelnev või järelkontroll ning selge kord juhuks, kui kogutud andmete
hulgas sisaldub menetlusega mitteseotud isikuandmeid, ärisaladust või muud kaitstavat teavet.
Samuti tuleks eelnõu koostamisel hinnata regulatsiooni kooskõla isikuandmete kaitse nõuetega,
arvestades, et digikeskkondadele juurdepääs võib kaasa tuua suure hulga isikuandmete töötlemise.
VTK-s küsitud võimalike erandolukordade kohta, kus nutiseadmes olevaid andmeid võiks läbi
vaadata ilma kohtu või prokuratuuri eelneva loata, märgib TTJA, et ameti tavapärases järelevalve-
ja väärteomenetluse praktikas ei ole vajadust ulatuslike erandite järele ilmnenud. Kui sellised
erandid siiski ette nähakse, peaksid need olema kitsalt piiritletud, selgelt põhjendatud ja seotud
olukordadega, kus esineb vahetu vajadus vältida tõendi hävimist, tõsist ohtu või muud
edasilükkamatut tagajärge. Selliste toimingute puhul peaks olema tagatud toimingu
dokumenteerimine ja tõhus hilisem kontroll.
Kavandataval regulatsioonil võib olla mõju ka side- ja IT-ettevõtjatele, digiteenuste osutajatele, e-
kaubanduse ettevõtjatele jt ettevõtjatele, kelle valduses võivad asuda menetluse seisukohalt
olulised andmed. Positiivseks mõjuks on õigusselguse kasv selles osas, millistel tingimustel,
millises ulatuses ja millise menetlusliku garantiiga saab andmeid välja nõuda või neile juurde
pääseda. Samas tuleks vältida lahendust, mis suurendab ettevõtjate või menetlusasutuste
halduskoormust ebaproportsionaalselt või loob ebaselguse, mida saab kasutada menetluse
põhjendamatuks venitamiseks.
Kokkuvõttes teeb TTJA ettepaneku jätkata eraldi elektrooniliste tõendite regulatsiooni
väljatöötamist, arvestades järgmisi põhimõtteid:
2 (3)
1. regulatsioon peaks olema tehnoloogianeutraalne ega tohiks piirduda üksnes e-postkastide
ja nutiseadmetega;
2. regulatsioon peaks selgelt eristama riikliku järelevalve raames teabe küsimist ja
süüteomenetluses toimuvat intensiivsemat sekkumist digitaalsesse andmekeskkonda;
3. regulatsioon peaks arvestama kohtuväliste menetlejate ja väärteomenetluse praktilisi
vajadusi;
4. regulatsioon peaks võimaldama tavapäraste, kitsalt piiritletud ja proportsionaalsete
digitaalsete tõendite kogumist ilma ebamõistliku menetluskoormuseta;
5. intensiivsemate sekkumiste puhul peavad olema tagatud selged põhiõiguste, isikuandmete
ja ärisaladuse kaitse garantiid;
6. eelnõu koostamisel tuleks hinnata mõju side- ja IT-ettevõtjatele, digiteenuste osutajatele,
e-kaubanduse ettevõtjatele ning järelevalveasutuste töökoormusele.
TTJA on valmis vajaduse korral täiendavalt selgitama ameti menetluspraktikat ja digitaalse
tõendamisega seotud praktilisi näiteid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Talving
peadirektor
Martti Kangur6201904
[email protected]
3 (3)