Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 26.08.2021, Tartus Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Silva Rood Kriminaalasja number: 20278000077 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava/süüdistatava nimi: XXXXX XXXXXXX Kriminaalasjas nr 20278000077 alustati Lõuna Prefektuuris menetlust KarS § 423 lg 1 tunnustel selles, et 24.10.2019 kella 18.20 paiku Tartus Kastani tn 72 maja juures juhtis XXXXX XXXXXXX sõiduautot Seat Leon reg-nr xxxxxx ning pöörates paremale sõiduki parkimise eesmärgil sõitis ette mööda Kastani tänavat liikunud mootorratturile Kawasaki Ninja 650 reg-nr xxxx, mida juhtis XXXXXX XXXXXXX. Kohtueelse menetluse käigus on esitatud XXXXX XXXXXXXile kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi selles, et tema 24.10.2019 kella 18.20 ajal Tartus Kastani tn 72 maja juures juhtis sõiduautot Seat Leon reg-nr XXXXXX, kui sooritades manöövrit, st asudes oma sõiduautot parkima Kastani tänava paremale poole tee äärde, sõitis ette mööda Kastani tänavat otse liikunud mootorratturile Kawasaki Ninja 650 reg-nr XXXX, mida juhtis XXXXXX XXXXXX. Mootorratta Kawasaki juht ei saanud pidama, ning riivas sõiduauto Seat Leoni parempoolset külge, seejärel sõitis mootorratas edasi otsa kõnniteele pargitud mootorrattale Kawasaki Ninja ZX-6R reg-nr XXXX ning seejärel vastu tänavavalgustusposti, misjärel paiskus ümber. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Kawasaki reg-nr XXXX juht XXXXXX XXXXXXX järgnevad kehavigastused: vasaku reieluu keskmise põnda lahtine nihkumisega murd põrutus-rebimishaavaga põlve tagapinnal ja vasaku põlveliigese, sh eesmise ristatisideme vigastusega, vasaku küünar- ja kodarluu keha murd, vasaku silmaümbruse põrutus ja verevalum, nahamarrastused näol ja vasakul ülajäsemel. Nimetatud vigastused põhjustavad tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt 4 kuud. Oma tegevusega rikkus XXXXX XXXXXXX:  Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.  Liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.  Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;  Liiklusseaduse § 39 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. XXXXX XXXXXXXi heidetakse ette liiklusnõuete rikkumist ettevaatamatusest, millega ta tekitas inimesele raske tervisekahjustuse. XXXXX XXXXXXXi ütlustest nähtub, et ta sõitis sõiduautoga Seat Leon Tartus mööda ühesuunalist Kastani tänavat, kus paremapoolsel küljel olid pargitud sõidukid. Sõidukiirus oli 40-50 km/h. Ta oli sõitnud sellel tänaval umbes 300 m kui tahtis autot parkida Kastani 78 maja ette. Lülitas sisse suunatule, vähendas kiirust 20 km/h ja hakkas reastuma paremale poolele. Veendudes manöövri ohutuses vaatas ta salongi tahavaate peeglisse ning parempoolsesse küljepeeglisse. Enda taga nägi ta liikumas kolme sõiduautot. Mootorratast näha ei olnud ja ka mootorratta häält kuulda ei olnud. Kui ta oli jõudnud peaaegu tee äärde, esirattad olid äärekivi ligidal ja auto oli veel tee äärega nurga all kui nägi järsku, et tagant poolt sõitis tema sõidukist paremalt kõnnitee ja sõiduauto vahelt läbi mootorratas. Mootorratta juht püüdis ratast kontrolli alla saada , kuid see ei õnnestunud ja ratas sõitis otsa kõnniteel pargitud mootorrattale. Tunnistaja XXXXXXX XXXXXXX ütlustest nähtub, et tema ootas enda sõidukiga Tartus Vaba ja Võru tn ristmikul valgusfoori tule all pöörde võimalust Kastani tänavale. Tema eest seisis sõiduauto Seat. Lubava foori tulega alustasid mõlemad autod liikumist. Ta sõitis Seatist 100-200m tagapool. Seati kiirus oli lubatu piires. Väljas oli pime, põlesid tänavavalgustused. Ühel hetkel nägi ta kui Seat lülitas sisse suuna tule ja auto alustas vähesel määral liikumist paremale poole. Ta ei näidud pealt kokkupõrget aga äkki lendas mingi mootorratas paremal pool tee ääres oleva maja vastu. Tunnistaja autost mootorratas mööda ei sõitnud, samuti ei näinud ta seda varem valgusfoori tule all. Enne kokkupõrget ei olnud ka kuulda mootorratta heli. Kannatanu XXXXXX XXXXXXX ütlustest nähtub, et tema juhtis mootorratast Kawasaki Ninja. Tartus Võru tänava ristmikule välja sõitmist seisis ta Vaba tänaval parempoolsel sõidurajal ning ootas liikumist lubavat foorituld. Kui foorituli lubas asus ta liikuma otsesuunas Kastani tänavale 30- 40 km/h. Mootorratta tagaistmel oli kaasreisija. Liiklemiseks kasutas tee parempoolset sõidurada, mis oli vaba ruum 1,5-2m kaugusel tee äärde pargitud autodest. Ühel hetkel tuli löök mootorratta suhtes vasakult poolt ja ta lendas edasi kõnniteele. Seda sõidukit , kust tuli löök ta ei näinud. Tunnistaja XXXXX XXXXX ütlustest nähtub, et ta sõitis kaasreisijana XXXXXX XXXXXXX mootorrattal. Kiirus ei olnud kindlasti mitte üle 50 km/h. Ta nägi, et selle tänava kõnniteel, kus nad liikusid seisab ühe maja juures ninaga nende poole mingi auto. Mäletab, et nägi selle auto tulesid ja järgmine hetk toimus kokkupõrge aga mitte selle autoga, mille tulesid ta eelnevalt oli näinud. Seejärel kaotas teadvuse. Liiklustehnilise ekspertiisi hinnangul saab arvutuslikult määrata üksnes mootorratta liikumiskiiruse ümberpaiskumise momendil pärast kontakti tänavavalgustuspostiga, mis oli 39 km/h. Liikumiskiirust kokkupõrkehetkel ei ole olnud võimalik määrata aga samas leiab ekspert, et riivavad objektid mootorratta Kawasaki liikumiskiirust märkimisväärselt vähendada ei saanud. Ekspert on jõudnud ka järeldusele, et sõidukite vastastikuse asendi põhjal saab ainult öelda, et sõiduauto Seat juht on teinud manöövri paremale mootorratta Kawasaki ette ja tekitanud ohu mootorratta juhi liikumisele. Hinnates tõendeid kogumis nähtub, et XXXXX XXXXXXXi juhitava sõiduauto kiirus oli igati lubatavuse piires. Tunnistaja XXXXXXX ütlustest nähtub, et XXXXXXX enne manöövri sooritama asumist alandas sõiduki liikumiskiirust ning lülitas sisse suunatule. Kahtlustatava ütlused haakuvad ka selles osas tunnistaja ütlustega, et mootorratta häält ei olnud kuulda ega näha sel ajal kui liiguti mööda Kastani tänavat. Kuna tunnistaja XXXXXXX ja kahtlustatava ütlustest nähtuvalt XXXXXXX vähendas liikumiskiirust ja lülitas sisse suunatule, siis asus ta järelikult veenduma manöövri ohutuses, Kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole seega võimalik väita, et mootorratas oleks liikudes Kastani tänaval ületanud lubatud kiirust s.o. 50 km/h. Kuna XXXXX XXXXXXX aga mootorratast tähele ei pannud, ei ole välistatud, et mootorrattur jäi vaatamise hetkel nn auto „pimedasse nurka“. Kriminaaltoimik on saadetud Lõuna Prefektuurist Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lg-le 1 kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200– 2051 sätestatud alustel ja korras. Lähtudes eeltoodust võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 lg 1, 7 alusel, s.o avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui kahtlustatava süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kriminaalmenetlus kuulub kahtlustatava XXXXX XXXXXXXi suhtes KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. XXXXX XXXXXXXil puuduvad varasemalt nii kriminaal-kui väärteokaristused. See tähendab, et XXXXX XXXXXXX on varasemalt käitunud igati korrektselt, omamata ühtegi karistust isegi mitte väärteokorras liiklusnõuete rikkumisega seoses. XXXXX XXXXXXX töötab. XXXXX XXXXXXX on teinud käesolevast kriminaalasjast omad järeldused ning on sügavalt kahetsenud, et tema käitumise tagajärjel inimene liikluses kannatada sai. Kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning on nõus võtma endale kohustuseks hiljemalt 26.02.2022 tasuda riigituludesse 400 eurot ja hüvitada menetluskulud summas 61+61+457 eurot s.o. kokku 579 eurot. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 , prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20278000077 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata XXXXX XXXXXXXile kohustuseks hiljemalt 26.02.2022 tasuda riigituludesse 400 eurot ja hüvitada menetluskulud summas 579 eurot. 3. Tõkendit kohaldatud ei ole. 4. Asitõendid CD-R plaat jätta kriminaalasja juurde. 5. Vahistuse andmed: vahistatuid ei ole 6. Kriminaalmenetluse kulud 579 eurot. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale 8. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Silva Rood ringkonnaprokurör Olen kohustusega nõus:_______________________________________________________ (nimi ja allkiri)