Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 32)

Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni koosolek 23. jaanuar 2023 Algus: 13.00-15.00 Juhatas: Signe Riisalo (Sotsiaalministeerium, sotsiaalkaitseminister) Protokollis: Alis Tammur (Sotsiaalministeerium) Osalesid: Eda Silberg (Kultuuriministeerium, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler); Riia Solman (Rahandusministeerium, riigihalduse minister); Ott Karulin (Riigikantselei); Erki Kodari (Välisministeerium, juriidilise ja konsulaarküsimuste asekantsler); Kaido Paabusk (Statistikaamet); Tiit Tammaru (Tartu Ülikool); Mark Gortfelder (Tallinna Ülikool); Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium, sotsiaalala asekantsler);Ulla Saar (Sotsiaalministeerium, tööala asekantsler) Külalised: Janek Mägi, Siseministeerium; Kerly Espenberg, TÜ RAKE Päevakord: 1) Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tervitus 2) Ettekanded: a) Välismaalaste seaduses 2022. aastal tehtud muudatused õpi ja töörände reguleerimiseks, Janek Mägi, Siseministeerium b) Välismaalastele viimase 10 aasta jooksul väljastatud esmaste elamislubade uuringu lähteülesande tutvustus, Janek Mägi, Siseministeerium c) Migratsiooniohtude ülevaade julgeolekuvaatest, KAPO d) Ukraina sõjapõgenike küsitlusel puudutatud teemade tutvustus ja noppeid tulemustest, Kerly Espenberg RAKE 3) Soovituslikud teemad järgmise valitsuse poolt korraldatavatele rahvastikupoliitika valitsuskomisjonide kohtumistele OTSUSTATI: ✓ Siseministeeriumil valmib tagasivaateline longituudne elamislubade kasutamise analüüs. ✓ Eluasemepoliitika ja maaelu kujundamisest ülevaade. ✓ Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi esindaja lisamine komisjoni koosseis. ✓ Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu tulemuste tutvustus. ✓ Sündimuse teema käsitlemine. ✓ Rändetrendidest ja kohanemisest ülevaade.  Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni koosolek 16. august 2021 Algus: 10.00-12.00 Juhatas: Signe Riisalo (Sotsiaalministeerium, sotsiaalkaitseminister) Protokollis: Alis Tammur (Sotsiaalministeerium) Osalesid: Tanel Kiik (Sotsiaalministeerium, tervise- ja tööminister); Anneli Ott (Kultuuriministeerium, kultuuriminister); Kristian Jaani (Siseministeerium, siseminister); Raivo Küüt (Siseministeerium, rahvastiku toimingute ja kodanikuühikonna asekantsler, ühtlasi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaare asendusliige); Piret Hartman (Kultuuriministeerium, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler); Heleri Reinsalu (Riigikantselei); Marin Mõttus (Välisministeerium, juriidilise ja konsulaarküsimuste asekantsleri Erki Kodari asendusliige); Heidy Roosimägi (Statistikaamet, Kaie Koskaru-Nelk asendusliige); Tiit Tammaru (Tartu Ülikool), Mark Gortfelder (Tallinna Ülikool); Kristiina Selgis (Sotsiaalministeerium, tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlichi asendusliige), Rait Kuuse (Sotsiaalministeerium, sotsiaalala asekantsler); Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium); Puudus: Kaia Sarnet (Rahandusministeerium, regionaalvaldkonna asekantsler) Külalised: Silvia Peets (Sotsiaalministeerium); Laura Kurs (Sotsiaalministeerium); Hede Sinisaar (Sotsiaalministeerium); Anniki Lai (Sotsiaalministeerium) Päevakord: 1. Rahvastikupoliitika komisjoni eesmärk ja töökorralduse arutelu. 2. Ülevaade rahvastiku sündmustest ja seisust praegu ning tulevikuvaade – Alis Tammur, Sotsiaalministeerium 3. Ülevaade perepoliitika prioriteetidest ja võimalustest – Hanna Vseviov, Sotsiaalministeerium 4. Iga ministeeriumi esindaja 5-min sõnavõtt, milline on nende asutuse puutumus rahvastikupoliitikaga ning töös olevate arengukavade seis (Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium) 5. Osalevate asutuste (Riigikantselei, Statistikaamet, TLÜ, TÜ) sõnavõtt rahvastikupoliitika teemal tulenevalt oma pädevusvaldkonnast 6. Diskussioon ja kokkulepped rahvastikupoliitika komisjoni prioriteetsete teemade osas. Otsustatakse järgmise komisjoni koosoleku teema(d) 1. Rahvastikupoliitika komisjoni eesmärk ja töökorralduse arutelu Osalejate lühitutvustus ja ministri sissejuhatus komisjoni ülesannete ja eesmärgi ning seotud valdkondadest (slaidid lisatud).  2. Ülevaade rahvastiku sündmustest ja seisust praegu ning tulevikuvaade – Alis Tammur, Sotsiaalministeerium Alis Tammur tegi ülevaate (slaidid lisatud). 3. Ülevaade perepoliitika prioriteetidest ja võimalustest – Hanna Vseviov, Sotsiaalministeerium Ülesanne on laste kasvatamisel pere toetamine sealhulgas majanduslik toetamine: elatisabi skeemi ja muude perehüvitiste muudatused, fookus lasterikastel. Soovime üle vaadata ka üksikvanemate probleemid sealhulgas toitjakaotuspensioni ülevaatamine. Selle aasta teises pooles tehakse uuring üksikvanemate probleemidest. Töö- ja pereelu ühitamine – järgmisel aastal jõustuvad viimased juba välja töötatud muudatused vanemahüvitise ja vanemapuhkuste skeemis. Neis on märksõna paindlikkus ja paremad võimalused kohustuste jagamisel ema ja isa vahel. Käimas on ka nn isade müksamise projekt, et nad rohkem kasutaksid vanemapuhkust. Lapsehoiu kättesaadavus on ka üks teema – on panustatud, et uued kohad oleksid kättesaadavad, koos HTMga lahendatakse kvaliteedi küsimusi. Lähiaastate fookuses on teenuste arendamisel, sh perelepitusteenuse uuenduste käivitamine järgmise aasta sügisest. Samuti vanemluse toetamine. Lisaks on töös vaimse tervise staap, et toetada lapsi ja noori ja aidata neid teatud eluetappides. Kuna lapsi saadakse hilisemas eas, siis noorte iseseisvumine, et pere loomise toetamine: eluasemepoliitika, kuid on seotud ka tööturu ja hariduse poliitika ning reproduktiivtervisega. Hoolduskoormuse teemad, millega seondub ka vanemaealiste toetamine, pensionitõus jm. 4. Iga ministeeriumi esindaja 5-min sõnavõtt, milline on nende asutuse puutumus rahvastikupoliitikaga ning töös olevate arengukavade seis (Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium) Anneli Otti (KuM): rände teemadel on peamine tegevussuund lõimumine, selleks on koostamisel sidusa Eesti arengukava. Arengukava arutelu loodetakse jätkata sügisel RK-s. Kultuuripoliitika arengukava on ootel; spordipoliitika on kinnitatud – seotud liikumise ja rahva tervisega. Raivo Küüt (SiM): läbi siseturvalisuse arengukava on puutumus rände aspektist; sidusa Eesti arengukavaga seoses rahvastiku arvestuse osas – keskmes rahvastikuregister ja kodanikuühiskond. Plaan on sept-okt erinevate ministeeriumitega arutada, mis võiks rahvastikuregistris olla. Väga hea, et selline komisjon on moodustatud. Marin Mõttus (VäM): ülemaailmne eestlus on teema, mis seob rahvastikupoliitikaga. Suur osa sisserändajatest on tagasitulevad eestlased või eestimaalased. Siiani puudus strateegia, kuid Lätis on diasporaa seadus, ka Soomes on erinevaid tegevusi. Esimene ülesanne ongi sellise strateegia väljatöötamine koostöös partneritega: asumine kodumaale (info jagamine, nõustamine, keelelaagrid); eesti kultuuri ja keele toetamine välismaal, mis loob huvi, et nad tahaksid Eestisse naasta. Selles komisjonis võiks seda strateegiat asendada. Signe Riisalo: kuna Rahandusministeeriumi esindajat täna pole, siis järgmine kord kuulame regionaalpoliitika seisust ülevaadet. 5. Osalevate asutuste (Riigikantselei, Statistikaamet, TLÜ, TÜ) sõnavõtt rahvastikupoliitika teemal tulenevalt oma pädevusvaldkonnast Heleri Reinsalu (Riigikantselei): Eesti 2035 rakendamine ja rahvastiku teemad on selles oluline alusvundament; saame toetada, et rahvastiku teemad oleksid ministeeriumide arengukavades ja programmides ning saame seega toetada SoMi, et teiste arengukavad seda kataksid. Heidy Roosimägi (Statistikaamet): Rahvastiku teemad jagunevad sotsiaal, majandus ja keskkonna valdkondadesse. Proovime olla tugitalaks poliitikavajaduste seires; töötame statistikaprogrammi alusel; uue programmi kooskõlatamine käib praegu; rahvastikupoliitika on valdkonnaülene ja jaguneb erinevate ministeeriumide vahel. See aasta kutsuti riikliku statistika töörühma – valdkondlike statistika vajaduste seire, et neid vajadusi õigeaegselt arutada. Samuti ka vajaduste prioritiseerimine – lähtepunkt on programmis arengukavade näitajate tootmine. Tähtis osa on ka registritega koostöö koordineerimine. Majas töötab eksperimentaalstatistika tiim, kes saab reaalaja andmete peal vajadusel appi tulla. Rände metoodika on olnud valupunktina laual, sellel aastal oleme välisrände metoodika töösse võtnud; selle aasta lõpus toimub rahva ja eluruumide loendus. Mark Gortfelder (TLÜ): Demograafiainstituudis tegeletakse sündimuse, suremuse ja vananemise teemade teadusliku käsitlemisega. Soovime, et komisjon saaks hästi tööle. Tiit Tammaru (TÜ): peamiseks tööks on rände uurimine. Rändel on olnud võtmeroll Eesti rahvastikuprotsessides 150 a – väikese riigi küsimus. Peame seda nii otseselt kui kaudselt arvestama. Rändest protsesside mõttes: põhjuspõhine (õpiränne, tööränne); sisseränne ja kõik lõimumisega seotud teemad; väljaränne; hargmaisus ja teiste riikide vahelised liikumised. Kompleksuse ja dünaamika mõistmiseks on vaja andmetele otsa vaadata: oluline asi on a) longituudsus, mille puhul vaatame mis inimesega aja jooksul toimub nt 2015 Eestisse tulnud inimesed – mis on neist nüüd saanud: palk, elukoht, laste arv jne; b) püsi ja ajutise rände eristamine – lühiajalisi liikumisi on palju, peaksime neid hästi eristama. Praegune rändearvestus ei suuda veel nii hästi eristada ajutist ja püsirännet. Ajutine ränne, mis ei tohiks jõuda püsielanike arvestusse, on praegu ikkagi arvestuses sees. Poliitikate kujundamiseks oleks oluline teada võimalikult kõrge usaldusväärsuse tasemel, mis tegelikult toimub rändega Eestis. 6. Diskussioon ja kokkulepped rahvastikupoliitika komisjoni prioriteetsete teemade osas. Otsustatakse järgmise komisjoni koosoleku teema(d) Signe Riisalo (SoM): rahvastiku teemal on suur avalikkuse ootus, olgu sündimus, ränne või vanemaealiste toimetulek. Praktiline vajadus on sama kõrge kui vaatame prognoose. Kui sisuliseks ja detailseks me läheme? Kas võtame ambitsiooniks vaadata lisaks enda arengukavadele teiste ministeeriumide arengukavasid ja anda soovitusi komisjoni poolt? Rahvastikuteemalised uued, innovaatilised ideed – võiksime olla nende korjaja ja seisukoha võtja. Eelnõud, mis oluliselt puudutavad rahvastikku ja siin oleks vajalik ekspertide hinnang. Kristian Jaani (SiM) – komisjoni vaates võiks keskenduda pikale vaatele. Näiteks mis on saanud 2015 põgenike kriisi ajal saabunutest. Piret Hartmann (KuM): ränne ja kohanemine võiks olla ühtselt vaadeldav. Diasporaa ja selle lisarahastuse aruteluks sobib uue aasta alguseks. Heleri Reinsalu (RK): fokusseeritud teemad; arengukavadele antakse nagunii tagasiside, kuid peaks mõtlema millal? Arvamuse avaldamine peaks olema võimalik koostamise ajal, sest siis on see enam tulemuslik. Rait Kuuse (SoM): HEA koostamisel on partnerite ettepanekud oodatud. Tehakse eraldi arutelud. Koordineeritud pilt uuringutest ja statistikast. Mis on lüngad, mida ei tea. Uuringute teemas on vahel dubleerimist. Võiks olla koordineeritud nimekirja pidamine: mis on põhimõttelised lüngad, mis on töös juba. Mark Gortfelder (TLÜ): ei peaks kõiki arengukavasid vaatama, HEAd võiks vaadata. Andmete teema on oluline. Statistikaprogramm võiks olla teemaks. Samas ka muud andmed, mis ei ole Statistikaameti all. Signe Riisalo (SoM): Peaksime kiiresti reageerima muutuvale ühiskonnale, mitte ainult arengukavade raames. Oleme avatud ka out of box mõtlemisele. Rände ja kohanemise teema arutelu võiks teha. Maailmas on praegu palju arenguid ja muutusi sel teemal. Otsida kuupäeva novembriks, Kristjan Jaani ja Anneli Otti ütlevad, millal valmis on. OTSUSTATI: a) Ministeeriumid, riigiasutused ja ülikoolide esindajad määravad oma kontaktisikud sisulisemaks tööks ja info vahetamiseks. b) Edaspidi kohtumised teemade kaupa – 1 kuni 2 teemat ühel kohtumisel. c) Kohtumised toimuvad kaks korda aastas, kuid võib toimuda ka erakorralisi kokkusaamisi ning kohtumiste vahel jooksev suhtlemine. Kohtumisteks sobivad ajad: august, mil hakkavad eelarveteemad ja teine kord jaanuaris, et olla valmis RES’ks. d) Järgmiste kohtumiste teemadeks on ränne – siia jõudmine ja kohanemine, diasporaa, heaolu arengukava arutelu.  Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni koosolek 2. veebruar 2022 Algus: 15.00-16.30 Juhatas: Signe Riisalo (Sotsiaalministeerium, sotsiaalkaitseminister) Protokollis: Alis Tammur (Sotsiaalministeerium) Osalesid: Tanel Kiik (Sotsiaalministeerium, tervise- ja tööminister); Tiit Terik (Kultuuriministeerium, kultuuriminister); Raivo Küüt (Siseministeerium, rahvastiku toimingute ja kodanikuühikonna asekantsler, ühtlasi siseminister Kristian Jaani ja sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaare asendusliige); Piret Hartman (Kultuuriministeerium, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler); Kaia Sarnet (Rahandusministeerium, regionaalvaldkonna asekantsler); Heleri Reinsalu (Riigikantselei); Erki Kodari (Välisministeerium, juriidilise ja konsulaarküsimuste asekantsler); Heidy Roosimägi (Statistikaamet, Kaie Koskaru-Nelk asendusliige); Tiit Tammaru (Tartu Ülikool), Mark Gortfelder (Tallinna Ülikool); Annika Sepp (Sotsiaalministeerium, tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlichi asendusliige) Puudus: Hanna Vseviov(Sotsiaalministeerium, sotsiaalala asekantsler asendusliige) Külalised: Keit Spiegel (Välisministeerium), Elo Reitalu, Ülle Marksoo, Laura Danilas (Sotsiaalministeerium) Päevakord: 1) Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tervitus 2) Ettekanded: a) Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor ning Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik „Viimase aja rändetrendid ja uussisserändajad“ b) Erki Kodar, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler) „Üleilmne eestlus“ c) Piret Hartman, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler „Uussisserändajatele pakutavad kohanemise ja lõimumise teenused – sihtrühmad ja meetmed. Tagasipöördujate toetamine.“ 3) Diskussioon ettekannete teemal 4) Järgmise kohtumise prioriteetsed teemad ja komisjoni töökorralduse arutelu 1. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tervitus Signe Riisalo (SoM): Esimesel kohtumisel sai lubatud, et novembris toimub erakorraline kohtumine rände teemal. Oli kaks põhjust, miks seda korraldada ei saanud – koroona tõusulaine ja asekantsleri vahetus. Täna teeme alustust rände teemadega. See väärib kindlasti veel arutlust. Lubatud arutelu heaolu arengukava teemal seekord polnud veel võimalik.  2. Ettekanded Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor ning Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik „Viimase aja rändetrendid ja uussisserändajad“ Ränne on Eesti rahvastikku alati oluliselt mõjutanud. Viimastel aastatel saab Eestist rääkida kui sisseränderiigist. Endistest Nõukogude Liidu liikmesriikidest saabuvad selgelt kõrgema haridusega inimesed. Samas enda haridusele vastavat töökohta leida on neil keerulisem. Pooled sisserännanutest elavad endiselt Eestis ka 5 aastat hiljem. Ongi tavapärane, et mida kõrgem rändebarjäär, seda enam tullakse, et jääda. EL-st saabujate haridustase on madalam ja pikaajalisi jääjaid vähem. Teema vajaks põhjalikumat regulaarset käsitlust, kuid probleem on andmetes. Andmete detailsus on oluline ja võiks olla suurem, lisatud longituudne vaade, et saaks hinnata lõimumist erinevate saabujate rühmades (perioodi pikkus, tööturul edenemine, keeleoskus jm hakkama saamine). Kõike seda saab teha olemasolevate andmete pealt, neid rohkem kättesaadavakt tehes. Erki Kodar, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler) „Üleilmne eestlus“ Alates 19. saj on toimunud idasuunaline ja seoses Teise Maailmasõjaga lisandus läänesuunaline liikumine. Kolmas laine taasiseseisvumisest alates on olnud Euroopa Liidu suunas. Praegu on hinnanguliselt umbes 200 000 Eesti päritolu inimest üle maailma. Rahvastikuregistris kõik inimesed välismaal ei kajastu. Terminid, mida kasutada nende kirjeldamiseks võiksid olla: üleilmne eestlus, Eesti kogukond välismaal, diasporaa, rahvuskaaslased. Üleilmse eestluse inkubaator, et hoida sidemeid vanade ja noortega. Tegevuskava 2022-2025. Tähtis on identiteedi hoidmine ja kandmine, suhete hoidmine välismaal elava eestlaskonnaga ja samas ka tagasipöördumise toetamine (sellega tegeleb pigem Kultuuriministeerium). Välismaal elavad eestlased on osa Eesti ühiskonnast. Piret Hartman, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler „Uussisserändajatele pakutavad kohanemise ja lõimumise teenused – sihtrühmad ja meetmed. Tagasipöördujate toetamine.“ Uussisserändajad on inimesed, kes on elanud Eestis kuni 5 aastat. Nii EL kodanikud kui kolmandatest riikidest saabujad. Probleem on, et tullakse siia viisaga ja pidevalt pikendatakse seda, et sisuliselt elatakse siin koos peredega, aga vormiliselt ollakse ajutiselt. On loodud kohanemisprogramm. Rahvusvahelise kaitse saajatest on tööturul enam mitteaktiivsed need, keda suunati siia. Tagasipöördujatele on loodud meetmed, et neid toetada. Pakutakse kogemuskohtumisi. Oluline on aidata nii uussisserännanuid kui tagasipöördujaid tööjõuturule. 3. Diskussioon ettekannete teemal Signe Riisalo (SoM): osalejate ringi tuleks laiendada osadel teemadel, lõimumise valdkonnas näiteks MKM ja HTM. Järgmiseks korraks pakun rääkida töö ja õpirände teemal. Selles valdkonnas on mõningad muudatused kavandamisel. Saaks rääkida meetmetest, mida erinevate ministeeriumite valitsemisalad peaksid tegema. Julgeolekupinged Euroopas peaks ka olema laual järgmisel korral. Võiks kaaluda rääkida mõjudest, millega peame arvestama rände kontekstis. Mõju ka majandusele. Raivo Küüt (SiM): hea oleks vaadata ühes tervikus reeglistikku, milliseid meetmeid kasutatakse juba. Toetab ka MKMi kaasamist selles diskussioonis, riigisiseses paiknemises mängib see olulist rolli. Riigid on peamiselt talentide jahil. Kui kuskil on kriisikolle, siis seal avaneb paratamatult ka rändekolle. Varem peaksime juba suutma rääkida enda vajadustest. See komisjon oleks see, kus teha selliseid otsuseid. Erinevaid valdkonnad koos võiksid esitada tellimuse mille jaoks ja siis otsime võimalusi, kuidas riske maandada. Signe Riisalo (SoM): lisaks kõigele on sotsiaalvaldkonnas ka tööjõupuudus, on vaja 20% töötajaid juurde saada. Taustatööd tuleks teha ka komisjoni kohtumiste vahepeal. Hea oleks, kui Siseministeeriumist aidatakse rände teemat ette valmistada, sest neil on seda kompetentsi rohkem. Raivo Küüt (SiM): Jah, teame, keda on vaja veel kaasata, need diskussioonid osapoolte vahel käivad regulaarselt. Piret Hartmann (KuM): Kui Ukrainas midagi juhtub, siis hakkab 7 miljonit inimest liikuma. Kuidas midagi siis teha. Nende strateegiate läbirääkimine on hea. Raivo Küüt (SiM): Kui see mass hakkab liimuma, siis on meil enne seda juba hea planeerida tegevusi. Tiit Tammaru (TÜ): Andmete poole pealt keskne andmehoidja on Statistikaamet, kuid sealt ei saa andmeid alati välja vaid vajalikul kujul ning seetõttu kasutatakse teisi allikaid. Longituudne aspekt on oluline, kuid esitatakse vaid iga-aastast seisu. Raivo Küüt (SiM): Rändega seotud otsused nagu elamisluba jm dokumenteeritakse ning hoitakse rahvastikuregistris. Praegu ollakse rahvastikuregistris uuendust tegemas – nii tehnoloogiliselt kui muud momendid. Selles osas tehakse koostööd Statistikaametiga. Võiks kaasata ka ülikoole. Piret Hartmann (KuM): Kultuurimisteeriumi poolt on töös rände töölaud koostöös Statistikaametiga. Heidy Roosimägi (Statistikaamet): Igati nõus, et täna on Statistikaametis rohkem andmeid, kui välja paistab. Tänane andmete esitamise kuju, ei ole kõige kasutajasõbralikum. Lähitulevikus võiks jõuda interaktiivsema andmebaasini. Saaks ise vastavalt oma vajadustele alusandmete pealt väljavõtteid teha. Tiit Tammaru (TÜ): Nõus, et andmed on olemas, aga nad ei jõua tarbijani. Standardasjad ei rahulda, kuid muu vajab raha. Näiteks lisaks Eesti sisesele liikumisele mitme elukoha vahel, on ka ELi sisene liikumine – inimesed, kes elavad mitmes kohas korraga. Oleks vaja Euroopa tasandil teada, et elavad inimesed mitmes kohas korraga. Registripõhisel lähenemisel tuleb aru saada, kuidas me jagame neid mobiilseid inimesi. Sellega kaasnevad debatid teenuste ja õiguste kohalt. Raivo Küüt (SiM): Soomega registriga on andmevahetus, ka Läti ja Leeduga, aga tervikpilti EL’s ei ole. RR andmed peegeldavad seda, mida inimesed sinna annavad, kuid nad ei peegelda tegelikku vajadust. Inimene võiks saada ise määratleda erinevaid elukohti ja vastavalt tasemele saada soodustusi. Rahvastikuregistri filosoofia ei ole olnud avalike teenuste pakkuja vaid arvestuse pidaja, järelikult tuleb seda muuta, et ta aitaks ka teenuseid pakkuda. Signe Riisalo (SoM): Praktilised asjad – kohtumist lindistatakse, et teha protokoll. Lindistust ei jagata. Kas võib jagada protokolli? Inimesed noogutavad. Pressiteate jaoks võetakse ühendust ettekande tegijatega. Järgmiseks korraliselt kohtumiseks augustis võiks jätkata rände teemaga. Teema, mis on jäänud varasemast õhku on ülesuremus ja heaolu arengukava tutvustus, need võiks teha erakorralisel kohtumisel kevadel. OTSUSTATI: Ühises diskussioonis otsustati teha erakorraline kohtumine kevadel (märts-aprill) heaolu arengukava ja ülesuremuse teemadest ülevaate andmiseks. Suvelõpus töö ja õpirände teema koos julgeoleku olukorraga (võimalikud riskid). Komisjoni liikmetest panustab Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, kuid kaasama peab ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja teadusministeeriumi. Ministri nõunikud broneerivad kohtumiseks aja ministrite kalendri järgi. Ettepanek, et enne kohtumist saadetaks materjale.  Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni koosolek 11. aprill 2022 Algus: 14.00-16.00 Juhatas: Signe Riisalo (Sotsiaalministeerium, sotsiaalkaitseminister) Protokollis: Alis Tammur (Sotsiaalministeerium) Osalesid: Tanel Kiik (Sotsiaalministeerium, tervise- ja tööminister); Tiit Terik (Kultuuriministeerium, kultuuriminister); Raivo Küüt (Siseministeerium, rahvastiku toimingute ja kodanikuühikonna asekantsler, ühtlasi siseminister Kristian Jaani ja sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaare asendusliige); Piret Hartman (Kultuuriministeerium, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler); Kaia Sarnet (Rahandusministeerium, regionaalvaldkonna asekantsler); Heleri Reinsalu (Riigikantselei); Erki Kodari (Välisministeerium, juriidilise ja konsulaarküsimuste asekantsler); Heidy Roosimägi (Statistikaamet, Kaie Koskaru-Nelk asendusliige); Tiit Tammaru (Tartu Ülikool), Mark Gortfelder (Tallinna Ülikool). Külalised: Egert Belitšev, Maris Mälzer, Mall Leinsalu, Aleksei Baburin, Piret Viiklepp Päevakord: 1) Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tervitus 2) Ettekanded: a) Egert Belitšev, PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal “Ülevaade hädaolukorra lahendamisest” b) Maris Mälzer, SoM strateegilise planeerimise juht „Ülevaade heaolu arengkava 2023- 2030 koostamise protsessist ja selles sisalduvatest rahvastiku teemadest“ c) Mall Leinsalu, TAI juhtivteadur “Esialgsed suremusandmed 2021” • Kuulati ülevaadet poolteist kuud kestnud põgenike vastuvõtmise kulgemisest PPA esindaja poolt. Probleem on peamiselt nii lühiajalise kui pikaajalise majutusega. Tähtis on võimaldada põgenikele juurdepääs haridusele, lastehoiule ja töökohtadele. • Sotsiaalministeeriumi esindaja andis ülevaate Heaolu arengukavast, mõõdikutest, täpsemalt rahvastiku valdkonnast selles ja edasiste tegevuste ajakavast. Tähtis on vaadata arengukavasid koosmõjus teiste arengukavadega. Diskussioonis leiti, et rändega seonduvad ei ole Heaolu arengukavas. Väljaränne, sisserännanute lõimimine ühiskonda, kaasmaalastega kontakti hoidmine ja tagasipöördumise soodustamine on kultuuriministeeriumi haldusalas. Siseministeerium tegeleb rändega siseturvalisuse aspektist. Erinevad ränded on selges koosmõjus ja seda võiks eesmärgistada. See komisjon võiks olla see koht, kus neid eesmärke seada. Ligipääsetavus on samuti läbiv teema kõigis arengukavades. Tervise Arengu Instituudi esindajad rääkisid esialgsetel andmetel 2021 suremuses toimunust. Lisaks Covidile kasvas vereringeelundite haiguste surmade arv. Oodatava eluea langusesse on panustanud kõige enam 30-64 mehed (2019-2020). Naistel kõige enam vanusrühm50-69. 2020-2021 on eluea langusesse panustanud teised vanusrühmad. Kõige enam 60+, kuid vaid üksikud vanusrühmad panustasid kasvu suunas. Haigustest panustas sellesse enam koroona, kuid ka vereringe haigused. Tegemist oli erakorralise kohtumisega, kuna eelmisele kohtumisele ei saanud veel Heaolu arengukava teemat tutvustada ja vahepeal oli alanud sõda Ukrainas. Edasised tegevused said juba eelmisel kohtumisel otsustatud.  Riigikogu Teie 21.08.2023 nr 2-3/15-32, 7- [email protected] 1.2/23-01589-2/ Meie 01.09.2023 nr 1.5-1.1/3127-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 32) Lugupeetud Riigikogu juhatus Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 7-1.2/23-01589 edastan vastused Riigikogu liikme Helir-Valdor Seedri kirjalikule küsimusele rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni kohta (KK 32). 1. Mis ajal on nimetatud komisjon moodustatud ja kes on selle liikmed? Rahvastikupoliitika valitsuskomisjon loomise korraldus on vastu võetud 13. mail 2021. Praegu on kehtivas korraldus koosseis veel eelmise valitsuse aegne, kuid uuele valitsusele ja ministeeriumide ametinimetustele kohandatud koosseis on koostamsel. Vastavalt viimase kohtumise otsustele on plaan ka koosseisu laiendada. Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni koosseis: Esimees: sotsiaalkaitseminister. Liikmed: tervise- ja tööminister, kultuuriminister, siseminister, riigihalduse minister, Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler, Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna juhataja, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler, Riigikantselei esindaja, Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli esindaja, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse esindaja, Statistikaameti esindaja. 2. Mitu korda on komisjon kogunenud ja millistel kuupäevadel? Komisjon on kogunenud neljal korral: esimene kohtumine 16.08.2021, teine kohtumine 2.02.2022, kolmas kohtumine 11.04.2022 ja neljas kohtumine 23.01.2023. 3. Mida on komisjoni koosolekutel arutatud ja milliseid otsuseid on komisjon langetanud? Kohtumiste teemad: Esimene kohtumine 16.08.2021 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2  Rahvastikupoliitika komisjoni eesmärkide tutvustus ja töökorralduse arutelu;  Ülevaade rahvastiku sündmustest ja seisust praegu ning tulevikuvaade – Alis Tammur;  Ülevaade perepoliitika prioriteetidest ja võimalustest – Hanna Vseviov;  Iga ministeeriumi esindaja sõnavõtt, milline on nende asutuse puutumus rahvastikupoliitikaga ning töös olevate arengukavade seis;  Osalevate asutuste sõnavõtt rahvastikupoliitika teemal tulenevalt oma pädevusvaldkonnast;  Diskussioon ja kokkulepped rahvastikupoliitika komisjoni prioriteetsete teemade osas. Otsused:  Ministeeriumid, riigiasutused ja ülikoolide esindajad määravad oma kontaktisikud sisulisemaks tööks ja info vahetamiseks.  Edaspidi kohtumised teemade kaupa – 1 kuni 2 teemat ühel kohtumisel.  Kohtumised toimuvad kaks korda aastas, kuid võib toimuda ka erakorralisi kokkusaamisi ning kohtumiste vahel jooksev suhtlemine. Kohtumisteks sobivad ajad: august, mil hakkavad eelarveteemad ja teine kord jaanuaris, et olla valmis RES’ks.  Järgmiste kohtumiste teemadeks on ränne – siia jõudmine ja kohanemine, diasporaa, heaolu arengukava arutelu.  Kohtumised hakkavad toimuma kaks korda aastas – augustis ja jaanuaris + erakorralised kokkusaamised. Teine kohtumine 2.02.2022  Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor ning Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik „Viimase aja rändetrendid ja uussisserändajad“;  Erki Kodar, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler „Üleilmne eestlus“;  Piret Hartman, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler „Uussisserändajatele pakutavad kohanemise ja lõimumise teenused – sihtrühmad ja meetmed. Tagasipöördujate toetamine.“; Otsused:  Ühises diskussioonis otsustati teha erakorraline kohtumine kevadel (märts-aprill) heaolu arengukava ja ülesuremuse teemadest ülevaate andmiseks.  Suvelõpus töö ja õpirände teema koos julgeoleku olukorraga (võimalikud riskid). Komisjoni liikmetest panustab Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, kuid kaasama peab ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja teadusministeeriumi.  Ministri nõunikud broneerivad kohtumiseks aja ministrite kalendri järgi. Ettepanek, et enne kohtumist saadetaks materjale.  Järgmiseks korraliseks kohtumiseks jäid rände teemade jätkumine: töö- ja õpiränne koos julgeoleku ja võimalike riskidega (SiM). Kolmas kohtumine 11.04.2022  Egert Belitšev, PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal “Ülevaade hädaolukorra lahendamisest”;  Maris Mälzer, SoM strateegilise planeerimise juht „Ülevaade heaolu arengkava 2023- 2030 koostamise protsessist ja selles sisalduvatest rahvastiku teemadest“;  3  Mall Leinsalu, TAI juhtivteadur “Esialgsed suremusandmed 2021”. Neljas kohtumine 23.01.2023  Välismaalaste seaduses 2022. aastal tehtud muudatused õpi ja töörände reguleerimiseks, SiM;  Migratsiooniohtude ülevaade julgeolekuvaatest, KAPO;  Välismaalastele viimase 10 aasta jooksul väljastatud esmaste elamislubade uuringu lähteülesande tutvustus, SiM;  Ukraina sõjapõgenike küsitlusel puudutatud teemade tutvustus ja noppeid tulemustest, Kerly Espenberg RAKE;  Soovituslikud teemad järgmise valitsuse poolt korraldatavatele rahvastikupoliitika valitsuskomisjonide kohtumistele (kõigi ettepanekud oodatud). Kuna oli selle koosseisu viimane kohtumine, siis otsused olid soovituslikud järgmisele koosseisule. Edaspidi võiks tegeleda järgmiste teemadega:  Siseministeeriumil valmib tagasivaateline longituudne elamislubade kasutamise analüüs.  Eluasemepoliitika ja maaelu kujundamisest ülevaade.  MKM esindaja lisamine komisjoni koosseisu.  Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu tulemuste tutvustus.  Sündimuse teema käsitlemine.  Rändetrendidest ja kohanemisest ülevaade. 4. Teadaolevalt on komisjoni eesmärgiks rahvastikupoliitika eesmärkide seadmine. Milliseid rahvastikupoliitika eesmärke on komisjon seadnud? Milliseid tegevusi on nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud ja ellu viidud? Komisjoni ülesanne on koordineerida riigi tegevusi rahvastikupoliitika kujundamisel, mille üheks osaks on rahvastikupoliitika eesmärkide seadmine ja saavutamine riiklike arengukavade väljatöötamisel. Komisjon on koos käinud kaks aastat ja selle aja jooksul arutati seal arengukavadest näiteks heaolu arengukava. Arengukava sündimust puudutavaks mõõdikuks on laste arv naisel 40-eluaastaks. Valdkonnas lapsed ja pered jälgitakse mõõdikuna soovitud ja tegelike laste arvu vahet ning laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra. Eesmärk on, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning et Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Paljugi on selleks juba loodud ja samas püütakse parandada olukorda veelgi. Tööd selles osas ei tee arusaadavalt komisjon ise. Rahvastikus toimuvad muutused aeglaselt, selleks kulub põlvkondi. Seega tuleb panna tähele väiksemaidki muutusi ja seetõttu komisjon erinevatel rahvastikku puudutavatel teemadel end kursis hoiabki 5. Palun mulle väljastada rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni seni toimunud koosolekute protokollid? Koosolekute protokollid on lisatud kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)  4 Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: Rahvastikupoliitika vk protokollid Gerli Baida [email protected]