Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (260 SE)

Vabariigi Valitsus .09.2023 nr 1-1/15-260/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 11. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (260 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Seletuskiri s otsiaalmaksuseaduse § 3 täiendami se seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Õiguskantsler tegi 0 5.05.2023 Riigikogule ettepaneku viia kehtivad seadusesätted põhiseadusega kooskõlla nii, et tööandjal oleks soovi korral võimalik sotsiaalmaksuvabalt maksta rasedale töötajale vabatahtlikku haigushüvitist nagu ülejäänud töötajatele. Kui rase haigestub, siis erinevalt teistest töötajatest ei ole tööandjal võimalik talle kehtiva õiguse alusel sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist maksta. Seega kohtleb kehtiv õigus rasedaid töötajaid teistest töötajatest erinevalt. Nimelt hakkab rasedatele töötajatele haigestumise teisest päevast alates haigushüvitist maksma Tervisekassa. Haigushüvitise suurus on 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust. Tööandja ei saa raseduse ajal haigestunud töötajale lisaks Tervisekassa makstavale haigus hüvitisele haigushüvitist maksta. Kui tööandja maksaks rasedale töötajale haigushüvitist samal ajal Tervisekassa makstava haigus hüvitisega, tuleks tööandjal maksta sellelt tasult sotsiaalmaksu. Lisaks, kui rase saab Tervisekassa haigushüvitisega samal ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kaotab ta õiguse haigus hüvitisele . Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas oma 23.05.2023 toimunud istungil konsensuslikult eelpool nimetatud õiguskantsleri ettepanekut toetada. Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut 0 5.06.2023 toimunud istungil ja Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu õiguskantsleri ettepaneku kohaselt . Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (komisjoni esimees Õnne Pillak [email protected] ) koostöös Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) RT I, 06.07.2023, 92 redaktsiooni. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on anda tööandjale võimalus maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigus hüvitist ning kõrvaldada nii töötajate ebavõrdne kohtlemine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga täiendatakse SMS §-i 3 uute punktidega. Rase töötaja või ametnik saab kehtiva õiguse alusel alates teisest haiguspäevast Tervisekassast haigus hüvitist , mille suurus on 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust . Töötajale, kes ei ole rase, võib tööandja maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise kuni kaheksanda päeva eest kuni 100% eelneva kuue kuu keskmisest töötasust (SMS § 3 p 3). Kuna on tööandjaid, kes soovivad säilitada keskmise töötasu haiguse perioodil ka rasedal, siis on võrdse kohtlemise tagamiseks õiglane vabastada eelkirjeldatud vabatahtlik ja täiendav haigus hüvitis sotsiaalmaksust. Selleks lisatakse SMS §-i 3 uus punkt 3 1 , mis vabastab sotsiaalmaksust tööandja makstava haigushüvitise, mis ei ületa 30% raseda eelneva kuue kuu keskmi se st töötasu st ja mida on makstud alates töövõimetuse teisest päevast kuni kaheksanda päevani. Ülejäänud osa haigushüvitisest ehk 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 12 2 lõige 2 sätestab juhud, kui tööandja ei tohi maksta haigushüvitist, kuid see säte ei kohaldu koostoimes loodava SMS-i sättega. Uus SMS-i säte on tööandja vabatahtliku haigushüvitise säte, mis ei ole seo tud kohustusliku haigushüvitise maksmisega. Samuti ei kohaldu ega ole seo tud RaKS § 60 lõike 1 p unkt 5, sest tegemist ei ole sotsiaalmaksuga maksusta ta va tuluga – uus säte teeb rasedale makstava vabatahtliku haigus hüvitise sotsiaalmaksuvabaks. SMS § 3 punkti 3 1 kohaldatakse TTOS-i reguleerimisalas olevatele isikutele. Eelnõuga lisatakse SMS §-i 3 ka punkt 19, mille alusel vähendatakse raseda füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Selle tulemusel laieneb tööandjatele kehtestatud haigushüvitise sotsiaalmaksusoodustus ka rasedatele FIE- de le. Mahaarvamise suurus on samaväärne raseda töötaja puhul kehtestatud soodustusega ehk 30% eelmise aasta eest tasutud sotsiaalmaksu alusel arvutatud kalendripäeva keskmisest tulust. Täiendav a mahaarvamise õigus tekib alates töövõimetuse teisest päevast. Juhul kui eelmisel aastal FIE sotsiaalmaksu ei tasunud, ei ole võimalik arvestuslikku mahaarvamist rakendada. Tulem võib eelmisel kalendriaastal puududa väga erinevatel põhjustel – eelmisel aastal ei tegutsetud FIE-na, sotsiaalmaksu ei tasutud põhjusel, et miinimumkohustus puudus teise isiku (nt tööandja) makstud sotsiaalmaksu tõttu jms. Mahaarvamise rakendamisel tuleb arvestada SMS § 2 lõikes 5 sätestatuga. Seega arvestusliku mahaarvamise võrra ei saa vähendada FIE puhul kehtivat minimaalset sotsiaalmaksu kohustust. FIE arvestusliku hüvitise arvutamisel võetakse aluseks üksnes FIE-na teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kogu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel hüvitise arvutamine tekitaks võimaluse maksusoodustuse kahekordseks kasutamiseks – tööandja arvestab hüvitise töötajale makstud töötasu alusel (SMS § 3 p 3 1 ) ja kui töötamisega samaaegselt FIE-na tegutsev isik võtaks hüvitise arvutamise aluseks kogu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, sisaldaks see ka tööandja haigushüvitise aluseks olevat töötasu. Mahaarvamise suurus on FIE puhul seotud eelmisel aastal teenitud ja sotsiaalmaksuga maksustatud ettevõtlustuluga. Juhul kui FIE sotsiaalmaksuga maksustatud tulu eelmisel aastal ei teeninud, puudub tal võimalus arvestuslikku haigus hüvitist ettevõtlustulust maha arvata. Kuigi Tervisekassa makstava haigus hüvitise puhul on sätestatud miinimumsumma (töötasu alammäär), mida rakendatakse juhul, kui eelneval aastal tulu puudub, siis kõnealuse maksusoodustuse puhul minimaalset summalist piirmäära ei ole. Tegemist on vabatahtliku täiendava haigus hüvitise ja maksusoodustusega. Summaline alampiir (nt töötasu alammäär) puudub ka tööandja makstava täiendava haigushüvitise puhul (SMS § 3 p 3) , mille suurus arvutatakse eelmise kuue kuu keskmise töötasu alusel ( töölepingu seadus § 29 lg 8). Seda ka juhul, kui palk on töötasu alammäärast väiksem (nt osalise tööaja korral). Olemuslikult sarnane põhimõte rakendub ka FIE puhul ehk maksusoodustuse aluseks oleva arvestusliku haigus hüvitise suurus on ka FIE puhul üheselt seotud varasema sotsiaalmaksuga maksustatava tuluga. Seega nii tööandja täiendava haigus hüvitise kui ka FIE arvestusliku haigus hüvitise arvutamise aluseks võetakse kindlustusjuhtumi tekkimisele vahetult eelnevalt saadud tulude andmed – töötaja puhul sellele eelneva kuue kuu töötasu ja FIE puhul viimase maksustamisperioodi (eelmise kalendriaasta) andmed. Miinimumsummat kummalgi juhul kehtestatud ei ole. H aigush üvitise arvutamisel lähtutakse sel perioodil teenitud tulust – töötaja puhul eelmise kuue kuu töötasust ja FIE puhul eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud ettevõtlustulust. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas E uroopa L iidu sotsiaalkindlustust puudutavate õigusaktidega. 6. Seaduse mõjud Kavandatud muudatustel on eeldatavalt sotsiaalne (sh demograafiline) mõju ja mõju majandusele. Muudatused ei mõjuta riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldus t, riigi regionaalarengut, julgeolekut ja välissuhteid ega elu- ja looduskeskkonda ning sellest lähtuvalt ei ole nendes mõjuvaldkondades mõju olulisust hinnatud. Sotsiaalne (sh demograafiline) mõju Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki töötavaid rasedaid haigushüvitise õigust omavaid isikuid, keda oli Tervisekassa andmetel 2021. aastal ligikaudu 9800, moodustades fertiilses eas naistest 3,5%. Tervisekassa andmetel kasutas 2022. aastal raseduse ajal haigestumi s e või vigastus e korral haigusleht e 2211 naist, moodustades 0,7% teistest haigusleht e kasutanud töötajatest ( 325 162 isikut). Reaalselt puudutab muudatus vaid neid rasedaid, kelle tööandjal on töötajate toetamiseks loodud vabatahtliku haigus hüvitise süsteem , ning rasedaid FIE-sid. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest rasedatele töötajatele luuakse võimalus saada täiendavat haigus hüvitist juhtudel, kus tööandjal on valmidus maksta täiendavat haigus hüvitist sotsiaalmaksu vabalt ulatuses, mis ei ületa 30% töötaja keskmist töötasu. Tööandjatele kehtestatud sotsiaalmaksusoodustus laieneb ka rasedatele FIE-dele. Mõju avaldumise sagedus sihtrühma jaoks on regulaarne, kuid sõltub täpsemalt haiguslehte vajavate rasedate töötajate tööandjate valmisolekust ja võimekusest töötajale täiendavat haigus hüvitist maksta. Kokkuvõttes on muudatusel oluline mõju haigushüvitist saavatele rasedatele . Mõju majandusele Muudatus laiendab sotsiaalmaksuvabastust tööandja poolt vabatahtlikult rasedatele töötajatele makstavale haigushüvitisele , mille puhul tööandja kompenseerib töötajale haigush üvitise ja töötasu vahe summas, mis ei ületa 30% töötaja keskmist töötasu. 2022. aastal oli Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (v.a FIE-d , kes moodustavad 11% kõikidest ettevõtetest) Statistikaameti andmetel 175 683, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Eeldusel, et tööandja otsustab töötajale täiendavat haigus hüvitist maksta, suureneb töötaja sissetulek haigushüvitise perioodi vältel, mis pikas perspektiivis mõjub positiivselt töötaja tervenemise protsessile ja tööhõivele ning vähendab töötaja vajadust majanduslikel kaalutlustel täielikult paranemata tööle naasta . See on iseäranis oluline näiteks nakkushaiguste kontekstis, mis mõjutavad tervet kollektiivi. Eelduse kohaselt mõjub muudatus positiivselt tööandjate motivatsioonile töötajatele täiendavat haigus hüvitist maksta, kuid täiendava haigus hüvitise maksmine töötajale on tööandja valik, mitte kohustus, mistõttu võib mõju ulatust pidada väikseks. Mõju avaldumise sagedus sõltub tööandjate valmisolekust ja võimalusest oma töötajatele täiendavat haigushüvitist maksta ning on regulaarne nende tööandjate jaoks, kes otsustavad seda teha, ja harv või puudulik nende tööandjate jaoks, kes maksavad töötajale täiendavat haigus hüvitist vaid teatud juhtudel või seda ei maksa. Mõjutatud sihtrühm: FIE-d 31.01.2023 seisuga on Tervisekassa andmetel ravikindlustatud FIE-sid 15 411, muudatus puudutab neist potentsiaalselt vaid fertiilses eas naisi, kellel raseduse korral vähendatakse FIE sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Mahaarvamise suurus on samaväärne raseda te töötajate puhul kehtestatud soodustusega ehk 30% eelmise aasta eest FIE poolt tasutud sotsiaalmaksu alusel arvutatud kalendripäeva keskmisest tulust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Sotsiaalmaksuseaduse muudatusega võib väheneda riigile laekuv sotsiaalmaks, kuna muudatusega laieneb sotsiaalmaksuvabastus kõikidele haigushüvitistele, mille puhul tööandja kompenseerib töötajale haigushüvitise ja töötasu vahe summas, mis ei ületa 30% töötaja keskmist töötasu . Samuti laieneb muudatus rasedatele FIE-dele, kellel tekib õigus vähendada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Mahaarvamise suurus on samaväärne raseda te töötajate puhul kehtestatud soodustusega ehk 30% eelmise aasta eest FIE-na tasutud sotsiaalmaksu alusel arvutatud kalendripäeva keskmisest tulust. Samas ei ole võimalik potentsiaalselt vähem laekuvat sotsiaalmaksu suurust välja arvutada, kuna muudatus on tööandjate jaoks vabatahtlik ning ei ole teada, kui paljud tööandjad on valmis töötajale täiendavat haigus hüvitist maksma. Lisaks tööandja valmisolekule peab töötaja viibima ka haigus lehel. Tööandja makstava haigushüvitise puhul mõju sotsiaalmaksu laekumisele ei prognoosita. Seda põhjusel, et tänasel päeval tööandjad tõenäoliselt taolist täiendavat haigushüvitist ei maksa, kuna selle tulemusel kaotaks rase töötaja õiguse saada sama perioodi eest Tervisekassast haigus hüvitist . FIE-dele samasisulise maksusoodustuse kehtestamine vähendab sotsiaalmaksu laekumist. Arvestades sihtgrupi suurust ehk haigestunud rasedaid FIE-sid ja arvestusliku haigushüvitise suurust, on mõju sotsiaalmaksu laekumisele väike. 8. Rakendusaktid Seaduse jõustumisel ei pea rakendusakte muutma. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Algatab Riigikogu sotsiaalkomisjon 09.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Õnne Pillak Sotsiaalkomisjoni esimees EELNÕU Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendami se seadus Sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: ” 3 1 ) ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral makstud hüvitist, mida tööandja maksab töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse tähenduses töötajale, kes on rase, töö- või teenistuskohustuste täitmise vabastuse teise kuni kaheksanda päeva eest lisaks ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 alusel makstavale Tervisekassa haigushüvitisele ja mis ei ületa 30 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud keskmise töötasu suurusest ; ” ; 2) paragrahvi täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: ” 19) majandus- või kutsetegevuse vabastuse iga teise kuni kaheksanda päeva eest arvestatud arvestuslikku hüvitist, mille aluseks on füüsilisest isikust ettevõtjal, kes on rase, tekkinud ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtum, mille korral maksab haigushüvitist ka Tervisekassa ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 alusel , juhul kui arvestuslik hüvitis vastab 30 protsendile füüsilisest isikust ettevõtja eelmise aasta kalendripäeva keskmisele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule, arvestades käesoleva seaduse § 2 lõikes 5 sätestatut. ” . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn , 2023 Algatab Riigikogu sotsiaalkomisjon 09.2023 . (allkirjastatud digitaalselt) Õnne Pillak Sotsiaalkomisjoni esimees Seletuskiri sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Õiguskantsler tegi 05.05.2023 Riigikogule ettepaneku viia kehtivad seadusesätted põhiseadusega kooskõlla nii, et tööandjal oleks soovi korral võimalik sotsiaalmaksuvabalt maksta rasedale töötajale vabatahtlikku haigushüvitist nagu ülejäänud töötajatele.1 Kui rase haigestub, siis erinevalt teistest töötajatest ei ole tööandjal võimalik talle kehtiva õiguse alusel sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist maksta. Seega kohtleb kehtiv õigus rasedaid töötajaid teistest töötajatest erinevalt. Nimelt hakkab rasedatele töötajatele haigestumise teisest päevast alates haigushüvitist maksma Tervisekassa. Haigushüvitise suurus on 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust. Tööandja ei saa raseduse ajal haigestunud töötajale lisaks Tervisekassa makstavale haigushüvitisele haigushüvitist maksta. Kui tööandja maksaks rasedale töötajale haigushüvitist samal ajal Tervisekassa makstava haigushüvitisega, tuleks tööandjal maksta sellelt tasult sotsiaalmaksu. Lisaks, kui rase saab Tervisekassa haigushüvitisega samal ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kaotab ta õiguse haigushüvitisele. Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas oma 23.05.2023 toimunud istungil konsensuslikult eelpool nimetatud õiguskantsleri ettepanekut toetada. Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut 05.06.2023 toimunud istungil ja Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu õiguskantsleri ettepaneku kohaselt. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (komisjoni esimees Õnne Pillak [email protected]) koostöös Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) RT I, 06.07.2023, 92 redaktsiooni. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on anda tööandjale võimalus maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ning kõrvaldada nii töötajate ebavõrdne kohtlemine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga täiendatakse SMS §-i 3 uute punktidega. Rase töötaja või ametnik saab kehtiva õiguse alusel alates teisest haiguspäevast Tervisekassast haigushüvitist, mille suurus on 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust. Töötajale, kes ei ole rase, võib tööandja maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise kuni kaheksanda päeva eest kuni 100% eelneva kuue kuu keskmisest töötasust (SMS § 3 p 3). Kuna on tööandjaid, kes soovivad säilitada keskmise töötasu haiguse perioodil ka rasedal, siis on võrdse kohtlemise tagamiseks õiglane vabastada eelkirjeldatud vabatahtlik ja täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksust. Selleks lisatakse SMS §-i 3 uus punkt 31, mis vabastab sotsiaalmaksust tööandja makstava haigushüvitise, mis ei ületa 30% raseda eelneva kuue kuu 1 Õiguskantsleri ettepanek seaduste kooskõlla viimiseks põhiseadusega 05.05.2023. 1 keskmisest töötasust ja mida on makstud alates töövõimetuse teisest päevast kuni kaheksanda päevani. Ülejäänud osa haigushüvitisest ehk 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 122 lõige 2 sätestab juhud, kui tööandja ei tohi maksta haigushüvitist, kuid see säte ei kohaldu koostoimes loodava SMS-i sättega. Uus SMS-i säte on tööandja vabatahtliku haigushüvitise säte, mis ei ole seotud kohustusliku haigushüvitise maksmisega. Samuti ei kohaldu ega ole seotud RaKS § 60 lõike 1 punkt 5, sest tegemist ei ole sotsiaalmaksuga maksustatava tuluga – uus säte teeb rasedale makstava vabatahtliku haigushüvitise sotsiaalmaksuvabaks. SMS § 3 punkti 31 kohaldatakse TTOS-i reguleerimisalas olevatele isikutele. Eelnõuga lisatakse SMS §-i 3 ka punkt 19, mille alusel vähendatakse raseda füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Selle tulemusel laieneb tööandjatele kehtestatud haigushüvitise sotsiaalmaksusoodustus ka rasedatele FIE-dele. Mahaarvamise suurus on samaväärne raseda töötaja puhul kehtestatud soodustusega ehk 30% eelmise aasta eest tasutud sotsiaalmaksu alusel arvutatud kalendripäeva keskmisest tulust. Täiendava mahaarvamise õigus tekib alates töövõimetuse teisest päevast. Juhul kui eelmisel aastal FIE sotsiaalmaksu ei tasunud, ei ole võimalik arvestuslikku mahaarvamist rakendada. Tulem võib eelmisel kalendriaastal puududa väga erinevatel põhjustel – eelmisel aastal ei tegutsetud FIE-na, sotsiaalmaksu ei tasutud põhjusel, et miinimumkohustus puudus teise isiku (nt tööandja) makstud sotsiaalmaksu tõttu jms. Mahaarvamise rakendamisel tuleb arvestada SMS § 2 lõikes 5 sätestatuga. Seega arvestusliku mahaarvamise võrra ei saa vähendada FIE puhul kehtivat minimaalset sotsiaalmaksu kohustust. FIE arvestusliku hüvitise arvutamisel võetakse aluseks üksnes FIE-na teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kogu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel hüvitise arvutamine tekitaks võimaluse maksusoodustuse kahekordseks kasutamiseks – tööandja arvestab hüvitise töötajale makstud töötasu alusel (SMS § 3 p 31) ja kui töötamisega samaaegselt FIE-na tegutsev isik võtaks hüvitise arvutamise aluseks kogu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, sisaldaks see ka tööandja haigushüvitise aluseks olevat töötasu. Mahaarvamise suurus on FIE puhul seotud eelmisel aastal teenitud ja sotsiaalmaksuga maksustatud ettevõtlustuluga. Juhul kui FIE sotsiaalmaksuga maksustatud tulu eelmisel aastal ei teeninud, puudub tal võimalus arvestuslikku haigushüvitist ettevõtlustulust maha arvata. Kuigi Tervisekassa makstava haigushüvitise puhul on sätestatud miinimumsumma (töötasu alammäär), mida rakendatakse juhul, kui eelneval aastal tulu puudub, siis kõnealuse maksusoodustuse puhul minimaalset summalist piirmäära ei ole. Tegemist on vabatahtliku täiendava haigushüvitise ja maksusoodustusega. Summaline alampiir (nt töötasu alammäär) puudub ka tööandja makstava täiendava haigushüvitise puhul (SMS § 3 p 3), mille suurus arvutatakse eelmise kuue kuu keskmise töötasu alusel (töölepingu seadus § 29 lg 8). Seda ka juhul, kui palk on töötasu alammäärast väiksem (nt osalise tööaja korral). Olemuslikult sarnane põhimõte rakendub ka FIE puhul ehk maksusoodustuse aluseks oleva arvestusliku haigushüvitise suurus on ka FIE puhul üheselt seotud varasema sotsiaalmaksuga maksustatava tuluga. Seega nii tööandja täiendava haigushüvitise kui ka FIE arvestusliku haigushüvitise arvutamise aluseks võetakse kindlustusjuhtumi tekkimisele vahetult eelnevalt saadud tulude andmed – töötaja puhul sellele eelneva kuue kuu töötasu ja FIE puhul viimase maksustamisperioodi 2 (eelmise kalendriaasta) andmed. Miinimumsummat kummalgi juhul kehtestatud ei ole. Haigushüvitise arvutamisel lähtutakse sel perioodil teenitud tulust – töötaja puhul eelmise kuue kuu töötasust ja FIE puhul eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud ettevõtlustulust. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust puudutavate õigusaktidega. 6. Seaduse mõjud Kavandatud muudatustel on eeldatavalt sotsiaalne (sh demograafiline) mõju ja mõju majandusele. Muudatused ei mõjuta riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldust, riigi regionaalarengut, julgeolekut ja välissuhteid ega elu- ja looduskeskkonda ning sellest lähtuvalt ei ole nendes mõjuvaldkondades mõju olulisust hinnatud. Sotsiaalne (sh demograafiline) mõju Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki töötavaid rasedaid haigushüvitise õigust omavaid isikuid, keda oli Tervisekassa andmetel 2021. aastal ligikaudu 9800, moodustades fertiilses eas naistest 3,5%. Tervisekassa andmetel kasutas 2022. aastal raseduse ajal haigestumise või vigastuse korral haiguslehte 2211 naist, moodustades 0,7% teistest haiguslehte kasutanud töötajatest (325 162 isikut). Reaalselt puudutab muudatus vaid neid rasedaid, kelle tööandjal on töötajate toetamiseks loodud vabatahtliku haigushüvitise süsteem, ning rasedaid FIE-sid. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest rasedatele töötajatele luuakse võimalus saada täiendavat haigushüvitist juhtudel, kus tööandjal on valmidus maksta täiendavat haigushüvitist sotsiaalmaksuvabalt ulatuses, mis ei ületa 30% töötaja keskmist töötasu. Tööandjatele kehtestatud sotsiaalmaksusoodustus laieneb ka rasedatele FIE-dele. Mõju avaldumise sagedus sihtrühma jaoks on regulaarne, kuid sõltub täpsemalt haiguslehte vajavate rasedate töötajate tööandjate valmisolekust ja võimekusest töötajale täiendavat haigushüvitist maksta. Kokkuvõttes on muudatusel oluline mõju haigushüvitist saavatele rasedatele. Mõju majandusele Muudatus laiendab sotsiaalmaksuvabastust tööandja poolt vabatahtlikult rasedatele töötajatele makstavale haigushüvitisele, mille puhul tööandja kompenseerib töötajale haigushüvitise ja töötasu vahe summas, mis ei ületa 30% töötaja keskmist töötasu. 2022. aastal oli Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (v.a FIE-d, kes moodustavad 11% kõikidest ettevõtetest) Statistikaameti andmetel 175 683, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Eeldusel, et tööandja otsustab töötajale täiendavat haigushüvitist maksta, suureneb töötaja sissetulek haigushüvitise perioodi vältel, mis pikas perspektiivis mõjub positiivselt töötaja tervenemise protsessile ja tööhõivele ning vähendab töötaja vajadust majanduslikel kaalutlustel täielikult paranemata tööle naasta. See on iseäranis oluline näiteks nakkushaiguste kontekstis, mis mõjutavad tervet kollektiivi. Eelduse kohaselt mõjub muudatus positiivselt tööandjate motivatsioonile töötajatele täiendavat haigushüvitist maksta, kuid täiendava haigushüvitise maksmine töötajale on tööandja valik, mitte kohustus, mistõttu võib mõju ulatust pidada väikseks. Mõju avaldumise sagedus sõltub tööandjate valmisolekust ja võimalusest oma töötajatele täiendavat haigushüvitist maksta ning on regulaarne nende tööandjate jaoks, kes otsustavad seda teha, ja harv või puudulik 3 nende tööandjate jaoks, kes maksavad töötajale täiendavat haigushüvitist vaid teatud juhtudel või seda ei maksa. Mõjutatud sihtrühm: FIE-d 31.01.2023 seisuga on Tervisekassa andmetel ravikindlustatud FIE-sid 15 411, muudatus puudutab neist potentsiaalselt vaid fertiilses eas naisi, kellel raseduse korral vähendatakse FIE sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Mahaarvamise suurus on samaväärne rasedate töötajate puhul kehtestatud soodustusega ehk 30% eelmise aasta eest FIE poolt tasutud sotsiaalmaksu alusel arvutatud kalendripäeva keskmisest tulust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Sotsiaalmaksuseaduse muudatusega võib väheneda riigile laekuv sotsiaalmaks, kuna muudatusega laieneb sotsiaalmaksuvabastus kõikidele haigushüvitistele, mille puhul tööandja kompenseerib töötajale haigushüvitise ja töötasu vahe summas, mis ei ületa 30% töötaja keskmist töötasu. Samuti laieneb muudatus rasedatele FIE-dele, kellel tekib õigus vähendada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Mahaarvamise suurus on samaväärne rasedate töötajate puhul kehtestatud soodustusega ehk 30% eelmise aasta eest FIE-na tasutud sotsiaalmaksu alusel arvutatud kalendripäeva keskmisest tulust. Samas ei ole võimalik potentsiaalselt vähem laekuvat sotsiaalmaksu suurust välja arvutada, kuna muudatus on tööandjate jaoks vabatahtlik ning ei ole teada, kui paljud tööandjad on valmis töötajale täiendavat haigushüvitist maksma. Lisaks tööandja valmisolekule peab töötaja viibima ka haiguslehel. Tööandja makstava haigushüvitise puhul mõju sotsiaalmaksu laekumisele ei prognoosita. Seda põhjusel, et tänasel päeval tööandjad tõenäoliselt taolist täiendavat haigushüvitist ei maksa, kuna selle tulemusel kaotaks rase töötaja õiguse saada sama perioodi eest Tervisekassast haigushüvitist. FIE-dele samasisulise maksusoodustuse kehtestamine vähendab sotsiaalmaksu laekumist. Arvestades sihtgrupi suurust ehk haigestunud rasedaid FIE-sid ja arvestusliku haigushüvitise suurust, on mõju sotsiaalmaksu laekumisele väike. 8. Rakendusaktid Seaduse jõustumisel ei pea rakendusakte muutma. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Algatab Riigikogu sotsiaalkomisjon 09.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Õnne Pillak Sotsiaalkomisjoni esimees 4  EELNÕU Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise seadus Sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: ”31) ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral makstud hüvitist, mida tööandja maksab töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse tähenduses töötajale, kes on rase, töö- või teenistuskohustuste täitmise vabastuse teise kuni kaheksanda päeva eest lisaks ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 alusel makstavale Tervisekassa haigushüvitisele ja mis ei ületa 30 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud keskmise töötasu suurusest;”; 2) paragrahvi täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: ”19) majandus- või kutsetegevuse vabastuse iga teise kuni kaheksanda päeva eest arvestatud arvestuslikku hüvitist, mille aluseks on füüsilisest isikust ettevõtjal, kes on rase, tekkinud ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtum, mille korral maksab haigushüvitist ka Tervisekassa ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 alusel, juhul kui arvestuslik hüvitis vastab 30 protsendile füüsilisest isikust ettevõtja eelmise aasta kalendripäeva keskmisele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule, arvestades käesoleva seaduse § 2 lõikes 5 sätestatut.”. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Riigikogu sotsiaalkomisjon 09.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Õnne Pillak Sotsiaalkomisjoni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 15.09.2023 / 1-1/14-260; Riigikantselei / 15.09.2023 / 2-5/23-01750 Resolutsiooni teema: Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (260 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 28.09.2023 Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada seisukoht. Tähtaeg: 21.09.2023 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 21.09.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 5.10.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 23-1212). Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 15.09.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-1212 - Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (260 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 15.9.2023 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tähtaeg: 28.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d463324f-58ac-482b-a779-8922de186428 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d463324f-58ac-482b-a779-8922de186428?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main