Otsuse edastamine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/23/19-4 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kirsika Lääts Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2023 Tallinnas Sabina Trankmann Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), Tartu Ülikool (volitatud töötleja) Taotluse esitaja [email protected] Sotsiaalministeerium (vastutav töötleja) [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine poliitika kujundamise uuringus „Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis Sotsiaalministeeriumile“ 10.08.2023 taotluse lisades ja 31.08.2023 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus; 2. esitada algandmete hävitamisakt või saata kinnituskiri andmete hävitamise kohta vastavalt taotluse punktidele 7. ja 7.2. hiljemalt 31.12.2024. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete töötlemise eesmärk: ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee andis Eestile 2021. a soovitused praeguses eestkoste süsteemis muudatuste läbiviimiseks eestkostetavate poolt otsuse tegemise toetamisel. See seab Sotsiaalministeeriumile kohustuse arvestada antud soovitustega poliitikakujundamisel, planeerides tegevusi olemasoleva eestkoste süsteemi muutmiseks ning viies läbi selleks vajalikke eeluuringuid. Asendatud otsuse tegemise mudeli asendamise võimalikkust toetatud otsustamise mudeliga Eestis varem analüüsitud ei ole. Uuringu eesmärk on seega välja selgitada Eestis praegu kehtiva eestkostesüsteemi kitsaskohad ning võimalused otsuse tegemist toetava keskkonna Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 kujundamiseks ja rakendamiseks Eestis. Kavandatav uuring on oluliseks sisendiks Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ühisele kavatsusele töötada välja ja rakendada otsuse tegemise toetavaid tegevusi. Uuringu käigus kaardistatakse Eesti praeguse eestkoste süsteemi kitsaskohad (sh olemasolevad õigusaktid ja rahastamine), antakse soovitused nii Eesti eestkostekorralduse esmasteks kiireteks mitteregulatiivseteks muudatusteks (praktika muutmise soovitused) kui Eesti eestkostekorralduse muutmiseks (toetatud otsustamise rakendamiseks) nii praktika kui õigusaktide muutmise tasemel. Töötatakse välja uuringuandmetele baseeruvad ja Eesti õigusruumile sobivad ettepanekud. Antakse hinnang tehtud ettepanekute võimalikule mõjule, arvestades muudatustega seotud erinevaid siht- ja sidusrühmi ning mõjuvaldkondi. Uuringu ülesanneteks on: - uuringu peamistelt sihtrühmadelt info kogumine; - Eesti praeguse eestkoste süsteemi korralduse detailsem analüüsimine; - toetatud otsustamise mudeli rahvusvaheline võrdlus seda rakendavates riikides (5); - kogutud andmete analüüsimine ja nende põhjal ettepanekute tegemine otsuse tegemise toetavate tegevuste kasutuselevõtuks. Uuringu läbiviimiseks on vajalikud kõik selle osad. Kvalitatiivsete meetodite abil saab hinnata probleemi olemust (nt eestkoste seadmist ning teostamist mõjutavad tegurid) ja täpsustada statistiliste probleemide põhjuseid (nt eestkostetavate arvu tõus või KOV eestkostel olevate isikute suhteliselt suur arv). Kvantitatiivsete meetoditega saab anda arvulisi hinnanguid (nt koostada ülevaade eestkostetavate ning eestkostjate kohta). Peame selle uuringu käigus vahetu sihtrühma ehk eestkostjate ning eestkostetavate intervjueerimist väga oluliseks. Uuringu eesmärk on luua eestkostel olevatele inimestele väärikam ning paremini nende õigusi arvestav elukeskkond ning soovime seetõttu koguda nii eestkostjate kui eestkostetavate arvamusi ning kogemusi, et nendega poliitikasoovituste koostamisel arvestada. Isikuandmete vastutav töötleja: Sotsiaalministeerium (registrikood 70001952) Töödeldavate andmete koosseis: Kvalitatiivanalüüs, intervjuud: intervjuude käigus saadud isikuandmed (andmed eestkostjaks või eestkostetavaks olemise kohta). Kvalitatiivanalüüs, kohtutoimikute analüüs: kohtute infosüsteemist viimase 12 kuu jooksul eestkoste määramisel koostatud 50 terviklikku, lõpplahendiga kohtutoimikut 4 maakohtu tööpiirkonnast, seega 12 või 13 kohtutoimikut igast maakohtust, juhuvaliku alusel. Sotsiaalkindlustusameti andmekogust SKAIS1 palutakse ülevaatliku statistikana järgmist infot: 1. eestkostel olevate inimeste arv ja muutused; 2. eestkostjate, sh füüsiliste isikute, juriidiliste isikute ja kohalike omavalitsuste arv eestkostjana ja muutused; 3. eestkostel olevate inimeste statistilised, isikustamata puudeandmed. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: Isikud, kes on kohtumäärusega määratud täisealise isiku eestkostjaks ehk füüsilistest isikutest eestkostjad: 10 inimest, kontaktandmed saame isiklikke kontakte kasutades; eestkostetavad, 5- 10 inimest, kontaktandmed saame isiklikke kontakte kasutades. Isikud, kellele on viimase 12 kuu jooksul kohtumäärusega määratud eestkoste: 50 isikut. 2 (5) Isikuandmete allikad: - Sotsiaalkindlustusameti andmekogu SKAIS1 (täisealiste eestkostetavate statistilised, isikustamata puudeandmed); - Kohtute infosüsteem (eestkoste määramisel koostatud kohtutoimikud). Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei Taotleja kinnituste kohaselt: 1) Intervjuu andmisest huvitatud füüsilisest isikust eestkostjate kontaktandmed (nimi, telefoninumber, e-posti aadress) saame lumepallimeetodit kasutades – teavitame uuringu läbiviimisest sobivates sotsiaalmeedia gruppides ning kutsume inimesi intervjuudes osalema. Samuti palume kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatel jagada infot meie uuringu ning intervjuu andmise võimaluse kohta eestkostjatele, kellega nad tööalaselt suhtlevad. 2) Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. 3) Iga maakohtu kohtutoimikutest võetakse juhuvaliku alusel 12 või 13 terviklikku kohtutoimikut (kokku 50 kohtutoimikut) ning analüüsitakse nende põhjal eestkoste määramise protsessi. Juhuvaliku teevad õiguseksperdid, kellele on selleks antud kohtute infosüsteemis vaatlejaõigus. Juhuvalik tehakse, võttes iga kümnenda kohtutoimiku toimikute nimekirjast. 4) Kohtute infosüsteemis tehakse õigusekspertidele piiratud perioodiks vaatlejaõigused, mida kasutatakse justiitsministeeriumi sisevõrgust. Vaatleja tegevus kohtute infosüsteemis on tagasiulatuvalt kontrollitav ja kõige väiksema halduskoormusega. 5) Sotsiaalministeeriumile edastatakse uuringu tulem, uuringu algandmeid säilitatakse Tartu Ülikooli serveris ning need kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist ehk hiljemalt 3 kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024. Täiendavad selgitused uuringu läbiviimise kohta on esitatud uuringu läbiviija (Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), Tartu Ülikool) poolt 31.08.2023 esitatud taotluses. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsusega. Uuringu taotluses on märgitud, et iga maakohtu kohtutoimikutest võetakse juhuvaliku alusel 12 või 13 terviklikku kohtutoimikut ning analüüsitakse nende põhjal eestkoste määramise protsessi. Juhuvaliku teevad õiguseksperdid, kellele on selleks antud kohtute infosüsteemis vaatlejaõigus. Juhuvalik tehakse, võttes iga kümnenda kohtutoimiku toimikute nimekirjast. Uuringu taotlejal tuleb tagada, et kohtute infosüsteemis avatakse ja analüüsitakse vaid juhuvalikusse langenud 50 kohtutoimikut ning ülejäänud kohtutoimikute sisuga ei tutvuta. 3 (5) Uuringu taotluses on märgitud, et kohtute infosüsteemis tehakse õigusekspertidele piiratud perioodiks vaatlejaõigused, mida kasutatakse justiitsministeeriumi sisevõrgust. Vaatleja tegevus kohtute infosüsteemis on tagasiulatuvalt kontrollitav ja kõige väiksema halduskoormusega. Uuringu taotlejal tuleb tagada, et õiguseksperdid, kellele tehakse piiratud perioodiks kohtute infosüsteemi vaatlejaõigused, ei talleta ega edasta kohtutoimikuid infosüsteemist välja. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave on lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud. Läbipaistvuse põhimõtte täitmiseks tuleb isikuandmete töötlejal esitada andmesubjektile IKÜM artiklites 12 – 14 sätestatud teave. Olete taotluses öelnud, et üldine uuringust teavitamine toimub Sotsiaalministeeriumi veebilehel, millele samuti uuringus osalejate tähelepanu juhitakse. Teavituse avaldamisel palun jälgida, et selles teavituses oleks muuhulgas esitatud kogu teave, mida IKÜM nõuab. Osa uuringust toimub nõusoleku alusel. Juhin Teie tähelepanu andmesubjektilt võetava nõusoleku nõuetele. Eristada tuleb uuringus osalemise nõusolekut ja andmekaitselist nõusolekut. Andmekaitsealane nõusolek peab vastama IKÜM-i artikkel 7 nõuetele. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning antud aktiivses vormis (artikkel 4 p 11 ja pp 32). IKÜM artikkel 7 kohustab andmetöötlejat teavitama enne nõusoleku võtmist ka õigusest seda igal ajal tagasi võtta. Uuringu taotluse punktis 8 on kirjas, et Andmesubjekti teavitatakse intervjuu läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-mailis) uuringu tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest. Vajadusel selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse alusel Andmekaitse inspektsiooni loa selleks vajalike isikuandmete pärimiseks registritest ja töötlemiseks, jms). Selgitame, et inspektsioon kooskõlastab taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus, mitte ei anna luba isikuandmete pärimiseks registritest. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus on nö lisakaitsemeede. Juhime tähelepanu, et uuringu nõusoleku vormis on märgitud, et allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis kolm aastat alates uuringu lõpust ehk kuni novembrini 2026. See vastuolus taotluses toodud isikuandmete säilitamise tähtajaga, milleks on 3 kuud pärast uuringu lõppu ehk veebruar 2024. Palume uuringu nõusoleku vorm viia vastavusse taotluses toodud isikuandmete säilitamise tähtajaga (s.o veebruar 2024). Uuringu nõusoleku vormis on kirjas, et inimeste kontaktandmed intervjuude läbiviimiseks on Tartu Ülikool saanud Rahvastikuregistrist Andmekaitse Inspektsiooni loal. Vastavalt 31.08.2023 taotluses toodule, on loobutud Rahvastikuregistri andmepäringust, seega tuleb seda osa nõusoleku vormist muuta. Samuti nagu eelnevalt selgitatud, siis ei anna inspektsioon luba registrist andmete saamiseks, vaid kooskõlastab andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemise uuringus. Sellest lähtudes parandada nõusoleku vormi. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 10.08.2023 ja 31.08.2023 inspektsioonile esitatud taotluses ja selle lisades. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega 4 (5) (allkirjastatud digitaalselt) Kirsika Lääts jurist peadirektori volitusel 5 (5)