Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 22/04/2022  EUROOPA LIIDU KOHUS 20/04/22 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1220552.6 ES Eelotsuse asi C-113/22 TGSS (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de Galicia - Hispaania) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG  -2- Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“. Miroslav Aleksejev Üksuse juhataja Vastuvõtmise kuupäev : 22/04/2022  Kokkuvõte C-113/22 - 1 Kohtuasi C-113/22 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 17. veebruar 2022 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de Galicia (Galicia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania) Eelotsusetaotluse kuupäev: 2. veebruar 2022 Apellandid: DX Instituto Nacional de la Seguridad Social (riiklik sotsiaalkindlustusamet, INSS) Vastustaja: Tesorería General de la Seguridad Social (sotsiaalkindlustuskassa) Põhikohtuasja ese Invaliidsuspension – Emaduse pensionilisa – Määramine meestele Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus Tõlgendamise eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 267 – Sooline diskrimineerimine – Direktiivi 79/7/EMÜ artiklid 4–6 – Niisugust diskrimineerimist tuvastav Euroopa Kohtu otsus – Diskrimineerimist säilitav riigi halduspraktika – Kohtuliku tuvastamise jõustumiskuupäev – Kahjuhüvitise maksmine ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-113/22 Eelotsuse küsimused 1. Kas korraldusasutuse praktika, mis on sätestatud riikliku sotsiaalkindlustusameti (INSS) korralduse ja õigusabi peadirektoraadi 31. jaanuari 2020. aasta haldusjuhises 1/2020, süstemaatiliselt keelduda vaidlusaluse pensionilisa maksmisest meestele ja sundida neid seda nõudma kohtu korras, nagu kaebajat käesolevas kohtuasjas, tuleb vastavalt nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivile 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas, pidada selle direktiivi haldusnormide rikkumiseks, mis erineb õigusnormi rikkumisest, mis tuvastati Euroopa Liidu Kohtu 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsuses WA (C-450/2018), nii et see haldusnormide rikkumine iseenesest kujutab endast soolist diskrimineerimist, arvestades et selle direktiivi artikli 4 kohaselt on võrdse kohtlemise põhimõte määratletud nii, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, ning et vastavalt selle artiklile 5 võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate õigus- ja haldusnormide tühistamine? 2. Kas eelmisele küsimusele antud vastusest lähtuvalt ja arvestades direktiivi 79/7 (eelkõige selle artiklit 6 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid seoses liidu õiguse eiramise õiguslike tagajärgedega), tuleb pensionilisa kohtulikult tunnustamise jõustumise kuupäevaks pidada taotluse kuupäeva (tagasiulatuvalt kolm kuud) või peab see jõustumiskuupäev olema tagasiulatuv kuni kuupäevani, millal tehti ja avaldati Euroopa Kohtu otsus WA, või kuupäevani, millal leidis aset selle invaliidsuspensioni aluseks olev asjaolu, mille juurde vaidlusalust pensionilisa taotletakse? 3. Kas eelmistele küsimustele antud vastust ja kohaldatavat direktiivi (eelkõige selle artiklit 6 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid seoses liidu õiguse rikkumise õiguslike tagajärgedega) arvestades tuleb määrata hüvitis kahju hüvitamiseks ja millel on hoiatav mõju, kuna leitakse, et see, kui jõustumiskuupäevaks määratakse pensionilisa kohtuliku tunnustamise kuupäev, seda kahju ei kata, ning igal juhul, kas töökohtus ja selles sotsiaalkolleegiumis tekkinud kohtukulude ja advokaaditasude summa tuleb ühe hüvitamisele kuuluva kuluartiklina kahjuhüvitise sisse arvata? Viidatud liidu õigusnormid – Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas, artiklid 4–6. – Euroopa Kohtu 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsus WA (C-450/18, EU:C:2019:1075). 2  INSS Viidatud liikmeriigi õigusnormid – Põhiseadus, artikkel 14 (võrdõiguslikkuse põhimõte). – 22. märtsi 2007. aasta konstitutsiooniline seadus 3/2007 naiste ja meeste tegeliku võrdsuse kohta (Ley Orgánica 3/2007, de 22 de marzo, para la igualdad efectiva de mujeres y hombres). Artikkel 10: „Sellised toimingud […], mis kujutavad endast soolist diskrimineerimist või põhjustavad seda, on algusest peale tühised ning nende alusel tekib vastutus tegeliku, tõhusa ja tekitatud kahjuga proportsionaalse heastamise või hüvitamise korra alusel ning vajaduse korral diskrimineerimist ennetava tõhusa ja hoiatava sanktsioonide korra alusel.“ – Kuninga 30. oktoobri 2015. aasta seadusandlik dekreet 8/2015, millega võetakse vastu sotsiaalkindlustuse üldseaduse konsolideeritud tekst (Real Decreto Legislativo 8/2015 por el que se aprueba el texto refundido de la Ley General de la Seguridad Social) (põhikohtuasjale ratione temporis kohaldatav redaktsioon): Artikkel 53: „1. Hüvitise saamise õigus aegub viie aasta jooksul alates päevast, mis järgneb päevale, millal asjaomase hüvitise maksmise aluseks olev asjaolu aset leidis, ilma et see piiraks käesolevas seaduses sätestatud erandite kohaldamist, ning selle tunnustamise õigusmõju algab kolm kuud enne taotluse esitamise kuupäeva. […]“ Artikkel 60: „1. Pensionilisa on õigus saada demograafilise panuse eest sotsiaalkindlustussüsteemi naistel, kellel on bioloogilised või lapsendatud lapsed ja kellele makstakse sotsiaalkindlustussüsteemi mis tahes skeemi alusel sissemakselist vanadus- või lesepensioni või töövõimetoetust […]“. – 10. oktoobri 2011. aasta töökohtute seadus 36/2011 (Ley 36/2011 reguladora de la jurisdicción social). Põhikohtuasja asjaolude ja menetluse kokkuvõte 1 DX-ile, kellel on kaks last, määrati alates 10. novembrist 2018 invaliidsuspension. 2 Euroopa Kohus tegi 12. detsembril 2019 otsuse kohtuasjas WA (C-450/18, EU:C:2019:1075; edaspidi „kohtuotsus WA“), milles ta tuvastas, et „[n]õukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis näevad ette naistele õiguse pensionilisale, kui neil on vähemalt kaks bioloogilist või adopteeritud last ja nad saavad riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist osamakselist püsiva töövõimetuse pensioni, samas kui meestel, kes on samasuguses olukorras, sellisele pensionilisale õigust ei ole“. 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-113/22 3 Selle kohtuotsuse tulemusel avaldas riikliku sotsiaalkindlustusameti (INSS) korralduse ja õigusabi peadirektoraat 31. jaanuari 2020. aasta haldusjuhise 1/2020, kus on märgitud: „kuni seadusemuudatuseni, mis on vajalik TRLGSS-i artikli 60 kohandamiseks Euroopa Kohtu otsusega, kehtestatakse […] järgmised selle korraldusasutuse toimimise juhised: 1. TRLGSS-i artiklis 60 ette nähtud pensionilisa vanadus-, lese- või invaliidsuspensionide puhul on seni, kuni nimetatud artikli vastavat seadusemuudatust ei ole tehtud, õigus saada ainult naistel, kes vastavad selles artiklis sätestatud nõuetele, nagu seni. 2. Lõige 1 ei piira loogiliselt kohustust täita jõustunud kohtuotsuseid, mille on teinud kohus, kes määrab nimetatud pensionilisa meestele […]“. 4 DX esitas 10. novembril 2020 LGSS artikli 60 alusel emaduse pensionilisa taotluse. See taotlus jäeti 17. novembri 2020. aasta haldusotsusega rahuldamata. 5 DX esitas selle haldusotsuse peale kaebuse Juzgado de lo Social n.º 2 de Vigole (Vigo töökohus nr 2), kes tunnistas 15. veebruari 2021. aasta otsusega tema õigust pensionilisa saada. Pensionilisa saamise õiguse tunnustamiseks viitas kohus kohtuotsusele WA. Kohus täpsustas, et määratud pensionilisa saamise õigus jõustub alates 10. augustist 2020 (st kolm kuud enne 10. novembri 2020. aasta taotlust vastavalt riigisisestele õigusnormidele). Samas leidis kohus, et DX-ile ei tule maksta hüvitist, kuna tegemist on seadusest tuleneva diskrimineerimisega. 6 Nii DX kui ka INSS esitasid selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tribunal Superior de Justicia de Galiciale (Galicia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Põhikohtuasja poolte peamised argumendid 7 DX väidab, et kuna INSS ei maksa pensionilisa meestele, siis paneb ta toime soolise diskrimineerimise, seda enam, et pärast kohtuotsust WA otsustas ta endiselt maksta pensionilisa ainult naistele ja sundida mehi seda taotlema kohtu kaudu. Direktiivi 79/7/EMÜ kohaselt on tegemist rikkumisega, mis kujutab endast soolist diskrimineerimist, mis erineb nimetatud kohtuotsuses tuvastatud rikkumisest. Seega nõuab ta, et talle makstaks emaduse pensionilisa alates talle invaliidsuspensioni määramise kuupäevast, sest kui ta oleks naine, siis oleks teda tema õigusest juba teavitatud, samuti hüvitist diskrimineerimiskeelu rikkumise eest, mis oleks nii heastav kui ka hoiatav. 8 INSS vaidleb DX-i nõuetele vastu, kuna ta leiab, et tema tegevus on kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega. Ta on haldusasutus, kellel puudub seadus- või määrusandlik pädevus direktiivi 79/7/EMÜ ülevõtmiseks. Kohtuotsuses WA ei ole tunnustatud meeste õigust emaduse pensionilisale, vaid tuvastatakse lihtsalt, et TRLGSS-i artikkel 60 on võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus, mille tõttu tuleb vastavalt direktiivi 79/7 artiklile 5 see õigusnorm kehtetuks tunnistada, kuid mitte tingimata tunnistada meeste õigust pensionilisale. 4  INSS Eelotsusetaotluse põhjenduse kokkuvõte Esimene eelotsuse küsimus 9 Selles kohtuasjas tekkinud peamine kahtlus, millest sõltub vastus kahele järgnevale küsimusele, on see, kas INSS-i praktikat, mis on ette nähtud pärast kohtuotsust WA kehtestatud haldusjuhises 1/2020, st endiselt keelduda meestele vaidlusaluse pensionilisa maksmisest ja sundida neid seda nõudma kohtus, tuleb vastavalt direktiivile 79/7/EMÜ pidada selle direktiivi haldusnormide rikkumiseks, mis erineb selles kohtuotsuses tuvastatud õigusnormide rikkumisest, st haldusnormide rikkumiseks, mis iseenesest kujutab endast soolist diskrimineerimist, mis on vastuolus nimetatud direktiivi artiklitega 4 ja 5. 10 Esimeses kohtuastmes Juzgado de lo Social n.º 2 de Vigo (Vigo töökohus nr 2) tehtud kohtuotsuses leiti, et tegemist on üksnes õigusnormide rikkumisega. Seevastu eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tegemist on õigusnormide rikkumisest erineva haldusnormide rikkumisega, mis võib mõjutada pensionilisa saamise õiguse jõustumise kuupäeva (teine eelotsuse küsimus) ja DX-ile võimalikku hüvitise määramist (kolmas eelotsuse küsimus). Teine eelotsuse küsimus 11 Kui asuda seisukohale, et tegemist on rangelt õigusnormi rikkumisega, siis oleks Juzgado de lo Social n° 2 de Vigo (Vigo töökohus nr 2) kohtuotsuses antud lahendus pensionilisa majandusliku mõju kuupäeva küsimusele (s.o taotluse kuupäevast kolm kuud tagasiulatuvalt) riigisiseste õigusnormidega kooskõlas. 12 Seevastu juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist on haldusnormide rikkumisega, mis on piisavalt oluline selleks, et seda eristada õigusnormide rikkumisest, siis tekib küsimus, kas lahendus peab olema sama või kas see nõuab vastupidi (direktiivi 79/7 artikliga 6 tagatud võrdsuse tõhusa kohtuliku kaitse õiguse alusel) pensionilisa majandusliku mõju kohaldamist tagasiulatuvalt alates kuupäevast, millal tehti kohtuotsus WA (12. detsember 2019), või kuupäevast, millal see avaldati (17. veebruar 2020), või invaliidsuspensioni aluseks oleva asjaolu aset leidmise kuupäevast. 13 Seda võiks põhjendada kahte moodi. 14 Ühelt poolt võiks asuda seisukohale, et kolmekuuline tagasiulatuv tähtaeg, arvestades selle lühikest ajalist ulatust võrreldes riigisiseses õiguses ette nähtud pikemate aegumistähtaegadega (viis aastat invaliidsuspensioni puhul), on vastuolus tõhususe põhimõttega, kuna see muudab liidu õiguse rikkumise peale kaebuse esitamise keerulisemaks, nii et riigisiseste aegumisnormide (käesolevas asjas viis aastat) kohaldamisel võiks majanduslikku mõju kohaldada tagasiulatuvalt alates pensioni aluseks oleva asjaolu kuupäevast. 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-113/22 15 Teiselt poolt võiks asuda seisukohale, et õigusrikkumine ei piirdu sellega, et DX-ile keelduti hüvitist maksmast, vaid et alates kohtuotsuse WA kuupäevast kuni kuninga seadusandliku dekreedi 3/2021 jõustumiseni (mis kiideti heaks TRLGSS-i artikli 60 selle kohtuotsusega kooskõlastamiseks, kuid mis ei ole käesoleval juhul ratione temporis veel kohaldatav) on kõik halduskorras meeste esitatud kaebused rahuldamata jäetud, sundides neid kohtusse pöörduma. Neid ei ole ka teavitatud nende õigustest ega võimaldatud tunnustada nende õigusi, mis neil oleks nimetatud kohtuotsuse õigesti kohaldamise korral, mis on vastuolus asjaoluga, et kuninga seadusandlikku dekreeti 3/2021 on pärast selle vastuvõtmist selle sama pensionilisa osas omal algatusel mitu korda läbi vaadatud. Seega, kui asuda seisukohale, et haldusnormide rikkumine tekkis haldusjuhises 1/2020 kehtestatud halduspraktikast, siis peaks pensionilisa saamise õigus jõustuma alates Euroopa Kohtu selle kohtuotsuse kuupäevast (tuleks täpsemalt selgitada, kas see peaks olema kohtuotsuse tegemise või selle avaldamise kuupäev). Kolmas eelotsuse küsimus 16 Esimeses kohtuastmes Juzgado de lo Social n.º 2 de Vigo (Vigo töökohus nr 2) tehtud kohtuotsuses jäeti DX-i hüvitisenõue rahuldamata. Kohus leidis, et hüvitamisele kuuluvat kahju soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rikkumise tõttu ei ole tekkinud, kuna ei olnud toime pandud rikkumist, mis läheks kaugemale pelgalt normatiivsest rikkumisest. 17 Kui aga peaks tuvastatama, et tegemist on haldusnormide rikkumisega, mis on eristatav õigusnormide rikkumisest, siis oleks hüvitisenõude lõplik allikas liidu õigus (kui ülevõtmise eeskirjadest ei tulene teisiti). See tekitab mitmeid kahtlusi seoses õigusega direktiivi 79/7/EMÜ artiklis 6 tagatud võrdsuse tõhusale kohtulikule kaitsele. 18 Esiteks, kui asuda seisukohale, et vaidlusaluse pensionilisa õigusmõju kuupäev peab olema vähemalt kohtuotsuse WA kuupäev, siis tuleb kindlaks teha, kas liidu õiguse halduslik rikkumine on juba täielikult hüvitatud või tuleb vastupidi määrata täiendav hüvitis, mis heastaks tõendatud varalise ja mittevaralise kahju ning millel oleks sellele rikkumisele hoiatav mõju. 19 Teiseks tuleb igal juhul kindlaks teha, kas liidu õigusnormide tõhususe tagamiseks tuleks esimese ja teise astme kohtukulud ja advokaaditasud kuluartiklina hüvitise sisse arvata. Viimasega seoses tuleks täpsustada, et riigisisese õiguse kohaselt ei saa kohtukulusid ja tasusid INSS-ilt kunagi välja mõista, kuna Hispaania tööõigusmenetlus on kõigi menetlusosaliste jaoks tasuta. Ainult erandjuhul, kui määratakse sanktsioon LRJS-i artikli 97 lõikes 3 osutatud pahausksuse või pahatahtlikkuse eest, mõistetakse lisaks sanktsioonile välja kohtukulud ja tasud, kuid seda üksnes juhul, kui kohtuasja kaotanud pool on ettevõtja, nii et INSS-ile võiks määrata sanktsiooni pahauskselt või pahatahtlikult toimimise eest, kuid isegi sel erandjuhul ei oleks ta kohustatud tasuma kohtukulusid ja tasusid. 6 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 14.09.2023 15:28 Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]> Teema: C-113/22 Adressaadid: [email protected], [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2022/166-3 Kohtuasja number: C-113/22 Staadium: Määrus(ed), otsus Märksõnad: meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte; pension; pensionilisa laste eest; sooline diskrimineerimine; sotsiaalkindlustus Õiguslikud vormid: direktiiv 79/7/EMÜ Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=6538 EL õiguse büroo Välisministeerium