Eelnõu kooskõlastamine

Pr Riina Sikkut Teie 22.08.2023 nr 1.2-2/110-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 12.09.2023 nr 1.5-1/17413-1 Eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Täname võimaluse eest avaldada arvamust sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ muutmise seaduse eelnõu kohta. Tervisekassal on määruse eelnõu kohta alljärgnevad märkused ja muudatusettepanekud. 1. Tervisekassa muudatusettepanekud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ §-ide 2, 3 ja 5 osas 1) Tervisekassa teeb ettepaneku muuta määruse § 2 lõiget 21 ning sõnastada see järgmiselt: „(21) Retsept kirjutatakse välja elektroonilisel kujul (edaspidi elektrooniline retsept) või erandolukorras paberkandjale (edaspidi paberretsept), kui retseptikeskust ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel kasutada või isik vajab retsepti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis.“. Ettepanekuga viiakse määruse sõnastus kooskõlla ravimiseaduse § 81 lõikes 7 ja sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ § 5 lõikes 1 sätestatuga. Retsepti peaks eelkõige välja kirjutama elektroonilisel kujul, kuid teatud erandlikel juhtudel võib see endiselt olla ka paberil, näiteks, kui retseptikeskus pole objektiivsetel põhjustel kättesaadav või kui isik vajab retsepti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis. 2) Teeme ettepaneku muuta määruse §-i 3 ning sõnastada see järgmiselt: „§ 3. Retseptide liigid, vorminõuded ja kehtivus (1) Retseptide liigid on tavaline ja narkootilise ravimi retsept. (2) Tavaline retsept saab olla ühe-, kahe-, kolme- või kuuekordne. Ühekordne retsept on kehtiv 60 päeva, kahekordne retsept 120 päeva, kolmekordne retsept 180 päeva ja kuuekordne retsept 360 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega. (3) Narkootilise ravimi retsept on kehtiv 30 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega. (4) Paberretsept ravimi ühekordseks väljastamiseks on originaalsuuruses mõõdus 127×158 mm. Trükitud rohelisel paberil rohelise värviga, ühekordne. Vasakus ülanurgas plangi nime all on täht (kasutatakse ladina keele tähestikku; igal retseptiplankide seerial oma täht alates ladina tähestiku viimasest tähest – Z, Y, X, ...; viimane kasutatav täht on D) ja punast värvi seitsmekohaline number. Vasakus servas on 80-mm vahega köiteaugud. Plangi servades on turvajoonis. (5) Korduv paberretsept on originaalsuuruses mõõdus 127 × 158 mm, kuueleheline. Trükitud rohelisele isekopeeruvale paberile rohelise värviga. Vasakus ülanurgas plangi nime all on täht (esimesel eksemplaril E, teisel F, kolmandal G, neljandal H, viiendal I ja kuuendal J) ja punast värvi seitsmekohaline number (kõikidel eksemplaridel ühesugune). Vasakus servas on 80-mm vahega köiteaugud. Plangi servades on turvajoonis. Retsept liimitakse ülevalt.“. Kehtivas määruses on retseptiliigi mõistet käsitletud Tervisekassa hinnangul ekslikult. Retseptiliik viitab sellele, kas väljastatakse retsept tavalistele ravimitele või narkootilistele ravimitele. Retsepti kordsuse mõiste see-eest määrab ära mitmekordse retseptiga on tegemist. Ettepaneku kohaselt ei ole korduvretsept eraldi retsepti liik, vaid tavalise retsepti kordus. Lõike 1 kohaselt on kahte liiki retsepte – kas tavaline või narkootilise ravimi retsept. Tavaline retsept saab olla nii elektrooniline kui ka erandjuhtudel paberretsept. Lõikes 2 on toodud tavalise retsepti kordused ja nende kehtivused. Tavalised retseptid saavad olla ühe, kahe-, kolme- või kuuekordsed. Ühtlasi teeb Tervisekassa ettepaneku asendada eelnõu punktis 9 toodud korduvretsepti maksimaalse kehtivuse 330 päeva 360 päevaga, kuivõrd kui ühekordne retsept kehtib 60 päeva, kahekordne 120 päeva ja kolmekordne 180 päeva, siis ühetaolisuse tagamiseks peaks Tervisekassa hinnangul kuuekordne retsept kehtima 360 päeva. Lõikes 3 toodud narkootilise ravimi retsepti kehtivus jääb samaks. Eelnõu kohaselt ei väljastata narkootiliste ravimite korral enam paberretsepte, mistõttu puudub vajadus vorminõuete kirjeldamiseks. Lõigetes 4 ja 5 täpsustatakse, et nõuded kohalduvad paberretseptide korral. 3) Teeme ettepaneku muuta määruse § 5 lõiget 2 ning sõnastada see järgmiselt: „(2) Paberretsepte võib vormistada ainult nummerdatud retseptiplankidele, mille vorm on toodud määruse lisades 1 ja 2. Paberretsept täidetakse loetavas käekirjas, kasutades mittekustuvat kirjutusvahendit, või prinditakse.“. Eelnõus toodud muudatusettepaneku kohaselt ei vormistata paberretsepte enam narkootiliste ainete korral, kuivõrd neid võib välja kirjutada ainult elektrooniliselt. Seetõttu on Tervisekassa hinnangul asjakohane viidata ainult lisadele 1 ja 2. 2. Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete väljakirjutamine 1) Eelnõu kohaselt, kui isikule on vaja bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit välja kirjutada lisa 4 punktis 3 sätestatud kogusest suuremas koguses või kuni kolmeks kuuks, võivad perearst ja psühhiaater raviskeemi kooskõlastamiseks kasutada e-konsultatsiooni. Teeme ettepaneku täiendada suuremas koguses bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete väljakirjutamise tingimusi nii, et ravimit väljakirjutaval arstil oleks võimalik e- konsultatsiooni kasutada nii raviskeemi koostamiseks kui ka nõu küsimiseks. Nõu küsimise kaudu on võimalik ravimit väljakirjutaval arstil konsulteerida ka ilma raviskeemi koostamata. Ühtlasi palume seletuskirja sõnastust muuta selliselt, et ravimit väljakirjutaval arstil (mitte ainult perearstil) on võimalus pöörduda e-konsultatsiooni vormis teise eriarsti poole. 2) Seletuskirja kohaselt pöördub ravimit väljakirjutav perearst e-konsultatsiooni vormis psühhiaatri poole. Tervisekassa teeb ettepaneku muuta seletuskirja toodud lause sõnastust selliselt, et ravimit väljakirjutaval perearstil tekib võimalus pöörduda e-konsultatsiooni vormis teise eriarsti poole, kuid see ei ole kohustus. Hetkel toodud seletuskirja sõnastus võib jätta eksliku mulje, et see on mõeldud kohustusena. 3) Teeme ettepaneku muuta seletuskirjas toodud lauset „Viidatud määrust muudetakse osapoolte kokkuleppe alusel alates 2024. aasta 1. jaanuarist.“ järgmiselt: „Viidatud määrusesse lisatakse uus lisa 64 ja muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse 15.06.2023 nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ paragrahvi 10 lõiget 27 ning lisatakse nimekirja bensodiasepiinide ja muude sarnaste ainete e-konsultatsiooni teenus.“. 4) Teeme ettepaneku seletuskirjast ära jätta lause „Samuti on vaja muuta e-konsultatsiooni võimalusi tervise infosüsteemis luues uue e-konsultatsiooni liigi (ravimi väljakirjutamine).“. Nagu eelmises punktis kirjeldatud, siis ei tehta uut e-konsultatsiooni liiki, vaid antud teenus lisatakse Tervisekassa tervishoiuteenuse loetellu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Laane juhatuse esimees Aigi Vebernimi] koostaja [tel nr] [Koostaja [e-post] [email protected]