dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
VäikehangeAvalik

Lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs

Sotsiaalministeerium · 29. september 2023
Viit
2-2.2/2254-1
Registreeritud
29. september 2023
Dokumendi liik
Väikehange
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2
Vastutaja
Helen Alton (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎Lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs.pdf625 KB
  • 📎Lisa 2 Tehniline kirjeldus.pdf583 KB
  • 📎Lisa 3. Töövõtulepingu projekt.pdf352 KB

Sisu (failidest)

VÄIKEOST „Lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. HINNAPÄRING 1. ÜLDINFO Sotsiaalministeerium 1.1 Hankija andmed Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik 1.2 Hanke eest vastutav isik Helen Alton, telefon: 59123200, e-post: [email protected] Eesti kohalike omavalitsuste ja välisriikide lastekaitsetöös kasutatavate juhtumikorralduse metoodikate, sh võrgustikutöö 1.3 Hanke objekti korralduse analüüs ning ettepanekud sobivate mudelite kohta, mida lühikirjeldus ja eesmärk Eestis riikliku mudelina kasutusele võtta ja/või olemasolevasse süsteemi integreerida. 1.4 Hankelepingu Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või rahastamisallikas programmiga: ESF grant kood 1T10-SF21-04791LASTE Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses 1.5 Isikuandmete töötlemine ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut 2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED Uuringu ülesandeks (vt lisa 2) on koguda praktilist teavet Eesti kohalike omavalitsuste lastekaitsetöös kasutatavate juhtumikorralduse metoodikate, mudelite ja sekkumiste sh võrgustikutöö korralduse kohta (edaspidi: lastekaitsetöö mudelid), sh kaardistades valdkondade ülesed koostöövormid ja analüüsides erisusi sihtgruppide põhiselt 1. Lisaks tuleb uuringuga leida vastused hankija poolt esitatud küsimustele välisriigis juba toimivate mudelite kohta ning lõpptulemusena esitada põhjendatud ettepanekud koos riskide ja 2.1 Hanke objekti kirjeldus nende maandamisvõimalustega mudeli(te) kohta, mida Eestis riikliku mudelina kasutusele võtta ja/või piloteerida ja/või olemasolevasse süsteemi integreerida (koos ajakava ja võimalike kulude ülevaatega). Mudelite analüüsi teostamisel on soovitav kasutada laste heaolu reformi väljatöötamiskavatsuse dokumenti2, Civitta lastekaitse juhtumikorralduse analüüsi lõpparuannet 3, teisi Eestis ja rahvusvaheliselt läbiviidud uuringuid ja analüüse ning erialakirjandust. Pakkuja võib omalt poolt lisategevusi või materjale pakkuda. Leping täidetakse kolmes etapis. 2.2 Tähtaeg ja/või ajakava Täpne ajakava on toodud lisas 2 (tehniline kirjeldus). Lisa 1. Pakkumuse vorm; Lisa 2. Tehniline kirjeldus; Lisa 2.1. 2.3 Pakkumuse lisad Kriteeriumid mudelite kirjeldamiseks ning võrdlemiseks; Lisa 3. Töövõtulepingu eritingimused. - Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: 2.4 Lepingutingimused https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. - Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 3). Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile 2.5 Samaväärsus vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides 1 erivajadusega lapsed, vägivalda kogenud lapsed, käitumisprobleemidega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed/noored, sotsiaalsete ja vanemlike oskuste arendamist vajavad pered vms. 2 Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks – EIS (valitsus.ee) 3 Vt: Lastekaitsetöö kaasajastamine (calameo.com). (vaadatud 07.09.2023) 1 ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 3. TÄIENDAV INFO - Pakkujal peab töö tegemiseks moodustama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget. Pakkuja meeskonna kõikidel liikmetel peab olema kõrgharidus ja eelnev praktiline või akadeemiline kokkupuude sotsiaalvaldkonnas, soovitavalt sotsiaal- või lastekaitsetöö juhtumikorralduse ja selle ülesehitusega. - Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt kaks liiget, kel on 3.1 Pakkujale ja varasem kogemus analoogsete uuringute või analüüside pakkumusele läbiviimisel, sh vähemalt kahel haakuval teemal uurimistöö kehtestatavad nõuded juhtimise/analüüsimise kogemus (autorlusega tulemuses) viimase 3-aasta jooksul4, sh uurimistööd võivad olla erinevatel liikmetel kattuvad. Uurimisrühma võib kuuluda enam kui kaks liiget. Kõigi meekonnaliikmete osas tuleb pakkumuses esitada tööjaotus põhjendatult ja seotuna liikme pädevuste ja kogemustega. 4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE - Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 4.1 Selgitused tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. - Pakkumuses esitab pakkuja: o Täidetud pakkumuse vormi (lisa 1, lisatud pakkumuskutsele); o Töö kirjelduse lähtudes väikeostu tehnilises kirjelduses (Lisa 2 ja lisa 2.1) toodud tingimustest; o Töö teostamise kava peamiste uurimisülesannete lõikes, sh analüüsi meetodite kirjeldus ja valiku põhjendus, analüüsitavate mudelite valiku alused, tegevuste ajakava nädala täpsusega; o Meeskonnaliikmete CV-d viidetega viimasel 3 aastal tehtud temaatilistele uurimistöödele. - Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.2 Pakkumuse - Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates vormistamine ja pakkumuste esitamise tähtpäevast. esitamine - Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 17.10.2023 kell 17.00. - Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. - Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. - Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. - Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise 4.3 Pakkumuste avamine kohta protokolli ei koostata. 4 Kui inimene on olnud vanemapuhkusel, pikemal haiguslehel või ajateenistuses vms, siis hindame vastavalt pikemat ajaperioodi. 2 - Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 4.4 Pakkumuse vastavus - Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi. - Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab väikeostule seatud nõudeid. - Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. - Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet 4.5 Pakkujaga läbirääkimiste diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pidamine pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. - Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. - Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. - Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. - Edukaks tunnistatakse käesolevas dokumendis kirjeldatud hindamiskriteeriumide alusel suurima punktide arvu saanud pakkumus, mis sai vähemalt 50 punkti. Võrdsete punktidega taotluse korral tunnistatakse edukaks pakkumus, mis on saanud 4.6 Pakkumuste hindamine rohkem punkte 1. hindamiskriteeriumi (mudelite analüüsi teostamise kava) eest. Kui ka selle hindamiskriteeriumi alusel said pakkumused võrdse arvu punkte, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt punkte saanud pakkumuste esitajatel liisuheitmise juures viibida. - Kui parim pakkumus saab hindamisel vähem kui 50 punkti, on hankijal õigus kuulutada väikeostu konkurss luhtunuks. Pakkumuse maksimaalne punktide arv on 100 punkti. Hankija hindab pakkumusi kahe alljärgneva alakriteeriumi abil: 1. Mudelite analüüsi teostamise kava – kuni 60 punkti - Mudelite analüüsi teostamise kava on põhjalikult läbi mõeldud ja uurimisülesannete lõikes on ammendavalt kirjeldatud analüüsi sisu, töömeetodeid koos nende valiku põhjendustega, analüüsitavate mudelite valiku aluseid ning tegevuste ajakava – 60 punkti. - Mudelite analüüsi teostamise kava ei sisalda uurimisülesannete lõikes kõiki eelmainitud komponente või on mõne komponendi kirjeldus või põhjendused puudulikud või 4.7 Hindamiskriteeriumid on ebaselgelt esitatud ja jäävad tellijale osati arusaamatuks– 30 punkti. - Mudelite analüüsi teostamise kava ei sisalda uurimisülesannete lõikes kõiki eelmainitud komponente või on mõne komponendi kirjeldus või põhjendused sedavõrd puudulikud ja ebaselged, et hankija hinnangul võivad uurimistöö eesmärgid jääda täitmata – 5 punkti. 2. Pakkumuse maksumus, eurodes, km-ta – kuni 40 punkti - Soodsaima hinnaga pakkumus saab 40 punkti. - Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem, kasutades järgmist valemit: madalaim hind / 3 konkreetse pakkumuse hind x 40. Saadud tulemus ümardatakse kuni kahe komakohani. - Hankija hindab pakkumuse vormil esitatud pakkumuse koguhinda ilma KM-ta. - Hankijal on õigus hankemenetluse käigus küsida pakkujalt tõendeid esitatud asjaolude ja andmete kinnitamiseks või kontakteeruda tõendite leidmiseks sobilike isikute ja/või asutustega või tööandjaga, et vajadusel täpsustada töökogemust. - Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise 4.8 Pakkuja teavitamine kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu hankija otsustest ja sõlmimisest. lepingu sõlmimine - Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. 4 Lisa 1 väikeostule Pakkumuse vorm 2-2.2/2254-1 Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku Ühiku KOKKU KOKKU (eurot, hind arv (eurot, km-ta) km-ga) I uurimisülesanne II uurimisülesanne III uurimisülesanne Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 5 Lisa 2 väikeostule Tehniline kirjeldus Uurimisprojekti andmed Uuringu pealkiri „Lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs“ Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane)  Trinidad Wiseman OÜ (2023). Muutumatu diagnoosiga lapsele tugiteenuste proaktiivse pakkumise analüüs“. Tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalkindlustusamet.1  Civitta (2022). Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs.2  Civitta (2022). Analüüs lastekaitsetöö ning lastega töötavate spetsialistide baasõppe kohta laste heaolu tagamiseks, väärkohtlemise märkamiseks ja abivajavast lapsest teavitamiseks. 3  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) rahuloluküsitlus (2020).4  Vaga, T-B. (2020). „Lastekaitsetööga kokku puutunud laste ja lähedaste vaade lastekaitsetööle Eestis“5.  Sotsiaalministeerium (2017). Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine.6  Haap Consulting, Tallinna Ülikool CIRIC (2022). Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid (erinevad uuringuraportid) 7 Teema seotus asjakohaste riiklike tegevuskavade, valdkondlike arengukavade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides toodud eesmärkide saavutamisega Lähiaastatel on eesmärk uuendada Eesti lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi. Lastekaitsekorralduse uuendamine on seatud eesmärgiks Heaolu arengukavas 2023- 2030 (Vabariigi Valitsus kinnitas 23.02.2023) ning planeeritud on struktuurvahendid valdkondade ülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamiseks ja käivitamiseks, tööprotsesside digitaliseerimiseks ja andmevahetuse parandamiseks. Laste heaolu paremaks tagamiseks valmis 2023.a lastekaitsekorralduse täiendamise eelnõu väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsus ja sellega taotletavad eesmärgid kuuluvad ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi8. Probleemi või olukorra kirjeldus Eesti lastekaitsesüsteemi keskmes on kohaliku omavalitsuse üksused (KOVid), kelle rolliks on lastekaitseseadusest (LasteKS) § 17 tulenevalt ennetada ja vähendada lapsi ohustavaid riske ning hinnata abivajavast ja/või hädaohus olevast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust, sh pakkuda abi ja heaolu tagavaid meetmeid. Lastekaitsetöö korraldamine ja praktika on KOViti aga varieeruva tasemega, sest puudub üleriigiline ühtne ja struktureeritud lähenemine juhtumikorralduseks ning lapse heaolu ja teda ümbritseva olukorra hindamiseks. Lapse ja pere vajaduste kaardistamine 1 Vt: Muutumatu seisundi diagnoosi alusel lapse abivajaduse määramise ja tugiteenuste proaktiivse pakkumise analüüs.pdf (mkm.ee) (vaadatud 07.09.2023). 2 Vt: Lastekaitsetöö kaasajastamine (calameo.com). (vaadatud 07.09.2023). 3 https://sm.ee/media/2671/download 4 Vt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaalteenused/Sotsiaalteenuste_ja_- toetuste_andmeregister_STAR/star_rahulolukusitlus.pdf (vaadatud 03.12.2021). 5 Vt: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/68024/vaga_tuuli_ma_2020.pdf?sequence=1&isAllowed=y (vaadatud 03.12.2021). 6 https://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/kohaliku_tasandi_lastekaitsetoo_tulemusli kkuse_suurendamine_ja_jatkusuutlik_arendamine.pdf 7 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/laste-ja-noortega-tootavale- spetsialistile/klat#uuring-riskilaste-oi 8 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm ning abivajaduse hindamine sõltub palju konkreetse spetsialisti pädevusest, sh tema teadlikkusest, aktiivsusest ja oskusest kasutada sobivaid hindamisinstrumente. Lisaks ei toeta lastekaitsetöös kasutatavad IT-lahendused täna piisavalt lastekaitsetöötajate ja võrgustikuliikmete tööprotsesse lapse ja tema perekonna abivajaduse hindamisel ning abimeetmete pakkumisel. Sageli on erinevatel ametiasutustel olulist infot, ent puudulik andmevahetus, ebaselge vastutus ja rollid ei taga tõhusat koostööd spetsialistide vahel. Muuhulgas puuduvad vajalikud tööriistad ja ühtsed alused abistamisprotsessi algatamise ja lõpetamise osas. Lähtudes eeltoodust on uuringu üheks ülesandeks koguda praktilist teavet Eesti kohalike omavalitsuste lastekaitsetöös kasutatavate juhtumikorralduse metoodikate, mudelite ja sekkumiste sh võrgustikutöö korralduse kohta (edaspidi: lastekaitsetöö mudelid), sh kaardistades valdkondade ülesed koostöövormid ja tuues välja võimalikud sihtgruppide põhised lähenemised ja erisused (nt erivajadusega lapsed, vägivalda kogenud lapsed, käitumisprobleemidega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed/noored, sotsiaalsete ja vanemlike oskuste arendamist vajavad pered vms). Samuti tuleb analüüsida arenenud demokraatlikes riikides toimivad juhtumikorralduse mudeleid ning lõpptulemusena esitada põhjendatud ettepanekud koos riskide ja nende maandamisvõimalustega mudeli(te) kohta, mida Eestis riikliku mudelina kasutusele võtta ja/või piloteerida ja/või olemasolevasse süsteemi integreerida (koos ajakava ja võimalike kulude ülevaatega). Projekti orienteeriv tegevus- ja ajakava Hanke objektiks on lastekaitse juhtumikorralduse metoodikate, mudelite ja sekkumiste võrdlev analüüs (edaspidi: mudelite analüüs), mis sisaldab kolme uurimisülesannet: 1. ülevaade Eesti kohaliku omavalitsuse üksustes kasutusel olevatest mudelitest lastekaitsetöö tegemisel, sh valdkondade ülestest koostöövormidest; ülevaade peab kajastama võimalikke sihtrühmade põhiseid lähenemisi ja erisusi (edaspidi: I uurimisülesanne); 2. võrdlev analüüs arenenud demokraatlikes riikides kasutusel olevatest lastekaitse juhtumikorralduse mudelitest ning nende sobivusest rakendamiseks Eestis, seejuures nõutav on käsitleda ka Signs of Safety9 ja Solution Based Casework 10 metoodikaid (edaspidi: II uurimisülesanne); 3. eelnevate etappide tulemustele tuginedes Eestile sobivaks hinnatud mudelite üleriigilise jätkusuutliku rakendamise võimaluste, riskide ja kulude võrdlev analüüs ning rakendamise soovituslik tegevus- ja ajakava (edaspidi: III uurimisülesanne). I uurimisülesande puhul on nõutav käsitleda muuhulgas alljärgnevate mudelite praktilist kogemust: Lapse heaolu kolmnurk ja Lapse heaolu hindamise käsiraamat, Pere Lahendusring, Avatud dialoog, Ringist välja, Noortegarantii tugisüsteem (NGTS). KOVide hõivatus uuringus peab olema vähemalt 85% (s.o 67 KOVi), sh Tallinna (vähemalt 2-3 linnaosa), Tartu, Narva ja Pärnu linnad. I ja II uurimisülesande puhul tuleb mudelite kirjeldamisel ning võrdlemisel lähtuda lisas 2.1 toodud kriteeriumidest. III uurimisülesande puhul tuleb läbi viia II uurimisülesande tulemuste põhjal hankija ja teostaja koostöös välja valitud kuni 3 mudeli rakendamise võrdlev analüüs, lähtudes vähemalt lisas 2.1 toodud kriteeriumidest. Kõigi uurimisülesannete kirjeldavad ja analüütilised tulemused tuleb esitada lõppraportis kokkuvõtvalt, sh III etapi analüüsi tulemustena tuleb esitada põhjendatud ettepanekud koos riskide ja nende maandamisvõimalustega mudeli(te) kohta, mida Eestis riikliku mudelina kasutusele võtta ja/või piloteerida ja/või olemasolevasse süsteemi integreerida ning millises ajakavas ja kuluga see võimalik oleks. Tegevuskava pakub pakkuja lähtuvalt oma metoodilisest nägemusest ja tööde teostamise protsessist, sh tuleb kõigi uurimisülesannete lõikes esitada pakkujal aja- ja tegevuskava, mis arvestab hankija poolt sätestatud üldist ajaraami. Aja- ja tegevuskavva võib liita täiendavaid tegevusi, mida hankija pole osanud ette näha. Kavas tuleb ära märkida olulisemad koosolekud hankijaga ning nende kohtumiste 9 https://www.signsofsafety.net/what-is-sofs/ 10 https://www.solutionbasedcasework.com/ eesmärk, samuti vajadusel muud ootused tellija poolsele tagasisidemele ja nende eesmärk. Kava põhjalikkust ja läbipaistvust võetakse arvesse pakkumiste hindamisel. Alljärgnevalt on toodud uuringu orienteeriv ajakava, millest lähtuda täpsema ajakava esitamisel (nädalate arvestus alates lepingu sõlmimisest): - I ja II uurimisülesande tulemuste (I vaheraporti) esitamine ja tutvustamine hankijale hiljemalt 13. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Esimene tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja väljamakse, mis on 40% projekti eelarvest. - III uurimisülesande tulemuste (II vaheraporti) esitamine ja tutvustamine hankijale hiljemalt 23. nädalal pärast lepingu sõlmimist. - Uuringu täiendatud ja keeletoimetatud lõppraporti esitamine hankijale 26. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Lõppraport hõlmab viimistletud, vajadusel hankijaga kokkuleppel täiendatud vaheraporteid, ning sellele lisaks sissejuhatust, kokkuvõtet ning bibliograafiat. Teine tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja teine väljamakse, mis on 50% projekti eelarvest. - Uuringu tulemuste avalik tutvustamine eraldi nii hankijale kui ka avalikkusele töö teostaja poolt 3 nädala jooksul pärast lõppraporti esitamist (või kokkuleppel ja hankija soovil hiljem). Esitluse toimumise aeg lepitakse hankijaga eraldi kokku. Uuringu tulemuste avalik tutvustamine võetakse vastu aktiga, pärast mida toimub kolmas väljamakse, mis on 10% projekti eelarvest. Lisa 2.1 väikeostule Kriteeriumid mudelite kirjeldamiseks ning võrdlemiseks Mudelite kirjeldamisel ja võrdlemisel tuleks lähtuda vähemalt järgmistest kriteeriumidest11: UURIMISÜLESANNE I UURIMISÜLESANNE II UURIMISÜLESANNE III Eestis kasutatavate mudelite Välisriikide mudelite võrdleva III uurimisülesande puhul tuleb läbi ülevaates tuleb jälgida vähemalt analüüsi puhul tuleb lähtuda viia II uurimisülesande tulemuste järgmiseid kriteeriumeid: vähemalt järgmistest põhjal hankija ja teostaja koostöös kriteeriumidest: välja valitud kuni 3 mudeli Eestis rakendatavuse analüüs, lähtudes vähemalt järgmistest kriteeriumidest: Mudeli üldkirjeldus (mudeli sama x väljatöötaja/ omanik (sh Eestis valdaja), loogika ja üldine spetsiifika, käivitumine ja rakendamine jne. Mudeli teadus- ja tõenduspõhisus. sama x Mudeli rakendamise valdkond/ sama x valdkonnad ja sihtrühmade ülesus / erisus. Käsitletud juhtumikorralduse sama Sisend eelmistest + Eestisse protsessi terviklikkus alates rakendatavuse hinnang abivajavast lapsest teate saamisest juhtumikorralduse protsessile ning juhtumikorralduse alustamisest tervikuna või ainult mõnes etapis. kuni vajaliku abi ja teenuste pakkumiseni ning juhtumi lahendamise või lõpetamiseni. Hinnang mudeli lapse- ja sama Sisend eelmistest + Eestisse perekesksusele (nii lapse kui rakendatavuse hinnang. vanema/pere kaasamine, ärakuulamine, suhtlemine, usaldussuhte loomine jms). Hinnang, kuidas mudeli toetab selle sama Sisend eelmistest + Eestisse rakendajaid (lastekaitsetöötajad, rakendatavuse hinnang. võrgustikuliikmed) protsessis, otsuste tegemises ja supervisioonis. Hinnang, kuidas mudel toetab selle sama Sisend eelmistest + Eestisse rakendajaid sh lastekaitse rakendatavuse hinnang. 11 Kriteeriumite osas võib tööde teostaja ja tellija kokku leppida täiendusi ja muudatusi (pakkumises tuleb arvestada vähemalt nimetatud kriteeriumitega ja pakkuja võib neid täiendada põhjendatult ka juba pakkumises) organisatsioonilist ülesehitust ja juhtimistasandite kaasatust. Mudelis sisalduvad sama Sisend eelmistest + Eestisse hindamisvahendid, standardid ja rakendatavuse hinnang. muud tööriistad. Mudeli rakendamise Hinnang võimalusele integreerida õppevõimalused ja -viisid (eelkõige mudeli-rakendamise ja kasutusõpe Eestis või ka mujal, kui Eesti Mudeli rakendamise Eestis sotsiaal- ja lastekaitsetöö lastekaitsetöötajad seda on õppevõimalused ja -viisid baasväljaõppesse. praktiseerinud). Hinnang mudeli kasulikkusele ja sama Sisend eelmistest + Eestisse vajalikkusele (mudeli plussid). rakendatavuse hinnang (st millised positiivsed aspektid võivad hinnanguliselt võimenduda mudeli Eestisse toomisel). Hinnang mudeli puudustele ja sama Sisend eelmistest + Eestisse riskidele (miinused). rakendatavuse riskide ja nende maandamiste hinnang (st milliseid negatiivseid aspekte või riske võib ilmneda mudel Eestisse toomisel ja kuidas neid maandada saab). Mudeli rakendamise monitoorimine, Mudeli rakendamise monitoorimine, Sisend eelmistest + Eestisse tõhususe praktiline hindamine ja tõhususe praktiline hindamine ja rakendatavuse hinnang. järjepidev mudeli parendamine järjepidev mudeli parendamine (mudeli rakendamise (mudeli rakendamise mõõtevahendid ja lastekaitsetöö mõõtevahendid ja lastekaitsetöö kvaliteedi või tulemuslikkuse kvaliteedi või tulemuslikkuse hindamine). hindamine). Mudeli kasutamine x juhtumikorralduse mudelina teistes riikides, sh Eesti lähiriikides, ning sealse rakendamise ulatus (üleriigiline või regionaalne/kohalik tasand). Teistes riikides viimasel 5 aastal Sisend eelmisest + Eestisse läbi viidud mudeli mõju või rakendatavuse kirjeldav hinnang tulemuslikkuse hindamiste (milliseid monitoorimisi, mõju ja kokkuvõtted ja viited. tulemuslikkuse hindamisi oleks asjakohane (millise intervalliga) Eestis läbi viia mudeli rakendamisel. Üldine sobivushinnang Eestis Detailsem sobivushinnang Eestis rakendamiseks, sh rakendamise rakendamiseks, sh rakendamise paindlikkus ja kohaliku konteksti paindlikkus ja kohaliku konteksti arvestamine ning sobivus Eestis arvestamine ning sobivus Eestis juba kasutusel olevate juba kasutusel olevate hindamisvahendite ja hindamisvahendite ja juhtumikorralduse meetodite juhtumikorralduse meetodite kontekstis. kontekstis. Rakendatavus (sh kohandatavus) Mudeli rakendatavus (sh ka täisealiste juhtumikorraldusele kohandatavus) ka täisealiste (riikides, kus mudelit kasutatakse). juhtumikorraldusele Eestis. Mudeli Eestis rakendatavus: rakendatavuse ulatus ja üleriikliku jätkusuutliku rakendamise võimaluste hindamine sh mudeli kasutamine sõltumatult välisekspertidest, võimalikud litsentsitasud jms. Mudeli õiguste omanike, esindajate ja/või teiste rakendajate poolt pakutav toe ja nõustamise võimalused rakendamiseks Eestis; Soovituslik tegevus- ja ajakava mudeli üleriigiliseks rakendamiseks Eestis ja selle hinnanguline maksumus (vastavalt tegevuskava etappidele). TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-2.2/2254-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt Eesti kohalike omavalitsuste ja välisriikide lastekaitsetöös kasutatavate juhtumikorralduse metoodikate, sh võrgustikutöö korralduse analüüsi teostamine ning ettepanekute tegemine sobivate mudelite kohta, mida Eestis riikliku mudelina kasutusele võtta ja/või olemasolevasse süsteemi integreerida (edaspidi „tööd“). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 30.03.2024. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel kolmes etapis vastavalt pakkumuses esitatud tööde etappide kaupa, mis teostatakse kokku lepitud ajakava kohaselt. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Helen Alton, tel 59123200, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - [lepingu objekti kirjeldus]; 6.2. Lisa 2 - [muud vajalikud lisad]. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] LISA 1 TÖÖVÕTULEPINGULE NR 2-2.2/2254-1 Lepingu objekti kirjeldus Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel