Piiriülese tervishoiuteenuse määruse ja töövõimetuslehe vormistamise määruse muutmine

Sotsiaalministri 17. jaanuari 2014. a määruse nr 6 „Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise kord“ ning tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse kahte Tervisekassa tegevust puudutavat määrust. Tulevikus saavad inimesed võimaluse esitada piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlust elektrooniliselt (täna vaid posti teel või klienditeeninduses kohapeal). Samuti parandatakse töövõimetuslehe vormistamise määruses olevaid valesid sõnastusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ettevalmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg ([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Tervisekassa töövõimetushüvitiste teenusejuht Lea Kalda ([email protected]) ning õigus- ja teabehalduse osakonna jurist Kristiina Aavik ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse järgmisi määruseid: 1) sotsiaalministri 17. jaanuari 2014. a määrus nr 6 „Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise kord“ RT I, 23.05.2023, 29; 2) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ RT I, 23.05.2023, 54. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise korda. Seni on piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotluse esitamine toimunud kas posti teel või Tervisekassa klienditeenindusbüroos kohapeal. Määruse sõnastuse muudatus annab võimaluse esitada hüvitise taotluse koos manustega e-riigile kohaselt ka elektrooniliselt, sh riigiportaali eesti.ee vahendusel. Paragrahvi 2 punktiga 1 viiakse õe töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise õiguse sõnastus kooskõlla seaduse sõnastusega. Nimelt on ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 22 alusel õigus avada ja lõpetada töövõimetuslehti haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral. Kehtiva määruse sõnastuses on ekslikult sõna „hooldamine“ „põetamise“ asemel. „Hooldamise“ kindlustusjuhtumi korral (RaKS § 51 lõige 4 punkt 3) õel töövõimetuslehe avamise ja sulgemise õigust ei ole. Paragrahvi 2 punktiga 2 asendatakse sõna „avatud“ sõnaga „suletud“. Sõna „avatud“ on siin väär. Tööandja ei saa teha omapoolseid kandeid avatud staatuses töövõimetuslehele. Tööandja saab teha kandeid üksnes lõpetatud töövõimetuslehele. Arsti poolt avatud (staatus „Avatud“) töövõimetuslehe eesmärk on anda tööandjale infot tema asutuse töötaja haigestumisest või põetamise vajadusest ning töötaja töölt eemal viibimise eeldatavast pikkusest. Seega omab avatud töövõimetusleht informatiivset iseloomu. Kui tööst vabastuse periood on lõppenud, siis lõpetab arst töövõimetuslehe. Leht saab staatuse „Tööandja andmete ootel“. Alles siis, pärast töövõimetuslehe perioodi lõppu, on tööandjal kohustus ja tehniline võimalus muuta töövõimetuslehte ja teha lehele omapoolsed kanded selle kohta, kas inimene viibis tegelikult kogu töövõimetuslehe perioodi tööst eemal või töövõimetuslehe perioodil töötas või kasutas sel perioodil puhkust. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Paragrahvi 1 mõjud: Tervisekassale hüvitamiseks esitatavate avalduste arv patsiendiõiguste direktiivi ja määrus (EÜ) nr 883/2004 alusel on kasvavas trendis. Patsiendiõiguste direktiivi 2011/24/EL alusel esitatakse hüvitamiseks aastas keskmiselt umbes 100 avaldust. 2022. a esitati Tervisekassale määrus (EÜ) nr 883/2004 alusel (E126) umbes 250 avaldust, samas on sellel aastal esitatud juba 205 avaldust. Enne COVID-19 pandeemiat aastatel 2018 ja 2019 esitati Määrus (EÜ) nr 883/2004 alusel (E126) üle 400 avalduse aastas. Seega saab eeldada, et määruse muudatuse mõju on tulevikus kasvav, sest piiriülene liikumine suureneb aina enam. Samuti on toodud ära viimases 2021. aasta direktiivi raportis, et on EL liikmesriike, kus on tagasimakset võimalik küsida elektrooniliselt, nendeks on DE, DK, ES, FI, IT, SE, ning NO. Seega saame öelda, et selle muudatusega käime kaasas üldise digitaliseerimisega trendiga. Lisaks, dokumentide elektroonilise esitamise korral jätame endale õiguse küsida originaale, et vältida pettuseid. Paragrahvi 2 mõjud: Mõju puudub, kuna õe töövõimetuslehe avamise ja sulgemise õigus tuleneb seadusest, määrus üksnes täpsustab ning sõnastust korrastatakse. Ning avatud staatuses töövõimetusleht omab tööandjale informatiivset iseloomu ja muudatusi tööandja lehele teha ei saa. Määruses on üksnes ekslik sõna. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitse aspekt avaldub määruses järgmiselt. Paragrahvi 1 puhul, et taotluse esitamisel töötleb Tervisekassa isikuandmeid. Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise saamiseks esitab isik ise taotluse. Seega on tegemist nõusolekupõhise andmete töötlemisega. Andmete kuritarvitamise risk on väga väike ning maandamise meetmeteks on Tervisekassa asutusesisesed isikuandmete töötlemise reeglid. Paragrahvi 2 puhul töödeldakse isikuandmeid, mis on kantud töövõimetuslehele. Tegemist on seaduse ja määruse alusel andmete töötlemisega ning töövõimetushüvitise maksmiseks vajaliku tegevusega. Riskid on samuti väikesed ning maandamise meede sama, mis eelmises lõigus kirjeldatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei pea midagi tegema. Kulusid ega tulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrust ei saadetud avalikuks kooskõlastamiseks EIS-i ega huvirühmadele arvamuse avaldamiseks, kuna see ei pane kellelegi kohustusi ega puuduta ühegi teise ministeeriumi valitsemisala.1 1 Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lg 1.  MINISTRI MÄÄRUS 26.09.2023 nr 55 Sotsiaalministri 17. jaanuari 2014. a määruse nr 6 „Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise kord“ ning tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ muutmine Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 ja § 662 lõike 7 alusel. § 1. Sotsiaalministri 17. jaanuari 2014. a määruse nr 6 „Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. jaanuari 2014. a määruse nr 6 „Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise kord“ § 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlus esitatakse Tervisekassale posti teel, elektrooniliselt või Tervisekassa klienditeenindusbüroos kohapeal.“. § 2. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ muutmine Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruses nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õel on töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral.“; 2) paragrahvi 12 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „avatud“ sõnaga „lõpetatud“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler