Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine

MINISTRI MÄÄRUS 21.09.2023 nr 54 Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 232 lõike 3, § 235 lõike 3 ja § 238 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisvalt osutamise tingimused ja nõuded. (2) Määrust kohaldatakse ravi eesmärgil füsioteraapiat, logopeedilist ravi ja psühholoogilist ravi iseseisvalt osutavatele äriühingutele, sihtasutustele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. § 2. Tegevusluba nõudev majandustegevus (1) Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad majandustegevused on füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine. (2) Iseseisev füsioteraapia on üld- ja eriarstiabist lahus toimuv arsti poolt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud klassifikaatorist lähtudes diagnoositud haiguste raviks füsioteraapia rakendamine või arsti antud lähteülesande alusel toimuv füsioterapeutiline hindamine ja füsioterapeutilise diagnoosi määramine. (3) Iseseisev logopeediline ravi on üld- ja eriarstiabist lahus toimuv arsti poolt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud klassifikaatorist lähtudes diagnoositud haiguste raviks logopeediliste sekkumiste rakendamine või arsti antud lähteülesande alusel toimuv logopeediline hindamine ja logopeedilise diagnoosi määramine. (4) Iseseisev psühholoogiline ravi on üld- ja eriarstiabist lahus toimuv arsti poolt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud klassifikaatorist lähtudes diagnoositud haiguste raviks psühholoogiliste sekkumiste rakendamine ning arsti antud lähteülesande alusel toimuv psühholoogiline hindamine ja psühhodiagnostilised toimingud. § 3. Nõuded ruumidele ja sisseseadele (1) Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisvalt osutamise ruumide pindala ja planeering peab vastama tavapäraselt tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikele  2 oodatavatele tingimustele. Tingimused peavad võimaldama pakkuda kvaliteetset iseseisvat raviteenust vastaval erialal ning tagama patsientide heaolu, privaatsuse ja konfidentsiaalsuse. (2) Ruumid ja nende sisseseade peavad olema füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisvaks osutamiseks vastava funktsionaalse lahendusega. (3) Ruumides peab olema piisav õhuvahetus ja küllaldane loomulik või tehisvalgustus. Patsientidele ja personalile peavad olema loodud tingimused isikliku hügieeni toiminguteks ning raviks rakendatavate instrumentide ja vahendite puhastamiseks ja steriliseerimiseks. (4) Ruumides peavad olema loodud tingimused, et hoida isikuandmetega andmekandjaid andmekaitsenõuetele vastavalt ning välistada kõrvaliste isikute juurdepääs infosüsteemides sisalduvatele isikuandmetele. (5) Terviseametil on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud nõuete sisustamiseks kehtestada tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele kõrvaltingimusi kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 53. (6) Kui füsioteraapiat, logopeedilist ravi ja psühholoogilist ravi osutatakse iseseisvalt koduvisiidi või kaugteenuse käigus patsiendile tema igapäevases keskkonnas, ei kohaldata käesolevas paragrahvis kehtestatud nõudeid. Sel juhul peab olema tagatud, et: 1) isikuandmetega andmekandjaid hoitakse andmekaitsenõuetele vastavalt, välistada tuleb kõrvaliste isikute juurdepääs infosüsteemides sisalduvatele isikuandmetele; 2) raviks rakendatavaid instrumente on võimalik puhastada ja steriliseerida. § 4. Nõuded personalile (1) Iseseisvalt võib füsioteraapiat ravi eesmärgil osutada juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kes on füsioteraapia erialal omandanud vähemalt bakalaureusekraadi või samaväärse kvalifikatsiooni. (2) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi kutse või muu samaväärne pädevustunnistus. (3) Iseseisvalt võib psühholoogilist ravi osutada juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kliinilise psühholoogi kutse või muu samaväärne pädevustunnistus. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Terviseministri määruse „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse iseseisva füsioteraapia, iseseisva logopeedilise ravi ja iseseisva psühholoogilise ravi tegevusloa nõuded. Tegemist on kolme eri liiki tegevusloaga, mida hakkab Terviseamet alates 1. oktoobrist 2023 välja andma. Määrus täpsustab tegevusluba nõudva majandustegevuse, seab nõuded ravi osutamise ruumidele ja nende sisseseadele ning kvalifikatsiooninõuded personalile. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna poliitikadisainer Vootele Veldre (teenistusest lahkunud) ja tervise süsteemi arendamise osakonna projektijuht Ingrid Ots-Vaik ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega kehtestatakse TTKS § 232 lõike 3, § 235 lõike 3 ja § 238 lõike 3 alusel uus määruse terviktekst. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvis 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisvalt osutamise tingimused ja nõuded. 2023. aasta 1. oktoobril jõustuvad TTKS-i muudatused, millega tuuakse õigusesse kolm uut tervishoiuteenust: füsioteraapia, logopeediline ravi ja psühholoogiline ravi. Käesolev määrus kehtestab nimetatud teenuste iseseisvalt osutamise nõuded ja on töövahendiks Terviseametile tegevuslubade väljastamisel. Määrust kohaldatakse üksnes äriühingutele, sihtasutustele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes osutavad iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapiat ning logopeedilist ravi ja psühholoogilist ravi. Uut tegevusluba ei pea taotlema üldarstiabi osutaja, ambulatoorse psühhiaatrilise abi ja taastusravi teenuse osutajad, kelle juures juba praegu töötavad logopeed, füsioterapeut või psühholoog. Paragrahvis 2 piiritletakse määruse reguleerimisalas olev tegevusluba nõudev majandustegevus. Sellised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad majandustegevused on füsioteraapia, logopeediline ravi ja psühholoogiline ravi, mis toimuvad lahus üld- ja eriarstiabist. Iseseisev füsioteraapia on seega üld- ja eriarstiabist lahus toimuv füsioteraapia rakendamine, füsioterapeutiline hindamine ja füsioterapeutilise diagnoosi määramine. Iseseisev logopeediline ravi on üld- ja eriarstiabist lahus toimuv logopeediliste sekkumiste rakendamine, logopeediline hindamine ja logopeedilise diagnoosi määramine. Iseseisev psühholoogiline ravi on üld- ja eriarstiabist lahus toimuv psühholoogiliste sekkumiste rakendamine, psühholoogiline hindamine ja diagnoosi määramine.  2 Paragrahvis sätestatud täiendava kitsenduse kohaselt on tegevusluba vajalik üksnes juhul, kui nimetatud tegevusi rakendatakse arsti diagnoositud haiguste raviks või hindamine ja erialase diagnoosi määramine toimub arsti lähteülesande alusel. Kitsendus lähtub otseselt regulatsiooni loomise tinginud seaduse muutmise eesmärkidest. TTKS-i muudeti seetõttu, et parandada eelkõige esmatasandil pakutava füsioteraapia, logopeedilise ja psühholoogilise abi korraldust. Esmatasandi tervisekeskuste ja perearstipraksiste partnerid tegelevad enamasti arsti diagnoositud häirete raviga ja toetavad perearsti häire diagnoosimisel. Füsioteraapia, logopeediline abi ja psühholoogiline abi, mis toimub mittekliinilises kontekstis, s.o haridusasutustes, spordiklubides, spaades ja muudes tervishoiuteenustega mitteseotud asutustes ja ettevõtetes, ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse. Paragrahvis 3 on sätestatud nõuded ruumidele ja sisseseadele. Käesolevas määruses on loobutud objektiivselt mõõdetavatest tegevuskoha ruume iseloomustavatest parameetritest. Paragrahvi kohaselt peab ruumide pindala ja planeering vastama tavapäraselt tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikele oodatavatele tingimustele, mis võimaldab pakkuda kvaliteetset ambulatoorset raviteenust vastaval erialal ning tagada patsientide heaolu, privaatsuse ja konfidentsiaalsuse. Nimetatud tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikele tavapäraselt oodatavate tingimuste mõtestamisel tuleb lähtuda teenuse kvaliteetsuse ning patsientide heaolu, privaatsuse ja konfidentsiaalsuse nõudeist. Teenuse pakkumise ruum peab paiknema hoones selliselt, et patsient saab teenust privaatselt kasutada. Näiteks elumajas teenuse osutamisel peaks sissepääs ravi osutamise ruumidesse asuma üldjuhul eluruumide koridori sissepääsudest eraldi. Vaid erandjuhul, kui oht patsientide privaatsuse rikkumisele on väike, võib sissepääs ravi osutamise ruumidesse olla eluruumide koridoriga ühise sissekäiguga. Tervishoiuteenuse osutamise kohas peaks tavapäraselt lisaks vastuvõtu- või protseduuriruumile olema ooteruum. Samas ei ole ooteruum vajalik, kui teenuse osutamist korraldatakse viisil, mis kaotab selle järele vajaduse. Näiteks üksi tegutseva spetsialisti praksises ei pruugi olla vaja ooteruumi, kui ta jätab kahe vastuvõtuaja vahele teatud mõistliku aja. Teenuse osutamise ruumi valikul peab olema tagatud, et ruumis räägitav ei kostuks ruumist väljapoole, sh ooteruumi. Ruumi ei tohiks kostuda müra (sh liiklusmüra), mis võiks kahandada patsiendi heaolu ja halvendada ravikontakti. Üldjuhul peaks teenuse osutamise ruumide pindala ületama 12 m2, kuid üksnes individuaalteraapia osutamisel on aktsepteeritav teenuse osutamine ka nimetatust väiksema pindalaga ruumides. Selleks, et hinnata ruumide sobivust iseseisvalt füsioteraapia, logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi osutamiseks, saab Terviseamet paikvaatluse käigus vastata järgmistele küsimustele: • Kas nendes ruumides on võimalik osutada kvaliteetset ja inimsõbralikku raviteenust sellel konkreetsel erialal? • Kas teenuse osutamise keskkond on privaatne / konfidentsiaalsust toetav? • Kas patsiendi tavapärane liikumistrajektoor hoones ja ooteruumi paigutus võimaldab kasutada raviteenust piisavalt privaatselt? • Kas vastuvõturuumis toimuv on kaitstud kõrvaliste inimeste kõrvade ja silmade eest? • Kas teenuse osutamisel on tagatud patsiendi heaolu? • Kas ja kuivõrd segab teenuse osutamist ruumi kostuv välismüra? • Kas patsiendile ja personalile on tagatud kohapeal isikliku hügieeni võimalused? • Kas ruum on piisava suurusega teenuste osutamiseks? • Kas ruumis on tagatud/tagatav teenuse osutamiseks sobiv temperatuur? • Kas ruumide sisustus on funktsionaalne? • Kas spetsialistil on sisustatud töökoht? • Kas andmekandjad on turvaliselt hoitud? • Kas ruumis on minimaalne varustus patsiendiga toimingute tegemiseks? • Kas ruumid on puudega inimestele ligipääsetavad? Samuti on loobutud määruses kehtestamast nõuded sellele, millistele tingimustele peavad vastama tegevuskoht, kus teenust osutatakse. 21. märtsil 2012 võttis Riigikogu vastu seaduse,  3 millega ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Konventsioon on ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud 2006. aasta 13. detsembril New Yorgis ja Eesti Vabariik kirjutas sellele alla juba 2007. aasta 25. septembril. Konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. Konventsiooni kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Juurdepääsetavust hoonetele, sealhulgas osalusriigi kohustust kehtestada miinimumnõuded ja kontrollida nende täitmist, reguleerib konventsiooni artikkel 9. 1. juulil 2015 jõustus uus ehitusseadustik ning selle alusel on ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister 29.05.2018 kehtestanud määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“, mis kehtib kõikide hoonete ja ruumide ligipääsetavuse kohta, kus osutatakse määratlemata hulgale inimestele ehk avalikkusele suunatud teenust. Selliste hoonete ja ruumide ligipääsetavuse üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Seetõttu on käesolevas määruses loobutud, et logopeedilise ja psühholoogilise abi osutaja ja füsioteraapia osutaja tegevuskoha ruumid võivad paikneda spetsiaalselt tervishoiuteenuste osutamiseks projekteeritud ja ehitatud ruumides või muus avaliku otstarbega hoones või muus ruumis. Määrusesse on jäänud nõuded, mille üle saab otsustada tegevusloa menetluse käigus Terviseamet. Kui Terviseametil peaks tekkima kahtlus, kas teenuse osutamise koht vastab ligipääsetavuse nõuetele, saab Terviseamet ametiabi korras pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Seega tohib füsioteraapiat, logopeedilist ravi ja psühholoogilist ravi kui avalikkusele suunatud teenust osutada nii äriruumides kui eluruumides, kui on tagatud ligipääsetavuse nõuded. Kui spetsialist soovib enda kodus teenust osutada, siis Terviseamet kontrollib, kas kodu sisemus on sobilik teenuse osutamiseks ning täidetud peavad olema ligipääsetavuse nõuded. Ruumid ja nende sisseseade peavad olema füsioteraapia, logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi osutamiseks vastava funktsionaalse lahendusega ning võimaldama hoida ravidokumente andmekaitsenõuetele vastavalt. Ruumide sisseseade peab võimaldama puhastada ja steriliseerida raviks rakendatavaid instrumente ja (treening)vahendeid. Ruumides peab olema piisav õhuvahetus ja küllaldane loomulik või tehisvalgustus, samuti peavad neis olema loodud tingimused patsiendile ja personalile isikliku hügieeni toiminguteks. Samuti on loobutud määruses kehtestamast nõudeid tööohutusele. Viimaste üle teostab riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon. Taas kui Terviseametil tekib paikvaatluse käigus küsimusi tööohutuses, saab ametiabi korras teha pöördumise Tööinspektsioonile. Funktsionaalne on lahendus, mis võimaldab tervishoiu tippspetsialistil rakendada määruse §-s 2 nimetatud tegevusi. Erinevalt eriarstiabist, üldarstiabist ja iseseisvast õendusabist on iseseisvalt osutatava füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi sisseseade nõuded oluliselt väiksema detailsusega. Teenuste kättesaadavuse tagamiseks on oluline, et õigus võimaldaks tegevusluba taotleda enamikul iseseisva tegutsemisvõimekusega füsioteraapia, logopeedia ja kliinilise psühholoogia spetsialistidest, kes on ka seni ravi osutanud. Sidusrühmadelt laekunud info kohaselt tegutsevad paljud iseseisvalt ravi osutavad tippspetsialistid üksinda või väikepraksistes, võimalik on nende spetsialiseerumine teatud tüüpi häiretele, meetoditele või sihtrühmadele – sellest võib sõltuda ka ruumi sisseseade. Arvestada tuleb, et erinevalt üld- ja eriarstiabist ning iseseisvast õendusabist lubab TTKS ravi eesmärgil füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisvalt osutajatel tegeleda tervishoiuteenuse osutamise kõrval ka muu majandustegevusega. Seega võib ravitegevus moodustada vaid väikese osa iseseisvalt ravi osutaja tegevusloaga juriidilise isiku või FIE tegevusest. Näiteks on võimalik, et kliiniline psühholoog pakub psüühika- ja käitumishäirete ravi kõrval ka juhtide ja tippspetsialistide arengutreeningut või mentorlust, rakendab psüühika- ja käitumishäirete ravi kõrval psühhoteraapiat enesetõhususe parandamiseks ning aitab ületada paarisuhte probleeme. Mõni spetsialist võib teenuseid seejuures pakkuda peaasjalikult kaugteenusena. Füsioterapeut võib tegeleda füsioterapeutilise ravi, s.o arsti diagnoositud haiguse või vigastuse või selle tagajärgede  4 kõrvaldamise või leevendamise kõrval ka muude füsioterapeutiliste sekkumiste pakkumisega, mis ei liigitu iseseisvaks füsioteraapiaks TTKS-i alusel. Ka logopeed võib ravi osutamise kõrval tegeleda hariduslikeks tugiteenusteks liigituvate tegevustega, mis samuti tegevusluba ei nõua. Juhul kui teenust soovitakse pakkuda ainult kaugteenusena või patsiendi igapäeva keskkonnas, siis piisab tegevusloa saamiseks vähemalt dokumentide nõuetekohaseks hoidmiseks sobiva ja andmekaitse nõuetele vastava ruumi ning töövahendite ja aparatuuri hoidmiseks ja puhastamiseks sobiva ruumi olemasolu. Kui teenust osutatakse hübriidina, peavad olema täidetud määruse kõik nõuded. Patsiendil ja töötajatel peab olema võimalik kasutada tualettruumi, kättesaadav peab olema kätepesuvõimalus, füsioteraapiateenuse puhul võib olla asjakohane täiendav pesemisvõimalus. Mitme teenuseosutaja ja arvukate patsientide korral on loomulik eeldada mitme tualettruumi olemasolu. Paragrahvis nõutava ravidokumentide andmekaitsenõuetele vastava hoidmise tagavad füüsilised ja tarkvaralised tingimused, mis välistavad kõrvalistel isikutel ligipääsu andmekandjatele või andmetele. Ravidokumente ja andmekandjaid tuleb säilitada lukustatavas kapis või takistades muul viisil andmetele ligipääsemist või nende kaasavõtmist (nt peavad arvutid olema lukustatud laua, seina või põranda külge). Digitaalsetele andmetele ligipääs peab olema takistatud infotehnoloogiliste meetmete rakendamise kaudu. Paragrahvi lõikes 5 on sedastatud Terviseameti õigus kehtestada paragrahvis nimetatud nõuete sisustamiseks tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele kõrvaltingimusi kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 53. Seega sätestab tegevusloa andmise aluseks olev määrus miinimumnõuded vastavale majandustegevusele, kuid Terviseametil kui tegevusloa andjal on HMS § 53 alusel õigus kehtestada tegevusloale kõrvaltingimusi. Nimelt on Riigikohus leidnud otsuse 3-19-1735 punktis 22, et Terviseametil just selline õigus HMS § 53 lõike 1 punkti 2 alusel on. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 17 lõike 4 kohaselt peab kõrvaltingimuse seadmise alus tulenema seadusest, kuid seaduseks võib olla ka HMS ise. Seega, HMS § 53 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel tohib Terviseamet tegevusloa taotlejale seada kõrvaltingimusi, kui nendeta tuleks jätta haldusakt andmata või haldusakti andmisel tuleb kasutada kaalutlusõigust. Käesoleva määruse tegevusloa nõuete puhul tulebki Terviseametil kasutada kaalutlusõigust. Näiteks füsioteraapiat osutava ettevõtte ruumi sisseseade piisavuse üle otsustamisel tuleb hinnata, kas seal on piisaval hulgal vajalikke võimlemisinstrumente. Juhul kui mõni oluline instrument või treeningvahend on puudu, saab Terviseamet sellise kõrvaltingimuse ka kehtestada ning hiljem kontrollida, kas puuduv instrument või treeningvahend on varustusse lisatud. Täitmise tagamiseks saab kasutada haldussundi. Tegevuslubadele kõrvaltingimuste seadmist kasutatakse loamenetluses tihti. Näiteks ööklubile tegutsemisloa andmisel seatakse tingimuseks naabritele kompensatsiooni maksmine. Diskretsiooni kasutamisel on kindlasti asjakohane rääkida kõrvaltingimustest. Kui Terviseamet kehtestab lisakohustuse tegevusloa taotlejale, siis see on juriidiline kohustus, mis täiendab põhiregulatsiooni. Tegevusloa jõustumine ei saa sellest kõrvaltingimusest sõltuda, kuid tegevusloa kasutamine küll ehk lisakohustuse/kõrvaltingimuse täitmata jätmise eest saab isiku vastutusele võtta. Terviseamet saab aga ka lisakohustuse asemel lisatingimusi kõrvaltingimusena kehtestada – näiteks palub remontida teenuse osutamiseks mõeldud ruume enne tegevuse alustamist. Siis ei saa enne tegevusluba väljastada, kui see lisatingimus on täidetud. Lisakohustuse ja lisatingimuste kehtestamise eesmärk on tagada paindlikkus haldusülesannete täitmisel ning erinevate huvidega arvestamine. Kui kutseühendused on välja töötanud soovituslikud loetelud sisseseade ja töövahendite kohta, on Terviseametil õigus lähtuda kaalutlusõigust võimaldavate tingimuste rakendamisel neist loeteludest. Paragrahv 4 sätestab kõigi kolme iseseisvalt osutatava tervishoiuteenuse puhul kvalifikatsiooninõuded isikule, kes peab tegevusluba taotleva ja omava juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja vastutusel ja heaks tegutsema. Nimetatud isik võib olla ka füüsilisest isikust ettevõtja ja ettevõtte juhatuse liige. Siingi on kehtestatavate nõuete alus praktikas varem  5 läbi räägitud ning juba on rakendunud kokkulepe, mis kajastub TTL-is ravikindlustusest teenuste rahastamise tingimustes. Ravi eesmärgil füsioteraapia osutajana võib iseseisvalt tegutseda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kes on füsioteraapia erialal omandanud vähemalt bakalaureusekraadi või samaväärse kvalifikatsiooni. Seega loeb säte tegevusloa taotlemisel pädevaks kõik isikud, kes on omandanud nt Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Ülikoolis füsioteraapias vähemalt rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadi. Samaväärne on ka teistes riikides omandatud kvalifikatsioon, mille puhul on Eesti ENIC/NARIC Keskus1 teinud ettepaneku lugeda esitatud pädevustunnistus vähemalt samaväärseks Eestis antava füsioteraapia rakenduskõrghariduse diplomiga või bakalaureusekraadiga. Iseseisvalt võib logopeedilise ravi osutajana tegutseda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi kutse või muu samaväärne pädevustunnistus. Seega loeb säte tegevusloa taotlemisel pädevaks kõik isikud, kes on omandanud Tartu Ülikoolis eripedagoogikas magistrikraadi spetsialiseerumisega logopeedia erialale või kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi kutse. Samaväärne on ka teistes riikides omandatud tasemehariduslik kvalifikatsioon, mille puhul on Eesti ENIC/NARIC Keskus teinud ettepaneku lugeda esitatud pädevustunnistus vähemalt samaväärseks logopeedia erialal spetsialiseerumist võimaldava eripedagoogika magistrikraadiga. Samaväärseks saab Terviseamet lugeda ka kvalifikatsiooni, mida tõendab pädevustunnistus, mille väljastamiseks vajalikud tingimused on samaväärsed või ületavad kutseseaduse alusel sätestatud logopeedi kutse andmiseks nõutavaid tingimusi. Selline täiendus on regulatsioonis vajalik, et võimaldada majandustegevusega alustada ka ettevõttel, kelle vastutusel ja heaks tegutseb isik, kes oma kvalifikatsiooni omandanud välisriigis. Iseseisvalt võib psühholoogilise ravi osutajana tegutseda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kliinilise psühholoogi kutse või muu samaväärne pädevustunnistus. Samaväärseks saab Terviseamet lugeda kvalifikatsiooni, mida tõendab pädevustunnistus, mille väljastamiseks vajalikud tingimused on samaväärsed või ületavad kutseseaduse alusel sätestatud kliinilise psühholoogi kutse andmiseks nõutavaid tingimusi. Selline täiendus on regulatsioonis vajalik, et võimaldada majandustegevusega alustada ka ettevõttel, kelle vastutusel ja heaks tegutseb isik, kes oma kvalifikatsiooni omandanud välisriigis. Paragrahv 5 sätestab määruse jõustumise 1. oktoobril 2023. a. Jõustumisaeg on seotud rakendusakti aluseks olevate TTKS-i muudatuste (600 SE)2 jõustumise ajaga. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on seotud Euroopa Liidu (EL) õigusega. ELis valitseb tööjõu vaba liikumise põhimõte. Selle piiramise reguleerimiseks on vastu võetud nn proportsionaalsuse direktiiv.3 Nimetatud direktiivi preambuli punkti 1 kohaselt tagab Euroopa Liidu põhiõiguste harta nii kutsevabaduse kui ka ettevõtlusvabaduse. Liikmesriikide õigusnormid, mis käsitlevad juurdepääsu reguleeritud kutsealadele, ei tohi põhjustada põhjendamatuid ega ülemääraseid takistusi. Seega peavad liikmesriigis nii kutse- kui ka ettevõtlusvabadust piiravad õigusnormid olema seatud eesmärki silmas pidades proportsionaalsed. Direktiivi punkti 22 järgi peab proportsionaalsuse nõude täitmiseks olema meede püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobiv. Meedet tuleks pidada püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobivaks üksnes siis, kui see järgib tõeliselt püüdu saavutada nimetatud eesmärk järjekindlalt ja süstemaatiliselt, näiteks kui teatavate tegevustega seotud samalaadseid riske käsitletakse võrreldaval viisil ja kui võimalikke erandeid asjaomastest piirangutest kohaldatakse kooskõlas püstitatud eesmärgiga. Peale selle peaks riigisisene meede 1 vt https://harno.ee/enicnaric. 2 vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/57fa0aa0-dbe4-4d85-84f0-b68824c58ed0. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0958.  6 aitama püstitatud eesmärgi saavutamisele mõjusalt kaasa ja seepärast – kui meetmel puudub kohapeal mõju, mis seda õigustaks – ei tohiks seda sobivaks pidada. Sama direktiivi preambuli punkti 19 kohaselt tuleb rahvatervise kaitse kõrge taseme tagamisega seoses ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikele 1 kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Eesti õiguses on rahva tervise kaitseks seatud tervishoiuteenuste osutamisel kaks olulist piirangut. Esiteks peab tervishoiuteenuse osutamine toimuma vastava tegevusloaga juriidilise isiku või FIE juures. Teiseks peavad TTKS-is sätestatud tervishoiutöötajad olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Need kutse- ja ettevõtlusvabadust piiravad õigusnormid on nn proportsionaalsustesti edukalt läbinud ning on proportsionaalsusdirektiiviga kooskõlas. Muutuv õigus puudutab kolme uue tervishoiuteenuse osutamist. Kehtiva õiguse loogikast lähtudes rakendatakse ka nende teenuste osutamisel tegevusloa nõuet. Tegevusloa saamiseks kehtestatakse rakendusmäärusega nõuded, millele tervishoiuteenust osutada sooviv juriidiline isik või FIE peab vastama. Paragrahv 6 sätestab kvalifikatsiooninõuded isikule, kes peab tegevusluba taotleva ja omava juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja vastutusel ja heaks tegutsema. Need nõuded piiravad füsioterapeudi, logopeedi ja kliinilise psühholoogina tegutsevate isikute õigust oma seni tegevusloata tegutsenud või tulevikus loodava ettevõtte alt iseseisva ravi osutajana tervishoiuteenuseid osutada. Seetõttu tuleb analüüsida ja argumenteerida kutse- ja ettevõtlusvabadust piiravate õigusnormide kooskõla ELi direktiiviga. Nagu avati rakendusakti aluseks oleva seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas, ei rakendu praegu väljaspool üld- ja eriarstiabi pakutavale ravi eesmärgil osutatavale füsioteraapiale, logopeedilisele ega psühholoogilisele abile tervishoiukorralduse regulatsioonid. Seega on väljaspool üld- ja eriarstiabi toimuvad nimetatud tegevused samaväärsed ilu-, meelelahutus- või puhastusteenustega, mida reguleerib üksnes võlaõigusseadus. Sidusrühmade tugevalt toetatud seisukoht on, et rahvusvahelise haiguste klassifikaatori alusel diagnoositud häirete ravi peaks olema üheselt hõlmatud tervishoiuteenuste hulka. Alates 2015. aastast on teenuste kättesaadavuse parandamiseks loodud õiguslik mehhanism4, mis võimaldab rahastada nn mitte-TTO-de osutatavat psühhoteraapiat, logopeedilist abi ja füsioterapeutilist abi esmatasandil nn teraapiafondi vahendusel. Elanikkonna tervisevajaduste tõhusamaks ja efektiivsemaks teenindamiseks otsustas Riigikogu astuda 2022. aastal sammu tervishoiukorralduse parandamisel ning hõlmata meditsiinilistel näidustustel osutatav psühhoteraapia, logopeediline abi ja füsioteraapia TTKS-is üheselt tervishoiuteenuste hulka. Vastavalt seadusele tohib tervishoiuteenuseid osutada üksnes tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa omaja. Leevendamaks muutuva õiguse negatiivset mõju ettevõtlusele, anti potentsiaalsetele taotlejatele tegevusloa hankimiseks mõistlik üleminekuaeg. Seadus võeti vastu 2022. aasta septembris, seaduse jõustumine sätestati ca aasta hiljem ehk 2023. aasta 1. oktoobril. Kohustus osutada ravi vaid tegevusloa alusel jõustub 2024. aasta 1. juulil, s.o enam kui poolteist aastat hiljem seaduse vastuvõtmisest ja sidusrühmade muutuvast õigusest informeerimisest. Ettevõtlusvabaduse piirangute hindamisel tuleb arvestada ka raviteenust osutava isiku õigust nõuda riigilt selliste abinõude kasutamist, mis kaitsevad ettevõtjat teiste isikute eest. Ettevõtlusvabaduse alusel on isikul õigus nõuda, et riik ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse kahjustamisest.5 Kui spetsialistidele on kehtestatud nõuded selle kohta, kes võivad teenust osutada, on ka konkurendid üksteisest teadlikud ning võivad olla julged, et tegevusloa omaja osutab korrektset teenust. Need, kes tegevusluba ei oma, 4 Sotsiaalministri määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 6 lg 7. 5 Vt nt PS-i kommenteeritud väljaande veebiversioon https://pohiseadus.ee/sisu/3502.  7 raviteenust osutada ei tohi. Põhjendamatud eelised on samuti välistatud, sest kehtivad ühetaolised nõuded. Kutsealaste piirangute kaalumisel tuleb lähtuda raviteenuste osutamisega kaasnevatest riskidest. Kui teenust osutab selleks sobimatu isik, võib oodatav ravitulem jääda saavutamata või inimese tervis võib saada kahjustatud. Tervise kahjustamise risk väära ravi või õige ravi osutamata jätmise tõttu eksisteerib kõigi kolme uue raviliigi puhul. Sellest johtuvalt on ka nende raviliikide tegevusloatingimustes põhjendatud rakendada kutsealaseid piiranguid. Eestis kasutusel oleva õigusliku loogikaga peab nii üldarstiabi kui ka ambulatoorse eriarstiabi tegevusloa saamiseks asuma juriidilise isiku või FIE vastutusel ja tema heaks tööle vähemalt üks konkreetse kutse- või eriala omandanud arst. Iseseisvalt õendus- või ämmaemandusteenuse osutamisel peab selleks isikuks olema vastavalt õde või ämmaemand. Sama õiguslikku loogikat rakendatakse kõigi kolme uue raviliigi puhul kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel. Seega võib ravi eesmärgil füsioteraapia osutajana iseseisvalt tegutseda juriidiline isik või FIE, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kes on füsioteraapia erialal omandanud vähemalt bakalaureusekraadi või samaväärse kvalifikatsiooni. Iseseisvalt võib logopeedilise ravi osutajana tegutseda juriidiline isik või FIE, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi kutse või muu samaväärne pädevustunnistus. Iseseisvalt võib psühholoogilise ravi osutajana tegutseda juriidiline isik või FIE, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kliinilise psühholoogi kutse või muu samaväärne pädevustunnistus. Sidusrühmade sõnul on kõige kolme kutseala puhul kasutatavad kriteeriumid sisuliselt baastingimused, mida ka teistes ELi riikides kasutatakse sama või sarnase nimetusega spetsialistide kutsetegevuse piiramisel. Siinkohal on oluline rõhutada, et Eestis rakendatav kvalifikatsioonipiirang nimetatud kutsealade esindajate tegevusele ei ole üleüldine. Selle määruse rakendamine ei mõjuta muu tervishoiuteenuse osutaja juures töötavaid logopeede, kliinilisi psühholooge ega füsioterapeute, kelle töösuhe saab jätkuda senistel alustel. Tervishoiuteenuse osutajatel on jätkuvalt õigus rakendada tervishoiuteenuste osutamisel tegevusloa ulatusega sätestatud piirides spetsialiste, kes iseseisvalt ravi osutamise tegevusloa andmiseks seatud nõuetele ei vasta. Näiteks rakendatakse eriarstiabis psühholoog-nõustajaid patsientide heaolu toetamisel, taastusravis tegutsevad logopeedide ja füsioterapeutide kõrval ka tegevusterapeudid, massöörid jt spetsialistid. Selliste tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute rakendamisel tuleb teenuseosutajal jälgida, et isik ei ületa oma pädevuspiire, ravikvaliteedi eest vastutab ravimeeskonna juht. Tegevusloa nõuet saab pidada mõõdukaks, sest ei ole ülemäärane nõuda tervishoiuteenuse osutajalt vastavust teatud elementaarsetele teenuse osutamise nõuetele, millele kvaliteetse tervishoiuteenuse osutaja nagunii vastab. Tegevusloa nõude proportsionaalsust väljendab ka see, et direktiivi preambuli punkti 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et rahva tervist ja patsiendi ohutust mõjutavad tervishoiu kutsealade normid aitaksid kaasa tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele ning ohutute, kvaliteetsete ja tõhusate tervishoiuteenuste pakkumisele kodanikele oma territooriumil. Tervishoiuteenuste poliitika kehtestamisel tuleks vastavalt asjaomase liikmesriigi territooriumil valitsevatele rahva tervisega seotud vajadustele võtta arvesse vajadust tagada teenuste kättesaadavus ja hea kvaliteet ning tervishoiutöötajate kutsealane sõltumatus. Tervishoiu kutsealade normide põhjendamisel peaksid liikmesriigid, võttes arvesse direktiivi artiklis 1 osutatud kaalutlusruumi, pidama silmas eesmärki tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, sealhulgas tervishoiuteenuste kättesaadavus kodanikele ja nende teenuste hea kvaliteet ning piisav ja ohutu ravimitega varustatus. Analüüsitud aspektide valguses saab piirangud kutse- ja ettevõtlusvabadusele lugeda igakülgselt proportsionaalseks meetmele seatud eesmärgiga. Eestis on tegevusloa ja selle tingimuste kaudu sätestatud piirangud sobivad, sest tagavad ravi osutava asutuse nõuetele vastavuse kontrollimise riigiasutuse poolt. Seatud nõuded kvalifikatsioonile on sõnaselged, rakendatavais sätteis kasutatud samavääruse printsiip võimaldab iseseisva tegutsejana hankida tegevusloa ka teistes  8 ELi riikides nõutava kvalifikatsiooni omandanud tervishoiu tippspetsialistide ettevõtteil. Puuduvad näiteks mõnedes riikides mõnede kutsealade puhul tavapärased töökogemuse miinimumnõuded. 4. Määruse mõjud Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele. Määruse rakendamine mõjutab eelkõige esmatasandit toetavaid füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogide praksiseid (suurusjärk 50–125), kellele tegevusloa nõue praegu veel ei rakendu. Mõju neile asutustele on kooskõlas muutuva õigusega väga suur – kõik nõuetele vastavad asutused saavad hankida tegevusloa ning sõlmida selle toel Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu. Muudatus mõjutab positiivselt ettevõtlusvabadust – ettevõtlikud tervishoiuspetsialistid saavad tegutseda senisest parematel tingimustel, otseleping Tervisekassaga vabastab nad sõltuvussuhtest oma piirkonna perearstipraksistega. Muudatuse kaudne negatiivne mõju on see, et mõned teenusepakkujad, kes seatud tingimustele ei vasta, tegevusluba ei saa ning lõpetavad seetõttu raviteenuste osutamise. See võib avaldada negatiivset mõju teenuste kättesaadavusele. Rahvastiku tervise seisukohalt on see sündmus samas kindlasti positiivse mõjuga, kuna seeläbi paraneb tervishoiuteenuste kvaliteet. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamine avaldab olulist mõju Terviseameti töökoormusele. Terviseamet menetleb selle rakendusmääruse alusel vastavat liiki tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubade taotlusi ja väljastab tegevuslube. Määruse rakendamiseks valmistumine on nõudnud Terviseametilt tööprotsesside ja infosüsteemide ettevalmistamist, lisaks suureneb töökoormus hüppeliselt määruse jõustumise eel ja järel seotuna potentsiaalsete tegevusloa taotlejate infopäringutega ning uute taotlustega. Terviseameti töökoormuse kasvuga (hinnanguliselt nõuab määruse rakendamine 2023. aasta II poolaastal vähemalt 80–120 töötundi) on amet juba arvestanud. 2024. aastal on tõenäoline töökoormuse sujuv normaliseerumine ja uute tegevuslubade taotlemise protsessid integreeritakse tavapärase tegevuslubade menetlusega. Terviseamet analüüsib töökoormust 2023. aastal ning vajaduse korral suurendatakse Terviseameti töökohtade arvu 2024. aastast 0,25–0,75 ametikoha võrra. Määruse rakendamine ei avalda demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega muud otsest või kaudset mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnev mõju riigieelarvele on neutraalne. Hinnanguliselt esitatakse perioodil 01.10.2023–31.12.2024 150–300 uut tegevusloa taotlust. Ettevalmistatud riigilõivuseaduse muudatuste kohaselt tuleb uute teenuseliikide tegevusloa taotlemisel tasuda riigieelarvesse riigilõivu 87 eurot. Seega on riigieelarve kogutulu 13 050–26 100 eurot. Samas suurusjärgus suureneb tõenäoliselt Terviseameti palgakulu, millega on arvestatud juba Terviseameti eelarves. Muutuva seaduse ja seaduse alusel kehtestatavate rakendusaktide jõustamisega kaasnev arenduskulu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele seoses spetsialistide õiguste laiendamisega tervise infosüsteemi andmete kasutamisel ja esitamisel on 13 349 eurot koos käibemaksuga. Tervishoiukorralduse infosüsteemi arenduskulu koos käibemaksuga on 85 140 eurot. Seega on muutuvast seadusest tulenev riigi infosüsteemide otsene arenduskulu 98 489 eurot. Üksnes selle määruse rakendamisega kaasnevat infotehnoloogilist kulu ei ole eraldisesisvalt võimalik hinnata. Nimetatud kulud kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 2023.a eelarvelistest vahenditest  9 Tegevusloa taotlejad peavad enne tegevusloa taotlemist soetama endale tervise infosüsteemiga liitumiseks sobiva tarkvara, mille kulud sõltuvad konkreetse tarkvara pakkujast. Juba tegutsevad tervishoiuteenuse osutajad, kelle juures töötavad juba praegu logopeedid, füsioterapeudid ja psühholoogid, peavad tegema oma infosüsteemides arendused, mille kulusid ja mahtu ei ole võimalik momendil prognoosida. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2023. a. Määruse jõustumine on seotud määruse aluseks olevate TTKS-i sätete sama jõustumisajaga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Terviseameti ja Tervisekassaga ning füsioterapeutide, logopeedide ja kliiniliste psühholoogide kutseühendustega. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervisekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Kiiniliste Logopeedide Seltsile, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Psühhiaatrite Seltsile ja Eesti Taastusarstide Seltsile. Haridus- ja teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Arvamuse esitasid eelnõu kohta Terviseamet, Tervisekassa, Eesti Arstide Liit, Eesti Füsioterapeutide Liit, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Perearstide Selts ja Eesti Psühhiaatrite Selts. Arvamustest ja ettepanekutest lähtuvalt on määruse § 2 (eelnõu §-d 2–4) oluliselt muudetud, samuti on täiendatud määruse seletuskirja. Ettepanekutega arvestamisest annab ülevaate seletuskirja lisa.  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Eesti § 4 p 3: Nimetatud sõnastus on mitmeti mõistetav ning võib jätta Arvestatud osaliselt. Nimetatud säte on sellisel kujul Psühhiaatrite mulje, et kliiniline psühholoog diagnoosibki haiguse eelnõust välja jäänud. Määruse sõnastust on muudetud selts (psüühikahäire). Kuigi kliiniliste psühholoogide kutsetoimingud selliselt, et iseseisva psühholoogilise ravi kirjeldamise asemel (sh diagnoosihüpoteeside püstitamine) omavad väga olulist rolli on toodud üksnes see tegevus, mille korral on tegevusluba psüühikahäirete diagnostikas, on konkreetse diagnoosi vältimatult vajalik. Vastavalt määruse § 2 lõikele 4 on iseseisev määramine arstlik tegevus ning vastutus. EPS soovitab psühholoogiline ravi üld- ja eriarstiabist lahus toimuv arsti poolt sõnatust: psühhodiagnostilised toimingud seisundi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel täpsustamiseks, esialgsete hüpoteeside püstitamine ning kehtestatud määruses nimetatud klassifikaatorist lähtudes suunavale arstile kokkuvõtte edastamine kliinilise diagnoositud haiguste raviks psühholoogiliste sekkumiste diagnoosi panemiseks. Lisaks tekitab segadust, et kuigi selles rakendamine ning arsti antud lähteülesande alusel toimuv punktis toodud tegevused on paljuski kliiniliste psühholoogide psühholoogiline hindamine ja psühhodiagnostilised toimingud. poolt teostatud uuringutele omased toimingud, viitab seletuskiri vaid konsultatsiooni ja teraapia teenustele (psühholoogilise ravi piiritlemisel on lähtutud TTL § 39 lõigetes 10–12 kasutatud kliinilise psühholoogi vastuvõtu ja psühhoteraapia tegevuste kirjeldusi). Lisaks tekitab segadust, et kuigi selles punktis toodud tegevused on paljuski kliiniliste psühholoogide poolt teostatud uuringutele omased toimingud, viitab seletuskiri vaid konsultatsiooni ja teraapia teenustele (psühholoogilise ravi piiritlemisel on lähtutud TTL § 39 lõigetes 10–12 kasutatud kliinilise psühholoogi vastuvõtu ja psühhoteraapia tegevuste kirjeldusi) § 4 p 6 EPS soovitab sõnatust: arsti poolt diagnoositud Arvestatud osaliselt. Punkt on määrusest välja jäetud. psüühika- ja käitumishäire raviks psühhoteraapia rakendamine § 4 p 9 Antud punkti kirjelduses on arstlikku kompetentsi Arvestatud. Punkt on määrusest välja jäetud. eeldavaid tegevusi (sh ravimite efektiivsuse ja kõrvaltoimete hindamine). EPS soovitab sõnastust: psühholoogilise ravi tulemuslikkuse seiramine ja efektiivsuse hindamine, 1  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA täiendavate psühhodiagnostiliste uuringute vajaduse hindamine ning patsiendi raviarstile vastava tagasiside edastamine § 4 p 10 Punktis toodud määratlused (psühholoogilised Arvestatud. Punkt on määrusest välja jäetud.. meditsiiniseadmed?) jäävad EPS-le ebaselgeks. Tervisekassa Kooskõlastame terviseministri määruse „Füsioteraapia, Selgitatud. Sotsiaalministeerium (SoM) nõustub, et määruses logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ on oluline sätestada minimaalselt vajalikud eeldused eelnõu ja teeme ettepaneku konkretiseerida tegevusloa kvaliteetse teenuse tagamiseks, mis on ühtlasi selgelt väljastamise miinimumnõudeid määruse tasemel. hinnatavad. Määruse eelnõu tingimuste konkreetsusaste ei ole piisav, et Kergesti ja objektiivselt mõõdetavate ruume iseloomustavate Terviseametil oleks võimalik läbipaistvalt võrdse kohtlemise parameetrite asemel on võimalik anda hinnang enne põhimõtet järgides tagada tegevuslubade andmine. tegevusloa välja andmist vastates paikvaatluse läbi viimise Tervisekassa hinnangul on oluline määruse tasemel seada käigus järgmistele küsimustele: selgelt hinnatavad nõuded, mis on minimaalselt vajalikud  kas nendes ruumides on võimalik osutada kvaliteetset (ja eeldused kvaliteetse teenuse tagamiseks. Selliseid nõudeid inimsõbralikku) raviteenust sellel konkreetsel erialal. saab tegevusloa andmisel kontrollida ja tagatud on ka selgus  Kas teenuse osutamise keskkond on privaatne/ teenuse osutajale, kellel on soov tegevusluba taotleda. konfidentsiaalsust toetav?  Kas patsiendi tavapärane liikumistrajektoor hoones ja ooteruumi paigutus võimaldab kasutada raviteenust piisavalt privaatselt?  Kas vastuvõturuumis toimuv on kaitstud kõrvaliste inimeste kõrvade ja silmade eest?  Kas teenuse osutamisel on tagatud patsiendi heaolu?  Kas ja kuivõrd segab teenuse osutamist ruumi kostuv välismüra?  Kas patsiendile ja personalile on tagatud kohapeal isikliku hügieeni võimalused?  Kas ruum on piisava suurusega teenuste osutamiseks?  Kas ruumis on tagatud/tagatav teenuse osutamiseks sobiv temperatuur?)  Kas teenuse osutamise keskkond on patsiendile ja töötajatele ohutu?  Kas ruumide sisustus on ruumide funktsionaalne?  Kas spetsialistil on sisustatud töökoht?  Kas andmekandjad on turvaliselt hoitud? 2  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA  Kas ruumis on minimaalne varustus patsiendiga toimingute tegemiseks?  Kas ruumid on ligipääsetavad liikumispuudega inimestele § 5. Ettepanek täiendada paragrahvi uue lõikega järgmises Arvestatud osaliselt. Määrust on täpsustatud selliselt, et sõnastuses: raviteenust võib osutada tervishoiuteenuse osutamiseks „(2) Elumajadesse lubatakse planeerida ruume eraldatult mõeldud hoonetes või ruumides või muus avalikus hoones või eluruumidest tingimusel: ruumis. 1) ruumidesse on sissepääs eraldi eluruumide sissepääsudest; 2) on olemas kõigi korteriomanike või korteriühistu kirjalik nõusolek ühise sissekäigu kohta.“ § 5. Ettepanek täiendada paragrahvi uue lõikega järgmises Mittearvestatud. Kergesti ja objektiivselt mõõdetavate ruume sõnastuses: iseloomustavate parameetrite asemel, on võimalik anda „(5) Iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia ning logopeedilise hinnang enne tegevusluba välja andmist vastates paikvaatluse ravi ja psühholoogilise ravi osutamise ruum peab olema: läbi viimise käigus järgmistele küsimustele:  kas nendes ruumides on võimalik osutada kvaliteetset (ja 1) sisustatud nii, et ruumi saaks siseneda ja seal liikuda inimsõbralikku) raviteenust sellel konkreetsel erialal. ratastoolis;  Kas teenuse osutamise keskkond on privaatne/ 2) pindala vähemalt 12 m2; konfidentsiaalsust toetav? 3) mitte keldrikorrusel;  Kas patsiendi tavapärane liikumistrajektoor hoones ja 4) kõrgem kui 2,5 m; ooteruumi paigutus võimaldab kasutada raviteenust 5) küllaldase loomuliku või tehisvalgustusega; piisavalt privaatselt? 6) piisava õhuvahetusega;  Kas vastuvõturuumis toimuv on kaitstud kõrvaliste 7) varustatud valamuga; inimeste kõrvade ja silmade eest? 8) tualettruumi läheduses.  Kas teenuse osutamisel on tagatud patsiendi heaolu?  Kas ja kuivõrd segab teenuse osutamist ruumi kostuv (6) Iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia ja psühholoogilise välismüra? ravi osutamise rühmateraapia ruum peab olema 5 m2 kohale,  Kas patsiendile ja personalile on tagatud kohapeal isikliku minimaalne 20 m2.“ hügieeni võimalused?  Kas ruum on piisava suurusega teenuste osutamiseks? 3  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA  Kas ruumis on tagatud/tagatav teenuse osutamiseks sobiv temperatuur?)  Kas teenuse osutamise keskkond on patsiendile ja töötajatele ohutu?  Kas ruumide sisustus on ruumide funktsionaalne?  Kas spetsialistil on sisustatud töökoht?  Kas andmekandjad on turvaliselt hoitud?  Kas ruumis on minimaalne varustus patsiendiga toimingute tegemiseks?  Kas ruumid on ligipääsetavad liikumispuudega inimestele? § 5. Ettepanek täiendada paragrahvi uute lõigetega järgmises Mittearvestatud. Kergesti ja objektiivselt mõõdetavate ruume sõnastuses: iseloomustavate parameetrite asemel, on võimalik anda (7) Iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamiseks: hinnang enne tegevusluba välja andmist vastates paikvaatluse läbi viimise käigus järgmistele küsimustele: 1) ruumis peab olema:  kas nendes ruumides on võimalik osutada kvaliteetset (ja meditsiiniline kušett juurdepääsu võimalusega kahest küljest; inimsõbralikku) raviteenust sellel konkreetsel erialal. võimlemisredel;  Kas teenuse osutamise keskkond on privaatne/ seinapeegel liigutuste koordinatsiooni jälgimiseks. konfidentsiaalsust toetav?  Kas patsiendi tavapärane liikumistrajektoor hoones ja 2) ruumide juures peab olema patsientidele riietus- ja ooteruumi paigutus võimaldab kasutada raviteenust duširuumid. piisavalt privaatselt? (8) Iseseisvalt ravi eesmärgil logopeedilise ravi ruumis peab  Kas vastuvõturuumis toimuv on kaitstud kõrvaliste olema seinapeegel liigutuste koordinatsiooni jälgimiseks. inimeste kõrvade ja silmade eest?  Kas teenuse osutamisel on tagatud patsiendi heaolu?  Kas ja kuivõrd segab teenuse osutamist ruumi kostuv välismüra?  Kas patsiendile ja personalile on tagatud kohapeal isikliku hügieeni võimalused?  Kas ruum on piisava suurusega teenuste osutamiseks?  Kas ruumis on tagatud/tagatav teenuse osutamiseks sobiv temperatuur?)  Kas teenuse osutamise keskkond on patsiendile ja töötajatele ohutu?  Kas ruumide sisustus on ruumide funktsionaalne? 4  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA  Kas spetsialistil on sisustatud töökoht?  Kas andmekandjad on turvaliselt hoitud?  Kas ruumis on minimaalne varustus patsiendiga toimingute tegemiseks?  Kas ruumid on ligipääsetavad liikumispuudega inimestele? Terviseamet Terviseamet teeb ettepaneku füsioteraapia, logopeedilise ravi ja Mittearvestatud. Kergesti ja objektiivselt mõõdetavate ruume psühholoogilise ravi iseseisva osutamise tegevusloa iseloomustavate parameetrite asemel, on võimalik anda kontrolleseme nõudeid täpsustada. Määruse eelnõu põhjal ei hinnang enne tegevusluba välja andmist vastates paikvaatluse ole selge, missuguste tingimuste täitmist peab Terviseamet läbi viimise käigus järgmistele küsimustele: enne loa väljastamist kontrollima. Olukorras, kus nõuded ei ole  kas nendes ruumides on võimalik osutada kvaliteetset (ja piisavalt selged, ei ole ettevõtjal võimalik ette näha, missuguste inimsõbralikku) raviteenust sellel konkreetsel erialal. nõuetega ta oma tegevuse vastavusse peab viima, et  Kas teenuse osutamise keskkond on privaatne/ tegevusluba saada. Eelnõus toodud tingimustele tuginedes konfidentsiaalsust toetav? Terviseamet taotlusprotsessi väärtust ei loo.  Kas patsiendi tavapärane liikumistrajektoor hoones ja ooteruumi paigutus võimaldab kasutada raviteenust piisavalt privaatselt?  Kas vastuvõturuumis toimuv on kaitstud kõrvaliste inimeste kõrvade ja silmade eest?  Kas teenuse osutamisel on tagatud patsiendi heaolu?  Kas ja kuivõrd segab teenuse osutamist ruumi kostuv välismüra?  Kas patsiendile ja personalile on tagatud kohapeal isikliku hügieeni võimalused?  Kas ruum on piisava suurusega teenuste osutamiseks?  Kas ruumis on tagatud/tagatav teenuse osutamiseks sobiv temperatuur?)  Kas teenuse osutamise keskkond on patsiendile ja töötajatele ohutu?  Kas ruumis on füüsikalisi jm ohutegureid, mis võivad põhjustada vigastusi?  Kas ruumide sisustus on ruumide funktsionaalne?  Kas spetsialistil on sisustatud töökoht?  Kas andmekandjad on turvaliselt hoitud? 5  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA  Kas ruumis on minimaalne varustus patsiendiga toimingute tegemiseks?  Kas ruumid on ligipääsetavad liikumispuudega inimestele? Lisaks sätestatakse määruses Terviseametile võimalus kehtestada tegevusloa välja andmisel kõrvaltingimusi vastavalt HMS § 53. Eesti Tugispetsialisti tegevuskirjeldusest selgub, et spetsialist tegeleb Selgitatud. Tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimise Logopeedia raviteenuste dokumenteerimise ja diagnooside valideerimisega. nõuded kuuluvad sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 Ühing Hetkel puudub info, millised on spetsialisti õigused diagnoosi Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused fikseerimisel. Samuti ei selgu, millised on spetsialisti õigused ja ja kord ning sotsiaalministri 17.09.2008 määruse nr 53 Tervise kohustused dokumentide koostamisel (kas on vajalik ainult infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud saatekirja vastus või on võimalik iseseisvalt ka epikriisi koostada ning nende esitamise tingimused ja kord reguleerimisalasse. ja edastada) Selgusetuks jääb, mida tähendab “muu pädevustunnistus”, mis Selgitatud. Eesti kuulub Euroopa Liitu ja vastavalt EL ületab kutse omistamise nõudeid. Hetkel kehtiv kutse andmise toimimise põhimõtteile peab EL-is olema tagatud tööjõu vaba süsteem on usaldusväärne ning annab kindluse pakutava liikumine. Siseriiklikud regulatsioonid peavad suutma hõlmata teenuse kvaliteedi osas. ka neid spetsialiste, kes on oma pädevuse omandanud muus EL riigis või kolmandas riigis ja kelle kutsepädevust on teine EL riik tunnustanud. Muu pädevustunnistus viitabki neile mujal tunnustatud kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele. EL riigis juba tunnustatud kutsekvalifikatsiooniga isikult sihtriigi regulatsioonide alusel kutse omandamise nõudmine oleks vastuolus EL regulatsioonidega. Tegevusloa taotlemiseks vajalike ruuminõuete loetelu on väga Arvestatud. Ettepanekust lähtudes on sätet muudetud, säte üldsõnaline ning logopeedilise ravi seisukohast ebapiisav. Kuna on sõnastatud järgmiselt: ruumid ja nende sisseseade peavad logopeed kasutab oma töös erinevaid intraoraalseid tegevusi ja olema füsioteraapia, logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi -instrumente, oleks mõistlik, et logopeedi tööruumis on olemas osutamiseks vastava funktsionaalse lahendusega ning kraanikauss ning instrumentide puhastamise ja steriliseerimise võimaldama hoida ravidokumente andmekaitsenõuetele võimalused. vastavalt ning asjakohasusel puhastada ja steriliseerida raviks rakendatavaid instrumente ja vahendeid. [ELÜ teeb ettepaneku, et] logopeedidele tegevusloa andmise Selgitatud. Määrus lähtub kvalifikatsiooninõuete sätestamisel tingimuseks on logopeedi kutse olemasolu. Kutsekoja tervishoiu ühingu ootustest, kuid nagu selgitatud ülal, peavad siseriiklikud regulatsioonid suutma hõlmata ka neid 6  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA nõukogu poolt kinnitatud kutse andmise süsteem on spetsialiste, kes on oma pädevuse omandanud muus EL riigis usaldusväärne ning toimiv süsteem. või kolmandas riigis ja kelle kutsepädevust on teine EL riik tunnustanud. Regulatsioon, mis nõuaks EL riigis juba tunnustatud kutsekvalifikatsiooniga isikult sihtriigi regulatsioonide alusel kutse omandamist, oleks vastuolus EL regulatsioonidega. [ELÜ teeb ettepaneku, et] ruuminõuded oleksid täpsemini lahti Arvestatud. Ettepanekust lähtudes on sätet muudetud, kirjutatud (tagatud oleksid hügieeni ja steriliseerimise sisseseade peab asjakohasusel võimaldama puhastada ja võimalused logopeedi kabinetis) steriliseerida raviks rakendatavaid instrumente ja vahendeid. Kohustus tagada patsiendile tingimused isikliku hügieeni toiminguteks sisaldub järgmises lõikes. [ELÜ teeb ettepaneku täpsustada] dokumenteerimise ja Selgitatud. Tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimise diagnoosimise võimalusi. ELÜ hinnangul peaks logopeedilise nõuded kuuluvad sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 diagnoosi haigusloosse fikseerima patsiendiga töötav logopeed. Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord ning sotsiaalministri 17.09.2008 määruse nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord reguleerimisalasse. § 3. Iseseisvalt osutada lubatud logopeediline ravi, alapunkt 1) Arvestatud osaliselt. Asjassepuutuvat paragrahvi oluliselt logopeedilise, ravi või konsultatsiooni ettevalmistamine; lisada muudetud. Uuendatud määruse kohaselt on iseseisev sõna “hindamise” -1) logopeedilise hindamise, ravi või logopeediline ravi üld- ja eriarstiabist lahus toimuv arsti poolt konsultatsiooni ettevalmistamine. tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud klassifikaatorist lähtudes diagnoositud haiguste raviks logopeediliste sekkumiste rakendamine või arsti antud lähteülesande alusel toimuv logopeediline hindamine ja logopeedilise diagnoosi määramine. § 3. Iseseisvalt osutada lubatud logopeediline ravi, alapunkt 3) Arvestatud osaliselt. Asjassepuutuvat paragrahvi oluliselt logopeedilise ravi rakendamine ning patsiendi, tema lähedaste muudetud. Uuendatud määruse kohaselt on iseseisev või ravimeeskonna liikmete nõustamine; lisada sõna “ja” - 3) logopeediline ravi üld- ja eriarstiabist lahus toimuv arsti poolt logopeedilise ravi rakendamine ning patsiendi, tema lähedaste tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel ja/või ravimeeskonna liikmete nõustamine. kehtestatud määruses nimetatud klassifikaatorist lähtudes diagnoositud haiguste raviks logopeediliste sekkumiste rakendamine või arsti antud lähteülesande alusel toimuv logopeediline hindamine ja logopeedilise diagnoosi määramine. 7  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA Eesti Kliiniliste EKLK peab oluliseks seadusemuudatust, mille tulemusena Selgitatud. Selle poliitikamuudatuse fookuses on Logopeedide logopeed saab tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks, kuid ei korralduslike aluste muutmine, et Tervisekassa saaks sõlmida Kutseliit nõustu esitatud kujul kooskõlastama terviseministri määrust. ravi rahastamiseks otselepingud iseseisvalt tegutsevate EKLK ei ole nõus määruse eelnõus sätestatud füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi pädevusnõuetega logopeedile, mis loeb tegevusloa taotlemisel osutajatega. Praeguses praktikas ei eristata kliinilisi logopeede pädevaks kõik isikud, kes on omandanud Tartu Ülikoolis mittekliinilistest logopeedidest rahastuslikus, korralduslikus eripedagoogikas magistrikraadi spetsialiseerumisega ega hariduslikus võtmes. Kutsekoja ellu kutsutud tervishoiu logopeedia erialale või kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv kutsenõukogu leidis 2018, et kliinilise logopeedi kvalifikatsiooni haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane eristamine logopeedi kvalifikatsioonist ei ole põhjendatud ning logopeedi kutse. kutsestandardist jäeti kliinilise logopeedi spetsialiseerumine välja. Kutseliit on seisukohal, et määruses tuleb praeguses eelnõus logopeedile esitatud pädevuse nõuded asendada nõudega, et Nagu SoMi esindaja selgitas 2022. a sügisel Riigikogu logopeed on iseseisvaks teenuse osutamiseks läbinud sotsiaalkomisjonis, toetub ministeerium tervishoiu meditsiinialase täiendõppe ja logopeed omab seda kinnitavat regulatsioonide väljatöötamisel kvalifikatsioonidele, mis on pädevustunnistust (näiteks mikrokraadi läbimise tunnistus vm). seotud kutsesüsteemi või tasemeharidusega. Välja on Tasemeõppele täiendava õppe läbimise nõue tuleneb asjaolust, töötatud ja sidusrühmad on heaks kiitnud logopeedi et eripedagoogika alase baasõppega logopeedil ei ole piisavalt kutsestandardid, seega on otstarbekas siduda kõik logopeedi meditsiinialaseid ja kliinilise teadmisi, mis võimaldaksid tal olla kvalifikatsiooniga seotud võimalikud erisused nende tervishoiutöötajaga võrdsustatud. Logopeed on võimeline standarditega. osutama teenust iseseisvalt, kuid selleks peab olema tagatud ülikooli järgne täiendõpe meditsiinialaste ja kliiniliste teadmiste Juriidiliselt ei ole kohane siduda majandustegevuse loa omandamiseks. andmist kutsekvalifikatsiooniga, mida kutsesüsteem ei erista Eestis omandab logopeed hariduse haridusteaduste ja mille õpet koolitusasutused ei paku. Logopeedi valdkonnas õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekava- kutsestandardid on hetkel uuendamisel, kehtivad standardid grupis klassiõpetaja õppekavarühmas. Magistridiplomiga koos aeguvad 01.05.2024. Soovitame kutseliidul teha standardite saab lõpetaja kutsetunnistuse “Logopeed, tase 7”. Tegemist on täiendamiseks tervishoiu kutsenõukogule vastav ettepanek. pedagoogilise suunitlusega hariduse omandatust tõendavate dokumentidega, mis ei saa kuidagi tõendada tervishoiuteenuse osutamiseks nõutavat pädevust. Juhime tähelepanu, et erinevalt arenenud riikidest ei toimu Eestis logopeedide tasemeõpe tervishoiu õppekavagrupis. Eestis on logopeedia tasemeõpe akrediteeritud kui õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekava ning seetõttu ei koolitata logopeede tervishoiusüsteemis töötamiseks. Eesti logopeed vajab 8  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA meditsiinialast täiendõpet tasemeõppe järgselt tervishoiusüsteemis töötamiseks. EKLK on probleemile korduvalt tähelepanu juhtinud ning edastanud vastavasisulised pöördumised Riigikogu sotsiaalkomisjonile (01.07.2022, 15.02.2023, 29.05.2023) ja pakkunud ka välja lahendusi logopeedide teadmiste parandamiseks tervishoiusüsteemis töötamiseks. Nii on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool koostöös EKLK-ga edukalt läbi viinud täiendkoolituse programmi meditsiinialaste ja kliiniliste teadmiste täiendamiseks neile logopeedidele, kes juba töötavad tervishoiusüsteemis. Seega vastav kogemus ja väga hea tagasiside kliinilisest täiendõppest logopeedidele on Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil juba olemas. Seetõttu pakume ka probleemile lahendust – mikrokraadiõpet Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Täiendõppena saadud meditsiinialaste teadmiste omandamine aitaks saavutada tervishoiusüsteemis töötavatel logopeedidel vastavat kompetentsi iseseisva teenuse osutamiseks. Mikrokraadi teel meditsiinialase täiendõppe omandanud logopeed kannaks nimetust “kliiniline logopeed” ning on aluseks, et kvalifitseeruda tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks. Veel juhime tähelepanu käimasoleva uurimuse raames (tulemused avaldamisel) selgunud asjaolule, et logopeedilise teenuse kättesaadavus tervishoiusüsteemis viimase 10 aasta jooksul on Eestis regionaalselt väga ebaühtlane ning teenuse maht on tugevas langustrendis. Samuti on logopeedilisele ravile eriarstiabis kõige pikemad järjekorrad. Seega on vajalik logopeedide täiendkoolitamine spetsiaalselt tervishoiusüsteemis töötamiseks. Täiendkoolitamine vajab riigipoolset tuge, tagamaks logopeedide kliiniline pädevus iseseisvaks teenuse osutamiseks ja kliinilise täiendõppe läbinud teenuse osutajate piisavus ning teenuse kättesaadavus. Määruse eelnõu praegusel kujul logopeedilise ravi iseseisva 9  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA osutamise tingimuste ja nõuete osas ei taga usaldusväärset ja kvaliteetset teenust ei patsiendile ega teenuse rahastajale. Kas tervishoiuteenuse osutajatel on jätkuvalt õigus rakendada Selgitatud. Käesoleva määruse fookus on iseseisvalt tervishoiuteenuse osutamisel tegevusloa ulatusega sätestatud psühholoogilist ja logopeedilist ravi ning füsioteraapia piirides logopeede, kes iseseisva ravi osutamise tegevusloa osutamine. Määrus ei kohaldu tervishoiuteenuse osutajale, andmiseks seatud nõuetele ei vasta? kellel on tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ning ta on endale palganud logopeedi, psühholoogi või füsioterapeudi. Praktikas võivad teenuseosutaja valikuid mõjutada oluliselt Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kutsekvalifikatsiooniga seotud rahastamise piirangud (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/121062023005). Logopeedilise ravi piiritlemisel on lähtutud TTL § 40 lõikes 4 Arvestatud osaliselt. Muudetud määruse kohaselt on kasutatud logopeediliste tegevuste loetelust. Selgitame, et iseseisev logopeediline ravi üld- ja eriarstiabist lahus toimuv praeguste TTL teenuste tegevustes on logopeed arsti poolt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 tervishoiuteenuse osutamisel osaleja. Seetõttu ei vasta alusel kehtestatud määruses nimetatud klassifikaatorist tegevuste kirjeldused logopeedise ravi käigus iseseisvalt lähtudes diagnoositud haiguste raviks logopeediliste osutatava tervishoiuteenuse kirjeldusele. Oleme seisukohal, et sekkumiste rakendamine või arsti antud lähteülesande alusel nii TTL-s kui käesolevas määruses tuleb tegevuste sisu viia toimuv logopeediline hindamine ja logopeedilise diagnoosi vastavusse iseseisvalt osutatava logopeedilise määramine. tervishoiuteenuse sisuga. Määruse eelnõu seletuskirjas on mainitud logopeede kui seni Selgitatud. Käesoleva määruse reguleerimisala on iseseisvalt iseseisvalt ravi osutajaid. Sõnastus on eksitav, sest logopeedid osutatava logopeediline abi, mis on üld- ja eriarstiabist lahus ei ole siiani olnud iseseisvalt teenuse osutajad, vaid toimuv arsti poolt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § tervishoiuteenuse osutamisel osalejad. Iseseisvalt on osutatud 2 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud vaid mitte-kliinilisi teraapiaid väljaspool Tervisekassa rahastust. klassifikaatorist lähtudes diagnoositud haiguste raviks Iseseisva raviteenuse osutamine nõuab tervise valdkonna logopeediliste sekkumiste rakendamine või arsti antud hariduse kompetentsi nagu eelpool põhjendasime. lähteülesande alusel toimuv logopeediline hindamine ja logopeedilise diagnoosi määramine. Soovituslike loetelude koostamiseks sisseseade ja Selgitatud. Kontaktivõtt soovituslike loetelude koostamiseks töövahendite osas ei ole Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu toimub 2023. aasta III kvartali jooksul. poole sisendi andmiseks pöördutud. Palume selgitust kas on kavas seda teha? Palume täpsustada, mida peetakse silmas lausega Selgitatud. Lauset tuleks mõista eelkõige selliselt, et kui isik “Terviseamet saab lugeda samaväärseks ka kvalifikatsioon, on omandanud samaväärse kutsetunnistuse mingis muus mida tõendab pädevustunnistus, mille väljastamiseks vajalikud riigis, saab Terviseamet lugeda kvalifikatsiooni vastavaks, kui 10  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA tingimused on samaväärsed või ületavad kutseseaduse alusel seda tõendava pädevustunnistuse väljastamiseks vajalikud sätestatud logopeedi kutse andmiseks nõutavaid tingimusi”? tingimused on samaväärsed või ületavad kutseseaduse alusel sätestatud logopeedi kutse andmiseks nõutavaid tingimusi. Sarnaselt võib selliseks pädevustunnistuseks olla ka mõnes teises EL riigis väljastatud otsus, mis tunnustab nn kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni. Selgitatud. Nagu ülal selgitatud, peavad olema kõik logopeedi Logopeedi praegusest haridusest ja kutsest tulenevate kvalifikatsiooniga seotud võimalikud erisused seotud probleemide tõttu ei kooskõlasta EKLK terviseministri määruse logopeedi kutsestandarditega. Logopeedi kutsestandardid on eelnõud „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise hetkel uuendamisel, kehtivad standardid aeguvad 01.05.2024. ravi iseseisev osutamine“. Soovitame kutseliidul teha standardite täiendamiseks tervishoiu kutsenõukogule vastav ettepanek. EKLK peab väga oluliseks, et logopeed saaks tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks, kuid protsessi ei tohi viia läbi selliselt, et tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule esitatavad nõuded ei taga tema suutlikkust iseseisvalt teenust osutada. Praegused eelnõus esitatud tingimused ja nõuded seda paraku ei taga. Kutseliit sooviks oma seisukohti Sotsiaalministeeriumile täpsemalt põhjendada. Samuti oleme igati valmis tegema koostööd kõikide osapooltega tervishoiusüsteemis töötavate logopeedide kliinilise pädevuse omandamiseks loodava meditsiinialase täiendõppe väljatöötamisel, et logopeedist saaks tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik. Eesti Perearstide Perearstid tunnustavad tervishoiu tugispetsialistide iseseisva Teadmiseks võetud. Võtame esitatud ettepaneku teadmiseks Selts ravi osutamise korra väljatöötamist ja nõuete kehtestamist, ning arvesse siis kui täpsustatakse psühholoogilise ja misläbi neil tekib võimalus osutada iseseisvalt logopeedilise abi ning füsioteraapia osutamise tervishoiuteenuseid ning teostatud tegevusi dokumenteerida dokumenteerimise nõudeid. Käesoleva määruse fookus on tervishoiu infosüsteemis. See parandab ja lihtsustab oluliselt iseseisvalt osutatava psühholoogilise, logopeedilide abi ning koostööd ravi eesmärgil teenust osutavate füsioterapeutide, füsioteraapia tegevusloa tingimused. logopeedide ning kliiniliste psühholoogidega. Kuna kavandatava korra alusel kehtestatakse füsioteraapia, logopeedia ja kliinilise psühholoogia teenust 11  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA tervishoiuteenusena osutavatele asutustele tegevusloa nõuded, siis tõstab see meditsiinis tegutsevate tugispetsialistide ravi kvaliteeti ning parandab teenuse selgust. Paraku jäävad eelnõus lahtiseks mõnedki küsimused, mida palume täpsustada: Kuidas hakkavad kulgema tööprotsessid ja suunamised tugispetsialistidele? Oleme arvamusel, et kindlasti peab nende teenustele pääsema vaid läbi suunamise perearstiabi või eriarstiabi süsteemist. Kuidas toimub spetsialistide registreerimine meditsiinitöötajate Selgitatud. TIS-i ligipääsude saamiseks vajalik spetsialistide registris? Sellest ilmselt sõltub ka, milliste tunnuste alusel registreerimine tervishoiukorralduse infosüsteemis toimub eristatakse Tervise Infosüsteemis spetsialisti koostatud sarnaselt praeguse korraga – tegevusluba omav TTO kannab dokumendid? spetsialisti oma asjakohasele tegevusloale ning Terviseamet omistab spetsialistile seejärel unikaalse identifikaatori (sarnane tervishoiutöötaja registrikoodiga), mille alusel tagavad infosüsteemid andmetele ligipääsemise ja ravidokumentide liikumise TIS-i. Kuidas tugispetsialistid dokumenteerivad töö tervise Selgitatud. Ravidokumentide täitmise tehniline reeglistik infosüsteemis. Milliseid TISi dokumente nad selleks kasutavad? lepitakse kokku 2023. a III kvartali jooksul. Kui spetsialistidel tekib iseseisva teenuse osutamise õigus ja Selgitatud. Ravidokumentide täitmise tehniline reeglistik nad hakkavad ise arveldama oma töö osas Tervisekassaga, siis lepitakse kokku 2023. a III kvartali jooksul. oleks loogiline, et spetsialist koostab ise ka epikriisi kasutades saatekirjal olevat diagnoosi, vajadusel seda täpsustades. On oluline, et iseseisvat raviteenust osutavate spetsialistide Selgitatud. Kohustus lisada vastuvõtuajad digiregistratuuri on vastuvõtud oleksid leitavad ka digiregistratuuris. Milliste sätestatud Tervisekassaga sõlmitavates ravi rahastamise tunnuste alusel nende teenused sinna viiakse? lepingutes. Teie poolt tõstatud küsimus ei kuulu käesoleva määruse fookusesse. Kas TISi saavad dokumente esitada vaid iseseisvat teenust Selgitatud. Õigus ei diferentseeri spetsialistide õiguseid ja osutavad spetsialistid või ikka ka need, kes töötavad kohustusi sõltuvalt sellest, missuguse tegevusloaga TTO alt tugispetsialistina tervishoiuasutuses? Kas iseseisva teenuse nad töötavad. Küll võivad TIS-i dokumentide edastamise osutaja ja TTOs meeskonna juures töötava spetsialisti praktikat mõjutada ravi rahastamise lepingutingimused, samuti dokumenteerimise kohustus on sama või on siin erisused? võivad spetsialistide rollid erinevates asutustes erineda sõltuvalt ravimeeskondade viljeletavast praktikast. 12  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA Tehnoloogiliselt peavad TIS ligipääsud ja andmete edastamise õigused olema tagatud kõikidele ravi osutavatele spetsialistidele, kellele õigusaktid seavad õiguse ja kohustuse raviandmeid TIS-i kanda. Seega palume määruses täpsustada koostöö Selgitatud. Käesolev määrus on TTKS-i alusel antav tervishoiusüsteemiga nii sisulises kui digitaalses võtmes – tegevusloa nõuete määrus, mis puudutavad absoluutselt kõiki kuidas vormistatakse saatekirjad, kuidas vormistab spetsialist vastavaid teenuseosutajaid. Saatekiri on seevastu RAKS-i sellele vastuse või epikriisi, kes püstitab diagnoosi, kui tihti jõuab instrument, mis puudutab vaid Tervisekassa rahastatavaid info tehtava tegevuse osas digilukku jmt. Vastavalt teenuseid. Tervishoiuteenuste osutamise vahetu korraldus tööprotsesside sisulistele täpsustusele tuleb luua vajalikud lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajate, patsiendi ja lahendused ja täpsustada reeglid ka tervise infosüsteemis, et rahastaja vahel. suhtlus ning koostöö tervishoiu spetsialistidega oleks loogiline ja saaks vastavalt kokkulepitud reeglitele ka dokumenteeritud. Eesti Tahaksin juhtida tähelepanu, et ootused ruumi suurusele ja Arvestatud. Seletuskirja on kommentaarist lähtuvalt Psühholoogide ooteruumile ei peaks olema universaalsed, vaid peaks muudetud. Liit arvestama tegevuse iseloomu. Näiteks üksi tegutseval psühhoterapeudil ei pruugi olla vaja ooteruumi, kui ta jätab kahe vastuvõtuaja vahele teatud mõistliku aja (nt 15 min). Ruumi täpne suurus sõltub samuti tegevuse iseloomust: nt pere- või grupiteraapia puhul võiks eeldada suuremat ruumi. Seega ei oleks põhjendatav tegevusloa andmist seada sõltuvusse ooteruumi olemasolust või jätta tegevusluba andmata, kui tööruumi suurus on 11,5 m^2. See kommentaar ei käi eelnõu enda, vaid seletuskirja kohta. Kui seletuskiri annab juhiseid määruse rakendamiseks, siis võib juhtuda, et "ootuspärase" asemel hakatakse lugema "kohustuslik" ja kaalutlusõigust tegelikult ei rakendata. Eesti Füsio- Väärib positiivset tähelepanu, et planeeritav muudatus on samm Arvestatud osaliselt. Käesoleva määruse eesmärk ei ole terapeutide Liit õiges suunas. Samas on Eesti Füsioterapeutide Liit (EFL) anda kõikehõlmavat füsioteraapia piiritlust, vaid sätestada seisukohal, et antud määrus ja selle seletuskiri sisaldab ühelt poolt, milliseks majandustegevuseks on vajalik teenust valearusaamu füsioteraapia teenuse olemusest, tekitab osutaval asutusel hankida tegevusluba ning teisalt sätestada rahastajast tulenevat ebavõrdsust ja ei lähtu inimkesksusest. miinimumnõuded, sellise majandustegevuse osutamiseks. Maailmas, kus igaüks saab kutsuda end “terapeudiks”, on vaja julgemaid samme tugispetsialistide reguleerimise ning kaitstud Täpsustatud määruse kohaselt on iseseisev füsioteraapia üld- tiitlite suunas. Leiame, et meie poolt esitatavad ettepanekud ja eriarstiabist lahus toimuv arsti poolt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel kehtestatud määruses 13  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA parandavad teenuse kättesaadavust, kvaliteeti kui ka nimetatud klassifikaatorist lähtudes diagnoositud haiguste suurendavad usaldust füsioteraapia eriala vastu. raviks füsioteraapia rakendamine või arsti antud lähteülesande alusel toimuv füsioterapeutiline hindamine ja füsioterapeutilise 1. Määruse seletuskirjas on valesti defineeritud diagnoosi määramine. füsioterapeutiline ravi Määruse seletuskirjas on defineeritud füsioterapeutiline ravi kui “arsti diagnoositud haiguse või Seega tuleb käesolevat regulatsiooni tõlgendada selliselt, et vigastuse või selle tagajärgede kõrvaldamine või tegevusluba on vajalik juhtudel, kus arst on diagnoosinud leevendamine”. Füsioterapeutiliseks raviks ei ole vajalik arsti haiguse või vigastuse (sh küsides füsioterapeutilist ekspertiisi diagnoos. Füsioterapeut võib püstitada füsioterapeutilise häire täpsemaks diagnoosimiseks) ning on määranud selle diagnoosi, millele järgneb füsioterpeutiline sekkumine (ravi). raviks sekkumised, mida tavapäraselt osutab füsioterapeut. Erapraksistes jõuab patsient enamasti füsioterapeudini Puhkudel kui arstlik sekkumine ei ole asjakohane, arst ei ole patsiendi enda initsiatiivil, ilma arsti suunamiseta. Füsioterapeut häiret diagnoosinud (ja füsioterapeut ei osale diagnostikas on võimeline teostama füsioterapeutilise hindamise iseseisvalt arsti lähteülesande alusel), ei ole tegu ka füsioteraapiaga selle ning püstitama ka füsioterapeutilise diagnoosi iseseisvalt. määruse ega seaduse tähenduses. Selliste füsioterapeutiliste Seega ei määra füsioterapeutilist ravi arsti diagnoosi olemasolu. sekkumiste osutamisel ei ole tegevusluba vajalik. Eesti Füsioterapeutide Liidu ettepanek on määratleda füsioterapeutiline ravi kui tegevusloaga asutuses töötava füsioterapeudi tegevus, mis lähtub Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §2-st ning vastab antud määruse §2-s välja toodud tunnustele. Arsti diagnoosi olemasolu ei peaks olema vastava teenuse osutamise eelduseks. Seletuskiri sisaldab valearusaamu füsioteraapia teenuse Arvestatud osaliselt. Määrust ja seletuskirja on muudetud. olemusest. EFL on nõus, et Füsioterapeut võib ravi osutamise Siiski soovime selgitada, et tegevuslubade väljastamise tegevuse kõrval tegeleda ka näiteks spordivaldkonnas toetavate protsess on lahus teenuse rahastamisega seotud protsessist. tegevustega, ent ka need tegevused on tehtud ravi ja käesoleva määruse ülesanne on piiritleda tegevusluba nõudev ennetustöö eesmärgil mitte seletuskirjas mainitud sooritusvõime majandustegevus ehk sõnastada teenuste piirid, mida saame parandamiseks. Sooritusvõime parandamisega tegeleb treener. õiguslikult nimetada tervishoiuteenuseks. Ennetustegevus on erinevate meditsiiniteenuste vältimatu osa. Nagu te ise märgite, on tervishoiuteenus tõepoolest Nii ka füsioteraapias. Viidates Tervishoiuteenuste Korraldamise tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse Seadusele: ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi § 2. Tervishoiuteenus halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Siinkohal tuleb aga arvestada, et jõustuv seadus võrdsustab 14  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA (1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, füsioterapeudi tervishoiutöötajaga vaid hetkest, kui isik osutab vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravi (sh ka diagnoosi täpsustamine). Vastavalt sotsiaalministri ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära 10.01.2002 määruse nr 13 Tervishoiuteenuste loetelu tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning kehtestamine § 1 on tervishoiuteenused vaid paragrahvis taastada tervist. nimetatud klassifikaatorites loetletud haiguste diagnoosimise ja ravimisega seotud tervishoiuteenused või kirurgilised Sellist heaoluteenust nagu füsioteraapia ei ole olemas. Enamus protseduurid. Senise praktika kohaselt diagnoosib Eestis kliinilisi ambulatoorseid patsiente teenindavaid füsioteraapia RHK-10 alusel haiguseid ja vigastusi Eestis vaid arst. TTKS-i praksiseid heaoluteenuseid ei osuta. Juhul, kui füsioterapeut mõistes saab seega füsioteraapiana käsitada vaid sellist osutab heaoluteenust, peab see teenus olema vastavalt sisule tervishoiuteenust, mis toimub arsti kaasamisel või tema antud teise nimega. lähteülesande alusel. Näiteks kui osutatakse massaažiteenust, on erapraksise hinnakirjas see eraldi teenusena välja toodud ega ei käsitleta seda kui füsioteraapia teenust. Oleme korduvalt rõhutanud ja rõhutame jällegi: tuleb eristada füsioteraapia eriala ning füsioteraapia teenust. Füsioteraapia eriala sisaldab teadmisi ja oskusi, mida saab kasutada nii kliinilises kui ka mittekliinilises keskkonnas. Kui füsioterapeut osutab kliinilises keskkonnas füsioteraapia teenust, on tegemist tervishoiuteenusega. Kui füsioterapeut osutab heaoluteenust, ei peaks seda kutsuma füsioteraapia teenuseks vaid nimetama teenust selle sisu järgi. Seda kas füsioterapeut tohib teenust nimetada füsioteraapia teenuseks või mitte, peaks määrama tegevusloa alusel. Mitte selle järgi kas füsioterapeut osutab Tervisekassa teenust või tasulist teenust. See muudaks ka patsiendi jaoks teenuse sisu arusaadavamaks ning tõstaks usaldust füsioteraapia eriala vastu. Mitmed traditsioonilised tervishoiutöötajad (arst, õde, hambaarst ja ämmaemand) osutavad samuti teenuseid, mis ei ole tervishoiuteenused. Sel juhul ei nimetata teenust tervishoiuteenuse nimega. Füsioterapeudid ei ole selles osas kuidagi erinevad. 15  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA Eesti Füsioterapeutide Liidu ettepanek on siduda füsioteraapia teenuse all mõistetav teenus tegevusloa olemasoluga, mitte sellega kes teenust rahastab. Iseseisva füsioteraapia, psühholoogilise ravi ja logopeedilise Selgitatud. Füsioteraapia tegevusloa andmine ei ole kuidagi ravi toetamine on samm parema kvaliteedi ning seotud sellega, kes tasub füsioteraapia eest. Nagu selgitatud kättesaadavusega tervishoiu suunas. Paraku kui eriala eespool, on oluline defineerida piir, mis hetkest alates on regulatsioon on seotud mõne teenuse rahastajaga füsioterapeudi tegevus füsioteraapia TTKS-i mõistes. Nagu (Tervisekassa), ei ole enam tegemist inimkeskse poliitikaga. selgitatud ülal, on tegevusluba üheselt vajalik, kui Teenus peaks olema reguleeritud rahastajast sõltumatuna. füsioterapeut osaleb arsti poolt antud lähteülesande alusel Rahastaja seab lisaks üldisele regulatsioonile omad tingimused diagnoosimisel või osutab RHK-10 alusel langetatud diagnoosi teenuseosutajatele läbi lepingute. Praeguse lahenduse juures alusel ravi. tekib ebavõrdne olukord, kus Tervisekassa rahastusel teenust saavate patsientide terviseandmed jõuavad Tervise Regulatsiooni eesmärk on praegusel juhul defineerida Infosüsteemi (TIS), aga tasuliste patsientide andmed sinna ei tegevused, mille osutamiseks on tegevusluba vajalik ning jõua. Sellisest lahendusest kaotavad patsiendid, sätestada kriteeriumid, millele teenust osutav ettevõte, asutus füsioterapeudid, perearstid ja ka teised spetsialistid, kelle või FIE peab vastama. Sama tegevuse erinev nimetamine otsuseid TISi sissekanded mõjutavad. Seega on vajalik tagada sõltuvalt sellest, kas tegevusluba on või mitte, kaotaks füsioterapeutidele TISi andmete edastamine nii juhul kui tegevuslubade andmise mõtte. tegemist on Tervisekassa teenusega (saatekirja vastus suunanud arstile) kui ka tasulise ambulatoorse teenuse puhul ilma saatekirjata. Teenuse sisu on sama, sest füsioterapeut on kõrgharidusega spetsialist, kes suudab läbi oma tegevuse patsiendi ravivajaduse ja parima ravimeetodi valida ise ning arsti saatekiri või selle puudumine ei mõjuta milliseid ravimeetodeid terapeut kasutab. Sageli jätkavad ka pärast Tervisekassa finantseeritud ravi lõppemist patsiendid füsioteraapia teenusel käimist mõne tasulise teenuseosutaja juures. Patsientides hakkab segadust tekitama olukord, kus ühe visiidi sissekanne on TISis olemas ja teise (tasulise) visiidi kohta ei ole. Seda, kas osutatakse ravi, peaks määrama tegevusluba, mitte see kas patsient pöördus füsioterapeudile arsti saatekirjaga või ilma. Samuti kas teenuse eest tasub Tervisekassa või patsient ise. Lisaks annab tegevusloa olemasolu patsiendile kindluse, et antud teenuseosutaja osutab kvaliteetset teenust sõltumata kas 16  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA ta soovib teenust saada Tervisekassa finantseerimisel või tasulisena. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku siduda "Ravi osutamise" mõiste tegevusloa omamisega, mitte arsti saatekirja olemasoluga ning võimaldada füsioteraapia praksistel taotleda tegevusluba ka sellisel juhul kui nad ei osuta Tervisekassa lepingupartnerina teenust. Kõik, kes tegevusluba ei taotle, “ravi osutamise” mõiste alla ka edaspidi ei kuuluks. Kvalifikatsiooninõuetest on välja jäänud kutsetunnistus. Eesti Selgitatud. Eesti kuulub Euroopa Liitu ja vastavalt EL Füsioterapeutide Liit on läbivalt rõhutanud, et Eestis on toimimise põhimõtteile peab EL-is olema tagatud tööjõu vaba füsioterapeut füsioteraapia eriala kõrghariduse ja/või liikumine. Siseriiklikud regulatsioonid peavad suutma hõlmata kutsetunnistusega spetsialist. Ajaloolistel põhjustel töötab ka neid spetsialiste, kes on oma pädevuse omandanud muus Eestis ka vähesel määral füsioterapeute, kelle kõrgharidus ei ole EL riigis või kolmandas riigis ja kelle kutsepädevust on teine omandatud füsioteraapia erialal, kuid kes on liikumisravi, EL riik tunnustanud. Muu pädevustunnistus viitabki neile mujal ravikehakultuuri või meditsiinilise hariduse ning täiendkoolituste tunnustatud kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele. EL põhjal vastava pädevuse hankinud ning seda tõendanud läbi riigis juba tunnustatud kutsekvalifikatsiooniga isikult sihtriigi füsioterapeudi kutse taotlemise. Mõned neist töötavad ka täna regulatsioonide alusel kutse omandamise nõudmine oleks esmatasandi tervishoius ning nende välja jätmine mõjutaks vastuolus EL regulatsioonidega. teenuse kättesaadavust negatiivselt. Pikemas perspektiivis on Eesti liikumas sinna, kus kõik füsioterapeudid omavad füsioteraapia alast kõrgharidust. Peale füsioteraapia eriala kõrghariduse ja kutsetunnistusi muid “samaväärseid kvalifikatsioone” ei ole. EFL teeb ettepaneku lisada kvalifikatsiooninõuete alla: Ravi eesmärgil füsioteraapia osutajana võib iseseisvalt tegutseda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kellel on füsioteraapia kõrgharidus ja/või kehtiv kutsetunnistus. Eesti Arstide Liit Määrus seab eesmärgiks luua tingimused iseseisva Selgitatud. Täname esitatud ettepaneku eest ja jagame teie füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi muret vajalike spetsialistide puuduse üle. Käesoleva määruse osutamiseks, ilmse eeldusega, et see aitab parandada nende fookuses on kehtestada tegevusloa nõuded iseseisvalt teenuste kättesaadavust. Peame oluliseks rõhutada et osutatava psühholoogilisele ja logopeelisele abile ning Tervisekassa poolt rahastatud teenuste maht sõltub eeskätt füsioteraapiale. 17  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA vastava pädevusega spetsialistide arvust ja ka Tervisekassa eelarvest, mistõttu antud meede ei pruugi otseselt teenuste kättesaadavust parandada. Küll aga võib tekkida olukord, kus spetsialistid hakkavad senisest enam tervishoiuteenuste osutajate juurest lahkuma ja looma iseseisvaid ettevõtteid. Teenuse kättesaadavuse parandamiseks oleks esimese sammuna vaja suurendada spetsialistide väljaõpet kõrgkoolides. Eesti Arstide Liit on seisukohal, et määruses toodud nõuded ei Arvestatud. Teenuste kirjeldust on oluliselt muudetud, sh on ole piisavad kvaliteetse teenuse osutamiseks ja patsientide täpsustatud, et vastava iseseisva tervishoiuteenuse osutamise ohutuse tagamiseks. Üks olulisemaid puudusi on see, et aluseks peab olema arsti diagnoos või arsti lähteülesanne teenuste kirjeldused ei sisalda arsti kaasamist raviprotsessi. diagnoosi täpsustamiseks. Jääb arusaamatuks, kuidas jääb toimima saatekirja süsteem, milline on ravi tulemuslikkuse hindamine ja kuidas otsustatakse ravi lõpetamise või jätkamise vajaduse üle. Spetsialistid, kelle tegevust määrus reguleerib, ei saa panna diagnoosi, selleks on vajalik arsti pädevus. Määruses toodud psühholoogilise ravi tegevused: psühhodiagnostilised toimingud seisundi täpsustamiseks, diagnoosihüpoteeside püstitamine, püstitatud diagnoosihüpoteeside valideerimine, vaimse tervise vajaduste, sealhulgas psühhoteraapia vajaduse ja sobivuse hindamine – ei ole võimalikud ilma arsti osalemiseta, kes paneb patsiendile diagnoosi ja annab hinnangu ravi vajaduse kohta. Teine võimalus on patsiendi suunamine saatekirja alusel, mis juba sisaldab diagnoosi ja otsust ravi kohta (nagu on seni toimunud teraapiafondi kasutamisel). Samuti eeldavad arsti pädevust ravimite kõrvaltoimete avaldumise seiramine ja täiendavate uuringute vajaduse väljaselgitamine. Määruses tuleks kirjeldada, kelle otsusel lõpeb ravi. Näiteks Mittearvestatud. Ravi lõpetamine reguleerimine ei kuulu töövõime taastumine on arsti poolt tehtav otsus, mis omab tegevusloa nõuete määrus fookusesse. juriidilist kaalu (õigus teatud ametkohtadel töötamise jätkamiseks) ja on seotud Tervisekassa rahaliste kohustustega. Seega tuleks ka siin protsessi kaasata arst. 18  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri LISA Leiame, et nõuded personalile ei ole piisavalt konkreetsed ja Selgitatud. Nagu seletuskirjas markeeritud, tähistab „muu tekitavad erinevaid tõlgendusvõimalusi. Ei ole arusaadav, mida pädevustunnistus“ eelkõige tõepoolest välisriigis väljastatud tähendab eelnõus lisaks logopeedi ja kliinilise psühholoogi kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. Teoreetiliselt on kutsele nimetatud “muu samaväärne pädevustunnistus“. Kas võimalik, et mõne kutseala puhul võidakse sidusrühmade selle all peetakse silmas teistes riikides omandatud väljaõpet? nõudmisel ja kokkuleppel samaväärseks lugeda ka muu pädevustunnistus. Näiteks võib tulevikus selleks olla tagasi- tervishoidu-tüüpi koolituskursuse edukat läbimist tõendav tunnistus. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja määruse Selgitatud. Tervishoiu spetsialistide registreerimine jääb eelnõust ei selgu, kuidas ja millistel tingimustel registreeritakse samaks kehtiva korraga, st tegevusloa väljastamisel kannab tervishoiukorralduse infosüsteemis füsioterapeudid, logopeedid esitatud spetsialistide andmed tervishoiukorralduse ja kliinilised psühholoogid. Tervishoiutöötajate registreerimine infosüsteemi Terviseamet, hiljem lisanduva spetsialisti on õigusaktides väga täpselt reguleeritud. andmed kannab tervishoiukorralduse infosüsteemi tema tööandja. Vastavad sätted on teistes rakendusaktides (sh tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus). On kaheldav, kas kvalifikatsiooni hindamine Terviseameti Selgitatud. Täname esitatud tähelepaneku eest. Võtame seda piiratud ressursside juures võimaldab välistada ebapiisava arvesse oma tulevastes tegevustus. väljaõppega spetsialiste. Senine kogemus kolmandate riikide tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni tunnustamisel Terviseameti poolt on kaasa toonud mitmeid kaebusi nende osutatava abi kvaliteedi kohta, soovitame sellest õppust võtta. Teeme ettepaneku logopeedilise ja psühholoogilise ravi juures Mittearvestatud. Nagu ülal selgitatud, kuulub Eesti Euroopa piirduda nõudega, et selle osutamiseks on vaja vastavalt Liitu ja vastavalt EL toimimise põhimõtteile peab EL-is olema logopeedi või kliinilise psühholoogi kutset ilma eranditeta. Meie tagatud tööjõu vaba liikumine. Siseriiklikud regulatsioonid hinnangul on kliiniliste psühholoogide ja logopeedide peavad suutma hõlmata ka neid spetsialiste, kes on oma kutsehindamine Kutsekoja poolt usaldusväärne ja sellega tuleks pädevuse omandanud muus EL riigis või kolmandas riigis ja jätkata. kelle kutsepädevust on teine EL riik tunnustanud. EL riigis juba tunnustatud kutsekvalifikatsiooniga isikult sihtriigi regulatsioonide alusel kutse omandamise nõudmine oleks vastuolus EL regulatsioonidega Leiame, et eelnõu vajab täiendamist ja täpsustamist ning teeme Arvestatud. Määrust on võrreldes eelnõu versiooniga oluliselt ettepaneku määrust sellisel kujul mitte kehtestada. muudetud. 19