Saatja: Eesti Tegevusterapeutide Liit <
[email protected]>
Saadetud: 15.09.2023 20:13
Adressaat: <"SM Info">
Teema: Tagasiside Abivahendite määrus nr 74-le ETL Liidu poolt
Tere!
Lisan pdf failina meie tagasiside manusesse.
Lugupidamisega
Marilyn Luhtoja
Tagasiside Abivahendite määrus nr 74-le
Tere!
Oleme väga tänulikud, et pöördusite tagasiside saamiseks ka meie poole. Kiidame heaks
piirmäärade ja piirhindade tõstmise seoses elukalliduse ja ka erinevate abivahendite
hinnatõusudega seoses.
Toome välja järgnevad ettepanekud, mida võiks tulevikus kaaluda:
1. Kuna eripedagoogid tegelevad osaliselt kõnega, sh vajalike abivahendite
tuvastamisega (teenuse kirjeldusest: kommunikatsioonioskuste õpetamine ja
arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine.
Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku
spetsialisti soovitamine), siis kas oleks võimalik anda neile õigust väljastada
abivahenditõendit dialoogiseadmetele?
2. Kas oleks võimalik anda õigus abivahendite väljastamiseks ka erafirmadele, mis ei ole
rehabilitatsiooni- ega tervishoiuasutused, aga kus töötavad erinevate erialade
spetsialistid? Eestis on mitu erafirmat, kus töötavad tegevusterapeudid, kes oskaks
lastele/täiskasvanutele kirjutada välja sobivaid abivaenditõendeid aga ei saa seda teha.
Selle mõte oleks see, et ei peaks lapsi, lapsevanemaid, täiskasvanuid mujale edasi
saatma, kui neil on näiteks ainult ühe abivahendi vajadus.
3. Küsimus ortooside tõendite kohta. Kas on tehtud mingit statistikat, et kas
kliendid/patsiendid saavad endale õigemad ortoosid nüüd, kui varasemalt? Kas oleks
võimalus ka tegevusterapeutidele anda tagasi õigus kirjutada välja ortoose? Idee selle
taga on jälle see, et kliente ei peaks niipalju jooksutama. Kui klient on
rehabilitatsiooniteenusel näiteks ja tema ortoos (masstoodang) läheb katki, siis saab
rehabilitatsioonimeeskond või mõni spetsialist kliendile väljastada uue tõendi ja klient
saab poodi minna. Kui seda võimalust ei ole, siis peab kliendi saatma perearstile, kes
saadab omakorda taastusraviarstile ja nii edasi ja nii edasi.
4. Abivahendite loetelu loetavus. Kunagi sai loodud erinevate osapooltega koostööd
tehes selline portaal nagu abikäpp.ee. See loodi selle mõttega, et paberilt on raske
leida neid õigeid ISO koode ja ka asjad vananevad. Idee on selles, et internetis peaks
olema asju lihtsam muuta, kui paberkandjal ja ka inimestele lihtsamini loetav ja
arusaadavam. Kuna koodid ka muutuvad, siis saaksid ka abivahenditõendeid välja
kirjutavad spetsialistid olla endas kindlamad, et nad kasutavad õigeid ISO koode. Eesti
Tegevusterapeutide Liit andis Abikäpa kodulehe 2021. aasta alguses üle Abivahend
OÜ kätte, kes pidi arendusega edasi tegelema- ehk annab nendega koostööd teha? Kas
riiklikul tasandil on valmimas mugavam lahendus abivahendite määruse loetelu lisa 1
lugemiseks? Tagasisidestamiseks saadetud määruse lisa 1 on näide sellest, et tabeli
loetavuse huvides on see .pdf failis ära poolitatud, aga reaalsuses tuleb lugeda väga
väikest teksti, mis tuleb printida A3 paberile ja ka siis ei pruugi see piisavalt loetav
olla. Praegusel kujul Lisa 1 kasutamine on ebamugav kõigile osapooltele.