EELNÕU
27.11.2018
Kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seadus
§ 1. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõike 4 punkti 3, § 24 lõike 4 punkti 3 ja § 27 lõiget 51 täiendatakse pärast
tekstiosa „kohtunikuks (§ 581)“ sõnadega „või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks või
Euroopa prokuröriks.“;
2) paragrahvi 581 pealkirja täiendatakse pärast sõnu “rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis“
sõnadega „või Euroopa Prokuratuuris“;
3) paragrahvi 581 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni
kohtuniku ametikohale“ tekstiosaga „, Euroopa prokuröri ametikohale“;
4) paragrahvi 581 lõike 2 punkte 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu „rahvusvahelises
kohtuinstitutsioonis“ tekstiosaga „, Euroopa Prokuratuuris“;
5) paragrahvi 581 lõikes 3 asendatakse sõnad „kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumise“
sõnadega „kohtuinstitutsiooni või Euroopa Prokuratuuri teenistusest lahkumist“;
6) paragrahvi 581 lõikeid 4 ja 5 täiendatakse pärast sõnu „rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni“
sõnadega „või Euroopa Prokuratuuri“;
7) paragrahvi 99 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõnu „kohtuinstitutsiooni teenistusest“
sõnadega „või Euroopa prokuröri ametikohalt“.
§ 2. Prokuratuuriseaduse muutmine
Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-dega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Euroopa prokurör
(1) Euroopa prokurör on nõukogu määruse (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud
koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71), artikli 16 lõike
3 alusel Eestist Euroopa Prokuratuuri ametisse nimetatud isik.
(2) Euroopa prokurör ei kuulu Eesti prokuröriteenistusse ning on oma tegevuses Eesti
prokuratuurist sõltumatu.
(3) Euroopa prokurörile ei kohaldata käesoleva seaduse sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 72. Euroopa delegaatprokurör
(1) Euroopa delegaatprokurör on nõukogu määruse (EL) 2017/1939 artikli 17 alusel Eestist
Euroopa Prokuratuuri ametisse nimetatud isik. Määrusest tulenevate ülesannete täitmisel on
Euroopa delegaatprokurör väljaspool Eesti prokuratuuriteenistust ning on oma tegevuses Eesti
prokuratuurist sõltumatu.
(2) Euroopa delegaatprokurör võib täita riigisisese prokuröri ülesandeid riigi peaprokuröri
otsuse alusel niivõrd, kuivõrd see ei takista tema nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 tulenevate
ülesannete täitmist.
(3) Määrusest (EL) 2017/1939 tulenevate ülesannete täitmisel ei kohaldata Euroopa
delegaatprokurörile käesoleva seaduse sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigisisese
prokuröri ülesannete täitmisel kohalduvad Euroopa delegaatprokurörile kõik käesoleva seaduse
sätted.“;
2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Teenistuslikku järelevalvet käesoleva paragrahvi alusel ei teostata Euroopa
delegaatprokuröri üle, kui tema tegevus on seotud nõukogu määrusest (EL) 2017/1939
tulenevate ülesannete täitmisega.“;
3) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Euroopa delegaatprokurör võib prokuröride üldkogul osaleda, kui ta täidab riigisisese
prokuröri ülesandeid.“;
4) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„(9) Euroopa prokuröri kandidaadiks võib esitada isiku, kes on töötanud vähemalt seitse aastat
prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, või seitse aastat kriminaalasju lahendava
kohtunikuna, kusjuures kandidaadi staaži on võimalik arvestada summeeritult. Täiendavad
Euroopa prokuröri kandidaadile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(10) Euroopa delegaatprokuröri kandidaadiks võib esitada isiku, kes on töötanud vähemalt viis
aastat prokurörina, välja arvatud abiprokurörina. Täiendavad Euroopa delegaatprokuröri
kandidaadile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
5) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa prokuröri kandidaat, Euroopa delegaatprokuröri kandidaat, eriasjade prokurör,
ringkonnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.“;
6) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Avaliku konkursi Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri kandidaatide
leidmiseks kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja valdkonna eest vastutav
minister. Isikutele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande
avaldamise päevast.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:
„§ 321. Euroopa delegaatprokuröri distsiplinaarvastutus
(1) Euroopa delegaatprokuröri suhtes võib läbi viia distsiplinaarmenetluse.
2(4)
(2) Kui distsiplinaarmenetluse algatamise vajadus on seotud Euroopa delegaatprokuröri poolt
riigisisese prokuröri ülesannete täitmisega, teavitab riigi peaprokurör enne menetluse
algatamist Euroopa peaprokuröri.
(3) Kui distsiplinaarmenetluse algatamise vajadus on seotud Euroopa delegaatprokuröri poolt
nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 tulenevate ülesannete täitmisega, peab
distsiplinaarmenetluse algatamiseks olema Euroopa peaprokuröri nõusolek, kaasa arvatud
juhul, kui distsiplinaarmenetlust alustatakse pärast Euroopa delegaatprokuröri ametist
vabastamist Euroopa Prokuratuuris.“;
8) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri kandidaatide valimisel kuuluvad
komisjoni lisaks käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud isikutele Riigikohtu esimehe
määratud kriminaalkolleegiumi riigikohtunik ja valdkonna eest vastutava ministri määratud
Välisministeeriumi ametnik.“;
9) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui komisjoni liige kandideerib ise konkursil, taandub ta komisjoni tööst.“;
10) paragrahvi 43 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgimises sõnastuses:
„Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri kandidaatide valimisel on komisjon
otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt seitse liiget, sealhulgas esimees.“;
11) seaduse 4. peatüki 8. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8. jagu
Prokuröri kaasamine haldusülesannete täitmisse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli
õppetegevusse, üleviimine Riigikohtusse või tema tööle asumine Euroopa
Prokuratuuris“
12) paragrahvi 52 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 52. Prokuröri nimetamine Riigiprokuratuuri, Justiitsministeeriumi, Riigikohtu või
Euroopa Prokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale“;
13) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 41–47 järgmises sõnastuses:
„(41) Prokuröri nimetamisel Euroopa peaprokuröriks tema teenistussuhe prokuratuuris lõpeb.
(42) Prokuröri nimetamisel Euroopa prokuröriks tema teenistussuhe prokuratuuris peatub.
(43) Kui Euroopa prokurörina töötanud prokurör soovib tagasi pöörduda prokuröriteenistusse,
on tal õigus ilma konkursita asuda senisele vabale ametikohale, välja arvatud juhul, kui isik on
Euroopa Prokuratuuri ametist vabastatud seoses süülise teo toimepanemisega või püsiva
võimetusega oma ülesandeid täita vastavalt nõukogu määruse (EL) 2017/1939 artikli 14 lõikele
5 või artikli 16 lõikele 5.
(44) Kui vastavalt nõukogu määruse (EL) 2017/1939 artikli 16 lõikele 4 kestab Eestist
nimetatud Euroopa prokuröri ametiaeg Euroopa Prokuratuuris 3 aastat, on tal õigus ilma avaliku
konkursita pöörduda tagasi oma senisele ametikohale.
(45) Tagasipöördumise soovist teatab Euroopa prokurör riigi peaprokurörile kirjalikult:
1) hiljemalt üks kuu enne ametiaja korralist lõppemist Euroopa Prokuratuuris;
2) hiljemalt üks kuu pärast ametiaja ennetähtaegset lõppemist Euroopa Prokuratuuris.
3(4)
(46) Käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud tagasipöördumise soovist tähtaegselt teatamata
jätmise korral loetakse, et prokurör ei soovi samasse prokuratuuri tagasi pöörduda.
(47) Kui Euroopa prokuröril puudub pärast ametiaja lõppemist Euroopa Prokuratuuris võimalus
tagasi pöörduda senisele ametikohale, võib riigi peaprokurör määrata isiku tema nõusolekul
madalama astme prokuröriks või prokuröriks teise prokuratuuri. Kui uuel ametikohal
prokurörile makstav palk on väiksem võrreldes sellega, mis ta oleks saanud, kui ta oleks tagasi
pöördunud senisele ametikohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk.“;
14) paragrahvi 52 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Teenistusaeg Justiitsministeeriumis, Riigikohtus, Euroopa Prokuratuuris või
Riigiprokuratuuris arvatakse prokuröri senise ametikoha teenistusaja hulka.“.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, ……….…..2018
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ………….…....2018
(allkirjastatud digitaalselt)
………………………….
4(4)
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Meie 28.11.2018 nr 8-1/7388
Rahandusministeerium
Välisministeerium
Seaduseelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse
muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadav eelnõude infosüsteemis (EIS). Kooskõlastusi ning arvamusi
palume 10 päeva jooksul arvates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
/*Lisaadressaadid:
Riigiprokuratuur
Riigikohus
Õiguskantsleri Kantselei
Eesti Advokatuur
Tallinna Ringkonnakohus
Tartu Ringkonnakohus
Harju Maakohus
Pärnu Maakohus
Tartu Maakohus
Viru Maakohus
Eesti Kohtunike Ühing
Einar Hillep 620 8222
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga tehakse muudatused, mis on vajalikud Eesti osalemiseks Euroopa Prokuratuuris
(edaspidi EPPO). EPPO on iseseisev sõltumatu EL asutus, mille asukoht saab olema
Luksemburgis. EPPO on asutatud tõhustatud koostöö raames nõukogu määrusega (EL) nr
2017/19391, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel
(edaspidi määrus 2017/1939 või EPPO määrus). Muudatused käsitlevad peamiselt Eesti poolt
EPPO prokuröri kandidaatide valimist ja esitamist, EPPO-s töötavate Eesti prokuröride
õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust EPPO-s töötavatele Eesti
prokuröridele.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud justiitsküsimuste nõunik Eesti alalises esinduses EL juures
Julia Antonova (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamises on osalenud
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri (kristel.siitam-
[email protected]) ning karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep
(
[email protected]; 620 8222).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome
korralduse talituse toimetaja Mari Koik (620 8270,
[email protected]).
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõu sisaldab
kohtukorraldust reguleeriva seaduse (kohtute seadus) muudatusi (PS § 104 lg 2 p 8 ja p 14).
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on tagada, et Eesti õiguskord võimaldab EPPO määruse rakendamist. Seaduse
tasandil on vaja reguleerida Eesti prokuröri kandidaatide esitamine EPPO-sse ning sätestada
vajalikud tingimused ja protseduurid, et valida nõuetele vastavad kandidaadid. Ühtlasi peab
riigisisene õigus nägema ette Eestist nimetatud Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri
rolli riigisiseses prokuratuuris ning nende isikute pädevuse ja volitused. Eelnõuga tehakse Eesti
õigusesse eeskätt muudatused, mis on vajalikud Eesti EPPO-s osalemise tagamiseks.
Eelnõuga sätestatakse selged ja läbipaistvad reeglid selle kohta, kuidas valitakse Euroopa
prokurörid ning Euroopa delegaatprokurörid. Selleks täiendatakse prokuröride
konkursikomisjoni töö regulatsiooni. Prokuröride konkursikomisjon hindab konkursil osalejate
vastavust kehtestatud nõuetele, koostab konkursil osalejate pingerea ning teeb ettepaneku
pingereas esimesel kohal (esimestel kohtadel) paiknevate isikute heakskiitmiseks ja
esitamiseks.
Väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole nõutav, kuivõrd eelnõu on seotud Euroopa Liidu
õigusakti rakendamisega (HÕNTE § 1 lg 2 p 2). Euroopa Prokuratuuri määruse läbirääkimistel
EL-is on lähtutud Eesti ametlikest seisukohtadest, mida on läbirääkimiste käigus ka korduvalt
uuendatud. EPPO-ga ühisemise mõjusid hinnati ajal, kui Eesti otsustas EPPO asutamise
määrusega tõhustatud koostöö raames ühineda. Käesolev eelnõu on vajalik selleks, et täita
EPPO määrusest tulenevaid kohustusi.
1
Nõukogu määrus (EL) 2017/1939, 12.10.2017, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri
asutamisel. ELTL 283, 31.10.2017
2(17)
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu reguleerimisala
EPPO loomise õiguslik alus on EL toimimise lepingu (ELTL) artikkel 86.
EPPO pädevusse kuulub EL finantshuve kahjustavate kuritegude ehk pettuste (ingl fraud against
Union´s financial interests) kohtueelse menetluse juhtimine ja süüdistuse esitamine liikmesriikide
kohtutes. Sisuliselt on EPPO üleeuroopaline prokuratuur, mille roll ja ülesanded
kriminaalmenetluses on sarnased riigisisese prokuratuuriga. EL finantshuve kahjustavateks
kuritegudeks on näiteks kelmused, mis on seotud EL toetustega, keerulised piiriülesed
käibemaksupettused (ingl VAT-fraud), EL eelarvet kahjustavad korruptsioonikuriteod jt2. EPPO
pädevusse kuuluvad üldjuhul sellised EL finantshuve kahjustavad kuriteod, millega tekitatud kahju
EL eelarvele on üle 10 000 euro (sellest reeglist on teatud erandid, nt kui kuriteo on toime pannud
EL ametiisik). Käibemaksupettuste puhul on EPPO pädevus piiratud raskete piiriüleste juhtumitega
(nn karussellpettused), millega tekitatakse kahju üle 10 mln euro.
Mitmed liikmesriigid, nt Prantsusmaa ja Hispaania, on kõige kõrgemal poliitilisel tasandil
rõhutanud vajadust laiendada EPPO pädevust ka teistele rasketele piiriülestele kuritegudele, eeskätt
terrorismikuritegudele. Euroopa Komisjon esitas vastavasisulise teatise 12.09.2018. a. EPPO
pädevuse laiendamine eeldab ELTL artikli 86 muutmist.
EPPO loomise eesmärk on tagada EL finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus ning
kindlustada, et kriminaalmenetlus ei ole mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest
huvidest ja eesmärkidest (nt paljudes liikmesriikides ei ole EL finantshuve kahjustavate kuritegude
menetlemine prioriteetne, menetlused jäetakse alustamata poliitilistel põhjustel jne).
EPPO on asutatud EL Nõukogu määrusega nn tõhustatud koostöö raames. See tähendab, et EPPO-
s ei osale kõik EL liikmesriigid, vaid üksnes EPPO-ga ühinenud riigid. Selle põhjuseks on asjaolu,
et EPPO loomine eeldas EL Nõukogu ühehäälset otsust3, kuid ühehäälsuse saavutamine ei
õnnestunud (avalikult kinnitas oma vastuseisu Rootsi). Praeguseks on EPPO-ga ametlikult liitunud
22 liikmesriiki. EPPO-s ei osale Ungari, Poola ja Rootsi. Ühendkuningriik, Iirimaa ja Taani ei osale
üldreeglina EL kriminaalõigusalase koostöö meetmetes tulenevalt EL aluslepingus ja selle
lisaprotokollides sätestatust.
EPPO-t rahastatakse EL eelarvest, kuid tõhustatud koostöö raames asutamise tõttu tuleb osalevatel
riikidel teatud ulatuses tasuda puudujäävad summad, mis tekivad sellest, et osa riike EPPO-s ei
osale.
EPPO on detsentraliseeritud struktuuriga ja koosneb nn kesktasandist asukohaga Luksemburgis
ning kohalikust tasandist, mis asub osalevates liikmesriikides.
Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid (igast liikmesriigist üks,
nende seast valitakse kaks peaprokuröri asetäitjat). Euroopa prokurörid moodustavad kolleegiumi,
kes võtab vastu EPPO-t puudutavad strateegilised otsused. Samuti moodustatakse Euroopa
prokuröridest kolmeliikmelisi alalisi kodasid (ingl permanent chambers), mis juhivad konkreetseid
kriminaalmenetlusi ning võtavad vastu olulisemaid menetluslikke otsuseid (nt süüdistuse esitamine,
menetluse lõpetamine jt). Euroopa prokurörid juhendavad oma liikmesriigist pärit
delegaatprokuröre konkreetses kriminaalasjas. Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa
delegaatprokurörid (igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks), kes asuvad oma liikmesriigis.
2
EPPO materiaalõiguslik pädevus tuleneb 5. juuli 2017. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist
(EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil.
3
Ühehäälses otsustamises ei osale Ühendkuningriik, Iirimaa ega Taani tulenevalt aluslepingus ja
lisaprotokollides sätestatud eranditest.
3(17)
Delegaatprokurörid juhivad oma liikmesriigis kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust
liikmesriigi kohtus (piiratud juhtudel võib ka Euroopa prokurör osaleda kohtumenetluses).
EPPO määruse kohaselt peab EPPO olema toimiv kõige varem 3 aastat pärast asutamismääruse
jõustumist (st kõige varem 2020. a novembri alguses). Euroopa Komisjon on kõige kõrgemal
tasandil lubanud, et EPPO alustab tööd 2020. a lõpus. Ettevalmistused algasid 2018. a alguses, kuid
praeguseks võib öelda, et komisjon on oma tegevusega planeeritud ajakavast maas ning EPPO
käivitamise võimalikkus 2020. a lõpus on küsitav.
EPPO asutamise esimesteks sammudeks on ajutise haldusdirektori ametisse nimetamine, nn
valikukomisjoni4 tööreeglite kinnitamine ja valikukomisjoni liikmete nimetamine. Praeguseks on
nõukogu heaks kiitnud üksnes valikukomisjoni tööreeglid ning kinnitatud valikukomisjoni liikmed.
Lähiajal peaks saama ametisse nimetatud ka EPPO ajutine haldusdirektor.
19.11.2018. a avaldati Euroopa peaprokuröri konkursi kuulutus. Euroopa peaprokuröri valib
määruse 2017/1939 artikli 14 lg 3 alusel loodud valikukomisjon. Valikukomisjon peab koostama
3–5 kandidaadist koosneva kandidaatide pingerea (ingl shortlist). Lõpliku valiku teevad ühiselt EL
Nõukogu ja Euroopa Parlament. Peaprokurör peaks eelduslikult olema ametisse nimetatud 2019. a
alguses ning asuma tööle 2019. a esimesel poolaastal.
2019. a märtsiks peavad liikmesriigid esitama kolm Euroopa prokuröri kandidaati, kelle seast valib
valikukomisjon ühe kandidaadi. Iga liikmesriik esitab valikukomisjonile kolm kandidaati.
Valikukomisjoni valitud kandidaadi nimetab nõukogu Euroopa prokuröri ametisse
lihthäälteenamusega. Kõik kolm liikmesriigi esitatud kandidaati peavad olema võrdsed ning juhul,
kui valikukomisjon tunnistab ühe või mitu kandidaati sobimatuks, peab liikmesriik esitama uued
kandidaadid (valikukomisjon peab alati tegema valiku kolme kandidaadi seast). Euroopa prokurörid
peaksid olema ametisse nimetatud 2019. a teiseks pooleks. Pärast seda, kui Euroopa prokurörid on
paigas, nimetab kolleegium ametisse iga liikmesriigi delegaatprokurörid (kandidaadid esitab
liikmesriik). See protsess peaks olema läbi 2020. a keskpaigaks.
Eelnõuga muudetakse prokuratuuriseadust ja kohtute seadust ulatuses, milles see on vajalik Eesti
Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri kandidaatide valimiseks ja esitamiseks.
3.2. Eelnõu sisu selgitused
§ 1. Kohtute seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktid 1–7. Muudatustega reguleeritakse kohtuniku õiguslikku seisundit juhul,
kui ta valitakse Euroopa Prokuratuuri prokuröriks. Kohtute seaduses (KS) tehakse muudatused,
et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ametikohale. Kohtunik ei saa
kandideerida Euroopa delegaatprokuröri ametikohale, kuivõrd sellel ametikohal töötamiseks on
vaja praktilist kogemust prokuröri ametis.
Kohtuniku nimetamisel Euroopa prokuröriks kehtivad samad reeglid nagu kohtuniku
nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või näiteks kohtujuristiks (KS §
581 lg 1 kasutab mõistet samaväärne ametikoht). Seega on tegemist tehnilist laadi
muudatustega, mis on vajalikud selleks, et tagada õigusliku raamistiku olemasolu juhuks, kui
Euroopa prokuröriks nimetatakse kohtunik. Muudatustes on lähtutud kehtivast põhimõttest,
mille kohaselt kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse
rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.
Arvestatakse, et Euroopa prokuröri ametiaeg on piiratud – Euroopa prokuröri ametiaeg on 6
aastat ning seda saab pikendada ainult ühel korral 3 aasta võrra 6-aastase perioodi lõpus. Ühtlasi
võib esimese Euroopa prokuröri ametiaeg osutuda kõigest 3-aastaseks, sest prokuröride
rotatsiooni kindlustamiseks nähakse EPPO määruses ette reegel, mille kohaselt üks kolmandik
4
Vastavalt EPPO määruse art 14 lg-le 3 sõltumatutest asjatundjatest moodustatud komisjon, mille
ülesanne on sobivate kandidaatide valimine.
4(17)
esimestest Euroopa prokuröridest asendatakse pärast 3-aastase perioodi lõppu.
Rotatsioonireeglid kinnitatakse hiljem ning hetkel ei ole teada, milliste riikide Euroopa
prokurörid asendatakse. Seega on praktikas võimalik, et EPPO prokurörina töötav Eesti
kohtunik soovib naasta kohtunikutööle kas EPPO prokuröri ametiaja lõpus või volituste
ennetähtaegse lõpetamise järel.
Seadus nimetab § 12 lõike 4 punktis 3 rahvusvaheliseks kohtuinstitutsiooniks Euroopa
Inimõiguste Kohut, Euroopa Liidu Kohut või muud rahvusvahelist kohtuinstitutsiooni. Näiteks
hõlmab rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni mõiste seaduse tähenduses nii Euroopa Kohut,
Euroopa Üldkohut, Euroopa Inimõiguste Kohut, Rahvusvahelist Kriminaalkohut,
Rahvusvahelist Kohut, Endise Jugoslaavia Rahvusvahelist Kriminaaltribunali ning teisi
rahvusvahelise õiguse alusel loodud kohtuid. Euroopa Prokuratuur ei ole rahvusvaheline
kohtuinstitutsioon, seetõttu tehakse KS-i muudatused selliselt, et Euroopa Prokuratuur ning
selle prokurörid on seaduse tekstis eraldi nimetatud.
§ 2. Prokuratuuriseaduse muutmine
Eelnõu § 2 punktid 1–3
Prokuratuuriseadust (ProkS) täiendatakse §-dega 71 ja 72, milles sätestatakse Euroopa prokuröri
ja Euroopa delegaatprokuröri (edaspidi ka delegaatprokurör) staatus ning ulatus, milles Eesti
õigust neile isikutele kohaldatakse.
Seejuures on nende kahe EPPO prokuröri vahel oluline erinevus. Euroopa prokurörid ei kuulu
Eesti prokuröriteenistusse. See on vajalik tingimus selleks, et Euroopa prokurör oleks oma
ülesannete täitmisel sõltumatu. Euroopa prokuröri õiguslikku staatust reguleerib EPPO määruse
art 12. Määruse art 12 lg 1 sätestab Euroopa prokuröri ülesanded, milleks on muu hulgas
Euroopa delegaatprokuröri läbiviidavate menetluste üle järelevalve teostamine ning vajalike
juhiste andmine. See on EPPO ülesehituse olulisemaid elemente, kuivõrd EPPO saab oma
ülesandeid tõhusalt täita üksnes siis, kui ta on võimalikult palju eraldatud riigisisesest
prokuratuurist. EPPO loomise eesmärk on tagada kriminaalmenetluse sõltumatus mis tahes
võimalikest riigisisestest huvidest, seega on paiknemine väljaspool riigisisese prokuratuuri
süsteemi väga oluline Euroopa prokuröri sõltumatuse tagamise element. Kui Euroopa prokurör
kuuluks riigisisesesse prokuratuuri, saaks väita, et riigil on võimalus tema tegevust ja seisukohti
mõjutada, näiteks edutamise või distsiplinaarvastutuse rakendamise või palgakorralduse kaudu.
Just seetõttu on Euroopa prokuröri ametikohad täies ulatuses rahastatavad EL eelarvest ega saa
olla kuidagi seotud riigisisese prokuratuuriga. See põhimõte on kajastatud uues ProkS §-s 71.
Igast liikmesriigist nimetatakse EPPO-sse üks Euroopa prokurör.
Erinevalt Euroopa prokurörist peab delegaatprokurör olema riigisisese prokuratuuri liige, et ta
saaks täita oma ülesandeid samaväärselt riigisiseste prokuröridega, ning tal peavad olema kõik
riigisisese prokuröri volitused. EPPO määruse art 13 sätestab Euroopa delegaatprokuröri
(edaspidi ka delegaatprokurör) pädevuse ja ülesanded. Üheks ülesandeks on EPPO esindamine
oma liikmesriigis. Delegaatprokuröril peab olema sama pädevus nagu riigisisesel prokuröril.
Euroopa delegaatprokuröri õiguslikku staatust reguleerib EPPO määruse art 13. Seejuures on
oluline, et kuigi delegaatprokuröril peavad olema riigisisese prokuröri kõik volitused ja
õigused, tuleb tema suhtes riigisisest õigust rakendada selliselt, et see ei seaks kahtluse alla
EPPO määrusest tulenevaid norme. Lisaks väärib märkimist asjaolu, et EPPO määruse art 13
lg 3 kohaselt võib delegaatprokurör lisaks EPPO ülesannetele täita osaliselt ka riigisisese
prokuröri ülesandeid. Delegaatprokuröril on võimalik täita EPPO-st tulenevaid kohustusi
osalise koormusega ning osaleda jätkuvalt ka riigisiseses kriminaalmenetluses, tingimusel et on
selgelt eristatud tegevus EPPO-s ja riigi prokuratuuris. Praktikas on osalise koormusega
delegaatprokuröride töö korraldamine kindlasti väga keeruline, kuivõrd EPPO ülesannete
5(17)
täitmine on kindlasti prioriteet ja seetõttu on äärmiselt raske planeerida riigisiseste
lisaülesannete andmist delegaatprokurörile. Samuti tuleb EPPO määruse kohaselt tagada, et
delegaatprokuröril ei teki riigisiseseid ülesandeid täites huvide konflikti ning et riigisisesed
ülesanded ei sega EPPO tööd (art 13 lg 3). Seega praktikas on delegaatprokurörile riigisiseste
ülesannete andmine keeruline ning hetkel ei tundu see Eesti seisukohast praktiline, samas ei saa
sellise vajaduse tekkimist välistada. Seetõttu sätestatakse ProkS § 72 lg-s 2, et delegaatprokurör
võib lisaks EPPO määrusest tulenevatele ülesannetele täita riigisisese prokuröri ülesandeid riigi
peaprokuröri otsuse alusel niivõrd, kuivõrd see ei takista tema määrusest 2017/1939 tulenevate
ülesannete täitmist. Olukorras, kus delegaatprokurör siiski täidab riigisisese prokuröri
ülesandeid, kehtib tema suhtes ProkS täies ulatuses (§ 72 lg 3).
ProkS § 72 sätestab samuti muud delegaatprokuröri sõltumatuse tagatised, mis on vajalikud
EPPO-st tulenevate ülesannete täitmiseks. Lõikes 1 sedastatakse, et EPPO-st tulenevate
ülesannete täitmisel paikneb delegaatprokurör väljaspool Eesti prokuröriteenistust, ning lg 3
kohaselt ei kohaldata talle ProkS-i sätteid, välja arvatud olukorras, kus sätete kohaldamine ei
ole selgelt ProkS-is endas lubatud.
Selliseks erandiks, kus ProkS-i kohaldumist delegaatprokurörile reguleeritakse, on näiteks
delegaatprokuröri valimine ja esitamine. Uus ProkS § 9 lg 4 omakorda rõhutab täiendavalt
ProkS § 72 sätestatud põhimõtet, et üldjuhul delegaatprokurörile ProkS-ist tulenevaid tingimusi
ei kohaldata. Kuivõrd teenistuslikku järelevalvet saab pidada kõige suuremaks ohuks
delegaatprokuröri sõltumatusele, rõhutatakse ProkS § 9 lõikes 4, et delegaatprokuröri üle ei
teostata teenistuslikku järelevalvet, kui ta täidab EPPO määrusest tulenevaid ülesandeid. Seega
delegaatprokuröri ei ole võimalik mõjutada teenistusliku järelevalve raames ega anda hinnangut
tema tegevusele. See pädevus on EPPO-l ning seda saab teha EPPO kesktasand, riigisisesel
prokuratuuril ei ole võimalik EPPO menetlustesse sekkuda. Olukord on erinev juhul, kui
delegaatprokurör täidab lisaks ka riigisisese prokuröri ülesandeid – siis on ta tervikuna Eesti
õiguse kohaldamisalas ja seega kehtivad kõik ProkS-ist tulenevad reeglid.
Delegaatprokurör on riigisiseses süsteemis erilise staatusega ning allub eeskätt EPPO määruse
regulatsioonile, saab delegaatprokuröri asendada ainult teine sellest riigist nimetatud
delegaatprokurör. EPPO määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt peab igas liikmesriigis olema
vähemalt 2 delegaatprokuröri. Seejuures on Euroopa Komisjon selgitanud, et art 13 lg-t 2 tuleks
tõlgendada selliselt, et igas riigis on vähemalt 2 delegaatprokuröri staatusega isikut, kuid see ei
tähenda automaatselt, et igas riigis on sõltumata EPPO kriminaalasjade arvust alati 2
täiskoormusega delegaatprokuröri. Seega võib EPPO kolleegium määrata liikmesriigi
delegaatprokuröride arvuks 0,5 (st töökoormust on 0,5 inimese jagu), kuid riigis peab siiski
olema delegaatprokuröriks nimetatud 2 isikut, kes lihtsalt töötavad osalise koormusega, täites
muul ajal riigisisese prokuröri ülesandeid. Siiski ei ole väga tõenäoline, et Eesti
delegaatprokuröride arv saab olema liiga väike. Delegaatprokuröride arvu liikmesriigiti määrab
Euroopa peaprokurör pärast konsulteerimist ning kokkuleppe saavutamist asjaomase
liikmesriigi asutusega (EPPO määruse art 13 lg 2). Seega hetkel ei ole võimalik öelda, mitu
delegaatprokuröri Eestile määratakse, kuid eelduslikult saab Eesti 2 delegaatprokuröri, kellest
1 ei pruugi olla täiskoormusega.
ProkS § 13 lg 4 täpsustab, et delegaatprokurör saab osaleda ka prokuröride üldkogul, kui talle
on antud ka riigisisese prokuröri ülesanded ja ta täidab seega delegaatprokuröri rolli ainult
osalise koormusega. Täiskoormusega delegaatprokuröri ülesandeid täitev isik ei saa
prokuröride üldkogul hääleõigusega osaleda, see oleks vastuolus tema sõltumatusega. Euroopa
Komisjon on kinnitanud, et osalise koormusega töötav delegaatprokurör saab osaleda
prokuröride üldkogul, seega selles küsimuses Euroopa Komisjon esmase hinnangu järgi huvide
konflikti ei näe.
6(17)
Eelnõu § 2 punkt 4
ProkS §-i 15 täiendatakse lõigetega 9 ja 10, milles reguleeritakse nõuete sätestamine Euroopa
prokuröriks ja Euroopa delegaatprokuröriks kandideerivale isikule.
Euroopa prokuröri kandidaadile ja Euroopa delegaatprokuröri kandidaadile esitatavad nõuded
reguleeritakse sarnaselt riigisisesele prokurörile esitatavate nõuetega justiitsministri määruses.
Hetkel kehtib justiitsministri 28.05.2013.a määrus nr 19 „Prokuröride konkursi korraldamise
ning konkursil osalejatele ja ametisse nimetatavatele prokuröridele esitatavad nõuded“ (RT I,
01.04.2015, 5) (edaspidi justiitsministri määrus nr 19).
Sarnaselt riigisisesele prokurörile reguleeritakse määruses Euroopa prokurörile ja Euroopa
delegaatprokurörile esitatavad nõuded ning määrus täiendatakse vastavalt paragrahvidega 61 ja
62.
Seaduse tasandil reguleeritakse Euroopa prokuröri kandidaadi ja Euroopa delegaatprokuröri
kandidaadi staažinõuded, võttes aluseks riigisisene regulatsioon. Riigisiseste prokuröride puhul
reguleeritakse vastavat üldnõuded § 15 lõigetes 3-8.
EPPO määruse art 16 reguleerib Euroopa prokuröri nimetamist. Euroopa prokurörile esitatavad
nõuded on EPPO määruses sätestatud üsna üldsõnaliselt. Euroopa prokuröri kandidaadiks
esitatakse isik:
a) kes on asjaomase liikmesriigi prokuratuuri või kohtusüsteemi tegevliige,
b) kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust;
c) kellel on oma liikmesriigis kõrgeimatele prokuröri või kohtuniku ametikohtadele
nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon ning asjakohane praktiline kogemus liikmesriikide
õigussüsteemide, finantsrikkumiste uurimise ja kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise
õigusalase koostöö alal.
Seega on Euroopa prokurörile esitatavad konkreetsed kriteeriumid suuresti liikmesriikide
määrata. Euroopa Komisjon on koostanud liikmesriikidele abiks indikatiivse Euroopa prokuröri
töökuulutuse, millest lähtuvalt saavad liikmesriigid määrata Euroopa prokuröriks
kandideerijale esitatavad nõudmised. Esiteks on oluline arvestada, et Euroopa prokurör ei oleks
riigisisese prokuratuuri liige ning tema töösuhet EPPO-ga reguleeriks Euroopa Liidu ametnike
personalieeskirjad5 ning töötingimusi reguleerivad õigusaktid. Euroopa prokurör oleks oma
staatuse poolest Euroopa Liidu ajutine ametnik (ingl temporary agent).
Personalieeskirjadest tulenevad järgnevad Euroopa prokurörile esitatavad nõuded:
- ühe EL liikmesriigi kodakondsus koos kõikide õiguste ja kohustustega;
- läbitud riigisisese õiguse järgi ettenähtud kaitseväeteenistus;
- ametiülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused;
- ametiülesannete täitmiseks sobiv füüsiline vorm;
- vähemalt ühe EL ametliku keele põhjalik tundmine ning teise EL ametliku keele valdamine
tasemel, mis võimaldab ametialast tegevust.
EPPO määruses sätestatud Euroopa prokuröri ülesannetest lähtuvalt on samuti oluline, et
Euroopa prokuröril oleks ulatuslik prokuröritöö kogemus ning praktilised kogemused raskete
finantskuritegude ja korruptsioonijuhtumite uurimisel ja süüdistuse esitamisel, samuti põhjalik
kogemus kriminaalasjades tehtava rahvusvaheline koostöö valdkonnas ning piiriülestes
5
Regulation No 31 (EEC), 11 (EAEC), laying down the Staff Regulations of Officials and the Conditions of
Employment of Other Servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy
Community, (OJ 45, 14.6.1962, p. 1385)
7(17)
kriminaalasjades. Kogemus EL finantshuve kahjustavate kuritegude alal oleks eeliseks.
Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama nõutava töökogemuse minimaalse kestuse selliselt, et
see tagab kõikide liikmesriikide Euroopa prokuröride võimalikult võrdse taseme ning
kindlustab, et Euroopa prokurörina asuvad tööle kogenud prokurörid. Nõutava töökogemuse
minimaalne kestus peab arvestama prokuröride karjääri erijooni ja prokuratuuri struktuuri
konkreetses liikmesriigis. Samuti peetakse oluliseks Euroopa prokuröride juhtimiskogemust,
kuivõrd nende roll on teostada delegaatprokuröride üle järelevalvet ning edastada juhiseid.
Lisaks on oluline võime töötada rahvusvahelises keskkonnas. Seejuures on oluline, et Euroopa
prokurör valdab võõrkeeli, kuivõrd vastasel juhul ei ole tal võimalik oma ülesandeid täita.
Euroopa prokurör peab tundma EL otsustusprotsessi ning orienteeruma keerulistes õiguslikes
nüanssides, mis on seotud nii rahvusvahelise koostööga kui ka eri liikmesriikide
õiguskordadega. Euroopa prokurör peab olema otsustusvõimeline, kõrgete eetiliste
standarditega ning pühendumusega EPPO eesmärkidele. Euroopa prokuröril peab olema
juurdepääs salajase taseme EL teabele (ja riigisaladusele). RSVS § 48 näeb ette, et prokuröride
julgeolekukontrolli viib läbi Välisluureamet.
Arvestades EPPO määrusest tulenevaid Euroopa prokuröri ülesandeid ning komisjoni antud
soovitusi Euroopa prokurörile kehtestatavate kriteeriumide kohta, sätestatakse ProkS-is, et
Euroopa prokuröri kandidaadiks võib esitada isiku, kes on töötanud vähemalt seitse aastat
prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, või viis aastat kriminaalasju lahendava kohtunikuna,
kusjuures kandidaadi staaži on võimalik arvestada summeritult.“ Euroopa prokuröriks ei saa
kandideerida näiteks abiprokurör, kuivõrd tema täidab oma ülesandeid suuresti
ringkonnaprokuröri järelevalve all. Euroopa prokuröriks kandideerijale esitatavad nõuded
täpsustavad ka staažinõuet, arvestades siiski asjaoluga, et staaži pikkus ei pruugi isiku oskuste
ja teadmiste juures olla määrava tähtsusega. Euroopa prokuröriks saab kandideerida nii
tegevprokurör kui ka kohtunik, seetõttu on vastavalt täiendatud ka kohtute seadust.
Täiendavad nõuded sätestatakse justiitsministri määruses nr 19 alljärgnevalt.
Euroopa prokuröri kandidaadiks võib esitada isiku:
1) kes kandidaadiks esitamise hetkel töötab prokuröri või kohtunikuna;
2) kes vastab käesoleva seaduse §-s 15 prokurörile kehtestatud nõuetele;
3) kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust;
4) kellel on vähemalt nelja-aastane kogemus majanduskuritegude menetlemises;
5) kellel on juhtimiskogemus;
6) kellel on töökogemus ning väga head teadmised piiriülesest
kriminaalmenetlusalasest koostööst ning kes tunneb Euroopa Liidu
kriminaalõigusalase koostöö põhimõtteid;
7) kes valdab lisaks eesti keelele vähemalt ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt
tasemel, mis võimaldab keele mõistmist, rääkimist ja kirjutamist ametialaste
ülesannete täitmisel.
Euroopa prokuröriks kandideeriv isik peab kinnitama valmisolekut läbida riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduses ettenähtud julgeolekukontrolli, mis annab isikule vajaliku taseme
juurdepääsuloa.
Esitatud loetelu kajastab komisjoni antud soovitusi ning võtab arvesse Eesti õigussüsteemi
eripärasid. Kuivõrd Eestis on prokurör kriminaalmenetluse juht, on täidetud ka
juhtimiskogemusega seotud nõuded.
Sarnaselt Euroopa prokuröriga reguleeritakse ProkS-is Euroopa delegaatprokurörile esitatavad
staažinõuded, kõik muud nõuded kehtestatakse justiitsministri määrusega nr 19. Hetkel ei ole
Euroopa Komisjon veel andnud soovitusi delegaatprokuröri kandidaadile esitatavate
kriteeriumide kohta, seega eeskätt on ProkS muudatuste väljatöötamisel võetud aluseks
Euroopa prokurörile esitatavad nõuded ning hinnatud neid delegaatprokuröri ülesannete
8(17)
valguses. Delegaatprokurörile kehtestatavad nõuded on EPPO määruses väga üldsõnalised (art
17 lg 2). Delegaatprokurör peab alates ametisse nimetamisest kuni ametist vabastamiseni olema
tema nimetanud liikmesriigi prokuratuuri või kohtu tegevliige. Tema sõltumatus peab olema
väljaspool kahtlust ning tal peab olema nõutav kvalifikatsioon ja asjakohane praktiline kogemus
oma riigi õigussüsteemis. Arvestades delegaatprokuröri tööülesandeid ning rolli, nähakse
ProkS-is ette, et Euroopa delegaatprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt
viis aastat prokurörina.
Muud Euroopa delegaatprokurörile esitatavad nõuded reguleeritakse justiitsministri määruses
nr 19, täiendades määrust §-ga 62.
Euroopa delegaatprokuröri kandidaadiks võib esitada isiku:
1) kes kandidaadiks esitamise hetkel töötab prokurörina;
2) kes vastab käesoleva seaduse §-s 15 prokurörile kehtestatud nõuetele;
3) kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust;
4) kellel on vähemalt kaheaastane kogemus majanduskuritegude menetlemises;
5) kellel on töökogemus ning väga head teadmised piiriülesest kriminaalmenetlusalasest
koostööst ning kes tunneb Euroopa Liidu kriminaalõigusalase koostöö põhimõtteid;
6) kes valdab lisaks eesti keelele vähemalt ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt tasemel,
mis võimaldab keele mõistmist, rääkimist ja kirjutamist ametialaste ülesannete
täitmisel.
Sarnaselt Euroopa prokuröriks kandideeriva isikuga peab ka Euroopa delegaatprokuröriks
kandideeriv isik kinnitama valmisolekut läbida riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses
ettenähtud julgeolekukontrolli, mis annab isikule vajaliku taseme juurdepääsuloa.
Suuresti on nõuded samad, mis Euroopa prokuröri puhul, kuid Euroopa delegaatprokuröri
staažinõue on mõnevõrra leebem. Lähtutud on seisukohast, et delegaatprokurörile
kehtestatavad nõuded peavad olema võimalikult sarnased Euroopa prokuröri omadega. Sellisel
juhul on tõenäolisem, et kahe prokuröri vahel tekib hea koostöö ning esilekerkivad küsimused
lahendatakse suuresti võrdsete partneritena, arvestades siiski Euroopa prokuröri ja
delegaatprokuröri ülesannete erinevusi. Samuti tuleb meeles pidada, et delegaatprokurör on see
prokurör, kes reaalselt menetleb keerulisi EPPO kuritegusid ning teeb ise suurema osa
menetluslikest otsustest. Seetõttu oleks ebamõistlik näha delegaatprokurörile ette väga leebed
kriteeriumid.
Nii Euroopa prokuröri kui ka Euroopa delegaatprokuröri puhul on väga olulisel kohal praktiline
kogemus keeruliste majanduskuritegude menetlemisel ning rahvusvahelise koostöö
valdkonnas. Majanduskuriteod, eriti EPPO pädevusse kuuluvad suured piiriülesed
finantspettused, on väga keeruline valdkond, mistõttu on oluline nii Euroopa prokuröri kui ka
delegaatprokuröri väga hea valdkonna tundmine.
Eelnõu § 2 punktid 5, 6 ja 8-10.
EPPO määruse kohaselt peavad liikmesriigid esitama Euroopa prokuröri kohale kolm
kandidaati, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust, kes on prokuratuuri või kohtusüsteemi
tegevliikmed ning kellel on oma liikmesriigis kõrgeimatesse prokuröri- või
kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon ja asjakohane praktiline kogemus
liikmesriikide õigussüsteemide, finantsrikkumiste uurimise ja kriminaalasjades tehtava
rahvusvahelise õigusalase koostöö alal (määruse art 16 lg 1). Euroopa delegaatprokurör peab
samuti olema liikmesriigi prokuratuuri või kohtusüsteemi tegevliige, tema sõltumatus peab
olema väljaspool kahtlust ning tal peab olema nõutav kvalifikatsioon ja asjakohane praktiline
kogemus oma riigi õigussüsteemis (määruse art 17 lg 2).
9(17)
EPPO valikukomisjon saab Euroopa prokuröri kandidaadi tagasi lükata, kui isik ei vasta art 16
lg-s 1 sätestatud tingimustele. Sellisel juhul peab liikmesriik esitama uue kandidaadi, kuivõrd
valikukomisjon peab igal juhul tegema valiku kolme kandidaadi seast. EL toimimise leping
sätestab, et ka Euroopa Kohtu kohtuniku ja kohtujuristi kandidaat peab olema sõltumatu ning
ta peab olema kvalifitseeritud täitma riigisiseseid kõrgeimaid õigusvaldkonna ametikohti
(ELTL art 253). Kohtuniku ja kohtujuristi kandidaadi sobivust hindab ELTL art 255 alusel
loodud valikukomisjon, mis on oma olemuselt sarnane EPPO määruse alusel loodud
valikukomisjoniga.
Sellest tulenevalt on ilmne, et kandidaadi valimisel EPPO ametikohale peab liikmesriik tagama,
et esitatav kandidaat on sõltumatu, vastab kehtestatud nõuetele ning on ametikohale sobiv.
Sellest tulenevalt tuleb kehtestada õigusraamistik Euroopa prokuröri ja Euroopa
delegaatprokuröri ametikohtade täitmiseks. Seejuures tuleb sätestada:
- avaliku konkursi korraldamise nõue – vastavalt täiendatakse ProkS § 18 lg 1;
- kandidaadile esitatavad kriteeriumid – vastavad muudatused nähakse ette ProkS §-s 15 ning
justiitsministri määruses nr 19;
- seaduse alusel loodud konkursikomisjon kindla liikmeskonnaga, mis peaks olema laiem kui
kehtiva ProkS § 43 alusel loodud prokuröride konkursikomisjon – vastavalt täiendatakse § 43
lg 21;
- riigisiseses õiguses tuleb reguleerida, millest lähtuvalt komisjon teeb kandidaadi üle otsuse
ning kuidas valitakse parim kandidaat (parimad kandidaadid) – vastavalt täiendatakse
justiitsministri määrust nr 19.
Samuti tuleb reguleerida kandidaatide valimise üldkord ning uute kandidaatide esitamine juhul,
kui üks või mitu kandidaati osutuvad ebasobivaks ning lükatakse EPPO valikukomisjoni poolt
tagasi. Selleks täiendatakse justiitsministri määrust nr 19. Euroopa prokuröri kandidaatide
kinnitamine ning esitamine peab jääma Vabariigi Valitsuse pädevusse. Euroopa
delegaatprokuröri kandidaati esitab EPPO kolleegiumile kinnitamiseks Eesti peaprokurör.
Tagamaks nii Euroopa Prokuröri kui ka delegaatprokuröri kandidaatide valiku sõltumatus,
sätestatakse avaliku konkursi läbiviimise nõue (ProkS § 18 muudatused). Et mitte näha ette
täiendavat komisjoni ning selleks, et kasutada ära juba toimivat konkursikorraldust, on EPPO
valguses asjakohane ProkS § 43 alusel loodud prokuröride konkursikomisjon. ProkS § 43 lg 2
kohaselt kuuluvad komisjoni riigi peaprokurör, üks Riigiprokuratuuri prokurör, kaks
ringkonnaprokuratuuri prokuröri, üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik, Tartu Ülikooli
õigusteaduskonna dekaani määratud õigusteadlane ja valdkonna eest vastutava ministri
määratud Justiitsministeeriumi ametnik. Kuivõrd EPPO kandidaatide valimisel on oluline ka
EL õigusraamistiku ja rahvusvahelise koostöö valdkonna tundmine, nähakse lisatavas § 43
lõikes 21 ette välisministeeriumi ametniku ja Riigikohtu kohtuniku kaasamine komisjoni töösse.
Paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt peab komisjoni liige taanduma komisjoni
tööst, kui ta ise kandideerib konkursil. Selline olukord ei saa üldjuhul tekkida riigisiseste
prokuröride hindamisel ja valimisel konkursikomisjoni poolt, kuid on väga võimalik EPPO
prokuröri valimisel, sest EPPO prokuröri ametikohale võivad soovida kandideerida prokurörid
või kohtunikud, kes on ühtlasi ka konkursikomisjoni liikmed.
Euroopa prokuröri kandidaat esitatakse riigi nimel ning seega kiidab kandidaadi heaks
Vabariigi Valitsus. VVS § 202, mis näeb ette kandidaatide esitamise EL ametikohtadele, lg 3
kohaselt esitab lõikes 1 nimetamata Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede ja asutuste
ametikohtadele kandidaadid Vabariigi Valitsus või minister Vabariigi Valitsuse reglemendis
ettenähtud korras. Eeltoodust tulenevalt tuleb täiendada Vabariigi Valitsuse reglemendi § 12,
täiendades seda punktiga, mis näeb ette VV poolt Euroopa Prokuröri kandidaatide esitamise.
10(17)
EPPO määruse art 14 lg 3 kohaselt teeb lõpliku valiku Euroopa peaprokuröri ja Euroopa
prokuröride osas selleks otstarbeks loodud valikukomisjon, kes koosneb 12 sõltumatust õiguse
asjatundjast. Valikukomisjoni liikmed ei esinda ühtegi liikmesriiki, vaid juhinduvad ainult EL
õigusest ja EPPO määrusest.6
Eelnõu § 2 punkt 7
ProkS-i täiendatakse §-ga 321, mis reguleerib Euroopa delegaatprokuröri distsiplinaarvastutust.
Sätte kehtestamise vajadus tuleneb EPPO määruse artikli 17 lõikest 4. Distsiplinaarmenetluse
põhjus võib olla kas prokuröri poolt enne delegaatprokuröriks nimetamist toime pandud tegu
või riigisiseste ülesannetega seotud tegu. Kui riik otsustab läbi viia distsiplinaarmenetluse
delegaatprokuröri suhtes muude kui EPPO ülesannetega seoses, peab riigi peaprokurör
teavitama sellest enne menetluse alustamist Euroopa peaprokuröri. See tagab, et riigisiseselt ei
ole võimalik mõjutada delegaatprokuröri tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise kaudu,
ning annab menetlusele suurema läbipaistvuse. Samas võib praktikas esineda ka selliseid
juhtumeid, kus distsiplinaarmenetlus delegaatprokuröri suhtes on vajalik seoses EPPO-st
tulenevate ülesannete täitmisega, näiteks saadakse teada, et delegaatprokurör on
kriminaalmenetluse juhina pannud toime rikkumise. Sellisel juhul peab distsiplinaarmenetluse
läbiviimiseks olema Euroopa peaprokuröri nõusolek, ilma selleta ei ole menetlus lubatud.
Euroopa peaprokuröri nõusoleku nõue kehtib ka juhul, kui distsiplinaarmenetlust soovitakse
alustada pärast seda, kui isik on delegaatprokuröri ametist lahkunud. See tagab kindluse, et
distsiplinaarmenetlust ei rakendata isiku suhtes mõjutusvahendina.
Eelnõu § 2 punktid 11-14
ProkS sisaldab regulatsiooni selle kohta, kuidas kulgeb prokuröri teenistusstaaž ning millistel
juhtudel on võimalik prokuröri üleviimine prokuratuurivälisele ametikohale. Eeskätt on
üleviimine võimalik juhul, kui prokurör asub teenistusse Riigikohtusse, Riigiprokuratuuri või
Justiitsministeeriumisse. ProkS § 52 sätestab, et prokuröril on võimalik ilma avaliku konkursita
pöörduda tagasi senisele ametikohale, teatades sellest vähemalt üks kuu ette (§ 52 lg 4).
Euroopa prokuröri kohalt naasmisel on eeskujuks võetud kohtute seaduses sätestatud reeglid,
kuidas rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis töötav kohtunik või kohtujurist saavad tagasi
pöörduda. Paragrahvi 52 täienduste kohaselt saab Euroopa prokuröri kohalt riigisisesesse
prokuratuuri naastes asuda senisele ametikohale, eeldusel, et see on vaba. Kuna Euroopa
prokurör võib olla eemal pikka aega (nt 6 aastat), ei ole mõistlik eeldada, et tema senist
ametikohta hoitakse vabana. Seega võib juhul, kui samale kohale naasmine ei ole võimalik,
nimetada riigi peaprokurör isiku tema nõusolekul madalama astme ametikohale või teise
prokuratuuri. Kui uuel ametikohal makstav palk on väiksem võrreldes sellega, mis prokurör
oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud samasse prokuratuuri vabale ametikohale,
säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk (ProkS § 52 lg 43 ning 45–47). Regulatsioon on
oma sisult sama nagu kohtute seaduses ette nähtud reeglid naasvate kohtunike puhul, mis ühtlasi
tagab, et samaväärsed reeglid kehtivad nii EPPO-st tagasi prokuröriteenistusse naasvate
prokuröride puhul kui ka nendele EPPO prokuröridele, kes on kohtunikud ja pöörduvad seega
tagasi kohtusse kohtute seaduse alusel. Sama reeglit rakendatakse ka olukorras, kus Eesti
prokurör on valitud Euroopa peaprokuröriks.
6
Valikukomisjon luuakse EPPO määruse art 14 lg 3 alusel. Komisjon koosneb 12 liikmest, nõuded komisjoni
liikmetele on kehtestatud EPPO määruse art 14 lg-s 3. Euroopa Komisjon avaldas ettepaneku valikukomisjoni
liikmete nimetamiseks 31.07.2018, eelnõu vastuvõtmine on kavandatud septembrisse 2018. Eelnõu:
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/EN/COM-2018-563-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF
11(17)
EPPO määruses on ette nähtud Euroopa prokuröride roteeruv vahetumine (EPPO määruse art
16 lg 4, esimene lause). Seejuures on tähelepanuväärne, et vahetumise reegel kehtiv ka nendele
Euroopa prokuröridele, kes asuvad ametisse EPPO tegevuse käivitamise alguses. Määruse art
16 lg 4 teine lause näeb ette, et Euroopa prokuröride vahetumise reeglid esimese mandaadi
jooksul kehtestab EL nõukogu. Tulenevalt art 16 lõikes 4 sätestatud reeglist võib esimese
Eestist valitud Euroopa prokuröri ametiaeg jääda lühemaks kui üldine 6-aastane mandaadi
pikkus ning sellisel juhul lõpeb Euroopa prokuröri ametiaeg juba 3 aasta möödudes. Oma Eesti
riigisisesest ametikohast ilmajäämine 3 aasta möödudes võib olla oluline põhjus, miks sobivad
kandidaadid võivad loobuda Euroopa prokuröri kohale kandideerimisest. Kindlustamaks, et
Euroopa prokuröri konkursil on piisav hulk tugevaid ja sobivaid kandidaate, on asjakohane
näha ette erireegel olukorraks, kui Eestist valitud Euroopa prokuröri esimene ametiaeg EPPO-
s jääb rotatsioonireeglite tõttu 3-aastaseks (§ 52 lg 44).
Samuti vajab riigisisest reguleerimist prokuröri teenistussuhte kestus EPPO-s töötamise ajal (§
52 lg-d 41–42).
Juhul, kui Eesti prokurör osutub valituks Euroopa peaprokuröri ametikohale, lõpeb tema
teenistussuhe Eesti prokuratuuris. Euroopa peaprokurör valitakse üleeuroopalisel avalikul
konkursil, kus saavad osaleda kõik ametikohast huvitatud isikud ning tegemist on täies ulatuses
EL tasandil reguleeritud ning läbiviidava konkursiga. Euroopa peaprokuröri konkursi
korraldamise ning peaprokuröri valimise reeglid tulenevad EPPO määruse art-st 14. Euroopa
peaprokuröri ametikohale esitatavaid nõudeid ning eeldusi arvestades on vajalik tagada isiku
täielik sõltumatus oma riigist, mistõttu on vajalik selgelt sätestada, et Euroopa peaprokuröriks
valitud isiku teenistussuhe Eesti prokuratuuris lõpeb. Euroopa Komisjon leiab samuti, et
Euroopa peaprokurör peaks olema täies ulatuses väljaspool riigisisese õiguse kohaldamisala,
mistõttu Euroopa peaprokuröri teenistussuhe riigisiseses prokuratuuris peab lõppema (§ 52 lg
41).
Samuti on vajalik ka Euroopa prokuröri võimalikult suure sõltumatuse kindlustamine
riigisisesest prokuratuurist, mistõttu Euroopa prokuröri teenistussuhe prokuratuuris peatub.
Euroopa Komisjoni esialgsel hinnangul on EPPO määrusega kooskõlas lahendus, mille
kohaselt Euroopa prokuröri teenistussuhe riigisiseses prokuratuuris ei lõpe, vaid peatub.
Euroopa delegaatprokuröri teenistussuhe prokuratuuris kestab aga edasi, kuivõrd Euroopa
delegaatprokurörid peavad EPPO määruse art 17 lg 2 kohaselt olema Euroopa
delegaatprokuröriks nimetamisest kuni ametist vabastamiseni liikmesriigi prokuratuuri
tegevliikmed. Delegaatprokuröri kohta andis Euroopa Komisjon esialgse hinnangu, et
teenistussuhe võib jätkuda, kuid oluline on tagada, et riigisisene õigus ning prokuratuuri
sisemine töökorraldus ei mõjuta delegaatprokuröri tööd. See on kindlustatud uue ProkS §-ga
72, mille kohaselt üldjuhul ja EPPO määrusest tulenevaid ülesandeid täites paikneb
delegaatprokurör väljaspool riigisisese prokuratuuri korraldust ja ProkS talle üldjuhul ei
kohaldu.
Viimaks täiendatakse ProkS § 52 lg-t 5 selliselt, et prokuröri teenistusaja hulka loetakse ka tema
teenistusaeg Euroopa Prokuratuuris lisaks kehtivas seaduses olevale sättele, mis hõlmab
teenistusaega Riigikohtus, Riigiprokuratuuris ja Justiitsministeeriumis. Arvestades, et EPPO
prokurörid on eelkõige väga kogenud prokurörid, kes täidavad ühiskondlikult olulist ülesannet
ning kelle ülesanded on jätkuvalt seotud prokuröriametiga, puudub õigustus mitte lugeda
teenistusaega Euroopa Prokuratuuris teenistusaja hulka. Kõnealune säte kehtib nii Euroopa
peaprokuröri, Euroopa prokuröri kui ka Euroopa delegaatprokuröri suhtes.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse üksikuid uusi termineid tulenevalt vajadusest lähtuda määruse 2017/1939
terminikasutusest. Kuivõrd määrus 2017/1939 on otsekohalduv ning liikmesriik ei võta määrust
12(17)
oma õigusesse üle, kasutatakse kõnesolevas eelnõus võimalikult samu termineid nagu määruses
2017/1939. Mõistete definitsioonid on antud määruse 2017/1939 artiklis 2.
Euroopa Prokuratuuri töötajad on määruse 2017/1939 artikli 2 punkti 4 kohaselt kesktasandi
asutuse töötajad, kes abistavad kolleegiumi, alalisi kodasid, Euroopa peaprokuröri, Euroopa
prokuröre, Euroopa delegaatprokuröre ja haldusdirektorit nende igapäevases tegevuses määruse
kohaste ülesannete täitmisel. Kõnesolevas eelnõus ei kasutata terminit "Euroopa Prokuratuuri
töötajad" selle laia tähenduse tõttu ning viidatakse konkreetselt Euroopa peaprokurörile,
Euroopa prokurörile ja Euroopa delegaatprokurörile.
Euroopa peaprokuröri definitsioon on määruse 2017/1939 artiklis 11, mille lõike 1 kohaselt on
Euroopa peaprokurör Euroopa Prokuratuuri juht. Euroopa peaprokurör korraldab Euroopa
Prokuratuuri tööd, juhib selle tegevust ning võtab vastu otsuseid vastavalt määrusele ja Euroopa
Prokuratuuri kodukorrale.
Euroopa prokuröri definitsioon on määruse 2017/1939 artiklis 12, mille lõike 1 kohaselt
teostavad Euroopa prokurörid alalise koja nimel ja määruse kohaselt antud juhistega
järelevalvet uurimiste ja süüdistuste esitamise üle, mille eest vastutavad nende
päritoluliikmesriigis asja menetlevad Euroopa delegaatprokurörid. Euroopa prokurörid esitavad
nende järelevalve alla jäävate kriminaalasjade kokkuvõtte ja vajaduse korral ettepanekud
otsuste kohta, mida alaline koda peaks tegema, võttes aluseks Euroopa delegaatprokuröride
poolt ettevalmistatud otsuste kavandid. Igast liikmesriigist nimetatakse ametisse üks Euroopa
prokurör.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga luuakse võimalus määruse 2017/1939 rakendamiseks ja täitmiseks Eestis. Eelnõuga
nähakse ette reeglid määruses 2017/1939 sätestatud ametikohtadele kandidaatide valimiseks ja
esitamiseks, seega on eelnõu vajalik EL õiguse rakendamiseks. Kuigi määrus 2017/1939 on
otsekohalduv EL õigusakt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 288 kohaselt ning
sellel on vahetu õigusmõju osalevates liikmesriikides, vajab määrus 2017/1939 vähesel määral
riigisisese õiguse muutmist, et võimaldada EPPO toimimine.
Hiljem on vaja vähesel määral muuta ka kriminaalmenetluse seadustikku seoses EPPO
menetlusõigusliku pädevusega, kuid seda tehakse eraldi 2019. a alguses, kui Euroopa Komisjon
esitab liikmesriikidele oma seisukoha selle kohta, milliseid menetlusõiguslikke küsimusi
liikmesriigid saavad oma õiguses reguleerida.
Samuti võib vajalikuks osutuda seaduste muutmine seoses Euroopa delegaatprokuröri ja
Euroopa prokuröri sotsiaalsete garantiidega (maksustamine, haigushüvitis, puhkus jms). Kuna
selles küsimuses on oluline üleeuroopaline ühtne lähenemine, tehakse muudatusettepanekud
vajaduse korral siis, kui on selgunud Euroopa Komisjoni seisukohad.
EPPO loomine on ette nähtud ELTL artiklis 86. EPPO-ga ühinenud liikmesriigid toimisid
ELTL artikli 86 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt.
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele, vastuolusid ei esine. Eestil on olemas pädevus eelnõus
sätestatu reguleerimiseks ning Eesti ei lähe reguleerimisel kaugemale, kui EL õigus lubab.
6. Seaduse mõjud
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
13(17)
Sihtrühm
Eelnõu sihtrühmaks on Eesti prokurörid ning kohtunikud, kes soovivad kandideerida,
kandideerivad või osutuvad valituks EPPO prokuröriks. Kuigi kandideerida võivad paljud
isikud, jääb mõjutatud isikute hulk kindlasti väga väikeseks. 2017. a lõpu seisuga töötab
prokuratuuris kokku 191 prokuröri, seejuures hõlmab see arv nii abiprokuröre,
ringkonnaprokuröre kui ka riigiprokuröre. EPPO-sse saavad siiski kandideerida ainult
ringkonnaprokurörid või riigiprokurörid ning üksnes juhul, kui on olemas minimaalne nõutav
staaž. Käesoleval hetkel ei ole Justiitsministeeriumil võimalik hinnata võimalike konkursil
osalejate arvu, kuivõrd see eeldaks suuremahulist analüüsi nii eri ametikohtade
(ringkonnaprokurörid, riigiprokurörid), isikute staaži pikkuse, konkreetselt
majanduskuritegude menetlemise valdkonnas töötamise ja teiste kriteeriumide alusel. Seejuures
tuleb arvestada, et osa kriteeriume (nt põhjalikud teadmised piiriülese kriminaalmenetlusalase
koostöö valdkonnas) on subjektiivsed. Sellest tulenevalt ei ole sellise analüüsi tegemine
otstarbekas ega vajalik, samuti ei ole vajalikud selle käigus saadud kvalitatiivsed ja
kvantitatiivsed andmed.
Lisaks prokuröridele saavad EPPO-sse kandideerida ka kohtunikud, kellel on kriminaalasjade
menetlemise kogemus. 2018. a veebruari seisuga on Eestis 147 maakohtu kohtunikku, 45
ringkonnakohtunikku ning 26 halduskohtunikku. Hetkel ei ole tehtud analüüsi, kui paljud
kohtunikud kvalifitseeruvad EPPO-sse kandideerimiseks. Sellise analüüsi tegemine ei ole
otstarbekas ega vajalik, samuti ei ole vajalikud sellise käigus saadud kvalitatiivsed ja
kvantitatiivsed andmed.
Siiski on ilmne, et tegemist on väga väikese sihtrühmaga ning pigem tekib mure, kas EPPO
ametikohtade täitmiseks väljakuulutatud konkurssidel osaleb piisav hulk kvalifitseeruvaid
kandidaate.
Ühe sihtrühmana saab välja tuua ka isikud, kellest saavad konkursikomisjoni liikmed. Siiski ei
ole nendele isikutele kaasnev mõju suur ning tegemist on väga väikese sihtrühmaga.
Konkursikomisjoni liikmed on peamiselt isikud, kes juba käesoleval ajal on prokuröride
konkursikomisjoni liikmed ning täidavad samasisulisi ülesandeid juba praegu. Olemasolevasse
komisjoni lisandub kolm isikut. Komisjon on otsustusvõimeline siis, kui kohal viibib vähemalt
7 komisjoniliiget. Seega on mõju sihtrühm väga väike.
Eraldiseisvaks sihtrühmaks võib mööndustega pidada julgeolekuasutuste töötajaid, kellel lasub
kohustus viia läbi esitatavate kandidaatide tausta- ja julgeolekukontroll (kolm Euroopa
prokuröri kandidaati, eelduslikult kaks Euroopa delegaatprokuröri kandidaati, üks Euroopa
peaprokuröriks nimetatav isik, kui selleks peaks saama Eesti ametnik). Julgeolekuasutustel
lasub juba praegu kehtivast õigusest tulenev kohustus viia läbi tausta- ja julgeolekukontroll ning
seega on tegemist väga väikese mõjuga.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele
Mõju kindlasti avaldub käsitletud sihtrühmadele, kuid mõju on väike ning ebaoluline.
Käesoleval hetkel ei ole võimalik hinnata EPPO prokuröride konkursside sagedust, kuivõrd see
sõltub nii Euroopa prokuröride rotatsioonireeglitest, mis sätestatakse EPPO sisemistes reeglites,
kui ka isikute soovitud ajast ametis olla. Euroopa prokuröri ametiaeg on kuni kuus aastat, mida
on võimalik pikendada üks kord kolme aasta võrra. Seejuures esimese konkursiga ametisse
nimetatavate Euroopa prokuröride puhul peab kolmandik prokuröre (ehk eelduslikult seitse
prokuröri, kui arvestada, et Euroopa prokuröre saab olema 22) vahetuma juba kolme aasta
möödumisel. Rotatsioonireeglid ei ole hetkel paigas.
Kandideerimine EPPO prokuröride ametikohtadele on vabatahtlik, seega tervikuna on mõju
kandideerijatele väike.
14(17)
Konkursikomisjoni töös märkimisväärseid muudatusi ei tule, seetõttu ei ole ka mõju
konkursikomisjoni liikmetele suur. Konkursikomisjoni liikmete töö on tasustatav, välja arvatud
avalikus teenistuses oleva ametnikust komisjoniliikme korral. Komisjoni töös osalemise eest
on tasu 75% töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Tasu
makstakse üks kord kuus, arvestades eelmisel kuul komisjoni koosolekutel osalemise kordade
arvu. Juhul kui arvestusperioodi jooksul koosolekuid ei toimunud või kui komisjoniliige ühelgi
koosolekul ei osalenud, komisjoniliikmele tasu ei maksta. Riigiprokuratuur hüvitab
komisjoniliikmele avalduse alusel komisjoni töös osalemisega kaasnevad mõistlikud riigisisese
transpordi ja majutuse kulud (justiitsministri 28.05.2013.a määruse nr 19 " Prokuröride
konkursi korraldamise ning konkursil osalejatele ja ametisse nimetatavatele prokuröridele
esitatavad nõuded" § 9).
Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua ohtu, et kogenud ja kõrgelt hinnatud prokurörid ja
kohtunikud suunduvad EPPO-sse tööle, mistõttu võib ajutiselt olla raskusi ametikohtade
täitmisega Eesti prokuratuuris ja kohtutes. Siiski tuleb seejuures meeles pidada, et EPPO-s
töötamine loob kandidaatidele väga head võimalused enesearendamiseks ning pakub erialaseid
väljakutseid, mistõttu vaatamata võimalikule ajutisele negatiivsele mõjule Eesti ametkondadele
tuleb suhtuda heade spetsialistide enesearendamisse soosivalt. Samuti on võimalik, et pärast
EPPO ametiaja lõppemist naasevad isikud Eestisse ning selleks on seaduses loodud ka
võimalused.
Majanduslik mõju: ettevõtluskeskkond ja ettevõtjate tegevus
Eelnõul ei ole mõju ettevõtjate tegevusele ega ettevõtluskeskkonnale.
Majanduslik mõju võib olla asjaolul, et Eesti osaleb EPPO-s, kuivõrd sellisel juhul saavad
ettevõtjad suurema kindluse, et EL finantshuvide vastu suunatud pettusi uuritakse. See mõju ei
ole siiski seotud kõnesoleva eelnõuga, vaid tuleneb EPPO loomisest kui sellisest EL õiguse
alusel.
7. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud seoses EPPO ametikohtadele kandideerivate isikute
konkursi korraldamisega. Kuna EPPO prokuröre hakkab hindama praegune prokuröride
konkursikomisjon (lisanduvad vaid mõned liikmed), ei ole tegemist märkimisväärsete
kuludega, mistõttu ei ole tarvis täiendavaid eelarvevahendeid eraldada. Konkursikomisjoni töös
osalemine ei ole tasustatud.
Mõningad kulutused võivad kaasneda julgeolekuasutustele seoses vajadusega viia läbi
julgeolekukontroll EPPO prokuröri ametikohale esitatavate kandidaatide suhtes.
Julgeolekukontrolli läbiviimine on vajalik nii valikukomisjonile esitatava kolme Euroopa
prokuröri kandidaadi kui ka esitatavate Euroopa delegaatprokuröride suhtes
(delegaatprokuröride arv Eestis ei ole hetkel teada). Samuti peavad Eesti julgeolekuasutused
läbi viima julgeolekukontrolli juhul, kui Euroopa peaprokuröriks valitakse isik, kes on Eesti
kodanik. Julgeolekukontrolli läbiviimine eespool kirjeldatud juhtudel on vajalik üksnes
juhtudel, kui vastaval isikul puudub kandidatuuri esitamise hetkel salajase taseme
riigisaladusele juurdepääsu luba. Käesoleval hetkel ei ole võimalik kulude suurust välja
arvutada, kuivõrd kulusid mõjutavad mitmed tegurid, mille olemasolu või puudumist ei ole
hetkel võimalik teada. Tegemist ei ole
Eesti kohtunike või prokuröride asumine EPPO prokuröri ametikohale tähendab nende
ametikohtade vabanemist riigisiseses prokuratuuris või kohtus. Need ametikohad täidetakse
15(17)
vastavalt riigisisesele õigusele ning ainsaks kaasnevaks kuluks on vabanenud riigisisestele
ametikohtadele konkursside korraldamine. Kulud kantakse olemasoleva eelarve arvelt.
Täiendavad kulud tekivad prokuratuuril Euroopa delegaatprokuröride tööleasumisel – nn
töökohakulud. Nimelt tuleb delegaatprokurörile tagada töökoht, abistav personal, vajaduse
korral autojuht jne. Käesolevaks ajaks ei ole Euroopa Komisjon kujundanud seisukohta
küsimuses, kas ja kuidas need kulutused rahastatakse.
Teatud rahaline mõju tekib Eesti riigieelarvele laiemalt seoses Eesti osalemisega EPPO-s.
Vastavaid mõjusid on analüüsitud Eesti ühinemisel Euroopa Prokuratuuriga tõhustatud koostöö
vormis (vastav otsus on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud 11.05.2017 ning Riigikogus
26.05.2017). EPPO-ga ühinemine toob Eestile teatud kulusid, mis 2017. a maikuus koostatud
prognoosi kohaselt peaks olema suurusjärgus 10 000–12 000 eurot. Väljavõte 2017. a
seletuskirjast (seletuskirja lk 10):
"Otseste kulude osas kehtib ELTL artiklist 332 tulenev reegel, mille kohaselt kannavad
tõhustatud koostöö sisseseadmisega kaasnevad kulud osalevad liikmesriigid. Liikmesriigile
kaasneva kulu suurus sõltub liikmesriigi majandusnäitajatest jt teguritest. Euroopa Komisjoni
hinnangu kohaselt oleks EPPO-ga liitumisel kogukulu Eestile ca 40000-50000 eur aastas.
Seejuures on oluline eristada, et kogukulu koosneb kahest elemendist:
- suurem osa (ca 28 000 - 38 000 eur) Eestile kaasnevast kulust tuleneb Eesti aastasest
sissemaksest EL eelarvesse. St tegemist ei ole täiendava kuluga Eesti eelarve jaoks, vaid Eesti
poolt EL eelarvesse sissemakstava summa raames tehtava ümberarvestusega. Sellest aastasest
sissemaksest suunatakse EPPO-ga liitumisel teatud osa (ca 28 000 - 38 000 eur) EPPO
rahastamise tarbeks;
- täiendav kulu Eesti riigieelarvele EPPO-ga liitumisel on ca 10 000-12 000 eur aastas. Tegemist
on täiendavalt Eesti poolt EL eelarvesse sissemakstava summaga, mis suunatakse täies ulatuses
EPPO eelarvesse."
Arvesse tuleb võtta, et 2018. a suvel ühines EPPO-ga ametlikult veel kaks riiki – Holland ja
Malta, mistõttu on praeguseks osalevate riikide arv suurenenud ning kokku osaleb EPPO-s 22
liikmesriiki. Muudatus osalevate riikide arvus toob Euroopa Komisjoni hinnangul kaasa ka
teatavaid muutusi osalevate riikide rahalise panuse suuruses, kuid hetkel ei ole veel täpseid arve
liikmesriikidele edastatud. Täiendavateks teguriteks on muu hulgas uute liitunud riikide suurus,
aga ka hiljem määratavate Euroopa delegaatprokuröride arv jt muutujad.
Kõnesoleva eelnõu raames ei ole hinnatud, kas ja millised kulud võivad kaasneda seoses
Euroopa delegaatprokuröride sotsiaalsete tagatistega. Euroopa Komisjon ei ole veel valmis
saanud analüüsi, et kaardistada osalevate liikmesriikide sotsiaalkaitse süsteeme, mistõttu ei ole
komisjon hetkel kujundanud seisukohta küsimuses, kas liikmesriikidele võiks jääda kanda
teatud osa Euroopa delegaatprokuröri sotsiaalsete tagatistega seotud kulusid. Eelnõu ei käsitle
EPPO-sse tööle suunduvate Eesti prokuröride, eeskätt delegaatprokuröride sotsiaalsete tagatiste
küsimust. Lähtuvalt Euroopa Komisjoni antud hinnangust, mis eelduslikult valmib 2018. a
lõpus, koostatakse vajaduse korral täiendavad seadusemuudatused sotsiaalvaldkonna
õigusaktides ning hinnatakse võimalikke kaasnevaid mõjusid.
8. Seaduse rakendusaktid
Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega on vaja muuta justiitsministri 28.05.2013 määrust nr
19 „ Prokuröride konkursi korraldamise ning konkursil osalejatele ja ametisse nimetatavatele
prokuröridele esitatavad nõuded“ (RT I, 01.04.2015, 5). Euroopa prokuröri kandidaadile ja
Euroopa delegaatprokuröri kandidaadile esitatavad nõuded reguleeritakse sarnaselt riigisisesele
prokurörile esitatavate nõuetega viidatud määruses. (määruse kavand on käesoleva seletuskirja
lisa 1).
16(17)
Euroopa prokuröri kandidaat esitatakse riigi nimel ning seega kiidab kandidaadi heaks
Vabariigi Valitsus. VVS § 202, mis näeb ette kandidaatide esitamise EL ametikohtadele, lg 3
kohaselt esitab lõikes 1 nimetamata Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede ja asutuste
ametikohtadele kandidaadid Vabariigi Valitsus või minister Vabariigi Valitsuse reglemendis
ettenähtud korras. Eeltoodust tulenevalt tuleb täiendada Vabariigi Valitsuse 13.01.2011
määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ (RT I, 29.12.2011, 233) § 12, täiendades seda
punktiga, mis näeb ette Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Prokuröri kandidaatide esitamise.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumist kavandades on silmas peetud vajadust jõustada see nii kiiresti kui võimalik,
arvestades nõuet, mille kohaselt peavad liikmesriigid 2019. a märtsiks esitama kolm Euroopa
prokuröri kandidaati, kelle seast valikukomisjon valib ühe kandidaadi. Iga liikmesriik esitab
valikukomisjonile kolm kandidaati. Valikukomisjoni valitud kandidaadi nimetab EL Nõukogu
Euroopa prokuröri ametisse lihthäälteenamusega.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Välisministeeriumile. Arvamuse
avaldamiseks edastatakse eelnõu Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Eesti Advokatuurile,
Õiguskantslerile, maa- ning ringkonnakohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule.
Algatab Vabariigi Valitsus
……………20... nr 2-6/13-…
(allkirjastatud digitaalselt)
………………………………
………………………………
17(17)
Kohtute seaduse ja
prokuratuuriseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
LISA 1
JUSTIITSMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Justiitsministri 28.05.2013. a määruse nr 19 „Prokuröride konkursi korraldamise ning
konkursil osalejatele ja ametisse nimetatavatele prokuröridele esitatavad nõuded“
muutmine
Justiitsministri 28. mai 2013. a määruses nr 19 „Prokuröride konkursi korraldamise ning
konkursil osalejatele ja ametisse nimetatavatele prokuröridele esitatavad nõuded” tehakse
järgmised muudatused:
1) määrus täiendatakse §-dega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Euroopa prokuröri kandidaadile esitatavad nõuded
§ 62. Euroopa delegaatprokuröri kandidaadile esitatavad nõuded „
2) määrus täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Euroopa prokuröri kandidaatide ja Euroopa delegaatprokuröri kandidaadi
hindamine, valimine ja esitamine „
Urmas Reinsalu
Minister
Tõnis Saar
Kantsler