Arvamuse edastamine

Riigikogu põhiseaduskomisjon 31.10.2018 nr 7-7/18-626 [email protected] Arvamus kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse (713 SE) kohta 18. septembril 2018 esitas justiitsminister Vabariigi Valitsusele kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu käsitles peamiselt asenduskohtuniku instituudi loomist, kuid eelnõu § 1 p 24 kohaselt kuulutatakse ka kehtetuks kohtute seaduse § 1251 lõige 6, mis sätestab, et kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu 27. septembril 2018 toimunud istungil heaks ning esitas selle Riigikogule. 8. oktoobril 2018 algatas Riigikogu kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse (713 SE). Kohtute Haldamise Nõukoda arutas nn asenduskohtuniku eelnõu 2. märtsil 2018 toimunud istungil ning eelnõu käis 2018. aasta suvel kooskõlastusringil. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks esimese ja teise astme kohtutele, Riigikohtule, Rahandusministeeriumile ning Eesti Kohtunike Ühingule. Kooskõlastusringile saadetud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu ei sisaldanud kohtute seaduse § 1251 lõike 6 kehtetuks tunnistamise sätet. Vastavasisuline säte lisati kohtute seaduse eelnõule pärast kooskõlastusringi. Seega kujunes olukord, kus Vabariigi Valitsus algatas kohtute seaduse muutmise eelnõu, milles sisalduvat ühte väga olulist punkti Kohtute Haldamise Nõukojaga eelnevalt ei arutatud ning mille osas Kohtute Haldamise Nõukoda ei saanud oma seisukohta kujundada. Kohtujuristid on tänaseks saanud oluliseks osaks kohtusüsteemist ning nendele seadusega garanteeritud ametipalk on nende kõige olulisem sotsiaalne tagatis. Kohtusüsteemi huvides on, et kohtujuristidena teeniksid kõige parema kvalifikatsiooniga juristid, sest eeskätt kohtujuristide hulgast peavad tulema uued kohtunikukandidaadid ja kohtunikud. Palgagarantii puudumine vähendab kahtlemata kohtujuristi ameti atraktiivsust juristide seas ja tooks endaga kaasa kohtujuristide süsteemi hääbumise ning pikemas perspektiivis ka kohtunikukonkursside nõrgenemise. Kuivõrd kohtujuristide palga kohtunike palgast lahti sidumine on kohtusüsteemi arengu Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee perspektiivist väga oluline küsimus, siis kutsus Riigikohtu esimees 10. oktoobril 2018 kokku Kohtute Haldamise Nõukoja elektroonilise istungi, et nõukoja liikmed kujundaksid seisukoha küsimuses, kas Kohtute Haldamise Nõukoda toetab kohtujuristide palga lahti sidumist kohtuniku palgast. Elektrooniline istung lõppes 17. oktoobril 2018. Kohtute Haldamise Nõukoda üksmeelselt ei toetanud kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõus kohtujuristide palga lahti sidumist kohtuniku palgast, ehk kohtute seaduse § 1251 lõike 6 kehtetuks tunnistamist. Palume Põhiseaduskomisjonil jätta kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse (713 SE) eelnõust välja § 1 p 24, millega kuulutatakse kehtetuks kohtute seaduse § 1251 lõige 6, kuivõrd kohtujuristide palga lahti sidumine kohtunike palgast mõjutaks negatiivselt kohtusüsteemi arengut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pikamäe Kohtute Haldamise Nõukoja esimees Lisa: Väljavõte Kohtute Haldamise Nõukoja 101. erakorralise istungi protokollist. 2(2)  VÄLJAVÕTE KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA ESIMESE ERAKORRALISE ISTUNGI PROTOKOLL (elektrooniline) 10.oktoober-17.oktoober 2018. a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Priit Pikamäe, Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja esimees Ivo Pilving, riigikohtunik Tanel Saar, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Iris Kangur-Gontšarov, Harju Maakohtu kohtunik Piia Jaaksoo, Pärnu Maakohtu kohtunik Hannes Vallikivi, Eesti Advokatuuri esimees Ülle Madise, õiguskantsler Lavly Perling, riigi peaprokurör Kalle Laanet, Riigikogu aseesimees Jaanus Karilaid, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Sirje Kaljumäe, Tartu Halduskohtu kohtunik (asendusliige) Protokollis: Signe Usar, Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Algus: 10.10.2018. a Lõpp: 17.10.2018. a Päevakorras on: 1. Arvamuse andmine kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Otsuse projekt: Riigikohtu esimees palub kohtute haldamise nõukoja liikmetel kujundada seisukoht küsimuses „Kas Te toetate kohtujuristide palga lahti sidumist kohtuniku palgast ehk kohtute seaduse § 1251 lõike 6 kehtetuks tunnistamist?“ Kohtute seaduse § 41 lg 3 p 4 alusel ja tulenevalt asjaoludest, et: 1) 18. septembril 2018 esitas justiitsminister Vabariigi Valitsusele kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja selle lisad on leitavad siit: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/54fadfe3-d734-4c69-b013- 0606e169d83a#qixcB4xk 2) Eelnõu § 1 p 24 kohaselt kuulutatakse kehtetuks kohtute seaduse § 125 1 lõige 6, mis sätestab, et kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast. 3) Seletuskirja kohaselt „tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 1251 lõige 6, mille kohaselt kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku palgast. Muudatuse tulemusel kohtujuristi palk ei pea olema enam vähemalt pool esimese astme kohtuniku ametipalgast. Muudatus on tingitud kehtiva seaduse nõude täitmiseks rahaliste vahendite tagamise raskustest olukorras, kus kohtunike palk tõuseb tulenevalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses sätestatud palkade indekseerimise reeglitest. Kohtujuristide ametipalk ei ole sätestatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses, vaid on seotud nimetatud seadusega kaudselt ning seaduse rakendamiseks vajalikud vahendid ei ole Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvesse tagatud, vaid neid tuleb iga kord riigieelarve menetlemise protsessis taotleda. Arvestades kohtusüsteemis töötavate teiste ametnike palkade olulist mahajäämust tööturul sama  väärtusega töö eest makstavatest palkadest, takistab kohtusüsteemile antava lisaraha suunamine kohustuslikus korras kohtujuristidele seaduses sätestatud miinimumpalga maksmiseks kohtusüsteemi toimimist tervikuna ja piirab selle arengut. Muudatus ei tähenda kohtujuristide töötasu alandamist, sest praegu ametis olevate kohtujuristide töötasuks ja selle kohustuslikuks tõusuks 2019. aastal on vahendid riigieelarves planeeritud, kuid võib tähendada, et tulevikus võib osa kohtujuriste saada vähem palka kui pool esimese astme kohtuniku palgast. Kohtusüsteem saab aga sisemiste kokkulepetega tagada, et kohtunike järelkasvuks vajalikul osal kohtujuristidest hoitakse palk jätkuvalt konkurentsivõimeline (st vähemalt pool esimese astme kohtuniku palgast).“ 4) Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu oma 27. septembril 2018 toimunud istungil heaks ning esitas selle Riigikogule. 8. oktoobril 2018 algatas Riigikogu kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse (713 SE). 5) Kohtute haldamise nõukoda arutas asenduskohtuniku eelnõu oma 2. märtsil 2018 toimunud istungil ning eelnõu käis 2018. aasta suvel kooskõlastusringil (eelnõu saadeti 19. juunil ning arvamusi paluti 20 päeva jooksul). Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks esimese ja teise astme kohtutele, Riigikohtule, Rahandusministeeriumile ning Eesti Kohtunike Ühingule. Kooskõlastusringile saadetud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu ei sisaldanud kohtute seaduse § 1251 lõike 6 kehtetuks tunnistamise sätet. Vastavasisuline säte on lisatud kohtute seaduse eelnõule pärast selle kooskõlastusringil käimist. Seega on kujunenud olukord, kus Vabariigi Valitsus on algatanud kohtute seaduse muutmise eelnõu, milles sisalduvat ühte olulist punkti ei ole eelnevalt kohtute haldamise nõukojaga arutatud ning mille osas ei ole kohtute haldamise nõukoda saanud oma seisukohta kujundada. kutsus Riigikohtu esimees kokku kohtute haldamise nõukoja erakorralise istungi elektroonilise hääletuse läbiviimiseks ajavahemikus 10.10.2018–17.10.2018, et kujundada seisukoht küsimuses „Kas Te toetate kohtujuristide palga lahti sidumist kohtuniku palgast ehk kohtute seaduse § 1251 lõike 6 kehtetuks tunnistamist?“ /…/ Hääletustulemused Poolt: 0 Vastu: 11 Erapooletuid: 0 Otsus: KHN ei toeta kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõus kohtujuristide palga lahti sidumist kohtuniku palgast, ehk kohtute seaduse § 1251 lõike 6 kehtetuks tunnistamist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Pikamäe Signe Usar Juhataja Protokollija VÄLJAVÕTE ÕIGE (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Nõmm Riigikohtu üldosakonna sekretär