Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected],
[email protected]
Teema: Pöördumine seoses Kehtna valla T4 tuulearenduse mürahinnangu ja inimeste tervisekaitse tagamisega
Kuupäev: 2026-07-09 09:41
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
Seisukoha taotlus seoses Kehtna valla T4 tuuleala detailplaneeringu müra
mõju hindamisega.
Pöördume Teie poole seoses Kehtna valla T4 tuulearendusega ning palun
Terviseameti hinnangut, kuidas on sellises olukorras tagatud inimeste
tervise ja elukeskkonna kaitse tuulikute müra mõju osas. Pöördumine tugineb
järgmistele dokumentidele: T4 tuuleala keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruanne (Lemma OÜ, versioon 07.04.2026) ning uuring „Kehtna valla
taastuvenergiaalade T2 ja T4 lokaalsete sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs"
(19.06.2026).
T4 KSH käigus on müra modelleerimisel kasutatud tuuliku referentsmudelina
Vestas V162-6,4 MW andmeid helivõimsustasemega Lw = 106,6 dB(A).
Samas on 19.06.2026 koostatud sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis (lk 35)
märgitud, et planeeringumenetluse raames ei määratleta üheselt konkreetset
tuuliku mudelit, mis on kavas paigaldada. Arendaja on viidanud, et praegu
võib referentsmudelitena kasutada Nordex N175 ja Vestas V172 tuulikuid,
mille võimsused jäävad vahemikku 6,8–7,2 MW ehk on suuremad kui KSH-s
hinnatud mudelil.
Lisaks on KSH aruandes (lk 130) toodud järgmine seisukoht:„Kuna müra
arvutuslikust hindamisest ilmnes, et juba olemasoleva 106,6 dB
helivõimsustasemega tuuliku kasutamisel võib tekkida lähimatel elamualadel
müra sihtväärtuse täitmisega probleeme, siis täiendavalt veel kõrgema
helivõimsustasemega tuulikut eraldiseisvalt ei hinnatud."
Sellest tulenevalt tekib olukord, kus:
- KSH aluseks võetud tuuliku puhul on juba tuvastatud võimalikud probleemid
müra sihtväärtuste täitmisel;
- arendaja enda poolt nimetatud võimalikud tuulikud on suurema võimsusega
kui KSH-s hinnatud mudel;
- kõrgema võimaliku müratasemega tuulikute mõju ei ole eraldi hinnatud.
Juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise üldtunnustatud põhimõtte
kohaselt tuleb olukorras, kus konkreetne tehniline lahendus (siin:
tuulikumudel) jääb planeeringu etapis lahtiseks, hinnata realistlikku
halvimat stsenaariumi. Käesoleval juhul on toimitud vastupidi:
modelleerimise aluseks on valitud väiksem mudel ning suurema
helivõimsustasemega tuulikute hindamisest on loobutud just põhjendusega, et
juba väiksema mudeli puhul on sihtväärtuse täitmine problemaatiline. Sellega
on hindamisse jäetud sisuline lünk elanike tervisekaitse seisukohalt kõige
olulisemas küsimuses.
Asjakohane normatiivne alus on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid" (lisa 1), mille kohaselt on II mürakategooria alade (sh
elamumaa-alad ja maatulundusmaa õuealad) tööstusmüra sihtväärtus öisel ajal
40 dB(A). Tuulikute müra hinnatakse tööstusmürana ning uute planeeringualade
puhul kohaldub just sihtväärtus. Märgin, et sama norm laieneb ka
maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel asuvate elamute õuealadele,
mis on hajaasustuses tavapärane olukord.
Lisaks juhime tähelepanu vastuolule KSH erinevate peatükkide lähtemudelite
vahel. KSH mürapeatükis 4.6.1 (lk 127) on müra modelleerimise aluseks võetud
väiksem referentsmudel Vestas V162 (rootori läbimõõt 162 m, Lw = 106,6
dB(A)). Samas on sama KSH aruande varjutuse peatükis modelleerimise aluseks
võetud teistsugused parameetrid: 172-meetrise rootori ja 194-meetrise
torniga tuulik tipukõrgusega 280 m. Kui ühe mõju hindamisel on kasutatud
suuremat ja kõrgemat võimalikku tuulikut, tekib põhjendatud küsimus, miks
müra – tervisekaitse seisukohalt kriitilisima mõju – hindamisel ei ole
kasutatud vähemalt sama konservatiivset lähtemudelit. Selline erinevate
lähtemudelite kasutamine võib põhjustada olukorra, kus elanikele avalduvat
tegelikku müra mõju on alahinnatud.
Märgime samuti, et suurema rootori läbimõõduga tuulikute (172–175 m) puhul
on teadaolevalt suurem madalsagedusliku müra ja amplituudmodulatsiooni
osakaal, mille tervisemõju hindamine eeldab eraldi tähelepanu, ning et T2 ja
T4 tuulealade võimalik koosmõju samadele elamualadele eeldab kumulatiivse
müramõju hindamist sama konservatiivsusega.
Palume Terviseameti seisukohta järgmistes küsimustes:
1. Kuidas on tagatud elanike tervise kaitse olukorras, kus planeeringus ei
ole määratud konkreetset tuulikumudelit ning võimalik paigaldatav tuulik
võib olla suurema võimsuse ja potentsiaalselt suurema helivõimsustasemega
kui KSH-s hinnatud mudel?
2. Kas Terviseameti hinnangul on tervisekaitse seisukohalt aktsepteeritav
lahendus, kus suurema võimsusega võimalike tuulikute müra eraldi ei hinnata,
kuigi KSH kohaselt võib juba väiksema helivõimsustasemega tuuliku korral
tekkida müra sihtväärtuse (40 dB(A) öösel) ületamise oht elamualadel?
3. Kas Terviseameti hinnangul vastab tervisekaitselise hindamise
põhimõtetele olukord, kus sama KSH aruande eri mõjude (müra vs varjutus)
hindamisel on kasutatud erineva suurusega lähtemudeleid, kusjuures müra
puhul väiksemat?
4. Kas ja kuidas on suurema rootoriga tuulikute puhul hinnatud
madalsagedusliku müra ja amplituudmodulatsiooni tervisemõju ning T2 ja T4
alade kumulatiivset müramõju?
5. Kes ja millises menetlusetapis kontrollib, et tegelikult paigaldatav
tuulik vastab KSH-s kasutatud müraparameetritele, ning millised on
tagajärjed, kui see nii ei ole?
6. Milliste konkreetsete meetmetega tagatakse, et pärast tuulepargi rajamist
ei ületa elanike mürakoormus lubatud tasemeid? Kas nähakse ette
kohustuslikud tegelikud müramõõtmised (mitte üksnes modelleerimine) pärast
tuulepargi käivitamist, kes need teostab ja kelle kulul, ning millised on
konkreetsed meetmed sihtväärtuse ületamise tuvastamisel (nt tuulikute
mürarežiimi piiramine või töö peatamine)?
7. Kas Terviseamet on T4 KSH aruannet menetluse käigus hinnanud või
kooskõlastanud, ning kui jah, siis kas Terviseamet jääb oma seisukoha
juurde, arvestades käesolevas kirjas toodud asjaolusid võimalike suuremate
tuulikumudelite kohta?
Kui mõni küsimus ei kuulu Terviseameti pädevusse, palun pöördumine selles
osas edastada pädevale asutusele ja teavitada meid sellest.
Lugupidamisega,
Viie Küla MTÜ
Juhatus