Seisukoha küsimine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Failid

Lisa. Mustassaare tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu.pdf463 KB
Lisa Lisa 1. Mustassaare tee rekonstrueerimise ehitusluba _eelnõu_.pdf421 KB
Lisa Lisa 3. Mustassaare tee keskkonnamõjude eelhinnang.pdf3791 KB
Riigitee 25151 Mustassaare tee km 0_27-2_764 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jä.pdf232 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number … Tee ehitusloa andmise kuupäev … Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise osakonna juhtivinsener Tee ehitusloa kõrvaltingimused a) Tagada tuleb riigiteega 25151 Mustassaare tee piirneval Sõmerpalu maaparandussüsteemil (kood 2020797400010/001) paikneva maaparanduskaevu säilimine ja toimimine. b) Truupide paigaldamiseks tuleb vajadusel taotleda Keskkonnaametilt vesikeskkonnariskiga tegevuse registreering vastavalt veeseaduse § 196 (tahkete ainete vette uputamisega seotud tegevus). c) Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele ja trassikoridori jäävate valdade jäätmehoolduseeskirjadele. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. d) Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. e) Jäätmed või materjalid, mis kanduvad ehitusplatsilt tuule, vee või autorataste mõjul välja, tuleb koheselt eemaldada ning kahjustatud ala puhastada. f) Jäätmete taaskasutamisel ja kõrvaldamisel nende tekkekohas peab töövõtja registreerima end Keskkonnaametis jäätmekäitlejaks vastavalt jäätmeseaduse § 987 lg 2. g) Võimalusel tuleb rakendada ehitusmaterjalide (muld, pinnas) maksimaalset taaskasutamist. Kõlbulik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. h) Ehitustööde käigus tuleb kasutada töökorras ja hooldatud ehitusmasinaid. i) Ehitustööde käigus eemaldatud olemasolev teekate ja muud ohtlikud jäätmed tuleb utiliseerida nõuetekohasesse ladestuspaika. j) Veekogusse ei tohi plasttruupide paigaldamisel sattuda ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. k) Tööde teostamisel Sõmerpalu mõisa pargis tuleb tagada, et seal loodud kaitseala kaitse- eesmärgiks olev puittaimestik saaks minimaalselt kahjustada. Projektiga ette nähtud puude ja 2 võsa eemaldamist võib teha vaid ulatuses, mis on ehitustööde teostamiseks hädavajalik. Suuremate säilitatavate ehitustöödega vahetult piirnevate puude tüvesid ja puude juurestikku tuleb kaitsta kahjustamise eest paigutades enne ehitustööde algust laudis ümber puude tüvede ning rakendades meetmeid juurestiku kaitseks tallamise eest. l) Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm). m) Kogu projekti ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. n) Kaevetöödel kinnismälestise „Sõmerpalu mõisapark“ alal ja selle kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). o) Tagada tuleb ümberkaudsete hoonete joogiveega varustatuse jätkumine. p) Tee ehitusetapis tuleb jälgida, et ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei oleks rajatud puurkaevu sanitaarkaitsealale. q) Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et veekogudesse ei satuks reostust jm ehitusmaterjale ja olmejäätmeid. r) Ehitustööde käigus peab ehitaja tagama jalakäijate ja liiklusvahendite pideva juurdepääsu teeäärsetele maavaldustele. s) Ehitustööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleks vajadusel näha ette meetmed (nt tee kastmine). t) Ehitusaegse müra negatiivse mõju vältimiseks tuleb kasutada heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni tuleb pidada õigusaktides kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas. Müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele. u) Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud nõuetele. v) Enne tööde alustamist tuleb koostada ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27- 2,764 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Skepast&Puhkim OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki 34, 12915 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27- 2,764 ümberehituse põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number 2016-033 3 (allkirjastatud digitaalselt) Töö number: 2016_0033_02 Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; Kuupäev 18.09.2018 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekt Keskkonnamõju eelhinnang Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Versioon 1 Kuupäev 18.09.2018 Koostanud: Marju Kaivapalu, Maria Oravas Kontrollinud: Andres Brakmann Täiendanud: 06.07.2021 Transpordiamet / Tiit Vunk Projekti nr 2016_0033_02 Esikaane foto: Mustassaare tee nr 25151, Google Maps SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 1 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 1. Kavandatav tegevus ..................................................................................................... 4 1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................................ 4 1.2. Projektiala asukoht ja olemasolev olukord ........................................................................ 4 1.3. Liiklussagedus ja prognoos ............................................................................................ 6 1.4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................ 6 1.5. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................ 6 1.5.1. Võru maakonnaplaneering........................................................................................... 6 1.5.2. Sõmerpalu valla üldplaneering ja arengukava ................................................................ 7 1.5.3. Rõuge valla üldplaneering ja arengukava ...................................................................... 8 1.6. Ressursside kasutamine................................................................................................. 9 1.7. Tegevuse energiakasutus .............................................................................................. 10 1.8. Tegevusega kaasnevad tegurid ...................................................................................... 10 1.9. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ............................................................................ 11 1.10. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ..................................... 11 1.11. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht ............................ 11 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 12 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ....... 12 2.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................... 12 2.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime .................................................................. 13 2.3.1. Põhjavee kaitstus ...................................................................................................... 13 2.3.2. Pinnaveekogud ja kaldad ........................................................................................... 14 2.3.3. Hüdroloogilised tingimused......................................................................................... 14 2.3.4. Pinnavormid ............................................................................................................. 14 2.3.5. Metsad ja kõrghaljastus ............................................................................................. 15 2.3.6. Rohevõrgustik .......................................................................................................... 18 2.3.7. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ............................................................. 20 2.3.8. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ................. 21 2.3.9. Asustus ................................................................................................................... 21 2.3.10. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ................................................................ 21 2.4. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ............................... 23 2.4.1. Vee kvaliteet ............................................................................................................ 23 2.4.2. Õhusaaste ................................................................................................................ 23 2.4.3. Müra ja vibratsioon ................................................................................................... 24 2.4.4. Soojus, kiirgus, lõhn .................................................................................................. 24 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 25 3.1. Piiriülese mõju võimalikkus ........................................................................................... 25 3.2. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate tegevustega ...................................................................................................................... 25 3.3. Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused .............. 25 4. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused ......................................................................... 27 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................... 28 2 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on anda keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste projekti koosseisus kavandatavate tööde osas riigiteel 25151 ja riigiteel 25134 põhiprojekti (edaspidi põhiprojekt) koostamiseks. Põhiprojekti eesmärk on projekteerida:  riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 laiendamine 7m laiuse tolmuvabakattega teeks;  riigitee 25134 Sõmerpalu – Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitus ja km 4,8 tee vasakule poolele, km 5,57 tee vasakule poolele ning km 6,31 tee paremale poolele uute mahasõitude ehitamine.  riigitee 25134 km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamine vastavalt Reaalprojekt OÜ poolt 2013. aastal koostatud eskiisile „Mnt nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba km 0,0-9,5 Sõmerpalu-Nursi lõik“, töö nr V131-12. Eelhinnang annab ülevaate põhiprojekti elluviimisega kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest ning on otsustajale eksperthinnanguna kasutatav abimaterjal otsustamaks, kas KMH algatamine on vajalik. Käesoleva KMH eelhinnangu kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punktist 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 § 13 punktist 8 ja § 15 punktist 8. Eelhinnang koostati lähtudes KeHJS-e § 61 sätestatud kriteeriumidest. Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu koostamise eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava tegevuse läbiviimisel võib tõenäoliselt ilmneda oluline negatiivne keskkonnamõju ning kas sellest tulenevalt on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine KeHJS-e tähenduses. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)3 §-st 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“4. Eelhinnangu koostamisel järgiti juhendeid „Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“5, „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“6 ja „Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend“7. Projekti koostamise korraldaja on Transpordiamet. 1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017?leiaKehtiv 3 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 4 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 5 Riin Kutsar: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 6 Keskkonnaministeerium: www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 7 Keskkonnaministeerium: www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_3.pdf 3 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti eesmärk on parandada väljaõppevõimalusi harjutusalal. Projekti raames projekteeriti kokku 27,5 km I kategooria ja 23 km II kategooria teid ning lisaks maastikusõiduala. Rajatistest projekteeriti alale kaks uut 300 m lasketiiru, üks 1000 m lasketiir, käsigranaadi viskekoht, tankitõrje granaadiheitja laskeväli ja lõhkamispaik. Kaitseministeeriumi poolt tellitud projekti elluviimise järgselt on tõenäoline ala kasutusintensiivsuse suurenemine, mis omakorda toob kaasa liiklussageduse tõusu riigiteel. Seega on vajalik Nursipalu harjutusväljaku teede ja väljaõpperajatiste projekti koosseisus kavandatavate tööde osas riigiteedel 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 laiendamine 7 m laiuse tolmuvabakattega teeks ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitus ja km 4,8 tee vasakule poolele, km 5,57 tee vasakule poolele ning km 6,31 tee paremale poolele uute mahasõitude ehitamine. Samuti on vajalik tee 25134 km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamine vastavalt Reaalprojekt OÜ poolt 2013. aastal koostatud eskiisile „Mnt nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba km 0,0-9,5 Sõmerpalu-Nursi lõik“, töö nr V131-12. 1.2. Projektiala asukoht ja olemasolev olukord 25151 Mustassaare tee algab Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikust ja viib Võru maakonnas Võru vallas Mustassaare külla Valga-Võru-Koidula raudteeni (vt joonis 1). Teekatte laius on 5,0-7,2 m ja mulde laius 5,0-8,9 m. Tegemist on kruuskattega teega. Harjutusvälja alale riigimaantee ei jõua. Sõmerpalu alevikus on 25151 Mustassaare teel kiirusepiirang 50 ja 70 km/h ning edasisel lõigul 90 km/h. Sõmerpalu alevikus on 25151 Mustassaare tee valgustatud. Joonis 1. Mustassaare tee km 0,27-2,764 asukoha skeem Võru maakonnas Võru vallas asuv 25134 Sõmerpalu-Mustahamba tee lõik km 2,19-7,80 külgneb vahetult või läbib Nursipalu harjutusvälja (vt joonis 2). Kokku on projektiga teele ette nähtud 11 mahasõitu Nursipalu harjutusvälja alale. Enamus mahasõitudest on olemasolevad ning projektiga on ette nähtud vaid nende remont ja parendamine. Sõmerpalu-Mustahamba tee on kurviline, teekatte 4 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang laius on 5,9-7,3 m ja mulde laius 7,9-9,3 m, juurdepääs Nursipalu harjutusvälja linnaku alale (nn peasissepääs) toimub km 4,95 oleva mahasõidu/ristmiku kaudu. Nimetatud ristmik asub maantee kurvi keskel, mistõttu nähtavus ja pöörete sooritamine on mõnevõrra raskendatud. Selle ristmiku ümberehitust projektiga ette nähtud ei ole. Tee on tolmuvaba kattega. Joonis 2. Sõmerpalu-Mustahamba tee km 2,19-7,80 asukoha skeem Kavandatava tegevuse tulemusena teede olukord võrreldes tänasega paraneb, mis on piirkonna arengule positiivse mõjuga. Ehitusseadustiku8 § 71 lõike 2 kohaselt on nimetatud teede kaitsevöönd 30 m. Ehitusprojekti alusel kavandatav tegevus toimub riigi kõrvalmaanteede (nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba ja nr 25151 Mustassaare tee) alusel maal ja kaitsevööndis. Projektiga kavandatakse ka kõrvalmaantee 25134 Sõmerpalu-Mustahamba alused järgmised 12,1 m pikkused raudbetoontruubid: - km 4,179 läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1949); - km 4,644 läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1949); - km 6,417 läbimõõduga 0,75 m (ehitatud 1952). 25151 Mustassaare teel asuvad järgmised raudbetoontruubid: - km 0,499 11,1 m pikkune läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1969); - km 0,594 11,25 m pikkune läbimõõduga 0,75 m (ehitatud 1965); - km 1,105 11,1 m pikkune läbimõõduga 0,75 m (ehitatud 1965); - km 2,291 6,7 m pikkune läbimõõduga 2,1 m (ehitatud 1935); - km 2,648 10,3 m pikkune läbimõõduga 0,75 m (ehitatud 1965); - km 2,733 10,3 m pikkune läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1965); 25151 Mustassaare teel km 1,838 asub 4,3 m pikkune sild nr 924 (ehitatud 1935 ja renoveeritud 1996). Mustassaare teel km 0,8 paremal ja vasakul asub taskuta bussipeatus. Teedele peenraid ei ole ette nähtud. Tee ääred tähistatakse tähispostidega. 8 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018010?leiaKehtiv 5 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang 1.3. Liiklussagedus ja prognoos Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 25151 Mustassaare teel oli 2017. aastal 38-145 autot/ööpäevas, millest 2-5% moodustas raskeliiklus ning 25134 Sõmerpalu-Mustahamba teel oli 2017. aastal 343 autot/ööpäevas, millest 8% moodustas raskeliiklus. 1.4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Käesoleva projektiga kavandatakse riigiteedel 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 laiendust ja 25134 Sõmerpalu-Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitust, km 4,8, 5,57 ja 6,31 uute mahasõitude ehitust ning km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamist. 1.5. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega 1.5.1. Võru maakonnaplaneering Võru maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/819. Maakonnaplaneeringute koostamise käigus viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Maakonnaplaneeringus (MP) on märgitud mh Nursipalu harjutusväli Rõuge ja Sõmerpalu vallas, mille piiranguvööndi laius on kuni 2 km harjutusvälja välispiirist (vt Joonis ). Riigikaitseliste ehitiste tingimuste kohta on koostatavas MPs mh märgitud järgmist: lasketiiru ja harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovititatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Lisaks märgitakse, et riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja taktikaalade kasutamisel on koostöös omavalitsusega oluline leevendusmeetmete kavandamine tegevusega kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamiseks ning tähelepanu pööramine ka objekti/ala piirkonnas elavatele ja tegutsevatele inimestele ning ettevõtetele avalduvatele sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele. MP kohaselt on Võru maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused mh liikumisvõimaluste tagamise alusena peetakse silmas teedevõrgu heakordaja täiendamise vajadusi, arvestades maakonnatasandi täpsusastet. Sealjuures kajastatakse teadaolevad põhimõttelised vajadused, kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. Koostatava maakonnaplaneeringu KSH aruanne on heakskiidetud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni poolt 27.04.2016. KSH aruandes ei ole Nursipalu harjutusvälja arendamisega seonduvaid keskkonnamõjusid eraldi välja toodud. Eraldi ei ole ka väljatoodud antud projektiga rekonstrueeritavate teede mõju. 9 Maavalitsuse veebileht: http://www.maavalitsus.ee/voru-maakonnaplaneering 6 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Joonis 3. Väljavõte Võru maakonnaplaneeringu joonisest asustuse suunamise projekti piirkonnas 1.5.2. Võru valla üldplaneering ja arengukava Võru vald on 2017. aastal loodud omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas. Võru vallaks ühinesid Lasva, Orava, Sõmerpalu, Võru ja Vastseliina vald. Võru valla üldplaneering on koostamisel. Võru valla territooriumil oleva endise Sõmerpalu valla üldplaneering on kehtestatud 16.06.201010. Planeeringuga on reserveeritud endise Sõmerpalu valla lõunaosas riigikaitsemaana 1045 ha Nursipalu harjutusvälja väljaarendamiseks. Samuti on üldplaneeringuga kavandatud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega maad Sõmerpalu alevikku (Nursipalu harjutusvälja müratõkke kaitsehaljastusena 2 lahustükki) (vt Joonis ). Üheks endise Sõmerpalu valla ruumilise arengu põhimõtteks on hea teedevõrgu tagamine ning ühenduste parandamine asulate vahel teede rekonstrueerimise, kergliiklusteede ja sildade rajamise ning bussiühenduse parandamise teel. Valla üldplaneeringu elluviimiseks vajalike tegevuste hulgas on mh nimetatud Nursipalu harjutusvälja alale tuletõrjeveehoidlate rajamine, samuti uue metsakuivenduse rajamine harjutusvälja ja Sõmerpalu aleviku vahelisele alale ning sinna müratõkkeistanduste rajamine. Üldplaneeringu KSH aruande kohaselt on üldplaneeringu elluviimise suurimad keskkonnaprobleemid seotud Nursipalu harjutusvälja väljaarendamisega. Negatiivsete mõjude leevendamiseks 10 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/410102013070 7 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang (mürareostuse vähendamiseks) on kavandatud eelnimetatud kaitsehaljastuse rajamine. Põhjalikumalt üldplaneeringu KSH aruanne harjutusväljaga seonduvaid mõjusid ei käsitle, vaid viidatakse samaaegselt koostatavale harjutusvälja arendusprogrammi KSHle. Endise Sõmerpalu valla arengukavas 2006-2018 (uuendatud aastal 2014)11 on sõnastatud valla arengu visioon aastaks 2016 järgmiselt: Sõmerpalu vald on stabiilse ja aktiivse elanikkonnaga, mitmekesise ettevõtlusega, vallaelanikele head elukeskkonda, arengu- ja puhkevõimalusi pakkuv piirkond Võru linnaregioonis. Arengukava kohaselt lähtutakse valla arendamisel vallaelanike ja ettevõtete arenguvajadustest, mille tagab huvigruppide aktiivne kaasatus arendus- ja planeerimistegevusse. Arengukava lisas 1 toodud SWOT analüüsis on Nursipalu harjutusvälja nimetatud ühe ohuna ning ühe nõrkusena kehva teedevõrk (vähe kõvakatega, korrashoid). Joonis 4. Väljavõte Sõmerpalu valla üldplaneeringust Nursipalu harjutusvälja piirkonnas 1.5.3. Rõuge valla üldplaneering ja arengukava Rõuge valla üldplaneeringu koostamine algatati juba 27.10.2004, kuid planeering on siiani kehtestamata, kuna Nursipalu harjutusvälja käsitlemise osas ei ole jõutud kõiki osapooli rahuldava lahenduseni. 2017. aastal ühinesid Rõuge, Haanja, Misso, Mõniste ja Varstu vallad uueks omavalitsusüksuseks Rõuge vald, mille ühine üldplaneering algatati 17.04.2018 ja see on koostamisel. Kehtivad endised üldplaneeringud. 11 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/404102014008 8 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Rõuge valla arengukavas 2015-2025 on sõnastatud valla üldvisioon aastaks 2025 järgmiselt12: Rõuge vald on kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik piirkond, kus kõigil on hea olla. Arengukava keskkonda ja heakorda käsitlevas ptk-s 14 on probleemide all mh nimetatud Nursipalu harjutusväljal toimuvaid mürarohkeid tegevusi ja mürafooni suurenemise ohtu harjutusvälja laienemisel. Arengukava kohaselt mõjutab harjutusvälja võimalik liigmüra teema ka külaelanike omavahelisi suhteid ja piirkondade elukeskkonda. Lühiajaliseks eesmärgiks arengukavas seatud harjutusvälja arendamisel kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmine. Samuti nähakse arengukavas ette Nursi külla müramõõtejaama rajamine. Nursipalu harjutusvälja arendamisega seotud küsimuste arutamiseks on Rõuge vallavolikogu juurde moodustatud ajutine Nursipalu komisjon. Samuti on vallas moodustatud seltsing Inimsõbralik Nursipalu. 1.6. Ressursside kasutamine Suurim turba leiukoht Rõuge vallas on Nursipalu harjutusvälja territooriumile ja riigitee 25134 Sõmerpalu – Mustahamba alla jääv Kerreti maardla (riikliku maavarade registri registrikaardi nr 547). Maardla pindala on üle 4300 ha. Kerreti maardlas on hästi- ja vähelagunenud turvas, mille kasutusala on vastavalt kütte- või aiandusturvas. Maa-ameti andmetel on hästilagunenud turba aktiivse reservvaru suurus 23 558 000 tonni ja passiivse reservvaru suurus 2 200 000 tonni; vähelagunenud turba aktiivse reservvaru suurus on 216 000 tonni. Turba kaevandamist Kerreti maardlas ei toimu, kuna puudub arendajate huvi. Samuti on raba olnud pikka aega puutumatu, mistõttu on rabakooslused hästi säilinud ning kaevandamine ei ole soovitatav13. Projekteeritav teelõik ja mahasõidud ei asu maardla territooriumil. Endisel kaevandamisalal on Keskkonnaministeeriumi algatusel kavandmisel kraavide sulgemine ning veerežiimi taastamine (kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade taastamise programm) ca 33 ha suurusel alal. Veerežiimi taastamine toimub kavandatavatest väljaõpperajatistest kaugel ning harjutusvälja kasutusvõimalusi olulisel määral ei mõjuta. Alal asuvad ka mitmed keskkonnakaitselised piirangud – kaitsealuste liikide püsielupaigad ja leiukohad (vt Joonis ). Kuna raba on olnud pikka aega puutumatu, siis rabakooslused on hästi säilinud ning kaevandamine ei ole soovitatav. Maanteeameti 13.09.2017 korraldusega nr 0014 antud projekteerimistingimuste kohaselt tuleb vajadusel põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. Samuti tagada riigiteega 25151 Mustassaare tee piirneval Sõmerpalu maaparandussüsteemil (kood 2020797400010/001) maaparanduskaevu säilimine ja toimimine. Kui seda tehakse ning lisaks säilitatakse veerežiim hetkeolukorraga vähemalt samal tasemel ning ligipääs maavara kaevandamisele, siis puudub kavandataval tegevusel oluline mõju turbamaardlale. 12 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/415052015002?leiaKehtiv 13 OÜ Hendrikson&Ko: Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne 9 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Joonis 5. Maardlad Nursipalu harjutusvälja piirkonnas (Maa-amet, aprill, 2017)14 Käesoleva projektiga kavandatav teede ehitamine ja laiendamine on ressursimahukas tegevus, mille käigus toimub loodusvarade kasutamine. Üldiselt hangitakse teede ehituseks vajalik materjal maardlatest, mille keskkonnamõju hinnatakse kaevandamislubade taotlemisel. Kui kavandatava tegevuse piirkonnas ei toimu loodusvarade kasutamist, siis puudub tegevusel ka mõju piirkonna loodusvaradele. 1.7. Tegevuse energiakasutus Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. 1.8. Tegevusega kaasnevad tegurid 25151 Mustassaare tee asub kaitstud põhjaveega alal. Projekteeritav õgvendus ja mahasõidud 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teel asuvad kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. 25151 Mustassaare teele lähimad puurkaevud asuvad umbes 60 m kaugusel teest. 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teele on lähim puurkaev umbes 181 m kaugusel. Projekteerimistöödega ei ole ei ole eeldada põhjavee võimalikku alanemist. 25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee km 6,31 rajatav mahasõit asub Rõuge jõest ca 180 m kaugusel. Kui ehitustöödel järgitakse õigusaktidega seatud jm ohutustehnilisi nõudeid, siis ei kaasne projekti elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju pinnaveele. Kasutusaegne mõju on seotud enamasti 14 Skepast&Puhkim OÜ 2017. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne. 10 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang rehvide kulumise, liikluse poolt õhku paisatud saasteainete ja libedusetõrjeks kasutatava soola sattumisega veekogudesse. Truupide paigaldamiseks tuleb vajadusel taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba vastavalt veeseaduse § 8 lg 2 p 7 (tahkete ainete vette uputamisega seotud tegevus). Kavandatava tegevusega kaasneb nii ehitus- kui ka kasutusaegne õhusaaste. Ehitusaegne õhusaaste mõjutab peamiselt inimesi, kelle elamud piirnevad rekonstrueeritavate teelõikudega. Peale teelõikude rekonstrueerimist mõju kaob, kuna projekteeritavad teelõigud asuvad juba olemasolevas trassikoridoris ning kavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse tõstmine, siis ei ole ette näha ega õhukvaliteedi halvenemist võrrelduna praeguse olukorraga. Kavandatava tegevusega kaasneb nii ehitus- kui ka kasutusaegne müra ja vibratsioon. Ehitusaegne müra ja vibratsioon on lühiajaline häiring, mida saab vähendada kasutades heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning pidades kinni õigusaktides kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavatest kellaaegadest. Maanteelõikude kasutamise ajal on eeldada müra- ja vibratsioonitasemete vähenemist, kuna projektiga parandatakse teekatet, mis viivad sujuvama liikluseni. Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse, kiirguse ja lõhna heidet keskkonda. 1.9. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Tee ehitusel tekib jäätmetena peamiselt eemaldatav pinnas ja freespuru. Nii väljakaevatud pinnas kui ka freespuru leiavad hiljem taaskasutust objekti korrastamiseks ja/või täitematerjalina. Jäätmed mis ei sobi taaskasutuseks utiliseeritakse vastavalt jäätmeseadusele ja trassikoridori jäävate valdade jäätmehoolduseeskirjadele. Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 1.10. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud ning kasutatakse korrektseid töömeetodeid. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. Maanteelõikude rekonstrueerimine suurendab liiklusohutust ning seega vähendab avariiolukordade esinemise võimalikkust. 1.11. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht Projekteeritava tegevusega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Õnnetuste riski oluliselt tõstvaid tegevusi ei planeerita. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine. 11 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Rekonstrueeritav 25151 Mustassaare teega piirneb peamiselt maatulundusmaadega. Sõmerpalu alevikus piirneb 25151 Mustassaare tee 11 elamumaa üksusega ja 3 tootmismaa üksusega ning piirnemisi toimub ka transpordimaaga. 25151 Mustassaare tee rekonstrueerimise käigus toimub km 0,27-2,764 laiendamine 7 m laiuse tolmuvabakattega teeks. Teemaa piir Sõmerpalu raudteeülesõidukoha juures on 1 m äärmisest rööpast. 25151 Mustassaare teega projekteerimisega ei halvendata ligipääsu tugimaanteedele, kõrvalmaanteedele ega kohalikele teedele. Riigitee 25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee piirneb terves ümberehituse piirkonnas maatulundusmaaga. 25134 Sõmerpalu-Mustahamba tee lõik km 2,19-7,80 külgneb vahetult või läbib Nursipalu harjutusvälja. Riigitee 25134 Sõmerpalu – Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitus ja km 4,8 tee vasakule poolele, km 5,57 tee vasakule poolele ning km 6,31 tee paremale poolele uute mahasõitude ehitamine. Tee 25134 km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamine vastavalt Reaalprojekt OÜ poolt 2013. aastal. koostatud eskiisile „Mnt nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba km 0,0-9,5 Sõmerpalu-Nursi lõik“. Riigitee 25134 Sõmerpalu piirneb Sõmerpalu maaparandussüsteemiga (kood 2020797400010/001). 2.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kuna tee rekonstrueerimine toimub enamasti juba olemasolevas trassikoridoris, siis puudub kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju maakasutusele. Samuti puudub oluline negatiivne mõju pinnavormidele ja mullastikule, kuna rekonstrueerimine toimub valdavalt olemasoleva teemaa piirides ja teekaitsevööndis. Mõju pinnasele ja veekogudele võib avalduda seoses ehitusmasinatest lekkivate kütte- ja määrdeainetega. Reostuse negatiivse mõju vältimiseks tuleb ehitustööde käigus kasutada töökorras ja hooldatud ehitusmasinaid. Ehitustööde käigus eemaldatud olemasolev teekate ja muud ohtlikud jäätmed tuleb utiliseerida nõuetekohasesse ladestuspaika. Veekogusse ei tohi plasttruupide paigaldamisel sattuda ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. Projekteeritavate maanteelõikude lähedal asub Kerreti turbamaardla. Maanteeameti projekteerimistingimuste kohaselt tuleb vajadusel põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. Samuti tagada riigiteega 25151 Mustassaare tee piirneval Sõmerpalu maaparandussüsteemil (kood 2020797400010/001) maaparanduskaevu säilimine ja toimimine. Maaparandussüsteemide toimimiseks on ette nähtud projektiga kraavide puhastamist ja kindlustamist ning drenaažikaevude väljavahetamist. Veerežiimi säilitamisel hetkeolukorraga vähemalt samal tasemel ning ligipääsu tagamisel maavara kaevandamisele puudub kavandataval tegevusel oluline mõju turbamaardlale. Tee ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Teede ümberehitus ja laiendamine ohustab eelkõige tee ümbrusesse jäävat metsa raietegevus, kasvupinnase hävimine ning pinnase niiskusrežiimi muutus. Tee tehnoloogilises vööndis hävitatakse kõrghaljastus pöördumatult (sh lõhutakse puude juurestik). Samas 25134 Sõmerpalu ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teete töödel mahavõetavate puude hulk on väga väike võrreldes eraldiste pindaladega. Seega planeeritavate tööde mõju kõrghaljastusele on väheoluline. 12 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Maantee nr 25151 laiendustööd on planeeritud osaliselt Sõmerpalu mõisa pargis ja pargis asuvate kultuurimälestiste ühises kaitsevööndis, siis tuleb tööde teostamisel pargis tagada, et seal loodud kaitseala kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik ei saaks kahjustada. Kui säilitatakse kaitse- eesmärgiks olev puittaimestik, siis oluline negatiivne mõju puudub. Kaitsealused liigid ja Natura 2000 ala asuvad rekonstrueeritavatest maanteelõikudest sellisel kaugusel, et ei ole eeldada negatiivse mõju teket. 2.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime 2.3.1. Põhjavee kaitstus 25151 Mustassaare tee asub kaitstud põhjaveega alal (vt Joonis ). 25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee asub kaitstud, suhteliselt kaitstud ning osaliselt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal 15. Teele 25134 projekteeritav õgvendus ja mahasõidud asuvad kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Joonis 6. Põhjavee kaitstus projekti piirkonnas 25151 Mustassaare teele lähimad puurkaevud asuvad umbes 60 m kaugusel teest (PRK0010778 ja PRK0051150). Tegu on töötavate puurkaevudega, mille otstarve on olmevee saamine. Projekteeritavale 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teele on lähim puurkaev umbes 320 m kaugusel (PRK0024835). Projekteerimistöödega ei ole eeldada põhjavee võimalikku alanemist. Tagada tuleb ümberkaudsete hoonete joogiveega varustatuse jätkumine. Tee ehitusetapis tuleb jälgida, et ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei oleks rajatud puurkaevu sanitaarkaitsealale. 15 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf 13 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang 2.3.2. Pinnaveekogud ja kaldad Projekteeritav teelõik asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. 25134 Sõmerpalu tee ületab 4 nimetut kraavi. 25134 Sõmerpalu – Mustahamba piirneb Sõmerpalu alevikus Võhandu jõega ning ületab mitut nimetud Nursipalu harjutusväljakul asuvat kraavi, mis suubuvad Rõuge jõkke. Võhandu jõgi (registrikood: VEE1003000) asub 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teest ca 218 m kaugusel. Jõe kalda piiranguvöönd on 100 m, ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada 4 m. Rõuge jõgi (registrikood: VEE1004100) asub 25134 Sõmerpalu-Mustahamba teele projekteeritud mahasõidust km 6,31 ca 180 m kaugusel. Rõuge jõe kalda piiranguvöönd on 100 m, ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada 4 m. Rõuge jõgi jääb kogu ulatuses Natura aladele – harjutusväljaga piirnev jõelõik ning kogu jõe alam- ja keskjooks jäävad Timmase loodusalale, jõe ülemjooks Haanja loodusalale. Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt on jõe seisund hea. Nursipalu harjutusvälja alal on pinnaveeseiret läbi viidud üks kord aastas alates 2009. a. Seire tulemused näitavad, et praeguse tegevuse jooksul ei ole raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn) jääke pinna- ja põhjavees tuvastatud, kusjuures analüüsitud näitajate väärtused jäävad allapoole määramispiiri. 2.3.3. Hüdroloogilised tingimused Ehitustöid teostatakse veekogude lähedal, mistõttu tuleb jälgida, et veekogudesse ei satuks reostust jm ehitusmaterjale ja olmejäätmeid. Tööde käigus ei tohi rikkuda olemasolevat hüdroloogilist režiimi ning tuleb jälgida, et veekogudesse satuks võimalikult vähe heljumit. Negatiivne mõju põhja- ja pinnaveele ehitusperioodil võib avalduda kütuse ja määrdeainete lekete teel. Lekete vältimiseks tuleb kasutada töökorras olevaid ehitusmasinaid. Ehitustööde käigus eemaldatud olemasolev teekate ja muud ohtlikud jäätmed tuleb utiliseerida nõuetekohasesse ladestuspaika. Truupide paigaldamisel tuleb jälgida, et veekogusse variseks võimalikult vähe pinnast. Kui ehitustöödel järgitakse õigusaktidega seatud jm ohutustehnilisi nõudeid, siis ei kaasne projekti elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Kasutusaegne mõju on seotud enamasti rehvide kulumise, liikluse poolt õhku paisatud saasteainete ja libedusetõrjeks kasutatava soola sattumisega veekogudesse. Projekteeritavad alad ei asu üle ujutataval alal. Piirkonnas ei asu märgalasid, seega mõju märgaladele puudub. 2.3.4. Pinnavormid Geoloogiliselt paikneb projekti ala ja Nuripalu harjutusväli Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunaservas. Geoloogiline struktuur koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Eestis aluskorra kivimid ei paljandu. Nursipalu harjutusvälja pealiskord koosneb Devoni ajastu settekivimitest (liivakivi, aleuroliit, savi). Pinnakatte kivimite (moreeni) paksus Nursipalu harjutusväljal on kuni 50 m16. Maastikutüübilt jääb Nursipalu harjutusväli Võru orundi piirkonda, mis on Karula ja Haanja kõrgustikke eraldav piklik laiapõhjaline ja raskesti piiritletav savitasandik, mille põhjal voolas jääaja lõpul hiigeljõgi. Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja 28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise sügava jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva. Võru orund on nõguvorm, mis on kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale, mis on jääaegadel suures osas mattunud. 16 OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti Põhjavee Kaitstuse kaart 14 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Projekteeritav teelõik asub Haanja kõrgustiku ja Otepää kõrgustiku vahelisel alal, kus maapinna absoluutkõrgused jäävad 75-85 m vahemikku17. 25134 Sõmerpalu tee asub piirkonnas kus on kõige enam gleistunud kahkjas leetunud muld aga levinud on ka sügavad madalsoo mullad. 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teel levivad sügavad madalsoo mullad, leostunud gelimuld ja gleistunud keskmiselt leetunud leedemuld18. Kavandatava tegevuse mõju pinnasele seisneb selle kahjustamises ja füüsilise struktuuri muutmises. Pinnase tihendamise ja asfaldiga katmisega kaovad pinnase looduslikud funktsioonid, mis enam ei taastu. Sademevee infiltratsioon väheneb ning aeroobsed tingimused asenduvad pinnase ülemistes kihtides anaeroobsete tingimustega. Ehitusperioodil kahjustatakse ka tee tehnoloogilises vööndis (30 m tee servast) raskete tee-ehitusmasinatega töötades pinnase looduslikku struktuuri. 2.3.5. Metsad ja kõrghaljastus Rekonstrueeritava 25151 Mustassaare tee ääres paiknevad peamiselt põllumaad, kuid vähesed nende hulgast on kehtiva Võru maakonnaplaneeringu kohaselt19 ka väärtuslikud põllumajandusmaad (vt Joonis ). Üldiselt on tegu tasase ja väheliigendatud pinnamoega. Riigiteed 25134 Sõmerpalu – Mustahamba ümbritseb peamiselt mets. Tee ehitamisel säilitatakse väärtuslikel põllumajandusmaadel põllumajanduslik kasutus, kuna tegevused ei toimu otseselt põllumaadel. Võru vallas on miljööväärtusliku maastiku alana määratletud Sõmerpalu küla 25151 Mustassaare tee ca 600 m ulatuses. Antud projektiga kavandatud tööd ei takista sellel alal paiknevate maade edasist kasutamist ning seega ei mõjuta ala miljööväärtuslikkust. 25151 Mustassaare tee piirneb enamasti põllumajandusmaadega, kuid läbib kohati ka metsatukki ning metsatukkadest läbiminekul tuleb teostada raadamist. Samuti tuleb teostada raadamist 25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee mahasõitude ümberehitusel ja ohtliku kurvi õgvendamisel. 17 Kaitseministeerium: http://www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/keskkonnamoju/nursipalu_kmh- programm.pdf 18 Maa-ameti geoportaal 19 Võru Maavalitsuse koduleht https://maakonnaplaneering.ee/voru-maakonnaplaneering 15 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Joonis 7. Väljavõte koostatavast Võru maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtused (seisuga 04.04.2016). Kollasega on tähistatud miljööväärtuslik ala, oranžide täppidena väärtuslik põllumaa ning roheliste täppidena rohealad. 25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee piirneb metsamassiividega ning alal domineerivad kõrgematel reljeefivormidel palumetsad (enamlevinud on pohla kasvukohatüüp, kuid suhteliselt rohkelt esineb ka mustika kasvukohatüübi metsi) ning madalamatel reljeefiosadel kõdusoometsad ning kuivendatud soostunud metsad (peamiselt angervaksa kasvukohatüüp). Puuliikidest domineerib enamusel alast mänd, madalamatel aladel ja kuivendatud metsades domineerivad paiguti ka kuusk ja kask. Metsamaa kuulub peamiselt RMK-le ning on osaliselt eraomandis. Rekonstrueeritav 25134 Sõmerpalu tee piirneb ja paikneb osaliselt Sõmerpalu alevikus asuval kaitsealal „Sõmerpalu mõisa park“ (KLO1200107) (vt Joonis ). Sõmerpalu mõisa park on ehitismälestis, mille kaitsevööndis asuvad lisaks mitmed kaitsealused ehitismälestised (vt Joonis ). 16 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Joonis 8. Sõmerpalu mõisa park Joonis 9. Kultuurimälestised Sõmerpalu mõisa pargi kaitsevööndis (kaitsevöönd on tähistatud sinise viirutusega)20 20 Allikas: maa-ameti geoportaal 17 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang 2012. aastal koostatud Sõmerpalu mõisa pargi hoolduskava kohaselt on pargis nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis järgmisi II kaitsekategooria nahkhiire liike: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurkõrv (Plecotus auritus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus). Keskkonnaregistri andmete kohaselt praegusel hetkel pole pargis nimetatud nahkhiirte elupaikasid. Park on stiililt vabakujunduslik. Mõisa peahoone ees olev pargiosa on puhtaks raiutud ning säilitatud on valdavalt vaid suured puud. Park on üsna täis kasvanud ning vajab sanitaarraiet. Pargis on säilinud mitmed vanad alleed ja puuderead. Projekteeritav maantee piirneb peahoone esise ja taguse pargiosaga. Peahoone ees olevas pargiosas on läbi viidud raietööd ja likvideeritud looduslikku uuendust. Peahoone taga olev pargiosa on tugevalt võsastunud ning palju puid on halvas seisukorras. Puudegruppidest on märkimisväärsed eelkõige projekteeritavast teest eemal asuvad tammeread. Üksikpuudest on märkimisväärsed peahoone ees asuvad suuremõõtmelised puud21. Sõmerpalu mõisa pargi territooriumil asuvad vääriselupaigad VEPL00431 ja VEPL00432. Mõlema vääriselupaiga puhul on tegu sinilille kasvukohatüübiga, kus on keelatud teostada raiet (välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul22) ning eemaldada surnud ja lamapuitu. Teede ümberehitus ja laiendamine ei ohusta vääriselupaiku VEPL00431 ja VEPL00432, kuna kavandatavad tegevused ei toimu vääri elupaikade asukohas ning ei teostata raiet ega eemaldata surnud ja lamapuitu. Teede ümberehitus ja laiendamine ohustab eelkõige tee ümbrusesse jäävat metsa raietegevus, kasvupinnase hävimine ning pinnase niiskusrežiimi muutus. Tee tehnoloogilises vööndis hävitatakse kõrghaljastus pöördumatult (sh lõhutakse puude juurestik). Samas 25151 Mustassaare ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teete rekonstrueerimisel mahavõetavate puude hulk on väga väike võrreldes eraldiste pindaladega. Seega planeeritavate tööde mõju kõrghaljastusele on väheoluline. 2.3.6. Rohevõrgustik Roheline võrgustik projekti piirkonnas on määratud Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 2005) (vt Joonis 10). Kehtivasse Võru maakonnaplaneeringusse on roheline võrgustik üle võetud praktiliselt samal kujul. Endise Sõmerpalu valla üldplaneeringuga (kehtestatud 2010) on rohelise võrgustiku piire korrigeeritud, kuid harjutusvälja piirkonnas jääb roheline võrgustik põhimõtteliselt samaks. Rõuge vallal kehtestatud üldplaneering puudub. 21 Artes Terrae: Sõmerpalu mõisa pargi hoolduskava 2013-2022, 2012 22 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010003?leiaKehtiv 18 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Joonis 10. Roheline võrgustik piirkonnas Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt (2005) Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna- tingimused“ kohaselt 25151 Mustassaare teega ristub kohaliku tähtsusega rohelise võrgustiku koridoriga ning 25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee jääb riikliku tähtsusega rohelise võrgustiku Vagula tuumalale T1. Tegemist on vähese asustusega suure metsamassiiviga (kokku 92 km2), kus leidub mitmeid kaitstavate liikide elupaiku, metsise mängupaiku ja metsa vääriselupaiku. Eelnimetatud teemaplaneeringu kohaselt on tuumala funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialal ei langeks alla 90%. Maanteeameti loomaõnnetuste kaardirakenduse23 kohaselt ei jää projekteeritavatele aladele ohtlikke teelõike. 25151 Mustassaare ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teete rekonstrueerimisel mahavõetavate puude hulk on väga väike võrreldes eraldiste pindaladega. Seega planeeritavate tööde mõju kõrghaljastusele on väheoluline. 23 Maanteeamet: http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7eb5 4 19 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang 2.3.7. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad 25151 Mustassaare tee asub lõigul km 0,27-0,70 osaliselt kaitstaval loodusobjektil „Sõmerpalu mõisa park“ (KLO KLO1200107). Kaitseala piir kulgeb tee vasakus servas. Kuna maantee nr 25151 laiendustööd on planeeritud osaliselt Sõmerpalu mõisa pargis, siis tuleb tööde teostamisel pargis tagada, et seal loodud kaitseala kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik saaks minimaalselt kahjustada. Projekti asendiplaani väljavõtted on näidatud joonistel 11 ja 12. Kui säilitatakse maksimaalselt kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik, siis oluline negatiivne mõju puudub. Joonis 11. Väljavõte projektist Sõmerpalu mõisa pargiga piirneval lõigul (Lõik PK 2+73 kuni 5+50) Joonis 12. Väljavõte projektist Sõmerpalu mõisa pargiga piirneval lõigul (Lõik PK 5+50 kuni 7+00) 25151 Mustassaare teest ca 484 m kaugusel asub I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotkas (Aquila pomarina) elupaik. Ca 212 m kaugusel teest asuvad III kaitsekategooria loomaliikide harjus (Thymallus thymallus) ja võldas (Cottus gobio) elupaigad Võhandu jões. 25134 Sõmerpalu- Mustahamba teele km 6,31 projekteeritud mahasõidust asub ca 170 m kaugusel II kaitsekategooria loomaliigi paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elupaik Rõuge jões ning ca 137 m kaugusel asub III kaitsekategooria loomaliigi saarmas (Lutra lutra) elupaik. Projekteeritavast teest (25134) ca 165 m kaugusel asub ka Rõuge jõe hoiuala. Rõuge jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 20 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide - rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Ca 160 m kaugusel 25134 Sõmerpalu-Mustahamba teele km 6,31 projekteeritud mahasõidust asub Natura 2000 ala Timmase loodusala. Timmase loodusala kaitse-eesmärk on: - I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (*9010); - II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Kaitsealused liigid ja Natura 2000 ala asuvad projekteeritavast teest sellisel kaugusel, et ei ole eeldada olulise negatiivse mõju avaldumist. 2.3.8. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada Projekteeritaval alal ja selle lähiümbruses ei ole teada alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. 2.3.9. Asustus 25151 Mustassaare tee läbib endise Sõmerpalu valla üldplaneeringu kohaselt Sõmerpalu aleviku tiheasustusala. Peale maanteelõigu rekonstrueerimist paranevad sõidukite, liiklemistingimused, mis tähendab, et kavandataval tegevusel on positiivne mõju tiheasustusaladele. 2.3.10. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Projekteeritava maanteelõigu nr 25151 ääres paiknevad järgmises tabelis (vt Tabel 1) loetletud kultuurimälestised. Tabel 1. Projekteeritava maanteelõigu (25151) läheduses paiknevad kultuurimälestised24 Mälestise nimi Mälestise liik Registr. nr Seisund Kaugus maanteest, m Sõmerpalu mõisa park ehitismälestis 14109 rahuldav 0 Sõmerpalu mõisa ehitismälestis 14111 rahuldav 47,6 aednikumaja, 19. saj II pool Sõmerpalu mõisa piirdeaia ehitismälestis halb 106 postid, 19. saj II pool 14110 Sõmerpalu mõisa ehitismälestis 14119 rahuldav 118 viinavabrik, 19. saj II pool Sõmerpalu mõisa ehitismälestis 14118 avariiline 158 sepikoda, 19. saj II pool Sõmerpalu mõisa ehitismälestis 14108 avariiline 118 peahoone, 19. saj II pool Sõmerpalu linnuse ehitismälestis 14107 rahuldav 147 territoorium, 15/16 saj Sõmerpalu mõisa kelder, ehitismälestis 14113 halb 166 19. saj II pool 24 Allikas: Maa-ameti geoportaal 21 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Mälestise nimi Mälestise liik Registr. nr Seisund Kaugus maanteest, m Sõmerpalu mõisa ehitismälestis 14114 avariiline 192 viinakelder-elamu, 19. saj II pool Sõmerpalu mõisa ait, 19. ehitismälestis 14116 halb 211 saj II pool Sõmerpalu mõisa ehitismälestis 14117 rahuldav 190 valitsejamaja, 19. saj II pool Sõmerpalu mõisa tall- ehitismälestis 14112 avariiline 203 tõllakuur, 19. saj II pool Sõmerpalu mõisa ehitismälestis 14115 avariiline 295 karjalaut, 19. saj II pool Kõik eelnevas tabelis loetletud kultuurimälestised kuuluvad ühise kinnismälestise kaitsevööndi alla (vt Joonis ). Kinnismälestise kaitsevööndi ülesanded on:  tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus;  kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:  ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd;  kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm). Kogu projekti ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kaevetöödel kinnismälestise kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Kuna maantee nr 25151 laiendustööd on planeeritud osaliselt Sõmerpalu mõisa pargis ja pargis asuvate kultuurimälestiste ühises kaitsevööndis, siis tuleb tööde teostamisel pargis tagada, et seal loodud kaitseala kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik ei saaks kahjustada. Kui säilitatakse kaitse- eesmärgiks olev puittaimestik, siis oluline negatiivne mõju puudub. Projekteeritava maanteelõigu nr 25151 ääres paiknevad järgnevas tabelis (vt Tabel 2) loetletud pärandkultuuriobjektid. Tabel 2. Projekteeritava maanteelõigu (25151) läheduses asuvad pärandkultuuriobjektid Objekti nimi Objekti tüüp Registr. nr Objekt Seisund Kaugus i maanteest, ulatus, m m Kereti Vanad 767:MTI:006 50 märgid säilinud, tüüpi ei 21 metsataimla metsataimlad saa määrata 22 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Objekti nimi Objekti tüüp Registr. nr Objekt Seisund Kaugus i maanteest, ulatus, m m Metsnikukoht Vahtkondade 767:VKK:009 50 hästi või väga hästi 51 kordonid säilinud Kereti Vahtkondade 767:VKK:010 20 säilinud 20-50% 9 metsavahikoht kordonid Kereti Vahtkondade 767:VKK:008 50 säilinud 50-90% 75 metsnikukoht kordonid Sõmerpalu Raudteerajatised 767:RTR:002 40 säilinud 50-90% 44 raudteejaam Kereti Vahtkondade 767:VKK:011 30 säilinud 20-50% 186 metsavahikoht kordonid Ehitustööde käigus tuleb pärandkultuuriobjektiga arvestada ning nende kahjustamist võimalusel vältida. Kui seda tehakse, siis oluline negatiivne mõju pärandkultuuriobjektidele puudub. 2.4. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale 2.4.1. Vee kvaliteet Ülevaade pinna- ja põhjaveest ning sellele potentsiaalselt avalduvatest mõjudest rekonstrueeritavate maanteelõikude läheduses on antud peatükkides 2.3.1. 2.3.2. Rekonstrueeritavatel maanteelõikudel paiknevad truubid vahetatakse välja või puhastatakse. Truupide väljavahetamine ja puhastamine parandab pinnaveevoolu teemulde alt läbi, mis on pinnavee seisundile positiivse mõjuga. Oht pinnase reostuse esinemiseks tekib ehitustööde käigus kütte- ja määrdeainete lekete teel. Pinnase saastamise vältimiseks tuleb ehitustööde käigus kasutada heas korras olevaid ehitusmasinaid. 2.4.2. Õhusaaste Ehitustööde käigus võib lühiajaliselt ja ajutiselt suureneda õhusaaste eelkõige inimestele, kelle elamud piirnevad laiendatava teelõiguga. Ehitustööde käigus peab ehitaja tagama jalakäijate ja liiklusvahendite pideva juurdepääsu teeäärsetele maavaldustele. Eelpool nimetatud häiringud kaovad pärast ehitustööde lõppu. Et projekteeritavad teelõigud asuvad olemasolevas trassikoridoris ning kavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse tõstmine, siis ei ole ette näha õhukvaliteedi halvenemist võrrelduna praeguse olukorraga. Sujuvam liiklemine vähendab kütusekulu, mistõttu paraneb õhukvaliteet heitgaaside koguste vähenemisel. Lisaks sellele on 25151 Mustassaare tee praegusel hetkel kruuskattega tee. Peale tee rekonstrueerimist on teekate tolmuvaba, mis tähendab, et tolmuemissioonid vähenevad võrreldes hetkeolukorraga. Ehitustööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleks vajadusel näha ette meetmed (nt tee kastmine), mis vähendaks ehitustöödega seotud mõju inimese tervisele ja heaolule. Ehitustöödel kasutatavad masinad ja tehnika peavad vastama kehtivatele normidele ning olema heas korras. Kuna rekonstrueeritavad maanteelõigud asuvad juba olemasolevas trassikoridoris ning kavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse tõstmine, siis ei ole ette näha õhukvaliteedi halvenemist võrreldes olemasoleva olukorraga. Kavandatav õgvendus ei asu elamute läheduses. 23 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang 2.4.3. Müra ja vibratsioon Tee ehitusperioodil võib esineda tee-ehitusmasinate poolt tekitatud müra ja vibratsioon. Tegemist on lühiajalise häiringuga. Ehitusaegse müra negatiivse mõju vältimiseks tuleb kasutada heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni tuleb pidada õigusaktides kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas. Müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele. Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud nõuetele. Maanteelõigu kasutamise ajal on eeldada müra- ja vibratsioonitasemete vähenemist, kuna projektiga parandatakse teekatet. Siledam ja tasasem teekate ning sujuvam liiklus on peamised müra leevendavad tegurid. Arvestades sellega, et rekonstrueeritavate teelõikude liiklussagedused on üsna madalad (vt ptk 1.3. ), siis ei ole eeldada piirnorme ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni. Seega kui ehitustööde ajal kasutatakse heas korras olevaid kehtivatele normidele vastavaid ehitusmasinaid- ja seadmeid ning peetakse kinni ehitustöid lubavatest kellaaegadest, siis oluline negatiivne mõju puudub. 2.4.4. Soojus, kiirgus, lõhn Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi muutusi seoses valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga. 24 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Piiriülese mõju võimalikkus Arvestades projekteeritava ala asukohta ja kavandatava tegevuse iseloomu, ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 3.2. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate tegevustega Käesoleva projektiga tahetakse laiendada juba olemasolevat teed ning rekonstrueerida olemasolevaid mahasõite ning luua uusi mahasõite juba olemasolevale teele. Eelhinnangu koostamise käigus ei tuvastatud objekte või tegevusi, mis võiksid koos kavandatava tegevusega põhjustada olulist keskkonnamõju. 3.3. Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Eelhinnangu põhjal ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju. Siiski saab välja tuua teatud meetmed, mille rakendamisele tuleb tähelepanu pöörata, et mõju keskkonnale oleks võimalikult väike: - Tagada tuleb riigiteega 25151 Mustassaare tee piirneval Sõmerpalu maaparandussüsteemil (kood 2020797400010/001) paikneva maaparanduskaevu säilimine ja toimimine. - Truupide paigaldamiseks tuleb vajadusel taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreering vastavalt veeseaduse § 196 (tahkete ainete vette uputamisega seotud tegevus). - Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele ja trassikoridori jäävate valdade jäätmehoolduseeskirjadele. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. - Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. - Jäätmed või materjalid, mis kanduvad ehitusplatsilt tuule, vee või autorataste mõjul välja, tuleb koheselt eemaldada ning kahjustatud ala puhastada. - Jäätmete taaskasutamisel ja kõrvaldamisel nende tekkekohas peab töövõtja registreerima end Keskkonnaametis jäätmekäitlejaks vastavalt jäätmeseaduse § 987 lg 2. - Võimalusel tuleb rakendada ehitusmaterjalide (muld, pinnas) maksimaalset taaskasutamist. Kõlbulik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. - Ehitustööde käigus tuleb kasutada töökorras ja hooldatud ehitusmasinaid. - Ehitustööde käigus eemaldatud olemasolev teekate ja muud ohtlikud jäätmed tuleb utiliseerida nõuetekohasesse ladestuspaika. - Veekogusse ei tohi plasttruupide paigaldamisel sattuda ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 25 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang - Tööde teostamisel Sõmerpalu mõisa pargis tuleb tagada, et seal loodud kaitseala kaitse- eesmärgiks olev puittaimestik saaks minimaalselt kahjustada. Projektiga ette nähtud puude ja võsa eemaldamist võib teha vaid ulatuses mis on ehitustööde teostamiseks hädavajalik. Suuremate säilitatavate ehitustöödega vahetult piirnevate puude tüvesid ja puude juurestikku tuleb kaitsta kahjustamise eest paigutades enne ehitustööde algust laudis ümber puude tüvede ning rakendades meetmeid juurestiku kaitseks tallamise eest. - Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm). - Kogu projekti ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. - Kaevetöödel kinnismälestise „Sõmerpalu mõisapark“ alal ja selle kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). - Tagada tuleb ümberkaudsete hoonete joogiveega varustatuse jätkumine. - Tee ehitusetapis tuleb jälgida, et ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei oleks rajatud puurkaevu sanitaarkaitsealale. - Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et veekogudesse ei satuks reostust jm ehitusmaterjale ja olmejäätmeid. - Ehitustööde käigus peab ehitaja tagama jalakäijate ja liiklusvahendite pideva juurdepääsu teeäärsetele maavaldustele. - Ehitustööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleks vajadusel näha ette meetmed (nt tee kastmine). - Ehitusaegse müra negatiivse mõju vältimiseks tuleb kasutada heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni tuleb pidada õigusaktides kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas. Müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele. - Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud nõuetele. - Enne tööde alustamist tuleb koostada ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava. 26 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang 4. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused Keskkonnamõju eelhindamisel jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju piirkonna looduskeskkonnale, kultuurilisele keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule. Eeldatavalt ei ületa kavandatava tegevusega kaasnev mõju mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi ega sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelhinnangus on välja toodud meetmed ja soovitused ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks, millega on otstarbekas ja asjakohane arvestada projekti koostamisel ja ehitamise käigus. 27 / 28 Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Kasutatud kirjandus - Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014 - Vabariigi Valitsuse määrus RT I 2005, 46, 383 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 - Keskkonnaministri määrus 16.08.2017 nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 - Riin Kutsar „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“, 2015 - Keskkonnaministeerium „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“, 2017 - Keskkonnaministeerium „Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend“, 2017 - Skepast&Puhkim OÜ „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste projekt“, 2018, tööprojekti seletuskiri - Skepast&Puhkim OÜ „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste projekt“, 2017, KMH programm - Riigikogu seadus RT I 05.03.2015, 1 „Ehitusseadustik“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018010?leiaKehtiv - Maavalitsuse veebileht „Võru maakonnaplaneering 2030+“, 2018 - Sõmerpalu Vallavolikogu „Sõmerpalu üldplaneering“, 2009 - Sõmerpalu Vallavolikogu „Sõmerpalu valla arengukava 2006-2018“, 2014 - Rõuge Vallavolikogu „Rõuge valla arengukava 2015-2025“, 2015 - OÜ Hendrikson&Ko „Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne“, 2007 - Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010003?leiaKehtiv - Maanteeameti loomaõnnetuste veebirakendus, https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- - Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee - Keskkonnaregister - Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 - EELIS andmebaas 28 / 28 EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas pp.07.2021. a tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus ning Sõmerpalu ja Mustassaare külas. Projekt on koostatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tellimusel vastavalt Maanteeameti 13.09.2017. a korraldusega nr 0014 antud projekteerimistingimustele Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste projekti koosseisus kavandatavate tööde osas riigiteel 25151 ja riigiteel 25134. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr 2016-033 „Riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 ümberehituse põhiprojekt“. Projekti eesmärk on sõidumugavuse parandamine Mustassaare teel. 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Projektiga muutub sõidutee laius, ning rekonstrueeritav lõik piirneb Sõmerpalu mõisa pargiga (KLO1200107) ning osaliselt paikneb sellel. 2 Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 ümberehituse põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti Keskkonnaministri 16.08.2017. a määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Kaitseministeerium ning Võru Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 3 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 asuva lõigu rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 ümberehituse ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisaks 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu arendamise ja korrashoiu osakonna lõuna üksus. 6. Transpordiameti projekteerimise osakonnal teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Transpordiameti projekteerimise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Mustassaare tee rekonstrueerimise ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Mustassaare tee keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhtivinsener projekteerimise osakond Lugupeetud menetlusosaline 08.07.2021 nr 8-1/21-170/16881-1 Mustassaare tee rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Transpordiamet algatas ehitusloa ja KMH algatamata jätmise menetluse riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 asuva lõigu rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt projektile „Riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 ümberehituse põhiprojekt“ (töö nr 2016-033). Projekti eesmärk on sõidumugavuse parandamine Mustassaare teel. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/wiRAkb2kszzDy56. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 26.07.2021. a e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda (kuni 09.07.2021. a) Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna lõuna üksuse ehituse projektijuhi Antti-Armin Pärna poole (tel +372 5304 8415, e-post [email protected]). Perioodil alates 12.07.2021. a pöörduda täiendavate küsimuste korral Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna lõuna üksuse ehituse juhtivinseneri Toomas Tõnurist poole (tel +372 5666 4671, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Vunk projektijuht projekteerimise osakond Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: Mustassaare tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu 7408107, [email protected] 2 (2)

Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →