Arvamuse küsimine

OÜ VÄO PAAS KAREDA DOLOMIIDIKARJÄÄRI KAEVANDAMISE LOA L.MK/300504 LAIENDAMISE TAOTLUS Kareda dolokivimaardla, Järva vald, Järva maakond 2020  4 KAEVANDAMISE LOA LAIENDAMISE TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. LAIENDATUD MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS OÜ Väo Paas omab kaevandamise luba nr L.MK/300504 Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldisel (pindala 77,62 ha). Kaevandamise luba on välja antud 2009. aastal. Dolokivi on mäeeraldiselt kaevandatud kümmekond aastat. Seni asub mäeeraldisel vaid madalamargiline dolokivi, mille jääkvaru seisuga 31.12.2019 oli (plokid 5 ja 6 aT) 2932,08 tuh.m3. Mäeeraldise piiresse jääv madalamargiline ehitusdolokivi asub põhjaveetasemest kõrgemal. Mäeeraldise lamamist madalamal, põhjaveetasemest kõrgemal, asub madalamargilise ehitusdolokivi varu plokk 7 aT, mille maht on 49 tuh.m3 ja dolokivi kihi keskmine paksus 0,8 m ning põhjaveetasemest madalamal asub kõrgemargilise ehitusdolokivi varu plokk 1 aT, mille maht on 3637 tuh.m3 ja dolokivi kihi keskmine paksus 4,7 m. Käesolevaga taotletakse mäeeraldise laiendamist sügavuse suunas, et kaevandada ka senise mäeeraldise lamamisse jäävat kõrgemargilist dolokivi (plokid 1aT ja 7 aT), millest valmistatud killustik vastab nõuetele, mis võimaldavad seda kasutada ka riiklikult oluliste objektide, sh Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee nr 2 neljarealiseks ehitamisel. Nimetatud maantee jääb Kareda karjäärist linnulennult vaid 2,5 km kaugusele. Asukohast tulenevalt võimaldab Kareda karjäärist kvaliteetse killustiku tarnimine vähendada oluliselt transpordikulusid, mis suurendavad omakorda ehituse majanduslikku efektiivsust. Lisaks tuleb märkida, et Kareda karjäärile lähimas, ligikaudu 15 km kaugusel asuvas Eivere lubjakivikarjääris on paekivi vaid madalamargiline. Lähim kõrgemargilise paekiviga karjäär on Sopimetsa II, mis jääb Karedast linnulennult ligikaudu 16 km kaugusele ja kõnealusest maantees ligikaudu 13 km kaugusele. Kuna laiendamist taotletakse olemasoleva mäeeraldise ala piires, kus maa sihtotstarve on mäetööstusmaa ja kasutusele kavatsetakse võtta kogu maavara, mis sellel alal asub, siis selline tegevus on majanduslikult igati põhjendatud ja pole vastuolus riigi huvidega.  r pk Kursi u Alb tla soo Vis Tõrvassaare raba Kurisoo Põdrangu Mägi se Roosna TAMSALU o so i ig Ko Vetepere ALBU ba J V ete ra A per BL ek va r AM Ra Rava Or gmetsa K o J är va- Madi se Ahula Vajangu dr Vibujärv u ra b Kuie a Neitla Põlts Võhmuta K il ts i j so amaa la o La Jä ga Nei tla kr Uuemõi sa ek j sa Seidla (tehnoloogiline) ar J algsema Ka kr e la ale ra Neit ba Kaalepi pi Kiltsi pkr Kiltsi Ageri Ilmand uj Võhmuta Järsi J ALA Selijärv JÄG Seliküla Järsi jv A aver e Vorsti Tartussaare jv Rai gu Seli raba ba Ka a Kihme ra lep Matsimäe soon i ra u Kihmjärv ba Ku hm kse ma kr Lõ Matsimäe Kaanjärv Ki hme J alalõpe Karinu, II, III Matsimäe Pühajärv P i kever e la j Kilingi raba Jäga Oeti Metstaguse T Ilm a (tehnoloogiline, r andu Jä gal tu Te Valasti ll j s aj is s sa ROOSNA-ALLIKU a ar madalamargiline) a e r Järva-Jaani r ab Järva-Jaani e a A lli kjär ve kirik Ramma Varangu Karinu r K agaver e a b a Puiatu Roosna-Alliku a i kr b aan a Allikajärv a-J r JÄRVA-JAANI P är J ärv l i oo Preed a s Kure ll nu-J si il ka soo Veskijärv Pi Nurme Kuksema Vardja ip Metsla ij ägal r Pärnu j Ii a kanal Sõmeru oja Kaaruka Anna Li i gvalla aj Ojaküla Anna Vodj Puhmu PAIDE Kuusna Otiku pkr Anna kirik Kuusna Eivere Purdi Tond isaa re ra ba Kodasema Salutaguse (madalamargiline) Oti ku Visusti ba Õle Kapu Vahuküla ra Kapu di or Ammuta Tudr e Va Ko Ammuta hu jõ Esn gi Laaneotsa Koordi aj Kirisaare Lahu Esna Koeru Koeru kirik Korba Kareda Aruküla r Pikaküla u pk Kalitsa oja aj Leed dj Sandhofi Öötla Küti Vo Kalitsa V äi njär ve Öötla Ämbra Väinjärve E i ver e Viisu Ämbr a Tammiku Väinj K ot ku pk KAREDA Vao Väinjärv ärv e oja Preedi Peetri kirik r Peetri Ataste Udeva E r vi ta pkr Ve RN U J Vodja Väinjärve soo nev PÄ Tar bja j V na KOERU utre a Es ere o Rõhu Umbjärv Lasp Müüsler i Tarbja paisjärv ra Abaja s Liusvere ba o o Vod oo Ei ve ja i s Nor r a Rõhu pkr s öi re pk P rä ä K Abaja i pkr J oja ba AA Oo Peetr AM Koidu-Ellavere r ja ra aba LTS stri rb Alli J PÕ ma r Ta äo Norra ku raba NA ku ES i r Viraksaare M j Mäo Palu pkr Köisi Põlendraba Võ Palu pkr aba ats llin Pr ääma Rõh ge am oja u pk Sillaotsa Reo Kan r Suurpalu pa soo Valila lu ka hja Põ j Udeva soo Nee Merja oj a va Pu ka Prääma j Luua Röa S ar gver e n al ja na d Vo Kareda ra Väike-Kareda Keri Vaal r pk ba Sarg vere i pk J TI RS -VO r NA Si VA (seni madalamargiline, Paide paisjärv lm Mäeküla si Reopalu Valgma Si lmsi so a Kriilevälja o Linnussaare raba ab ESNA taotletakse laiendust Valgma di r J K r i i levälja Mün PAIDE järv pkr Sini ja eväl kõrgemargilisele plokile M K ri il Lu bja Nur msi saa re pkr Mündi so Kirila o aa pkr di Nurmsi pkr J ün NU olmeasoleva mäeeraldise Sõrandu Vahis Marg use PÄR M ba Salu J Veskiaru ra PREEDI J AA nt TSAM oo pk dla bi oj En PÕL Seinapalu a r ee lamamis) Päinurme j Marguse pkr Lin Huuksi Maeru pkr Salu oja Nurmsi pkr nr Vahisoo pkr ENDLA Mündi pkr nur e bi oj kr Vaa Võlling Neeva kanal are Poaka li jasa Prandi Allikajärv LOODUSKAITSEALA PR a aba J Lub AND AA IJ Vaali TSAM pkr PÕL 2 Neeva-Prandi soo Koigi r Prandi pk KOIGI r Va äe pk alu na jaa gu ap kr in em Jõ Se ekü la Haud kr Tori-Rikassaare UJ PÄRN raba l a kana Pätsavere Neev pkr oja Ta onna oja kr m Kokametsa me oo re na l Tõ rs Käsuk kü aa u Su ive la a ka is s re nd o ja pk Neev Hu oja r Tõi ver e ri Tam ne Lai metsa si Ep Päi nur me pkr Sini Hindreku Kõrkküla ka pk Va Lähever e Kõrkküla Näsuver e na r sti j vä lja Käsukonna Väljataguse Rutikv ere Nave pk r oja pkr Mäe Tapi Tam A r i sver e küla Tapiku Raukla ku oj mek J alametsa Tapi ku Sopimetsa, II oja üla a Ruti kver e oja oja Jalametsa raba Sopi metsa (kõrgemargiline Äi amaa a pkr Tammeküla Kauru Suurekül Tapiku raba pkr Pendi pkr Raukla ige Sepaoja Lu tehnoloogiline) Tai kse Väljaotsa raba IMAVERE Päi nu rm ej J Lu Nurgasaare PÕL T SAM AA ige raba Su Suureküla raba ur pkr ekü Mäeküla oja la rab V õr ever e a Uinvilja Väljaotsa kr tsa Oisu Luigenurga oja pkr me la OISU Ja oja Luige vere ha La Järavere J är aver e Nur ga Lahaver e Luige soo Umbusi j Retla K i i gever e Arukül Nurga aj PAJUSI Räsna Puiatu Sinika pkr Po oja kr a ris Ra asn aa Porisaare raba re ra I maver e Otisaare Saareotsa a ba ra b la Kalana oja Ret re K är ever e Pisisaare ve lust Su (kõrgemargiline) Puduküla Kalana Kärevere Kärevere rab a Puiatu e oj Loopre ever kr Re re Taadikvere tla saa Taadi kver e kr Kär s Pilu Kalme Pajusi Ve ski gi rjõ j Adavere Saa Räpu Mõisaküla K aaver e Retla j Pajusi Mõrtsi j Lauka pkr Jära sti Vorsti vere oja N ave ba E i stver e ra are Kabala Retla kr A lastver e ej ussa rm S ulustver e nu Mat Nea Ala oja r stver a pk Koera Pibari al e pkr Kab ja ao Mälli kver e äsn Soelaperdi soo Kurla R Meossaar e Ollep Arjassaare Räsna Mõhküla PÕLTSAMAA a P auastver e pkr P i li stver e P udi ver e Pudivere oja Viruv ere so o Räsna oja Ollepa Ollepa Lusti ver e Võ isik Pilistvere kirik up PÕLTSAMAA kr ja Pa Ar kma eo du V i tsjär ve Võhmanõmme er ve stv re Rõstla, III lu Su pk 0 km 10 km r Kuni ngamäe NAVE Rä pu K i r i ver e STI (madalamargiline) Anni j Retla j V i llever e A nni kver e J Esku Kahala kver e pk S agever e r KÕO Kaliküla la pk r Kabla Arussaare Loopre Kaba Alev isaar Kahisilla pkr oj a Rõstla ja Nõmaver e Sa o PÕ oja küla Umbus are LT la ina SA Kõo M Neanur me Nae AA Velti kr a Tip pk J ram Kiti pkr S oomever e e pkr r kr ij Mää Joonis 1. Ülevaade paekarjääridest ja paekivi kvaliteedist. Kareda karjäärist põhja poole jäävad vaid madalamargilise paekiviga karjäärid. Kõrgemargilist paekivi on arvel Sopimetsa ja Otisaare karjäärides. Alus: Eesti Baaskaart. Mõõtkava 1:250 000.  6 Lähtudes eelnevast on Kareda dolomiidikarjääri laiendamine kõrgemargilisele ehitusdolokivi plokile igati põhjendatud. Veealuse, keskmiselt 4,7 paksuse dolokivikihi väljamine veetaset alandamata (vett välja pumpamata) ei sea ka keskkonnale täiendavat koormust – selline kaevandamisviis (veealuse dolokivi kobestamine lõhkamise abil ilma veetaset alandamata) on juba üle kümne aasta kasutusel Võrumaal TREV-2 Grupp AS-i Marinova dolokivikarjääris ja pikaajaline veetaseme ja vee kvaliteedi seire (seire andmed laekuvad perioodiliselt Keskkonnaametisse) näitab, et selline kavandamisviis põhjaveele negatiivselt mõju pole avaldanud, st veetase püsib stabiilsena ja vesi karjääris vastab isegi joogivee normidele. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldis (77,62 ha) teenindusmaaga (82,70 ha) asub Järvamaal Järva vallas Koigi külas riigile kuuluval maaüksusel Kareda dolomiidikarjäär (tunnus 32501:001:0106). Maaüksuse sihtotstarve on mäetööstusmaa. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa külgnevad järgmiste katastriüksustega (graafiline lisa 1): põhja poolt maaiüksustega Tähtla (56504:002:0062), Savi (56501:001:0171), Saue (56501:001:0172), Aasa (56504:002:0141), Metsla (56504:002:0085), Kopli 56504:002:0064, Koplimetsa (56504:002:0065), läänest ja lõunast maaüksustega Metsavahi (32501:001:0047), Türi metskond 51 (32501:001:0105), idast ja põhjast maaüksustega Metsa (32501:001:0610), Kuusiku (32501:001:0720), Toome (32501:001:0152), Küüni (32501:001:0800) ja Sõnajala (32501:001:0024). Mäeeraldisest ida, lõuna ja lääne poole jäävad metsaga kaetud maaüksused, põhja poole põllu- ja rohumaad. Kareda dolomiidikarjääri teenindusmaa lõunaservas kulgeb Kolga tee nr 3250005, mis teenindusmaast lääne ja ida pool on metsatee, kuid teenindusmaaga kattuvas osas on eratee. Vähesel määral ulatub tee ka mäeeraldise lõunaservale. Kuna mäeeraldisest lõuna poole ulatuva teenindusmaa laius on ligikaudu 15 m, siis on mäeeraldise piiresse jääva teeosa alt võimalik maavara kaevandada, kui tee ehitatakse täies ulatuses vaid teenindusmaa sellele osale, mille piiresse ei jää mäeeraldist. Läbipääsu tagamiseks tuleb tee ümber tõsta enne, kui teealust maavara hakatakse kaevandama. Tee ümberehitust ja ohutu liiklemise nõudeid kajastatakse laiendatud karjääri kaevandamise projektis.  7 Mäeeraldise (karjääri) lähiümbruses, kuni kilomeetri kaugusel asub kümmekond elamut. Lähimad talud, Kännu ja Nurme, jäävad karjääri idapiirist 300–400 m kaugusele, Metsavahi ja Aru talud aga 500–600 m kaugusele läände. Koigi külakeskus jääb ligikaudu 5–6 km lõuna poole, Väike-Kareda külakeskus 2,5 km ida suunda. Maakonnakeskus Paide asub karjäärist 12 km lääne-loode pool. Mäeküla–Koeru–Kapu teeni jääb mäeeraldiselt ca 2 km ja sealt omakorda 5,5 km Tallinn–Tartu maanteeni. Linnulennult jääb Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteeni nr 2 ligikaudu 2,5 km. Maastikuliselt asub maardla, sh Kareda karjäär Pandivere kõrgustiku edelanõlval, kus valdavaks pinnavormiks on suhteliselt tasane lainjas moreentasandik. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 70–75 m. Maardlast 4 km edelasse jäävad Prandi allikad, mis on Pärnu jõe vasakpoolse lisajõe, Prandi jõe lähteks. Koigi küla läbiv Neeva kanal, mis suubub Prandi jõkke, jääb Kareda maardlast samuti ligikaudu 4 km kaugusele. Kareda karjääri teenindusmaa piires ega selle läheduses pole muinsuskaitse ja looduskaitse üksikobjekte ning kaitsealasid, teenindusmaa piires puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid. Senine Kareda karjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad osaliselt kaitsmata põhjaveega alal (keskkonnaregistri kood LTA1000314) ning täielikult Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikul alal (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Kareda karjääri kaevandamise luba on välja antud 2009. aastal. Ülevaade karjääri seisundist 2018. a aprillikuu ortofotol on esitatud joonisel 2. Karjääri seisundit (seisuga 27.12.2019) kajastab mäeeraldise plaan (graafiline lisa 1).  8 Joonis 2. Ülevaade Kareda karjääri ala seisundist 2018. a aprillikuu ortofotol Maa-ameti geoportaalist. Kevadise suurvee ajal on karjääri põhi lühiajaliselt üle ujutatud. Kaevealast lääne pool asuvale teenindusmaale on katendit ladustatud. Kaevandamisega liigutakse ida ja põhja poole – dolokivi kaevandamisele eelneb järk-järguline metsaraadamine ja katendi koorimine. Karjäärist väljasõit asub kaeveala põhjapiiril. Karjääri ala ümbritseb mets. Üle teenindusmaa lõunaserva kulgeb ida-läänesuunaliselt Kolga tee nr 3250005.  9 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Geoloogiline uuritus. 1988.–1990.a. tegi TK “Eesti Geoloogia” Tartu Geoloogiatöökond Järvamaa lõunaosas, Kareda maardla piirkonnas, otsingu- ja otsingu-hinnangutöid (Brutus, 1990). 2002.–2004.a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Kareda uuringualal dolokivi geoloogilise uuringu (Korbut jt, 2004). Uuringualal pindalaga 77,67 ha puuriti 21 puurauku, sealhulgas 4 dubleerivat puurauku hüdrogeoloogilisteks katsetöödeks ja killustiku katsetusteks vajamineva proovikoguse saamiseks. Uuringuvõrgu tiheduseks kujunes ca 200 x 200 m. Puuraukude keskmiseks sügavuseks oli 13,6 m. Kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste katsetusteks võeti 12 proovi viiest puuraugust. Kõigis proovides määrati kivimi mahumass, veeimavus ja survetugevus kuivalt. 8 proovis määrati täiendavalt kivimi tihedus, poorsus, külmakindlus ja survetugevus vees immutatult ja peale külmutamist. Kivimi katsetused tehti Tallinna Tehnikaülikooli Katsekoja ehitusmaterjalide katselaboris GOST 9479-84 ja GOST 8269-87 nõuete kohaselt. Puursüdamikust valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste katsetusteks võeti 37 proovi, kõigil neil määrati killustiku mahumass, veeimavus ja survetugevus silindris. 10 proovis määrati täiendavalt killustiku puistemahumass, savi- ja tolmuosakeste ning nõrkade kivimite sisaldus, külma-, kulumis- ja löögikindlus, terastikuline koostis, plaatjate ja nõeljate terade sisaldus (katsetused tehti Tallinna Tehnikaülikooli Katsekoja ehitusmaterjalide katselaboris ja AS Teede Tehnokeskuse laboris). Killustiku katsetused tehti GOST 8269-87 nõuete kohaselt, plaatsustegur 8 proovil määrati EVS-EN 933-3 metoodika kohaselt ja 1 proovil, mis oli segatud kahe puuraugu erinevate intervallide kivimist, määrati purunemiskindlus Los Angelese katsel EVS-EN 1097-2 metoodika kohaselt. Kivimi ja sellest valmistatud killustiku füüsikalis- mehaanilisi omadusi iseloomustati küll eraldi ka litoloogiliste erimite kaupa, kuid lõplik hinnang maavarale anti kasuliku kihi keskmiste näitajatena kogu maardlal, mille tulemusena hinnati Kareda maardla kivimit tervikuna kõrgemargiliseks, mille garanteeritud purustatavuse margiks oli „600” ja külmakindlus „25”. Purustatavuse markide sagedusjaotuste iseloomustamisel kasutati katsetulemusi, mis iseloomustasid vaid kõige kvaliteetsemat killustiku fraktsiooni – 10/20 mm. Kivimi keemilise koostise määramiseks võeti 19 proovi silikaatanalüüsiks. Keemiliselt koostiselt oli Kareda uuringualal tegemist küllaltki kõrge MgO sisaldusega dolokiviga (MgO 17,81–21,40%, keskmiselt 19,19%), kuid väga ebaühtlaselt jaotunud lahustumatu jäägi sisalduse tõttu (1,12–13,92%, keskmiselt 5,96%) tehnoloogilise dolokivi varusid kinnitamiseks ei esitatud. Maardla kuivendamise tingimusi hinnati väga raskeks, kuna vee juurdevool karjääri põhja- ja sadevete arvel võis arvutuslikult ulatuda kuni 85 tuh m3 ööpäevas. Veealanduse  10 mõjuraadiuseks hinnati arvutuste kohaselt kuni 3,5 km. Varudest 50% jäi põhjaveetasemest allapoole. Uuringutöö tulemusel kinnitati keskkonnaministri 29.03.2005.a. käskkirjaga nr 356 Kareda dolokivimaardlal kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 7184 tuh m3 77,67 ha pindalal ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 1277 tuh m3 15,43 ha pindalal (lisa 2). Kasuliku kihi keskmine paksus tarbevaruplokis oli 9,25 m, millest 4,66 m jäi vee alla. Kattekihi paksus oli keskmiselt 2,92 m, mille moodustas valdavalt moreen keskmise paksusega 2,03 m. Kasvukihi paksus oli keskmiselt 0,31 m ja kattekihi hulka arvati ka keskmiselt 0,58 m paksune murenenud dolokivikiht. 06.04.2009.a. anti välja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise luba L.MK/300504. Ehkki arendaja taotles kaevandamise luba kogu aktiivse tarbevaruna kinnitatud maavarale, anti keskkonnakaitselistel kaalutlustel luba kaevandamiseks vaid veepealse varu osas, võttes mäeeraldise alumiseks piiriks 64,0 m absoluutkõrguse, mis oli 0,5 m kõrgemal põhjaveetaseme keskmisest absoluutkõrgusest. Kaevandamisloa seletuskirja andmeil oli kogu mäeeraldise varu kaevandatav. Kaevandamise loas oli aga mäeeraldise varudeks märgitud Kareda maardla aktiivne tarbevaru kogumahus, ehkki mäeeraldisse kuulub vaid varu 64,0 m absoluutkõrguseni. 2009.a. alustas OÜ Väo Paas kaevandamist Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldiselt. Kaevandamise käigus selgus, et mäeeraldises lasuva kivimi füüsikalis-mehaanilised omadused ei ole sellised, mis garanteeriks kõrgemargilise ehituskivi olemasolu. Sellest tingitult hinnati 2010.a. mäeeraldise lääne-edelaosas kivimi ja killustiku omadusi täiendavalt, võttes vaatluse alla ja analüüsides vaid veetasemest kõrgemale jääva kivimi ja sellest valmistatud killustiku katsetuste andmeid (Rammo jt., 2010). Olemasolevast karjäärist ja kaevandist, mis rajati mäeeraldise lõunaossa, võeti täiendavad proovid killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks. Kuna avatud karjääriosas viitas paljandatud seina geoloogiline läbilõige intensiivsele tektoonikale ja kivimite karstumisele, tehti täiendavalt geofüüsikalised uuringud, mille abil interpreteeriti kivimite kvaliteeti puuraukude vahelisel alal. Töö tulemusel eraldati mäeeraldise lääne-edelaosa 12,46 ha suurusel alal madalamargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokk (5. plokk), mille varu, 718 tuh m3, kinnitati keskkonnaministri 01.06.2010.a. käskkirjaga nr 789. 5. ploki varu arvutati uuringuaegse (2004) veetasemeni, mitte 64,0 m absoluutkõrguseni. Seega ei jää 5. plokk kogumahus mäeeraldisse. Kuna senine kaevandamine ja toodangu katsetuste andmed ei viidanud kivimi kvaliteedi paranemisele ida-kagu suunas, palus arendaja OÜ-l Eesti Geoloogiakeskus täiendavalt hinnata eraldi ainult mäeeraldises lasuva (kuni 64,0 m absoluutkõrguseni) maavara kvaliteeti 1. ploki piires (Tuuling, 2014). Proovide võtmiseks puuriti mäeeraldisele 4 puurauku. Selleks et killustiku  11 omadused oleksid võrreldavad ka varasema uuringuga, määrati puursüdamikust valmistatud killustikul lisaks purunemiskindlusele Los-Angelese katsel ka killustiku purustatavus GOST-i nõuetest lähtuvalt. Katsete tulemused kinnitasid, et Kareda maardla ülaosas lasuva dolokivi puhul ei ole garanteeritud kõrgemargilise ehituskivi olemasolu - Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldise piiresse jääva 1. ploki dolokivi ja temast valmistatud killustik olid madalamargilised, garanteeritud survetugevusega „400” ja külmakindlusega „25”. Töö tulemusel moodustati mäeeraldise piires madalamargilise ehitusdolokivi plokk (6. plokk) pindalaga 65,16 ha ja varuga 2801 tuh m3, mille varu kinnitati keskkonnaministri 11.11.2014.a. käskkirjaga nr 858. Maardla geoloogiline ehitus. Kareda maardla pinnakatte moodustavad kvaternaarisetted, mis on esindatud veeriseid ja munakaid sisaldava pruunikashalli liivsavimoreeniga (gIII) ja ka rähkse lokaalmoreeniga. Kokku ulatub moreeni paksus 0,8– 4,8 meetrini, keskmine paksus on ~2 m. Mullakihi paksus on 0,2–0,4 m. Keskmiselt on pinnakatte paksus maardlal 2,3 m. Kvaternaarisetete paksused on väiksemad maardla äärealadel, suurenedes maardla kesk- ja põhjasuunas, olles suurimad 2003.a. rajatud puuraukude 1-4-9-8-3 piirkonnas. Kvaternaarisetete lamam, samas aluspõhja pealispind on küllaltki ebatasane, jäädes 65–67 m absoluutkõrgusele eespool-loetletud puuraukude piirkonnas ning ulatudes 70 meetrini maardla ida-lõunna-lääneservas paiknevates puuraukudes. Kareda maardla paikneb Alam-Siluri karbonaatkivimite avamusalal. Raikküla lademe kivimid Kesk-Eestis on kujunenud fatsiaalselt muutlikes tingimustes, iseloomulik on mudaliste ja teraliste lubjakivide tsükliline vaheldumine. Sageli on kivim tugevalt ümber kristalliseerunud, nagu ka Kareda maardlas, kus uuritud paksuses lasuvad valdavalt kõrge MgO sisaldusega dolokivid. Dolomiidistumise käigus on muutunud kivimi struktuur ja tekstuur ning on tekkinud dolokivile iseloomulik kavernoossus ja poorsus. Kareda maardla kasulikuks kihiks on Raikküla lademe Mõhküla ja Imavere kihtide dolokivid. 2004.a. uuringu andmeil moodustavad valdava osa maardla läbilõikest mikro- ja peenekristalliline ning biohermne-bretšalaadne dolokivi, mis lasuvad vaheldumisi. Karjääriseinas paljanduvas läbilõikes moodustab valdava osa hallikas-beežikas mikro- kuni peenekristalliline dolokivi. Tekstuurilt on kivim keskmise- kuni paksukihiline- plaatjas, kuid sagedased on ka õhukesed plaatjad savikad vahekihid, esineb ränimugulaid. Iseloomulik on kavernossete biomorfsete-biohermsete vahekihtide ja pesade esinemine. Biomorfsete vahekihtide paksus võib ulatuda mõnest sentimeetrist kuni mitme meetrini biohermikehade puhul. Kirjeldatud kompleksi paksus ulatub puuraukude andmeil kuni 7,2 meetrini. Karjääriseinas ligikaudu 4 m paksuselt paljanduva mikro- kuni peenekristallilise dolokivi all lasub tumedam hall bretšalaadse ilmega biohermne dolokivi, kus halli peitkristallilise dolokivi tükid ja rohked dolomiidistunud  12 faunajäänused on tsementeeritud peenekristallilise dolomiidiga (Korbut, 2004). Kontakt kahe kompleksi vahel on terav, mida sageli markeerib mõne cm paksune hall plastne savikiht. Kivim on massiivse tekstuuriga, kihilisus puudub, mis arendaja andmeil raskendab kaevandamisel mäeeraldise alumise piiri järgimist. Seinas paljanduv kivim on tihe, üksikute suurte kavernidega, kuid puursüdamikus on küllalt sagedased rohkete suurte kavernidega intervallid. Karjääris paljandub bretšalaadse ilmega biohermne hall dolokivi ca 1 m paksuselt, jäädes mäeeraldise lõunaosas juba 64,0 m asoluutkõrgusest (mäeeraldise alumisest pinnast) reeglina sügavamale. Kirjeldatud lasundi paksus on puursüdamike andmeil 1,3–4,6 m, keskmiselt 3,3 m. Karjääri lõunaosas lasub aga mikro- kuni peenekristallilisel dolokivil omakorda kuni 1,5 m paksuselt biohermne dolokivi: kollakashall, suurte kavernidega ja väga kavernoosne dolokivi. Lasudes vahetult kvaternaarisetete all, on ta murenemisprotsessidest mõjutatult porsunud ja muutunud pudedaks, ning arvatud seepärast kattekihi hulka (nn kaljukatend). Eespoolkirjeldatud 3 kompleksi paljanduvad Kareda karjääris. Maardla kasuliku kihi moodustab ka hall peene- mikrokristalliline, vöödilise tekstuuriga dolokivi, mis karjääriseinas ei paljandu, kuid on uuringupuuraukudes avatud kuni 5,5 m paksuselt. Vöödilisus on tingitud heleda- ja tumedavärviliste vahekihtide põimumisest. Struktuur on mikro- kuni peitkristalliline heledates ja peenekristalliline tumedates vahekihtides. Tekstuur on keskmise- või paksukihiline. Tumedate vahekihtidega on seotud õhukesed domeriidikelmed (Korbut jt, 2004). Hüdrogeoloogilised tingimused. Kareda dolokivikarjääri hüdrogeoloogilise läbilõike moodustavad: 1) kvaternaarisetete vesi; 2) Siluri veekompleks; 3) karbonaatkivimites paiknev Ordoviitsiumi veekompleks; 4) Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks liivakivides ja 5) liivakivide ja aleuroliitidega esindatud Kambriumi–Vendi veekompleks. Kvaternaarisetete paksus muutub uuringualal 0,8–1,8 m ja ulatub ainult üksikutes kohtades 5 meetrini. Pindalaliselt väljapeetud veekiht kvaternaarisetetes puudub. Kvaternaarisetetest katet võib käsitleda kui aeratsioonivööd, mille läbi toitub Siluri veekompleks. Kvaternaarisetted on kohati veerikkad, seda põhiliselt kevad- ja sügisperioodil. Siluri veekompleks levib kogu uuringualal. Vettandvateks kivimiteks on Alam-Siluri Raikküla lademe (S1rk) lõhelised dolo- ja lubjakivid. Veekihi paksus on ligikaudu 60 meetrit. Sügavuse suurenedes kivimite lõhelisus väheneb. Pideva levikuga veepide puudub. Hüdrogeoloogilises läbilõikes eristatakse tugevalt lõhelisi ja kavernoosseid karbonaatkivimeid ning veevaeseid savikat lubjakivi ja merglit. Kvaternaarisetete all avanevat Raikküla lademe lubjakivi ja dolomiiti iseloomustab suur veerikkus. Puurkaevude erideebit ületab valdavalt 5 l/s·m ja deebit muutub 2–5 l/s,  13 alandusel 0,1–2 m. Veekiht on piirkonnas surveta, vabapinnaline veetase jääb maapinnast 6–8 m sügavusele, põhjaveevoolu üldine suund on kirdest edelasse. Põhjaveevool transformeerub uuringualal vastavalt kivimite lõhelisusele ja vettjuhtivate vööndite esinemisele. Põhjavee neeldumis- ja äravooluala jääb maardla keskossa, puuraukude 3-03 ja 8-03 piirkonda. 2003. a geoloogilise uuringu (Korbut jt, 2004) käigus tehti veejuhtivuse hindamiseks kaks rühmapumpamist (puuraukudes 7-03 ja 7A-03 ning 10-03 ja 10A-03). Puuraukude sügavus oli 20 m ja nad avasid veekihi ülemist osa. Pumpamisel tootlikkusega 1 l/s saadi veepinna alanduseks S = 0,02 m ja pumpamisel Q = 1,95 l/s alanduseks S = 0,05 m. Ajalise jälgimise meetodil tehtud pumpamise andmete põhjal saadi veejuhtivuseks vastavalt km = 2622 m2/ööpäevas ja km = 2635 m2/ööpäevas. Väljaspool uuringuala asuvate tarbepuurkaevude arvutuslik veejuhtivus oli väga erinev – 110–1170 m2/ööpäevas. Anomaalselt kõrge veejuhtivus saadi Kalmu talu pk. 13385 andmetel – 39 000 m2/ööpäevas, mis annab tunnistust veejuhtivuse kõrgete näitajate ulatuslikust levikust. Reaalselt võib keskmise vee juurdevoolu hindamisel arvestada km = 2622 m2/ööpäevas ja tasemejuhtivuse koefitsiendiks a = 1500 m2/ööpäevas. Põhjavee kvaliteet vastas 2003. a uuringu ajal võetud provides kõigi määratud näitajate osas joogivee kvaliteedile: kuivjääk 0,37 mg/l; mõõdukalt kare – üldkaredus 6,4 mg·ekv/l; keemiliselt koostiselt HCO3-SO4-Ca-Mg-tüüpi. Siluri veekompleksi põhjavett kasutatakse kogu ümbruskonnas veevarustuses. Kõige suuremate veetarbijate puurkaevud on kuni 60 m sügavused, taludes on veehaareteks nii 20 m sügavused puurkaevud kui ka kuni 8,5 m sügavused salvkaevud. Põhjavee väljavool toimub maardlast 4 km edelas asuvast Prandi allikast (abs. kõrgus 62 m), mis on samanimelise jõe lähteks. Maardlast 4 km lõuna pool kulgeb Prandi jõkke suubuv Neeva kanal. 4. MAARDLA MAAVARA, SH MÄEERALDISE PIIRIDES, KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS, VÕIMALIKUD KASUTUSALAD Senisel Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldisel, plokkides 5 aT ja 6 aT, on seisuga 31.12.2019 madalamargilise ehitusdolokivi jääkvaru 2932,08 tuh.m3. Laiendust taotletakse senise mäeeraldise lamamisse, plokkidele 1 aT ja 7 aT, kus seitsmenda ploki madalamargilise ehitusdolokivi varu 12,46 hektaril (viienda ploki lamamis) on 49 tuh.m3 ja esimese ploki kõrgemargilise ehitusdolokivi varu 77,62 hektaril (põhjaveetasemest madalamal) on 3637 tuh.m3.  14 Seega on taotletava dolomiidikarjääri (seisuga 31.12.2019) madalamargilise ehitusdolokivi (plokid 5, 6 ja 7 aT) varu kokku 2981,08 tuh.m3 ja kõrgemargilise ehitusdolokivi varu (plokk 1 aT) 3637 tuh.m3. Taotletav koguvaru on 6618,08 tuh.m3. Senisele mäeeraldisele jääva madalamargilise dolokivi viiendas plokis on dolokivi garanteeritud survetugevus 40 MPa. Kivimi külmakindlus on 25 tsüklit, vastates margile „25”. Kivimi tihedus on 2,88 g/cm3 ja poorsus 21,2%. Viienda ploki kivimist valmistatavat killustikku iseloomustatavad järgmised näitajad: massikadu purustamisel silindris fraktsioonis 10–20 mm on 15,3–24,7%. Purustatavuse järgi vastab killustik survetugevuse margile “400” ja “600”. Survetugevuse margi “600” 67%-line osakaal proovides annab killustiku garanteeritud survetugevuse margiks “400”. Külmakindlus on 25 tsüklit, kaalu(massi)kadu seejuures kuni 2,2%; savi- ja tolmuosakeste sisaldus fraktsioonis 10–20 mm on 2,2–14,9%.; veeimavus fraktsioonis 10–20 mm on 3,4–5,8% (keskmiselt 4,2%); kulumiskindluselt vastab killustik kuluvusmargile i-II ja i-III (keskmiselt i-III), massikadu riiultrumlis on fraktsioonis 10–20 mm 31,9–42,3%; plaatjate ja nõeljate terade sisaldus on 13,3–20,8% (fraktsoon 10–20 mm); puistemahumass 1280–1330 kg/m3; oodatav killustiku väljatulek mäemassist on 71%. Laiendusele jääva seitsmenda ploki keskmiselt 0,8 m tüsedune dolokivikiht jääb viienda ploki lamamisse ja seal asuv dolokivi on omadustelt sarnane viienda ploki dolokiviga. Senisele mäeeraldisele jääva madalamargilise dolokivi kuuendas plokis on dolokivi garanteeritud survetugevus 40 MPa. Kivimi külmakindlus vastab margile „25”. Seda, et 6. ploki kivimi kõrgemargilisus ei ole garanteeritud, on tõestanud ka killustiku katsetused. Killustiku purustatavus silindris on stabiilselt madal, 55% proovidest oli massikadu purustamisel silindris >19% (vahemikus 13,4–25,9%), garanteerides kivimi ja killustiku margiks „400”. Mõnevõrra paremad on purustatavuse näitajad fraktsioonil 10/20 mm (13,4–25,8%, keskmiselt 18,0%), kuid ka siin on alla „600” margiga proovide osakaal suur – 25%. Kuue proovi katsetulemused on andnud keskmiseks LA teguriks 43, vastates LA kategooriale LA45. 6. ploki kivimist valmistatud killustiku mahumass on vahemikus 2402–2571 kg/m3, puistemahumass 1280–1350 kg/m3, kulumiskindlus (GOST 8269-87) fraktsiooniti 31,9–63,9%, veeimavus 2,0–5,5% (GOST 8269-87). Laiendusele jääva esimse ploki dolokivi (asub põhjaveetasemest madalamal) vastab kõrgemargilisele ehitusdolokivile esitatavatele nõuetele. Kivimi garanteeritud survetugevus on 60 MPa ja külmakindlus 25 tsüklit (kõrgemargilise karbonaatkivimi survetugevus peab olema üle 600 kg/cm2 (60 MPa) ning külmakindlus mitte alla 25 tsükli – m lähtutud on GOST-i nõuetest, mis kehtisid Kareda maardla varu kinnitamise ajal). Killustuk (fraktsioon 10–20 mm) vastab purustatavuse järgi survetugevuse margile  15 „600“. Külmakindlus on 25 tsüklit, veeimavus keskmiselt 3,7%. Esimese ploki kivimi keskmine tihedus on 2,86 g/cm3. Kivim on valdavalt paksukihiline, üksikute lõhedega. Joonis 3. Kareda maardlale 2003. a rajatud puuraugu Pa 11 läbilõige vahemikus 6–12 m, st valdavalt maardla esimese ploki dolokivi iseloomustav intervall. Dolokivi on valdavalt keskmise- ja paksukihiline (väljavõte 2014. a geoloogilise uuringu aruandest numbriga EGF 8383). Joonis 4. Kareda maardlale 2003. a rajatud puuraugu Pa 12 läbilõige vahemikus 5,5– 12,1 m, st valdavalt maardla esimese ploki dolokivi iseloomustav intervall. Dolokivi on valdavalt keskmise- ja paksukihiline (väljavõte 2014. a geoloogilise uuringu aruandest numbriga EGF 8383).  16 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS (RAKENDATAV TEHNOLOOGIA, MÄETÖÖDE AJALINE JA TERRITORIAALNE ARENDAMINE) Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldisel on kaevandamise luba välja antud 2009. aastal. Joonisel 5 kajastub mäetööde seis 2010. a, st järgmisel aastal peale avamist, joonisel 6 2019. a lõpus, kui on tehtud viimane markšeiderimõõdistus. 2019. a lõpuks on Kareda karjääri edelaosas kaevandatud ligikaudu 18,3 hektaril, sh ladustatud katendit teenindusmaale ka väljaspoole mäeeraldist. Maavara (dolokivi) on kaevandatud ligikaudu 64 m abs. kõrguseni ehk kuni mäeeraldise lamamini. Kuigi mäeeraldise lamam jääb põhjaveetasemest kõrgemale, esineb olukordi, kus karjääri põhi on ajutiselt kevadise suurvee ajal üle ujutatud (joonis 2). Käesolevaks kujunenud kaeveala põhjaservast on rajatud väljaveotee (Laikivi tee nr 5650244), mis 2,7 km kaugusel põhja pool jõuab Mäeküla–Koeru–Kapu riigimaanteele nr 25. Nagu on näha jooniselt 2 ja 6, on katendi koorimist ja kaevandamist alustatud mäeeraldise edelaosast, kus järk-järgult liigutakse metsa raadamise, katendi koorimisega ja maavara kaevandamisega ida-põhja suunas. Katendi koorimisel kasutatakse ekskavaatorit, puistangutesse vedamisel frontaallaadurit ja/või kallureid. Jooniselt nr 2, 3 ja 6 on näha, et katendit on ladustatud kaeveala lääneossa ja mäeeraldisest lääne poole teenindusmaale – viimasel asuva katendipuistangu kõrgus küünib kuni 12 meetrini. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihi eelnev kobestamine puur-lõhketöödega (toimub lõhketööde passi alusel, läbi viib vastavat litsentsi omav firma). Kobestatud mäemass laaditakse ekskavaatoriga mobiilsesse purustisse, kus see purustatakse ning sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/8 mm, 16/32 mm ja 32/64 mm. Käesoleva kaeveloa taotluse kohaselt taotletakse mäeeraldisse, lisaks seitsmendale plokile (plokk 7 aT), mis jääb viienda ploki lamamisse 12,46 hektarile veetasemest kõrgemale, ka esimese ploki (plokk 1 aT) varu, mis paikneb põhjaveetasemest (63,7 m abs. kõrgus) madalamal ja jääb plokkide 6 aT ja 7 aT lamamisse. Esimese ploki varu ulatub keskmiselt 4,7 m põhjaveetasemest madalamale. Esimese ja seitsmenda ploki vertikaalset levikut kajastavad mäeeraldise läbilõiked ehk graafiline lisa 2. Kuna Kareda dolomiidikarjääri piirkonna hüdrogeoloogilised ja keskkonnatingimused on keerulised ja selle tõttu põhjavee taset vee väljapumpamisega alandada ei saa,  17 kavatsetakse esimese ploki varu väljata veetaset alandamata, st veealune dolokivi kobestatakse kuiva paepõranda tasemelt puur-lõhketööde abil ja seejärel tõstetakse kobestatud lasu paepõrandale nõrguma, peale mida see purustatakse ja sorteeritakse juba traditsioonilisel viisil, st töödeldakse mobiilses purustus-sorteerimissõlmes. Juba kümmekond aastat kaevandatakse kirjeldatud viisil veealust dolokivi edukalt TREV-2 Grupp AS-i poolt Võrumaal Marinova dolokivikarjääris, kus veealuse dolokivikihi paksus ulatub 6 meetrini. Marinova karjääris teeb lõhketöid Balrock OO, kobestatud lasu (joonis 7) väljatakse 40 tonnise ekskavaatoriga (joonis 8), mille kaeveulatus on selleks piisav.  18 Joonis 5. Väljavõte Kareda karjääri mäeeraldise plaanist 2010. aastal. Katendi koorimist ja paekivi kaevandamist on alustatud mäeeraldise edelaosast. Katendit on ladustatud teenindusmaale mäeeraldisest lääne poole.  19 Joonis 6. Väljavõte Kareda karjääri mäeeraldise markseiderimõõdistuse plaanist seisuga 27.12.2019. Katendi koorimist ja paekivi kaevandamist on arendatud mäeeraldise edelaosas. Markšeiderimõõdistuse andmetel on kaevandatud ligikaudul 18,3 hektaril.  20 Joonis 7. Näide lõhatud veealuse dolokivi alast Marinova karjääris. Lõhkamisel veealune dolokivilasu veidi kerkib ja tekivad lõhed – kivimitükkide lennukaugus jääb 20–30 m piiresse. Jüri Järveti (Balrock OÜ) foto. Joonis 8. Näide lõhkamisega kobestatud dolokivi ammutamisest vee alt Marinova dolokivikarjääris Võrumaal. Lõhatud dolokivi tõstetakse kuivale paepõrandale nõrguma. Ekskavaator asub ligikaudu pool meetrit veetasemest kõrgemal. Veealuse kaevandatava dolokivikihi paksus ulatub 6 meetrini. Ain Põldvere foto.  21 6. MÄEERALDISE PIIRIDE JA SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVATE VARUDE MÄÄRAMISEGA Senise Kareda dolomiidikarjääri (kaevandamise luba nr L.MK/300504, kehtivusega kuni 23.03.2029) mäeeraldise pindala on 77,62 ha ja teenindusmaa pindala 82,70 ha. Mäeeraldise lamam asub EH 2000 kõrgussüsteemi alusel 64,20 m abs. kõrgusel, mis jääb 0,5 m põhjaveetasemest kõrgemale. Mäeeraldise piiresse jääb madalamargilise dolokivi aktiivse tarbevaru viies plokk, mille pindala on 12,46 ha ja jääkvaru (seisuga 31.12.2019) 190,93 tuh.m3 ning madalamargilise dolokivi aktiivse tarbevaru kuues plokk, mille pindala on 65,16 ha ja jääkvaru (seisuga 31.12.2019) 2741,15 tuh.m3. Senisele mäeeraldisele jääva dolokivi kogumaht (seisuga 31.12.2019) oli 2932,08 tuh.m3. Senise kaeveloa alusel on mäeeraldisele jääv dolokivivaru täies mahus (2932,08 tuh.m3) kaevandatav. Senise dolokivikarjääri mäeeraldise alale (pindala 77,62 ha) jääva katendi (moreenpinnas, muld) maht on 2251 tuh.m3 (keskmine paksus 2,9 m), sealhulgas mulda 233 tuh.m3 (keskmine paksus 0,3 m). Tegelikult pole mäeeraldise kogu varu kaevandatav. Suhteliselt tüseda moreenpinnasest katendi (mäeeraldise piiril paksusega 1,6–5,7 m) tõttu peab mäeeraldise piirile jääma katendi paksuse ulatuses püsiv nõlvus optimaalse suhtega 1:2 ja kujuneva nõlva alla jääb paekivist tervik, mille varu pole kaevandatav. Täiendavalt taotletakse mäeeraldisse seitsmenda ploki madalamargilise dolokivi aktiivset tarbevaru pindalal 12,46 ha (viienda ploki lamamis) ja mahus 49 tuh.m3 ning esimese ploki kõrgemargilise dolokivi aktiivset tarbevaru pindalal 77,62 ha ja mahus 3637 tuh.m3. Seega on sügavuse suunas laiendatava mäeeraldise dolokivvaru kogumaht 6618,08 tuh.m3. Esimese ploki varu jääb täies mahus põhjaveetaseemst madalamale. Esimese ploki lamam ualtub EH2000 kõrgussüsteemi viiduna 57,9 m abs. kõrguseni (puurauk 3-03; graafiline lisa 1). Nõlvatervikusse jääva kõrgemargilise dolokivi (plokk 1) maht on 119 tuh.m3 ja madalamargilise dolokivi (plokid 5, 6 ja 7) maht 109 tuh.m3 (table 1). Tulenevalt nõlvaterviku mahtudest, on kaevandatava kõrgemargilise dolokivi maht 3518 tuh.m3 (3637-119) ja kaevandatava madalamargilise dolokivi maht 2872,08 tuh.m3 (2981,08-109).  22 Laiendamisel sügavuse suunas Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala ning katendi maht ei muutu. Tabel 1 Nõlvatervikusse jääva dolokivi varu mahu arvutus Katendi Ploki 5 ja Ploki 6 Ploki 1 Puuraugu Lamam, Jrk. nr X Y EH2000 paksus, 7 paksus, paksus, paksus, nr EH2000 m m m m 13 11-03 6527087.46 601194.42 71.51 2.00 5.31 4.70 59.50 17 15-03 6526863.97 601235.84 71.53 3.20 4.13 4.13 4.70 59.50 6 6-03 6527317.78 601139.93 70.65 2.00 4.45 4.45 5.50 58.70 1 1-03 6527972.73 601563.87 71.00 3.70 3.10 5.70 58.50 2 2-03 6527591.15 601075.46 72.68 1.70 6.78 3.50 60.70 3 3-03 6527687.31 601627.14 70.05 5.50 0.35 6.30 57.90 5 5-03 6527874.04 602083.00 71.90 1.70 6.00 4.70 59.50 9 8-03 6527459.93 601691.33 70.83 4.70 1.93 5.70 58.50 10A- 12 03* 6527683.25 602286.55 71.81 2.00 5.61 4.40 59.80 16 14-03 6527390.11 602125.05 72.50 2.90 5.40 4.20 60.00 18 16-03 6526956.00 601617.03 71.72 3.50 4.02 3.60 60.60 19 17-03 6527057.09 602021.65 72.03 2.30 5.53 4.00 60.20 20 46-89 6528104.39 601903.06 71.20 3.20 3.80 5.00 59.20 21 1-13 6527420.91 601610.43 71.94 4.00 3.74 23 3-13 6527015.20 601845.02 72.60 2.90 5.50 Keskmine 4.63 4.31 4.77 Püsiv optimaalne nõlvus katendi piires suhtega 1:2. Nõlva põhja pindala leiti programmi MacroStation 8v abil. Ploki 1 nõlvaterviku varu : 24 960m2 * 4,77= 119059 m3 ehk 119 tuh m3 Ploki 5 ja 7 nõlvaterviku varu: 2104 m2 * 4,63 m = 9742 m3 ehk 10 tuh m3 Ploki 6 nõlvaterviku varu: 22856 m2 * 4,31 m = 98509 m3 ehk 99 tuh m3  23 7. MÄETÖÖDE MÕJU KESKKONNALE, ABINÕUD KAHJULIKE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS, JÄÄTMETEKE, KARJÄÄRI KORRASTAMINE, MAA- ALA HILISEM KASUTAMINE Kareda dolokivikarjääri lähiümbruses, kuni kilomeetri kaugusel, asub kümmekond elamut (joonis 9). Lähimad talud, Kännu ja Nurme, jäävad karjääri idapiirist 300–400 m kaugusele, Metsavahi ja Aru talud aga 500–600 m kaugusele läände. Maardla ümbruse talude salvkaevude sügavus jääb 7–9 m, puurkaevude sügavus 10–20 m piiridesse – kaevudest tarbitakse Siluri veekompleksi põhjavett. Maardla lähiümbruses pinnaveekogud puuduvad. Põhjavee väljavool toimub maardlast 4 km edelas asuvast Prandi allikast, mis on samanimelise jõe lähteks. Maardlast 4 km lõuna pool kulgeb Prandi jõkke suubuv Neeva kanal. Joonis 9. Ülevaade Kareda dolomiidikarjääri (mäeeraldis markeeritud punase, teenindusmaa kollase joonega) ümbruse asustusest ortofotol Maameti geoportaalist.  24 Kareda karjääri teenindusmaa piires ega selle läheduses pole muinsuskaitse ja looduskaitse üksikobjekte ning kaitsealasid, teenindusmaa piires puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid. Senises Kareda dolokivikarjääris on kaevandatud alates 2009. aastast põhjaveetasemest kõrgemale jäävat dolokivi. Enne kaeveloa väljaandmist on läbi viidud keskkonnamõju hindamine, mille käigus hinnati kavandatava tegevusega kaasneda võivaid negatiivseid keskkonnamõjusid (müra, õhusaaste, maavõnked, mõju põhjavee kvaliteedile, veetarbimisele, mõju looduskeskkonnale), nende leevendamisvõimalusi ja keskkonnaseire vajadust. Keskkonnamõju hindamise aruanne on 16.01.2007 heaks kiidetud Järvamaa keskkonateenistuse juhataja korraldusega nr 85. Keskkonnamõju hindamise aruande tulemuste põhjal on koostatud Kareda dolokivikarkarjääri avamise ja töötamise keskkonnaseire programm, mis on omakorda heaks kiidetud 21.05.2007 Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja kirjaga nr 34-9-1/11120 ja millest tulenevalt on seatud senisele kaeveloale nr L.MK/300504 (kehtib kuni 23.03.2029) täiendavad tingimused (karjääris teostamist vajavad mõõtmised ja proovide võtmised) alates mäetööde teisest aastast. Kaeveloa täiendavate tingimuste kohaselt on ette nähtud: • Pinnavee proovide võtmine Prandi jõe algusest neli korda aastas (kord kvartalis, kevadisel ja sügisesel maksimumperioodil ning suvisel ja talvisel miinimumperioodil). • Prandi jõe vooluhulga mõõtmine neli korda aastas (kord kvartalis). • Põhjavee taseme mõõtmine ja veeproovide võtmine (seirepunktid esitatud joonisel 10) neli korda aastas (kord kvartalis). Määratakse mehaniline heljum ja naftaproduktid, vajadusel ka lämmastikuühendid). • Mürataseme mõõtmine üks kord aastas II kvartalis. Mürataseme mõõtmise ajal peavad töötama töörežiimis purustus-sorteerimissõlm ja ülejäänud mäemasinad, mis normaaltingimustel tavaliselt töötavad. • Tolmu (õhusaaste) kontsetratsiooni mõõtmine mäeeraldise piiril kuival ajal kaks korda aastas II ja III kvartalis tolmu leviku suhtes soodsas suunas (allatuult). • Varieerides laengu suurusi ja/või kaugusi on soovitatav usaldusväärsete tulemuste saamiseks mäetööde algstaatdiumis teha 20 lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmist. Selle põhjal määrata ohutud laengu suurused sõltuvalt tundlike objektide kaugusest ning sellest hilisematel lõhkamistel juhinduda. Pärast seda on vaja teha kontrollmõõtmisi ainult eriolukorras, näiteks kaebuste esinemisel. • Keskkonnaseire tulemused esitatakse regulaarselt loa andjale, säilitatakse ja kasutatakse vastavalt seireprogrammis väljatoodule. Joonis 10. Ülevaade Kareda dolomiidikarjääri seirekavaga määratud veeseire vaatluspunktidest põhikaardil. Alus Maa-ameti geoportaalist.  26 Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks ja keskkonaseire tulemued Transpordiga kaasnevad mõjud. Transpordiga kaasneva õhusaaste minimeerimiseks on karjääri teenindav, ligikaudu 2,7 km pikkune tee (Laikivi tee nr 5650244), viidud tolmuvaba katte alla (joonis 11), mistõttu transpordiga kaasneda võiv õhusaaste on minimaalne. Kuna väljaveotee lähiümbruses (lähemal kui 0,5 km) elamud puuduvad, siis transpordiga kaasnev müra pole samuti keskkonnahäiringuid tekitanud. Joonis 11. Kareda dolokivikarjääri veoteena kasutatav 2,7 km pikkune Laikivi tee nr 5650244 (Google Street View väljavõte) on viidud tolmuvaba katte alla.  27 Karjääri tehnoloogilise protsessiga kaasnevat müra ja õhusaastet on keskkonnaseire käigus korduvalt mõõdetud. Alljrgnevalt mõned näited mõõtmiste ja mõõtetulemuste kohta. Keskkonnaseire käigus on Inseneribüroo Steiger OÜ poolt mõõdetud karjääri tegevusega kaasnevat õhusaaste taset näiteks 15. mail 2017. aastal (joonis 12). Protokolli nr 17/339 STL järgi mõõdeti keskmiste, maksimaalsete ja minimaalsete summaarsete osakeste (PM-sum) kontsentratsioone ühe tunni jooksul mäeeraldise piiril tingimustel, kui karjääris töötas mobiilne purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, kopplaadurid ja karjääri teenindav transport, mõõtepunkt asus saasteallikatest ligikaudu 250 m kaugusel ja õhusaastet mõõdeti allatuult – mõõtmise ajal puhus loodetuul kiirusega 1,0–2,3 m/sek. Tunnise mõõtmise puhul jäi osakeste (PM-sum) keskmiseks kontsentratsiooniks 24 µg/m3, piirnorm on 500 µg/m3 ehk saastatuse tase jäi piirnormist paarkümmend korda väiksemaks. Õhusaaste piirnorm tuleneb Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 29, 12.2016, 44). Keskkonnaseire käigus on Inseneribüroo Steiger OÜ poolt mõõdetud karjääri tegevusega kaasnevat õhusaaste ja müra taset näiteks 17. augustil 2017. aastal (joonis 13). Protokolli nr 17/375 STL järgi mõõdeti keskmiste, maksimaalsete ja minimaalsete summaarsete osakeste (PM-sum) kontsentratsioone ühe tunni jooksul mäeeraldise piiril tingimustel, kui karjääris töötas mobiilne purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, kopplaadur ja karjääri teenindav transport, mõõtepunkt asus saasteallikatest ligikaudu 400 m kaugusel ja õhusaastet mõõdeti allatuult – mõõtmise ajal puhus kagutuul kiirusega 1,1–2,2 m/sek. Tunnise mõõtmise puhul jäi osakeste (PM-sum) keskmiseks kontsentratsiooniks 49 µg/m3, piirnorm on 500 µg/m3 ehk saastatuse tase jäi piirnormist ligikaudu kümme korda väiksemaks. Samas protokollis esitatakse müra mõõtmise tulemusi kolmes punktis (joonis 13): karjääri piiril õhusaaste mõõtepunktiga samas kohas, st müra allikast ligikaudu 400 m kaugusel, karjääri piirist ligikaudu 200 m kaugusel metsas ja Metsavahi talu õuel (viimane jääb müra allikast ligikaudu 0,8 km kaugusele). Ekvivalentseks helirõhutasemeks mõõdeti karjääri piiril 56,5 dB, 200 m eemal (metsas) 36,1 dB ja Metsavahi talu õuel 44,5 dB. Samas on päevase aja lubatud piirtase 60 dB (Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (RT I, 21.12.2016, 27)). Toodud näidete põhjal saab öelda, et Kareda karjääri nii senise kui ka kavandatava analoogse tegevusega ei ületata õhusaaste ja müra taset juba karjääri piirilgi ja seega ei avaldata negatiivset mõju piirkonna talude elukeskkonnale ega inimeste  28 tervisele. Keskkonnaamet, omades täielikku infot seniste õhusaaste ja müra taseme mõõtmiste (seire) tulemuste kohta, saab otsustada, kas edaspidine regulaarne õhusaaste ja müra seire on vajalik. Joonis 12. Näide õhusaaste mõõtmisest (15.05.2017) tegutsevas Kareda dolomiidikarjääris Järvamaal (väljavõte õhusaaste mõõtmise asukohajoonisest; andmed kaevandajalt Väo Paas OÜ-lt).  29 Joonis 13. Näide õhusaaste ja müra mõõtmisest (17.08.2017) tegutsevas Kareda dolomiidikarjääris Järvamaal (väljavõte õhusaaste ja müra mõõtmise asukohajoonisest; andmed kaevandajalt Väo Paas OÜ-lt).  30 Ümbruskonda häirivaks mõjuriks võivad olla ka paekivi kobestamisega seotud lõketööd. Paekivi raimamisel kasutatakse puur-ja lõhketöid, millega kaasneb vibratsioon ja kivimitükkide laialipaiskumine. Vastavalt Lõhkematerjaliseaduse §42 punktile 2 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisega kaasnevad seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi. Sõltuvalt pinnasest, millel asub hoone vundament, hoone konstruktsioonist ja ehitusmaterjalist on määratud hoonetele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused. Teades, milliseid maksimaalseid võnkekiirusi hoone konstruktsioon talub ja arvestades hoone kaugust lõhkamiskohast, saab määrata maksimaalsed seismiliselt ohutud lõhkelaengute suurused. Kaasajal läbiviidavad lõhketööd ei paiska purustatud materjali õhku, vaid kobestavad kivimit. Lähtuvalt ohutuseeskirjast on masslõhkamise korral laenguaugu meetodil lõhates inimesele ohutu kaugus 200 m. Kaasaegse lõhkamise metoodikaid kasutades ei paisku lõhkamisel üksikud killud kaugemale kui 50 m (Vesiloo, 2008). Valdav osa kilde langeb maha vahetult lõhatava ploki juures. Enne lõhkamist peab ohtlik ala olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt, et oleks välditud kõrvaliste inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni. Arendaja ostab vastavat teenust litsentsi omavalt ettevõttelt, kes peab tagama tööde ohutu läbiviimise. Lähimad talud, Kännu ja Nurme, jäävad mäeeraldise idapiirist 300–400 m kaugusele, Metsavahi ja Aru talud aga 500–600 m kaugusele läände. Müra ja seismilise mõju minimaliseerimiseks kasutatakse lühiviitlõhkamist. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, lööklaine, tükkide laialipaiskumine). Enne lõhketööde alustamist Kareda karjääris on Aru, Kännu, Metsavahi, Nurme ja Tuleviku talude hoonete (elumajad, kõrvalhooned) tehniline seisund (vundamendid, seinad, laed) dokumenteeritud (allkirjastatud protokollid on maaomanikel ja Väo Paas OÜ-l). Senised lõhketööd Kareda karjääris pole ümbruskonna hoonete seisundit muutnud ja pretensioone lõhketöödega kaasnenud kahjude kohta pole esitatud. Kaevandamise mõju põhjaveele ja veetarbimisele, põhja- ja pinnavee senine seire. Seni on Kareda karjäärist kaevandatud dolokivi, mis jääb põhjaveetasemest kõrgemale. Vaid kevadise kõrgvee ajal on karjääri põhi lühiajaliselt üle ujutatud (joonis 2). Enamuse ajast asub karjääri põhi veetasemest ligikaudu pool meetrit kõrgemal. Tehnoloogilises protsessis on kasutatud korras tehnikat – avariisid pole karjääris esinenud ja seetõttu pole esinenud naftaproduktide lekkeid. Karjääri alale ei ole lubatud ladustada jäätmeid, karjääris on esmased vahendid võimaliku naftaproduktide lekkega kaasneva reostuse likvideerimiseks. Tehnika remonti tehakse teenindusmaal selleks kohandatud alal.  31 Kareda karjääri tegevuse keskkonnamõjude hindamiseks ja võimalike negatiivsete mõjude tuvastamiseks seiratakse (vastavalt seirekavale) karjääri ja selle ümbruse (joonis 10) pinna- ja põhjavett alates 2008. aastast. Seire käigus võetakse aastas neli korda Prandi jõe ülemjooksult veeproovid ning mõõdetakse jõe vooluhulka. Seirekaevudes (joonis 10) mõõdetakse veetaset ning võetakse veeproove neli korda aastas. Veeproovides määratakse mehaanilise heljumi, naftaproduktide ja lämmastikühendite sisaldust. Kõikides veeproovides mõõdetakse kohapeal ka vee hapnikusisaldust, pH, elektrijuhtivust, erielektrijuhtivust ja veetemperatuuri. Neli korda aastas mõõdetakse veetaset ka Kiviaugu talu salvkaevus. Kaheteistkümne (2008–2019) seireaasta vältel on kaevude veeproovides nitraatide sisaldus ületanud joogiveele kehtestatud piirväärtust (50 mg/l) 8 korral: Maantee talu puurkaevus (vaatlsupunkt nr 32) aastatel 2010, 2016, 2017 ja 2018 ja 3 korral Allika talu puurkaevus nr 10527 aastatel 2008, 2016 ja 2018. Nitritite sisaldus on ületanud joogiveele kehtestatud piirväärtust (0,50 mg/l) 2013. a märtsis Aru talu salvkaevus (vaatluspunkt nr 9) 6,9-kordselt (3,465 mg/l). Aru talu salvkaev oli väga vähese veega ja langes seirest välja 2013. aasta lõpus. Ammooniumi sisaldus ei ole kogu seireperioodi vältel ületanud üheski mõõtepunktis joogiveele kehtestatud piirväärtust (0,5 mg/l). Heljumisisaldus on tavaliselt seirekaevudes olnud nullilähedane, kuid üksikutel kordadel on kõigis seirekaevudes heljumi sisaldus olnud vahemikus 1–7 mg/l. Naftasaaduste sisldus on olnud kõigis vaatluskaevudes (välja arvatud Kiviaugu talu kaev) läviväärtusest (0,02 mg/l) üksikutel kordadel veidi kõrgem ja jäänud vahemikku 0,21–0,57 mg/l. Enamasti on nafta-, ammooniumi- ja nitritite sisaldus olnud aga alla labori meetodi määramispiiri. Veetasemed seirekaevudes on olnud kaheteistkümne seireaasta vältel stabiilsed ja mõjutatud vaid ilmastikutingimustest. Allika talu puurkaevus nr 10527 ja Kiviaugu talu salvkaevus on veetase kõikunud maapinnast vahemikus 1,3–4,1 m; ülejäänud seirekaevudes – maapinnast vahemikus 4,5–8,2 m (joonis 14). Seega on piirkonna põhjaveetaseme looduslik sesoonne kõikumine ulatunud pikaaegse vaatlusrea põhjal 2–3,5 meetrini. Senine vee kvaliteedi ja tasemete pikaajaline seire on näidanud, et Kareda karjääri tegevus pole piirkonna põhjaveele ja veetarbimisele (salv- ja puurkaevudele) negatiivset mõju avaldanud.  32 0 1 Veetase maapinnast, m 2 3 4 5 6 7 8 9 25.02.2008 16.05.2008 11.09.2008 07.11.2008 27.03.2009 26.06.2009 24.09.2009 09.11.2009 12.03.2010 20.05.2010 23.09.2010 17.11.2010 10.02.2011 25.05.2011 02.08.2011 14.11.2011 27.01.2012 09.05.2012 09.08.2012 01.11.2012 04.03.2013 24.05.2013 12.09.2013 05.11.2013 26.02.2014 17.04.2014 15.07.2014 14.10.2014 19.02.2015 12.05.2015 27.07.2015 19.10.2015 17.02.2016 12.04.2016 09.08.2016 03.11.2016 21.03.2017 30.05.2017 12.07.2017 15.09.2017 28.03.2018 12.06.2018 14.08.2018 06.11.2018 26.03.2019 18.06.2019 13.08.2019 22.11.2019 Väike-Kareda PA 7 Väike-Kareda PA 10 Maantee (Prandi nr) 32 Allika (Prandi pa.) nr 10527 Toome talu, nr 5 Aru talu, nr 9 Kiviaugu talu Joonis 14. Seirekaevude veetasemed aastatel 2008–2019 Prandi jõe heljumi sisaldus on olnud alla 1 mg/l, v.a 2011. a august, 2013. september, 2015. a mai ja juuli ning 2019. a mai, juuni ja august, jäädes vahemikku 1,1–6,3 mg/l. Naftasaaduste ja ammooniumi sisaldus on jäänud enamus jõe veeproovides alla labori meetodi määramispiiri. Nitraatide sisaldus on kogu seireperioodi vältel kõikunud vahemikus 8,4–35,7 mg/l. Nitritite sisaldus on kõikunud kogu seireperioodi vältel vahemikus <0,004–0,062 mg/l. Prandi jõe vooluhulgad on kõikunud vahemikus 219– 1986 l/s (joonis 15). Kahel korral: 2018. a novembris ja 2019. a augustis oli vett jões nii vähe, et vooluhulka ei olnud võimalik mõõta. 2500 1986 2000 1820 1600 1620 1500 1497 1510 1443 1470 1422 Vooluhulk, l/s 1500 1352 1201 1244 1120 1150 1007 1070 1000 769 948 932 874 794 840 817 722 603 675 695 700 700 630 602 550 577 517 507 500 528 530 448 500 340 360 298 355 266 219 0 25.02.2008 16.05.2008 11.09.2008 07.11.2008 27.03.2009 26.06.2009 24.09.2009 09.11.2009 12.03.2010 20.05.2010 23.09.2010 17.10.2010 10.02.2011 25.05.2011 02.08.2011 14.11.2011 27.01.2012 09.05.2012 09.08.2012 01.11.2012 04.03.2013 24.05.2013 12.09.2013 05.11.2013 26.02.2014 17.04.2014 15.07.2014 14.10.2014 19.02.2015 12.05.2015 27.07.2015 19.10.2015 17.02.2016 12.04.2016 19.09.2016 03.11.2016 21.03.2017 30.05.2017 11.07.2017 15.09.2017 28.03.2018 12.06.2018 14.08.2018 06.11.2018 26.03.2019 18.06.2019 13.08.2019 22.11.2019 Joonis 15. Prandi jõe vooluhulgad aastatel 2008–2019  33 Kareda karjääri soovitakse laiendada sügavuse suunas, st kaevandada senise mäeeraldise lamamisse, põhjaveetasemest madalamale jäävat kõrgemargilist dolokivi ilma põhjavett välja pumpamata, seega veetaset alandamata. Veetaseme märgatav alanemine, mis võiks kaasneda nö veealuse kivi väljavõtmisega, pole reaalne, sest veekiht on äärmiselt suure veejuhtivusega. Hüdrogeoloogilise katsetööd 2003. aastal näitasid, et pumpamisel tootlikkusega 1 l/s saadi veepinna alanduseks vaid 2 cm ja pumpamisel tootlikkusega 1,95 l/s alanduseks 5 cm. Ajalise jälgimise meetodil tehtud pumpamise andmete põhjal saadi veejuhtivuseks vastavalt km = 2622 m2/ööpäevas ja km = 2635 m2/ööpäevas. Veealuse, keskmiselt 4,7 m tüseduse dolokivikihi väljamine ilma põhjaveetaset alandamata on tehnilisest küljest kergesti lahendatav, näiteks Marinova dolokivikarjääris ammutatakse kuni 6 m tüsedust veealust dolokivikihti 40 tonnise pöördkopp ekskavaatoriga (joonis 8). Marinova dolokivikarjääris kobestab puur-lõhketöödega veealuse dolokivi kihti Balrock OÜ (joonis 7). Pikaaegne vee kvaliteedi (lämmastikuühendid, heljum, naftaproduktid) seire nii karjääri alale kujunenud veekogus (mis lõhkamiste tulemusel ja lõhatud lasu väljamisel järk-järgult laieneb) kui ka ka piirkonna kaevudes näitab, et nii kaevude kui ka karjääriveekogu vesi vastab joogivee normidele – lõhkamised ja veealuse kobestatud kivimi väljamine pole põhjavee kvaliteeti muutnud. Veetase karjääri alale kujunenud veekogus on olnud püsiv alates seire algusest ehk 2008. aastast. Marinova karjääriga seotud vee seiret teeb OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu labor, analüüside tulemused esitatab kaevandaja, TREV-2 Grupp regulaarselt Keskkonnaametile ja need on kättesaadavad Keskkonnaameti dokumendiregistrit. Tuginedes Kareda karjääri piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele (väga suur veejuhtivus) ja senistele kogemustele veealuse dolokivi kaevandamisel ilma vett välja pumpamata (Marinova karjääri näide), saab järeldada, et ka Kareda karjääris veealuse dolokivi kaevandamisega ei kaasne põhjavee taseme ja vee kvaliteedi muutusi. Senine seire, mis on kestnud 2008. aastast kuni 2019. aastani, on olnud piisav olukorras, kui Kareda dolomiidikarjääris on kaevandatud põhjaveetasemest kõrgemal. Veealuse dolokivi kaevandamise korral peaks jätkama senist ümberkaudsete kaevude veetasemete ja vee kvaliteedi seiret ka edaspidi korra kvartalis. Täiendavalt võiks samadel tingimustel seiresse kaasata karjääri alale kujuneva veekogu.  34 Viimastel seireaastatel on Prandi jõe säng muudetud käänulisemaks, silla alla on puistatud kruusa ning ühtne vool, mis vooluhulga mõõtmiseks on vajalik, puudub. Soovitav on lõpetada vooluhulkade mõõtmine nimetatud seirepunkis Prandi jõel. Seda enam, et karjäärist vett Prandi jõkke ei juhita ka tulevikus. Kaevandamise mõju elusloodusele karjääri alal, maastikule. Kaevandamise tõttu senine taimestik karjääri alal paratamatult hävib ja muutub maakasutus – senise metsa- ja rohumaa asemele kujuneb peale kaevandamist ja ala korrastamist veekogu, mis rikastab piirkonna loodust, loob puhkevõimalusi ja kujuneb magevee täiendavaks arvestatavaks reservuaariks. Teenindusmaale mäeeraldisest edelas kujundatakse katendist (moreenpinnasest) positiivne pinnavorm, mis korrastamise käigus metsastatakse. Laiendatud kaeveloa väljaandmisel tuleks lähtuda senise kaeveloa täiendavatest tingimustest, vajadusel senist seiret täiendada ja/või muuta. Uutest seiretingimustest tulenevalt vajab muutmist ka seirekava. Karjääri ala korrastamine. Peale veealuse varu väljamist korrastatakse Kareda karjääri mäeeraldise ala veekoguks, sõelmete ja moreenpinnasega tagasitäidetud ala metsamaaks. Teenindusmaale väljapoole mäeeraldist (kuhu on juba katendit suures mahus ladustatud) kujundatakse püsivate nõlvadega (kalle suhtega vähemalt 1:2) positiivne pinnavorm. Veekogu veetase ei muutu ja kajastab looduslikku põhjavee taset. Karjääri nõlvused, sh tagasitäidetud piirkondades, kujundatakse korrastamise käigus püsivaks, veepealses osas suhtega vähemalt 1:2, veealuses osas suhtega 1:5. Ülalesitatuga arvestatakse korrastatud maa plaani koostamisel. Karjäär korrastatakse projekti alusel, mille on kinnitanud Keskkonnaamet ja mille tingimused on kooskõlastatud maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine ega ka tagsitäide veekogusse, sest nende töödeta ei saaks kogu kaevandatavat dolokivi väljata. Korrastamistööde hulka kuulub positiivse pinnavormi ja tagasitäidetud ala ning nõlvade tasandamine ja metsastamine. Korrastamistööde ühe hektari hind 2020 a hindade juures jääb 3–4 tuhande euro piiridesse. Kaevandamisjäätmetest. Kareda laiendatud dolomiidikarjääris kaevandamisel on kaevandamisjäätmekava vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine  35 ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. Maavara, konkreetsel juhul dolokivi ja sellest valmistatud toodang (killustik, sõelmed) kvalifitseeruvad toodeteks, need kaubastatakse ning kaevandamisjäätmeid ei teki. Juhul kui sõelmed täies mahus turgu ei leia, kasutatakse neid kaevandatud ala korrastamiseks. Katend (muld ja moreenpinnas) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Mulda ja moreenpinnast kasutatakse enne bioloogilist korrastamist kaevandatud ala täitmisel. Kuna toodang (killustik, osaliselt ka sõelmed) realiseeritakse, realiseerimata sõelmed, katend (muld ja moreenpinnas) taaskasutatakse karjääri ala korrastamisel, siis jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid Kareda karjääris kaevandamise käigus ei teki ja jäätmekava pole vajalik. KASUTATUD MATERJALID Kareda karjääri vee seirete aruanded Keskkonnaameti dokumendiregistrist. Kareda karjääri õhusaate ja müra mõõtmiste protokollid Väo Paas OÜ-lt. Kareda karjääri ümbruse hoonete tehnilise seisundi dokumenteerimise protokollid Väo Paas OÜ-lt. Kareda dolokivimaardla Kareda dolomiidikarjääri markšeiderimõõdistuse seletuskiri (varu seisuga 27.12.2019). Inseneribüroo Steiger OÜ. Kareda dolomiidikarjääri kaevandamise luba nr L.MK/300504, loa juurde kuuluvad graafilised lisad ja 2015. aastal koostatud kaevandamise loa laiendamise taotluse seletuskiri. Kareda maardla registrikaart nr 793. Kareda õhusaaste mõõtmise protokoll nr 17/339 STL. Inseneribüroo Steiger OÜ. Kareda õhusaaste ja müra mõõtmise protokoll nr 17/375 STL. Inseneribüroo Steiger OÜ.  36 Keskkonnaministri 23.01.2017 määrus nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ (RT I, 25.01.2017, 10). Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused ning hindamispiirid“ (RT I, 29.12.2016, 44). Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27). Korbut S, Peikre R, Savitski L. 2004. Järva maakonna Kareda uuringuala ehitusdolomiidi geoloogiline uuring. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 7585. Maa-ameti kaardiserver, 2020. Marinova karjääri vee seirete aruanded Keskkonnaameti dokumendiregistrist. Rammo M, Korbut S, All T. 2010. Kareda dolokivimaardla kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru osaline ümberhindamine madalamargilise ehituusdolokivi varuks (varu seisuga 01.03.2010). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8190. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RT I, 08.02.2017, 4). Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (RT I, 26.09.2019, 2). Truu M. 2012. Kareda dolokivikarjääri vee seire aastatel 2008–2012. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tuuling T. 2014. Kareda dolokivimaardla varu ümberhindamine (varu seisuga 31.03.2014). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8383. Valgma I. Marinova dolokivi karjääri kaevandamisloa eritingimustega ettenähtud vibratsioonimõõtmine. Töö nr Lep10057. Vesiloo P. 2008. Ekspertarvamus veealuse dolokivi kaevandamise kohta Marinova maardlas.  37 Koostatud: 25.02.2020, täiendatud 27.03.2020 Koostasid: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener, keskkonnamõju hindamise ekspert (Maavarauuringud OÜ). Katrin Erg diplomeeritud geoloogiainsener-hüdrogeoloog, MSc geoökoloogia, PhD tehnikateadused (Maavarauuringud OÜ). Kaeveloa taotleja: Veljo Haube /allkirjastatud digitaalselt/ Väo Paas OÜ juhataja Palume kaevandamise luba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected] Märkus: lisaks kaevandamise loa taotlusele (taotluse vorm, seletuskiri, graafilised lisad pdf failidena ja paberkandjal) esitatakse MapInfo failidena Kareda karjääri mäeeraldis ja teenindusmaa (ala tüüpi) ning maapinna ja lamami kõrgusjooned (joon tüüpi). 17 18  Lisa 3 19 20  Lisa 4 11.11.2014 nr 858 Järva maakonna Kareda dolokivimaardla varu täpsustamine, osaline ümberhindamine ja registrikande muutmine OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile OÜ Väo Paas volitusel Kareda dolokivimaardla (registrikaart nr 0793) varu täpsustamise ja osalise ümberhindamise aruande (saabunud 02.06.2014, kirja registreerimise nr 4814). Aruanne on koostatud Kareda dolokivimaardla olemasoleva geoloogilise andmestiku ning mäeeraldise Kareda dolomiidikarjäär (maavara kaevandamise luba L.MK/300504) täiendava geoloogilise uuringu ja 2014. aastal teostatud markšeidermõõdistamise tulemuste põhjal. Aruande kohaselt ei vasta Kareda dolokivimaardla 1. ploki ülaosa varu kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele. OÜ Eesti Geoloogiakeskus on teinud aruandes ettepaneku kvalifitseerida keskkonnaregistri maardlate nimistus Kareda dolokivimaardla 1. ploki kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru osaliselt ümber madalamargilise ehitusdolokivi aktiivseks tarbevaruks. Lisaks tehakse aruandes ettepanek korrigeerida 1. ja 5. ploki arvelolevaid varu koguseid, kuna 2014. a teostatud markšeidermõõdistuse andmetest selgus, et 2010. aastal on varude arvestuses 1. ja 5. plokis deklareeritud mahud vahetusse läinud. Maavaravaru on arvutatud plokkides (1., 5. ja 6. plokk), mis paiknevad Järva maakonnas Koigi vallas Koigi külas riigile kuuluval kinnistul Kareda dolomiidikarjäär (katastritunnus 32501:001:0106), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Eesti Maavarade Komisjon on aruande läbi vaadanud ning teinud keskkonnaministrile ettepaneku aruande alusel varu keskkonnaregistrisse kanda (07.08.2014 istungi protokolliline otsus nr 14-116). Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel: 1. Otsustan kanda OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud aruande „Kareda dolokivimaardla varu ümberhindamine“ alusel seisuga 31.03.2014 keskkonnaregistri maardlate nimistusse Kareda dolomiidikarjääri piires asuv Kareda dolokivimaardla varu järgmiselt: 1.1 kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 77,62 ha – 3 637 tuh m3 (1. plokk, 5. ja 6. ploki lamamis, allpool põhjavee taset); 1.2 madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,46 ha – 424 tuh m3 (5. plokk); 21  1.3 madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 65,16 ha – 2 801 tuh m3 (6. plokk). 2. Maa-ametil korraldada muudatuste sisseviimine registrisse (registrikaarti nr 0793) vastavalt käesoleva käskkirja punktile 1. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Väo Paas, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Koigi Vallavalitsus 2 22 Kaitseministeerium [email protected] 28.07.2021 nr DM-111384-15 Kaitseministeeriumi arvamuse küsimine Kareda dolomiidikarjääri keskkonnaloa taotluse kohta OÜ Väo Paas esitas Keskkonnaametile Kareda dolomiidikarjääri keskkonnaloa taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.04.2021 nr DM-115495-1 all. Esialgne taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 01.09.2020 nr DM-111384-1 all. Nõuetele vastav taotlus on registreeritud KOTKAS- es 07.06.2021 nr DM-111384-7 all (lisatud kirjale). Kareda dolomiidikarjäär ja taotletav laiendus asub Järva maakonnas Järva vallas Koigi külas Kareda maardlas (registrikaardi nr 793) katastriüksusel Kareda dolomiidikarjäär (katastritunnus 32501:001:0106). Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Maa-amet. Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Nurmsi õppeväli piiranguvööndiga. Maapõueseaduse § 49 lõige 4 sätestab, et kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Lähtuvalt ülaltoodust palub Keskkonnaamet Kaitseministeeriumil esitada hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvamus Kareda dolomiidikarjääri keskkonnaloa taotluse kohta. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisa: Taotlus 07.06.2021.bdoc Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 2(2) 1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Väo Paas Kontaktisik Tõnis Haube Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, OÜ Väo Paas omab kaevandamise luba nr L.MK/300504 Kareda eesmärk ja põhjendus dolomiidikarjääri mäeeraldisel (pindala 77,62 ha). Kaevandamise luba on välja antud 2009. aastal. Dolokivi on mäeeraldiselt kaevandatud kümmekond aastat. Seni asub mäeeraldisel vaid madalamargiline dolokivi, mille jääkvaru seisuga 31.12.2019 oli (plokid 5 ja 6 aT) 2932,08 tuh m3. Mäeeraldise piiresse jääv madalamargiline ehitusdolokivi asub põhjaveetasemest kõrgemal. Mäeeraldise lamamist madalamal, põhjaveetasemest kõrgemal, asub madalamargilise ehitusdolokivi varu plokk 7 aT, mille maht on 49 tuh m3 ja dolokivi kihi keskmine paksus 0,8 m ning põhjaveetasemest madalamal asub kõrgemargilise ehitusdolokivi varu plokk 1 aT, mille maht on 3637 tuh m3 ja dolokivi kihi keskmine paksus 4,7 m. Käesolevaga taotletakse mäeeraldise laiendamist sügavuse suunas, et kaevandada ka senise mäeeraldise lamamisse jäävat kõrgemargilist dolokivi (plokid 1aT ja 7 aT), millest valmistatud killustik vastab nõuetele, mis võimaldavad seda kasutada ka riiklikult oluliste objektide, sh Tallinn–Tartu– Võru–Luhamaa maantee nr 2 neljarealiseks ehitamisel. Nimetatud maantee jääb Kareda karjäärist linnulennult vaid 2,5 km kaugusele. Asukohast tulenevalt võimaldab Kareda karjäärist kvaliteetse killustiku tarnimine vähendada oluliselt transpordikulusid, mis suurendavad omakorda ehituse majanduslikku efektiivsust. Lisaks tuleb märkida, et Kareda karjäärile lähimas, ligikaudu 15 km kaugusel asuvas Eivere lubjakivikarjääris on paekivi vaid madalamargiline. Lähim kõrgemargilise paekiviga karjäär on Sopimetsa II, mis jääb Karedast linnulennult ligikaudu 16 km kaugusele ja kõnealusest maantees ligikaudu 13 km kaugusele. Kuna laiendamist taotletakse olemasoleva mäeeraldise ala piires, kus maa sihtotstarve on mäetööstusmaa ja kasutusele kavatsetakse võtta kogu maavara, mis sellel alal asub, siis selline tegevus on majanduslikult igati põhjendatud ja ei ole vastuolus riigi huvidega. Tegevusega kaasneda võivate Senises Kareda dolokivikarjääris on kaevandatud alates 2009. aastast keskkonnahäiringute (lõhn, müra, põhjaveetasemest kõrgemale jäävat dolokivi. Enne kaeveloa väljaandmist on vibratsioon, tolm jne) kirjeldus läbi viidud keskkonnamõju hindamine, mille käigus hinnati kavandatava tegevusega kaasneda võivaid negatiivseid keskkonnamõjusid (müra, õhusaaste, maavõnked, mõju põhjavee kvaliteedile, veetarbimisele, mõju looduskeskkonnale), nende leevendamisvõimalusi ja keskkonnaseire vajadust. Keskkonnamõju hindamise aruanne on 16.01.2007 heaks kiidetud Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja korraldusega nr 85. Keskkonnamõju hindamise aruande tulemuste põhjal on koostatud Kareda dolokivikarjääri avamise ja töötamise keskkonnaseire programm, mis on omakorda heaks kiidetud 21.05.2007 Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja kirjaga nr 34-9-1/11120 ja millest tulenevalt on seatud senisele kaeveloale nr L.MK/300504 (kehtib kuni 23.03.2029) täiendavad tingimused (karjääris teostamist vajavad mõõtmised ja proovide võtmised) alates mäetööde teisest aastast. Kaeveloa täiendavate tingimuste kohaselt on ette nähtud: • Pinnavee proovide võtmine Prandi jõe algusest neli korda aastas (kord kvartalis, kevadisel ja sügisesel maksimumperioodil ning suvisel ja talvisel miinimumperioodil). • Prandi jõe vooluhulga mõõtmine neli korda aastas (kord kvartalis). • Põhjavee taseme mõõtmine ja veeproovide võtmine (seirepunktid esitatud joonisel 10) neli korda aastas (kord kvartalis). Määratakse heljum ja naftaproduktid, vajadusel ka lämmastikuühendid). • Mürataseme mõõtmine üks kord aastas II kvartalis. Mürataseme mõõtmise ajal peavad töötama töörežiimis purustus-sorteerimissõlm ja ülejäänud mäemasinad, mis normaaltingimustel tavaliselt töötavad. • Tolmu (õhusaaste) kontsetratsiooni mõõtmine mäeeraldise piiril kuival ajal kaks korda aastas II ja III kvartalis tolmu leviku suhtes soodsas suunas (allatuult). • Varieerides laengu suurusi ja/või kaugusi on soovitatav usaldusväärsete tulemuste saamiseks mäetööde algstaadiumis teha 20 lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmist. Selle põhjal määrata ohutud laengu suurused sõltuvalt tundlike objektide kaugusest ning sellest hilisematel lõhkamistel juhinduda. Pärast seda on vaja teha kontrollmõõtmisi ainult eriolukorras, näiteks kaebuste esinemisel. • Keskkonnaseire tulemused esitatakse regulaarselt loa andjale, säilitatakse ja kasutatakse vastavalt seireprogrammis väljatoodule. Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Kareda dolomiidikarjäär Tegevuskoha aadress Kareda dolomiidikarjäär, Koigi küla, Järva vald, Järva maakond Territoriaalkood 3282 Katastritunnus 32501:001:0106 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6527481, Y: 601691 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 23.03.2029 2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus 4/37 Ei ole asjakohane 2.11. Lisad Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Vesi 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 3.2. Veevõtt 3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Ei ole asjakohane 3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 3.3. Heitvesi Ei ole asjakohane 3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 5/37 3.3.3. Äkkheide vette Ei ole asjakohane 3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 3.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Ei ole asjakohane 3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.7. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane. 3.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08111 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 1.62 6/37 Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 300.56 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​‐ Ei komponentide või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega Ei kauplemise süsteemi kohustuslane 4.2. Heiteallikad 7/37 4.2. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​‐ Tempera​‐ SNAP kood keskkonnaregistri või kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m kiirus, tuur, °C kood m/s 1 Puurimine X: 6526990, 0.50 1 5 20 040618 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - lubjakivi ja Y: 601500 dolomiidi kasutamine (k.a karjäärid) HEIT0000020 2 Lõhkamine X: 6526980, 20 050101 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - Y: 601470 pealmaakaevandamine (lõhketööd) X: 6527005, Y: 601510 HEIT0000023 3 Purustamis- ja X: 6527110, 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - sorteerimissõlm (I) Y: 601405 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6527140, Y: 601455 4 Purustamis- ja X: 6527250, 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - sorteerimissõlm (II) Y: 601400 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6527280, Y: 601450 HEIT0000022 5 Diiselgeneraator (I) X: 6527125, 0.20 3 10.82 140 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid Y: 601430 6 Diiselgeneraator (II) X: 6527265, 0.20 3 10.82 140 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid Y: 601425 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Heiteallika Kirjeldus Selgitused Eemaldamise liik keskkonnaregistri kood HEIT0000021 HEIT0000021, Laadimine (4), Taotluses on käsitletud purustus-sorteerimissõlme tööprotsessidest (purustamine, sõelumine) ning selle Heiteallikas ei kaugus 518m, 0.50⌀, 10.00m, tööta enam ja/või vahetus ümbruses (laadimistööd) tekkivaid heitkoguseid ühtse pindaallikana, sest need 1.00m/s, 20.00℃, Väo Paas OÜ on demonteeritud paiknevad üksteise kõrval ning on omavahel tehnoloogiliselt seotud. 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ 8/37 Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104 Telefon 668 1013 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Põhjendus loa taotlemiseks Tulenevalt seniste LHK projekti koostamisel kasutatud õigusaktide muutumisest on vajalik projekti ajakohastamine vastavalt 28.10.2019 jõustunud keskkonnaministri määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“). 9/37 Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud - Atmosfääriõhu kaitse seadus; kirjandusele - Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Kareda dolomiidikarjääri tootmismaht ning muud andmed pärinevad kehtivatest maavara kaevandamisloast nr kütusekulu ja muud andmed L.MK/300504 ning õhusaasteloast nr 187817, samuti käesoleva keskkonnaloa taotluse eriosast - Maapõu. Käesoleva keskkonnaloa taotluses esinev informatsioon pärineb kehtivast õhusaasteloast nr 187817, kuna tehnika ning tehnoloogilised protsessid ei ole vahepealse ajaga sisuliselt muutunud. Käitise asukoha kirjeldus 10/37  Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) Kareda dolomiidikarjäär asub Järva maakonnas, Järva vallas, ligikaudu 5 - 6 km Koigi külast põhja pool. Mäeeraldisest asukoha kirjeldus ida pool asub Väike-Kareda küla, maakonnakeskus Paide jääb 12 km lääne-loode poole. Karjäär paikneb Kareda dolomiidikarjääri (katastritunnus: 32501:001:0106) kinnistul. Lähimate majapidamiste õuealad jäävad umbes 300 m kaugusele itta ja umbes 400 m kaugusele läände. Käitise asukohas suuremaid kui 50 m tõuse 1 km kohta ei esine, seega ei avalda maapinna reljeef mõju käitise töötamisega kaasnevate saasteainete hajumisele. Samuti ei esine käitise lähiümbruses teisi saasteainete hajumist mõjutavaid geograafilisi ja tehnogeenseid objekte. Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 1: Graafiline_lisa_2__12.2020_.pdf 1:20 000 mõõtkavas. Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 2: Graafiline_lisa_1__12.2020_.pdf kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) geograafilised ja tehnogeensed objektid objektid, mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad. Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Türi meteroloogiajaam. Perioodi 2015 - 2017 keskmised meteroloogilised andmed on toodud allolevas tabelis: Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur kell 13:00 19,4 °C Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur 16,5 °C Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine õhutemperatuur kell 13:00 -3,8 °C Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine õhutemperatuur -4,6 °C Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine tuule kiirus 1,8 m/s Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine tuule kiirus 2,4 m/s 11/37  Aasta keskmine tuule kiirus 2,1 m/s Aasta kõige soojema kuu (juuli) sademete hulk 65,2 mm Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) sademete hulk 55,3 mm Perioodi 2015 - 2017 aasta keskmine tuulteroos on esitatud alloleval graafikul: 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete 12/37heitkogused 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​‐ Püüdeseade allikas Nimetus, Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste, Tegelik puhastusaste, % % Puurimine Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö PM- Tahked osakesed, 99.5 99.50 efektiivsuse sum summaarsed PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 99.50 PM2,5 Eriti peened osakesed 99.5 99.50 (PM2,5) Muud heite vähendamise meetmed - Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleks kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada. - Hoida purustus-sorteerimissõlme generaatori põleti / küttekolle korras. - Kasutada kvaliteetset kütust. 4.3.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Heiteallikas Puurimine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 13/37 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 0 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 14/37 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Lõhkamine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 15/37 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Purustamis- ja sorteerimissõlm (I) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 16/37 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 17/37 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Purustamis- ja sorteerimissõlm (II) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 18/37 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Diiselgeneraator (I) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 19/37 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 0 0 0 20/37 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Diiselgeneraator (II) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 21/37 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Põletusseade Heite​allikas Diiselgeneraator (I) Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.81 22/37 Töö​tundide arv aastas 2 210 Kasu​tegur 1 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon täpsus 0,001 Diislikütus 0.10 43 150.28 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0324 g/s 0.258482 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0049 g/s 0.038772 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0049 g/s 0.038772 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0899 g/s 0.717286 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.034 g/s 0.271406 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.0041 g/s 0.03231 t ühendid 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.0081 mg/s 0.06462 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 0.0001 mg/s 0.000646 kg elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0.0002 mg/s 0.001939 kg ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.036 mg/s 0.287561 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.0049 mg/s 0.038772 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0041 mg/s 0.03231 kg 23/37 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon täpsus 0,001 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0.0162 mg/s 0.129241 kg kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.162 mg/s 1.292408 kg ümberarvutatuna nikliks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.0081 µg/s 0.06462 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0008 mg/s 0.006462 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0008 mg/s 0.006462 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0008 mg/s 0.006462 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0008 mg/s 0.006462 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0377 g/s 0.30056 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0164 g/s 478.273674 t Põletusseade Heite​allikas Diiselgeneraator (II) Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.81 Töö​tundide arv aastas 2 210 Kasu​tegur 1 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah Püüdeseade Püüde​seade 24/37 Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon täpsus 0,001 Diislikütus 0.10 43 150.28 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0324 g/s 0.258482 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0049 g/s 0.038772 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0049 g/s 0.038772 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0899 g/s 0.717286 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.034 g/s 0.271406 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.0041 g/s 0.03231 t ühendid 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.0081 mg/s 0.06462 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 0.0001 mg/s 0.000646 kg elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0.0002 mg/s 0.001939 kg ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.036 mg/s 0.287561 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.0049 mg/s 0.038772 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0041 mg/s 0.03231 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0.0162 mg/s 0.129241 kg kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.162 mg/s 1.292408 kg ümberarvutatuna nikliks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.0081 µg/s 0.06462 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0008 mg/s 0.006462 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0008 mg/s 0.006462 kg 25/37 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon täpsus 0,001 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0008 mg/s 0.006462 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0008 mg/s 0.006462 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0377 g/s 0.30056 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0164 g/s 478.273674 t RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 4.4.11. Välisõhus leviv müra 26/37 4.4.11. Välisõhus leviv müra Müraallika Müraallika Müratase väljas​‐ Müra vähendamise meetmed Meetme Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise Päevane tase Öine tase nimetus koordinaadid pool käitise rakendamise põhjendus (7.00-23.00), (23.00-7.00), tootmis​‐ sagedus ja ekvivalenttase ekvivalenttase territooriumi (dB) tähtaeg LpA,eq,T, dB LpA,eq,T, dB Purustus- X: 6527125, 50 - Hoida purustus- Vajadusel Müra leevendavate meetmete rakendamine esialgu puudub, sest 50 - sorteerimissõlm Y: 601430 sorteerimissõlmesid karjääri ülenormatiivne müratase ei levi tootmisterritooriumi piirist väljapoole. põhjas. Samuti ei esine lähimate majapidamiste õuealadel olulist mürataseme - Mitte paigutada purustus- tõusu. sorteerimissõlmesid tootmisterritooriumi piirile lähemale kui 60 m. Müraallikate kaart Lisa 3: Kareda_Ld_12.20.pdf Müra piir- või sihtväärtus 60 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate 27/37 koosmõju 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase plaanil või kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- Ühik Välisõhu maksimaalne arvutuslik Suhe Cm / heitkogus M või siht​väärtus saastatuse tase ∑Cm µg/m³ Keskmistamisaeg 5, 6 630-08- Süsinikmonooksiid 0.068 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 14 0.001 0 5, 6 7440- Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.324 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 7 0.35 02-0 ümberarvutatuna nikliks 5, 6 7446- Vääveldioksiid 0.076 g/s 1 tund 350 µg/m³ 23 0.066 09-5 24 tundi 125 µg/m³ 4.80 0.038 5, 6 10102- Lämmastikdioksiid 0.18 g/s 1 tund 200 µg/m³ 54 0.27 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.25 0.006 5, 6 NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.008 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 2.40 0 orgaanilised ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 0.51 0 1, 3, 4, 5, 6 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.029 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.12 0.005 1, 3, 4, 5, 6 PM10 Peened osakesed (PM10) 1.671 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 33 0.66 1 aasta 40 µg/m³ 4 0.10 2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.127 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 6 0.12 1 aasta 40 µg/m³ 0.25 0.006 2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.007 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 1.50 0.06 2 630-08- Süsinikmonooksiid 17 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 200 0.02 0 2 10102- Lämmastikdioksiid 4 g/s 1 tund 200 µg/m³ 190 0.95 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.30 0.008 2 7446- Vääveldioksiid 0.50 g/s 1 tund 350 µg/m³ 35 0.10 09-5 24 tundi 125 µg/m³ 2 0.016 Koosmõju kirjeldus Taotletava käitise heiteallikate ajaline kattumine on järgmine: - lõhkamine (heiteallikas nr 2); - puurimised (heiteallikas nr 1), purustus-sorteerimissõlmed (heiteallikad nr 3 ja 4), diiselgeneraatorid (heiteallikad nr 5 ja 6). 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Vastavalt kehtivale seireprogrammile on välisõhu seiret teostatud perioodi 2008 - 2019. Seniste tulemuste kohaselt ei esine käitise tootmisterritooriumi piiril ülenormatiivseid tahkete osakeste kontsentratsioone ega mürataset. Vastav analüüs on toodud maavara kaevandamise loa taotluse materjalides (seletuskiri). Eelnevast tulenevalt ei ole edaspidise seire jätkumine senisel kujul vajalik. Juhul kui kohalikelt elanikelt esineb kaebusi, tuleb kontrollida õhukvaliteedi taset laekunud kaebuse asukohas. Kontrollmõõtmised peavad olema teostatud vastavalt kaebuse sisule (müra, tolm) ning kaebuse esitamise hetkel valitsenud samadel tingimustel (ilmastikuolud - eelkõige tuule suund, karjääri töötamine 28/37 sarnasel määral jne). 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane. 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant- releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" Keskkonnaministri 27.12.2016. aasta määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“ Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Puur-lõhketöödega ning purustus-sorteerimissõlme töötamisega kaasnevate tahkete osakeste heitkoguste arvutusnäide on esitatud manuses olevas failis. Arvestades purustus-sorteerimissõlme töötamiseks vajalikke tööprotsesside iseloomu (kaevise laadimine ekskavaatoriga, valmistoodangu teenindamine laaduriga) ning kõrvuti paiknemist, on nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist käsitletud ühtsete heiteallikatena. Manused Lisa 4: KOTKAS_arvutuskaigu_naidised_Kareda_05.21.docx Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid 29/37 Breeze AERMOD Pro 9.1 Breeze 3D Analyst Arvutamiseks valitud meteoaasta 2017 - 2019 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Vastavalt tabelis 4.4.1 toodud ilmastikuandmetele Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Türi meteoroloogiajaam (Riigi Ilmateenistus) Viide meteroloogilise mudeli andmetele Aastate 2017 - 2019 meteoroloogiline mudel on koostatud Breeze AERMET 8 tarkvaraga. Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Maa-ameti 2020 alusandmed Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) Fooniandmed ning muud paiksed heiteallikad taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Käitise heiteallikate töölerakendumisel ei muutu piirkonna õhukvaliteedi tase olulisel määral. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Manusena on lisatud kõikide saasteainete hajumispildid, mille arvulised väärtused (maksimaalsed kontsentratsioonid) tootmisterritooriumi piiril on toodud tabelis 4.4.12. Manused Lisa 5: Kareda_hajumispildid_KOTKAS_12.20.rar 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud 30/37 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Kareda dolomiidikarjääri keskkonnaseiret igal aastal järjepidevalt teostatud OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme keskkonnalabor vastavalt maavara kaevandamise loa nr L.MK/300504 täiendavatele tingimustele. Vastavalt maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse tingimustele on mõõdetud tahkete osakeste (PM-sum) kontsentratsioone mäeeraldise piiril allatuult heiteallikatest. seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtvalt tulemused seiretulemustest perioodil 2016-2019: õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas 2016 2017 2018 2019 olevate elumajade juures. PM-sum 46 24 20 15 kontsentratsioon, μg/m3 49 14 21 Piirväärtus, μg/m3 500 500 500 500 Seiretulemusest nähtub, et tahkete osakeste kontsentratsioonid jäävad mitmekordselt allapoole atmosfääriõhu kaitse seaduse §47 alusel kehtinud summaarsete osakeste piirväärtust juba tootmisterritooriumi piiril. Seega on ka välistatud ülenormatiivsete tahkete osakeste kontsentratsioonide esinemine piirkonnas olevate lähimate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse II kategooria päevast piirnormi 60 dB ei ületata väljaspool käitise § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra tootmisterritooriumi piirist väljaspool ega lähimate tundlike objektide (majapidamiste) õuealadel. Ülenormatiivne müra normtasemetele vastavuse kohta (>60 dB levib peamiselt käitise territooriumil, müraallikate vahetus läheduses kuni 60 m kaugusele). Tootmisterritooriumi piiri jäävad müratasemed 46 - 50 dB. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Purustus-sorteerimissõlme opereerimisest tulenevalt tahkete osakeste (peenosakeste) heide. Valdavalt sadestub saastatuse tekitamises suurim enamus saasteainete heikogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate 1. Mäetööde mõju vähendamiseks ei tohiks metsa langetada kohe kogu mäeeraldise ulatuses, vaid vastavalt saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate kaevandamise etappidele järk-järgult. Sellisel juhul töötab mäeeraldise ja majapidamiste vahele jääv mets nn. müra ja saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise tolmutõkkena. vähendamise meetmete kohta 2. Purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb laadimisplatsi niisutada. 3. Hoida purustussõlme generaatori põleti / küttekolle korras 4. Kasutada kvaliteetset kütust Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Õhukvaliteedi seire vajadus puudub, sest senine seire ei ole näidanud piirnormide ületamisi. Vastav selgitus tabelis heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks 4.4.13. ning seirejaama asukohaks Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Töödeldava materjali niisutamine, laoplatside niisutamine. ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral 31/37  Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Üheks keskkonnahäiringuks on lõhketööd ning sellega kaasnevad maavõnked. Enne lõhketööde alustamist Kareda keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa dolomiidikarjääris on Aru, Kännu, Metsavahi, Nurme ja Tuleviku talude hoonete (elumajad, kõrvalhooned) tehniline seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et seisund (vundamendid, seinad, laed) dokumenteeritud (allkirjastatud protokollid on maaomanikel ja Väo Paas tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige OÜ-l). Senised lõhketööd Kareda karjääris pole ümbruskonna hoonete seisundit muutnud ja pretensioone lõhketöödega välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) kaasnenud kahjude kohta pole esitatud. muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju Muid ebasoodsaid keskkonnahäiringuid ei esine. inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa 4.4.17. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir​väärtus, Äkkheite keskmine prognoositav Hetkeline Aastas mg/Nm³ kontsentratsioon, mg/Nm³ Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Diiselgeneraator (I) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.032 g/s 0.258 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s 0.039 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s 0.039 t 10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.09 g/s 0.717 t 44-0 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.034 g/s 0.271 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised Tavaheide 0.004 g/s 0.032 t ühendid 7440-02- Nikkel ja lahustavad ühendid, Tavaheide 0.162 mg/s 1.292 kg 0 ümberarvutatuna nikliks 7446-09- Vääveldioksiid Tavaheide 0.038 g/s 0.30 t 5 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.016 g/s 478.274 t Diiselgeneraator (II) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.032 g/s 0.258 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s 0.039 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s 0.039 t 32/37  10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.09 g/s 0.717 t 44-0 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.034 g/s 0.271 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised Tavaheide 0.004 g/s 0.032 t ühendid 7440-02- Nikkel ja lahustavad ühendid, Tavaheide 0.162 mg/s 1.292 kg 0 ümberarvutatuna nikliks 7446-09- Vääveldioksiid Tavaheide 0.038 g/s 0.30 t 5 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.016 g/s 478.274 t Purustamis- ja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 2.77 g/s 22.039 t sorteerimissõlm (I) PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.829 g/s 6.592 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.008 g/s 0.061 t Purustamis- ja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 2.77 g/s 22.039 t sorteerimissõlm (II) PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.829 g/s 6.592 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.008 g/s 0.061 t Puurimine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.005 g/s 0.022 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.012 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.012 t Lõhkamine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.244 g/s 0.11 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.127 g/s 0.057 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.007 g/s 0.003 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 17 g/s 7.65 t 10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 4 g/s 1.80 t 44-0 7446-09- Vääveldioksiid Tavaheide 0.50 g/s 0.225 t 5 Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas 33/37 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 3.234 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 956.548 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 8.192 t 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2.584 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.825 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.064 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 44.726 t PM10 Peened osakesed (PM10) 13.331 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.215 t 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 793 Maardla nimetus Kareda Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara dolokivi Mäeeraldise nimetus Kareda dolomiidikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 77.62 34/37 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 82.70 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 2 251 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 233 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Kvaliteetse killustiku tootmine, et varustada riiklikult oluliste objektide ehitamist. Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 230 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0903 - ehitusdolokivi aT - aktiivne tarbevaru 3 637 tuh m³ 17.06.2020 5 plokk 0903 - ehitusdolokivi aT - aktiivne tarbevaru 178.52 tuh m³ 17.06.2020 6 plokk 0903 - ehitusdolokivi aT - aktiivne tarbevaru 2 739.88 tuh m³ 17.06.2020 7 plokk 0903 - ehitusdolokivi aT - aktiivne tarbevaru 49 tuh m³ 17.06.2020 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0903 - ehitusdolokivi 6 390.08 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Järva maakonna Kareda uuringuala ehitusdolomiidi uuring; Kareda dolokivimaardla kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru osaline ümberhindamine madalamargilise ehitusdolokivi varuks; Kareda dolokivimaardla varu ümberhindamine Geoloogiafondi number 7585; 8190; 8383 35/37  Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkiri nr 356 (29.03.2005); keskkonnaministri käskkiri nr 789 (01.06.2010); keskkonnaministri käskkiri nr 858 (11.11.2014) Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.11.2014 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 6: Kareda_dolomiidikarjaari_laiendus_maeeraldise_plaan_2020.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Kareda_dolomiidikarjaari_laiendus_geoloogiline_labiloige_2020.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 8: Kareda_dolomiidikarjaari_laiendus_korrastatud_ala__plaan_2020.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 9: LAIENDATUD_KLT_SELETUSKIRI_KAREDA_2020.pdf Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 10: KAREDAGEO1.doc uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 11: Kareda_MapInfos.rar 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Vorm ei ole asjakohane, sest keskkonnamõju hindamine on varasemalt teostatud. 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Riigilõivu tasumine kahes osas Lisa 12: Riigiloiv.pdf Riigilõivu tasumine kahes osas Lisa 13: SEB.pdf Eksperthinnang veealuse maavaravaru kaevandamise kohta Lisa 14: Kareda_dolokivikarjaar_ekspertarvamus.asice 36/37 37/37 Puur-lõhketööd Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne eestisisene metoodika. Seetõttu on kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri ( United States Environmental Protection Agency ) välja töötatud metoodikat ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1 : Stationary Point and Area Sources. 1 1 . 9 . Western Surface Coal Mining ) ning Kanada k eskkonnaameti ( Environment Canada ) täiendatud metoodikat ( Pits and Quarries Guidance ). Puurtööd - heiteallikas nr 1 Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega kuni 500 000 m 3 maavara varu ulatuses aastas. Puurimistöid teostatakse standardse puurmasinaga “Atlascop” , mis on varustatud 12 filtrist koosneva püüdesüsteemiga , mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed. Eeltoodud metoodika kohaselt on puurimise eriheitmed tahketele osakestele järgmised: PM-sum = 0,59 kg/puurauk; PM 10 = 0,31 kg/puurauk; PM 2,5 = 0,31 kg/puurauk. P uurimisega eralduvate tahkete osakeste aastase heitkoguste leidmiseks on vajalik teada puuritavate aukude arvu. Kasuliku kihi ehk ~ 10 m kõrguse paekiviastangu puhul kobestatakse k orraga keskmiselt 4 000 m 3 paekivi, mille tarbeks on vajalik puurida 60 auku. Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida: 500 000 m 3 / 4 000 m 3 x 60 = 7 500 lõhke-puurauku. Lähtudes eeltoodud tahkete osakeste eriheitmetest ning püüdesüsteemi efektiivsusest, oleksid aastased heitkogused järgmised: PM-sum = 7 500 x 0,59 = 4 425 k g /a = 4 , 425 t/a , millest õhku eraldub 0,0 2 2 t/a; PM 10 = 7 500 x 0,31 = 2 325 k g /a = 2,325 t/a , millest õhku eraldub 0,0 1 2 t/a; PM 2,5 = 7 500 x 0,31 = 2 325 k g /a = 2,325 t/a , millest õhku eraldub 0,0 1 2 t/a; Puurmasina arvestatav puurimiskiirus on umbes 60 m/h ehk 1 m/minutis. Puuritava augu sügavus on kuni 10 m , mille kohaselt puurib masin aastase lõhatava mahu kohaselt kokku : 7 500 x 10 m = 75 0 0 0 m Puurimiseks kulu v aeg oleks seega kokku ~ 1 250 h, mille kohaselt oleksid hetkelised heitkogused järgmised: PM-sum = 22 000 g / 4 50 0 000 s = 0,0 05 g/s; PM 10 = 1 2 000 g / 4 50 0 000 s = 0,00 3 g/s; PM 2,5 = 1 2 000 g / 4 5 0 0 000 s = 0,00 3 g/s. Lõhkamine - heiteallikas nr 2 Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga: E=0,00022 (A) 1.5 , kus E – e missiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m 2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM 10 ) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemile konstanti 0,52 ning eriti peenetele osakestele (PM 2,5 ) konstanti 0,03. Võttes aluseks, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara umbes 4 0 00 m 3 ulatuses , tuleb aastase kaevandamismahu 500 000 m 3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 125 lõhkamist. Ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb umbes ~ 4 00 m 2 . Arvestuslikult pool (250 000 m 3 ) ~10 m paksusest kasulikust kihist paikneb allpool põhjaveetaset ning veealusel lõhkamisel tolmu ei eraldu. Kasutades eelmainitud metoodikat, on aastased tahkete osakeste heitkogused järgmised: PM-sum = 0,00022 x ( 4 0 0 ) 1.5 x 125 /2 = 110 kg/a = 0, 110 t/a; PM 10 = 0,00022 x ( 4 0 0 ) 1.5 x 125 /2 x 0,52 = 57 k g /a = 0, 057 t/a ; PM 2,5 = 0,00022 x ( 4 0 0) 1.5 x 125 /2 x 0,03 = 3 k g /a = 0, 0 0 3 t/a ; Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult väga lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus ümbruses. Seega on tegu iseloomult kontrollimatu heitmega. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad esimese paari minutiga ning need ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele. Tahkeid osakesi eraldub välisõhku ainult veepealse maavaravaru lõhkamisel. Lõhkamisel tekkivad põlemisgaasid e - peamiselt CO , NO x ja SO 2 - heitmed on võimalik arvutada kasutatava lõhkeainetüübi ja koguste kaudu . L õhkeainena on karjääris kasutusel ammooniumnitraa d i tüüpi lõhkeaine „ANFO“. Dolo kivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 - 0, 5 kg/m 3 dolo kivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0, 4 5 kg/m 3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik umbes 2 2 5 000 kg lõhkeainet. Eeltoodud metoodika kohaselt eraldub a mmooniumnitraadist heitmeid ühe tonni lõhkeaine kohta CO 34 k g/ t, NO x 8 kg/t ja SO 2 - 1 kg/t. Arvestades aastast lõhkeaine kulu, saame põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 34 kg /t x 2 25 t = 7 650 kg/a = 7 ,650 t/a ; NO x = 8 kg /t x 2 25 t = 1 800 kg/a = 1 ,800 t/a ; SO 2 = 1 kg /t x 225 t = 225 kg/a = 0, 22 5 t/a . Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevaid vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt - valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Samuti toimub saasteainete umbes paari minuti jooksul . L õhketööde teostamise ajal muud karjääri tööd peatatud ning teistest heite allikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Arvestades , et ühel lõhkamisel toimub s aasteainete hajumi ne umbes 5 minuti ehk 300 sekundi jooksul, moodustaks lõhkamisel eralduvad saasteaineid tunnikeskmist e st kontsentratsioonide st ~8,3 %. Võttes aluseks eelpool leitud aastased heitkoguse d ning veepealse varu osakaalu lõhkamises, kujuneksid lõhkamisega kaasnevad tunnikeskmised maksimaalsed heitkogused järgmiselt: PM-sum = 880 g / 30 0 s x 0,083 = 0, 244 g/s; PM 10 = 458 g / 300 s x 0,083 = 0, 127 g/s; PM 2,5 = 26 g / 300 s x 0,083 = 0, 0 07 g/s; CO = 61 200 g / 300 s x 0,083 = 17 , 000 g/s. NO x = 14 400 g / 300 s x 0,083 = 4 , 000 g/s; SO 2 = 1 800 g / 300 s x 0,083 = 0 , 500 g/s. Purustus-sorteerimissõlm ed - heiteallikas nr 3 ja 4 Purustus-sorteerimissõlme s toimub kaevise töötlemine killustikuks. Kareda dolo miidikarjääris on kasutusel kaks mobiilset purustus- sorteerimissõlme , mis liiguvad karjääris vastavalt mäetööde arengule. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga ning valmistoodang jaotatakse erinevate fraktsioonidega puistangutesse . Arvestades purustus-sorteerimissõlme de ja laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning omavahelist tehnoloogilist seotust (st purustus-sorteerimissõlme töötamisel toimub alati ka laadimine) , on kirjeldatud tööprotsess id kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse te heiteallika te na (heiteallikas nr 3 ja 4 ) . M aterjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation ) nagu maavara laadimine purustisse, toodangu laadimine kallurisse ning materjali kukkumine purustist sõelurisse või sõelurist puistangusse, tekkivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse järgnevast valemist (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I : Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) : E=k(0,0016) ⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – e missiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant ; U – keskmine tuule kiirus, m/s ; M – materjali niiskussisaldus, % . Tuginedes Riigi Ilmateenistuse Türi MJ palju aasta te ilmastiku andmetel e , on arvestuslik aasta ne keskmine tuule kiirus ( U ) 2,5 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) võeti 5 %, mis on lubja - ja dolo kivi tööstuses keskmiseks näitajaks. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . T ahkete osakes t e aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid T ahkete osakes t e aerodünaamiline läbimõõt PM-sum PM 10 PM 2,5 K onstant k 0,74 0,35 0, 053 Saadud emissiooni faktorite ja aastase tootmismahu põhjal arvutatud aastane summaarne heitkogus on esitatud tabelis 2. Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti purustus-sorteerimissõlme de nominaalsest tootlikkusest, milleks on keskmisel t 250 t/h . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Kukkumis- ja laadimisprotsessidel tekkivad heitkogused Kareda dolomiidikarjääri purustus-sorteerimissõlmedes Protsess Tahkete osakeste iseloom Emissiooni faktor, kg/t Protsessi läbiv kogus t/a , (t/h) Summaarne h eit kogus , (sõlme kohta) * kg/a g/s 1. Kaevise laadimine purustisse; 2. Purustatud materjali kukkumine sõelurisse; 3. Purustatud ja sõelutud materjali kukkumine puistangusse; 4. Purustatud ja sorteeritud materjali transportimine lattu ; 5. Purustatud ja sorteeritud materjali laadimine kallurile PM- sum 0,000 3 1 1 105 000 ( 2 x 250 ) 34 2 ( 171 ) 0, 0 43 (0,02 2 ) PM 10 0,000 1 5 162 ( 81 ) 0, 02 0 (0,01 0 ) PM 2,5 0,0000 2 24 ( 12 ) 0,0 0 3 (0,00 1 ) * S ulgudes olevad heitkogused kehtivad ühe purustus-sorteerimissõlme kohta. Materjali sorteerimine ja purustamine Analoogselt laadimisprotsessidega sõltuvad kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi emissioonifaktorist. Emissioonifaktor sõltub ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Leevendusmeetmete mittekasutamisel on emissioonifaktor maksimaalne ( uncontrolled ). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90% ( controlled ). LHK projekti koostamise ajal ei ole teada, et purustus-sorteerimissõlme de l plaanitakse kasuta da tolmu vähendavaid meetmeid (sprinklerid, katted) , seetõttu on heitkoguste leidmisel arvestatud maksimaalsete eriheiteteguritega. Eeltoodud metoodika ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1 : Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ) kohaselt on emissioonifaktorid I, II ja III astme purustamise ja sõelumine jaoks samad. Eristatakse vaid peenpurustamist ja -sõelumist &lt;5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille emissioonifaktorid on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa . T oodetavad killustiku fraktsioonid ning kogused on eeldatavalt järgmised: fr 32/64, umbes 15 % ehk 165 750 t - I aste fr 0/32, umbes 20 % ehk 221 000 t - I aste fr 0/45, umbes 20 % ehk 221 000 t - I aste fr 16/32, umbes 15 % ehk 165 750 t - II aste fr 8/16, umbes 15 % ehk 165 750 t - II aste fr 0/8, umbes 15 % ehk 165 750 t - IV aste Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1 : Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ). Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti purustus-sorteerimissõlme de nominaalsest tootlikkusest, milleks on keskmiselt 250 t/h . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Dolokivi purustamisel ja sõelumisel tekkivate tahkete osakeste eriheitmed ja heitkogused Kareda dolomiidikarjääri purustus-sorteerimissõlme de st Protsess Protsessi läbiv kogus Emissiooni faktor 100 %, ( controlled ) Heitkogus, kg/a (g/s) t/a (t/h) PM- sum PM 10 PM 2,5 PM- sum PM 10 PM 2,5 Purusta-mine I, II ja III aste 939 250 ( 425 ) 0,0 0 27 0,00 12 - 2 536 ( 0,319 ) 1 127 (0, 142 ) - IV aste 165 750 ( 75 ) 0 , 0 195 0 , 00 75 - 3 232 (0 ,406 ) 1 243 (0, 156 ) - Sõelumine I, II ja III aste 939 250 ( 425) 0,0 125 0,00 43 - 11 741 ( 1,476 ) 4 039 ( 0,508 ) - IV aste 165 750 ( 75 ) 0, 15 0,0 36 - 24 863 (3,125 ) 5 967 (0, 750 ) - Kokku 42 371 ( 5,326 ) 12 376 ( 1,556 ) - Tabelis 3 on toodud mõlema purustus-sorteerimissõlme summaarsed heitkogused , st mõlemas sõlmes ehk heiteallikas tekkivad heitkogused on 2x väiksemad. Paiksed mootorid (diiselgeneraator) - heiteallikas nr 4 ja 5 Purustus-sorteerimissõlme de ehk heiteallika te nr 3 ja 4 purusti ja sõelur töötavad diiselmootoritega, mille käitamisel eraldub välisõhku saasteaineid. P urusti diiselmootori arvestuslik kütuse kulu on 45 L/h ehk 38,3 kg/h. Sõela diiselmootori arvestuslik kütuse kulu on 35 L/h ehk 29,8 kg/h. Lähtuvalt purustus-sorteerimissõlme tööajast ( 2 210 tundi/aastas), kujuneb ühes sõlmes aastaseks tarbitavaks kütuse koguseks 150 , 280 t diislikütust ning ühe põletusseadme summaarseks nimisoojusvõimsuseks 0, 81 MWth. Aastas kasutatakse kahes mobiilses purustus-sorteerimissõlme diislikütust kokku 300,560 t. Kütuse põletamisel eralduvad heitme te arvutamine toimub automaatselt KOTKASe süsteemis vastavalt riiklikule metoodikale, mis on toodud keskkonnaministri 24.11.2016. a määruses nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ ning 27.12.2016. a määruses nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“ ning on leitavad taotluse tabelis 4. 4 .7 . S eetõttu ei ole siinkohal eraldiseisvalt esitatud arvutuskäigu näidist põletusseadmetest eralduvate heitmete kohta. Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB Päev, Ld > 25.0 dB > 30.0 dB > 35.0 dB 46.8 > 40.0 dB > 45.0 dB 47.9 > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB > 80.0 dB 50.6 Point Source(puurimine, ekskavaator, laadur) Punktallikas Pindallikas Area Source(purustus-sorteerimissõlm) Hoone Building 50.4 Lähima Receivermajapidamise õueala Tootmisterritooriumi Calculation Area piir 49.6 Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS-EU - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2020 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr - Purustus-sorteerimissõlm: 110 dB, ekskavaator: 102 dB, laadur: 95 dB, puurimine: 105 dB. Kareda dolomiidikarjäär Mõõtkava - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri ja selle lähiümbruse maapinna rejeelfiga (maapinna kõrgusmudel). Müra hajumise mudel - Müra emiteerumise kõrguseks on 2 m maapinnast. Järva maakond, Järva vald 1 : 7 500 - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 14.12.2020 mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr