Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-1320 - Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d1a2bf9-d96b-47f8-a1e7-429bd3a69eb7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d1a2bf9-d96b-47f8-a1e7-429bd3a69eb7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 13.12.2024 nr 8-1/24/2 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine” eelnõu koos seletuskirjaga. Palume esitada ettepanekud 30. detsembriks 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa, Lisa 2-1 Natura 2000 linnualad 4. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa, Lisa 2-2 Natura 2000 loodusalad Eleri Pulk, 626 2872 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine Looduskaitseseaduse § 91 lõike 6 alusel tehakse Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduses nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ järgmised muudatused: 1. Lisa 1 „Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekiri“ punktis 1 sõnastada alapunkt 48 järgmiselt: „48) Rubina linnuala (EE0080572) Valga ja Viljandi maakonnas: liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja kaljukotkas (Aquila chrysaetos);“. 2. Lisa 1 „Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekiri“ punktis 2: 1) sõnastada alapunkt 17 järgmiselt: „17) Allikukivi loodusala (EE0040301) Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood (7160), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);“; 2) sõnastada alapunkt 23 järgmiselt: „23) Anija loodusala (EE0010109) Harju maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica);”; 3) sõnastada alapunkt 29 järgmiselt: „29) Avaste loodusala (EE0020338) Rapla ja Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), sinihelmikakooslused (6410), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);”; 4) sõnastada alapunkt 41 järgmiselt: „41) Haavakannu loodusala (EE0060207) Lääne-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);”; 5) sõnastada alapunkt 53 järgmiselt: „53) Jalgsema loodusala (EE0060112) Järva maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Trituruc cristatus);”; 6) sõnastada alapunkt 55 järgmiselt: „55) Jõuga loodusala (EE0070119) Ida-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060);”; 7) sõnastada alapunkt 65 järgmiselt: „65) Kaarmise loodusala (EE0040410) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivikud (2330), looduslikult rohketoitelised järved (3150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);”; 8) sõnastada alapunkt 92 järgmiselt: „92) Karuse-Linnuse loodusala (EE0040207) Lääne maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride);”; 9) sõnastada alapunkt 98 järgmiselt: „98) Kaugatoma-Lõu loodusala (EE0040441) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on madal unilook (Sisymbrium supinum);”; 10) sõnastada alapunkt 103 järgmiselt: „103) Kesknõmme loodusala (EE0040422) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);”; 11) sõnastada alapunkt 110 järgmiselt: „110) Kirmsi loodusala (EE0080209) Põlva maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kollane kivirik (Saxifraga hirculus);”; 12) sõnastada alapunkt 131 järgmiselt: „131) Koorunõmme loodusala (EE0040428) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (*1630), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii);”; 13) sõnastada alapunkt 150 järgmiselt: „150) Kurtna loodusala (EE0070120) Ida-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigi, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia);”; 14) sõnastada alapunkt 158 järgmiselt: „158) Kõrvemaa loodusala (EE0060119) Järva, Harju ja Lääne-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tõmmuujur (Graphoderus bilineatus); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus);”; 15) sõnastada alapunkt 165 järgmiselt: „165) Küdema lahe loodusala (EE0040432) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), allikad ja allikasood (7160); lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on jõesilm (Lampetra fluviatilis), könttanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii) ja saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis);”; 16) sõnastada punkti 2 alapunkt 189 järgmiselt: „189) Lihula loodusala (EE0040213) Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica);”; 17) sõnastada alapunkt 193 järgmiselt: „193) Lindi loodusala (EE0040326) Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);”; 18) sõnastada alapunkt 200 järgmiselt: 200) Luhasoo loodusala (EE0080601) Võru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);”; 19) sõnastada alapunkt 221 järgmiselt: „221) Metsapoole loodusala (EE0040330) Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), rannaniidud (*1630), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070);”; 20) sõnastada alapunkt 221 järgmiselt: „223) Mihkli loodusala (EE0040307) Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on roheline kaksikhammas (Dicranum viride);”; 21) sõnastada alapunkt 225 järgmiselt: „225) Mukri loodusala (EE0020327) Järva ja Rapla maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);”; 22) sõnastada alapunkt 226 järgmiselt: „226) Mullutu-Loode loodusala (EE0040443) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), luha-pisitigu (Vertigo geyeri), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme);”; 23) sõnastada alapunkt 227 järgmiselt: „227) Muraka loodusala (EE0070103) Ida-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii);”; 24) sõnastada alapunkt 243 järgmiselt: „243) Mäetaguse loodusala (EE0070111) Ida-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (9010*) ning vanad laialehised metsad (*9020); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride);”; 25) sõnastada alapunkt 244 järgmiselt: „244) Märjamaa järtade loodusala (EE0020408) Rapla maakonnnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum);”; 26) sõnastada punkti 2 alapunkt 245 järgmiselt: „245) Määru loodusala (EE0060102) Järva maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüüp on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210);”; 27) sõnastada alapunkt 251 järgmiselt: „251) Neeruti loodusala (EE0060203) Lääne-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus);”; 28) sõnastada alapunkt 255 järgmiselt: „255) Niitvälja loodusala (EE0010137) Harju maakonnas: I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on liigirikkad madalsood (7230); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), harilik kobarpea (Ligularia sibirica), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum);”; 29) sõnastada alapunkt 260 järgmiselt: „260) Nõva-Osmussaare loodusala (EE0040201) Lääne ja Harju maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), 9070 (puiskarjamaad), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius);”; 30) sõnastada alapunkt 262 järgmiselt: „262) Nätsi-Võlla loodusala (EE0040336) Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);”; 31) tunnistada alapunkt 285 kehtetuks; 32) sõnastada alapunkt 289 järgmiselt: „289) Pakri loodusala (EE0010129) Harju maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia);”; 33) sõnastada alapunkt 295 järgmiselt: „295) Paope loodusala (EE0040112) Hiiu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*) ja roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis);”; 34) sõnastada alapunkt 300 järgmiselt: „300) Parmu loodusala (EE0080617) Võru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), rabad (*7110), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);”; 35) sõnastada alapunkt 306 järgmiselt: „306) Pihla-Kaibaldi loodusala (EE0040116) Hiiu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), soohiilakas (Liparis loeselii) ja saarmas (Lutra lutra);”; 36) tunnistada alapunkt 325 kehtetuks; 37) sõnastada alapunkt 336 järgmiselt: „336) Pärnu loodusala (EE0040347) Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), liivikud (2330), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);”; 38) sõnastada alapunkt 347 järgmiselt: „347) Raikküla-Paka loodusala (EE0020322) Rapla maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on püst-linalehik (Thesium bracteatum);”; 39) sõnastada punkti 2 alapunkt 367 järgmiselt: „367) Rutu loodusala (EE0080502) Viljandi maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060);”; 40) tunnistada alapunkt 372 kehtetuks; 41) sõnastada punkti 2 alapunkt 373 järgmiselt: „373) Sadramõtsa loodusala (EE0080614) Võru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus);”; 42) sõnastada alapunkt 388 järgmiselt: „388) Siiksaare-Oessaare loodusala (EE0040469) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii);”; 43) sõnastada alapunkt 389 järgmiselt: „389) Siiraku loodusala (EE0040314) Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);”; 44) sõnastada alapunkt 396 järgmiselt: 396) Smolnitsa loodusala (EE0070101) Ida-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (*2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); 45) sõnastada alapunkt 404 järgmiselt: „404) Suigu loodusala (EE0060216) Lääne-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine nestik (Cinna latifolia) ja mardikaline (Xyletinus tremulicola);”; 46) sõnastada alapunkt 407 järgmiselt: „407) Suurekivi loodusala (EE0060208) Lääne-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);”; 47) sõnastada alapunkt 408 järgmiselt: „408) Suuremõisa lahe loodusala (EE0040473) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis);”; 48) sõnastada alapunkt 416 järgmiselt: „416) Tagamõisa loodusala (EE0040476) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja madal unilook (Sisymbrium supinum);”; 49) sõnastada alapunkt 435 järgmiselt: „435) Tilga loodusala (EE0040114) Hiiu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis);”; 50) sõnastada alapunkt 437 järgmiselt: „437) Tillniidu loodusala (EE0020326) Järva ja Rapla maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);”; 51) sõnastada alapunkt 443 järgmiselt: „443) Tudre loodusala (EE0060106) Järva maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus);”; 52) sõnastada alapunkt 446 järgmiselt: „446) Tuhu loodusala (EE0040214) Lääne ja Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja soohiilakas (Liparis loeselii);”; 53) sõnastada alapunkt 444 järgmiselt: „444) Tudusoo loodusala (EE0060209) Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*) ja mardikaline Xyletinus tremulicola;”; 54) sõnastada alapunkt 448 järgmiselt: „448) Tõhela-Ermistu loodusala (EE0040361) Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) ja nõtke näkirohi (Najas flexilis);”; 55) sõnastada alapunkt 449 järgmiselt: „449) Tõnija loodusala (EE0040482) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);”; 56) sõnastada alapunkt 460 järgmiselt: „460) Uljaste loodusala (EE0070125) Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);”; 57) sõnastada alapunkt 483 järgmiselt: „483) Varbla loodusala (EE0040352) Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on püsitaimestuga kivirannad (1220), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);”; 58) sõnastada alapunkt 500 järgmiselt: „500) Vilsandi loodusala (EE0040496) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis);”; 59) sõnastada alapunkt 499 järgmiselt: „499) Viljandi loodusala (EE0080514) Viljandi maakonnas: I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra) ja hink (Cobitis taenia);”; 60) sõnastada alapunkt 509 järgmiselt: „509) Võlumäe loodusala (EE0060230) Lääne-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vanad loodusmetsad (*9010); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on roheline kaksikhammas (Dicranum viride);”; 61) sõnastada alapunkt 511 järgmiselt „511) Võrtsjärve loodusala (EE0080524) Viljandi, Tartu ja Valga maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (*7110), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), luha-pisitigu (Vertigo geyeri) ja laiujur (Dytiscus latissimus);”; 62) sõnastada alapunkt 517 järgmiselt: „517) Väinamere loodusala (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri);”; 63) tunnistada alapunkt 527 kehtetuks; 64) sõnastada alapunkt 530 järgmiselt: „530) Äntu loodusala (EE0060212) Lääne-Viru maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus);”; 65) täiendada alapunktiga 544 järgmises sõnastuses: „544) Matsalu loodusala (EE0040501) Lääne maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), hallhüljes (Halichoerus grypus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), saarmas (Lutra lutra), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica).”; 66) täiendada alapunktiga 545 järgmises sõnastuses: „545) Kesselaiu loodusala (EE0040502) Saare maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood (alvarid ‒ 6280*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).”. 3. Lisas 2 „Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade ülevaatekaardid“: 1) asendada punktis 1 Natura 2000 linnualade kaardid käesoleva korralduse lisas esitatud kaartidega1 (lisatud); 2) asendada punktis 2 Natura 2000 loodusalade kaardid käesoleva korralduse lisas esitatud kaartidega1 (lisatud). 4. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ning Kliimaministeeriumil korraldada korralduse avaldamine üleriigilises ajalehes ja avaldada seletuskiri oma veebilehel. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Korralduse põhjendused on esitatud seletuskirjas2. … Peaminister … Kliimaminister … Riigisekretär 1 Alade detailsete kaartidega saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel, https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel, https://kliimaministeerium.ee/elurikkus- keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000  Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine” eelnõu seletuskiri Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada bioloogilise mitmekesisuse kaitse kogu Euroopas. Tulenevalt inventuuridest ja täpsustunud andmetest ning vajadusest viia Natura 2000 alade piirid ja kaitsekord vastavusse siseriikliku kaitsega, täpsustatakse osade Natura 2000 alade piire ja kaitse-eesmärke. Eelnõu täpsustab 112 loodusala ja 33 linnuala piire ning muudab ühe linnuala ja 66 loodusala kaitse-eesmärke. Muudame Natura alade piire vaid juhtudel, kus nende kaitse alla võtmine on avalikustatud, maaomanikke on kaitsemeetmetest teavitatud ning Vabariigi Valitsus või kliimaminister on need otsusega kinnitanud või juba olemasolev kaitsekord tagab lisatava liigi ja elupaiga kaitse. Eelnõuga tehtavad täiendavad muudatused aitavad ühtlustada kaitse korraldamist, mis omakorda aitab lahendada Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust ja teeb üheselt arusaadavaks keskkonnamõju hindamise, sh Rail Baltiku arendamise keskkonnamõju hindamise. Muudatused aitavad kaitseala valitsejal optimeerida kaitsekorralduslikke kulusid. Maaomanikele eelnõu sisulisi muutusi kaasa ei too, Natura 2000 aladel juba kehtivad eraomanikele samad looduskaitseliste piirangute eest makstavad kompensatsioonid, mis on sätestatud riigisisestele kaitstavatele loodusobjektidele. 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu kaitstavate alade võrgustik Natura 2000 on moodustatud kahe direktiivi – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25) loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) – alusel. Natura 2000 võrgustik koosneb linnudirektiivi artikli 4 lõike 1 ja 2 alusel valitud linnualadest ning loodusdirektiivi artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 alusel valitud loodusaladest. Natura 2000 võrgustiku loomises osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid võrdeliselt sellega, mil määral tema territooriumil leidub loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada ning ka taastada väärtuslikke ja ohustatud elupaiku, ühtlasi kaitsta ohustatud liike ning nende isendite elupaiku, seega aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele. Lisaks tuleb Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks seada kõik elupaigad ja liigid, mis alal olulisel määral esinevad. Kui need elupaigatüübid ja liigid on kaitstaval loodusobjektil tuvastatud ja kaitse-eesmärgiks seatud, siis ajakohastatakse ka loodusala kaitse-eesmärgid. Vastavalt Euroopa Komisjoni juhisele tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel andmeid ajakohastada vähemalt iga kuue aasta järel. Looduskaitseseaduse § 91 lõike 6 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu. Esmakordselt kinnitas Vabariigi Valitsus nimetatud loetelu 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. Korraldusega kinnitati Eesti Natura 2000 linnu- ja loodusalade nimekiri, loodusalade kaitse-eesmärgid ja ülevaatekaardid. Nimekirja on täiendatud 23. aprilli 2009. a korraldusega nr 148, 16. detsembri 2010. a korraldusega nr 486, 27. veebruari 2015. a korraldusega nr 101 ja 31, märtsi 2017. a korraldusega nr 85. Täna kehtivas Eesti Natura 2000 alade nimekirjas on 66 linnuala ja 541 loodusala. Loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, seega on Natura 2000 alade pindala kokku Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel 1 485 930 ha, millest ligikaudu pool hõlmab merd ja pool maismaad. Eesti maismaaterritooriumist katab Natura 2000 võrgustik 17% (Keskkonnaagentuuri andmeil)1. Eesti Natura 2000 alade piisavust hindab Euroopa Komisjon. Euroopa Komisjoni Pilot 8344/16/ENVI kohaselt tuleb mitmel Natura 2000 loodusalal täiendada liikide loetelusid. Liigid, mille kaitseks Eesti peab Natura 2000 võrgustikku täiendavaid alasid määrama, on mardikaline Xyletinus tremulicola, männipurelane (Stephanopachys linearis) ja teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia). Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse2, Natura 2000 alade kaitse korraldamine - kaitse-eesmärgid ja kaitsemeetmed (rikkumismenetlus 2022/2002). Ühe etteheitena toob Euroopa Komisjon välja, et kõigil Natura 2000 aladel ei ole kaitse-eesmärgid piisavas ulatuses sätestatud või ei lähe need kokku siseriiklikes õigusaktides, sh kaitsekorralduskavades ning standardandmebaasis toodud andmetega. Eesti on enda seisukohtades lubanud eesmärgid ja piirid siseriiklikes kaitsekordades ja Natura 2000 aladel vastavusse viia ning uuendada selleks loodud andmebaasis (standard-andmebaas3). Lisaks tehakse täiendusi Natura 2000 aladel, mille riigisisene kaitsekord on tänaseks muudetud. Natura 2000 aladel täpsustatakse nii kaitse-eesmärke kui ka välispiire, sh lisatakse hüvitusala (Keskpolügoon), et tagada elupaikade ja liikide soodne seisund. Olemasolevate riigisiseste kaitstavate alade laiendused on Natura 2000 alade võrgustikku lisatud ainult juhul, kui nende kaitse alla võtmine on avalikustatud, maaomanikke on kaitsemeetmetest teavitatud ning Vabariigi Valitsus või kliimaminister on need otsusega kinnitanud. Natura 2000 alasid kaitstakse kui riigisiseseid kaitstavaid loodusobjekte vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõigetele 1 ja 2. Tegevuse kavandamisel ja strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel tuleb keskkonnamõju või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkuse säilimisele. Keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja kord on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Korralduse eelnõu on koostanud Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Eleri Pulk (tel 626 2889, [email protected]), Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna töötajad ja eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre (tel 626 2927, [email protected]). 1 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/artikkel/1678265564 2 Euroopa Komisjoni pressiteade: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/ET/inf_23_142?fbclid=IwAR2OLpTLNGyWJb68nye_3Vic 0c4hIgVfn3TYVcf7DET8BDZiZWRu-_Ayad8 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011D0484 Eelnõukohase korraldusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 redaktsiooni RT III, 04.04.2017, 6. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise õigusakti menetlusega. Natura 2000 võrgustiku muudatused esitatakse Euroopa Komisjonile selleks otstarbeks loodud veebikeskkonna kaudu. Seejärel saadetakse kinnituskiri Eesti alalise esinduse kaudu Euroopa Komisjonile. 2. Eelnõu sisu Natura 2000 võrgustiku muudatused, sh loodusalade liitmised ning suuremate loodusalade väiksemateks eraldamine on selleks, et kaitse korraldamiseks oleksid alad selgelt ning kompaktselt piiritletud, millele seatakse üheselt arusaadavad ja mõõdetavad eesmärgid ning riigina saame paremini hinnata Natura 2000 alade eesmärkide kaitse tulemuslikkust. Natura 2000 võrgustiku ja riigisisese kaitsekorra vastavusse viimine aitab kaasa Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse4 (2022/2002) lahendamisele. Oleme lubanud ühtlustada nii piire kui kaitse- eesmärke, st riigisisesed kaitse-eeskirjad, alapõhised kaitsekorralduskavad ja Natura 2000 standard-andmebaas peavad olema omavahel kooskõlas. Natura 2000 piiride ja eesmärkide vastavusse viimine tegeliku olukorraga lihtsustab oluliselt Natura hindamise läbiviimist keskkonnamõju (strateegilise) hindamise raames. Näiteks omab korralduse muutmine positiivset mõju Rail Balticu arendamisele, kuna riigi poolt planeeritavad muudatused teevad keskkonnamõju hindmaise kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Oluline on ka asjaolu, et Eesti ei ole Euroopa Komisjoni esitanud peale 2017. a uuendatud Natura 2000 andmestikku (standard- andmebaasi), mille vajadusele on tähelepanu juhtinu mh Riigikontroll oma aruandes „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades”5. Peale käesoleva korralduse kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt, esitab Kliimaministeerium uuendatud andmed Euroopa Komisjoni. Eelnõukohase korraldusega muudetakse 1 linnuala ja 66 loodusala kaitse-eesmärke ning täpsustatakse 112 loodusala ja 33 linnuala piire, sh lisatakse Keskpolügooni hüvitusala. Euroopa Komisjonile tehakse ettepanek üks loodusala arvata Natura 2000 võrgustikust välja – Õru loodusala. Ekspertide hinnangul on juba algselt, aastal 2004, ala ekslikult arvatud Natura 2000 võrgustikku. Kolm loodusala (Pahtpää, Põdrapao ja Sadrametsa) liidetakse olemasolevate loodusalade koosseisu ning Väinamere loodusalast eraldatakse Matsalu ja Kesselaiu loodusala. Eelnõukohase korralduse jõustumise järgselt on Natura 2000 alade pindala kokku 1 511 858 ha, seega suureneb kogupindala summaarselt 25 932 ha, millest suurem osa merealal. Natura 2000 linnualad ja loodusalad suures osas kattuvad. Natura 2000 võrgustikus olevate loodusalade kogupindala laieneb summaarselt 24 066 ha. Linnualade kogupindala laieneb 4 Euroopa Komisjoni pressiteade: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/ET/inf_23_142?fbclid=IwAR2OLpTLNGyWJb68nye_3Vic 0c4hIgVfn3TYVcf7DET8BDZiZWRu-_Ayad8 5 https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=17202&AuditId=2550 summaarselt 24 920 ha. Riigisiseselt kaitstavaid alasid, mida liidetakse Natura 2000 võrgustiku on 27 570 ha, millest 20 870 ha jääb merealale. Maismaale jäävast 6700 hektarist on eramaid 1450 ha, millest sihtkaitsevööndites 620 ha ja piiranguvööndites ning hoiualadel 830 ha. Natura 2000 võrgustikust arvatakse välja 1640 ha, millest eramaid on 850 ha. Korraldusega täpsustatakse kaitse-eesmärke, laiendatakse olemasolevaid alasid ning tehakse piiritäpsustusi, mis tulenevad 2017 kuni 2023 aastal toimunud kaitstavate loodusobjektide eesmärkide ning piiride muutmisest. Kaitstavaid alasid on muudetud selleks, et tagada elupaikade ja liikide parem kaitse. Inventuuride käigus on liike ja elupaiku juurde leitud või ei ole nende olemasolu enam tuvastatud. Samuti on elupaikasid ümber hinnatud looduses toimunud muutuste või varem kameraalsete andmete kasutamisest tekkinud erisustest reaalse olukorraga. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid muudetakse vaid juhul, kui kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgid või piirimuudatused on Vabariigi Valitsus kinnitanud uue kaitse-eeskirjaga või kui olemasolev kaitsekord tagab lisatava liigi või elupaiga kaitse. Kaitse- eeskirjade seletuskirjad sisaldavad üldjuhul teavet Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärkide muutmise ja piiride korrigeerimise kohta6. Eelnõukohase korraldusega kavandatud Natura 2000 alade muudatused avalikustati ka teatega üleriigilises ajalehes Maaleht, 12.12.2024. a. Teade sisaldas infot, millistel Natura 2000 loodus- ja linnualadel muudetakse kaitse-eesmärke ning välispiire. Lisaks oli info, kaua kestab avalik väljapanek ja ettepanekute esitamise tähtaeg – kuni 30. detsembrini 2024. Teates oli viide Kliimaministeeriumi kodulehele, kus on eelnõuga seotud materjalid tutvumiseks kättesaadavad. Üleriigilise ajalehe kaudu avalikustamine on piisav, kuna suur osa muudatustest on avalikustatud kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjade avalikustamise käigus, koos kaitse-eeskirja menetluse algatamise teate ja hiljem kaitse-eeskirja kätte toimetamisega on menetlusosalistele kätte toimetatud dokumendid, mis sisaldasid teavet Natura 2000 võrgustiku alade muudatuste kohta. Eelnõukohase korralduse punkti 1 alapunktiga 1 muudetakse kehtiva korralduse lisa 1 punkti 1 alapunkti 48. Rubina linnualale lisatakse eesmärgiks kaljukotkas. Holdre kaljukotka püsielupaiga moodustamine oli seotud „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise” hüvitusmeetmete kavaga7, mille kohaselt tuli Holdre lagesoo võtta siseriiklikult kaitse alla ning ala tuleb liita Natura 2000 linnualade võrgustikuga. Eelnõukohase korralduse punkti 2 alapunktiga 1 muudetakse kehtiva korralduse lisa 1 punkti 2 alapunkti 17. Allikukivi loodusala (EE0040301) kaitstavate elupaikade loendisse lisatakse soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning jäetakse välja liik tiigilendlane (Myotis dasycneme). Allikukivi loodusala on kaitse all Allikukivi maastikukaitsealana, mille kaitse eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka soostuvad ja soo-lehtmetsad, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga kaitse. Loodusala kaitse-eesmärkidest välja arvatav liik tiigilendlane ei ole Allikukivi 6 Seletuskirjad on avaldatud Kliimaministeeriumi veebilehel, https://kliimaministeerium.ee/et/eesmargid- tegevused/looduskaitse/oigusaktid-ja-kaitse-eeskirjad. 7 https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_9_20201215_kvkp_natura_hyvitusmeetmete _kava.pdf maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seatud, sest viimase kahekümne aasta kohta puuduvad leiuandmed. Nimetatud kaitse-eesmärkide muudatused Allikukivi maastikukaitsealal on Vabariigi Valitsus kinnitanud 22.06.2017. a määrusega nr 118 „Allikukivi maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”. Allikukivi maastikukaitseala määruse seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel8. Alapunktiga 2 lisatakse Anija loodusala (EE0010109) kaitstavate elupaikade loendisse vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Anija loodusala on kaitse all Anija looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad muuhulgas vanad laialehised metsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Nimetatud kaitse-eesmärkide muudatused Anija looduskaitsealal on Vabariigi Valitsus kinnitanud 24.11.2022. a määrusega nr 115 „Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri". Muudatuste aluseks oli 2017. a tehtud metsaelupaigatüüpide inventuur. Anija looduskaitseala määruse seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel9. Alapunktiga 3 jäetakse Avaste loodusala (EE0020338) kaitstavate elupaikade loendist välja kadastikud (5130) ja lood (alvarid – 6280*). Avaste loodusalal läbi viidud elupaigatüüpide inventuuride ning kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiisi tulemusena tehti ettepanek kaitse- eesmärkide korrigeerimiseks. Täpsustatud andmete alusel ei ole Avaste loodusalal kadastike (5130) ja loopealsete (6280*) elupaigatüüpe. Nimetatud elupaigatüübid on varasemalt ekslikult määratud. Eespool nimetatud elupaigatüüpide asemel on osaliselt elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ning kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), mis on juba Avaste loodusala kaitse-eesmärgiks. Avaste loodusala on kaitse all Avaste looduskaitsealana. Nimetatud kaitse-eesmärkide muudatused Avaste looduskaitsealal on Vabariigi Valitsus kinnitanud 24.04.2017. a määrusega nr 77 „Avaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”. Avaste looduskaitseala määruse seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel10. Alapunktiga 4 lisatakse Haavakannu loodusala (EE0060207) kaitstavate elupaikade loendisse kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ja vanad loodusmetsad (*9010) ning jäetakse välja elupaik okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ja liik harilik lendorav (Pteromys volans*). Haavakannu loodusalal ei ole registreeritud ühtegi lendorava pesapuud. Leiukoht oli viimati asustatud 1998. aastal. Leiukohta kontrolliti 2015., 2017., 2018., 2019., 2020. ja 2021. aastal ning lendoravat alalt ei leitud. Lendorava levimine Haavakannu loodusalale ei ole tõenäoline, sest asustatud leiukoha ja loodusala vahele jäävad lendoravale läbimatud põllumajandusmaastikud. Haavakannu loodusala on kaitse all Haavakannu looduskaitsealana, mille kaitse eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka kuivad niidud lubjarikkal mullal ja vanad loodusmetsad, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga kaitse. Elupaik okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) on algselt ekslikult määratud. Alal puuduvad positiivsed pinnavormid ja ka täiendavad metsainventuurid (2009. ja 2015. a) ei ole sellist elupaigatüüpi määranud. Nimetatud kaitse-eesmärkide muudatused 8 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3376 9 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3374 10 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3387 Haavakannu looduskaitsealal on Vabariigi Valitsus kinnitanud 13.12.2018. a määrusega nr 118 „Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Haavakannu looduskaitseala määruse seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel11. Alapunktiga 5 lisatakse Jalgsema loodusala (EE0060112) kaitstavate elupaikade loendisse kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ja niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). Eesmärkidest jäetakse välja elupaik liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sest see on varasemalt ekslikult määratud, kameraalse hinnangu alusel. Ka viimase, 2015. a inventuuri andmetel seda elupaika alal ei leidu. Jalgsema loodusala on kaitse alla Jalgsema hoiualana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad muuhulgas ka kuivad niidud lubjarikkal mullal ja niiskuslembesed kõrgrohustud. Nimetatud kaitse-eesmärkide muudatused Jalgsema hoiualal on Vabariigi Valitsus kinnitanud 04.10.2018. a määrusega nr 94 „Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 234 „Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas” muutmine“, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel12. Alapunktiga 6 lisatakse Jõuga loodusala (EE0070119) kaitstavate elupaikade loendisse rohunditerikkad kuusikud (9050) ja jäetakse eesmärkide hulgast välja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Rohunditerikkad kuusikud kaardistati alal 2023. aasta metsaelupaikade inventuuri käigus, mis oli eelnevalt ekslikult kaardistatud vanade loodusmetsadena (9010*). Siirdesoo- ja rabametsi uute inventuuride aluselloodusalal ei leidu, kuna puuduvad selle määratlemise eelduseks olevad enam kui 30 cm sügavuse turbalasundiga metsa-alad. Jõuga loodusala on kaitse all Alutaguse rahvuspargi koosseisus, mille kaitse-eesmärgiks on rohunditerikkad kuusikud seatud, seega tagab kehtiv kaitsekord lisatavate elupaikade kaitse. Alapunktiga 7 jäetakse Kaarmise loodusala (EE0040410) kaitstavate elupaikade loendist välja puisniidud (*6530). Kaarmise loodusala on kaitse all Kaarmise-Jõempa looduskaitsealana. Puisniidud on Kaarmise-Jõempa looduskaitseala kaitstavate elupaikade loendist välja arvatud, kuna Natura elupaigatüüpide inventuuri käigus (2012. ja 2018. aastal) määrati puisniit (6530*) vanaks loodusmetsaks (9010*), vanaks laialehiseks metsaks (9020*) ning soostuvaks ja soo-lehtmetsaks (9080*), mis on juba loodusala eesmärgiks. Nimetatud muudatus on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 25.05.2023. a määrusega nr 52 „Kaarmise-Jõempa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel13. Alapunktiga 8 jäetakse Karuse-Linnuse loodusala (EE0040207) kaitstavate elupaikade loendist välja rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), kuna tegemist on teadusliku vea ehk valemääranguga. Varasemalt on loodusala eesmärgiks elupaik seatud kameraalsete hinnangute alusel. 2018. a inventeeriti varasemalt rusukallete ja jäärakute metsaks määratud ala üle ning ala ei vastanud ühelegi loodusdirektiivi elupaigatüüpide 11 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3405 12 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FHoiualad&openfile=3359 13 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=27389 kriteeriumitele. Karuse-Linnuse loodusala on kaitse all Karuse-Linnuse hoiualana, mille eesmärkide hulka ei ole nimetatud elupaika seatud. Alapunktiga 9 lisatakse Kaugatoma-Lõu loodusala (EE0040441) kaitstavate elupaikade loendisse sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), plaatlood (*8240) ja puiskarjamaad (9070). Kaugatoma-Lõu loodusala on osaliselt kaitse all Kaugatoma-Lõu maastikukaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad muuhulgas ka sinihelmikakooslused, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, plaatlood ja puiskarjamaad, seega tagab kehtiv kaitsekord lisatavate elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärkide muudatuse aluseks olid 2010. a elupaikade inventuurid. Nimetatud kaitse-eesmärkide muudatused on Vabariigi Valitsus kinnitanud 26.10.2017. a määrusega nr 154 „Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel14. Alapunktiga 10 lisatakse Kesknõmme loodusala (EE0040422) kaitstavate elupaikade loendisse siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning jäetakse välja metsastunud luited (2180) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060). Kesknõmme loodusala on kaitse all Kesknõmme looduskaitsealana, mille kaitse eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka siirdesoo- ja rabametsad, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga kaitse. Kaitse-eesmärkidest jäetakse välja metsastunud luited, kuna uuemate (2012. a) inventuuride alusel on senine metsastunud luited määratud elupaigaks vanad loodusmetsad (9010*). Kaitse-eesmärkidest jäetakse välja okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), kuna uuemate (2012. a) inventuuride alusel on senine okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel määratud elupaikadeks rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Nimetatud eesmärgi muudatused elupaikade osas on Vabariigi Valitsus kinnitanud 14.11.2019. a määrusega nr 90 „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel15. Alapunktiga 11 lisatakse Kirmsi loodusala (EE0080209) kaitstavate elupaikade loendisse vanad loodusmetsad (*9010) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning liik kollane kivirik (Saxifraga hirculus). Kaitstavate elupaikade loendist jäetakse välja nokkheinakooslused (7150). Kirmsi loodusala on kaitse alla Kirmsi looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad muuhulgas ka vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ja liik kollane kivirik. Nokkheinakooslused on Kirmsi looduskaitseala kaitse-eesmärkidest välja jäetud, kuna alal puudub iseloomulik peenra-älveraba. Nimetatud kaitse-eesmärkide muudatused on Vabariigi Valitsus kinnitanud 13.01.2022. a määrusega nr 3 “Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel16. Lisaks on kaitse-eeskirja seletuskirjas välja toodud, et peale Kirmsi looduskaitseala kaitse- eeskirja kehtestamist, viiakse Kirmsi loodusala piirid vastavusse Kirmsi looduskaitseala piiridega, see aga toob kaasa Pahtpää loodusala liitmise Kirmsi loodusalaga. 14 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3438 15 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3443 16 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3451 Alapunktiga 12 jäetakse Koorunõmme loodusala (EE0040428) kaitstavate elupaikade loendist välja metsastunud luited (2180) ja kadastikud (5130). Elupaigatüüp, metsastunud luited, on 2012. ja 2015. aastal inventuuride käigus määratud elupaigatüübiks vanad loodusmetsad (9010*). Varasemalt on metsastunud luited määratud ala eesmärgiks kameraalselt, Koorunõmme loodusalal aga sellele elupaigale iseloomulik liivaluide puudub. Samuti varem inventeeritud elupaigatüüp kadastikud on tugeva kinnikasvamise tõttu osaliselt arvatud elupaigatüübiks vanad loodusmetsad (9010*) koosseisu, mis on juba loodusala eesmärgiks ning osaliselt ei ole vastanud lodusdirektiivi I lisa elupaigakriteeriumitele. Koorunõmme loodusala on kaitse all Koorunõmme looduskaitsealana. Nimetatud muudatuse on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 19.12.2019. a määrusega nr 109 „Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel17. Alapunktiga 13 lisatakse Kurtna loodusala (EE0070120) kaitstavate elupaikade loendisse vanad loodusmetsad (9010*). Kurtna loodusala on kaitse all Alutaguse rahvuspargina, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub ka vanad loodusmetsad (9010*), seega tagab kehtiv kaitsekord lisatava elupaigatüübi kaitse. Vanad loodusmetsad inventeeriti 2023. aastal metsaelupaikade inventuuri käigus riigi hallatavale alale, kus varasemalt elupaigatüübi tunnustele vastavaid metsi ei olnud registreeritud. Alapunktiga 14 lisatakse Kõrvemaa loodusala (EE0060119) kaitstavate elupaikade loendisse looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Muudatuste aluseks oli 2009 - 2017. a tehtud elupaigatüüpide inventuurid. Kõrvemaa loodusala on kaitse all Kõrvemaa maastikukaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad ka rohketoitelised järved, jõed ja ojad, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, liigirikkad madalsood, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ning lammi-lodumetsad, seega tagab kehtiv kaitsekord lisatavate elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärgiks lisatavad elupaigad on Vabariigi Valitsus kinnitanud 17.03.2023. a määrusega nr 32 “Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse- eeskiri", mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel18. Alapunktiga 15 lisatakse Küdema lahe loodusala (EE0040432) kaitstavate elupaikade loendisse kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210). Küdema lahe loodusala on muuhulgas kaitse all Laidu saare looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub kuivad niidud lubjarikkal mullal, seega tagab kehtiv kaitsekord lisatava elupaiga kaitse. Kaitse-eesmärgiks lisatavad elupaigad on Vabariigi Valitsus kinnitanud 14.12.2017. a määrusega nr 183 „ Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel19. 17 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3455 18 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=12340 19 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3461 Alapunktiga 16 lisatakse Lihula loodusala (EE0040213) kaitstavate elupaikade loendisse liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ning kaitstavate liikide nimekirja lisatakse kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Lihula loodusala on suures osas kaitse all Lihula looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad ka liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ning kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), seega tagab kehtiv kaitsekord lisatava elupaiga ja liikide kaitse. Kaitstavate elupaikade loendist jäetakse välja niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Lihula loodusalal läbi viidud elupaigatüüpide inventuuride tulemusena täpsustunud andmete kohaselt ei ole Lihula loodusalal lammi-lodumetsade ja lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga elupaigatüüpe. Elupaigatüübid on varasemalt ekslikult määratud, uue inventuuri kohaselt on nende asemel elupaigatüübid soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), vanad loodusmetsad (9010*) ja vanad laialehised metsad (9020*). Niisamuti on varasemalt ekslikult määratud niiduelupaigatüübid niiskuslembesed kõrgrohustud ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, uue inventuuri kohaselt on nende asemel elupaigatüübid liigirikkad madalsood (7230), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), mis on juba Lihula loodusala kaitse-eesmärgiks. Muudatuste aluseks on 2012. a ja 2019. a läbi viidud inventuurid. Nii kaitse-eesmärgiks lisatavad kui väljajäetavad elupaigad ning lisatavad liigid on Vabariigi Valitsus kinnitanud 7.10.2022. a määrusega nr 97 "Lihula looduskaitseala kaitse- eeskiri", mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel20. Alapunktiga 17 lisatakse Lindi loodusala (EE0040326) kaitstavate elupaikade loendisse metsastunud luited (2180) ja siirde- ja õõtsiksood (7140) ning jäetakse välja puisniidud (*6530) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Lindi loodusalal läbi viidud elupaigatüüpide inventuuride tulemusena täpsustunud andmete kohaselt ei ole Lindi loodusalal puisniitude (*6530) ja rohundirikaste kuusikute (9050) elupaigatüüpe. Elupaigatüübid on varasemalt ekslikult määratud, uute inventuuride kohaselt on nende asemel elupaigatüübid liigirikkad madalsood (7230), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), mis on juba Lindi loodusala kaitse- eesmärgiks. Kaitse-eeskirja muudatuste aluseks olid 2013-2015. a inventuurid. Lindi loodusala on suures osas kaitse all Lindi looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad ka metsastunud luited ning siirde- ja õõtsiksood, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga kaitse. Nii kaitse-eesmärgiks lisatavad kui väljajäetavad elupaigad on Vabariigi Valitsus kinnitanud 12.09.2019. a määrusega nr 80 „Lindi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel21. Alapunktiga 18 lisatakse Luhasoo loodusala (EE0080601) kaitstavate elupaikade loendisse siirde- ja õõtsiksood (7140) ning kaitstavate elupaikade loendist arvatakse välja lamminiidud (6450). Luhasoo loodusala on kaitse alla Luhasoo looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub muuhulgas siirde- ja õõtsiksood, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga kaitse. 20 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3469 21 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3471 Elupaik, lamminiidud, on alale ekslikult inventeeritud, seetõttu on Luhasoo looduskaitseala eesmärkidest välja arvatud. Nimetatud muudatus on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 22.06.2017. a määrusega nr 119 „Luhasoo looduskaitseala kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel22. Alapunktiga 19 lisatakse Metsapoole loodusala (EE0040330) kaitstavate elupaikade loendisse aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070). Metsapoole loodusala on kaitse all Metsapoole hoiualana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad ka aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning puiskarjamaad, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga kaitse. Nimetatud muudatus on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 04.10.2018. a määrusega nr 93 “Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas" muutmine”, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel23. Alapunktiga 20 lisatakse Mihkli loodusala (EE0040307) kaitstavate elupaikade loendisse aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ja vanad loodusmetsad (*9010) ning kaitstavate elupaikade loendist jäetakse välja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). Mihkli loodusalal läbi viidud elupaigatüüpide inventuuri tulemusena täpsustunud andmete kohaselt ei ole Mihkli loodusalal elupaigatüüpi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). Elupaigatüüp on varasemalt ekslikult määratud, uue inventuuri kohaselt on selle asemel elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), mis lisataksegi loodusala kaitse- eesmärgiks. Kaitse-eesmärkide muutmise aluseks olid 2006. a inventuur ja 2015. a koostatud ekspertiis. Mihkli loodusala on kaitse all Mihkli looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ja vanad loodusmetsad seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga kaitse. Nimetatud muudatus on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 22.06.2017. a määrusega nr 117 „Mihkli looduskaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel24. Alapunktiga 21 jäetakse Mukri loodusala (EE0020327) kaitstavate elupaikade loendist välja liigirikkad madalsood (7230). Eesvoolu mõju on olnud elupaigale sedavõrd suur, et elupaik on nüüdseks degradeerunud ning meetmeid selle ärahoidmiseks, ei olnud, ega ole, võimalik kasutada. 2017. aastal on senine 7230 elupaik inventeeritud kõdusoo-kaasikuks. Mukri loodusala on suures osas kaitse all Mukri looduskaitsealana. Nimetatud muudatus, arvata 7230 loodusala eesmärkidest välja, on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 13.01.2022. a määrusega nr 2 “Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel25. Lisaks täiendatakse Mukri loodusala asukohta. Seoses 2017. a haldusreformiga, maakonnapiiride muudatustega, jääb Mukri loodusala Järva ja Rapla maakonda. 22 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=88336 23 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FHoiualad&openfile=3362 24 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3474 25 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3477 Alapunktiga 22 lisatakse Mullutu-Loode loodusala (EE0040443) kaitstavate elupaikade loendisse aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), puiskarjamaad (9070) ning kaitstavate liikide nimekirja lisatakse tiigilendlane (Myotis dasycneme). Elupaikade loendist jäetakse kaitse-eesmärkidest välja püsitaimestuga kivirannad (1220). Elupaigatüüp on varasemalt kameraalselt määratud, 2010. a inventuuri kohaselt elupaigatüüpi alal ei tuvastatud. Mullutu-Loode loodusala on kaitse all Mullutu-Loode looduskaitsealana, kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad ka aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, siirde- ja õõtsiksood, puiskarjamaad ning tiigilendlane, seega tagab kehtiv kaitsekord lisatava elupaiga ja liikide kaitse. Nimetatud muudatused on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 16.04.2021. a määrusega nr 37 “Mullutu-Loode looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri", mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel26. Alapunktiga 23 jäetakse Muraka loodusala (EE0070103) kaitstavate elupaikade loendist välja vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140). Nimetatud elupaigatüüpi kuuluvaks on varasemalt arvatud Ratva järv, mis sellesse elupaigatüüpi tegelikult ei kuulu. Ratva järv kuulub elupaigatüüpi huumustoitelised järved (3160), mis on juba Muraka loodusala kaitse- eesmärgiks. Muraka loodusala on suures osas kaitse all Alutaguse rahvuspargina. Nimetatud muudatusvajadus on Vabariigi Valitsus kinnitanud 17.12.2020. a määrusega nr 97 “Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri", mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel27. Alapunktiga 24 lisatakse Mäetaguse loodusala (EE0070111) kaitstavate elupaikade loendisse vanad loodusmetsad (9010*) ja jäetakse välja okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060). Vanad loodusmetsad on alal olnud kaardistatud alates 2006. aastast ning elupaigatüübi okasmetsad oosidel esinemise kohta alal andmed puuduvad. Vastuolud esialgselt kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpide ja nende tegeliku esinemise osas on tingitud sellest, et algselt määrati eesmärke kameraalse teabe põhjal. Mäetaguse loodusala on kaitse all Alutaguse rahvuspargina, kuid eelpool nimetatud elupaigatüüpi Mäetaguse loodusalal ei leidu. Nimetatud muudatus on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 17.12.2020. a määrusega nr 97 “Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri", mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel28. Alapunktiga 25 lisatakse Märjamaa järtade loodusala (EE0020408) kaitstavate elupaikade loendisse liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) ning kaitstavate liikide nimekirja lisatakse harivesilik (Triturus cristatus). Märjamaa järtade loodusala on kaitse alla Märjamaa järtade maastikukaitsealana, mille kaitse eesmärkide hulka kuuluvad ka liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ja harivesilik, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga ja liigi kaitse. Nimetatud elupaigad ja liigi on Vabariigi Valitsus lisanud Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka 23.02.2023. a määrusega nr 17 “Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel29. 26 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3476 27 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3395 28 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3395 29 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=11902 Alapunktiga 26 lisatakse Määru loodusala (EE0060102) kaitstavate elupaikade loendisse kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ning jäetakse välja elupaigad liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). 2017. a inventuuride alusel määrati senised liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud elupaigaks kuivad niidud lubjarikkal mullal. Määru loodusala on kaitse all Määru hoiualana, mille kaitse-eesmärke muudeti 4.10.2018. a määrusega nr 94 “Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 234 „Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas” muutmine”. Määruse seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel30. Alapunktiga 27 lisatakse Neeruti loodusala (EE0060203) kaitstavate elupaikade loendisse rohunditerikkad kuusikud (9050). Neeruti loodusala on kaitse all Neeruti maastikukaitsealana, mille kaitse eesmärkide hulka kuulub ka rohunditerikkad kuusikud, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga kaitse. Kaitse-eeskirjas eesmärkide muutmise aluseks oli 2013. aasta metsainventuur. Nimetatud elupaiga on Vabariigi Valitsus lisanud Neeruti maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka 7.04.2017. a määrusega nr 72 „Neeruti maastikukaitseala kaitse- eeskiri“, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel31. Alapunktiga 28 lisatakse Niitvälja loodusala (EE0010137) kaitstavate liikide loendisse kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), harilik kobarpea (Ligularia sibirica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum). Niitvälja loodusala on kaitse all Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad muuhulgas ka kaunis kuldking, harilik kobarpea ja püst-linalehik, seega tagab kehtiv kaitsekord liikide kaitse. Püsielupaiga kaitsekord on vastu võetud 27.05.2021. aasta keskkonnaministri määrusega nr 28 “Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel32. Alapunktiga 29 lisatakse Nõva-Osmussaare loodusala (EE0040201) kaitstavate elupaikade loendisse liivikud (2330), kuivad nõmmed (4030) ja puiskarjamaad (9070). Nõva-Osmussaare loodusala on osaliselt kaitse all Nõva looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka liivikud ja kuivad nõmmed, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga kaitse. Nimetatud elupaigad on inventeeritud 2008. a. Nimetatud elupaigad on Vabariigi Valitsus lisanud Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka 26.10.2017. a määrusega nr 152 “Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel33. Nõva-Osmussaare loodusala on osaliselt kaitse all Osmussaare maastikukaitsealana, mille eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka puiskarjamaad. Puiskarjamaid on inventeeritud Osmussaare maastikukaitsealal 2011. a. Nimetatud elupaiga on Vabariigi Valitsus lisanud 30 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FHoiualad&openfile=3359 31 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3483 32 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FP%C3%BCsielupaigad&open file=3627 33 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3487 Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka 05.08.2010 a määrusega nr 107 “Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Alapunktiga 30 jäetakse Nätsi-Võlla loodusala (EE0040336) kaitstavate elupaikade loendist välja sinihelmikakooslused (6410) ja lamminiidud (6450). Elupaigatüübid on varasemalt ekslikult määratud, 2012. a inventuuri kohaselt on nende asemel määratud elupaigatüüp puisniidud (6530*), mis juba on seatud loodusala eesmärgiks. Nimetatud muudatuse on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 24.03.2017 a määrusega nr 66 “Nätsi-Võlla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel34. Alapunktiga 31 tunnistatakse kehtetuks Pahtpää loodusala (EE0080227) sätestav punkt. Pahtpää loodusala liidetakse Kirmsi loodusalaga (EE0080209), vt selgitust punktist 6. Alapunktiga 32 lisatakse Pakri loodusala (EE0010129) kaitstavate elupaikade loendisse vanad loodusmetsad (*9010) ning kaitstavate liikide nimekirja lisatakse teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia). Pakri loodusala on osaliselt kaitse all Pakri maastikukaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka vanad loodusmetsad ja teelehe-mosaiikliblikas seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga ja liigi kaitse. Vanad loodusmetsad inventeeriti 2012. aastal. Teelehe-mosaiikliblika lisamine loodusala eesmärgiks, toimub Euroopa Komisjoni Pilot 8344/16/ENVI kohaselt. Nimetatud elupaiga ja liigi on Vabariigi Valitsus lisanud Pakri maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka 30.08.2019. a määrusega nr 75 „Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel35. Alapunktiga 33 lisatakse Paope loodusala (EE0040112) kaitstavate elupaikade loendisse veealused liivamadalad (1110), sinihelmikakooslused (6410), puiskarjamaad (9070) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning kaitstavate liikide nimekirja lisatakse roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis). Paope loodusala on kaitse all muuhulgas Paope looduskaitsealana, mille kaitse eesmärkide hulka kuuluvad ka veealused liivamadalad, sinihelmikakooslused, puiskarjamaad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ja roheline hiidkupar, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaikade ja liigi kaitse. Nimetatud elupaigad ja liigi on Vabariigi Valitsus lisanud Paope looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka 12.12.2019. a määrusega nr 106 „Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel36. Alapunktiga 34 lisatakse Parmu loodusala (EE0080617) kaitstavate elupaikade loendisse liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) ja rabad (*7110) ning jäetakse välja elupaik lamminiidud (6450). Parmu loodusala on kaitse all Parmu looduskaitsealana, mille kaitse eesmärkide hulka kuuluvad ka liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ja rabad, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaikade kaitse. Lamminiidud paiknesid väikesel alal Venemaa Föderatsiooni 34 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3485 35 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3501 36 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3500 piiritsoonis, seetõttu nende hooldamine ei ole võimalik ning kaitse-eesmärgiks hoidmine ei ole põhjendatud. Nimetatud elupaikade lisamise ning ka väljaarvamise Parmu looduskaitseala kaitse-eesmärkidest on Vabariigi Valitsus kinnitanud 07.03.2019. a määrusega nr 19 „Parmu looduskaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel37. Alapunktiga 35 lisatakse Pihla-Kaibaldi loodusala (EE0040116) kaitstavate elupaikade loendisse liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad laialehised metsad (*9020) ning liikidest euroopa naarits (Mustela lutreola*), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis). Pihla-Kaibaldi loodusala on kaitse all Pihla-Kaibaldi looduskaitsealana, mille kaitse eesmärkide hulka kuuluvad ka liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised metsad ning liikidest euroopa naarits, kaunis kuldking ja roheline hiidkupar, seega tagab kehtiv kaitsekord lisatavate elupaikade ja liikide kaitse. Nimetatud elupaikade ja liikide lisamise Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eesmärkidest on Vabariigi Valitsus kinnitanud 5.04.2018. a määrusega nr 31 “Vabariigi Valitsuse 14. septembri 2006. a määruse nr 203 „Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel38. Lisaks muudetakse Pihla-Kaibaldi loodusala piire, mis toob kaasa Põdrapao loodusala liitmise Pihla-Kaibaldi loodusalaga. Alapunktiga 36 tunnistatakse kehtetuks Põdrapao loodusala (EE0040111) sätestav punkt. Põdrapao loodusala liidetakse Pihla-Kaibaldi loodusalaga (EE0040116), kuna ka siseriiklikud kaitstavad loodusobjektid liideti. Tegemist on ühe tervikliku alaga, millel on otstarbekas kaitset korraldada tervikuna, sh sätestada ühised eesmärgid, vt selgitust punktist 35. Alapunktiga 37 lisatakse Pärnu loodusala (EE0040347) kaitstavate elupaikade loendisse liivikud (2330) ning välja jäetakse elupaik rohunditerikkad kuusikud (9050). Pärnu loodusala on kaitse all Pärnu maastikukaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka liivikud, seetõttu kehtiv kaitsekord tagab elupaiga kaitse. Loodusala kaitse-eesmärkidest jäetakse välja elupaik rohunditerikkad kuusikud, kuna 2016. a inventeerimistulemusel on see määratud soostuvaks ja soo-lehtmetsaks, mis juba kuulub Pärnu loodusala kaitstavate elupaikade hulka. Nimetatud elupaiga lisamise ja väljaarvamise Pärnu maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulgast on Vabariigi Valitsus kinnitanud 22.11.2018. a määrusega nr 106 „Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel39. Alapunktiga 38 lisatakse Raikküla-Paka loodusala (EE0020322) kaitstavate elupaikade loendisse kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning välja jäetakse elupaik liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). Raikküla-Paka loodusala on kaitse all Raikküla-Paka 37 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3503 38 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3506 39 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3514 maastikukaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka kuivad niidud lubjarikkal mullal ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, seetõttu kehtiv kaitsekord tagab elupaiga kaitse. Loodusala kaitse-eesmärkidest jäetakse välja elupaik liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, kuna 2019. a inventuuri järgi on see üle hinnatud ning määratud kuivaks niiduks lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), mis lisatakse Raikküla-Paka loodusala kaitse-eesmärgiks. Nimetatud elupaikade lisamise Raikküla-Paka maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka on Vabariigi Valitsus kinnitanud 4.03.2022. a määrusega nr 21 „Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel40. Alapunktiga 39 lisatakse Rutu loodusala (EE0080502) kaitstavate elupaikade loendisse vanad loodusmetsad (*9010). Rutu loodusala on kaitse all Rutu maastikukaitsealana, mille kaitse- eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka vanad loodusmetsad, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga kaitse. 2008. a inventuuri alusel määrati osad alad, mis olid seni hinnatud elupaigaks okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, elupaigatüübiks vanad loodusmetsad. Nimetatud elupaikade lisamise Rutu maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka on Vabariigi Valitsus kinnitanud 27.04.2017. a määrusega nr 78 „Rutu maastikukaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel41. Alapunktiga 40 tunnistatakse kehtetuks Sadrametsa loodusala (EE0080615) sätestav punkt. Sadrametsa loodusala liidetakse Sadramõtsa loodusalaga (EE0080614). Muudatus on vajalik eelkõige Natura 2000 ala paremaks kaitse korraldamiseks. Selgelt piiritletud ja kompaktsetele loodusaladele on võimalik seada üheselt arusaadavad ja mõõdetavad eesmärgid ning paremini hinnata loodusala eesmärkide kaitse tulemuslikkust. Vt. selgitust punktist 41. Alapunktiga 41 lisatakse Sadramõtsa loodusala (EE0080614) kaitstavate liikide loendisse harivesilik (Triturus cristatus). Sadramõtsa loodusala koosseisu liidetakse senine Sadrametsa loodusala (EE0080615), mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub harivesilik. Kahe loodusala liitmise ettepanek tehti Vabariigi Valitsus kinnitanud 22.11.2018. a määrusega nr 105 „Sadramõtsa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” menetlemise käigus ning vastav ettepanek kajastub kaitse-eeskirja seletuskirjas, mis on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel42. Alapunktiga 42 lisatakse Siiksaare-Oessaare loodusala (EE0040469) kaitstavate elupaikade loendisse niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), vanad loodusmetsad (*9010), lammi-lodumetsad (*91E0) ning liikidest emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Kaitstavate elupaikade loendist jäetakse välja elupaik rohunditerikkad kuusikud (9050), kuna selle elupaiga asemel on inventeeritud vanad loodusmetsad (9010*), mis on juba Siiksaare-Oessaare loodusala kaitse- 40 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3522 41 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3524 42 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3526 eesmärgiks. Kaitse-eesmärkide muutmise aluseks on 2011-2021. a inventuuri andmed. Siiksaare-Oessaare loodusala on kaitse all Laidevahe looduskaitsealana, mille kaitse- eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka niiskuslembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud, lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga, vanad loodusmetsad, lammi- lodumetsad ning liikidest emaputk, kaunis kuldking ja soohiilakas, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaikade ja liikide kaitse. Kaitstava ala eesmärkide seadmisel olid aluseks 2011 – 2021 aastal tehtud inventuurid. Nimetatud elupaikade ja liikide lisamise kui ka elupaiga, rohunditerikkad kuusikud, väljaarvamise on Vabariigi Valitsus kinnitanud 20.01.2023. a määrusega nr 5 „Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel43. Alapunktiga 43 lisatakse Siiraku loodusala (EE0040314) kaitstavate elupaikade loendisse rohunditerikkad kuusikud (9050). Siiraku loodusala on kaitse all Siiraku looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka rohunditerikkad kuusikud, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaikade kaitse. Rohunditerikkad kuusikud kaardistati viimati 2019. aasta metsaelupaikade inventuuri käigus. Nimetatud elupaik on kaitstava ala kaitse-eesmärgiks arvatud Vabariigi Valitsuse 03.04.2007. a määrusega nr 103 „Siiraku looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Alapunktiga 44 lisatakse Smolnitsa loodusala (EE0070101) kaitstavate elupaikade loendisse rohunditerikkad kuusikud (9050). Smolnitsa loodusala on kaitse alla Alutaguse rahvuspargina, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka rohunditerikkad kuusikud. Elupaigatüüp inventeeriti 2023. aastal metsaelupaikade inventuuri käigus. Eelnevalt oli rohunditerikka kuusiku asemel kaardistatud elupaigatüüp soostuvad- ja soolehtmetsad (9080*), mis on samuti loodusala kaitse-eesmärgiks. Alapunktiga 45 jäetakse Suigu loodusala (EE0060216) kaitstavate elupaikade loendist välja vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Elupaigatüüpide varasem määratlus oli ebatäpne. Suigu loodusala on kaitse all Suigu looduskaitsealana. 2012. aasta tehtud inventuuriga selgus, et vanadele laialehistele metsadele vastavaid kooslusi kaitsealal ei esine. Rohunditerikaste kuusikute esinemisalasid korrigeeriti inventuuriga ning määrati ümber vanadeks loodusmetsadeks. Nimetatud elupaikade väljaarvamise Suigu looduskaitsealalt on Vabariigi Valitsus kinnitanud 26.11.2021. a määrusega nr 104 “Suigu looduskaitseala kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel44. Suigu loodusalale lisatakse kaitse-eesmärgiks liik mardikaline Xyletinus tremulicola. Liigi leiukoht paikneb juba olemasolevas Suigi looduskaitseala sihtkaitsevööndis, seega kehtiv kaitsekord tagab mardikalise kaitse. Loodusala eesmärkide täiendamine toimub Euroopa Komisjoni Pilot 8344/16/ENVI kohaselt. 43 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=12019 44 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3538 Alapunktiga 46 lisatakse Suurekivi loodusala (EE0060208) kaitstavate elupaikade loendisse vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020) ning jäetakse välja liik harilik lendorav (Pteromys volans*). Suurekivi loodusala on kaitse all Suurekivi looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaikade kaitse. Lendorav jäetakse kaitse-eesmärkide hulgast välja, kuna viimane kinnitatud lendorava vaatlus oli Suurekivi alal 2003. aastal. Hiljem ei ole liiki enam alalt leitud. Nimetatud elupaikade lisamise ning liigi väljaarvamise Suurekivi looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulgast, on Vabariigi Valitsus kinnitanud 7.03.2019. a määruse nr 20 “Suurekivi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel45. Alapunktiga 47 lisatakse Suuremõisa lahe loodusala (EE0040473) kaitstavate elupaikade loendisse sinihelmikakooslused (6410), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning liikidest kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis). Suuremõisa lahe loodusala on muuhulgas kaitse all Suuremõisa lahe looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka sinihelmikakooslused, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning liikidest kaunis kuldking ja suur- rabakiil, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaikade ja liigi kaitse. Kaitseala eesmärgiks lisatud loodusdirektiivi elupaigad sinihelmikakooslused, vanad laialehised metsad ja soostuvad ja soo- lehtmetsad, on alal määratud 2012. aastal inventuuri käigus. Sama inventuuri käigus on looduskaitsealalt leitud liigid kaunis kuldking ja suur-rabakiil. Nimetatud elupaikade ja liigi lisamise Suuremõisa lahe looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka on Vabariigi Valitsus kinnitanud 12.12.2017. a määrusega nr 184 „Suuremõisa lahe looduskaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel46. Alapunktiga 48 jäetakse Tagamõisa loodusala (EE0040476) kaitstavate elupaikade loendist välja elupaik okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060). Kaitse- eesmärkidest jäetakse välja elupaigatüüp okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, sest see elupaik on ümber inventeeritud metsaelupaigatüüpideks vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), mis on juba loodusalal kaitse-eesmärgiks. Elupaiga, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel väljaarvamise Tagamõisa hoiuala kaitse-eesmärkide hulgast, on Vabariigi Valitsus kinnitanud 17.03.2023.a määrusega nr 29 “Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel47. Alapunktiga 49 lisatakse Tilga loodusala (EE0040114) kaitstavate elupaikade loendisse kadastikud (5130), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ja puiskarjamaad (9070) ning liikidest suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis). Kaitstavate elupaikade loendist jäetakse välja lood (alvarid – *6280), rabad (*7110) ja nokkheinakooslused (7150). Tilga loodusala on kaitse alla Tilga looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad muuhulgas ka 45 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3537 46 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3539 47 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=12337 kadastikud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ja puiskarjamaad ning liikidest suur- rabakiil, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaikade ja liigi kaitse. Kaitse-eesmärkidest väljajäetav elupaigatüüp lood (6280*) on 2014. aastal poollooduslike koosluste inventuuri käigus määratud elupaigatüüpideks kadastikud (5130), aas rebasesaba ja ürt punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070). Elupaigatüüp rabad (7110*) oli juba algselt (1997. aasta määrang) olnud kaasnevaks elupaigatüübiks 50% ulatuses elupaigatüübile siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning 2022. aastaks oli lageraba täielikult rabametsaga asendunud ega vastanud elupaigatüübile 7110*. Nokkheinakooslused on kaasnevaks elupaigaks rabadele, kuna alal ei ole raba, ei leidu seal ka nokkheinakooslust. Nimetatud elupaikade ja liigi lisamise ning elupaikade, lood, rabad, nokkheinakooslused, väljaarvamise Tilga looduskaitseala kaitse- eesmärkide hulgast on Vabariigi Valitsus kinnitanud 13.01.2022. a määrusega nr 7 “Tilga looduskaitseala kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel48. Alapunktiga 50 jäetakse Tillniidu loodusala (EE0020326) kaitstavate elupaikade loendist välja liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Tillniidu loodusala on kaitse all Tillniidu looduskaitsealana. 2017. a inventuuride põhjal on algselt kaardistatud metsaelupaigatüüpide asemele määratud elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Viimase inventuuriga selgitati välja, et liigirikkaid madalsoid alal ei leidu. Nimetatud elupaikade väljaarvamise Tillniidu looduskaitsealalt on Vabariigi Valitsus kinnitanud 16.04.2021. a määrusega nr 36 “Tillniidu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel49. Lisaks täiendatakse Tillniidu loodusala asukohta. Seoses 2017. a haldusreformiga, maakonnapiiride muudatustega, jääb Tillniidu loodusala Järva ja Rapla maakonda. Alapunktiga 51 lisatakse Tudre loodusala (EE0060106) kaitstavate elupaikade loendisse niiskuslembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning liikidest harivesilik. Täiendavad elupaikade inventuurid viidi Tudre hoiualal läbi 2015. aastal, mille tulemusel täiendati hoiuala kaitse-eesmärke. Nimetatud elupaikade ja liigi lisamise Tudre hoiuala kaitse-eesmärkide hulka on Vabariigi Valitsus kinnitanud 4.10.208. a määrusega nr 84 “Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 234 „Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas” muutmine”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel50. Alapunktiga 52 lisatakse Tuhu loodusala (EE0040214) kaitstavate elupaikade loendisse okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), kaitstavate liikide loendisse eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ning jäetakse välja elupaigad sinihelmikakooslused (6410) ja niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). Tuhu loodusalal 2011 ja 2012. a läbi viidud elupaigatüüpide inventuuride tulemusena ei ole loodusalal elupaigatüüpe sinihelmikakooslused (6410) ja niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). Elupaigatüüpi 48 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3542 49 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3545 50 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FHoiualad&openfile=3359 niiskuslembesed kõrgrohustud ei ole kunagi alal esinenud. Elupaigatüüp sinihelmikakooslused on varasemalt ekslikult määratud, uue inventuuri kohaselt on selle asemel elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230), mis on juba loodusala kaitse-eesmärgiks. Tuhu loodusala on suures osas kaitse all Tuhu looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad muuhulgas ka okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ning eesti soojumikas, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga ja liigi kaitse. Nimetatud elupaikade lisamise kui ka väljaarvamise ning liigi lisamise kaitstava ala kaitse-eesmärkideks on Vabariigi Valitsus kinnitanud 29.03.2018. a määrusega nr 26 „Tuhu looduskaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel51. Alapunktiga 53 lisatakse Tudusoo loodusala (EE0060209) kaitstavate elupaikada loendisse siirde- ja õõtsiksood (7140) ning kaitstavate liikide loetelusse mardikaline Xyletinus tremulicola. Kaitstavate liikide loetelust eemaldatakse harilik võldas (Cottus gobio). Siirde- ja õõtsiksoode esinemisala on inventeeritud aastast 2016, need on olnud esialgselt kaardistatud looduslikus seisundis rabadena (7110*), mis on samuti ala kaitse-eesmärgiks. Tudusoo loodusala on suures osas kaitse all Tudusoo loodusakaitsealana. Mardikaline Xyletinus tremulicola leiukoht paikneb Tudusoo looduskaitseala Kõrve sihtkaitsevööndis, seega kehtiv kaitsekord tagab mardikalise kaitse. Hariliku võldase kaitse-eesmärgiks seadmisel on olnud tegemist teadusliku veaga, loodusala piires ei leidu liigile sobivaid biotoope (kõrge hapnikusisaldusega kiirevoolulisi jõgesid). Alapunktiga 54 lisatakse Tõhela-Ermistu loodusala (EE0040361) kaitstavate elupaikade loendisse liigirikkad madalsood (7230) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) ning jäetakse välja elupaik okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060). Tõhela-Ermistu loodusala on kaitse all Tõhela-Ermistu looduskaitsealana. Kaitseala kaitse-eesmärkidena ei ole nimetatud elupaigatüüpi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, kuna 2008. aasta inventuuri järgi elupaigatüüpi alal ei leidu, suures osas on tegu elupaigatüübiga 2180, 9080* ja 9010*, mis on juba loodusala eesmärgiks ning osaliselt ei vasta varem inventeeritud kooslused elupaigatüübi määratlusele. Elupaigatüüpide inventuurist lähtuvalt lisati kaitseala kaitse- eesmärkidesse liigirikkad madalsood ja rohunditerikkad kuusikud. Nimetatud elupaikade lisamise kui ka väljaarvamise kaitstava ala kaitse-eesmärkidest on Vabariigi Valitsus kinnitanud 15.01.2021. a määrusega nr 1 “Tõhela-Ermistu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel52. Alapunktiga 55 lisatakse Tõnija loodusala (EE0040482) kaitstavate elupaikade loendisse kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning liikidest kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Kaitstavate elupaikade loendist jäetakse välja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). Tõnija loodusala on kaitse all Lepna tammiku looduskaitseala ja Tõnija hoiualana. 2015 ja 2019. aastatel tehtud invnetuuride tulemusel hinnati senine elupaik liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ümber aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niiduks (6510) ja liigirikkad 51 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3548 52 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3554 madalsooks (7230), mis on juba Tõnija hoiuala kaitse-eesmärgiks. Uute inventuuride tulemusel on Tõnija hoiuala kaitse-eesmärkide hulka arvatud kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning liikidest kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Nimetatud elupaikade ja liigi lisamise kui ka elupaiga väljaarvamise hoiuala kaitse-eesmärkidest on Vabariigi Valitsus kinnitanud 15.12.2022. a määrusega nr 129 „Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse- eeskiri“, millega muudeti muuhulgas Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” paragrahvi 1 lõike 1 punkt 62 Tõnija hoiuala kaitse-eesmärke. Määruse „Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel53. Alapunktiga 56 lisatakse Uljaste loodusala (EE0070125) kaitstavate elupaikade loendisse rabad (*7110), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ja siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Uljaste loodusala on kaitse all Uljaste maastikukaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad eelpool nimetatud elupaigad. Kaitseala laiendati, et tagada juba olemasoleva kaitstava ala eesmärgiks seatud elupaikade kaitse. Kuna tegemist on ühtse maastikukompleksiga, siis hõlmati laiendusse märgasid elupaiku ja oose. Nimetatud elupaiga lisamise Uljaste maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka on Vabariigi Valitsus kinnitanud 31.03.2017. a määrusega nr 69 „Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel54. Alapunktiga 57 lisatakse Varbla loodusala (EE0040352) kaitstavate elupaikade loendisse hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010) ning kaitstavate elupaikade loendist jäetakse välja rannaniidud (*1630) ja kadastikud (5130). Varbla loodusala on kaitse all Varbla looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkidena ei ole rannaniite ja kadastikke seatud, kuna 2012. aastal tehtud inventuuride kohaselt neid sellel alal ei leidu. Uute inventuuride tulemusel on Varbla looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka arvatud hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010). Nimetatud elupaikade lisamise kui ka väljaarvamise kaitstava ala kaitse-eesmärkidest on Vabariigi Valitsus kinnitanud 26.07.2018. a määrusega nr 66 „Varbla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel55. Alapunktiga 58 lisatakse Vilsandi loodusala (EE0040496) kaitstavate elupaikade loendisse karid (1170), merele avatud pankrannad (1230), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), nõrglubja-allikad (*7220) ja rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Vilsandi loodusala on kaitse all Vilsandi rahvuspargina, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad eelpool nimetatud elupaigad. 53 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=12336 54 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3553 55 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3563 Vilsandi rahvusaprgi kaitse-eesmärkide seadmisel olid aluseks kuni 2022. aastani tehtud elupaikade invnetuurid. Elupaikade karid, merele avatud pankrannad, jõed ja ojad, sinihelmikakooslused, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, nõrglubja-allikad ja rusukallete ja jäärakute metsad lisamise Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkideks on Vabariigi Valitsus kinnitanud 17.03.2023. a määrusega nr 29 „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel56. Alapunktiga 59 lisatakse Viljandi loodusala (EE0080514) kaitstavate liikide loendisse hink (Cobitis taenia). Hink tuvastati Viljandi järves 2017. ja 2018. aastal uuringute käigus. Viljandi loodusala on kaitse all Viljandi maastikukaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub elupaigatüüp looduslikult rohketoitelised järved ja muuhulgas ka hink, seega tagab kehtiv kaitsekord elupaiga ja liigi kaitse. Nimetatud liigi lisamise Viljandi maastikukaitseala kaitse- eesmärkidest on Vabariigi Valitsus kinnitanud 27.05.2021. a määrusega nr 50 „Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel57. Alapunktiga 60 jäetakse Võlumäe loodusala (EE0060230) kaitstavate elupaikade loendist välja rohunditerikkad kuusikud (9050). Võlumäe loodusala on kaitse all Võlumäe-Linnamäe maastikukaitsealana. 2009. ja 2013. aastal tehtud inventeerimiste tulemusel seda elupaigatüüpi kaitsealal ei leidu, osaliselt paikneb algselt hinnatud rohunditerikka kuusiku asemel elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*), mis on juba loodusala kaitse-eesmärgiks. Nimetatud elupaiga väljaarvamise Võlumäe-Linnamäe maastikukaitsealalt on Vabariigi Valitsus kinnitanud 12.07.2018. a määrusega nr 59 „Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel58. Alapunktiga 61 lisatakse Võrtsjärve loodusala (EE0080524) kaitstavate elupaikade loendisse rabad (*7110). Võrtsjärve loodusala on osaliselt kaitse all Järveküla looduskaitsealana, mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad muuhulgas rabad, seega kehtiv kaitsekord tagab selle alal paikneva raba kaitse. Järveküla looduskaitseala kaitse-eesmärkide seadmisel võeti aluseks EELISes sooelupaikade andmekogus olev 2012. a inventuuri andmestik. Nimetatud elupaiga lisamise Järveküla looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka on Vabariigi Valitsus kinnitanud 14.11.2019. a määrusega nr 87 „Järveküla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“, mille seletuskiri on kätte saadav Kliimaministeeriumi kodulehel59. Alapunktiga 62 jäetakse Väinamere loodusala (EE0040002) kaitstavate elupaikade loendist välja jõgede lehtersuudmed (1130) ja lamminiidud (6450). Senisest Väinamere loodusalast eraldatakse Matsalu rahvuspargi piirides Matsalu loodusala ning Kesselaiu maastikukaitseala piirides Kesselaiu loodusala. Nimetatud elupaigatüübid on nimetatud Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärgiks, seetõttu kajastatakse neid vaid Matsalau loodusala eesmärkides. Mujale Väinamere loodusalale nimetatud elupaigatüüpe ei jää. 56 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=12337 57 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3566 58 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3571 59 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3416 Alapunktiga 63 tunnistatakse kehtetuks Õru loodusala (EE0080428) sätestav punkt. Ettepanek Õru loodusala Natura 2000 võrgustikust väljaarvamise kohta esitati 2012. a ning ettepanekule telliti ekspertiis, mis jõudis samale järeldusele. 1997. a märgalade invnetuuri tulemusena kanti siirde- ja õõtsiksood ning allikad ja allikasood asukoht valesti, mis on määratud Õru loodusala eesmärkideks. Kuna eelmise sajandi lõpus olid kättesaadavad vaid Nõukogude Liidu aegsed 1:25000 mõõtkavas topograafilised kaardid, siis elupaigad ning seega Õru loodusala, määrati ekslikult valesse kohta. Alapunktiga 64 lisatakse Äntu loodusala (EE0060212) kaitstavate elupaikade loendisse siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). 2018.a inventeeriti mõned alad, mis olid varasemalt määratud vanadeks loodusmetsadeks (*9010) ja rohunditerikasteks kuusikuteks (9050), elupaigaks siirdesoo- ja rabametsad. Kaitstavate liikide loendist jäetakse välja karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa). Äntu loodusala on kaitse all Äntu maastikukaitsealana. Karvase maarjalepa esmaregistreering Äntu maastikukaitsealal pärineb aastast 2000, mil leiukoht piiritleti punktobjektina. 2011.a kordusseirel liiki enam leida ei õnnestunud. Liiki ei leitud ka 2015.a metsaelupaikade seire raames, eksperdid hindavad, et tõenäoliselt on liik leiukohast hävinud loodusliku suktsessiooni tagajärjel. Ka 2024.a inventuuri käigus liiki ei leitud, ega ka potentsiaalsetest liigile sobida võivatest elupaikadest. Alapunktiga 65 eraldatakse senisest Väinamere loodusala koosseisust Matsalu rahvuspargi ulatuses ala, mille alusel moodustatakse uus loodusala - Matsalu loodusala (EE0040501). Muudatus on vajalik eelkõige Natura 2000 ala paremaks kaitse korraldamiseks. Selgelt ning kompaktselt piiritletudloodusaladele on võimalik seada üheselt arusaadavad ja mõõdetavad eesmärgid ning paremini saab hinnata loodusala eesmärkide kaitse tulemuslikkust. Matsalu loodusala kaitse-eesmärkideks on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), lammi-lodumetsad (*91E0) ning liigid, emaputk (Angelica palustris), hallhüljes (Halichoerus grypus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), saarmas (Lutra lutra), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica). Alapunktiga 66 eraldatakse senisest Väinamere loodusala koosseisust Kesselaiu maastikukaitseala ulatuses ala, mille alusel moodustatakse uus loodusala - Kesselaiu loodusala (EE0040502). Muudatus on vajalik eelkõige Natura 2000 ala paremaks kaitse korraldamiseks. Selgelt piiritletud ja kompaktsetele loodusaladele on võimalik seada üheselt arusaadavad ja mõõdetavad eesmärgid ning paremini hinnata loodusala eesmärkide kaitse tulemuslikkust. Kesselaiu loodusala kaitse-eesmärkideks on püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood (alvarid ‒ 6280*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Eelnõukohase korralduse punktiga 2 kavandatu kohaselt asendatakse korralduse lisas 2 Natura 2000 linnualade ja loodusalade kaardid muudatusi kajastavate kaartidega. Riigisiseste kaitstavate alade piire on muudetud, et tagada paremini elupaikade ning liikide kaitse. Seetõttu tuleb Natura 2000 loodus- ja linnualade piirid kaitstavate alade piiridega vastavusse viia. Eelnõukohase korraldusega laiendatakse, vähendatakse või täpsustatakse Natura 2000 alade piire järgmiselt (pindala muutuseid tuuakse välja summeeritult): Agusalu linnuala EE0070171 laieneb 15 ha. Karala-Pilguse linnuala EE0040414 laieneb 0,2 ha Kasti lahe linnuala EE0040418 väheneb 2 ha Kaugatoma-Lõu lahe linnuala EE0040441 väheneb 36 ha Kikepera linnuala EE0040316 laieneb 1011 ha Koorunõmme linnuala EE0040428 laieneb 64 ha Kura kurgu linnuala EE0040434 laieneb 7,6 ha Kõnnumaa-Väätsa linnuala EE0020341 laieneb 27 ha Kõrgessaare-Mudaste linnuala EE0040130 väheneb 0,2 ha Kõrvemaa linnuala EE0060171 väheneb 125 ha Küdema lahe linnuala EE0040432 laieneb 2,6 ha Misso linnuala EE0080672 väheneb 37 ha Mullutu-Loode linnuala EE0040444 laieneb 181 ha Muraka linnuala EE0070172 laieneb 33 ha Nõva-Osmussaare linnuala EE0040201 laieneb 480 ha Nätsi-Võlla linnuala EE0040337 laieneb 904 ha Ohepalu linnuala EE0020205 väheneb 0,1 ha Pakri linnuala EE0010129 laieneb 74 ha Puhatu linnuala EE0070106 laieneb 36 ha Põhja-Kõrvemaa linnuala EE0010106 laieneb 115 ha Põhja-Liivimaa linnuala EE0040344 laieneb 1,4 ha Pärnu lahe linnuala EE0040346 laieneb 14 ha Rubina linnuala EE0080572 laieneb 719 ha Siiksaare-Oessaare lahtede laieneb 314 ha linnuala EE0040469 Struuga linnuala EE0070107 väheneb 12 ha Sutu lahe linnuala EE0040472 väheneb 0,8 ha Taarikõnnu-Kaisma linnuala EE0020340 väheneb 9,5 ha Tagamõisa linnuala EE0040476 väheneb 9627 ha Tudusoo linnuala EE0060209 laieneb 250 ha Tuhu-Kesu linnuala EE0040208 laieneb 350 ha Vilsandi linnuala EE0040496 laieneb 30 196 ha Võrtsjärve linnuala EE0080571 väheneb 20 ha Väinamere linnuala EE0040001 väheneb 8,2 ha Abruka loodusala EE0040401 väheneb 22 ha Agusalu loodusala EE0070171 laieneb 15 ha Allikukivi loodusala EE0040301 laieneb 7,1 ha Anija loodusala EE0010109 laieneb 4,3 ha Avaste loodusala EE0020338 laieneb 346 ha Haavakannu loodusala EE0060207 laieneb 14 ha Jalase loodusala EE0020313 väheneb 15 ha Jalgsema loodusala EE0060112 väheneb 0,2 ha Jõuga loodusala EE0070119 laieneb 181 ha Kaarmise loodusala EE0040410 laieneb 2,2 ha Karala-Pilguse loodusala EE0040414 laieneb 0,2 ha Kasti lahe loodusala EE0040418 väheneb 2 ha Kaugatoma-Lõu loodusala EE0040441 väheneb 37 ha Kesknõmme loodusala EE0040422 laieneb 142 ha Kesselaiu loodusala EE0040502 eraldatud senisest Väinamere loodusalast, 175 ha Kirmsi loodusala EE0080209 laieneb 63 ha Kiviaru loodusala EE0080506 laieneb 0,1 ha Kooljamägede loodusala EE0040426 väheneb 0,8 ha Koorunõmme loodusala EE0040428 laieneb 64 ha Kudjape loodusala EE0040433 väheneb 3,1 ha Kullamäe loodusala EE0080503 laieneb 1,2 ha Kurimetsa loodusala EE0080509 väheneb 4,6 ha Kurtna loodusala EE0070120 väheneb 2,3 ha Kurtna-Vilivere loodusala EE0020318 laieneb 8,8 ha Kuulmajärve loodusala EE0080230 laieneb 6 ha Kõnnumaa loodusala EE0020325 laieneb 14 ha Kõrvemaa loodusala EE0060119 väheneb 130 ha Küdema lahe loodusala EE0040432 laieneb 2,6 ha Lihula loodusala EE0040213 laieneb 2,5 ha Lindi loodusala EE0040326 laieneb 82 ha Luhasoo loodusala EE0080601 väheneb 91 ha Matsalu loodusala EE0040501 eraldatud senisest Väinamere loodusalast, 49 477 ha Metsapoole loodusala EE0040330 laieneb 4 ha Mihkli loodusala EE0040307 väheneb 0,2 ha Mukri loodusala EE0020327 laieneb 8,2 ha Mullutu-Loode loodusala EE0040443 laieneb 176 ha Muraka loodusala EE0070103 laieneb 108 ha Mustjärve raba loodusala EE0040212 väheneb 2,3 ha Mäetaguse loodusala EE0070111 väheneb 0,3 ha Märjamaa järtade loodusala EE0020408 laieneb 5,7 ha Määru loodusala EE0060102 laieneb 0,2 ha Neeruti loodusala EE0060203 väheneb 28 ha Nigula loodusala EE0040370 piiritäpsustus Niitvälja loodusala EE0010137 laieneb 181 ha Nõva-Osmussaare loodusala EE0040201 laieneb 480 ha Nässumaa loodusala EE0040445 piiritäpsustus Nätsi-Võlla loodusala EE0040336 laieneb 59 ha Ohepalu loodusala EE0020205 väheneb 0,1 ha Ohessaare loodusala EE0040449 laieneb 2,6 ha Ontika loodusala EE0070108 laieneb 161 ha Oti loodusala EE0080177 väheneb 0,3 ha Pakri loodusala EE0010129 laieneb 74 ha Pangametsa loodusala EE0070109 laieneb 19 ha Paope loodusala EE0040112 laieneb 0,8 ha Parmu loodusala EE0080617 väheneb 37 ha Pihla-Kaibaldi loodusala EE0040116 laieneb 37 ha Pihla-Kurisu loodusala EE0040123 laieneb 3,9 ha Pilkuse loodusala EE0020305 laieneb 4,4 ha Porkuni loodusala EE0060214 laieneb 0,8 ha Prangli loodusala EE0010126 väheneb 0,5 ha Preedi jõe loodusala EE0060122 piiritäpsustus Puhatu loodusala EE0070106 laieneb 36 ha Pahtpää loodusala EE0080227 liidetakse Kirmsi (EE0080209) loodusalaga Põdrapao loodusala EE0040111 liidetakse Pihla-Kaibaldi (EE0040116) loodusalaga Päidre loodusala EE0080576 laieneb 9,1 ha Pärnu jõe loodusala EE0040345 väheneb 1,7 ha Pärnu loodusala EE0040347 väheneb 7,9 ha Rahumäe loodusala EE0010143 väheneb 0,3 ha Raikküla-Paka loodusala EE0020322 väheneb 6,7 ha Rannaniidi loodusala EE0040457 piiritäpsustus Reiu jõe loodusala EE0040384 väheneb 0,5 ha Roosna-Alliku loodusala EE0060120 piiritäpsustus Rutu loodusala EE0080502 väheneb 0,7 ha Sadrametsa loodusala EE0080615 liidetakse Sadramõtsa (EE0080614) loodusalaga Sadramõtsa loodusala EE0080614 laieneb 203 ha Selisoo loodusala EE0070124 väheneb 0,1 ha Selja jõe loodusala EE0060218 väheneb 0,4 ha Sepa loodusala EE0040466 laieneb 17,5 ha Siiksaare-Oessaare loodusala EE0040469 laieneb 314 ha Smolnitsa loodusala EE0070101 laieneb 0,1 ha Struuga loodusala EE0070128 laieneb 35 ha Suigu loodusala EE0060216 laieneb 1,7 ha Sutu lahe loodusala EE0040472 väheneb 0,8 ha Suurekivi loodusala EE0060208 väheneb 3,7 ha Suuremõisa lahe loodusala EE0040473 laieneb 65 ha Sõmeri loodusala EE0040356 piiritäpsustus Taarikõnnu loodusala EE0020315 väheneb 11 ha Tagamõisa loodusala EE0040476 väheneb 9 672 ha Tilga loodusala EE0040114 laieneb 1,3 ha Tillniidu loodusala EE0020326 väheneb 3,5 ha Timmase loodusala EE0080635 väheneb 4,4 ha Tori põrgu loodusala EE0040360 väheneb 1 ha Tudre loodusala EE0060106 väheneb 0,6 ha Tudusoo loodusala EE0060209 laieneb 250 ha Tuhu loodusala EE0040214 laieneb 1,4 ha Tõhela-Ermistu loodusala EE0040361 laieneb 84 ha Tõnija loodusala EE0040482 väheneb 2,1 ha Tänassilma loodusala EE0080511 laieneb 1 ha Tündre loodusala EE0080415 väheneb 9 ha Türi-Karjaküla loodusala EE0060117 väheneb 3,4 ha Uhtju loodusala EE0060220 laieneb 512 ha Uljaste loodusala EE0070125 laieneb 381 ha Valgejõe loodusala EE0010156 piiritäpsustus Varbla loodusala EE0040352 vähenemine 15 ha Vesitükimaa loodusala EE0040490 laieneb 41 ha Viieristi loodusala EE0040494 laieneb 10 ha Viivikonna loodusala EE0070189 väheneb 0,8 ha Viljandi loodusala EE0080514 laieneb 3,8 ha Vilsandi loodusala EE0040496 laieneb 30 196 ha Võlingi oja loodusala EE0060123 väheneb 0,3 ha Võlumäe loodusala EE0060230 väheneb 0,5 ha Võrtsjärve loodusala EE0080524 väheneb 21 ha Väikese väina loodusala EE0040486 piiritäpsustus Väinamere loodusala EE0040002 väheneb 49 661 ha Vääna loodusala EE0010125 väheneb 7,2 ha Õru loodusala EE0080428 arvatakse Natura 2000 võrgustikust välja Kõik nimetatud pindalade muudatused on käsitletud ja avalikustatud konkreetse ala kaitse- eeskirja kehtestamisel. Natura 2000 linnu- ja loodusalade piirimuudatuste põhjendused on esitatud vastava kaitstava loodusobjekti seletuskirjas. Alade detailsete kaartidega saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/natura- 2000#:~:text=Euroopa%20Komisjonile%20esitatava%20Natura%202000%20v%C3%B5rgus tiku%20alade%20nimekirja%20muutmine, ja Keskkonnaametis. 3. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Riigile, kohalikele omavalitustele ja maaomanikele täiendavaid kulutusi korraldusega kavandatud muudatusega ei kaasne. Kirjeldatud muudatused piiride, kaitse-eesmärkide ning kulutuste kohta on riigisiseste kaitse-eeskirjade menetlemise käigus avalikustatud, maaomanikke on teavitatud ning Vabariigi Valitsus või kliimaminister on need otsusega kinnitanud. Korralduse rakendamine avaldab positiivset mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse korraldamisele. Kaitseala valitsejal aitab see optimeerida kaitsekorraldamise kulusid. Natura 2000 alal kehtivad eraomanikele kõik looduskaitseliste piirangute eest makstavad kompensatsioonid, mis on sätestatud riigisisestele kaitstavatele loodusobjektidele: maamaksuvabastus, maade omandamine. Lisaks on võimalik taotleda Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust või pärandniitude hooldamise toetust. Neid toetusi rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023– 2027 alusel Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). Arengukava järgi on kogu perioodi pärandniitude koosluste hooldamise toetuse eelarveks kavandatud 42 miljonit eurot ning erametsamaa toetusteks 31 miljonit eurot. Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks on Keskkonnaametil Euroopa Liidu struktuurivahenditest märgade niitude taastamisteks 4,25 miljonit eurot, Riigimetsa Majandamise Keskusel märgalade taastamiseks 16 miljonit eurot. Lisaks on Keskkonnaametil maismaa elupaikade ja liikide inventuurideks CO2 vahendeid 2,2 miljonit eurot. Korralduse rakendamine uut olulist mõju lisanduvatele aladele, kus asuvad pärandniidud, ei avalda. Pärandniitude hooldustoetust makstakse kõigil kaitstavatel aladel. Korralduse rakendamine ei avalda ka olulist mõju Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse60 rakendamisele, sest juba täna makstakse toetust samast meetmest erametsaomanikele, kelle maad jäävad ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku sihtkaitsevöönditesse. Küll lisandub meetmesse piiranguvöönditesse tsoneerituid erametsamaid (300 ha), mis seni ei ole Natura 2000 võrgustikku kuulunud, kuid on saanud metsaseaduse alusel makstavat erametsatoetust61. Natura 2000 võrgustikku lisandub kaitstavatest loodusobjektidest alasid 27 500 ha, millest pea 20 800 ha jääb mere alale. Lisanduvaid eramaid on 1450 ha, millest sihtkaitsevööndites 620 ha ning piiranguvööndites ja hoiualadel 830 ha. Lisaks jääb Natura 2000 piiride muutmisel Natura 2000 võrgustikust välja 1640 ha, millest eramaid 850 ha. Täiendavad kulud on eelnevalt kooskõlastatud iga ala kaitse-eeskirja menetlemise käigus. Natura 2000 alade laiendustel tuleb tegevuse kavandamisel ja strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel keskkonnamõju või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkuse säilimisele. 4. Korralduse jõustumine ja teatavaks tegemine Korraldus jõustub selle vastuvõtmisel. Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas ja üleriigilises ajalehes avaldamisega 5. Eelnõu kooskõlastamine Korralduse andmiseks pannakse korralduse eelnõu koos seletuskirja ja alade kaartidega avalikkusele tutvumiseks välja ning määratakse tähtaeg (30.12.2024) ettepanekute esitamiseks. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 60 https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023015 61 https://www.riigiteataja.ee/akt/114112023006  Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ Lisa 2 kaardid (muudetud)