Ettepanekud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule

Jürgen Ligi Rahandusministeerium [email protected] Teie: 20.1.2024 nr 1.1-10.1/5153-1 Meie: 17.12.2024 nr 59 Eesti Pangaliidu kommentaarid ja ettepanekud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule Austatud hr Jürgen Ligi Täname võimaluse eest avaldada arvamust krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu) osas. Eelnõu on väga oodatud ja toetame igati krediiditeaberegistri (edaspidi Register) loomist ja käivitamist. Siinjuures sooviksime siiski juhtida Rahandusministeeriumi tähelepanu mõningatele Eelnõus sisalduvatele ja teemaga seonduvatele kitsaskohtadele, mis takistavad Eelnõu seletuskirjas avatud Eelnõu eesmärgi täiel määral saavutamist. 1. Üldised märkused ja ettepanekud Eesti Pangaliit (edaspidi Pangaliit) on jätkuvalt seisukohal, et Registrisse peaksid andmeid edastama ka krediidiinkassod. Pärast nõuete võõrandamist ei saa krediidiandja Eelnõu kohaselt enam infot nende nõuete kohta Registrisse edastada. Samas ei tähenda see seda, et nõue tarbija jaoks oleks kuhugi kadunud. Negatiivse krediidiinfo edastamine vastavatesse registritesse on vabatahtlik, mistõttu ei saa olla kindel, et info kõikide krediidiinkassode poolt hallatavate krediidilepingute kohta sisaldub negatiivse krediidiinfo registrites. Lisaks on antud registrite turg killustunud ning maksehäirete avaldamise põhimõtted erinevad, mistõttu ei ole tagatud andmete koosseisu ühetaolisus ja kvaliteet. Täiendavat segadust loob ka planeeritav regulatsioon, mille kohaselt ei ole lubatud tagasimaksmisega viivituses olemise fakti Registris kuvada kauem kui 30 päeva. Kuigi isikuandmete kaitse seadus (IKS) võimaldab võlasuhte rikkumise infot negatiivses krediidiregistris avaldada 30-ndast võlapäevast alates, siis üldlevinud praktika kohaselt avaldatakse see pärast 45-ndat võlapäeva. Seega tekib olukord, kus võlgnevuse info ei ole nähtav 30-45 võlapäeval. Kuivõrd Registrit saab kasutada ka tarbija ise, siis võib võlgnevuse kuvamine ja teatud hetkel mittekuvamine tekitada küsimusi ka tarbijates. Kirjeldatud olukorra vältimiseks on Pangaliit seisukohal, et kui võlgnevuse infot ei ole võimalik kuvada kauem kui 30 päeva, siis ei peaks seda Registris üldse kuvama. Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee Negatiivse krediiditeabe osas ei toeta kehtiv õigusraamistik ja praktika tarbija kohustuste kohta tervikpildi saamist. Tervikpilt on oluline nii krediidiandjale vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks kui tarbijale kõikidest oma kohustustest tervikliku ülevaate saamiseks. Palume ka negatiivse krediiditeabe kajastamise osas leida lahendus, mis ei tooks kaasa ebamõistlikku halduskoormust ning mis võimaldaks ka negatiivse krediiditeabe saamist ühest registrist. Eelnõuga loodav õiguslik raamistik peab toetama krediidiandjat tarbija krediidivõimelisuse hindamisel, tehes talle kättesaadavaks tarbija finantskohustusi puudutava ajakohase ja usaldusväärse teabe. Eelnõuga kohustatakse küll krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kontrollima tarbija kohta käivat krediiditeavet Registrist, kuid ei sätestata registriteenusele esitatavaid nõudeid. Selleks, et krediidiandjad saaksid krediidiotsuste tegemisel tugineda Registrist saadud andmetele, tuleb seaduse tasandil fikseerida ka registriteenusele esitatavad olulised tingimused, kindlustades krediidiandjale, et vajalikud andmed on krediidiotsuse tegemise hetkeks kättesaadavad. Arvestades, et krediidiandjad teevad krediidiotsuseid ka automaatotsustena, on kriitilise tähtsusega fikseerida krediidiandja poolt Registrile saadetud päringu töötlemise aeg, mis peab olema lühem kui 5 sekundit, kuid soovitatavalt 1 sekund (ning nõutava aja jooksul tuleb töödelda vähemalt 90% päringutest). Oluline on sealjuures ka viidata, et krediidiandja vabaneb VÕS § 4034 lõikes 31 sätestatud kohustusest ajal, mil registriteenuse osutamine ei ole krediidiandjast sõltumatutel põhjustel nõutud ajavahemiku jooksul võimalik. Register peab olema võimeline tõendama vastuse olemasolu ning selle edastamiseks kulunud aega. Tagamaks Registri parim võimalik kasutatavus ning välistamaks rakenduslikke viivitusi, soovib Pangaliit olla kaasatud nii tehniliste nõuete, hanketingimuste kui ka rakendusaktide koostamise protsessis. Kuivõrd Eelnõu alusel loodav Register oleks monopoolses seisundis, siis peame oluliseks, et Registriga teenuslepingute sõlmimise puhul oleks tagatud ka teatav paindlikkus. Pidades silmas, et Registri kui uue infosüsteemi rakendamine hõlmab paljude osapoolte koostööd, sh testimisi, mille käigus võib ilmneda ka parenduste tegemise vajadus, siis on Pangaliit Eelnõus toodud kahe-kuulise üleminekuaja piisavuse osas skeptiline ja teeb ettepaneku seda pikendada. Registri tehniline spetsifikatsioon peab olema kokkulepitud ja kooskõlastatud vähemalt 1 aasta enne Registri avamist. 2. Märkused, küsimused ja ettepanekud Eelnõu paragrahvide kaupa Nr Viide sättele Kommentaar 1 § 3. Krediiditeave 1) Krediidilepingu mõiste ei hõlma Krediiditeave käesoleva seaduse käenduslepingut. Eelnõu alusel siiski infot tähenduses on andmed tarbijaga käenduslepingute kohta edastatakse (§ 7 lg 1 p sõlmitud krediidilepingu kohta, mille  krediiditeabe andja edastab 3 alusel). Ettepanek käesolevat paragrahvi krediiditeaberegistrisse. käenduslepingute osas täiendada. 2) Kas me saame õigesti aru, et info võlgnevuste ja maksepuhkuste kohta on samuti käsitletav teabena krediidilepingute kohta? 3) Olemuslikult ei ole teave laenupiirangute kohta krediiditeave, kui seaduse vaatest nimetatakse see krediiditeabeks, siis tuleks see nii ka sõnastada. 4) Kas pärast CCD2 jõustumist hakkab Register kajastama ka buy now pay later tüüpi lepinguid? 5) Edastab vs kohustatud edastama: tegemist on küll mõistet defineeriva sättega, kuid kas ka siin ei oleks korrektne viidata kohustuse olemasolule, mitte lihtsalt õigusel/tahtel/võimalusel põhinevale krediiditeabe edastamise olemusele? 2 § 4. Tarbija 1) Juhime tähelepanu, et tarbija mõiste siin Tarbija käesoleva seaduse tähenduses seaduses eraldi väljatooduna kitsendab on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5 avaldatavate andmete hulka, kuid nimetatud isik. krediidiandjate huvi on saada andmeid ka füüsiliste isikute kohta, kes ei pruugi olla tarbijad. Vt järgmisi punkte. 2) Palume täpsustada, kas ja millise andmekoosseisuga edastatakse FIE-de krediiditeave. 3) Palume täpsustada, kas ja millise andmekoosseisuga edastatakse täisühingute ja usaldusühingute krediiditeave. 4) Palume täpsustada, kas ja millise andmekoosseisuga edastatakse notarite, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite krediiditeave. 5) Palume täpsustada, kas eraisikute poolt ettevõtja kohustuste tagamiseks antud käenduskohustused tuleb avaldada registris krediiditeabena. 3 § 5. Krediiditeabe andja Ettepanek lisada krediiditeabe andjate hulka ka (1) Krediiditeabe andja käesoleva krediidiinkassod. seaduse tähenduses on: 1) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 5 nimetatud krediidiandja ja §-s 21 nimetatud krediidiagent, kui ta sõlmib krediidiandja nimel krediidilepingu; 2) krediidiasutus krediidiasutuste seaduses tähenduses; 3) hoiu-laenuühistu seaduse §-s 3 nimetatud hoiu-laenuühistu. (2) Krediiditeabe andjana käsitatakse ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikut, kes ei ole krediidiandja. 4 § 6. Krediiditeaberegister ja 1) § - s 2 toodud seaduse eesmärk on oluliselt registripidaja laiem, kui § 6 lõikes 1 sätestatud. (1) Krediiditeaberegister on 2) §- s 5 kasutatakse mõistet „krediiditeabe krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil andja“, kas analoogselt peaks olema ka mujal Krediidiandjale krediiditeabe seaduses kasutatud krediiditeabe saaja, mitte kättesaadavaks tegemiseks peetav riigi krediidiandja? andmekogu. 3) Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 431 lg 1 ei näe ette sellist mõistet nagu „riigi andmekogu“ – seadus defineerib mõiste „andmekogu“. Samamoodi on seletuskirja lk-l 30 ekslikult räägitud „riigi andmekogust“. 5 § 6 lg 4 1) Eelnõu § 6 lg 4 kohaselt on Registri vastutav (4) Krediiditeaberegistri vastutav töötleja Rahandusministeerium ja volitatud töötleja on Rahandusministeerium ja töötleja registripidaja. volitatud töötleja on registripidaja. Kuna termin „andmekogu vastutav töötleja“ ei ole AvTS § 434 lõike 1 tähenduses sünonüümne „isikuandmete vastutava töötleja“ terminiga isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses, siis palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kes on krediiditeaberegistris töödeldavate  isikuandmete osas vastutav töötleja IKÜM artiklite 24–29 tähenduses. 6 § 7. Krediiditeaberegistris töödeldavad 1) Ettepanek täiendada järgmiselt: andmed krediiditeaberegistrisse kantakse vähemalt (1) Krediiditeaberegistrisse kantakse järgmised andmed: järgmised andmed: 2) Esitatavate andmete täpsem koosseis on plaanis sätestada rahandusministri määruses (edaspidi Määrus), mis on meie hinnangul väga vajalik. Hetkel on seadusenormi kirjeldus mitmeti ja kohati ka segaselt mõistetav. Järgnevate kommentaaridega juhime mõningatele asjaoludele tähelepanu. Ettepanek kaasata Määruse väljatöötamisel ka Pangaliidu esindajad. 7 § 7 lg 1 1) Ei ole selge, kas isikukoodi olemasolul nime on 1) tarbija üldandmed – isikukood või või ei ole vaja esitada. Juhime tähelepanu, et selle puudumisel sünniaeg ning ees- ja Eestis on elamisloaga isikuid, kellel perekonnanimi; perekonnanimi puudub. 2) Tarbija asemel võiks kasutada „krediidisaaja“, see hõlmaks ka solidaarvõlgniku. 8 3) krediidi käendaja üldandmed, kui see 1) Kas siin on mõeldud tarbijakrediidi käendust on asjakohane – isikukood, või kõiki erinevaid käendusi? Tarbija võib sünniaeg ning ees- ja perekonnanimi; käendada ka teisi krediidilepinguid, nt eraisiku käendus ettevõtte laenulepingus. 2) Sünniaja edastamine ei ole üldjuhul vajalik, see on vajalik vaid siis, kui isikukood puudub. Sama kommentaar kehtib ka punkti 4) kohta. Sõnastus võiks olla ühtlustatud ka punktiga 1). 9 4) krediidi kaastaotleja üldandmed, kui 1) Ettepanek kasutada „kaastaotleja“ asemel sõna see on asjakohane – isikukood, „kaaslaenusaaja“. sünniaeg ning ees- ja 2) Ettepanek kasutada järgmisi rolle: perekonnanimi; solidaarvõlgnik, osavõlgnik, käendaja. Mil määral kohalduvad ülejäänud andmeread nende isikute suhtes? Osavõlgniku ja käendaja puhul peaks olema nähtav ka vastutuse määr, mis võib olla väiksem kui kogu nõue krediidisaaja vastu. 10 5) krediidilepingu üldandmed – number, 1) Ettepanek sõna „tähtaeg“ asemel kasutada sõlmimise kuupäev ja tähtaeg; „lepingu lõppemise kuupäev“. Nii on selge, et ei ole mõeldud lepingu kestvus nt 72 kuud või 30 aastat. 2) Kuidas kajastatakse tähtajatut lepingut või automaatselt pikenevat lepingut? 11 6) krediidiliik; Palume täpsemat selgitust kui seletuskirjas toodu. Pangaliit on edastanud eelnevate arutelude käigus selge ja struktureeritud krediidiliikide nimekirja koos definitsioonidega. 12 8) krediidijääk eurodes; 1) Palume täpsustada Määruses või seletuskirjas millise kursiga konverteeritakse kui laen on antud algselt teises valuutas? Ettepanek kasutada konverteerimisel Eesti Panga kurssi. 2) Seletuskirja kohaselt on krediidijääk tarbijale antud krediidi tagasi maksmata osa. Kuidas kajastatakse/ eristatakse seda, kui kogu limiiti ei ole veel krediidisaaja kasutusse võtnud ning kas krediidiandjad peavad iga päev edastama info kõikide krediiditoodete jäägi osas, sh kasutuses oleva krediitkaardi limiit jms sarnaste toodete osas? 13 9) krediidi tagasimaksegraafiku tüüp Seletuskirjas või Määruses on vajalik täpsustada, et tagasimaksegraafiku tüüpe on ka teisi kui annuiteet või võrdsete põhiosa tagasimaksetega graafik. Kui on bulletgraafik või muudel tingimustel erigraafik, siis kuidas ja mis komponent peaks veel kajastuma Registris? 14 11) krediidilepingu järgmise osamakse 1) Täpsustamist vajab osamakse tähendus, sest suurus eurodes, arvates andmete erinevatel krediidiandjatel võib osamakse viimasest uuendamisest koostisosade näitamise praktika olla erinev. krediiditeaberegistris; Võttes arvesse, et teavet osamaksetega viivitamise kohta tohib Registrisse edastada alles pärast 7 päeva möödumist maksepäevast, siis kuidas avaldada osamakse suurust, kui asjaomase krediidiandja järgmises graafikujärgses osamakses on summeeritud kokku kõiki lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad (mh eelmiste perioodide  laenumaksete võlgnevused)? Kokkuvõtlikult jääb Eelnõus ebaselgeks, kas võlgnevusi tohib krediiditeabena Registrisse edastada. Juhime tähelepanu, et krediidiandjal on krediidivõimelisuse hindamisel kohustus omandada andmeid tarbija varasema maksekäitumise kohta, seega krediiditeabes võlgnevuste andmete avaldamise piiramise põhjendused jäävad arusaamatuks. 2) Palume selguse huvides tuua seletuskirjas või Määruses välja, et osamakse hõlmab nii põhiosa kui intressi makset aga ka haldustasu jm lepingujärgseid tasusid. 3) Kuidas kajastatakse osamakse suurus erinevate rollide puhul – solidaarvõlgnik, osavõlgnik, käendaja? 15 12) krediidi tagasimakse tasumise 1) Seletuskirja kohaselt on silmas peetud täieliku või osalise edasilükkamise maksepuhkust. Samas juhime tähelepanu, et ajavahemik, kui see on maksepuhkuseid on väga erinevaid. Lisaks asjakohane; klassikalistele täis- ja osalistele maksepuhkustele võib olla ka niisugune maksepuhkus, mille raames tasutakse ainult näiteks haldustasu. Lisaks on olemas lepinguid, mille raames võimaldatakse perioodilist maksepuhkust st näiteks iga aasta jaanuar- märts on maksepuhkus. 2) Palume selgitada, et kui nt on kampaania tingimustel sõlmitud leping, kus 6 kuud on intress 0% aga edaspidi nt 14,9%, mis võib osamakse suurust oluliselt suurendada, siis kas ja kuidas seda kajastatakse. 16 13) krediidilepingust tuleneva kohustuse 1) Kui leping on kehtiv, kuid klient on viivituses täitmisega viivitamise aeg, kui see on näiteks osamaksega, siis tuleb raporteerida asjakohane; sellega viivitamise aeg. Aga kui krediidiandja ütles võla tõttu lepingu üles ja klient on viivituses, siis kas me saame õigesti aru, et see kohustus tuleb raporteerida ja seda alles 7 päeva pärast? Või peetakse silmas siiski üksnes  kehtivast krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise aega? 2) Kas on mõeldud kogu viivisvõla perioodi? 3) Kui krediidisaaja jääb võlgu mitme järjestikkuse osamaksega, kuidas siis toimub võlapäevade arvestamine? Näeme vajadust vältida olukorda, kus krediidisaaja on ühe osamaksega 30+ päevas viivituses, et siis järgmise osamakse viivitus ei kajastuks Registris, kuna summeeritult võlapäevade arv on üle 30 päeva. 4) Kas päevade arvu hakkab krediiditeabe andja lugema osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast? 5) Koosmõjus sama paragrahvi lõikega 2 palume täpsustada järgnevat: Kui 30 päeva saab täis, kas siis krediiditeabe andjal on kohustus siiski vastavat teavet edastada (seaduse järgi on), kuid krediidiandjal ei ole õigus seda teavet saada - kas siis Register ise peab arvestust võlapäevade üle ning tagab andmete jagamise või mitte jagamise krediidiandjale/ andmete pärijale? 6) Küsimus tekib ka AKI maksehäirete avaldamise juhendi kontekstis: AKI juhend reguleerib võlaandmete kolmandatele isikutele, sh maksehäireregistrile edastamist. AKI juhendi punkt 2.8. kohaselt tuleb andmesubjekti enne võlaandmete kolmandatele isikutele edastamist vastavuses IKÜM artikliga 14 teavitada, lisades teavitusele nt maksehäireregistri andmekaitsetingimused, kui kolmandaks isikuks on maksehäireregister. Et ka Eelnõu § 7 lg 1 punktis 13 nimetatud andmed on võlaandmed, tuleb võlgnikku teavitada enne selliste andmete Registrile edastamist. Kuna võlgnevuse andmed tuleb Registrile edastada, kui võlgnevus on kestnud vähemalt 7 päeva, tekib küsimus, kuidas on nii lühikese aja jooksul võimalik  teavitamiskohustust täita, arvestades seejuures, et nimetatud 7 päeva sisse võivad jääda ka nädalavahetus ja riigipühad. 17 14) viivise suurus eurodes, kui see on 1) Seletuskirja kohaselt näeb antud punkt ette asjakohane; viivisemäära kajastamist. Viivisemäär võib olla eraldiseisev, kuid reeglina see on intressimäär ning seda eeldatavalt ei soovi krediidiandjad avaldada. Krediiditeabe osas on oluline võla suurus. Teeme ettepaneku, et kuvama peaks kogu viivisvõla (põhiosa + intressid + põhiosa viivised + muud tasud) suurust. 18 § 7 lg 2 1) Kas me saame õigesti aru, et avaldama võib (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis hakata 8-ndast võlapäevast? 13 nimetatud andmed edastab 2) IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt on võlaandmete krediiditeabe andja kolmandale isikule edastamine lubatud, kui registripidajale üksnes juhul, kui lepingu rikkumisest on möödunud rohkem kui kohustuse täitmise tähtpäevast on 30 päeva. Eelnõu § 7 lg 2 sätestab, et möödunud vähemalt seitse võlaandmeid võib krediiditeabe andja päeva. registripidajale edastada üksnes juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud vähemalt seitse päeva. Seega on vastuolu IKS § 10 ja Eelnõu vahel - küsimus üldnormi ja erinormi erinevuses: üldnorm ei anna alust eriseaduse normi rakendamiseks. Leiame, et krediiditeabe jagamise seadusega tuleb muuta ka IKSi. 19 § 7 lg 3 1) Kas andmete saaja peab igakordselt (3) Registripidaja on kohustatud pidama põhjendama päringu tegemist ja kui jah, siis andmete töötlemise kohta logi. Logi mis vormis? peab sisaldama teavet käesoleva 2) Kuidas on tagatud andmesubjekti juurdepääs paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete logidele? Kas logi andmed saab andmesubjekt töötlemise põhjenduse, aja ja andmeid üksnes vastava taotlusega registripidaja poole töödelnud isiku kohta. pöördudes? Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt on Register riigi andmekogu. Kas andmesubjekti õigus logidega tutvuda on tagatud sarnaselt olemasolevatele riigi andmekogudele (Registrisse tehtavatest päringutest tekib  märge näiteks Andmejälgijasse) või tuleneb erinevus Eelnõu § 6 lõikele 3 tuginedes? 20 § 7 lg 4 Ettepanek volitusnormi täiendada ja täpsustada. (4) Krediiditeaberegistrisse kantavate Tagamaks, et kõik oluline saaks Määruses andmete täpsema koosseisu ja registri reguleeritud ei tohi seaduses sätestatud pidamise korra kehtestab valdkonna eest volitusnorm olla kitsam. Leiame, et näiteks vajavad vastutav minister määrusega. reguleerimist ka teenustasemete kirjeldused koos kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tulemuseesmärkidega ning Registri info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted. 21 § 8. Krediiditeabe edastamine 1) Kas me saame õigesti aru, et andmete üks kord krediiditeaberegistrisse ööpäevas edastamine on piisav? Sätte (1) Krediiditeabe andja edastab sõnastusest võib jääda mulje, et vajalik on registripidajale käesoleva seaduse § 7 andmeid edastada kohe pärast krediidilepingu lõikes 1 nimetatud andmed pärast sõlmimist. krediidilepingu sõlmimist, 2) Seletuskirjas on nimetatud, et krediidiandja krediidilepingu muutmist või § 7 lõikes 1 kohustus edastada teave registripidajale nimetatud andmete muutumise korral, sätestatakse VÕSis. Õige on KAVS. kuid mitte harvem kui üks kord 3) Kuna § 7 lg 4 sisaldab volitusnormi, mille ööpäevas. kohaselt võib Määrusega olla täpsustatud andmete koosseis, mis võib erineda § 7 lõikes 1 toodust, siis viide antud punktile ei pruugi olla piisav. Samuti ei ole täpne üksnes viide krediidilepingule, kui vajalikuks osutub ka tagatislepingute osas teabe edastamine. 4) § 8 lõike 1 sõnastus: edastab vs kohustatud edastama. Sama kommentaar seoses § 10 lõike 1 sõnastusega: õigus avaldada vs kohustus avaldada. IKÜM vaatest on oluline õigusliku alusena eristada „õigust edastada/avaldada“ ja „kohustust edastada/avaldada“. 22 §8 Sätte sõnastusest jääb mulje nagu krediiditeabe (2) Krediiditeabe andja vabaneb andja oleks registriteenuse osutaja. käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest ajal, mil registriteenuse  osutamine ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik. 23 § 9. Krediidilepingu sõlmimise 1) Ettepanek sõna „nimekiri“ asemel kasutada piirangutega isikute nimekiri „krediidi lepingu sõlmimise piirang“. (1) Krediiditeaberegistri alamregistriks 2) Kas on vajalik alamregistri loomine? on krediidilepingu sõlmimise 3) Kui isik on lasknud kanda end sellesse piirangutega isikute nimekiri (edaspidi nimekirja, kas siis tagatislepingu sõlmimise nimekiri), mille pidamise eesmärk on õigus siiski on? pakkuda isikule võimalust piirata enda 4) Kas toimivate krediidilepingute, nt krediitkaardi poolt krediidilepingu sõlmimist, et lepingute kasutamine jääb selle sätte vähendada talle ja ühiskonnale reguleerimisalast välja? Nende puhul peaks ülemäärase laenamisega kaasneda olema vastutus välistatud kuivõrd võivaid negatiivseid sotsiaalseid ja krediidiandjad ei saa ilma päringut tegemata majanduslikke tagajärg sellest keelust teada. 24 § 9 lg 2 1) Avalduse peaks saama esitada ainult isik ise. (3) Avaldus nimekirja kandmiseks ja Avalduste haldamine (so vastuvõtmine, nimekirjast kustutamiseks esitatakse edastamine, säilitamine) krediidiandjate poolt registripidajale või krediidiandjale, kes loob täiendavat ebavajalikku ja ebamõistlikku edastab selle viivitamata registripidajale. keerukust, samuti näeme võimalikku huvide Registripidaja on kohustatud viivitamata konflikti, kui krediidiandja kaudu peaks tegema arvates avalduse saamisest kandma isiku avaldusi nimekirja kandmiseks või sealt nimekirja või ta sealt kustutama. kustutamiseks 2) Palume seletuskirja täiendada Eelnõu § 9 lg 2 osas analüüsiga minimaalsusprintsiibi, andmete töötlemise eesmärgi ning isiku eraelu riive osas. Eelnõu § 9 lõikega 2 seatakse piirangud nimekirja kantud isikule tema IKÜMist tulenevate õiguste realiseerimise osas. IKÜM artikkel 23 lg 1 annab õiguse vastutava või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses seadusandliku meetmega teatud juhtudel piirata andmesubjektide õiguste teostamist. Kuna seletuskirjast vastav analüüs ei nähtu, palume täiendavalt selgitada Eelnõu § 9 lõikes 2 toodud piirangu eesmärgipärasust ja vastavust IKÜM artiklile 23.  Kõnealusest nimekirjast kustutamine toimub üksnes isiku enda vastavasisulise avalduse esitamisega. Sellega seoses palume selgitada, kas juhul, kui inimene unustab ennast nimekirjast maha võtta, siis võib Register inimese laenukeeldu töödelda kuni inimese surmani ja edasi. 25 § 9 lg 3 Palume selgitada, kes on krediidiandja avalduse (3) Avaldus nimekirja kandmiseks ja vastuvõtmisel ja registrile edastamisel (volitatud nimekirjast kustutamiseks esitatakse töötleja). Kui kaua peavad krediidiandjad avalduse registripidajale või krediidiandjale, kes andmeid ja edastamise logisid säilitama? edastab selle viivitamata registripidajale. Registripidaja on kohustatud viivitamata arvates avalduse saamisest kandma isiku nimekirja või ta sealt kustutama. 26 § 10. Krediiditeaberegistrist andmete 1) Kas Määrusega reguleeritakse, kes ja mis avaldamine andmeid Registrist näeb - ehk et (1) Registripidajal on õigus avaldada ametiasutustele on üks vaade, tarbijale teine krediiditeaberegistris sisalduvaid vaade ja krediidiandjatele kolmas vaade? andmeid: 2) Kas tarbija poolt krediiditaotluse esitamist 1) krediidiandjate ja –vahendajate tuleb hakata registripidajale tõendama? Kui seaduse §-des 5 ja 6 nimetatud jah, siis mis kujul? krediidiandjale ja krediidivahendajale, 3) Ettepanek täiendada krediidiandjate õigust krediidiasutusele krediidiasutuste saada infot ka krediidilepingute muutmise seaduses tähenduses ning hoiu- taotluste alusel. Tarbija krediidivõimelisust võib laenuühistu seaduse §-s 3 nimetatud olla vajalik hinnata ka lepingu muutmise hoiu-laenuühistule krediidilepingu taotluse analüüsimisel (nt lisasumma, perioodi sõlmimiseks tahteavalduse esitanud muudatused, maksepuhkus, muud tarbija krediidivõimelisuse hindamise restruktureerimise vajadused makseraskuste eesmärgil; korral). Võla ümberkujundamise korral on krediidiandjal samuti kohustus hinnata tarbija olukorda, tema õigusi ja huve ning krediidiandja võib rakendada võla ümberkujundamist juhul, kui tema hinnangu kohaselt suudab tarbija tõenäoliselt oma kohustused täita. 4) Krediidiotsuse ja lepingu sõlmimise vahele võib jääda sõltuvalt krediidiandjast kuni 90 päeva või isegi enam, mille jooksul on tarbijal võimalik  erinevaid pakkumisi võrrelda ja enda jaoks sobivaim välja valida. See tähendab, et positiivne krediidiotsus/ krediidipakkumine kehtib teatud perioodi, mille jooksul tarbijal on võimalik lepingut sõlmida ja krediit kasutusele võtta. Sellest johtuvalt peaks olema krediidiandjal õigus ka positiivse krediidiotsuse kehtivuse ajal teha tarbija osas päringuid selgitamaks välja, kas isik on/ ei ole vahepealsel perioodil oma finantskohustusi suurendanud. Sellisel juhul saab krediidiandja hinnata, kas samadel tingimustel pakkumine saab veel olla kehtiv või mitte. See tagab ka selle, et tarbija ei saaks oma finantskohustusi suurendada, kui ta tegelikult enam täiendava krediidi võimeline ei ole. Palume seletuskirjas täpsustada kas ühe taotluse raames korduvate päringute tegemine on lubatav. 5) Praegune sõnastus ei võimalda Registrist saada andmeid käendaja kohustuste hindamiseks. 6) Palume selgitada Eelnõu § 10 lg 1 kooskõla krediidiasutuste seaduse (KAS) §-ga 88. Kas eelnõus nimetatud asutused ja isikud on vastavuses KAS §-s 88 nimetatud asutuste ja isikutega, et oleks tagatud, et registri kaudu ei ole võimalik saada rohkem pangasaladusega kaetud infot kui seda saab KAS § 88 raames. 27 § 10 lg 1 p 2: Palume selgitada, kuidas tagatakse andmesubjekti 2) tarbijale tema kohta; õiguste teostamine registripidaja poolt, sh andmesubjektide teavitamine IKÜM artikkel 14 alusel. Seletuskirjas ei ole seda küsimust selgitatud. 28 § 10 lg 1 p 6 Kas see tähendab, et notari eraldi saadetud 6) notarile ja notari määratud pärandi päringuvastuses ei pea enam krediidikohustusi inventuuri tegijale pärandi inventuuri näitama? tegemiseks; 29 § 10 lg 2 1) 30 päeva piiranguga tekib olukord, kus (2) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis krediidisaaja võlg ei kajastu Registris ega ka veel 13 nimetatud andmetele on maksehäireregistris. Sealhulgas, kui võla krediidiandjal juurdepääs kuni tarbija suuruse eeldused ei ole täidetud, siis ei pruugi kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem see maksehäireregistris kajastuda ka 45+ kui 30 päeva selle kohustuse täitmise võlapäeva saabudes. tähtpäevast arvates. 2) Kuidas tuleb 30 päeva arvutada, kui klient on võlgnevuses mitme osamaksega? Kas iga osamakse võlgnevuse korral hakatakse pidama eraldi 30 päeva arvestust? Kui kuvatakse ainult viimasel 30 päeval tekkinud võlgnevust ja mitte eelmistel perioodidel tekkinud võlgnevust, siis annab see väga moonutatud info. 3) Kas me saame õigesti aru, et kuivõrd 30 päeva möödudes juurdepääs andmetele piiratakse, siis hakkab seda arvestust edasi pidama Register? Eelnõu § 8 lg 1 kohaselt edastab krediiditeabe andja registripidajale krediiditeabe jagamise seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud andmed pärast krediidilepingu sõlmimist, krediidilepingu muutmist või § 7 lõikes 1 nimetatud andmete muutumise korral, kuid mitte harvem kui üks kord ööpäevas. Nimetatud sätte kohaselt on krediiditeabe andja kohustatud küll edastama võlgnevuse summa selle muutumise korral, kuid kohustust võlgnevuse andmete edastamise lõpetamiseks pärast 30 päevast võlgnevuse kestvust krediiditeabe andjale pandud pole. Võlgnevuse andmete edastamine pärast 30 päeva täitumist pole isikuandmete töötlemise vaates põhjendatud, kuna pärast 30 päeva täitumist juurdepääsu nendele andmetele võimaldada ei tohi. 4) Palume likvideerida vastuolu Eelnõu § 10 lg 2 ja seletuskirjas (lk 37) selgitatu vahel: Eelnõu ütleb „Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 13 nimetatud andmetele on krediidiandjal juurdepääs kuni tarbija kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 30 päeva selle kohustuse täitmise tähtpäevast arvates.“ Seletuskirjas on märgitud „Lõikes 2  sätestatakse, et eelnõu § 7 lõike 1 punktis 13 nimetatud andmetele (krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise aeg) on krediidiandjal juurdepääs kuni tarbija poolt kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 30 päeva tarbija poolt kohustuse täitmisega viivitamisest arvates.“ Eelnõus ja seletuskirjas toodud tähtajad ei ole meie arvates samad tähtajad. Meie hinnangul on kõnealuseid tähtaegu võimalik lugeda selliselt, et Eelnõus sätestatud tähtaja osas peetakse silmas lepingus kokkulepitud kohustuse täitmise tähtaega (maksetähtaeg), aga seletuskirjas märgitud tähtaja all peetakse silmas võlgnevuse kui tekkinud iseseisva kohustuse täitmist (võla tasumise tähtaeg). 30 § 10 lg 3 1) Kui krediidiinkassod jäävad registrist välja, siis (3) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis nõuete loovutamise fakti kuvamine üksnes 30 15 nimetatud andmetele on päeva jooksul võib viia olukorrani, kus krediidiandjal juurdepääs 30 päeva vastavate lepingute kohta jääb info üldse jooksul andmete krediiditeaberegistrisse saamata. Ettepanek lisada krediiditeabe kandmisest arvates. andjate hulka krediidiinkassod. 2) Kes peab 30 päeva üle arvestust, kas Register või krediidiandja? Pärast nõude võõrandamist ei ole enam tegemist krediidiandja nõudega, mistõttu ei saa ka krediidiandja seda raporteerida. 31 § 10 lg 4 Ettepanek kehtestada ka nende andmete suhtes (4) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 täiendav aeg, mil need on nähtavad. Nimekirjas nimetatud andmetele on krediidiandjal olemise fakt omab tähendust kliendi juurdepääs kuni isiku kohta käivate maksekäitumise hindamisel. andmete nimekirjast kustutamiseni. 32 § 11. Andmete säilitamine Seletuskirjas on selgitatud: „Tähtaja määramisel on arvesse võetud andmete säilitamise vajadust järelevalve teostamiseks. Teave isikuandmete töötlemise nõuete võimalikust rikkumisest võib järelevalve teostajani jõuda alles lepingu lõppemisel, Andmekaitse Inspektsiooni läbi viidav järelevalvemenetlus võib osutuda pikaajaliseks. Et  tagada andmete olemasolu ka selleks puhuks, on põhjendatud sätestada säilitamise tähtajaks kaks aastat. Ühe aasta jooksul ei pruugi järelevalvemenetlus lõppeda. Üle kahe aasta andmete säilitamise korral tõusetub küsimus põhjendatusest. Õiguskindluse huvides peavad kõik osapooled arvestama, et mõistliku aja möödumisel ei peagi enam olema võimalik kontrollida isikuandmete töötlemise õiguspärasust“. Mida tähendab Eelnõu §-s 11 nimetatud säilitamine? Kas andmed arhiveeritakse? Kas kõnealusel säilitamistähtajal on õigus juurdepääsuks isikuandmetele üksnes AKI-l järelevalve teostamiseks? Aga Finantsinspektsioonil? Teistel Eelnõu § 10 lg 1 punktides 3–8 nimetatud isikutele? 33 § 11. Andmete säilitamine 1) Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) (1) Krediiditeaberegistrisse kantud § 47 lg 5 sätestab kohustuse säilitada andmeid ja logi säilitatakse kaks aastat krediiditoimikusse kuuluvaid andmeid ja tarbijaga sõlmitud krediidilepingu dokumente kolme aasta jooksul tarbijaga lõppemisest arvates. lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Jääb arusaamatuks, millistele põhjendustele tuginedes on Registris avaldatud krediidiandmete ja logide (mis tõendavad krediidiandja päringute tegemist vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks) säilitamisele kehtestatud 1 aasta võrra lühem säilitamise tähtaeg võrreldes KAVSist tuleneva tähtajaga. Lisaks: tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuivõrd eelmainitu rakendub tsiviilkäibes eelkõige lepinguliste suhete puhul, siis 2-aastane periood ei ole nõudeõiguse olemuse ja selle tõendamisega korrelatsioonis. Seletuskirja  viide pikema perioodi põhjendamatusele on alusetu eelkõige lepingulise nõude ajaraamistiku osas. 2) Kuivõrd ka lepingu ülesütlemine lõpetab lepingu, siis oleks korrektsem, kui andmete säilitamise tähtaja arvestamine algaks alates krediidilepingu järgsete kohustuste täitmisest. 3) Kuidas ja mis andmetega tuleb raporteerimist jätkata siis, kui lepingu tähtpäev saabus, kuid kliendil on täitmata kohustusi või kui krediidiandja ütles võlgnevuse tõttu lepingu üles? Kas sel juhul tuleb Registris raporteerimine lõpetada või tuleb 7-päevane paus sisse ning Registrisse raporteerimine tuleb lõpetada päevast, kui võlgnevuse kohta raporteeritakse maksehäireregistrisse? 34 § 12 lg 5 p 5 Kuivõrd krediidiasutused edastavad Registrisse (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 pangasaladust, siis kas krediidiasutustel on õigus nimetatud lepingus sätestatakse lisaks või võimalus ka konfidentsiaalsuse nõuetega halduskoostöö seaduse tutvuda? See tõstatab laiema küsimuse, et kes on §-s 10 nimetatud andmetele ja Registris olevate andmete omanik? tingimustele: 5) konfidentsiaalsuse nõuded. 35 § 12 lg 7 Mis saab siis, kui registripidajat ei leita? Mis saab (7) Valdkonna eest vastutaval ministril siis, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt ning on õigus registripidamiseks sõlmitud uut pakkujat ei leita? leping ennetähtaegselt lõpetada mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige registripidaja kohustuste oluline rikkumine või tema maksejõulisuse oluline vähenemine. 36 § 13 lg 6 Sõna „kohtulahendi“ asemel oleks korrektsem (6) Registripidaja ei võta tasu „kohtumenetluse raames“. kohtulahendi, uurimisorgani määruse, riikliku järelevalve teostaja päringu, otsuse või muu haldusakti alusel tehtud päringu eest ega tarbijale tema andmetele krediiditeaberegistrile juurdepääsu võimaldamise eest. 37 (2) Hinnakirja taotluse läbivaatamisel on Eelnõus on tarbija defineeritud teisiti. Antud valdkonna eest vastutaval ministril kontekstis on selguse huvides soovituslik kasutada õigus: sõna "kasutajatele". 5) esitada hinnakirja taotlus arvamuse avaldamiseks registriteenuste tarbijatele ja neid esindavatele organisatsioonidele. 38 § 16 lg 1 Seletuskirjas (lk 43) on selgitatud, et „Võrreldes (1) Oluline osalus käesoleva seaduse teiste finantsjärelevalve subjektidega on siin tähenduses on otsene või kaudne osalus sätestatud oluline erand – kui üldjuhul käsitletakse registripidaja aktsiakapitalis, mis on olulise osalusena 10%-list osalust äriühingu aktsia- vähemalt 20 protsenti äriühingu või osakapitalis, siis eelnõuga on registripidajale aktsiakapitalist või hääleõigustest või ette nähtud nö kõrgem künnis ehk oluline osalus mis võimaldab avaldada olulist mõju hakkab alates 20%-lisest osaluse omandamisest. tema juhtimisele. Tegemist on soodustava režiimiga. Sama lähenemine on täna ette nähtud ka krediidiandjatele ja krediidiinkassodele.“. Palume selgitada, millele tuginedes on otsustatud krediiditeabe registripidaja suhtes sellist soodustavat režiimi kohaldada. Sisuliselt tähendab see, et alla 20% osalusega omanikud võivad olla mistahes isikud, kes võivad saada ligipääsu inimeste igapäevasele krediidijäägile ja teistele Registris olevatele isikuandmetele, mis meie hinnangul ei ole põhjendatud. 39 § 37. Aruanded ja nende esitamine Palume täpsustada missuguseid täiendavaid Finantsinspektsioonile andmeid on Finantsinspektsioonil õigus nõuda. Kas (4) Finantsinspektsioonil on lisaks need andmed hõlmavad vaid Registri toimimisega käesolevas paragrahvis sätestatule õigus seotud andmeid või ka krediidiandjate poolt nõuda ühekordselt või regulaarselt edastatud krediiditeavet? Leiame, et esitatavaid aruandeid ja andmeid, kui krediidiandjate üle järelevalve teostamiseks need on vajalikud järelevalve andmete saamiseks peaks Finantsinspektsioon teostamiseks käesolevas seaduses pöörduma vahetult krediidiandjate poole. sätestatud ulatuses. 40 § 58. Krediiditeabe edastamine 1) Pangaliit ei pea kahekuulist ülemineku perioodi registripidajale Enne käesoleva seaduse realistlikuks. Teeme ettepaneku seda jõustumist sõlmitud ja kehtiva pikendada. tarbijakrediidilepinguga seotud 2) Palume selgitada, mis andmed tuleb esitada. krediiditeabe edastab krediiditeabe Näiteks, kui esitada tuleb krediidijääk eurodes,  andja registripidajale kahe kuu jooksul siis millises mahus peab andmeid avaldama arvates käesoleva seaduse jõustumisest kõikide kehtivate lepingute kohta? vastavalt käesoleva seaduse § 63 lõikele 3. 41 § 59. Finantsinspektsiooni seaduse Kas sõnade „krediiditeaberegistri järelevalvetasu“ muutmine vahelt on puudu sõna „pidaja“? 7) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 59 järgmises sõnastuses: „(59 ) Krediiditeaberegistri järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.” 42 § 60. Krediidiandjate ja –vahendajate 1) Ei ole selge, kas krediidilepingu sõlmimise keeld seaduse muutmine kehtib ka lepingu muudatuste ja 5) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga restruktureerimise kohta. Keelu laiendamine 2 50 järgmises sõnastuses: nendesse olukordadesse ei ole mõistlik. 2 „§ 50 . Krediidilepingu sõlmimise keeld Krediidilepingu sõlmimise keeld peaks Krediidiandja ei tohi sõlmida hõlmama täiendava krediidi andmise keeldu. krediidilepingut krediiditeabe jagamise 2) Absoluutne krediidilepingu sõlmimise keeld seaduse §-s 9 nimetatud krediidilepingu koosmõjus KAVS-i lisatava §-ga 1001 sõlmimise piirangutega isikute nimekirja (karistused) tekitab olukorra, kus krediidiandja kantud isikuga.“; ei saa krediidiotsust teha, kuivõrd ta ei saa laenukeelu olemasolu Registrist kontrollida. VÕS § 4034 täienduse teine lause ütleb, et krediidiandja vabaneb nimetatud kohustusest (päringu tegemine) ajal, mil registriteenuse osutamine ei ole krediidiandjast sõltumatutel põhjustel võimalik. Seoses laenukeelu rikkumisega nimetatud sätet rakendada ei saa. Kui finantskohustuste olemasolu saab Registri mittetoimimisel kontrollida näiteks konto väljavõttelt, siis laenukeelu kontrollimiseks alternatiiv puudub. 3) Päring Registrisse tehakse krediidivõimelisuse hindamisel. Selle hetke ja lepingu sõlmimise või väljamakse vahele võib jääda arvestatav aeg. Krediidilepingu sõlmimise keelu jälgimiseks peaks krediidiandjal olema õigus teha päringuid ka vahetult enne lepingu sõlmimist.  Kuidas suhestub krediidilepingu sõlmimise keeld krediidilepingutesse, mis võimaldavad krediiti järkjärgult või ka korduvalt kasutusse võtta? 43 § 61. Krediidiasutuste seaduse 1) Kas andmed avaldatakse teistele muutmine krediidiandjatele või Registrile? Taas tõusetub Krediidiasutuste seaduse §-i 88 küsimus, kes on andmete omanik. täiendatakse lõikega 12 järgmises 2) Arvestades, et Registrist saavad andmeid ka sõnastuses: avaliku sektori esindajad, siis peaks selles sättes „(12) Krediidiasutusel on õigus avaldada adressaatide loetelus olema hõlmatud ka krediiditeavet puudutav pangasaladus nemad. teisele krediidiasutusele, krediidiandjale, 3) Kas see paragrahv peaks jõustuma ka krediidivahendajale ja 01.01.2025? Vastasel korral ei ole krediiditeaberegistri pidajale krediidiasutustel alust andmeid Registrile krediiditeabe jagamise seaduses jagada. sätestatud alusel ja korras.“. 44 § 62. Võlaõigusseaduse muutmine VÕS sama § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja 4 Võlaõigusseaduse § 403 täiendatakse toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel 1 lõikega 3 nõuetekohase hoolsusega. Palume selgitada, kas järgmises sõnastuses: krediidiandja nõuetekohase hoolsuse nõuetele 1 „(3 ) Krediidivõimelisuse hindamiseks vastamiseks on lubatud teha korduspäringuid vajaliku teabe omandamiseks kontrollib sama krediiditaotluse alusel. Nt kui on tehtud krediidiandja tarbija kohta käivat kodulaenu krediidiotsus ja pakkumine kliendile krediiditeavet krediiditeabe jagamise kehtivusega 1 kuu, siis kas enne lepingu sõlmimist seaduse alusel asutatud on lubatud teha korduspäring sama taotluse krediiditeaberegistrist. Krediidiandja alusel? Sama küsimus pikema väljamakseperioodi vabaneb nimetatud kohustusest ajal, mil kohta, uusarenduste rahastamise krediidilepingud registriteenuse osutamine ei ole võivad olla kuni 1-1,5-aastase krediidiandjast sõltumatutel põhjustel väljamakseperioodiga. võimalik.“. Täiendavad kommentaarid eelnõu juurde 1 Eelnõu § 3 kohaselt on krediiditeave selle seaduse tähenduses „andmed tarbijaga sõlmitud krediidilepingu kohta, mille krediiditeabe andja edastab krediiditeaberegistrisse“. Krediiditeave on ka isikuandmed IKÜM tähenduses ning iseloomustavad ja kirjeldavad inimest küllaltki tundlikul eraelulisel teemal. Sh eriti §-s 9 sätestatud krediidilepingu sõlmimise piirangutega isikute nimekiri. Eelnõu ei käsitle krediiditeavet kui tundliku iseloomuga isikuandmeid. Krediiditeabe kui isikuandmete töötlemist reguleerivad Eelnõus §-d 8–11, mis moodustab ca 1/5 eelnõust. Leiame, et Eelnõu § 7 lõikes 4 nimetatud Määrusega tuleks täpsustada  töödeldavate isikuandmete kategooriaid ja töötlemise toiminguid tervikuna. Samuti tuleks isikuandmetega seotud teemat kajastada registripidajaga sõlmitavas halduslepingus. Näiteks tuleks ette näha sätted selles osas, kuidas isikuandmete käideldavus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus ühelt registripidajalt teisele üle andmisel võimalikult vähe kannataks. Eelnimetatud Määrusega (võib olla kehtestatud registri põhimäärusena) tuleb ette näha konkreetsed tingimused, millistel registripidaja on kohustatud Registrist edastama andmeid Eelnõu § 10 lõikes 1 nimetatud isikutele. Juhul, kui Määrusega nähakse ette, et registripidaja peab Registrist andmete pärimiseks sõlmima lepingud Eelnõu § 10 lõikes 1 nimetatud isikutega, tuleb Määruses või halduslepingus sätestada ka tüüptingimused, millistel registripidaja sõlmib lepingud eelnõu § 10 lõikes 1 nimetatud isikutega. 2 Eelnõu § 11 sätestab andmete ja logide säilitamise Registris. Seadus võiks sätestada säilitamise tähtajad ka krediiditeabe andjate poolt Registrile edastatud andmete ja logide osas. 3 Registrile võidakse edastada ka alaealise andmed juhtudel, kui alaealine võtab pärimismenetluse tulemusel üle pärandaja laenukohustused. IKÜM vaates on alaealised erilist kaitset vajav andmesubjektide kategooria. Kas Eelnõu koostamisel on analüüsitud ja hinnatud riivet seoses alaealise isikuandmete töötlemisega Registris? Kui ei, palume vastav analüüs koostada ja (vähemalt) kajastada selle järeldused seletuskirjas. Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu tähelepanekute, märkuste ja ettepanekutega arvestada ning anda meile esitatud küsimuste osas täiendavaid selgitusi. Pangaliit on valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama. Samuti osaleme meeleldi aruteludes. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevjuht