Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn
[email protected]
17.12.2024. a
Riigihange: Vihmavarirajatise vundamendi ja kastmisrajatise pikenduse ehitamine ning välilabori
ehitamine (284804)
Vaidlustaja: OÜ BauEst
Registrikood: 11220064, asukoht: Tuleviku tee 10, Peetri alevik, 75312
Rae vald, Harju maakond
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus
Advokaadibüroo Ruus & Veso, e-post:
[email protected]
Hankija: Maaelu Teadmuskeskus
Registrikood: 70000869, asukoht: J. Aamisepa tn 1, Jõgeva alevik,
48309 Jõgeva vald, Jõgeva maakond
Hankija esindaja: advokaat Päivi Margna
Advokaadibüroo LMP, e-post:
[email protected]
HANKIJA SEISUKOHT
Hankija taotlused:
1. jätta OÜ BauEst vaidlustus rahuldamata;
2. jätta kõik menetluskulud OÜ BauEst kanda
1. Faktilised asjaolud
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on OÜ BauEst (edaspidi vaidlustaja)
02.12.2024. a vaidlustus Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi hankija) riigihankes
„Vihmavarirajatise vundamendi ja kastmisrajatise pikenduse ehitamine ning välilabori ehitamine“
(viitenumber riigihangete registris 284804).
1.2. VAKO edastas pooltele 09.12.2024. a kirjaliku menetluse teate, millega muuhulgas määrati
tähtaeg täiendavate selgituste ja menetluskulude taotluste esitamiseks kuni 12.12.2024. a.
Selleks tähtajaks laekunud selgitustele on menetlusosalistel võimalik vastata ja esitatud
dokumentide ning taotluste kohta seisukohti esitada kuni 17.12.2024. a.
1.3. Hankija jääb oma varemesitatud seisukohtade juurde ning palub jätta vaidlustus rahuldamata ja
hankija lepingulise esindaja menetluskulud vaidlustaja kanda. Käesolevaga esitab hankija
seisukoha vaidlustaja 12.12.2024. a seisukohale ja täiendava taotluse lepingulise esindaja kulude
väljamõistmiseks ning kulude nimekirja.
2. Seisukoht vaidlustaja 12.12.2024. a seisukohale
2.1. Vaidlustaja väidab seisukoha punktis 2, et hankija on omistanud nõutud dokumentidele
tähendust, mida neil konkreetse hanke asjaolusid arvestades tegelikult ei ole. Hankija ei nõustu
vaidlustajaga ja on oma seisukohta 06.12.2024. a menetlusdokumendis ka põhjendanud. Asjaolu,
et vaidlustaja on jätnud omal riisikol vastavustingimuse täitmata, ei muuda kuidagi hankija poolset
vastavustingimuste tõlgendamist. Hankija on vastavustingimuste juures lahti kirjutanud, mis on
vastavustingimuse täitmata jätmise võimalikud tagajärjed, mistõttu on selge, et hankija on läbivalt
omistanud tehnilistele dokumentidele sama tähenduse. Samuti on hankija selgitanud, et hankija
on vastavustingimustega rangelt seotud ega saa neid pakkumuste vastavuse kontrollimisel
meelevaldselt teisiti tõlgendada kui siis, kui need riigihanke alusdokumentidega pakkujatele
avalikuks tehti. Hankija on nõudnud vastavustingimusena, et pakkuja esitaks pakkumuse juurde
Vormis 1 nimetatud seadmete tehnilised dokumendid, alternatiivselt sisulise kinnituse seadmete
sobivuse kohta. Vaidlustaja seda teinud ei ole, st vaidlustaja on jätnud esitamata nii tehnilised
dokumendid kui sisulise kinnituse, mistõttu on vaidlustaja jätnud täitmata vastavustingimuse ja
hankijal oli kohustus vaidlustaja pakkumus tagasi lükata (RHS § 114 lg 2).
2.2. Asjaolu, et hankijal oleks olnud võimalik veenduda seadmete sobivuses muul viisil, ei oma
käesoleval juhul mingit tähtsust. Vaidlustaja on täielikult jätnud tähelepanuta hankija viited RHS
regulatsiooni eripärale, mille kohaselt ei ole võimalik hankijal vastavuse kontrollimisel lähtuda talle
teadaolevatest muudest dokumentidest, st dokumentidest, mida ei ole pakkumusega esitatud.
Hankija rõhutab, et tulenevalt riigihankemenetluse formaliseerituse põhimõttest, oli hankija
vastavuse kontrollimisel seotud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega ja vastupidine
on vaidlustaja poolt tõendamata. Oluline on välja tuua, et vaidlustaja on väga hästi aru saanud,
et vastavustingimusena oli sätestatud muuhulgas tehniliste dokumentide või kinnituse esitamise
kohustus. Olukorras, kus vaidlustajale on vastavustingimused teada ja vaidlustaja üksnes oma
eeldusele (et vastavustingimust siiski ei ole vaja täita, kuigi riigihanke alusdokumendid näevad
vastavustingimuse täitmata jätmise korral ette hankija õiguse pakkumus tagasi lükata) tuginedes
otsustab jätta vastavustingimuse täitmata, kannab igasugust riisikot üksnes vaidlustaja.
2.3. Vaidlustaja väidab seisukoha punktis 8, et hankija sisuliselt on kinnitanud oma etteheidete
sisutust ja ebaõigsust. Hankija palub vaidlustajal kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ja
mitte väänata meelevaldselt hankija seisukohti. Hankija on hoopis esitanud seisukoha, et kui
vaidlustajal selline mõte, et dokumente esitada vaja ei ole, tekkis (mida hankija võis vaidlustuse
sisust tuletada), siis miks esitas vaidlustaja vastavustingimuse täitmiseks Vormi 1 juurde kinnituse
(mis sisuliselt ei vastanud nõuetele). St, hankija hinnangul on vaidlustaja etteheited hankijale
tervikuna ümberlükatavad asjaoluga, et vaidlustaja on esitanud Vormi 1 juurde kinnituse.
Kui vaidlustaja oleks tõepoolest pakkumuse esitamise hetkel arvanud, et hankija
vastavustingimus, mille kohaselt tuleb Vormis 1 nimetatud seadmete kohta esitada
Lk 2 / 4
tehnilised dokumendid või alternatiivselt sisuline kinnitus, on asjakohatu ja sisutühi, siis
miks esitas vaidlustaja kinnituse? Need asjaolud on oma olemuselt vastuolulised ja
tõendavad seda, et pakkumuse esitamise hetkel pidas vaidlustaja oma kohustuseks
esitada kas sisuline kinnitus või tehnilised dokumendid.
2.4. Nüüd kui on selgunud, et vaidlustaja tähelepanematus või laiskus kinnituse koostamisel on
tagajärjena toonud kaasa vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise, alles nüüd on vaidlustaja
asunud seisukohale, et vastav vastavustingimus on sisutühi ja seda ei pidanudki täitma. Enne
pakkumuse tagasi lükkamist tuli vaidlustaja hinnangul vastavat tingimust täita, seda tõendab
kinnituse esitamine.
2.5. Vaidlustaja leiab seisukoha punktis 10, et hankija proovib leida oma otsuse põhjendamiseks
vaidlustajat ründavaid väiteid. Selline väide ei vasta tõele. Hankija ei proovi kuidagi rünnata
vaidlustajat, vaidlustusmenetlus kui selline eeldab, et pool põhistab oma seisukohti. Veelgi enam,
hankija on proovinud järjekindlalt selgitada, et vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine oli hankija
seadusest tulenev kohustus, mitte hankija subjektiivne otsustus. Asjaolu, et vaidlustaja endiselt
ei saa aru, et hankija on vastavustingimustega rangelt seotud, ei muuda hankija seisukohti
rünnakuks.
2.6. Vaidlustaja väidab seisukoha punktis 15, et hankija on esitanud hanke alusdokumentides nõudeid
viisil, mis üksteist osaliselt välistavad, kuid nõudnud pakkumuste hindamisel siiski kõigi nõuete
absoluutset järgimist. Vaidlustaja ei ole selgitanud, millised nõuded on üksteist välistavad. Hankija
hinnangul ei ole Vormi 1 täitmine ja sinna juurde tehniliste dokumentide või kinnituse esitamine
kuidagi üksteist välistavad. Tehnilisi dokumente või kinnitust on võimalik esitada ka siis, kui
vaidlustaja nimetab Vormis 1 näidistooteid. Näidistoote nimetamine ei tekita olukorda, kus
vaidlustajal muutub võimatuks esitada nõuetekohaselt tehnilisi dokumente või sisulisi kinnitusi.
Hankija selgitab, et tehniliste dokumentide või sisulise kinnituse esitamise nõue sai
vastavustingimusena määratud olenemata sellest, milliseid seadmeid pakkujad pakkumuse
Vormis 1 nimetavad. Hankija ei teinud erandeid vastava vastavustingimuse täitmisel sõltuvalt
Vormis 1 nimetatud seadmetest. See, et vaidlustaja ise eeldas mingit erisust, ei ole omistatav
süüna hankijale.
2.7. Samuti väidab vaidlustaja punktis 15, et luues pakkujale võimaluse esitada pakkumust hankija
osundatud näidisseadmete järgi, absorbeerus sellesse nõudesse nõue esitada pakutavate
seadmete vastavuse hindamiseks dokumente. Dokumentide esitamise nõue jäi tegelikult kehtima
üksnes selliste võimalike seadmete kohta, mis oleksid näidisseadmetest erinenud. Mille alusel
vaidlustaja seda eeldab, jääb hankijale arusaamatuks. VAKO on näiteks asjas nr 29-23/258627
selgitanud, et ettevõtjale soodsama tõlgenduse põhimõte ei kehti iga hinna eest, vaid siis, kui
säte on tõesti ebaselge. Praegusel juhul ei olnud vastavustingimus ebaselge – see kohustas igal
juhul esitama kas tehnilised dokumendid või sisulise kinnituse. Vaidlusaluses vastavustingimuses
puudusid igasugused viited näidistoodetele. Seega ei saanud vaidlustaja ise hakata
vastavustingimust tõlgendama viisil nagu ta seda teinud on ja absorbeerida mitut
vastavustingimust üheks. Kui nõustuda vaidlustaja seisukohaga (millega hankija ei nõustu), on
tagajärjeks see, et riigihankemenetlustesse esitatakse pakkumusi, mille vastavustingimustele
vastavuse kontrolli korral ähvardab hankijat alati oht, et pakkuja saab esitada vaidlustuse, sest
pakkuja on vastavustingimusi absorbeerinud, võib-olla juppideks võtnud, ja kes teab, ehk üldse
sisutühjaks lugenud ning seega tuleb pakkumus vastavaks tunnistada. Vastavustingimused
peaksid kehtima aga kõikidele pakkujatele ühesuguselt, neid absorbeerimata või neile muud sisu
ühegi konkreetse pakkuja poolt andmata.
Lk 3 / 4
2.8. Hankija rõhutab, vaidlusaluse vastavustingimuse juures on hankija välja toonud, et hankijal on
õigus lugeda pakkumus mittevastavaks ja lükata tagasi. Seega on hankija praegusel juhul selgelt
seadnud pakkumuse vastavaks tunnistamise sõltuvusse vastavustingimuse täitmisega. Lõppude
lõpuks on hankijal ka huvi sõlmida hankeleping pakkujaga, kes on täpne, järgib määratud juhiseid
ega tõlgenda meelevaldselt hankija sätestatud kohustusi viisil, mida hankija ei ole mõelnud.
Hankija hinnangul ei takista formalistlik ja grammatiline seaduse tõlgendamine käesoleval juhul
kuidagi ka konkurentsi. Kõikide pakkujate suhtes kehtisid vaidlusaluses riigihankes ühesugused
vastavustingimused. Kõik pakkujad, sh. vaidlustaja, said nendest ka tegelikult ühtemoodi aru
esitades kas tehnilised dokumendid või kinnituse. Hankija on tagasi lükanud vaidlustaja
pakkumuse põhjusel, et kinnitus ei vastanud esitatud nõuetele. Seega on hankija käitunud
õiguspäraselt ja vaidlustus ei kuulu rahuldamisele.
3. Seisukoht vaidlustaja menetluskulude nimekirjale
3.1. RHS § 198 kohaselt kannab menetlusosaline teise poole lepingulise esindaja kulud üksnes
põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hankija palub VAKO-l kontrollida vaidlustaja menetluskulusid
ja neid vähendada ulatuses, milles need ei ole põhjendatud ja mõistlikud. Eelkõige leiab hankija,
et arvestades vaidluse asjaolusid, ei ole põhjendatud ajakulu vaidlustuse koostamisele 7 tundi.
4. Täiendav taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks
4.1. RHS § 199 lg-st 1 tulenevalt esitatakse kirjalikus menetluses taotlus lepingulise esindaja kulude
väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, hiljemalt
RHS § 196 lõikes 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks.
4.2. Hankija esitas oma taotluse 12.12.2024. a. Käesolevaga esitab hankija oma täiendava taotluse,
mis puudutab käesoleva menetlusdokumendi esitamist. Hankijal kulus käesoleva
menetlusdokumendi koostamiseks 3h 12m, s.o. 320 eurot (km-ta). Seega on hankija kulud
vaidlustusmenetluses kokku 911,67 eurot +km. Hankija palub vaidlustajalt hankija kulud välja
mõista.
4.3. Hankija kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses
vaidlustusmenetlusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Päivi Margna, advokaat
Maaelu Teadmuskeskuse lepingule esindaja
Lk 4 / 4