dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 23. detsember 2024
Viit
12.2-10/24-245/306-8
Registreeritud
23. detsember 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-245
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Hankija vastus vaidlustaja seisukohale_2024-12-23.asice123 KB

Sisu (failidest)

V.a. Angelika Timusk Riigihangete Vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 23. detsember 2024 HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA SEISUKOHALE Riigihange: „Java baasil tarkvaraarendused“ (viitenumber 286075) Vaidlustuse esitaja: AS CGI Eesti registrikood: 10006966 A. H. Tammsaare tee 56, 11316 Tallinn Esindajad: Vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Rotermanni 6, 10111, Tallinn E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood 70009445 Teaduspargi tn 8, 12618 Tallinn E-post: [email protected] Esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN OÜ Rävala 4, 10143 Tallinn E-post: [email protected] I HANKIJA SEISUKOHT VAIDLUSTAJA 19.12.2024 SEISUKOHA VÄIDETELE 1. Vaidlustaja väidab, et hankija vastused on piirdunud suuresti vaid teoreetilise aruteluga riskijaotusest, jättes konkreetses hankes vastutuse piiramata jätmise tingimuse seadmise põhjendamata. Hankija leiab, et on piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea käesolevas riigihankes vastutuse rahalise piiri seadmist põhjendatuks. Viide Keskkonnaagentuuri lennusüsteemi hankele oli vaid näide, miks hankija ei soovi sellise praktika teed minna. 2. Vaidlustaja toetub sellele, et ka paljud teised hankijad on sarnaste arendustööde hankimisel vastutusele siiski ülempiiri seadnud. Hankija rõhutab, et igal hankijal on enda diskretsioon enda hankes valikute tegemiseks eeldusel, et need on hanke korraldamise aluspõhimõtetega kooskõlas. Hankija tegevust ei muuda õigusvastaseks see, kui teiste hankijate praktika on teistsugune. Ka viited vastutuse piirangu olemasolule kui levinud hankepraktikale on väärad. 1 Vastupidi – Eesti lepingulisele õiguskäibele on omane VÕS reeglistikust lähtumine ning vastutuse rahalise piiri mitteseadmine. Vaidlustaja soovitud piirangu kehtestamine on omane anglo-ameerika õigussüsteemi riikidele nagu Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriigid jne. Asjaolu, et vaidlustaja kuulub justnimelt selles õigussüsteemis tegutsevasse kontserni, ei muuda hankija valikuid käesolevas riigihankes seepärast õigusvastaseks. 3. Hankija rõhutab ka seda, et tegemist ei ole piiramatu ja vaidlustajale hoomamatu vastutuse võtmisega, nagu vaidlustaja ekslikult läbivalt rõhutab. VÕS-is sätestatud kahju hüvitamise reeglistikul on piisavalt õiglased, mõlema poole huve arvesse võtvad alused vastutuse piiramiseks ka kahju tekitamise korral. Nii näiteks on üheks kahju hüvitamise nõude eelduseks kahju ettenähtavus (VÕS § 127 lg 3), kahjustatud isiku osa arvestamine kahju tekkimisel (VÕS § 139), kahju hüvitamise vähendamine (VÕS § 140) jne. 4. Nagu hankija oma 16.12.2024 vastuses viidetega kohtupraktikale selgitas, on riskijaotuse küsimuse näol tegemist otstarbekuse küsimusega, millesse VaKo ja kohtud sekkuda ei saa. Ka praegusel juhul on tegemist küsimusega sellest, kes peaks hankelepinguga seotud riske hindama. Vaidlustaja soovib endale meelepärasemalt, et seda teeks vastutuspiiri kehtestamisega edaspidi hankija. Sellisel juhul saaks vaidlustaja panna lepinguga seotud rahalistele riskidele mugavalt hinnalipiku külge, ilma vajaduseta ise see riskianalüüs läbi viia. 5. Vaidlustaja viidatud USA seadus Sarbanes-Oxley Act viitab üksnes samale põhimõttele (kohustusele tegutseda läbipaistvalt), millele vaidlustaja on juba vaidlustuses viidanud. Viidanud õigusnormist ei tulene keeldu rahalise vastutuse piirangut mittesisaldava lepingu sõlmimiseks. Lisaks ei ole viidatud USA õigusnorm Eestis teenuste osutamisele ega Eesti riigihangete läbiviimisele kuidagi kohalduv. 6. Eeltoodut arvestades on hankija jätkuvalt seisukohal, et vaidlustaja vaidlustus tuleks jätta rahuldamata ja hanketingimused muutmata. II TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 7. Hankijale on käesolevas menetluses osutanud õigusabi vandeadvokaat Diana Minumets tunnihinnaga 220 eurot + KM. Hankija lepingulise esindaja täiendavad kulud pärast 16.12.2024 menetlusdokumendi koostamist on menetluses on 2,75 tundi summas 605 eurot (KM-ta), mis koosnevad järgmistest töödest: 1) Vaidlustaja 19.12.2024 seisukoha analüüs, suhtlus kliendiga – 0,75 h ehk 165 eurot. 2) Hankija täiendava seisukoha koostamine – 2 h ehk 440 eurot. 8. Vaidlustaja menetluskulud koos 16.12.2024 nimekirjas märgituga (2145 eurot KM-ta) on vaidlustusasjas kokku 2750 eurot (KM-ta). 9. Hankija palub jätta vaidlustuse menetlemisega seotud menetluskulud vaidlustaja kanda ning mõista vaidlustajalt hankija kasuks välja tema lepingulise esindaja kulud summas 2750 eurot (KM-ta). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel