Hankeleping Autosõit OÜ (LOP Tartu)

___________________________________________________________________________________________________ Lp. Neeme Peek Tallinna Vangla Magasini 35, 10138 Tallinn Tel. 53041803 [email protected] 19. november 2025.a Liiklusohutusprogrammi (LOP) pakkumine Osaühingul Autosõit on heameel teha järgnev pakkumine LOP koolitustele. Oleme koolitanud alates 2005 aastast joomise pärast juhtimisõiguse kaotanud juhte ning omame kompetentseid koolitajaid. Samuti kinnitame, et viime koolitused läbi vastvalt Eesti Justiitssüsteemi liiklusohutusprogrammile „LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM joobes juhtimise eest karistatutele “ Oleme nõus koolitusi läbi viima kõigis linnades vastavalt pakkumise kutse dokumentides näidatud mahtudes ja nõutud keeltes. Esindus Koolituste arv ja keel Ühe koolituse maksumus, EUR, km-ta. Tartu 1 rühm (eesti keelne) ja 1 rühm (vene keelne) 370,16 Viljandi 1 rühm (eesti keelne) 540,32 Võru 1 rühm (eesti keelne) 540,32 Põlva 1 rühm (eesti keelne) 495,16 Valga 1 rühm (eesti või vene keelne) 540,32 Koolitused viime läbi ajavahemikul jaanuar – detsember 2026.a. Hinnapakkumises olen arvestanud, et ühes grupis osaleb maksimaalselt 8 inimest. Kinnitan, et oleme valmis Tartus ja Valgas viima koolitust läbi ka vene keeles. Pakkumine kehtib 60 päeva. Lugupidamisega, Toomas Alekõrs müügijuht OÜ Autosõit Tel. 53008809 Riia 10 Telefon +372 745 6040 EE402200221018573861 51010 TARTU +372 648 8080 Swedbank Reg kood 10835817 E-post: [email protected] www.autosoit.ee  Hankeleping 4-13/1-25/191-1 28.11.2025 Tallinna Vangla, registrikood 70001113, asukoht Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, 75322 Harjumaa (edaspidi tellija), mida esindab Vanglateenistuse haldusosakonna osakonnajuhataja Risto Lindeberg ja Autosõit OÜ, registrikood 10835817, asukoht Riia 10, 51010 Tartu (edaspidi täitja), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Indrek Madar, edaspidi koos nimetatud pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Leping on sõlmitud väikeostu „Liiklusohutusprogramm“ (edaspidi hange) alusel. 1.2 Lepingu lahutamatuteks osadeks on teenuse osutaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 2. Lepingu ese 2.1. Käesoleva lepinguga teostab täitja tellijale lepingus ja selle lisades ettenähtud tingimustel liiklusohutusprogrammi (edaspidi LOP) läbiviimist vastavalt LOP manuaalile (edaspidi teenus) ja teostab kõiki töid, mis on käesoleva teenuse osutamiseks vajalikud. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Teenuse hind ühele grupile on fikseeritud täitja hinnapakkumuses (Lisa 1). 3.2. Kogu teenindusperioodi jooksul pole täitjal lubatud teenuse hinda tõsta. Teenuse mahu muutumisel lepitakse kokku uus hind. 3.3. Täitja esitab tellijale arve osutatud teenuse eest igakordselt pärast grupi LOPi läbimist. 3.4. Täitja esitab tellijale arve e-arvena vastavalt rahandusministeeriumi poolt kehtestatud masintöödeldava algdokumendi juhendile või e-arveldamise Euroopa standardile. E-arve peab jõudma tellija e-arvete operaatori arvete halduskeskkonda. E-arve loetakse laekunuks arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 7’1 lg 3 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge ostja andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. Täitja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus ostja volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.7. Tellija kannab tasumisele kuuluva summa täitja pangaarvele hiljemalt 21 (kahekümne ühe) päeva jooksul arve laekumisest arvates. 4. Teenuse osutamine ja kvaliteet 4.1. Teenuse osutamine toimub LOP manuaalis (Lisa 2) välja toodud üldtingimuste põhjal. 4.2. Täitja rakendatav õppeprogramm peab vastama LOP manuaalile ja tagama teenuse kvaliteedi. 4.3. Teenuse osutamise periood on alates 01.01.2026 kuni 31.12.2026 a. 1 5. Poolte kohustused Täitja kohustub: 5.1. osutama teenust Tartu KrHO Tartu esinduse kahele grupile (1 grupp eesti keeles ja 1 grupp vene keeles) - iga grupi ühe kohtumise (rühmatöö) kestvuseks arvestatakse 2 x 60 minutit ja igale grupile kokku kolm kohtumist kogumahuga kuus (6) tundi. 5.2. täitma teisi ülesandeid, mis ei ole otseselt käesolevas lepingus ettenähtud, kuid on seotud lepingu eesmärgiga ja vajalikud käesoleva lepingu kohaseks täitmiseks; 5.3. tagama käesoleva lepingu raames osutatava teenuse käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning mitte kasutama ega avalikustama seda lepinguga mitteseotud isikutele, välja arvatud tellija kirjalikul nõusolekul; 5.4. teavitama viivitamatult tellijat teenuse osutamist takistavatest asjaoludest. Tellija kohustub: 5.5. kooskõlastama täitjaga osutatava teenuse mahu ja teostamise aja; 5.6. andma täitjale oma esindaja kaudu teenuse teostamiseks vajaliku informatsiooni. Informatsiooni andmisel on tellija esindajaks sotsiaalteenuste korraldaja või tema ülesannetes tegutsev teenistuja, kes koordineerib LOPi tegevust ja vastutab info liikumise, dokumentide üleandmise ning vastuvõtmise eest. 5.7. teavitama e-posti teel täitjat grupitöö ajakava muutumisest ette kaks (2) nädalat ja teenuse mahu muutumisest ette üks (1) kuu. 6. Poolte vastutus ja tagatised 6.1. Kui tellija ei tasu käesoleva lepingu alusel ja sellega kooskõlas esitatud arveid tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist arvestusega null koma null viis protsenti (0,05 %) tasumata arve summast päevas iga viivitatud päeva eest. 6.2. Kui täitja ei osuta tellijale teenust ettenähtud ulatuses lepingu kehtivusaja lõpuks, maksab ta tellijale trahvi kümme protsenti (10%) tellitud teenuse hinnast. Tellijal on õigus trahv kinni pidada maksmisele kuuluvast summast. 6.3. Täitja kannab vastutust osutatava teenuse kvaliteedi osas Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. 7. Lepingu kehtivus 7.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni 31.12.2026 a. 7.2. Lepingu tingimused kehtivad kuni kõigi lepinguliste kohustuste täitmiseni poolte poolt. 7.3. Kui pool rikub oluliselt lepingu tingimusi võib teine pool kahe (2) nädalase ette teatamisega lepingu üles öelda ning nõuda lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist. 7.4. Tellija võib igal ajal lepingu ühepoolselt lõpetada, teatades sellest ette üks (1) kuu ning sellisel juhul ei ole täitjal õigus nõuda lepingu lõpetamisest tuleneva võimaliku kahju (saamata jäänud kasum, tehtud investeeringud) hüvitamist. 8. Teated ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud taasesitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis või e-posti teel). Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. Informatiivset teavet võib anda ka telefoni teel. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis (5) kalendripäeva. Juhul, kui pool on lepingu kehtivuse ajal muutnud oma aadressi ning ei ole sellest teist poolt kirjalikult informeerinud, loetakse 2  teade poole poolt kättesaaduks, kui see on postitatud lepingus märgitud aadressile. E-posti teel saatmise korral loetakse teade kättesaaduks päralejõudmise teates märgitud kellaajal. 8.4. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Merike Tartu, tel 53 883789, e-post: [email protected] 8.5. Täitja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Toomas Alekõrs, tel 530 08809, e-post: [email protected] 9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingu kõik muudatused vormistatakse kirjalikult pooltevaheliste kokkulepetena. 9.2. Muudatused jõustuvad allakirjastamisest poolte poolt. 10. Lepingu lisad 10.1. Lepingu lisadeks on allakirjutamisel: Lisa 1. Hinnapakkumus. Lisa 2. LOP kirjeldus. 11. Muud tingimused 11.1. Lepingu tõlgendamisel ja täitmisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 11.2. Kõik lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 11.3. Pooltel ei ole õigust anda oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.4. Juhul, kui mõni lepingu säte on vastuolus lepingu lisaks olevate dokumentidega, loetakse õigeks lepingu vastav säte. 11.5. Lepingus sätestamata küsimustes juhindutakse kehtivast seadusandlusest. 11.6. Käesolev leping on koostatud kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb tellijale ja teine täitjale. 11.7. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija: Täitja: Risto Lindeberg Indrek Madar Haldusosakonna juhataja Juhatuse liige 3  LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM (edaspidiselt LOP ) joobes juhtimise eest karistatutele Mitmes riigis on alkoholiprobleemidega sõidukijuhtide väärtushinnangute mõjutamiseks rakendatud spetsiaalseid liiklusohutusprogramme, mis on üldjoontes andnud häid tulemusi. Neid programme võib käsitleda sotsiaalsete ennetusmeetmetena, mis aitavad vähendada süütegudega kaasnevaid asjatuid kannatusi ning on enamasti odavamad ja tulemuslikumad kui olustikulised ennetusmeetmed ja süütegude tagajärgedega tegelemine. Karistamise asemel pööratakse programmi käigus tähelepanu süüdlase teadmiste parandamisele ja tema väärtushoiakute mõjutamisele, mis peaks aitama edaspidi ära hoida uute süütegude toimepanemist. Tegemist on kognitiiv-käitumusliku programmiga, mille peamisteks eesmärkideks on seatud muuta süüdimõistetute hoiakuid ja käitumist ning selle kaudu vähendada korduvkuritegusid. Programmi jooksul arutatakse koos osalejatega vestluste käigus, ülesandeid ja harjutusi tehes läbi kindlad teemad. Kümnetunnine programm koosneb: 1. kahest individuaalkohtumisest, mille raames käsitletakse õigusrikkuja olukorda ja joobes sõidukijuhtimisega seonduvat; 2. kuuest rühmatunnist (3x2 tundi), mille viib koos ametnikuga läbi autokooli liiklusspetsialist, kellega on üldjuhul pikaajaline koostöökokkulepe; 3. kahest individuaalkohtumisest, mille raames jätkatakse probleemse käitumismustri arutamist ja edasise tegevusplaani sõnastamist koos kliendiga. Sihtrühm: LOP on suunatud karistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetutele, kes on allutatud käitumiskontrollile karistusseadustiku järgi ning keda on karistatud liiklussüüteo (eelkõige KarS § 424 alusel) toimepanemise eest. LOPi rakendatakse võimalusel ka vanglates, sihtrühmaks kinnipeetavad, kes on süüdi mõistetud joobes juhtimise eest. Gruppi valitakse isikud, kellel on: 1. kehtiv karistus KarS § 424 järgi; 2. kuni 3 karistust KarS § 424 järgi; 3. karistus KarS § 422, § 423 järgi kui on kaasnenud joove ja KarS § 4232 järgi 4. risk uue kuriteo sooritamiseks seoses tema elustiili, mõtlemise ja käitumise, väärtushinnangute ja hoiakutega; 5. motivatsioon muuta oma liikluskäitumist; muutuste tsükli järgi on ta kaalutlemise faasis, kus isikul on mingigi arusaam probleemide ja käitumise seosest ning mure probleemide pärast; Töökeel: eesti keel, vene keel (olenevalt vajadusest). Grupi suurus: optimaalne rühma suurus on 5 – 8 isikut Kohtumiste sagedu : Rühmatööks on ette nähtud kolm kahetunnist kohtumist, mis korraldatakse 1 - 2nädalase vahega, et tagada programmi tõhusus. Ühe tunni pikkus 60 minutit. LOP- i peamised eesmärgid on:  isik ei soorita katseajal või pärast vabanemist uut süütegu ega satu uute liiklussüütegude tõttu vanglasse;  isik korrigeerib oma liikluskäitumist ja hoiakuid;  isik täidab talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi;  isiku liiklusteadlikkus ja probleemilahendusoskus paranevad. Rühmatöö läbiviimine Rühmatöö ajal on liiklusküsimustes juhtivaks pooleks üldjuhul liiklusspetsialist. Ametnik osaleb selles ja on oluline, et ta oleks toimuvaga kursis, et aidata omapoolsete teadmistega rühmatööd läbi viia ja jälgida tegevust nii rühmaliikmete kui ka programmi terviku seisukohast. Soovitav on, et enne rühmatöö läbiviimist kohtuvad liiklusspetsialist ning ametnik, et edaspidist koostööd kavandada. Kokku tuleb leppida kindlad rollid, et ei tekiks rühmatöö läbiviimisel segadust. Kui üks läbiviijatest keskendub programmi läbiviimisele on teise, jälgivas rollis oleva grupijuhi, ülesandeks rühmaliikmete jälgimine ja tähelepanekute kirja panemine hilisema tagasiside koostamise tarbeks. Jälgivas rollis olev grupijuht peab vajadusel võtma samuti aktiivsema rolli juhul, kui mingile olulisele küsimusele/ teemale ei pöörata piisavat tähelepanu. Rühmatunnid toimuvad üldjoontes allpool toodud kirjelduse järgi. Rühmad on erinevad ja rõhuasetused võivad olla neis erinevad, kuid materjal töötatakse siiski iga rühmaga läbi. Rühmatöö kulgemise käigus jälgivad rühmas toimuvat ametnik ja liiklusspetsialist koos, ka töö lõppedes tuleb ühiselt läbi viia hindamine, mis põhineb rühmatöö käigus tehtud ülestähendustel. Kokkuvõte koostatakse kirjalikult. Liiklusspetsialisti poolt koostatud kokkuvõte peab sisaldama tähelepanekuid, mis tema hinnangul põhjustasid taunitava liikluskäitumise. Liiklusspetsialisti eesmärgid rühmatöös:  kasvatada osalejates teadmisi liiklusest ja liiklusriskidest;  suunata klienti mõtlema oma senisele liikluskäitumisele ja väärhoiakute korrigeerimisele;  suunata klienti mõtlema oma sõltuvusaine tarvitamise ja liikluse seosele (erisuguste juhtumite analüüs). Ametniku eesmärgid rühmatöös:  käsitleda rühmaliikmete joobes sõidu kogemusi;  grupiliikmete kogemustest ühiste joonte leidmine;  vahelejäämisest põhjustatud tunnete ja mõtete analüüsimine. Esimene rühmakohtumine Esimese kohtumise eesmärk on luua klientidega usalduslik suhe, tutvustada programmi läbiviijad, tutvuda osalejatega, selgitada programmi eesmärki ja reegleid. Esimese kahe kohtumise jooksul käsitletakse liiklusprobleeme üldiselt ning alkoholi ja liiklusprobleemide seost. Ülejäänud kohtumiste jooksul toimuv tegevus põhineb suures osas osavõtjate kogemustel. Esimese kohtumise ühine arutelu algab ülevaatega osavõtjate sõiduajaloost, autost ja juhilubade tähtsusest ning igaühe praegusest olukorrast (kuidas vahelejäämine on elu mõjutanud). Rühmatunni jooksul arutatakse ka liiklusriskide teemat. Sõidukäitumist võib vaadelda hierarhiamudeli abil: liiklussituatsiooni valitsemine > sõidukäitumine > sõidu eesmärgid ja olukord (eesmärk, ümbrus, sotsiaalne olukord ja seltskond) > elu eesmärk ja oskused (ka enesevalitsusoskus, auto ja juhtimise tähendus). Lisaks käsitletakse alkoholi ja narkootikumide mõju juhtimisele, eneseusaldusele, mõjust tunnete valitsemisele, motiividele, riskimisele. Sellele lisanduvad psühholoogilised mõjud nagu oskuste ülehindamine, lõbusus, ettevaatlikkuse vähenemine, tunnete võimendumine jms. Samuti peab olema alkoholi põlemise aja arvestamise teema selgelt välja toodud (klaas kanget alkoholi/veini/õlut, kuidas see mõjub maksale, kui palju jõin). Teine rühmakohtumine Eesmärk on suurendada teadmistel ja kogemustel põhineva vestlusega isiklikku arusaamist liikluskäitumisest. Põhiteema: iga osaleja isiklik joobes sõidu kogemus. Kogemuste kogumisega püütakse leida juhtumite ühiseid jooni. Eesmärk on otsida vahendeid, et tulevikus vältida sarnaseid juhtumeid. Isikud räägivad oma loo keskendudes järgmistele asjaoludele ajateljel: enne sõitu, sõidu ajal, peatumine, pealse sõitu. Arutelu juhtumite ühiste joonte, sarnasuste leidmiseks. Põhjalikumalt keskendutakse joobes juhi tabamise põhjustele. Lisaks käsitletakse järgmisi teemasid: ohuolukorras käitumise analüüs (joove, jääknähud, reageerimiskiirus, sõiduki liikumiskiirus, kokkupõrke jõud õnnetuse korral, alkoholi mõju organismile ja juhi võimetele, oskustele) Kolmas rühmakohtumine Eesmärgid:  õppida ära tundma tüüpilisi tegutsemismalle, mis on muutumise aluseks;  uute oskuste õppimine;  senisele riskeerivale käitumisele alternatiivide leidmine;  vahelejäämisest põhjustatud tunnete analüüsimine (häbi ja kahjutunde selge teadvustamine võib aidata tulevikus hoiduda samalaadsest käitumisest);  varustada klient hilisema individuaaltöö jaoks vajalike Põhiteema: iga osaleja isiklik joobes sõitmise kogemus, kui ta vahele ei jäänud. Isikud räägivad oma loo keskendudes järgmistele asjaoludele: enne sõitu, sõidu ajal, peatumine, peale sõitu. Arutelu juhtumite ühiste joonte leidmiseks kui jäädi joobes juhtides vahele ja kui ei jäädud vahele.