Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel

SELETUSKIRI Regionaalministri määruse „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 4 lõike 2 punkti 3 ja § 8 lõike 1 alusel. Regionaalministri määruse „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine” tegevuse 2 „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ (edaspidi meede) eesmärke ja saavutatakse tulemusi. Meetmes kasutatav kohaliku omavalitsuse mõiste tähendab kohaliku omavalitsuse üksust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) „REPowerEU“ peatüki alusel. Taastekava peatüki „REPowerEU“ eesmärk on kiiresti vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja kiirendada üleminekut puhtale energiale ja ühendada jõud, et saavutada vastupidavam energiasüsteem ja tõeline energialiit. Energiakriisist tulenevalt on vajalik taastuvenergia tootmist arendada võimalikult kiiresti, et ühest küljest vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest ja teisest küljest kiirendada majanduse dekarboniseerimist. Vabariigi Valitsus on võtnud eesmärgiks saavutada 100%-line taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 ja selle jaoks on Eesti elektrisüsteemis täiendavalt vaja asendada ~7 TWh fossiilkütustel põhinevat elektrit taastuvenergia allikatega. Peamised takistused taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse investeerimisel on pikad ja keerulised haldusmenetlused ja puudulikud teadmised roheinvesteeringutest kohalikes omavalitsustes ja ettevõtetes. Haldusmenetlusega seotud probleemide lahendamiseks viidi vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2022–2023 kokku lepitule 2022. aastal läbi planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditeerimine, eesmärgiga kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist. Auditile tagasisidet andnud huvigrupid tõstsid auditis esile kohalike omavalitsuste puuduliku ekspertiisi. Kohalike omavalitsuste tasemel piisava ekspertiisi puudus toodi välja ka 2022. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskuse RAKE ja Pärnu kolledži tehtud uuringus “Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel Eestis”. Strateegiline eesmärk on oluliselt kiirendada tuuleparkide rajamist, nii et aastaks 2030 oleks võimalik 100% kogu Eesti elektri tarbimisest toota taastuvatest energiaallikatest. Seetõttu toetatakse käesolevast meetmest just tuuleenergeetika arendamisega seotud tegevusi. Selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid tuuleenergeetika planeerimisel teha kiiremaid ja sisulisemaid otsuseid, on vaja tagada neile rahalised vahendid pädevate spetsialistide palkamiseks või teenuse sisse ostmiseks. Eestis on 79 kohalikku omavalitsust. Neist 46 %-l on olemas nii planeerija kui ka jurist, 40%-l on olemas planeerija või jurist ning 14%-l pole ei planeerijat ega juristi. Ainult riigipoolne keskne pädevusi koondav kontaktpunkt ei ole antud juhul lahenduseks, kuna kohalikel omavalitsustel on lai planeerimisautonoomia, st omavalitsuse eriplaneeringute ja detailplaneeringute koostamisel on nemad otsustajaks. Seetõttu on vajalik tugevdada otsustaja pädevusi. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse peaspetsialist Katrin Orgusaar (tel 5885 1383, [email protected]) ja ruumilise planeerimise osakonna riigi planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach (tel 5885 1327, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna kohalike omavalitsuste õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442, [email protected]) ja Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 5885 1468, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 9 peatükist ja 20 paragrahvist. Peatükid on järgmised: 1. Üldsätted; 2. Toetatavad tegevused, kulude hüvitamine ja toetuse määr; 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine; 5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 6. Lõppsaaja, partneri ja vahendusasutuse õigused ja kohustused; 7. Aruandlus; 8. Toetuse maksmise tingimused; 9. Toetuse tagasinõudmine ja vaided. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu esimeses peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki, tulemusi ja näitajaid ning nimetatakse meetme vahendusasutus ja valdkonna eest vastutav ministeerium. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrus Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ tegevuse 2 „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheinvesteeringute tegemisel“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatakse, et toetusega panustatakse riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” strateegilisse sihti „Majandus ja kliima” ja sihi saavutamist hinnatakse mõõdikuga „Taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises“. Eelnõu § 1 lõikes 3 sätestatakse, et toetust antakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava „REPowerEU“ peatüki alusel ja REPowerEU vahenditest. Eelnõu § 1 lõikes 4 sätestatakse meetme sihtpiirkond. Sihtpiirkonna hulka kuuluvad kõik Eesti omavalitsused kelle territooriumil on võimalik rajada maismaa tuuleparke. Taotleda saavad ka need omavalitsused kelle territoorium on tuuleparkide rajamiseks sobilik ainult osaliselt. Nemad saavad taotleda selle territooriumi ulatuses kus on tuuleparkide kavandamiseks sobilikud alad. Ära on loetletud need omavalitsused, kelle territooriumil ei ole võimalik rajada maismaa tuuleparke tulenevalt riigikaitselistest kõrguspiirangutest või tulenevalt sellest, et nende territooriumil puuduvad Keskkonnaagentuuri analüüsist „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“ tulenevalt tuuleparkide kavandamiseks sobilikud alad (tiheasustuse, looduskaitse alade jm tõttu). Eelnõu § 1 lõikes 5 sätestatakse, et määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Toetuse taotlejateks ja partneriteks on omavalitsused, kes täidavad ruumilise planeerimise korraldamisel oma seadusjärgset ülesannet. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada muu hulgas vallas või linnas ruumilist planeerimist. Kohalike omavalitsuste võimestamine roheinvesteeringute tegemisel ja selleks spetsiifiliste teadmistega (energeetik, ornitoloog vms) konsultantide/ekspertide kaasamine omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks (näiteks planeeringu vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks) ei ole majandustegevus. Eelnõu §-s 2 on toodud toetuse andmise eesmärk, tulemused ja näitajad. Toetuse andmise eesmärk on kohalike omavalitsuste võimestamine tuuleenergeetikat kavandavate planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade kvaliteetsemal koostamisel ja menetlemise kiirendamisel. Tuuleenergeetikat kavandav planeeringu all mõeldakse üldplaneeringut, detailplaneeringut või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut, millega kavandatakse tuuleenergeetika ala või tuuleparki, sellele juurdepääsutee, selle elektriühendus põhivõrguga või muu ehitis, mis on vajalik maismaa- või meretuulepargi toimimiseks. Tuuleenergeetikat kavandavate projekteerimistingimuste all mõeldakse projekteerimistingimusi, mis antakse tuulepargi, sellele juurdepääsutee, seda põhivõrguga ühendava elektriühenduse või muu ehitise, mis on vajalik maismaa- või meretuulepargi toimimiseks, ehitusprojekti koostamiseks. Tuuleenergeetikat kavandava ehitusloa all mõeldakse ehitusluba, mis annab õiguse ehitada tuuleparki, sellele juurdepääsuteed, seda põhivõrguga ühendavat elektriühendust või muud ehitist, mis on vajalik maismaa- või meretuulepargi toimimiseks. Tuuleenergeetikat kavandava kasutusloa all mõeldakse kasutusluba, mis annab õiguse kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt tuuleparki, sellele juurdepääsuteed, seda põhivõrguga ühendavat elektriühendust või muud ehitist, mis on vajalik maismaa- või meretuulepargi toimimiseks. „Muu ehitis“ võib olla näiteks alajaam või põhivõrgu tugevdamine. Eelnõu §-i 2 lõikes 2 on toodud meetme taaste- ja vastupidavuskava tulemused. EL Nõukogu rakendusotsuse lisas kokku lepitud tulemused (eesmärgid ja sihid) tuleb täita täies ulatuses toetuse väljamaksete saamiseks Euroopa Komisjonilt. Eesmärk on taotlusvooru avamine hiljemalt 2023. aasta septembri lõpuks. Siht on toetada vähemalt 20 kohalikku omavalitsust hiljemalt 2025. aasta märtsi lõpuks. Sihi täitmise tõenduseks on taotluse rahuldamise otsus ja see loetakse täidetuks kohe pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist. Sihi täitmist tõendatakse SFOSi väljavõttega, kus on näha taotluse rahuldamise otsused. Kui tegemist on kahe omavalitsuse ühistaotlusega, siis panustab üks projekt sihti kahe ühikuga, kui kolme omavalitsuse ühistaotlusega, siis kolme ühikuga jne. Juhul, kui projekt pärast taotluse rahuldamise otsust mingil põhjusel katkestatakse, siis projekt sihi saavutamisse ei panusta. Eelnõu §-i 2 lõikes 3 toodud näitajatega hinnatakse meetme tulemuslikkust, kuid need ei ole otseselt väljamaksete eelduseks. Nende näitajate prognoositavad sihttasemed kajastatakse taotluses ning projekti elluviimise järgsed tegelikud saavutustasemed raporteeritakse projekti lõpparuandes. Planeeritavate tuuleparkide eeldatava võimsuse kohta taotluses esitatavat infot kasutatakse voorulise taotlemise korral ka taotluste järjestamisel. Eelnõu §-s 3 sätestatakse meetme vahendusasutus ja valdkonna eest vastutav ministeerium. Vahendusasutuse ülesanded on loetletud taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 ning meetme ministeeriumi ülesanded lõikes 2. Vahendusasutuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus, kelle peamised ülesanded on taotluste menetlemine ja taotluste rahuldamise või mitterahuldamise otsuste tegemine, samuti maksetaotluste menetlemine, väljamaksete tegemine jm. Valdkonna eest vastutava ministeeriumi ülesandeid täidab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes osaleb taastekava koostamisel, kehtestab toetuse andmise tingimused ja tagab oma vastutusvaldkonnas tulemuste tähtaegse saavutamise. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude hüvitamine ja toetuse määr Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetatavad tegevused peavad panustama meetme eesmärgi ja sihi saavutamisesse. Toetatakse tegevusi tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa kvaliteetsemaks koostamiseks ja kiiremaks menetlemiseks. Lõike 1 punktides 1-5 on võimalikud toetatavad tegevused detailsemalt lahti kirjutatud. Omavalitsusel on võimalik valida, kas ta ostab need teenusena sisse või võtab selleks omavalitsuse juurde tööle spetsialisti või mõlemat korraga. Punktis 1 täpsustatakse, et toetatakse tuuleenergeetikat kavandava planeeringu, keskkonnamõju strateegilise hindamise või keskkonnamõju hindamise koostamise korraldamise juhtimist ja sellega seonduvaid tegevusi. KMH/KSH enda maksumust projekti raames ei toetata. Punktis 2 täpsustatakse, et toetatakse tuuleenergeetikat kavandava planeeringu, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise, projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa koostamise ja menetlemisega seotud juriidiliste küsimuste lahendamist ja sellega seonduvaid tegevusi. Riigihanke korraldamise puhul võib näiteks tellida juristilt või hankespetsialistilt tehnilise kirjelduse koostamise ja muud riigihanke alusdokumendid. Juriidilise konsultatsiooni puhul võib näiteks tellida juristilt vaide läbivaatamine ja vastuse koostamine. Punktis 3 täpsustatakse, et toetatakse tuuleenergeetikaga seotud avalikkuse kaasamise ja kommunikatsiooni, sh muukeelse elanikkonna kaasamise ja kommunikatsiooni korraldamist ja seeläbi avalikkuse vähesest informeeritusest ja piiratud informatsioonist tuleneva vastuseisu vähendamist („not in my backyard“ ehk NIMBY sündroom). Punktis 4 täpsustatakse, et toetatakse spetsiifiliste teadmistega konsultantide/ekspertide tööd, kes saavad nõustada vajaduspõhiselt saavutamaks parim tuuleenergeetika ruumilahendus. Nendeks ekspertideks võivad olla näiteks energeetik, ornitoloog, hankespetsialist vms. Punktis 5 täpsustatakse, et toetatakse ka muid tuuleenergeetikat kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa koostamiseks ja menetlemiseks vajalikke tegevusi. Eelnõu §-i 4 lõikes 2 sätestatakse, et meretuuleparkide puhul on võimalik toetust saada vaid omavalitsuse territooriumil asuvate tuuleparkidega seotud ehitiste (elektriliinide, sadamarajatiste jms) planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitus- ja kasutuslubade menetlemiseks, kuid mitte näiteks meretuulepargi osas seisukoha andmiseks. Eelnõu §-i 4 lõikes 3 sätestatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Lähtuvalt REPowerEU meetmete „ei kahjusta oluliselt“ hindamisele hinnati toetatavad tegevused „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega vastavaks. Täiendavate leevendusmeetmete kehtestamine ei ole vajalik, sest meede panustab otseselt kliimaeesmärkide saavutamisse. Eelnõu §-i 4 lõikes 4 sätestatakse, et toetatavad tegevused peavad olema täielikus kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti kliima- ja keskkonnaalaste standardite ja prioriteetidega. Euroopa Liidu kliimaeesmärgid: https://kliimaministeerium.ee/euroopa-liidu-kliimaeesmargid Euroopa roheline kokkulepe: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green-deal/ Riiklik energia- ja kliimakava: https://mkm.ee/energeetika-ja- maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava Koostamise lõpusirgel on keskkonna valdkonna arengukava 2030: https://kliimaministeerium.ee/kevad Eelnõu §-is 5 sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks ja toetatavateks tegevusteks (spetsialisti palkamiseks ja teenuse sisse ostmiseks). Personalikulusid on võimalik hüvitada töölepingu seaduse alusel või võlaõigusseaduse alusel. Esimese juhul luuakse spetsialisti ametikoht asutuse struktuuri, teisel juhul osutab spetsialist vajalikku teenust lepingu alusel. Ei toetata selliseid personalikulud, mis on seotud senise ametijuhendi- või töölepingujärgsete ülesannete täitmisega ja kui projektiga lisanduv töö ei ole eristatav. Toetatakse ka projekti kaudseid kulusid 15% ühtse määra alusel, arvestatuna personalikuludest. Teenuse sisseostmisel on abikõlblik sisseostetava teenuse kulu, näiteks juriidilise või muu konsultatsiooni, analüüsi, uuringu, ekspertiisi, riigihanke läbiviimise või muu sisseostetava teenuse kulud. Toetus makstakse välja taotluse rahuldamise otsuses kokkulepitud tingimuste täitmise alusel. Kokkulepitud tingimuste täitmise alusel maksed on oma olemuselt sarnased kindlasummalistele maksetele. Makse suuruse määramise jaoks koostab lõppsaaja eelarveprojekti. Eelarveprojekti all mõeldakse tavapäraselt lõppsaaja poolt koostatud ja esitatud hinnangulist kulude loetelu, mis peab olema tõenduspõhine. Makse suuruse, projekti tulemuse ja selle saavutamise tõendamise alused lepitakse kokku lõppsaaja ja vahendusasutuse vahel ning vahendusasutus kinnitab need taotluse rahuldamise otsuses. Kulud hüvitatakse toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel. Näiteks võivad ühe projekti tegevused ja maksed näha välja sellised: Tegevus 1 - 0,8 tööajaga planeerimisspetsialisti palkamine 12 kuuks. Makse 1 - 40% ja see makstakse kohe pärast toetusotsuse tegemist. Makse 2 - 40% ja see makstakse pärast seda kui spetsialist on tööle võetud ja selle kohta on RTK-le tõendid esitatud. Makse 3 - 20% ja see makstakse pärast kokkulepitud tingimuste täitmist ja RTK poolt lõpparuande kinnitamist. Tegevus 2 - juriidilise ekspertiisi sisseostmine. Makse 1 - 40% ja see makstakse kohe pärast toetusotsuse tegemist. Makse 2 - 40% ja see makstakse pärast seda kui teenuse riigihange on läbi viidud, teenuse osutaja leitud ja selle kohta on RTK-le tõendid esitatud. Makse 3 - 20% ja see makstakse pärast hankelepingus kokkulepitud tingimuste täitmist (sh nt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ja RTK poolt lõpparuande kinnitamist. Toetusest ei hüvitata käibemaksu ja kulusid, mida rahastatakse muudest Euroopa Liidu või riigieelarvelistest vahenditest. Käibemaksu sisaldavate kulude korral jääb käibemaks taotleja kanda projektivälise kuluna. Eelnõu §-is 6 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad kulud. Toetusest hüvitatakse üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtud kulud. Abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 1. mai 2023 kuni 31. detsember 2025. Enne taotluse rahuldamise otsust teeb taotleja kulud omal vastutusel. Projekti rakendamise käigus juhtunud erakorraliste olukordade tõttu või töömahu olulise suurenemise korral võib vahendusasutus projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada, kuid mitte kauemaks kui 31. detsembrini 2025. Projekti pikendamise võimalus on vajalik seetõttu, et alati ei ole projekti taotluse esitamise ajal võimalik ette näha kui palju aega ja ressurssi planeerimis- või loamenetlusprotsess võib võtta. Eelnõu §-is 7 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal. Maksimaalne toetuse summa ühele kohalikule omavalitsusele on 200 000 eurot, mis on ühtlasi ka maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta. Ühe projekti toetuse summa ei tohi olla väiksem kui 5 000 eurot. Minimaalne toetuse summa kehtestatakse selleks, et vältida liiga väikesemahulisi projekte mida omavalitsused saaksid teha oma eelarve vahenditest ning millele toetuse taotlemisega kaasneb põhjendamatu halduskoormus. Üks omavalitsus saab soovi korral esitada mitu taotlust ja ka ühistaotluse koos teise omavalitsusega, kuid toetus ühele omavalitsusele peab jääma 200 000 euro piiresse ja see kehtib antud määruse alusel esitatud taotluste ja taotlusvoorude üleselt. Toetuse määr on 100 protsenti, st et omafinantseeringut projektidel vaja ei ole. Silmas tuleb pidada, et käibemaks on taaste- ja vastupidavusrahastust mitteabikõlblik, ehk mitte toetatav. Käibemaksu sisaldavate kulude korral jääb käibemaks taotleja kanda projektivälise kuluna. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu § 8 lõike 1 järgi saavad meetmes taotlejaks ja partneriks olla kohalikud omavalitsused kelle territooriumil on tuuleparkide kavandamiseks sobilikud alad. Meetme raames on soositud ka mitme omavalitsuse peale ühistaotluse esitamine. Planeerimisvaldkonna ekspertide arv on piiratud ja nii saab üks spetsialist samaaegselt panustada mitme omavalitsuse tuuleenergeetika planeeringute, projekteerimistingimuste, ehituslubade ja kasutuslubade koostamisesse ja menetlemisesse. Ühiselt tegutsevatel omavalitsustel on selge eelis värbamis- ja hankemenetlustes, kuna ühistaotluse korral on võimalik pakkuda ekspertidele stabiilsemat ning mahukamat tööd samas piirkonnas. Kui projekt viiakse ellu mitme omavalitsuste koostöös, siis üks omavalitsus on toetuse taotleja ja teised partnerid. Partneri mõiste on toodud taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 3: partner osaleb toetatavas tegevuses ja tal tekivad selle käigus kulud. Eelnõu § 8 lõike 2 järgi peavad taotleja ja partner vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 5 sätestatud tingimustele. Nendeks on: (1) Toetuse taotleja ja toetuse saaja peab vastama järgmistele nõuetele: 7) tal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; 8) tal on projektile antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest samale projektile antud toetus, tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud. (2) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ostumenetluse läbiviimisel järgima toetuse andmise tingimustes ja riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud täpsustatud nõudeid. Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded taotlusele. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt võib taotleja ühes taotlusvoorus esitada mitu taotlust. Seejuures tuleb lähtuda §-s 7 sätestatud maksimaalsest toetuse summast ühe kohaliku omavalitsuse kohta. Üldjuhul eeldatakse, et taotleja esitab ühes taotlusvoorus ühe taotluse, mis hõlmab kõiki erinevaid tegevusi. Mõnedel juhtudel võib olla vajalik esitada mitu taotlust, näiteks siis kui teine taotlus on ühistaotlus koos teise omavalitsusega. Eelnõu § 9 lõikes 2 on toodud minimaalsed nõuded informatsioonile, mida tuleb esitada taotluses. Taotluses tuleb tuua taotleja ja projekti nimi, projekti eesmärk ja ajakava. Taotluse esitamise ajal peab tuuleenergeetikat kavandav planeering olema algatatud või kehtestatud ja selle tõenduseks tuleb taotluses esitada kas kohaliku omavalitsuse korraldus või volikogu otsus. Planeering peab olema algatatud, kui küsitakse toetust planeeringuga seotud tegevusteks. Planeering peab olema kehtestatud, kui küsitakse toetust projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloaga seotud tegevuste tegemiseks. Planeering peab olema vähemalt selles faasis, et see on algatatud, kuna algatatud planeeringu olemasolu annab võimaluse määratleda kaasamist vajavate spetsialistide ja/või sisse ostmist vajavate teenuste sisu ja mahu. Taotluses tuleb kirjeldada, millise tuuleenergeetikat kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa koostamise ja menetlemise jaoks toetust taotletakse. Lisaks tuleb kirjeldada, millises menetlemise etapis ollakse ja menetlemise eeldatav ajakava kuni planeeringu kehtestamiseni või projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa andmiseni ning hinnang selle kohta, kui palju toetus võimaldab koostamist ja menetlemist kiirendada ja kvaliteetsemaks muuta ning planeeritava tuulepargi võimsus. Juhul kui projekti raames soovitakse tööle võtta tuuleenergeetikaga tegelev spetsialist, tuleb esitada tema tööülesannete kirjeldus, töökoormus, töötamise periood ja tõendid selle kohta, et otsus töökoha loomiseks on tehtud või kavandatav töökoht on asutuse struktuuris olemas. Juhul kui projekti raames soovitakse vajalikud teenused sisse osta, on vaja taotlemisel esitada teenuse lähteülesanne ja selle alusel koostatud hinnakalkulatsioon või hinnapakkumised või riigihanke alusdokumendid. Kui teenusena ostetakse sisse spetsialisti töö, siis lisaks tema tööülesannete kirjeldus, kavandatav töökoormus toetatavas projektis ja projekti heaks töötamise periood. Lisaks tuleb taotluses tuua projekti eelarve kulude lõikes. Juhul kui tegemist on omavalitsuste ühistaotlusega, tuleb tuua eelarve iga omavalitsuse lõikes ja partneromavalitsuse seadusliku esindaja kinnitus projektis osalemise kohta. Eelnõu § 9 lõikes 3 sätestatakse, et kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri seadusliku esindaja kinnitust projektis osalemise kohta. 4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse taotlemise tingimused. Toetust on võimalik taotleda kas voorupõhiselt või jooksvalt. Voorupõhisel taotlemisel esitatakse kõik taotlused üheks tähtpäevaks. Jooksval taotlemisel saab taotlusi esitada pikema ajaperioodi jooksul ning neid menetletakse järjest vastavalt laekumisele. Ministeerium võib korraldada mitu taotlusvooru. Kavas on korraldada kõigepealt voorupõhine taotlusvoor, selleks, et motiveerida omavalitsusi võimalikult kiiresti taotlema tulema ja tuuleenergeetika planeeringutega alustama. Kui peaks juhtuma, et esimeses taotlusvoorus kogu meetme eelarvet ära ei kasutata, on võimalik korraldada jooksev taotlemine. Taotlusvoorude korraldamise otsustab minister oma käskkirjaga. Vahendusasutus avab taotlemise võimaluse e-toetuse keskkonnas ja teavitab kohalikke omavalitsusi taotlusvooru avamisest. Taotleja seaduslik esindaja esitab taotluse e-toetuse kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 kohaselt on nii vald kui ka linn avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Eelnõu §-i 11 kohaselt kontrollib vahendusasutus taotluse ja taotleja vastavust määruse nõuetele. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva ja seda tähtaega võib pikendada üldjuhul kuni 10 tööpäeva, kui on vajalik anda taotlejale aeg puuduste kõrvaldamiseks. Vahendusasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente. Vajadusel võib vahendusasutus taotluse menetlemisel küsida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna spetsialistide või muude ekspertide arvamust. Eelnõu §-s 12 on kirjeldatud taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele ja kui taotlusvooru eelarve seda võimaldab. Juhul kui voorulise taotlemise korral ületab vastavaks tunnistatud taotluste toetuse summa taotlusvooru eelarvet, siis eelistatakse taotluse rahuldamisel kõigepealt ühistaotlusi ja seejärel neid taotlusi mille tuuleparkide eeldatav võimsus on suurem. Ühistaotlusi eelistatakse seetõttu, et planeerimisvaldkonna spetsialistide arv on piiratud ja nii saab üks spetsialist samaaegselt olla abiks mitmele omavalitsusele. Jooksva taotlemise korral rahuldatakse taotlused vastavalt nende esitamise järjekorrale ehk „kes ees, see mees“ põhimõttel. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ja taotleja ei suuda vahendusasutuse antud tähtaja jooksul taotlust nõuetele vastavaks viia, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotlusvooruks ette nähtud vahendid ei võimalda taotlust täies mahus rahastada. Osalise rahastamise otsus tehakse üksnes taotleja nõusolekul. 5. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seotud asjaolud. Lõppsaaja peab vahendusasutuselt taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul kui osutub vajalikuks muuta toetatavat tegevust või selle ulatust, toetuse summat, projekti perioodi või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muid asjaolusid. Projekti toetuse summat võib suurendada kuni 20 protsenti. Toetuse summa suurendamise võimalus on vajalik seetõttu, et planeerimisprotsessis võib tulla ette ootamatusi, mida ei ole projekti esitamise ajal võimalik ette näha. Näiteks võib osutuda vajalikuks toetatavat tegevust pikendada, kui selgub, et tööle võetud planeerimisspetsialist peab soovitud tulemuse saavutamiseks kuu aega kauem töötama. Muuta saab ainult toetusotsuses kokku lepitud toetatavaid tegevusi ja ei saa lisada juurde täiesti uusi tegevusi. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus üldjuhul 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Vahendusasutus jätab lõppsaaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega või on vastuolus mõne muu õigusaktiga, kui otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 31. detsembriks 2025. aastal või kui muudatused ei ole põhjendatud. Eelnõu §-s 14 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kord. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 1-5 sätestatust. 6. peatükk. Lõppsaaja, partneri ja vahendusasutuse õigused ning kohustused Eelnõu kuues peatükk määratleb lõppsaaja, projekti partneri ja vahendusasutuse õigused ja kohustused. Eelnõu §-is 15 on loetletud lõppsaaja ja partneri õigused ning kohustused. Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 2 lõike 10 kohaselt kohaldatakse partnerile ja lõppsaajale samu nõudeid mis toetuse saajale. Nõuded toetuse saajale on sätestatud taaste- ja vastupidavuskava §-s 5. Lõppsaaja ja partner peavad kasutama toetust vastavuses toetuse rahuldamise otsusega, taotlema vahendusasutuse nõusolekut, kui tekib vajadus pikendada projekti elluviimise tähtaega, suurendada toetuse summat või muuta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi. Punktid 5-8 käsitlevad kontrolli, auditi tegemist ja toetuse tagastamist. Punktis 9 sätestatakse, et riigihanke alusdokumentides tuleb seada tingimuseks, et edukas pakkuja esitab hankelepingu täitmisel enda omanike ja alltöövõtjate andmed. Lisaks peab lõppsaaja täitma teavitamise ja dokumentide säilitamise nõudeid, informeerima vahendusasutust andmete muudatustest ning tagama kohustuste täitmise partneri poolt. Eelnõu §-is 16 on loetletud vahendusasutuse õigused ja kohustused. 7. peatükk. Aruandlus Eelnõu seitsmenda peatüki §-s 17 kirjeldatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimusi ja korda. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine toimub vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruses kehtestatule. Lõppsaajal on kohustus esitada lõpparuanne. Konkreetse projekti aruande esitamise tähtaeg ja see millist informatsiooni see peab sisaldama, sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 8. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu kaheksanda peatüki §-s 18 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetusest 40% makstakse välja ettemaksena ja vähemalt 20% lõppmaksena pärast kokkulepitud tingimuste täitmist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande esitamist. Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Maksetaotlus peab sisaldama nõutud dokumente vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. 9. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu üheksandas peatükis sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused ning vaiete esitamise kord. Eelnõu §-i 19 järgi toimub toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 toodule, arvestades käesoleva määruse §-s 12 lõikes 5, § 14 või muid meetmes sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise asjaolusid. Eelnõu §-s 20 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Selle järgi võib vahendusasutuse toimingu või otsuse peale esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab vahendusasutus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/435, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrusi (EL) nr 1303/2013, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1755 ning direktiivi 2003/87/EÜ;  23.02.2023 Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud Eesti taastekava muudatusettepanek;  nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsus nr 12532/21, millega kiidetakse heaks Eesti taaste ja vastupidavuskavale antud hinnang;  nõukogu 6. juuni 2023. aasta rakendusotsus nr 9367/23, millega muudetakse nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang;  Komisjoni teatis „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (2021/C 58/01).Seega on eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjutab otseselt Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine” tegevuse 2 „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Eelnõu aitab kaasa Vabariigi Valitsuse eesmärgile saavutada 100%-line taastuvelektri eesmärk aastaks 2030. Meetme mõju läbivatele teemadele 1. Keskkond ja kliima Eelnõu panustab otseselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna selle raames toetatakse tuuleparkide rajamise kiirendamist ja läbi selle kiirendatakse taastuvenergiale üleminekut ja vähendatakse sõltuvust fossiilsetest kütustest. Toetusega panustatakse riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” strateegilisse sihti „Majandus ja kliima”, mille eesmärk on muuta majandus kliimaneutraalseks ja minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeolek. Toetusega panustatakse mõõdikusse „Taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises“. Toetavad tegevused on hinnatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega vastavaks lähtuvalt REPowerEU meetmete DNSH („Do no significant harm“) hindamisele. Täiendavate leevendusmeetmete kehtestamine ei ole vajalik, sest meede panustab otseselt kliimaeesmärkide saavutamisse. 2. Regionaalareng Meetmest saavad toetust taotleda kõik omavalitused, kelle territooriumile on võimalik rajada tuuleparke. Meetmes on seatud ühele omavalitsusele rahastuse ülempiir, mis võimaldab rohkematel omavalitsustel taotleda ja välistab selle, et üksikud omavalitsused kogu eelarve ära kasutaksid. Toetuse määr on kuni 100% ja 40% toetusest makstakse ettemaksena, see võimaldab toetust kasutada kõigil omavalitsustel, olenemata nende finantsvõimekusest. Toetuse andmise tingimused soodustavad omavalitsuste vahelist koostööd. 3. Riigivalitsemine Meede võimestab omavalitsusi tuuleenergeetikat kavandavate planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade koostamisel ja menetlemisel ja tänu meetmele on tuuleenergeetika kavandamise protsess omavalitsustes kiirem ja kvaliteetsem. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel on põhiroll Riigi Tugiteenuste Keskusel (taotluste vastuvõtt, vastavushindamise ja hilisema kontrolli korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine, vaiete lahendamine). Toetust antakse taaste- ja vastupidavuskava alusel REPowerEU vahenditest. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. Määruse rakendamine loob eeldused täiendavaks taastuvenergia tootmise alustamiseks, millega võivad kaasneda täiendavad riigieelarvelised tulud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Meetme väljatöötamise ajal on nendele omavalitsustele, kes saavad taotleda, korraldatud kaks meedet tutvustavat seminari ja antud võimalus esitada oma arvamused ja ettepanekud, mida on vastavalt võimalusele arvesse võetud. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Paralleelselt EISi kooskõlastamisega esitati eelnõu tutvumiseks ka Euroopa Komisjonile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium kooskõlastasid eelnõu e-maili teel ja neil märkusi ei olnud. Kaitseministeerium kooskõlastas eelnõu EISis ilma märkusteta. EISi kooskõlastuse ajal saatsid mitteametlikult oma märkused Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeerium ning nende märkused on arvesse võetud. Teistelt tähtajaks kommentaare ei laekunud. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Kuusk Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes MÄÄRUS 12.07.2023 nr 43 Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. aasta määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 4 lõike 2 punkti 3 ja § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu nõukogu 16. juuni 2023. a rakendusotsuse, millega kiidetakse heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang, lisas toodud reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine” tegevuse 2 „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ (edaspidi meede) eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. (2) Määruse alusel antava toetusega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” strateegilisse sihti „Majandus ja kliima”, mille eesmärk on muuta majandus kliimaneutraalseks ja minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeolek. Sihi saavutamist hinnatakse mõõdikuga „Taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises“. (3) Toetust antakse Euroopa Liidu Nõukogu 16. juuni 2023. aasta nõukogu rakendusotsuse, millega muudetakse nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang, lisas toodud tingimustel Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud peatüki „REPowerEU“ alusel Eestile eraldatud REPowerEU toetusest. (4) Meetme sihtpiirkond on Eesti territoorium tuuleparkide kavandmiseks sobilike alade ulatuses. Tuulepargiks loetakse mitmest üle 30 meetri kõrgusest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnevat elektrijaama. Meetme sihtpiirkonna hulka ei kuulu Rõuge vald, Antsla vald, Võru vald, Võru linn, Setomaa vald, Kanepi vald, Põlva vald, Räpina vald, Nõo vald, Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald, Tartu linn, Peipsiääre vald, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn, Muhu vald, Tallinna linn, Keila linn, Viimsi vald, Loksa linn, Maardu linn, Rakvere linn, Tartu vald, Viljandi linn, Vormsi vald, Kihnu vald ja Ruhnu vald. (5) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. § 2. Toetuse andmise eesmärk, tulemused ja näitajad (1) Toetuse andmise eesmärk on võimestada kohalikke omavalitsusi tuuleenergeetika ala või tuuleparki, sellele juurdepääsuteed, seda põhivõrguga ühendavat elektriliini või muud ehitist, mis on vajalik maismaa- või meretuulepargi toimimiseks, kavandavate planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade kvaliteetsemal koostamisel ja kiiremal menetlemisel. (2) Toetatava projektiga panustatakse järgmiste Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud tulemuste saavutamisse: 1) eesmärgini „Projektikonkursi korraldamine kohalike omavalitsuste toetamiseks“ jõudmine hiljemalt 2023. aasta III kvartalis; 2) sihi „Toetust saanud kohalike omavalitsuste arv“ tasemeni 20 toetust saanud kohalikku omavalitsust jõudmine 2025. aasta I kvartali lõpuks. (3) Meetme näitajad on järgmised: 1) nende kohalike omavalitsuste arv, kes on toetuse abil teinud tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu vastuvõtmise, kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse; 2) nende kohalike omavalitsuste arv, kes on toetuse abil teinud tuulepargi projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse; 3) tuuleparkide eeldatav pindala ja eeldatav võimsus toetust saanud kohalike omavalitsuste vastu võetud ja kehtestatud tuuleenergeetikat kavandavates planeeringutes, projekteerimistingimustes ning ehitus- ja kasutuslubades (kokku, riigimaal, eramaal). § 3. Vahendusasutus ja ministeerium (1) Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 3 punktis 4 nimetatud vahendusasutus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi vahendusasutus). (2) Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 2 nimetatud ministeerium on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude hüvitamine ja toetuse määr § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja sihi saavutamisse ning mille raames palgatakse spetsialist või ostetakse sisse teenus tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste või ehitus- või kasutusloa kvaliteetsemaks koostamiseks ja kiiremaks menetlemiseks, sealhulgas 2 selleks vajalike järgmiste ülesannete täitmiseks: 1) tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu, keskkonnamõju strateegilise hinnangu või keskkonnamõju hinnangu koostamise korraldamise juhtimine, sealhulgas sisuline protsessi juhtimine, sisuküsimustes tõhusam kaasarääkimine, avalikkuse efektiivsem kaasamine või menetluse hoogustamine; 2) tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu, keskkonnamõju strateegilise hinnangu või keskkonnamõju hinnangu, projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa koostamise ja menetlemisega seotud juriidiliste küsimuste lahendamine, sealhulgas dokumentide õigusaktidele vastavuse tagamine, lahenduse ja mõjude hindamise koostamisel kohtupraktikaga arvestamine, vaiete ja kohtuvaidluste lahendamine, menetluse korrektsuse tagamine või riigihangete korraldamine; 3) tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa koostamisel ning menetlemisel läbimõeldud ja õigeaegse avalikkuse kaasamise ning kommunikatsiooni korraldamine, sealhulgas muukeelse elanikkonna kaasamise ja kommunikatsiooni korraldamine ning seeläbi avalikkuse vähesest informeeritusest tuleneva vastuseisu vähendamine; 4) nende spetsiifiliste teadmistega konsultantide või ekspertide kaasamine, kes saavad nõustada vajaduspõhiselt, et saavutada parim tuuleenergeetika ruumilahendus, sealhulgas oluliste negatiivsete mõjude leevendamine teadmispõhiselt ja seeläbi konfliktide vähendamine; 5) muud tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa koostamiseks ja menetlemiseks vajalikud tegevused. (2) Meretuuleparkide puhul toetatakse ainult vastava kohaliku omavalitsuse territooriumil asuva tuulepargiga seotud ehitiste planeerimist, projekteerimist ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemist. (3) Toetatavad tegevused ei tohi tekitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile, võttes arvesse taastekava REPower meetmete "ei kahjusta oluliselt" analüüsi tulemusi. (4) Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), preambuli punktist 32 peavad toetatavad tegevused olema täielikus kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti kliima- ja keskkonnaalaste standardite ja prioriteetidega. § 5. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse lõppsaaja ja projekti elluviimisesse kaasatud partneri detailselt kirjeldatud planeeritavad kulud, mis on otseselt vajalikud §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks ja §-s 4 nimetatud tegevusteks, arvestades käesolevas määruses sätestatud piiranguid. (2) Abikõlblikud on kaudsed kulud ühtse määra alusel 15 protsenti projekti otsestest personalikuludest. Kui projektis personalikulusid ei ole, siis kaudseid kulusid ei hüvitata. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse järgmisi kulusid: 1) töö- või ametiülesande täitmise ja lähetusega seotud kulu; 2) koolituskulu; 3) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 4) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 5) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara ning kontoritehnika ostmise ja rentimise 3 ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 6) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 7) ruumide rendikulud. (3) Töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivate personalikulude puhul on abikõlblikud järgmised kulud: 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; 3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga; 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; 5) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. (4) Füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva kuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. (5) Abikõlblikud kulud määratakse kindlaks taotleja esitatud ja tõendatud eelarveprojekti alusel. Makse suuruse määrab vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuses, kokkulepitud tingimuste täitmise alusel. (6) Toetusest ei hüvitata järgmisi kulusid: 1) käibemaks; 2) personalikulud, mis on seotud senise ametijuhendi- või töölepingujärgsete ülesannete täitmisega ja mis ei ole projektiga lisanduvast tööst eristatavad; 3) kulud, mida rahastatakse muudest Euroopa Liidu või riigieelarvelistest vahenditest. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse toetatavad tegevused ja tekivad kulud ning mis jääb ajavahemikku 2023. aasta 1. maist 2025. aasta 31. detsembrini. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse vahendusasutusele esitamisest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast või varasemast kuupäevast. Enne taotluse registreerimise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha taotluse registreerimise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev. (3) Projekti rakendamise käigus juhtunud erakorraliste olukordade tõttu või töömahu olulise suurenemise korral võib vahendusasutus projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada, seda tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse perioodi ajavahemikku. § 7. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot ühe kohaliku omavalitsuse kohta. Taotletava toetuse minimaalne summa on 5000 eurot projekti kohta. (2) Toetuse määr on kuni 100 protsenti projekti toetatavate tegevuste kuludest. 4  3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 8. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Meetme raames saab taotlejaks olla meetme sihtpiirkonna kohalik omavalitsus. Kohalikud omavalitsused võivad esitada ühistaotluse, milles üks kohalik omavalitsus on taotleja ja teised partnerid. (2) Taotleja ja partner peavad vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 5 sätestatud nõuetele. § 9. Nõuded taotlusele (1) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada mitu taotlust, arvestades § 7 lõikes 1 sätestatud maksimaalset toetuse summat ühe kohaliku omavalitsuse kohta. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotleja ja projekti nimi; 2) projekti eesmärk; 3) projekti ajakava; 4) kohaliku omavalitsuse volikogu otsus või kohaliku omavalitsuse korraldus tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu algatamise või kehtestamise kohta; 5) informatsioon selle kohta, millise tuuleenergeetikat kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa koostamise ja menetlemise jaoks toetust taotletakse, sealhulgas kirjeldus, mis menetlemise etapis ollakse ja menetlemise eeldatav ajakava kuni planeeringu kehtestamiseni või projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa andmiseni ning hinnang selle kohta, kui palju toetus võimaldab koostamist ja menetlemist kiirendada ja kvaliteetsemaks muuta; 6) planeeritava tuulepargi eeldatav võimsus; 7) spetsialisti palkamise puhul tööülesannete kirjeldus, kavandatav töökoormus toetatavas projektis, planeeritav tööjõukulu, projekti heaks töötamise periood ja andmed selle kohta, et otsus töökoha loomiseks on tehtud või kavandatav töökoht on asutuse struktuuris olemas; 8) sisseostetava teenuse puhul teenuse lähteülesanne ja selle alusel koostatud hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised või riigihanke alusdokumendid; kui teenusena ostetakse sisse spetsialisti töö, siis lisaks tema tööülesannete kirjeldus, kavandatav töökoormus toetatavas projektis ja projekti heaks töötamise periood; 9) projekti eelarve kulude lõikes, sealhulgas koos partneriga ellu viidava projekti puhul eelarve iga kohaliku omavalitsuse lõikes; 10) muud vahendusasutuse nõutavad lisadokumendid. (3) Kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri seadusliku esindaja kinnitust projektis osalemise kohta. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 10. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt või jooksvalt. 5 (2) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga taotlusvooru avamise ja lõpetamise tähtaja ja toetuse eelarve ning edastab vastava teabe vahendusasutusele. (3) Ministeerium võib korraldada mitu taotlusvooru. (4) Voorupõhise taotlemise korral teavitab vahendusasutus kohalikke omavalitsusi taotlusvooru avamise ja lõpetamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest ning avaldab vastava info oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. (5) Jooksva taotlemise korral teavitab vahendusasutus kohalikke omavalitsusi taotluste vastuvõtmise alguse ja lõpu kuupäevast, toetuse eelarvest ja eelarveahendite lõppemisest ning avaldab vastava info oma veebilehel. (6) Taotleja seaduslik esindaja esitab taotluse Riigi Tugiteenuste Keskuse elektroonilise taotluste ja dokumentide esitamise keskkonna (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna. (7) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui see esitatakse pärast vahendusasutuse määratud tähtaega. Vahendusasutus esitab taotlejale taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse e-toetuse kaudu. § 11. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Vahendusasutus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust §-des 2 ja 4–9 sätestatudnõuetele. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks aega üldjuhul kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (3) Vahendusasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist ning küsida menetlusvälise eksperdi arvamust, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. § 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb vahendusasutus. (2) Vahendusasutus teeb § 11 lõike 1 alusel vastavaks tunnistatud taotluste osas taotluse rahuldamise otsuse, arvestades lõigetes 3 ja 4 toodud põhimõtteid. (3) Kui voorulise taotlemise korral ületab vastavaks tunnistatud taotluste toetuse summa taotlusvooru eelarvet, eelistatakse taotluse rahuldamisel ühistaotlusi ja seejärel neid taotlusi, mille tuuleparkide eeldatav võimsus on suurem. (4) Jooksva taotlemise korral kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldamisele vastavalt nende esitamise järjekorrale kuni toetuse eelarvevahendite lõppemiseni. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotluste puhul, mida vahendusasutus ei tunnista nõuetele vastavaks ja mida taotleja ei ole § 11 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul viinud 6 nõuetega vastavusse või mille rahastamiseks ei jätku taotlusvooru läbiviimiseks ette nähtud eelarvevahendeid. (6) Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses esitatakse järgmised andmed: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) lõppsaaja nimi ja aadress; 3) projekti nimetus ja number; 4) toetuse summa, koos partneriga ellu viidava projekti puhul toetuse summa iga kohaliku omavalitsuse lõikes; 5) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende tegemise eeldatav ajakava; 6) projekti abikõlblikkuse periood; 7) lõppsaaja kohustused; 8) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 9) finantskorrektsiooni alused ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 10) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta; 11) otsuse tegija andmed; 12) toetuse maksmise tingimused; 13) muu vajalik teave. (7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse järgmised andmed: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus; 4) otsuse põhjendus; 5) selgitus otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta; 6) otsuse tegija andmed; 7) muu vajalik teave. (8) Vahendusasutus teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse nende vastavaks tunnistatud taotluste kohta, mille taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru läbiviimiseks ette nähtud eelarvevahendite lõppemise tõttu. (9) Enne taotluse osalist rahuldamist või rahuldamata jätmist antakse taotlejale võimalus esitada oma seisukohad. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (10) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse kaudu. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Lõppsaaja taotleb vahendusasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist e-toetuse kaudu juhul, kui muudetakse vähemalt ühte järgmist näitajat või asjaolu: 1) toetatav tegevus või selle ulatus; 2) toetuse summa; 3) projekti abikõlblikkuse periood; 4) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muu asjaolu. (2) Toetuse summat võib suurendada kuni 20 protsenti juhul, kui projekti abikõlblike kulude 7 eelarve suureneb riigihanke kallinemise, töömahu olulise suurenemise või muu ettenägematu asjaolu tõttu ja kui projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Toetuse summa suurendamise korral arvestatakse § 7 lõikes 1 nimetatud maksimaalse toetuse summaga ühe kohaliku omavalitsuse kohta. (3) Vahendusasutus jätab lõppsaaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui: 1) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega või kui need on vastuolus mõne muu õigusaktiga; 2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 2025. aasta 31. detsembriks; 3) muudatused ei ole põhjendatud. (4) Vahendusasutus otsustab kaalutlusõiguse alusel taotluse rahuldamise otsuse muutmise üldjuhul 20 tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse saamist. § 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 1–5 sätestatust. (2) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e- toetuse kaudu. 6. peatükk Lõppsaaja, partneri ja vahendusasutuse õigused ning kohustused § 15. Lõppsaaja ja partneri õigused ning kohustused (1) Lõppsaajal ja partneril on õigus saada vahendusasutuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega. (2) Lõppsaaja ja partner kohustuvad: 1) tagama enda vastavuse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõike 1 punktides 7 ja 8 ning lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) kasutama toetust vastavuses toetuse rahuldamise otsusega ja tagama selles sätestatud tingimuste täitmise; 3) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded; 4) taotlema vahendusasutuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamiseks, toetuse summa suurendamiseks või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud teiste tingimuste muutmiseks; 5) võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja auditit ning pidama järelevalvet projekti tegevuste ja tulemuste saavutamise üle ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse viia samasugune kontroll läbi partneri juures; 6) andma audiitori ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis e nimetatud järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik toetuse eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates; 7) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve teostamiseks igakülgset abi; 8) tagastama toetuse, kui vahendusasutus nõuab lõppsaajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 sätestatule; 8 9) seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et edukas pakkuja esitab hankelepingu täitmisel enda omanike ja iga oma alltöövõtja nime ja registri- või isikukoodidning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa; 10) teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust selle saamisest arvates, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit Next Generation EU vahenditest, ning kasutades objektile ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12 sätestatule; 11) säilitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.07.2018, lk 1), artiklile 132 vahendite saamisega seotud andmeid ja tõendavaid dokumente, sealhulgas statistilisi ja muid rahastamisega seotud andmeid, sealhulgas elektroonilisi andmeid ja dokumente, viis aastat pärast lõppmakse või, selle makse puudumise korral, tehingu tegemist või kolm aastat, kui toetust saadi 60 000 eurot või vähem; 12) viivitamata kirjalikult informeerima vahendusasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, seda ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 13) viivitamata kirjalikult informeerima vahendusasutust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ja projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 14) tagama projekti elluviimisesse kaasatud partneritega sõlmitud koostöökokkuleppe või muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt. § 16. Vahendusasutuse õigused ja kohustused (1) Vahendusasutusel on õigus: 1) teostada järelevalvetoiminguid projekti tulemuste saavutamise ja toetuse eesmärgipärase kasutamise osas; 2) nõuda projekti tegevuste ja tulemuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist; 3) nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on lõppsaaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid; 4) nõuda toetus tagasi kooskõlas taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 sätestatuga; 5) peatada toetuse maksmine või ettemakse tegemine või toetuse maksmisest keelduda kooskõlas taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 sätestatuga. (2) Vahendusasutus kohustub: 1) avama õigel ajal taotluse ja aruannete esitamise võimaluse e-toetuses ja tegema asjakohased juhendmaterjalid õigel ajal kättesaadavaks oma veebilehel; 2) teavitama lõppsaajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 3) läbi vaatama §-s 13 nimetatud taotlused 20 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates; 4) heaks kiitma või tagasi lükkama § 18 lõigetes 5 ja 6 nimetatud maksetaotluse; 5) pärast taotluse rahastamise otsuse tegemist avalikustama oma veebilehel lõppsaaja nime, projekti nimetuse, toetuse ja projekti kogumahu ning projekti kestuse. 9  7. peatükk Aruandlus § 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamisel ja korraldamisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõigetes 6 ja 7 sätestatust. (2) Lõppsaaja esitab lõpparuande vahendusasutusele e-toetuse kaudu vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele. (3) Vahendusasutus kehtestab aruande vormid ning teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetuses. (4) Vahendusasutuse nõudmise korral täiendab lõppsaaja aruannet. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 18. Toetuse maksmine (1) Toetuse maksmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 9 nimetatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetus makstakse välja taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktides 2 ja 3 toodud viisil. (3) Ettemakse suurus on 40 protsenti toetusest ja see makstakse välja lõppsaajale üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (4) Lõppmakse suurus on vähemalt 20 protsenti toetusest ja see makstakse välja lõppsaajale pärast kokkulepitud tingimuste täitmist ja lõpparuande vahendusasutuse poolt kinnitamist. (5) Vahendusasutus maksab toetuse lõppsaajale välja lõppsaaja esindusõigusliku isiku e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse ja kokkulepitud tingimuste täitmise alusel vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodule. (6) Vahendusasutus teeb toetuse väljamaksed üldjuhul 20 tööpäeva jooksul pärast lõppsaajalt maksetaotluse saamist. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata lõppsaajat ja puuduste kõrvaldamiseks määratakse kuni kümne päevane tähtaeg. 9. peatükk Toetuse tagasinõudmine ja vaided § 19. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine toimub vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 toodule või juhul, kui esineb muu meetmes sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alus. § 20. Vaide esitamine 10 Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab vahendusasutus. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Kuusk Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes 11