Sotsiaalministri 17. jaanuari 2021. a käskkirja nr 5 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" toetuse rahuldamise otsus" muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 20.07.2023 nr 109 Sotsiaalministri 17. jaanuari 2021. a käskkirja nr 5 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" toetuse rahuldamise otsus" muutmine Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019.a sõlmitud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ lepingu ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning järgides Vabariigi Valitsuse 05.07.2018.a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2 sätestatut: muudan sotsiaalministri 17.01.2021.a käskkirja nr 5 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" toetuse rahuldamise otsus" (muudetud 13.10.2021 käskkirjaga nr 109) järgmiselt: 1) sõnastan punkti 3 järgmiselt: „3. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumuseks on 373 478,10 eurot (kolmsada seitsekümmend kolm tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa eurot ja kümme senti).“; 2) sõnastan punkti 5 järgmiselt: „5. Projekti abikõlblikkuse periood on 07.01.2021–30.04.2024.“; 3) asendan lisad 1–3 käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister  Terviseministri 20.07.2023 käskkirja nr 109 „Sotsiaalministri 17. jaanuari 2021. aasta käskkirja nr 5 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" toetuse rahuldamise otsus" muutmine“ Lisa 3 Projekti "Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" toetuse rahuldamise otsuse tingimused 1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed 1.1. Toetuse andmise eesmärk on psühhiaatrilisel sundravil viibivatele krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamine loomaks tervikteenus, mis ühendab ambulatoorse ja statsionaarse sundravi ning kogukonnateenused. 1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on: Indikaator Nimetus Sihttase (2023) Tulemusindikaator Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimeste abistamiseks vajalik standardiseeritud koostöö- ja kommunikatsioonimudel hoolekande, tervise- ja õigussüsteemi vahel on piloteeritud ja ellu jah rakendatud tagamaks krooniliste vaimse tervise probleemidega inimestele kohase käsitluse, nende põhiõiguste kaitse ning ühiskonna turvalisuse Ambulatoorset psühhiaatrilist abi saavate inimeste arv aastas 55 Väljundindikaator Piirkondade arv, kus on osutatud multidistsiplinaarse meeskonna poolt mobiilset ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi teenust 5 krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientidele, kes on suunatud sundravi teenusele multidistsiplinaarsete meeskondade, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate, krooniliste vaimse 20 tervise probleemidega inimeste lähedaste koolituste arv Kroonilise vaimse tervise probleemiga inimeste multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise jah laudkonna mudeli rakendamine psühhiaatrilise sundravis Siinsesse kultuuriruumi adapteeritavate ja valideerimisprotsessiks ette valmistatavate 6 vägivaldse käitumise (korduv)riski hindamise instrumentide arv 2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused 2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;  2 2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5 000 eurot või rohkem; 2.1.6 järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 2.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 2.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028; 2.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja ingliskeelse projekti kodulehe (mis võib olla ka organisatsiooni alamleht), kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. 2.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja: 2.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil; 2.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja; 2.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõpetamist. 2.3. Toetuse saaja tagab projekti raames välja töötatud psühhiaatrilise sundravi teenuse mudeli, multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudeli, vägivaldse käitumise (korduv-)riski hindamisinstrumentide jt vahendite sihtotstarbelise kasutamise vastavalt sihtrühma vajadustele vähemalt viie aasta jooksul peale projekti lõpparuande kinnitamist. 2.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale. 3. Toetuse saaja ja partneri õigused 3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.  3 4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 4.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega; 4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud. 4.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 4.4. Kaudne kulu (üldkulu) ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks. 4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 4.6. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu tasaarvestatakse toetusega selle maksmisel. 4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the Norwegian Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. 5. Projekti abikõlblikud otsekulud 5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti kuludena kirjendada. 5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele: 5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 5.3; riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste  4 tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud; 5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; 5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Projektil on kohustus korraldada vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne projekti koduleht (mis võib olla ka organisatsiooni koduleht), kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne; 5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks; 5.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks; 5.2.6 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga; 5.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad kulud. 5.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud: 5.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu; 5.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 5.3.3 projekti eelarves otsese personalikuluna kajastatud füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud; 5.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 5.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga 5.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.3.1–5.3.5 nimetatud kuludelt. 6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) 6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid. 6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15% otsestest abikõlblikest personalikuludest. 6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste kulud: 6.3.1 raamatupidamine; 6.3.2 sekretäri- ja personalitöö; 6.3.3 juriidiline nõustamine; 6.3.4 vara haldamine; 6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 6.3.6 muu abistav töö. 6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud: 6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud;  5 6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; 6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele; 6.4.5 ruumide rendikulud; 6.4.6 valveteenuse kulud; 6.4.7 maamaks; 6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 6.4.9 riigisisese lähetuse kulu. 7. Mitteabikõlblikud kulud 7.1. Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena: 7.1.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised; 7.1.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele; 7.1.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 7.1.4 valuutakursi muutuste kahjum; 7.1.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel; 7.1.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 7.1.7 trahvid ja muud rahalised karistused; 7.1.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti tulemuste saavutamiseks; 7.1.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 8. Toetuse maksmine 8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 8.2. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. 8.3. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. 8.4. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse taotlusega esitama rakendusüksusele: 8.4.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 8.4.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 8.4.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 8.4.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.  6 8.5. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris. 8.6. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 8.6.1 väljamakse taotluses esineb puudus; 8.6.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 8.6.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 8.6.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 8.6.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega; 8.6.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 8.6.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete tegemisest. 8.7. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 8.8. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 8.9. Lõppmakse tehakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja kulude tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. 9.2. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast alates. 9.3. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 9.4. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu. 9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 9.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 9.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 9.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt; 9.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine; 9.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused; 9.5.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele;  7 9.5.7 hinnang partnerluse toimimisele; 9.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 9.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 9.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine 10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste keskkonnas. 10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt programmioperaatoriga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10.3. Programmioperaator kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 10.4 Programmioperaatoril on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 10.5 Vajaduse korral edastab programmioperaator projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. 10.6 Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab programmioperaator hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel. 11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 11.1. Programmioperaator tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral toetust ei oleks eraldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;  8 11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsusega saadud toetus tagastada. 12. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-des 44 ja 46 sätestatud tingimustel ja korras. 13. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist, sealhulgas: 13.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 13.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega; 13.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood; 13.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 13.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus.  Terviseministri 20.07.2023 käskkirja nr 109 „Sotsiaalministri 17. jaanuari 2021. aasta käskkirja nr 5 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" toetuse rahuldamise otsus" muutmine“ Lisa 1 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine Projekti elluviimise periood 07.01.2021 – 30.04.2024 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija SA Viljandi Haigla Projekti partner Eesti Psühhiaatrite Selts SISUKORD 1. PROJEKTI KIRJELDUS 4 1.1. Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega 4 1.2. Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega 6 1.3. Projekti eesmärk 6 1.4. Projekti tulemus 6 1.5. Projekti vajalikkuse põhjendus 7 1.6. Projekti eelarve 9 1.7. Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad 10 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS 11 3. INDIKAATORID (VASTAVALT CONCEPT NOTE’ILE) 19 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE 20 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS 21 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES 21 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE 22 8. LISAD 24 2 Projekti „Kroonilise vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi välja arendamine“, inglise keeles „Development of evaluation models and handling system for chronically mentally ill patients“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. 1. Projekti kirjeldus 1.1. Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-20301 lähtub järgmistest printsiipidest: Tervis igas poliitikas – tervist mõjutavad tegurid ja meetmed asuvad sageli väljaspool tervise sektorit, näiteks sotsiaal-, majandus-, keskkonna- või mõne muu valdkonna vastutusalas. Seetõttu on oluline, et teiste poliitikate kujundamisel ja elluviimisel arvestatakse nende mõju tervisele. Koostöö – tervise eesmärkide saavutamisel on oluline tihendada koostööd avaliku, kolmanda ja erasektori vahel. Oluline on, et see koostöö toimuks seejuures erinevaid valdkondi hõlmates, nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil, aga ka nende kahe tasandi vaheliselt ning kaasates kogukondi. Ebavõrdsuse vähendamine tervises – erinevate tervist iseloomustavate näitajate puhul on sageli olukord, kus „numbrite sisse“ vaadates leiame, et on suured erinevused kas sugude, vanuserühmade, regionaalsete piirkondade või mõne muu tunnuse alusel. Selleks, et sellist tervise näitajat mõjutada ja leevendada seejuures just kõige enam abi vajavate seisu, tuleb sekkumiste planeerimisel sihtrühmadena näha just neid. Nii vähendame ka ebavõrdsust tervises. Innovaatiliste lähenemiste rakendamine – tervise valdkonna kaasajastamisel on oluline pöörata tähelepanu võimalustele, mida pakub innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus järgmisel kümnendil. Kogukondade kaasamine – inimeste elukeskkonna parendamisel, tervise toetamisel ja edendamisel on kogukonnal ja kohalikul tasandil väga suur roll, sest just see on tasand, mis kujundab inimeste elukeskkonna avaliku ruumi ja väärtused, puutub vahetult kokku ja märkab indiviide. Seetõttu on oluline paikkonna tasandil toimuv tõenduspõhine tegevus. Inimkesksus – mõtte- ja tegutsemisviisi muutmine suunas, kus teenuseid või tooteid kasutavad inimesed on võrdsed partnerid ning arvestatakse nende vajadustega. Inimest nähakse kui indiviidi ja temaga tehakse koostööd sobivate lahenduste väljatöötamiseks nii tervise säilitamisel, parandamisel kui ka haigustega toimetulekul. Käesolev projekt panustab psühhiaatrilisel sundravil viibivatele krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamisse, mille eesmärk on tervikteenuse loomine, mis ühendab ambulatoorse ja statsionaarse sundravi ning 1 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 3 kogukonnateenused. Alameesmärk 3 „Inimkeskse tervishoiu programm“: inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust ning toetavad krooniliste haigustega elamist, on kättesaadavad. Oodatav tulemus on saavutatav, kui: ● töötatakse välja inimeste vajadustele vastavad terviseharituse tööriistad ja õppeprogrammid; ● võimestatakse inimesi enda terviseseisundi jälgimisel ja parandamisel ning toetatakse tervisesüsteemis orienteerumisel; ● suurendatakse teadlikkust tervisetehnoloogiatest, sh teenustest, ravimitest, meditsiiniseadmetest ning muudest sekkumistest, et soodustada tõenduspõhiste ja ohutute valikute tegemist; ● tõhustatakse koostööd kogukondade ja patsiendiühendustega, et soodustada mitmekülgse ja täpse terviseharituse teadmuse ja teabe jagamist osapoolte vahel; ● tagatakse patsientide, sealhulgas haavatavate rahvastikurühmade põhiõiguste kaitse ● lihtsustatakse tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tahteavalduste andmise süsteemi ja arendatakse seda toetavaid IT-lahendusi; ● võimestatakse patsientide esindusorganisatsioone ja edendatakse huvikaitset. Heaolu arengukava 2016-20232 Alaeesmärk 3: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Alaeesmärk keskendub sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, inimesi ühiskonnaellu kaasavate toetavate teenuste arendamisele ja põhiõiguste kaitsele. Sotsiaalteenuste arendamisel lähtutakse eesmärgist toetada inimeste töötamist, iseseisvat toimetulekut ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii kaua kui võimalik, tuginedes järgmistele põhimõtetele: ● inimesele osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi vastavalt tegelikule vajadusele, mitte tema staatusele (nt puude raskusaste); ● koduses keskkonnas iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste pakkumine aitab ennetada institutsionaalsete teenuste osutamise vajadust; ● kogukonnapõhiste teenuste arendamine ning paindlikud ja uuenduslikud lahendused aitavad ressursisäästlikult inimeste vajadustele vastata; ● enam tähelepanu ennetustööle aitab vähendada probleemide tekkimist ja süvenemist ning võimaldab ennetada kulude kasvu tulevikus; ● kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine parandab teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Siseturvalisuse arengukava 2015-20203 Alaeesmärk 6.1 „Turvalisemad kogukonnad“: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, milles inimesed tunnetavad oma teadlikkuse ja oskuste kasvu ning algatava hoiaku võtmise tõttu rolli ühiskonna turvalisuse loomisel, oskavad turvalisuseriske märgata ning nendele adekvaatselt reageerida. 2 Heaolu arengukava 2016-2023 3 Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 4 Eesmärgi saavutamiseks on: ● vaja on arendada ja rakendada kogukonnakeskset turvalisuse mudelit, mis põhineb Eesti inimeste, vabaühenduste, kohaliku omavalitsuse üksuste, riigiasutuste ja ettevõtete koostööl. Mudeli abil selgitatakse välja probleeme ja kavandatakse ühiseid tegevusi ohtude ennetamiseks, leevendamiseks ja vähendamiseks. Kogukondade võrgustamise kaudu on vaja välja töötada erinevate tasandite (üleriigiline, maakondlik, kohalik jne) koostöömudel. ● vaja vähendada inimeste riskikäitumist, rõhutada igaühe vastutust turvalisuse tagamisel, suurendada nende teadlikkust ja oskusi ning kujundada hoiakud enese ja teiste abistamiseks ning ohtudest hoidumiseks ja neile reageerimiseks, võttes arvesse sihtrühmade erisusi. Ohuolukorra lahendamisel on turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste sekkumine viimane abinõu, inimesed peavad senisest enam ohuolukordi vältima tõhusa ennetustöö või riiklikku järelevalve abil. 1.2. Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega 11. juunil 2020. a arutas Vabariigi Valitsus kabinetiistungil justiitsministri ettepanekul koostöös Sotsiaalministeeriumiga valminud ettepanekuid kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamiseks ja kaasajastamiseks4. Ambulatoorsel sundravil viibiva inimese üle ei teostata kodulähedast järelevalvet; selleks võiks kaaluda sundraviasutuse mobiilset üksust või kaasata järelevalve funktsiooni täitmisele kriminaalhooldus. /…/ Ambulatoorsel sundravil on pidevalt ca 50 inimest, kellele võib olla vaja mobiilse üksuse teenust. /…/ Kui ambulatoorsel sundravil olevaid isikuid ei toetata, siis võib nende seisund ootamatult halveneda ning nad võivad olla ohtlikud endale või teistele ning vajada uuesti statsionaarset sundravi. Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise aruanne5 2017. aastal läbi viidud audit psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamiseks tõi muuhulgas välja soovitused teenuse parandamiseks: ● töötada välja regulatsioonid, mis võimaldaksid paindlikult muuta psühhiaatrilise sundravi režiimi ning luua side tsiviil- ja kriminaalmenetluse vahel. ● Arendada välja kohtupsühhiaatria pädevuskeskus koos toetava võrgustikuga. ● Võtta kasutusele kaasaegsed patsiendi riskihindamise instrumendid – vajalik, et haiglaravi lõppemisel hinnataks patsiendi ohtlikkust kaasaegsete hindamismeetoditega. ● Vajalik on ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi protsessi ning järelravi arendamine. 1.3. Projekti eesmärk Psühhiaatrilisel sundravil viibivatele krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamise eesmärk on tervikteenuse loomine, mis ühendab ambulatoorse ja statsionaarse sundravi ning kogukonnateenused. Nimetatud teenustega arendatakse välja standardiseeritud koostöö ja kommunikatsioon hoolekande-, tervise- ja õigussüsteemi teenuse osutajate vahel tagamaks krooniliste vaimse tervise probleemidega inimestele kohase käsitluse, nende põhiõiguste kaitse ning ühiskonna turvalisuse. 1.4. Projekti tulemus 4 Ettepanekud kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamiseks ja kaasajastamiseks. Kättesaadav: Riigikantseist. 5 Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine 5 Kroonilise vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi välja arendamise tulemusena luuakse krooniliste vaimse tervise probleemidega psühhiaatrilisel sundravil viibivatele inimestele valdkondade ülesed kogukonna teenused. Projekti elluviimise tulemusena: ● on koostatud ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi teenuse mudel ja käsitlusjuhis; ● on soetatud ja sisustatud transpordivahend (buss) ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi koduvisiitide ja vastuvõttude teostamiseks mobiilse multidistsiplinaarse meeskonna poolt; ● on piloteeritud ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi teenuse rakendamist multidistsiplinaarse meeskonna poolt vähemalt 10-le sundravialusele, kelle alaline elukoht on Eesti erinevates piirkondades; ● on paranenud teadmised kaasaegsetest ja inimkesksetest nõustamistehnikatest (nii individuaalselt kui ka grupis) ning oskus nõustada ja toetada kroonilise vaimse tervise probleemidega inimesi ning tema lähedasi, kasutades õpitut tavapärastes töösituatsioonides. ● on saavutatud multidistsiplinaarne meeskonnatöö krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste toetamiseks psühhiaatrilisel sundravil viibimise ajal ja selle järgselt; ● on valminud multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudel ja toimub psühhiaatrilisel sundravil viibivate krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste perioodiline hindamine tagamaks nende põhiõiguste kaitse ja ühiskonna turvalisus; ● on alustatud kuue agressiivse käitumise riski hindamist võimaldava mõõdiku ning ühe psühhootilisele häirele iseloomulike haigustunnuseid kaardistavate mõõdiku adapteerimisprotsessiga ning tehtud ettevalmistused valideerimisprotsessis, et kohandada antud mõõtevahendid siinsesse keele- ja kultuuriruumi. 1.5. Projekti vajalikkuse põhjendus Kohtupsühhiaatria valdkonda koordineeritakse läbi mitme sektori ning sageli puudub ühtne lähenemine. Seetõttu võib esineda vajakajäämisi vaimse tervise probleemidega inimesel vajaliku abi saamisega. Eriti killustunud on süsteem rasket psüühilist haigust põdevate ohtlike isikute mittevabatahtliku ravi ja teenuste osas (joonis 1). Vaimse tervisega seonduvad probleemid mõjutavad pea kõiki eluvaldkondi. Kui vaimse tervise probleemidega isikud ei saa ravi või õiget teenust (või ei saa seda õigel ajal), võtab nende tervenemine kauem aega. Joonis 1. Vabatahtlikust ravist keeldunud psüühikahäirega ohtliku inimese kohtlemismudel 6 Vaimse tervise probleemidega inimestele suunatud vajaduspõhiste teenuste kättesaadavus sõltub hoolekande, tervise ja õigussüsteemi omavahelisest koostööst. Aastatel 2018-2019 toimusid justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kohtupsühhiaatria valdkonna kaardistused, mida juhtis juhtrühm, kuhu kuulusid esindajad justiitsministeeriumist, sotsiaalministeeriumist, siseministeeriumist, PPA-st, prokuratuurist, kohtutest, advokatuurist, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist, suurematest psühhiaatriahaiglatest ja Eesti Psühhiaatrite Seltsist. Esimene kohtumine toimus 01.11.2018. Kaardistuse tulemusena6 selgus, et inimesele parima võimaliku abi kättesaadavust takistab infosulg tervise, hoolekande ja õigussüsteemi vahel, aga ka riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Näiteks selgus 2018- 2019.a kohtupsühhiaatria valdkonna kaardistamise käigus7 muuhulgas, et: ● Kuriteo/ekspertiisi ja psühhiaatrilise sundravi vaheline pikk aeg, mille tulemusena ei pruugi kroonilise vaimse tervisega probleemiga inimene olla enam akuutses seisundis, mis eeldab haiglaravi. ● Puudu on erapooletu ravivajaduse hindamissüsteem, mistõttu on erinevatel osapooltel keeruline konkreetsel juhul kroonilise vaimse tervise probleemiga inimesele sobiva sekkumise valikuks. ● Koostöö erinevate osapoolte vahel on vähene kroonilise vaimse tervise probleemiga inimeste käsitluses (õigussüsteem, hoolekanne, tervishoid). ● Otse ambulatoorsele sundravile määratud inimesed ei saa aru selle raviliigi kohaldamise tingimustest, nt arsti juures käimisest või ei saa sinna kohale vms. ● Õigusrikkumise toime pannud kroonilise vaimse tervise probleemiga inimese suhtes toimub samaaegselt kriminaaluurimine, tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamise menetlus, eestkoste seadmise menetlus jne ning nende menetluste käigus toimub pidev psühhiaatriline hindamine. Lisaks ei ole siiani kokku lepitud õiguskaitse asutuste ja tervishoiuteenuse osutajate vahel, kuidas toimub sundravialuse järelevalve ajal, kui ta on suunatud ambulatoorsele psühhiaatrilisele sundravile. Praegu teostab sundravialuse üle järelevalvet oma oskuste ja teadmiste raames psühhiaatrilise sundravi teenuse osutaja ehk SA Viljandi Haigla. Eelkõige puudutab järelevalve käitumiskontrolli nõuete – alkoholi ja/või narkootikumide tarbimise keelu, suhtlemiskeelu jne täitmist8. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni9 (edaspidi EIÕK) artikkel 5 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele. Kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras muuhulgas vaimse häirega isikute kinnipidamine. EIÕK artikli 5 lõike 1 eesmärk on kaitsta isikut meelevaldse kinnipidamise vastu. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK), et isiku kinnipidamiseks psüühilise puude tõttu on kolm tingimust: 1) isiku psüühiline seisund on tuvastatud objektiivse meditsiinilise arvamusega; 2) isiku psüühilisest seisundist tuleneb kinnipidamise vajadus; 3) kolmandaks, kinnipidamise jätkamine tuleneb psüühilise seisundi jätkuvusest. Olukorras, kus puudub meditsiiniline arvamus, ei ole isiku kinnipidamine psüühilise häire tõttu kooskõlas EIÕK artikli 5 lõikega 110. Vastavalt sotsiaalministri 26. augusti 2011 määruse nr 35 „Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise sundravi nõuded ja 6 Vabariigi Valitsuse kabineti memorandum Ettepanekud kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamiseks ja kaasajastamiseks. Memorandumit arutati 11. juunil 2020. 7 Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kaardistus. Töödokument. Asutuse siseseks kasutamiseks. 8 Vastavalt karistusseadustiku § 74 võib kohus kohalda süüdimõistetud isikule karistuse tingimisi koos käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustusega. . 9 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon 10 EIK otsus C.W. vs Šveits, 23. september 2014. a (ainult prantsuse keeles). Kokkuvõte eesti keeles. 7 tervishoiuteenuse osutaja töökorraldus kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel“11 § 3 lõigetele 6 ja 7 toimub kroonilise vaimse tervise probleemiga inimese hindamine psühhiaatrilise sundravi ajal arstliku komisjoni poolt, kuhu kuulub vähemalt kaks psühhiaatrit. Arstlik komisjon otsustab läbivaatuse käigus, kas asendada statsionaarne sundravi ambulatoorsega, asendada ambulatoorne sundravi statsionaarsega või kas ravialune oma psüühilise seisundi ja sellest tuleneva ohtlikkuse poolest vajab sundravi jätkamist. Arstliku komisjoni eesmärk on tagada krooniliste vaimse tervise probleemidega inimese vaimse tervise sõltumatu hindamine psühhiaatrilise sundravi kohaldamise ajal12. Siiski on vajalik kroonilise vaimse tervise probleemiga inimese multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudeli välja töötamine tagamaks sõltumatu ja läbipaistev perioodiline hindamine. Kulutõhusa tervishoiuteenuse pakkumise eelduseks on õige põhi- ja kaasuvate diagnooside ning vaimsete häirete suhtes riskiseisundite väljaselgitamine, mis määrab edasise sekkumisstrateegia valiku. Hetkel puuduvad Eestis enamiku psüühikahäirete tõenduspõhiseks diagnoosimiseks kohandatud mõõtevahendid nii laste- ja noorte kui ka täisealiste vaimsete häirete kinnitamiseks. Praegu töötatakse olukorras, kus psühhodiagnostika meetodite kasutamine on ebaühtlane. Tervishoiuasutustes on kasutusel erinevad valideerimata metoodikad, mille interpreteerimine ja usaldusväärsus on varieeruvad. Eelpool kirjeldatu on kaasa toonud ebaratsionaalseid kordusuuringuid kliendi liikumisel ühest raviasutusest teise. Kannatab seisundi hindamine, mis võib viia probleemideni ravi määramisel, võib pikeneda ravil viibimise aeg ning tõusta ravi maksumus. Käesoleva projekti käigus tehakse ettevalmistused viie agressiivse käitumise riski hindamist võimaldava mõõdiku ja psühhootilisele häirele iseloomulike haigustunnuseid kaardistavate mõõdikute adapteerimisprotsessiks ettevalmistamine ja valideerimisprotsessi käivitamine, et kohandada antud mõõtevahendid siinsesse keele- ja kultuuriruumi. 1.6. Projekti eelarve Summa Osakaal 1 Norra toetus 272,000 72,25% 2 Riiklik kaasfinantseering 48,000 12,75% 3 Omafinantseering 56,470 15% 4 Eelarve kokku 376,470 100% 1.7. Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad Projektil on järgmised otsesed ja kaudsed sihtrühmad: Otsesed sihtrühmad Sundravialused – kroonilise vaimse tervise probleemiga inimesed, kes on toime pannud õigusrikkumise süüdimatusseisundis ning neile kohaldatakse kohtu otsuse alusel psühhiaatrilist sundravi. Eesmärk on aktiivselt nimetatud sihtgrupp kaasata protsessi parandamaks nende ravisoostumust, juurutada uued käitumismustrid, mille eesmärk on iseendaga parem toimetulek ning tagada nende põhiõiguste kaitse ja ühiskonna turvalisus. Sundravialuse lähedased – sundravialuse lähedased- perekonnaliikmed, muu isikud sõltuvalt tema elukorralduselt. Kriminaalmenetluse seadustiku § 71 kohaselt loetakse lähedasteks alanejat ja ülenejat sugulast, õde, poolõde, venda, poolvenda või isikut, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga, võõras- või kasuvanemat, 11 Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise sundravi nõuded ja tervishoiuteenuse osutaja töökorraldus kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel 12 EIK otsus Stanev vs. Bulgaaria, 17. jaanuar 2012. a, punkt 172 8 võõras- või kasulast, lapsendajat ja lapsendatut, abikaasat, püsivas kooselus oleval isikut ja tema vanemat, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Eesmärk lähedaste kaasamine sundravialusega toimetulekuks, ravi järjepidevuse tagamiseks ning osalemiseks võrgustikutöös. Psühhiaatrilise sundravi osutaja – SA Viljandi Haigla, mille tegevuse eesmärgiks on psühhiaatrilise sundravialuse ravi ja taasühiskonnastamine. Hiljem, ambulatoorse sundravi ajal infovahetuse korraldamine psühhiaatrilise sundravi osutaja ja teiste võrgustiku liikmete vahel. Kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad – juhtumi koordineerimise eest vastutav spetsialist (näiteks KOV sotsiaaltöötaja), kes lisaks juhtumikorraldusele valvab ambulatoorse psühhiaatrilise sundravialuse käitumise üle ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustada tema sotsiaalset kohanemist, et mõjutada teda hoiduma õigusvastasest käitumisest. Juhul, kui sundravialusel on lapsed, siis kaasatakse vajadusel ka lastekaitsetöötaja. Eesmärk on võrgustikutöö arendamine ja rakendamine eesmärgiga toetada sihtrühma võimekust parendamaks kroonilise psüühikahäirega inimese toimetulekut kogukonnas ja tagada ning korraldada sundravialusele kohased hoolekandeteenused. Lisaks tagada parem infoliikumise korraldus sundravialuse võrgustikuliikmete vahel. Kaudsed sihtrühmad Esmatasandi tervisekeskuses töötavad tervishoiutöötajad – tervisekeskustes töötavate spetsialistide (vaimse tervise õed, pereõed, koduõed, perearstid, kliinilised psühholoogid) kaasamine koolitustegevustesse ja koostöö edendamine eesmärgiga tagada parem toimetulek tervisekeskuse perearstide nimistutesse kuuluvate ambulatoorsete sundravialustega. Võrgustikutöö mudeli arendamine ja rakendamine, kuhu kuuluvad tervise, hoolekande ja õiguskaitse valdkonna inimesed. Sundravialuse elukohajärgne maakondlik ambulatoorse psühhiaatrilise abi osutaja – kaasatakse maakonna ambulatoorse psühhiaatrilise abi osutaja (erapraksis, haiglavõrgu arengukava haigla) ambulatoorse sundravialuse ravi järjepidevuse tagamiseks eesmärgiga lihtsustada üleminekut üldpsühhiaatrilistele teenustele sundravi lõppedes. Võrgustikutöö mudeli arendamine ja rakendamine, kuhu kuuluvad tervise, hoolekande ja õiguskaitse valdkonna inimesed. Piirkonnapolitseinik – piirkonnapolitseiniku ülesanne on lisaks kogukonna turvalisust häirivate probleemide väljaselgitamisele ja lahendamisele ka näiteks avalikus kohas käitumisnõuete üle järelevalve tegemine ning süütegude toimepanemise ennetamine ja tõkestamine. Juhul kui sundravialusel on alaealised lapsed, siis vajaduse põhiselt kaasatakse võrgustikku noorsoopolitseinik. Nende töö on korraldatud eelkõige koolide põhiselt ja nende poole võib pöörduda iga inimene, kellel on lastega seotud mure või probleem. Noorsoopolitseinike peamised ülesanded on: laste poolt toimepandavate korrarikkumiste ennetamine, tõkestamine ja avastamine, korrarikkumiste menetlemine ja laste õiguste kaitsmine oma pädevuse piires. Laste ohtu sattumise riski vähendamiseks teevad noorsoopolitseinikud universaalseid ennetustegevusi (nt loengud, koolitused jne). Võrgustikutöö mudeli arendamine ja rakendamine, kuhu kuuluvad tervise, hoolekande ja õiguskaitse valdkonna inimesed. Kriminaalhooldusametnikud – kriminaalhooldusametniku tegevus on valvata hooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse hooldusaluse sotsiaalset kohanemist, et mõjutada teda hoiduma õigusvastasest käitumisest. Ambulatoorsel psühhiaatrilise sundravialuse üle järelevalve kord puudub. Koostöö edendamine tagamaks parem järelevalve ambulatoorsete sundravialuse üle. Võrgustikutöö mudeli arendamine ja rakendamine, kuhu kuuluvad tervise, hoolekande ja õiguskaitse valdkonna inimesed. Sotsiaalkindlustusamet – Sotsiaalkindlustusamet hindab, kas erihoolekannet taotlev inimene 9 vajab erihoolekandeteenust või saab teda aidata ka teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega, sh kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenustega. Hindamisel võtame arvesse inimese toimetuleku-, tegevus- ja osalusvõimet ning terviseseisundit lähtudes erihoolekandeteenuse eesmärgist. Võrgustikutöö mudeli arendamine ja rakendamine, kuhu kuuluvad tervise, hoolekande ja õiguskaitse valdkonna inimesed. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Tegevus 1 – Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimese vajadustest lähtuva multidistsiplinaarse meeskonna poolt osutatava ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi teenuse mudeli ja käsitlusjuhise väljatöötamine ja rakendamine Eesmärgiks on tagada psühhiaatrilisel sundravil viibiva kroonilise vaimse tervise probleemidega inimese ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevus, jätkusuutlikkus ning parem kontakt tema sotsiaalse võrgustikuga. Tegevuse käigus analüüsitakse erinevate teenuse osutamise vormide (sh ka kodukülastused ja kaugvastuvõtud) kasutamise võimalusi ning koostööd teenuse saaja elukohajärgse esmatasandi tervisekeskusega ja ambulatoorse psühhiaatrilise abi osutajaga. Samuti analüüsitakse võrgustikus osalevate osapoolte vajadusi, infovahetust ja võimalikke vajalikke teenuseid. Analüüsi tulemusena koostatakse käsitlusjuhis, kus kirjeldatakse erinevate osapoolte – õigussüsteemi, tervise- ja hoolekande valdkondade ning sundravialuse enda ja tema lähedaste rollid. Samuti käsitletakse juhises infovahetuse korraldust erinevate sektorite vahel. Selleks lepitakse kokku konkreetne infovahetus kord ja sisu, millist infot järjepidevalt omavahel vahetatakse sundravialusega (või sundravi aluse suhtes). Ka lepitakse kokku ambulatoorsel sundravil viibiva kroonilise psüühikahäirega inimese suhtes rakendatavaid nn käitumiskontrolli meetmed ja nende üle järelevalve teostamise kord ning käitumiskontrolli tingimuste rikkumise tagajärjed. Projekti raames teeb multidistsiplinaarne meeskond koostööd juhtumikorraldajatega ambulatoorsel ravil viibiva patsiendi ja tema lähedaste toetamiseks. Vajadusel esitatakse Justiitsministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ettepanekud vastavate õiguslike regulatsioonide kehtestamiseks. Käsitlusjuhise üheks osaks on ambulatoorse mobiilse sundravi teenuse osutamise kirjeldamine. Ambulatoorsel sundravil viibiva kroonilise vaimse tervise probleemiga inimese ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevuse tagamiseks teostab mobiilne multidistsiplinaarne meeskond vajadusel vastuvõtte patsiendi kodukohale lähemal. Teenuse olulisus peitub sundravialuse ravijärgimuse, igapäevaelu toimetuleku ja koduse olukorra hindamises. Lisaks on olulisel kohal piirkondliku tugivõrgustiku kaasamine ja koostöö edendamine ambulatoorse sundravialuse vajaduste kaardistamiseks ja tugisüsteemide tagamiseks. Ambulatoorse mobiilse sundravi teenuse osutamise eeltingimuseks on vajalik soetada ning ümber ehitada teenusele sobilik transpordivahend (buss) ja kaardistada ning soetada tööks vajalikud tarvikud. Teenuse eripärast tulenevalt ning patsiendi seisundi paremaks jälgimiseks tuleb bussi luua erinevaid erilahendusi (mh teostada bussi ümberehitus ja sisustamine, ventilatsioon, põrandaküttesüsteem, paigaldada läbivaatustool, ehitada sanitaarsüsteem, elektrisüsteem, IT taristu, soetada erinevaid meditsiiniseadmeid nt EKG, tööpind analüüside võtmiseks jm teenuse osutamiseks vajalik inventar ja seadmed). Projekti raames piloteeritakse kirjeldatud mobiilset ambulatoorset sundravi teenust. 2.1.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Tegevuse ellu viivasse töörühma kaasatakse Viljandi haigla, Eesti Perearstide Seltsi, Politsei- ja Piirivalveameti, kohaliku omavalitsuse, piirkondliku ambulatoorse psühhiaatrilise abi osutaja, 10 prokuratuuri, kohtu, advokatuuri, kriminaalhoolduse esindajad. 2.1.2. Sihtrühmad Sihtrühm moodustavad ambulatoorsel psühhiaatrilisel sundravil viibivad krooniliste vaimse tervise probleemidega inimesed ja tema lähedased ning võrgustik, mille moodustavad eri valdkondade esindajad. 2.1.3. Saavutatavad tulemused Psühhiaatrilise sundravi teenuse mudel ja käsitlusjuhis koostatud ning ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi teenuse rakendamine piloteeritud vähemalt 10ne, soovitavalt komorbiidse sundravialuse peale, Eesti geograafiliselt erinevates piirkondades. Mobiilne multidistsiplinaarne meeskond ettevalmistatud, nende tööks vajalik transpordivahend ja töövahendid soetatud. 2.2. Tegevus 2 – multidistsiplinaarsete meeskondade, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate, krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste lähedaste koolitamine toimetulemaks krooniliste vaimse tervise probleemidega inimestega. Krooniliste vaimse tervise probleemidega inimestele erinevate teenuste osutamisel on oluline inimkeskne lähenemine, mis toob esikohale inimese ja tema vajadused. Olulisel kohal on sundravialuse, tema lähedaste ja võrgustikuliikmete kaasatus teenuste väljatöötamisel ja arendamisel, seda nii tervise säilitamise, parandamise kui ka haigustega toimetuleku seisukohalt ravi igas etapis. Seetõttu on olulisel kohal ühise arusaama kujundamine ning meeskonna omavahelise koostöö edendamine, et pakkuda kroonilise vaimse tervise probleemiga patsiendile parimat abi. Ravi seisukohast on oluline multidistsiplinaarse meeskonnatöö kujundamine, edendamine ja kaasaegsete patsiendi ravi, teraapiat ning mõtestatud tegevusi toetavate koolituste läbiviimine. Võrgustikuliikmete (kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, vaimse tervise õde, piirkonnapolitseinik jne) ja sundravialuse lähedaste kaasamine koolitustele aitab edendada ravimeeskonna ja sundravialuse elukohajärgse tugivõrgustiku omavahelist koostööd ja suurendada võrgustikuliikmete ning lähedaste teadlikkust sundravialuse toetamiseks haigusega toimetulekul. Koolituste kohta koostatakse koolitusplaan, mis lähtub krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste vajadustest lähtuva tervikteenuse rakendamiseks vajalikest eeldustest. Lisaks koolitustele on planeeritud läbi viia ka õppevisiidid Euroopas, nt Norra, Tšehhi, Soome jt ning osaleda teemakohastel rahvusvahelistel konverentsidel. Õppereiside fookuses on kvaliteetse ambulatoorse ja statsionaarse sundravi tervikteenuse loomine Eestis, milleks tutvutakse kolmes välisriigis pakutava sundravi teenusega, kroonilise vaimse tervise probleemiga patsiendi toetamise kontekstis. 2.2.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Koolitused ostetakse sisse vastavalt hankereeglitele vastavat pädevust omavatelt asutustelt ja organisatsioonidelt. 2.2.2. Sihtrühmad Sundravi ambulatoorse ja statsionaarse osakonna personal, tervishoiutöötajad, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, piirkonnapolitseinikud, kriminaalhooldusametnikud, sundravialuse lähedased. 11 2.2.3. Saavutatavad tulemused ● Multidistsiplinaarse meeskonnatöö saavutamine patsiendi toetamiseks psühhiaatrilisel sundravil viibimise ajal ja selle järgselt. ● Paranenud teadmised kaasaegsetest ja inimkesksetest nõustamistehnikatest (nii individuaalselt kui ka grupis) psühhoteraapias ning oskus neid kasutada tavapärastes töösituatsioonides. ● Paranenud koostöö ravimeeskondade ja võrgustikuliikmete vahel, ühiste arusaamiste loomine, oskus nõustada ja toetada kroonilise vaimse tervise probleemidega inimesi ning tema lähedasi. ● Läbitud teraapiaalaste baaskoolituste järgselt osaleda terapeudi kutse omandamisel jätkuõppes ning seeläbi parendada kroonilise vaimse tervise probleemidega inimestele osutatava abi ja ravi kvaliteeti. ● Koostöö edendamine rahvusvaheliste partneritega (õppereisid, välispartnerite kaasamine), luues paremad tingimused (ravikeskkond) kroonilise vaimse tervise probleemiga inimeste toetamiseks. ● Nii ravimeeskonna, võrgustikuliikmete kui ka lähedaste paremad teadmised vaimse tervise probleemidest, ravimite mõju, lähedaste kaasamise põhimõtetest, ohtlikkuse vähendamisest. 2.3. Tegevus 3 – Kroonilise vaimse tervise probleemiga inimeste multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudel välja töötamine ja rakendamine psühhiaatrilise sundravis Eesmärgiks on kroonilise vaimse tervise probleemiga psühhiaatrilisel sundravil viibivate inimeste perioodilise kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudeli väljatöötamine ja rakendamine, tagamaks inimeste põhiõiguste kaitse, kes on teadmata või pikaks ajaks kinni peetud seoses nende vaimsest tervisest tingitud ohtlikkusega. Kehtiva õiguse kohaselt viivad taolist hindamist läbi kaks psühhiaatrit. Samas pole seadusega paika pandud, kuidas tehniliselt hindamine toimub. Kas hindamise käigus toimub ka psühhiaatrilisel sundravil viibiva kroonilise vaimse tervise probleemiga inimese ärakuulamine või kogu hindamine toimub dokumendipõhiselt jne. Tegevuse elluviimise käigus kaardistatakse praegune perioodilise hindamise korraldus ning muu maailma parimad praktikad. Parimate praktikate kaardistamiseks ja rakendamiseks toimuvad õppevisiidid Euroopas, nt Norra. Vajadusel esitatakse pärast laudkonna mudeli piloteerimist Justiitsministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ettepanekud vastavate õiguslike regulatsioonide kehtestamiseks. Selleks moodustatakse projekti elluviija ja Eesti Psühhiaatrite Seltsi eestvedamisel töörühm, mille ülesandeks on: ● praeguse korralduse kaardistus; ● parimate praktikate kaardistus, ● multidistsiplinaarse laudkonna mudeli välja töötamine; ● multidistsiplinaarse laudkonna tegevusjuhise välja töötamine, piloteerimine ja rakendamine; ● ettepanekute tegemine vastavate õiguslike regulatsioonide kehtestamiseks. 2.3.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Tegevust ellu viivasse töörühma kaasatakse lisaks kohtupsühhiaatria eksperdi kutsega 12 psühhiaatritele ka sotsiaaltöötaja, vaimse tervise õde, psühholoog ning juristi pädevusega eksperdid. 2.3.2. Sihtrühmad Psühhiaatrilise sundravi teenuse osutaja, kohtunikud, krooniliste vaimse tervise probleemidega inimesed ja nende lähedased13, kes viibivad psühhiaatrilisel sundravil, advokaadid, prokurörid. 2.3.3. Saavutatavad tulemused Tegevuse tulemusena on valminud multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudel ja toimub psühhiaatrilisel sundravil viibivate krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste perioodiline hindamine tagamaks nende põhiõiguste kaitse ja ühiskonna turvalisus. 2.4. Tegevus 4 – Vägivaldse käitumise (korduv-)riski hindamise instrumentide adapteerimisprotsessiks ettevalmistamine Antud tegevuse käigus toimub ettevalmistus kuue kaasaegse, heade psühhomeetriliste näitajate ja mujal maailmas laialdaselt kasutuses oleva agressiivse käitumise riski hindamist võimaldava mõõdiku ning ühe psühhootilisele häirele iseloomulike haigustunnuseid kaardistavate mõõdikute adapteerimisprotsessiks ettevalmistamine ja valideerimisprotsessi käivitamine. Eesmärk on kohandada antud mõõtevahendid siinsesse keele- ja kultuuriruumi. Mõõtevahendid on järgmised: ● The Historical-Clinical-Risk Management 20 V3 - HCR 20 V3 (Douglas, Hart, Webster & Belfrage, 2013). HCR-20 V3 on poolstruktureeritud klinitsisti hinnang, mis aitab professionaalil kontseptualiseerida hinnatava võimalikke riskitegureid eristamaks kõrgema agressiivsusriskiga isikuid, ning hindamaks vägivallariski dünaamikat; ● The Oxford Mental Illness and Violence Tool – OxMIV (Fazel jt, 2016). OxMIV mõõdab raskete psüühikahäiretega – bipolaarse meeleoluhäire ning skisofreeniaspektri häiretega – patsientide riski vägivaldsele käitumisele; ● The Forensic Psychiatry and Violence Tool Oxford – FoVOx (Wolf jt, 2018). FoVOx on mõeldud hindamaks vägivallariski kohtupsühhiaatrilistest haiglatest vabanevatel patsientidel; ● STATIC 2002R (Hanson jt, 2016). STATIC 2002R on mõeldud seksuaalkuriteo korduvusriski hindamiseks; ● Scale for the assessment of positive symptoms SAPS; ● Scale for the assessment of negative symptoms, SANS (Andreasen 1984a, 1984b). SANS ja SAPS instrumendid võimaldavad hinnata psühhootilisele häirele iseloomuliku kliinilise sümptomaatika olemust ja raskusastet; Antud mõõtevahendid võimaldavad hinnata uuritavate agressiivse käitumise tõenäosust tulevikus, agressiivse käitumise korduvuse riski ning kontseptualiseerida agressiivset käitumist selle liigi alusel. Psühhopatoloogia kaardistamine SANS ja SAPS mõõdiku abil, samaaegselt agressiooniriski hinnangu koostamisega, pakub lisateavet haiguse raskusastmest ja toetab seeläbi agressiooniriski hinnangut pakkuva instrumendi valideerimist. Projekt hõlmab mõõdikute adapteerimisprotsessi ettevalmistamiseks vajaminevaid järgmisi tegevusi: 13 Kriminaalmenetluse seadustiku § 71 kohaselt loetakse lähedasteks alanejat ja ülenejat sugulast, õde, poolõde, venda, poolvenda või isikut, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga, võõras- või kasuvanemat, võõras- või kasulast, lapsendajat ja lapsendatut, abikaasat, püsivas kooselus oleval isikut ja tema vanemat, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. 13 ● Lubade taotlemine originaalmõõdikute loojatelt, et mõõtevahendid siinsesse keele- ja kultuuriruumi adapteerida; ● Edasi ja tagasi tõlked mõõdikutes esitatud väidetest ja küsimustest; ● Konsensuskoosolekute pidamine, et välja valida lõplik kogum originaalmõõdikutele vastavaid väiteid ja küsimusi; ● mõõdikute originaalide loojatele on edastatud tagasitõlked ning nende tagasisidest lähtuvalt on vajadusel tehtud täpsustused eesti- (ja vene-) keelsetesse instrumentide versioonidesse; ● luuakse mõõdikute elektroonilised versioonid edaspidiseks andmete kvaliteetse kogumise lihtsustamiseks; ● andmete kogumisega tegelema hakkav kliiniline personal on läbinud originaalmõõdiku kasutuse koolituse ning võimalusel on kaks inimest läbinud ka agressiooniriski hindamise mõõdikute kasutamist õpetava koolitajate koolituse, et edaspidiselt pakkuda mõõtevahendite kasutajatele koolitusi eestikeelsete versioonide standardiseeritud viisil kasutamisest; ● viiakse läbi uuringuandmeid koguvatele spetsialistidele SANS ja SAPS mõõdikute kasutamise koolitus; ● algatatakse andmete kogumine tegevusplaanis ettenähtud mahus, et edaspidiselt läbi viia adapteerimisprotsessi järgmised etapid. Täiendavalt on planeeritud soetada nii statsionaarsel kui ka ambulatoorsel sundravil viibivate patsientide kognitiivsete võimete hindamiseks vajalikud hindamisinstrumendid, milleks on projekti raames kaasatud kliiniline psühholoog, konsultant-ekspertliikme rollis, hindamisinstrumentide alal. Vajadus kaasata kliiniline psühholoog tuleneb hindamisinstrumentide tootjate nõuetest, mille järgselt võivad kliinilise psühholoogi kutse omandanud spetsialistid teostada hindamisinstrumentide tellimist. Lisaks on konsultant-ekspertliikme ülesandeks hindamisinstrumentide adapteerimisprotsessi alane nõustamine, kuna isikul on varasem kogemus adapteerimisprotsessi läbiviimise teostamisel. 2.4.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Psühhiaater (MD, PhD), kliiniline kohtupsühholoog (MA), psühholoog (BA), lisaks kaasatakse tegevusse magistrandid, doktorandid ja teadurid nii Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist kui Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudist. 2.4.2. Sihtrühmad Adapteeritud ja valideeritud hindamisinstrumente saavad kasutada kõik vaimse tervise spetsialistid (vaimse tervise õed, psühhiaatrid, psühholoogid). 2.4.3. Saavutatavad tulemused Ette valmistatud on kuue kaasaegse, heade psühhomeetriliste näitajate ja mujal maailmas laialdaselt kasutuses oleva agressiivse käitumise riski hindamist võimaldava mõõdiku ning ühe psühhootilisele häirele iseloomulike haigustunnuseid kaardistavate mõõdiku adapteerimisprotsess ja käivitatud on valideerimisprotsess, et kohandada antud mõõtevahendid siinsesse keele- ja kultuuriruumi. Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse Tegevuse elluviija algus- ja (organisatsioon lõppkuupäev ja/või ekspert) Tegevus 1 – Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimese vajadustest lähtuva multidistsiplinaarse meeskonna poolt osutatava psühhiaatrilise sundravi teenuse mudeli ja 14 käsitlusjuhise väljatöötamine ja rakendamine Multidistsiplinaarse töörühma moodustamine ja 01.01.2021- Projekti ekspertliige, projektijuht töörühma koosolekute läbiviimine 30.11.2023 Mobiilse ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi 01.01.2021- Projekti ekspertliige, amb. teenuse mudeli koostamine 31.12.2023 multidistsiplinaarne meeskond, projektimeeskond Infoseminaride korraldamine tegevus 1 2022, 2023, Projekti ekspertliige, amb. sihtrühmale: sundravi teenuse mudeli 2024 multidistsiplinaarne meeskond, tutvustamine, sh infovahetuse kaardistamine ja esmatasandi tervisekeskuses parendamine, prioriteetsete tegevussuundade (kokku 2 töötavad tervishoiutöötajad, valimine maakonniti. infoseminari) sundravialuse elukohajärgne maakondlik ambulatoorse psühhiaatrilise abi osutaja, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja lastekaitsetöötajad, piirkonnapolitseinik, juhtumikorraldajad, SKA, projektimeeskond Mobiilse multidistsiplinaarse meeskonna tööks 01.02.2021- Projekti ekspertliige, amb. vajalike tarvikute kaardistus ja soetamine 01.08.2023 multidistsiplinaarne meeskond, projektimeeskond, projektijuht Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi teenuse 01.02.2021- Projekti ekspertliige, amb. käsitlusjuhise väljatöötamine 31.12.2023 multidistsiplinaarne meeskond, projektijuht Sundravi ambulatoorse mobiilse teenuse 01.01.2023- Amb. multidistsiplinaarne piloteerimine eri piirkondades 31.10.2023 meeskond Sundravialuse käsitlusjuhendi kooskõlastamine 01.04.2023- Projekti ekspertliige, projektijuht, võrgustikuliikmetega 30.04.2024 projektimeeskond Ettepanekute esitamine seadusemuudatusteks 01.02.2021- Projekti ekspertliige, projektijuht, 30.04.2024 projektimeeskond Tegevus 2 – Multidistsiplinaarsete meeskondade, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate, krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste lähedaste koolitamine toimetulemaks krooniliste vaimse tervise probleemidega inimestega. Projektimeeskonna koosolekute läbiviimine, aasta 01.01.2021- Projekti ekspertliige, projektijuht koolituskava koostamine ja kinnitamine 01.01.2023, koosolekud 1 x kuus Koolituste hinnapakkumiste hankimine, vajadusel 01.03.2021, Projekti ekspertliige, projektijuht hangete planeerimine, kokkulepped koolitajatega 01.05.2023 Koolituskava kinnitamine projekti sihtgruppidega, 01.04.2021- Projekti ekspertliige, projektijuht täienduste tegemine vastavalt võrgustikuliikmete 01.10.2023 ettepanekutele Koolituste läbiviimine vastavalt koolituskavale – 01.03.2022- Projekti ekspertliige, projektijuht koolitajatega kokkulepped, ruumide rentimine, 30.04.2024 toitlustuse tellimine, kutsete saatmine, modereerimine, vajadusel tõlketeenuse tellimine, koolituse tagasiside ja analüüsi koostamine, tunnistuste väljastamine. Sundravi osakonna aastakonverentsi läbiviimine Sügis 2021 Projekti ekspertliige, projektijuht Supervisioonide läbiviimine multidistsiplinaarsetele 01.03.2022- Projekti ekspertliige, projektijuht meeskondadele ja võrgustikuliikmetele 30.04.2024 Õppereiside planeerimine ja läbiviimine Kevad 2022- Projekti ekspertliige, projektijuht kevad 2024 Projekti lõpu-ürituse läbiviimine Kevad 2024 Projekti ekspertliige, projektijuht 15 Tegevus 3 – Kroonilise vaimse tervise probleemiga inimeste multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudel välja töötamine ja rakendamine psühhiaatrilise sundravis Töörühma moodustamine 01.01.2021- Eesti Psühhiaatrite Selts, 31.01.2021 projekti ekspertliige, projektijuht Töörühma koosolekud 01.01.2021- Projekti ekspertliige, projektijuht, 31.05.2023 projektimeeskond (kokku 5 infoseminari) Praeguse olukorra kaardistus 01.02.2021- Projekti ekspertliige, projektijuht, 31.05.2021 projektimeeskond Parimate praktikate kaardistus 01.02.2021- Projekti ekspertliige, projektijuht, 31.08.2021 projektimeeskond Multidistsiplinaarse laudkonna mudeli välja 1.09.2021- Projekti ekspertliige, projektijuht, töötamine 30.11.2021 projektimeeskond Õppereisi planeerimine ja läbiviimine 2022-2024 Projekti ekspertliige, projektijuht, projektimeeskond Multidistsiplinaarse laudkonna mudeli 1.12.2021- Projekti ekspertliige, projektijuht, tegevusjuhiste välja töötamine 28.02.2022 projektimeeskond Multidistsiplinaarse laudkonna mudeli piloteerimine 1.03.2022- Projekti ekspertliige, projektijuht, 31.12.2023 projektimeeskond Ettepanekute esitamine seadusemuudatusteks 01.02.2021- Projekti ekspertliige, projektijuht, 30.04.2024 projektimeeskond Tegevus 4 – Vägivaldse käitumise (korduv-)riski hindamise instrumentide adapteerimisprotsessiks ettevalmistamine Töörühma koosolekud (planeerimine, 01.01.2021- Projekti ekspertliige M. Veem, M- organiseerimine) 30.04.2024 L. Mägi, L. Haring, lisaks teadurid Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist ja Tartu Ülikooli Kliinilise meditsiini instituudist ning vajadusel tõlkebüroo Mõõdikute autoritega suhtlemine, lubade saamine 01.01.2021- M-L. Mägi, projekti ekspertliige 01.04.2021 M.Veem Manuaalide ja juhendite ning mõõdikute tõlkimine 01.05.2021- Projekti ekspertliige M. Veem, M- 30.04.2024 L. Mägi, L. Haring, lisaks teadurid Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist ja Tartu Ülikooli Kliinilise meditsiini instituudist ning vajadusel tõlkebüroo Manuaalide ja juhendite ning mõõdikute 01.07.2021- Projekti ekspertliige M. Veem, M- toimetamine 30.04.2024 L. Mägi, L. Haring, lisaks teadurid Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist ja Tartu Ülikooli Kliinilise meditsiini instituudist ning vajadusel tõlkebüroo Uurimisprojekti kirjutamine Tartu Ülikooli 01.11.2021- Projekti ekspertliige M. Veem, M- inimuuringute eetika komiteele, komitee poolsete 31.12.2023 L. Mägi, L. Haring, lisaks nõuete sisseviimine teadurid Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist ja Tartu Ülikooli Kliinilise meditsiini instituudist Mõõdikute tagasitõlge 01.10.2021- Tõlkebüroo 16  30.04.2024 Koolituste korraldamine ja/või neil osalemine 01.02.2021- Projekti ekspertliige M.Veem, M- 30.04.2024 L. Mägi, teised teadusuuringu andmete kogumisega tegelema hakkavad isikud Mõõdikutest elektroonilise versiooni loomine 01.01.2022- Tartu Ülikool, 31.12.2023 L.Haring, M-L. Mägi, projekti ekspertliige M.Veem Psühholoogiliste hindamisinstrumentide soetamine 2022-2024 Projekti konsultant- patsientide kognitiivsete võimete hindamiseks. ekspertliige 3. Indikaatorid (vastavalt Concept Note’ile) Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2018) (2023) Tulemusindikaator Kroonilise vaimse tervise ei jah (outcome probleemidega inimeste indicator) abistamiseks vajalik standardiseeritud koostöö- ja kommunikatsioonimudel hoolekande, tervise- ja õigussüsteemi vahel on piloteeritud ja ellu rakendatud tagamaks krooniliste vaimse tervise probleemidega inimestele kohase käsitluse, nende põhiõiguste kaitse ning ühiskonna turvalisuse. Ambulatoorset psühhiaatrilist abi 35 55 saavate inimeste arv aastas Väljundiindikaator Tegevus 1 – Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimese vajadustest (output indicator) lähtuva multidistsiplinaarse meeskonna poolt osutatava psühhiaatrilise sundravi teenuse mudeli ja käsitlusjuhise väljatöötamine ja rakendamine Piirkondade arv, kus on osutatud 0 5 multidistsiplinaarse meeskonna poolt mobiilset ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi teenust krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientidele, kes on suunatud sundravi teenusele Tegevus 2 – Multidistsiplinaarsete meeskondade, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate, krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste lähedaste koolitamine toimetulemaks krooniliste vaimse tervise probleemidega inimestega. Koolituste arv 0 20 Tegevus 3 – Kroonilise vaimse tervise probleemiga inimeste multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudeli välja töötamine ja rakendamine psühhiaatrilise sundravis Laudkonna mudel on 0 jah rakendatud 17 Tegevus 4 – Vägivaldse käitumise (korduv)riski hindamise instrumentide adapteerimisprotsessiks ettevalmistamine Adapteeritud ja 0 6 valideerimisprotsessiks ette valmistatavad vägivaldse käitumise (korduv)riski hindamise instrumendid 18 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Mõju regionaalsele arengule jah Selgitus: Valmisolek pakkuda ambulatoorsel psühhiaatrilisel sundravil viibivatele krooniliste vaimse tervise probleemidega inimestele elukohajärgset ühtsetele standarditele vastavat teenust, mis soodustab piirkonna turvalisust ning tagab teenuse parema kättesaadavuse ka väljaspool tõmbekeskusi. Mõju keskkonnahoiule ei Selgitus: Otsene mõju keskkonnahoiule puudub. Mõju infoühiskonna edenemisele jah Selgitus: infoühiskonna arengule aitavad kaasa projekti tulemusena valmivad mitmed tegevusjuhised erinevate sektorite vahelise koostöö ja info vahetamiseks, mis tehakse kättesaadavaks e-vahendeid kasutades. Lisaks panustatakse sellega krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste, nende lähedaste ja võrgustiku teadlikkuse tõstmisesse infoühiskonna võimalustest. Mõju kodanikuühiskonna arengule jah Selgitus: Projekti jooksul saavad erinevate sektorite meeskonnad mitmeid koolitusi ning nõustamist teemal, kuidas paremini kaasata ning toetada krooniliste vaimse tervise probleemidega inimesi ja nende lähedasi oma tervise ja heaolu alaste tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Samuti jõustatakse krooniliste vaimse tervise probleemidega inimesi koonduma, et ise tegeleda oma huvikaitsega ühiskonnas. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele14 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)15 jah Kuigi psühhiaatrilisel sundravil viibib keskmiselt 90% mehi ja 10% naisi, on kogu projekti tegevus suunatud sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest kõikidele inimestele võrdselt. Projekti meeskonnad valitakse lähtuvalt ekspertide pädevuses, mitte nende soost. Võrdne kohtlemine jah Kuigi psühhiaatrilisel sundravil viibib keskmiselt 90% mehi ja 10% naisi, on kogu projekti tegevus suunatud sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest kõikidele inimestele võrdselt. Projekti meeskonnad valitakse lähtuvalt ekspertide pädevuses, mitte nende soost. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 15 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 5. Projekti jätkusuutlikkus Projekti käigus loodu rakendatakse ellu psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamise raames, mis on rahastatud teenus riigi eelarvest. Adapteeritud ja valideeritud hindamisinstrumendid liidetakse hiljem loodud Hindamisinstrumentide Keskuse alla, mille kaudu tehakse need kättesaadavaks kõigile vaimse tervise teenuseid osutavatele teenusepakkujatele. 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles The project will establish a uniform, evidence-based and cross-sectoral system of out-patient services for long-term mentally ill patients subjected to coercive treatment, increase the quality of psychiatric evaluation to improve judiciary procedures and secure human rights in the use of coercion during treatment. Project activities shall include: ● The development and implementation of out-patient services, combining state and local level services for long-term mentally ill patients subjected to coercive treatment; ● The development and piloting of a model for cross-sectoral cooperation between specialists in health care, social care and the judicial sector sectors at local and regional level; ● Training for multi-sectoral teams, social workers and family members of patients to deal with patients/clients with chronical mental illness; ● The development and implementing of a model for a multidisciplinary forensic psychiatric committee to improve the quality of psychiatric evaluation, to ensure proper judiciary procedures and to secure the human rights of patients in the use of coercion during treatment; ● The adaptation process of 6 of evidence-based evaluation instruments is prepared and the validation process of these instruments has been launched to accommodate them to the Estonian needs. 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE A1. Sihtrühma madal huvi 3 3 9 Projekti planeerimisel on see kõige tegevuste vastu olulisem risk, mis ohustab projekti eesmärkide saavutamist. Riski aitab maandada heade koostööpartnerite olemasolu, nt Eesti Psühhiaatrite Selts, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, kriminaalhoolduse ametnikud, prokurörid jne, kellega on varem sarnaste tegevuste elluviimisel koostööd tehtud. SA Viljandi Haiglal on pikaajaline kogemus kohaliku tasandi organisatsioonidega suhtlemisel ning koolituste korraldamisel, mistõttu on olemas oskused keerukaid olukordi lahendada. A2. Tegevused ei vasta 3 2 6 Riski maandamiseks on projekti sihtrühma ootustele tegevuskavasse planeeritud ümarlauad ja võrgustiku moodustamise meetmete läbiviimine erinevates paikkondades ja sihtrühmades, mille eesmärk on kaardistada sihtrühma ootused võimalikult täpselt. Tegevuste planeerimisel on projekti planeerimisse kaasatud ekspertrühm, kuhu kuuluvad erinevad teemaga seotud organisatsioonide (sh omavalitsused) esindajad. B1. Vead eelarve 2 2 4 Viljandi Haiglal on kogemused planeerimisel eelarveplaneerimisel, sh koolituste eelarvete planeerimisel. Projekti meeskonna regulaarsed kohtumised, sh tegevuste ja eelarveseisu läbivaatamine, aitavad ennetada võimalikke riske või nendele aegsasti reageerida. C1. Projekti partner ei tule 2 2 4 Viljandi Haigla saab pakkuda tuge toime nende vastutada projekti aruandluse osas. olevate ülesannete ja/või projekti aruandlusega. C2. Projekti tegevused 3 2 6 Riski maandamiseks on oluline viibivad projekti partnerite määrata realistlikud tähtajad tööde tegevuse tulemusena erinevate etappide jaoks ning olulisel määral jooksvalt reageerida ootamatute probleemide kerkimise korral ning vastavalt sellele muuta ajakava nii, et projekti lõppeesmärk on saavutatud projekti lõpuks.  22 D1. Muutused Eesti 3 3 9 Projekti raames esitatakse jooksvalt Vabariigi seadusandja ja esitada Justiitsministeeriumile ja valitsussektori poolt seatud Sotsiaalministeeriumile kehtiva prioriteetides. Samuti õiguse muutmise või täiendamise valitsussektori poolsete ettepanekuid koos põhjendusega. võtmespetsialistide Lisaks on projektis osalejad asendumine projekti süsteemselt kaasatud valdkondlike jooksul arengukavade, roheliste raamatute ning muude dokumentide väljatöötamisse. Kaasatuse tõttu on võimalik juba varakult reageerida võimalikele muudatustele, mis võivad muutuda takistavateks faktoriteks projekti eesmärkide saavutamisel. Uute võtmespetsialistide võimalik kiire kohandamine ja kaasamine projekti tegevustesse ning vajalik info andmine. D2. Haldusreformist 3 3 9 Haldusreform viidi läbi aastal 2017, tingitud madal võimekus mille tulemusena muutus nii kohaliku omavalitsustes ja kui ka maakondliku tasandi süsteem. maakondlikes Paraku on paljudel omavalitsustel arendusorganisatsioonides ning maakondadel käsil muutustega kohanemise protsess, mille tulemusena on fookus teistel teemadel. Riski maandamiseks on oluline saada projektis osalemise otsus omavalitsustes ja maakonna arendusorganisatsioonides kõrgeimal otsustamise tasandil. Lisaks panustab motivatsiooni säilimisse naaberomavalitsuste ja maakondade osalus, kes teineteist toetada saavad. E1. Projekti perioodil, 3 3 9 Riskide maandamiseks on oluline 2021.a. okt. toimuvate teha tihedat koostööd, toetada ja KOV volikogude motiveerida just kohalikku valimistest tingitud omavalitsust ning veenda neid prioriteetide ja projekti tegevuste olulisuses ning tegevussuundade muutus jätkusuutlikkuses nende oma kohalikul tasandil paikkonna inimeste heaolu silmas pidades. Ise tuleb olla valmis peale valimisi lisakohtumisteks uute otsustajatega. E2. Kultuuride erinevusest, 3 3 9 Riskide maandamiseks on oluline kohalike tavade, teha koostööd, toetada, motiveerida väljakujunenud praktikate ja vajadusel pakkuda kompetentsi ja ning erinevate vajaduste teadlikkuse tõstmiseks täiendavaid tõttu võib olla projekti koolitus. tegevuste rakendamine erinevates sektorites, nt õigussüsteemis kui ka regionaalsetes piirkondades nt Ida- Virumaal olla keeruline  23 Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne). B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid. C. Projekti juhtimisalased riskid. D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid. E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1–4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1–4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1–2 = väheoluline risk 3–6 = madal risk 7–11 = tingimuslik risk 12–16 = kriitiline risk 8. Lisad 1. Projekti detailne eelarve 2. Projekti partnerluslepingud