Tervise- ja tööministri määruste muutmine kooskõlastamiseks

Rahandusministeerium Meie 20.07.2023 nr 1.2-2/95-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruste muutmise määruse eelnõu, mis hõlmab tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ ning tervise- ja tööministri 28. septembri 2021. a määruse nr 40 „„Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ muutmist. Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine” tegevuse 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ ja prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ toetuse andmise tingimusi. Palume edastada tagasiside kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaat: Eesti Haiglate Liit Pille Lumi 5918 1391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja 15 lõike 2 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruses nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „101. Mittetoimiv projekt (1) Mittetoimiv projekt on projekt, mille tegevused on lõpetamata ja eesmärgid saavutamata hiljemalt 31. detsembriks 2023 ja mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud rakenduskavade ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)“ (ELT C 474, 14.12.2022, lk 1–24) (edaspidi komisjoni teatis) punkti 7 tingimustele. (2) Pärast 31. detsembrit 2023 tehtavate tegevuste kulusid toetusest ei hüvitata. (3) Rakendusüksus määrab projekti mittetoimivaks toetuse saaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Toetuse saaja lõpetab projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud tähtajal, mis peab olema varasem kui 15. veebruar 2027. (5) Toetuse saaja esitab projekti järeltegevuste aruande rakendusüksuse määratud tähtajaks. (6) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kestvuse nõude täitmise ja punktis 17 nimetatud dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud tähtajani kooskõlas komisjoni teatise punktiga 11.“; 2) paragrahvi 27 lõikes 2 asendatakse sõna „tegemiselt“ sõnaga „tegemisel“. § 2. Tervise- ja tööministri 28. septembri 2021. a määruse nr 40 „„Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ muutmine  2 Tervise- ja tööministri 28. septembri 2021. a määrust nr 40 „„Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „81. Mittetoimiv projekt (1) Mittetoimiv projekt on projekt, mille tegevused on lõpetamata ja eesmärgid saavutamata hiljemalt 31. detsembriks 2023 ja mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud rakenduskavade ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)“ (ELT C 474, 14.12.2022, lk 1–24) (edaspidi komisjoni teatis) punkti 7 tingimustele. (2) Pärast 31. detsembrit 2023 tehtavate tegevuste kulusid toetusest ei hüvitata. (3) Rakendusüksus määrab projekti mittetoimivaks toetuse saaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Toetuse saaja lõpetab projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud tähtajaks, mis peab olema varasem kui 15. veebruar 2027. (5) Toetuse saaja esitab projekti järeltegevuste aruande rakendusüksuse määratud tähtajaks. (6) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kestvuse nõude täitmise ja punktis 17 nimetatud dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud tähtajani kooskõlas komisjoni teatise punktiga 11.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrustesse lisatakse võimalus määrata vajaduse korral projekt mittetoimivaks. Mittetoimivaks saab määrata projekti, mille kogukulud ületavad 1 miljonit eurot ja mis ei valmi ehk mille funktsionaalsust ei saavutata hiljemalt 2023. aasta lõpuks. Projekti mittetoimivaks määramine annab ühelt poolt toetuse saajale, kellel on suutlikkus ja motivatsioon projekt omavahenditega lõpuni ellu viia, lisaaega ja selliselt projektilt ei võeta antud toetust ära. Teisalt on võimalik sellist projekti arvestada meetme tulemusnäitaja saavutamisel, kui funktsionaalsus saavutatakse hiljemalt 15. veebruariks 2027. Alates 01.01.2024 tehtud kulud on abikõlbmatud ning need tuleb toetuse saajal omavahenditest katta. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Pille Lumi (tel 5918 1391, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 tehakse muudatused tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruses nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“. Punktiga 1 täiendatakse määrust mittetoimiva projekti mõistega ja sätestatakse kohaldamise alused. Mittetoimiva projekti mõiste tuuakse sisse Euroopa Komisjoni 14.12.2022 teatise nr 2022/C 474/01 alusel.1 Projektid, mille kogukulud ületavad 1 miljonit eurot ja mis ei saa valmis hiljemalt 31.12.2023, saab lugeda mittetoimivaks. Projekti mittetoimivaks määramise eelduseks on asjaolu, et toetuse saajal on tahe ja piisavad omavahendid projekti lõpetamiseks hiljemalt 15. veebruariks 2027. Projekti mittetoimivaks määramine on vajalik meetme näitajate saavutamiseks. Meetme tegevuse 2.4.2 puhul raporteeritakse saavutustaset, kui esmatasandi tervisekeskus on ehitatud või rekonstrueeritud, vajalikud seadmed paigaldatud ja kasutusluba väljastatud. Projekt määratakse mittetoimivaks toetuse saaja avalduse alusel, mis kooskõlastatakse liikmesriigi, korraldusasutuse ja rakendusasutusega. Seejärel teeb rakendusüksus projekti muutmise otsuse, milles fikseeritakse tegevused, mida toetuse saaja kohustub ellu viima peale abikõlblikkuse perioodi lõppu, tähtaja tegevuste elluviimiseks, järelaruande esitamise tähtaja ja dokumentide säilitamise tähtaja ning vajaduse korral muudetakse projekti eelarvet. 1 C_2022474ET.01000101.xml (europa.eu).  2 Projekti mittetoimivaks määramine ei vabasta toetuse saajat lõpparuande esitamise kohustusest, vaid lisab hoopis järelaruande esitamise kohustuse. Peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu esitab toetuse saaja / elluviija lõpparuande. Lõpparuande kinnitamise järel teavitab rakendusüksus toetuse saajat järelaruande esitamise kohustusest ja projekti dokumentide säilitamise ajast. Kui järeltegevused on tehtud ja järelaruanne nõuetekohaselt täidetud, kinnitab rakendusükus järelaruande ja tunnistab projekti toimivaks. Rakendusüksus edastab info projekti toimivaks muutumise kohta korraldusasutusele, liikmesriigile ja rakendusasutusele. Paragrahviga 2 tehakse muudatus tervise- ja tööministri 28. septembri 2021. a määruses nr 40 „„Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“. Määrust täiendatakse mittetoimiva projekti mõistega ja sätestatakse kohaldamise alused. Mittetoimiva projekti mõiste tuuakse sisse Euroopa Komisjoni 14.12.2022 teatise nr 2022/C 474/01 alusel.2 Projektid, mille kogukulud ületavad 1 miljonit eurot ja mis ei saa valmis hiljemalt 31.12.2023, saab lugeda mittetoimivaks. Projekti mittetoimivaks määramise eelduseks on asjaolu, et toetuse saajal on tahe ja piisavad omavahendid projekti lõpetamiseks hiljemalt 15. veebruariks 2027. Projekti mittetoimivaks määramine on vajalik näitajate saavutamiseks. Meetme tegevuse 15.1.3 puhul raporteeritakse COVID-19 patsientide jaoks loodud voodikohti ja abi saavate haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate arvu. Voodikoha näitaja loetakse saavutatuks, kui selle saab kasutusele võtta. Projekt määratakse mittetoimivaks toetuse saaja avalduse alusel, mis kooskõlastatakse liikmesriigi, korraldusasutuse ja rakendusasutusega. Seejärel teeb rakendusüksus projekti muutmise otsuse, milles fikseeritakse tegevused, mida toetuse saaja kohustub ellu viima peale abikõlblikkuse perioodi lõppu, tähtaja tegevuste elluviimiseks, järelaruande esitamise tähtaja ja dokumentide säilitamise tähtaja ning vajaduse korral muudetakse projekti eelarvet. Projekti mittetoimivaks määramine ei vabasta toetuse saajat lõpparuande esitamise kohustusest, vaid lisab hoopis järelaruande esitamise kohustuse. Peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu esitab toetuse saaja / elluviija lõpparuande. Lõpparuande kinnitamise järel teavitab rakendusüksus toetuse saajat järelaruande esitamise kohustusest ja projekti dokumentide säilitamise ajast. Kui järeltegevused on tehtud ja järelaruanne nõuetekohaselt täidetud, kinnitab rakendusükus järelaruande ja tunnistab projekti toimivaks. Rakendusüksus edastab info projekti toimivaks muutumise kohta korraldusasutusele, liikmesriigile ja rakendusasutusele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 2 C_2022474ET.01000101.xml (europa.eu).  3 4. Määruse mõjud Projekti mittetoimivaks määramine annab nendele toetuse saajatele, kellel on suutlikkus ja motivatsioon projektid lõpuni ellu viia, lisaaega kuni 15. veebruarini 2027, et näitajad saavutada. Alates 01.01.2024 tehtud kulud on abikõlbmatud ning need tuleb toetuse saajal katta omavahenditest. Olukorras, kus näiteks kasutusloa saamine või mõningate tööde lõpetamine jääb 2024. aastasse, on projekti mittetoimivaks määramine ainus võimalus abikõlblikkuse säilitamiseks. Seejuures ei olene kasutusloa väljastamise protsessi pikkus ainult toetuse saajast ja osades maakondades võib see küündida ligi aasta pikkuseks. Lisaks võib ehitusel ette tulla ootamatusi, millest tulenevalt viibib mõningate tööde valmimise tähtaeg. Tänu toetuse andmise tingimuste paindlikumaks muutmisele saavad toetuse saajad projektid edukalt lõpetada. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule.