Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus 27.07.2023 nr 1-4/23/3423
Struktuuritoetuse kasutamisega seotud
keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjade nr 460
(looduskaitselised tööd) ja nr 461 (külastustaristu)
muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjade nr 460
ja nr 461 muutmise eelnõu.
Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi
keskkonnaministri käskkirjades 18.05.2015 nr 460 (looduskaitselised tööd) ja 461
(külastustaristu). Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020
meetme 8.1 tegevuste korrastamisega. Vajalik on meetme tegevuste eesmärkide saavutamiseks
muuta projektid mittetoimivateks ning selleks kasutatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi
perioodi 2014‒2020 sulgemiserandit. Selle erandi kasutamine annab võimaluse projektides
alustatud tööd, mis on juhtrühmades otsustatud, viia lõpuni elluviija omavahenditest ning lisaks
saame raporteerida näitajate sihttaseme täitmist. Tegevused viiakse ellu 2026. aasta lõpuks ning
tulemuste saavutamisest antakse teada rakendusüksusele. Projektide eelarved seoses sellega ei
muutu.
Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega
2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondliku
komisjonide liikmed
Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
käskkirja eelnõu
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
1. Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 460 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
meetme tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste
hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate maastike väärtuste taastamine“
elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ tehakse
järgnevad muudatused:
1.1 Käskkirja lisa 1 ja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).
2. Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“
elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” tehakse
järgnevad muudatused:
2.1 Käskkirja lisa 1 ja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).
3. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi 2014‒
2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
minister
Saata: Rahandusministeerium; Riigimetsa Majandamise Keskus; SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus
Lisa 1
Kliimaministri xx käskkirjale nr xx
„Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjade nr 460 ja 461 muutmine“
Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjale nr 460
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 8.1.1
„Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste
hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate
maastike väärtuste taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste
2014–2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“
Lisa 1
Toetuse andmise tingimused ja kord
1. Reguleerimisala
Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja
hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme „Kaitsealuste elupaikade ja liikide
säilitamine ning taastamine” tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine“, 8.1.2
„Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ ja 8.1.5
„Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise
tingimusi ja korda.
2. Toetuse andmise eesmärk
Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“
eesmärgi, milleks on „Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad“, ja
tulemusnäitajate, milleks on „Paranenud või samaks jäänud seisundiga liikide arv“, ning
„Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv“, saavutamiseks.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Kaitstavate elupaikade taastamine. Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe
ja kaitstavaid liikide elupaiku kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel.
Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada ka väljaspool kaitstavaid
loodusobjekte, kuid vastava liigi esinemise ala peab olema keskkonnaregistris
registreeritud vastava liigi elupaigana. Tegevuse tulemusena paraneb toetust saanud aladel
elupaikade seisund või luuakse tingimused seisundi paranemiseks. Tegevuse ulatus on
üleriigiline ning on plaanis läbi viia 2023. aastaks.
Aastatel 2024-2026 on planeeritud elluviija oma vahenditest viia ellu projekti juhtrühmas
kokku lepitud alade taastamine.
3.2. Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud. Tegevuse käigus
rajatakse või rekonstrueeritakse poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalik
juurdepääsu taristu nagu teed, ülesõidud, sillad, truubid. Tegevuse tulemusena luuakse
võimalus hooldustehnika juurdepääsuks väärtuslikele poollooduslikele kooslustele, tänu
millele on neid võimalik iga-aastaselt hooldada, mis on eelduseks koosluste seisundi
säilimisele ja paranemisele. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi viia 2023.
aastaks. Aastatel 2024-2026 on planeeritud elluviija oma vahenditest viia ellu projekti
juhtrühmas kokku lepitud objektide korrastaimine.
3.3. Kaitstavate maastike väärtuste taastamine. Tegevuse käigus restaureeritakse ja
rekonstrueeritakse kaitstavaid parke ning taastatakse kaitstavate alade maastikuväärtusi.
Tegevuse tulemusena paraneb maastike esteetiline ja ökoloogiline seisund ning luuakse
eeldused elurikkuse suurenemisele. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi
viia 2023. aastaks.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on taastatud kaitstavad elupaigad, maastikud ja
pargid, poollooduslike koosluste hooldamiseks rajatud ja rekonstrueeritud taristu.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad, meetme tulemusnäitajad ning nende
sihttasemed on:
Näitaja Algtase Sihttase (2023), kui ei
Näitaja nimetus
ühik (2013 aasta) ole märgitud teisiti
Kaitstavate elupaikade taastamine
Meetme väljundinäitaja (projekti
tulemusnäitaja)
ha 0 13 830
Seisundi parandamiseks toetust saanud
elupaikade pindala
Soodsas seisundis
12 liigi seisund on
Meetme tulemusnäitaja 53, ebapiisavas
paranenud, teiste liikide
Paranenud või samaks jäänud seisundiga tk seisundis 27, halvas
seisund on jäänud
liikide arv seisundis 8,
samaks
teadmata 11 liiki
Soodsas seisundis
7 elupaigatüübi seisund
Meetme tulemusnäitaja 31, ebapiisavas
on paranenud, teiste
Paranenud või samaks jäänud seisundiga tk seisundis 27, halvas
elupaigatüüpide seisund
elupaigatüüpide arv seisundis 3
on jäänud samaks
elupaigatüüpi
Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud
Väljundinäitaja
Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud
tk 0 100
objektide arv seoses kaitstavate
liikide või elupaikadega
Soodsas seisundis
Meetme tulemusnäitaja 12 liigi seisund on
53, ebapiisavas
paranenud, teiste liikide
Paranenud või samaks jäänud seisundiga tk seisundis 27, halvas
seisund on jäänud
liikide arv seisundis 8,
samaks
teadmata 11 liiki
Soodsas seisundis
7 elupaigatüübi seisund
Meetme tulemusnäitaja 31, ebapiisavas
on paranenud, teiste
Paranenud või samaks jäänud seisundiga tk seisundis 27, halvas
elupaigatüüpide seisund
elupaigatüüpide arv seisundis 3
on jäänud samaks
elupaigatüüpi
Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine
Väljundinäitaja
Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud
objektide arv seoses kaitstavate tk 0 7
liikide või elupaikadega
Soodsas seisundis
12 liigi seisund on
Meetme tulemusnäitaja 53, ebapiisavas
paranenud, teiste liikide
Paranenud või samaks jäänud seisundiga tk seisundis 27, halvas
seisund on jäänud
liikide arv seisundis 8,
samaks
teadmata 11 liiki
5. Projekti elluviimise korraldajad
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakond.
5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis
koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajatest.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014 ning lõpeb hiljemalt 2023.
aasta 31. detsembril.
7. Tegevuste eelarve ja ajakava
7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
7.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti
omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
7.3. Projekti kogueelarve on 19 467 333,59, millest EL toetus on 16 547 233,55 eurot ning
omafinantseering 2 920 100,04 eurot.
Meetme tegevuse 8.1.1 kogu eelarve kokku on 11 351 171,46 eurot, millest EL toetus on
9 648 495,74 eurot ning omafinantseering 1 702 675,72 eurot.
Meetme tegevuse 8.1.2 kogu eelarve kokku on 7 609 632,86 eurot, millest EL toetus on
6 468 187,93 eurot ning omafinantseering 1 141 444,93 eurot.
Meetme tegevuse 8.1.5 kogu eelarve kokku on 506 529,27 eurot, millest EL toetus on 430
549,88 eurot ning omafinantseering 75 979,39 eurot.
Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on toodud lisas 2.
7.4. Detailse aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks.
8. Kulude abikõlblikkus
8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
(edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
8.2. Abikõlblikud on:
8.2.1 kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud
tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks, sh:
8.2.1.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;
8.2.1.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;
8.2.1.3 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja
kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud;
8.2.1.4 seireseadmete soetamise ja haldamise kulud;
8.2.1.5 teede, sildade, ülesõitude, truupide ehitamise ja rekonstrueerimise kulud;
8.2.1.6 parkide puittaimestiku eemaldamise, puude hooldamise ning väljalangenud puude
asendamise kulud;
8.2.1.7 veetaseme reguleerimisega seotud kulud;
8.2.1.8 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1, lähetuse või tööülesande
täitmisega seotud kulud ja koolituskulud;
8.2.1.9 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest
kogukuludest;
8.2.1.10 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid,
omanikujärelevalve ja nõupidamiste kulud, kui need kokku ei moodusta üle 10%
tegevuse abikõlblikest kuludest;
8.2.1.11 ühendmääruse § 9 kohased projekti kaudsed kulud, § 3 lõike 1 punktide 5, 6 ja 7 kohased
personalikulud ning transpordikulud kokku 15% ulatuses projekti otseste
personalikulude maksumusest.
8.3. Abikõlblikud ei ole:
8.3.1. ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;
8.3.2. üldkulud tegelike kulude alusel;
8.3.3. kasutatud seadme ostmise kulud.
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.
9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 nimetatud
korras või ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tegelike otseste
personalikulude alusel ühendmääruse § 15 lõikes 4 nimetatud korras.
9.3. Elluviija esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised
dokumendid:
9.3.1. lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav
dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
9.3.2. arve või muu raamatupidamisdokument;
9.3.3. asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
9.3.4. raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ja summade
finantsjaotuse (summade jagunemise põhivaraks või tegevuskulude katteks).
9.4. Elluviija esitab sõlmitud hankelepingu ja töölepingu E-toetuse keskkonnas.
9.4.1. elluviija lisab E-toetuse keskkonda riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui
riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind ilma
käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära
rakendusüksuse nõudmisel.
9.5. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonnas.
9.6. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kuus, kui möödunud kuul on makstud
abikõlblikke kulusid vähemalt riigihangete piirmääraga võrdses või seda ületavas mahus.
9.7. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas
käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja
nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
9.8. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
9.9 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti
lõpparuande esitamist hiljemalt 17.01.2024. Lõpparuande peab projekti juhtrühm
eelnevalt heaks kiitma. Lõppmakse teeb rakendusüksus hiljemalt 31.03.2023.
10. Elluviija kohustused
10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.
10.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal 1.
märtsiks ja 1. septembriks.
10.3. Lihthankemenetlus ja hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.
10.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise
vähemalt viie aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest.
10.5. Projekti juhtrühmas kokku lepitud alade taastamise ja poollooduslike koosluste
hooldamiseks vajalikud investeeringud kohustub elluviija ellu viima peale abikõlblikkuse
perioodi lõppu hiljemalt 31.12.2026.
10.6. Elluviija säilitab projektiga seotud dokumente kolm aastat alates 31. detsembrist 2026.
11. Tegevuste elluviimise seire
11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande rakendusüksuse
kehtestatud vormil koos nõutud lisadega E-toetuse kaudu.
11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisest ning väljund- ja tulemusnäitajate
saavutamise võimalikkuse hinnangut projekti lõpuks.
11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta
hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril
2016.
11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ning
teavet projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta.
11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega
17.01.2024.
11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
11.7. Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse lisaks käskkirja lisa punktis 4.2 toodud
väljundnäitajatele informatsiooni ka järgmiste lisanäitajate kohta:
11.7.1 meetme tegevuse 8.1.1 osas:
11.7.1.1. parandatud seisundiga soo elupaikade pindala (ha);
11.7.1.2. taastatud pool-looduslike koosluste pindala (ha);
11.7.1.3. parandatud seisundiga metsise elupaigad (ha);
11.7.1.4. soetatud seireseadmete arv (tk);
11.7.1.5. soode seisundi parandamine raiete abil (ha).
11.7.2. meetme tegevuse 8.1.2 osas:
11.7.2.1. rekonstrueeritud juurdepääsuteed pool-looduslikele kooslustele (ha).
11.7.3. meetme tegevuse 8.1.5 osas:
11.7.3.1. restaureeritud ja rekonstrueeritud kaitstavad pargid (tk);
11.7.3.2. soetatavate, rajatavate ja rekonstrueeritavate objektidega seotud pargid (ha);
11.7.3.3. taastatud seisundiga paisjärved (Muike, Oruveski ja Ojaäärse II paisjärved Lahemaa
rahvuspargis) (tk).
11.8. Rakendusüksus muudab peale käesoleva käskkirja jõustumist SFOS-s projekti
lõpptähtaega ning seadistab projektile järelaruande vormi ning teavitab projekti
järeltegevuste lõppemisest rakendusasutust ja korraldusasutust.
11.9. Elluviija esitab projekti järelaruande abikõlblikkuse perioodi järgselt teostatud tööde ja
saavutatud tulemuste kohta hiljemalt 10.01.2027.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata muuta kuni
10% ulatuses, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. Seejuures peab elluviija
rakendusüksust eelnevalt muudatustest ja selle põhjustest teavitama.
12.2. Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui punktis 12.1 nimetatud
või teha projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt projekti tulemusi või
väljundnäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus
hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused lähtudes
struktuuritoetuse seaduses sätestatud korrast.
Lisa 2
Keskkonnaministri 18.05.2015
käskkirjale nr 460
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 8.1.1
„Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste
hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate
maastike väärtuste taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste
2014–2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“
Projekti maksumus
Kogumaksumus Abikõlblik summa Toetuse summa Omafinantseering Omafinantseeringu
(EUR) (EUR) (EUR) määr %
19 467 333,59 19 467 333,59 16 547 233,55 2 920 100,04 15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riigimetsa Majandamise Keskuse omafinantseering 2 920 100,04
Ühtekuuluvusfondi toetus 16 547 233,55
KOKKU 19 467 333,59
Tegevused meetme Näitaja koos
alamtegevuste kaupa sihttasemega:
(meetme tegevus 8.1.1) 01.01.201431.12.2023
Seisundi parandamiseks
I Kaitstavate elupaikade Abikõlblik kogusumma Ühtekuuluvusfondi toetus Omafinantseering
toetust saanud elupaikade
taastamine (EUR) (EUR) (EUR)
pindala (ha)
1. Soode seisundi
8820 5 129 616,42 4 360 173,96 769 442,46
parandamine
2. Poollooduslike koosluste
2600 4 201 379,85 3 571 172,87 630 206,98
taastamine
3. Metsise elupaiga seisundi
1884 233 357,11 198 353,54 35 003,57
parandamine
4. Soode seisundi
parandamine raiete abil
(Agusalu LKA, Alam-Pedja
526 1 115 705,13 948 349,36 167 355,77
LKA, Lahemaa RP, Ohepalu
LKA, Sirtsi LKA, Tudusoo
LKA)
Seireseadmete soetamine 14 278,74 12 136,93 2141,81
Projekti administreerimine
144 486,74 122 813,73 21 673,01
(horisontaalsed kulud)
Otsene personalikulu 445 519,54 378 691,61 66 827,93
Ühtne määr 66 827,93 56 803,74 10 024,19
Kokku 8.1.1 kokku: 11 351 171,46 9 648 495,74 1 702 675,72
Tegevused meetme Näitaja koos
alamtegevuste kaupa sihttasemega:
(meetme tegevus 8.1.2) 01.01.201431.12.2023
Soetatud, rajatud ja
II Pool-looduslike koosluste rekonstrueeritud
Abikõlblik kogusumma Ühtekuuluvusfondi toetus Omafinantseering
hooldamiseks vajaminevad objektide arv seoses
(EUR) (EUR) (EUR)
investeeringud kaitstavate liikide või
elupaikadega (tk)
1. Poollooduslike koosluste
majandamiseks vajaliku
100 7 398 510,65 6 288 734,05 1 109 776,60
infrastruktuuri rajamine, kogu
tegevuskulu 8.1.2 kokku:
Projekti administreerimine
40 894,56 34 760,38 6 134,18
(horisontaalsed kulud)
Otsene personalikulu 148 024,04 125 820,43 22 203,61
Ühtne määr 22 203,61 18 873,07 3 330,54
Kogu 8.1.2 kogu kulu kokku: 7 609 632,86 6 468 187,93 1 141 444,93
Tegevused meetme Näitaja koos
alamtegevuste kaupa (meetme sihttasemega:
tegevus 8.1.5) 01.01.201431.12.2023
Soetatud, rajatud ja
rekonstrueeritud
III Kaitstavate Abikõlblik kogusumma Ühtekuuluvusfondi toetus Omafinantseering
objektide arv seoses
maastikeväärtuste taastamine (EUR) (EUR) (EUR)
kaitstavate liikide või
elupaikadega (tk)
1. Restaureeritud ja
rekonstrueeritud kaitstavad 4 85 975,74 73 079,38 12 896,36
pargid
2. Lahemaa rahvuspargis
Muike, Oruveski ja Ojaäärse II
paisjärvede seisundi taastamine 3 406 475,66 345 504,31 60 971,35
Kogu tegevuskulu 8.1.5 kokku: 492 451,40 418 583,69 73 867,71
Projekti administreerimine
14 077,87 11 966,19 2111,68
kokku:
Kogu 8.1.5 tegevuse kulu
506 529,27 430 549,88 75 979,39
kokku:
Lisa 2
Kliimaministri xx käskkirjale nr xx
„Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjade nr 460 ja nr 461 muutmine“
Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjale nr 461
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme
tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri
rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme tegevuse
2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“
Lisa 1
Toetuse andmise tingimused ja kord
1. Reguleerimisala
Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja
hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme „Kaitsealuste elupaikade ja liikide
säilitamine ning taastamine” tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse
infrastruktuuri rekonstrueerimine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja
korda.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna
8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ eesmärgi,
milleks on „Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad“ ja tulemusnäitajate, milleks
on „Paranenud või samaks jäänud seisundiga liikide arv“ ja „Paranenud või samaks jäänud
seisundiga elupaigatüüpide arv“ saavutamiseks.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine. Tegevuse käigus
rekonstrueeritakse kaitsealadel külastuse suunamiseks vajaminev taristu nagu vaatetornid,
laudteed, matkarajad ja nendega seonduv. Tegevuse tulemusena väheneb kaitsealadel
esinevate loodusväärtuste kahjustamine, mis loob eelduse kaitstavate liikide ja elupaikade
seisundi paranemiseks. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi viia 2023.
aastaks. Aastatel 2024-2026 on planeeritud elluviija oma vahenditest viia ellu projekti
juhtrühmas kokku lepitud objektide korrastaimine.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on rekonstrueeritud kaitsealade külastust suunav
infrastruktuur.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundnäitajad ja sihttasemed on:
Näitaja nimetus Näitaja ühik Algtase (2014 aasta) Sihttase (2023)
Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine
Meetme väljundinäitaja
Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud tk 0 80
objektide arv seoses kaitstavate liikide
või elupaikadega
Soodsas seisundis 53,
Meetme tulemusnäitaja 12 liigi seisund on
ebapiisavas seisundis
Paranenud või samaks jäänud tk paranenud, teiste liikide
27, halvas seisundis 8,
seisundiga liikide arv seisund on jäänud samaks
teadmata 11 liiki
Soodsas seisundis 31, 7 elupaigatüübi seisund on
Meetme tulemusnäitaja
ebapiisavas seisundis paranenud, teiste
Paranenud või samaks jäänud tk
27, halvas seisundis 3 elupaigatüüpide seisund on
seisundiga elupaigatüüpide arv
elupaigatüüpi jäänud samaks
5. Projekti elluviimise korraldajad
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskuse külastuskorraldusosakond, kelle
tegevusala Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse järgi on kaitstavate
loodusobjektide külastamise korraldamine.
5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis
koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajatest.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2015 ning lõpeb hiljemalt 2023. aasta
31. detsembril.
7. Tegevuste eelarve ja ajakava
7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
7.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti
omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
7.2.1 Projekti kogueelarve on 6 222 563,84 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas
2. Detailse aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks.
8. Kulude abikõlblikkus
8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
8.2. Abikõlblikud on:
8.2.1 kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud
tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks, sh;
8.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;
8.2.3 ehitus- ja rekonstrueerimiskulud;
8.2.4 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid ja
omanikujärelevalve kulud võivad moodustada kokku kuni 10% tegevuse abikõlblikest
kuludest.
8.2.5 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1, lähetuse või tööülesande
täitmisega seotud kulud ja koolituskulud;
8.2.6 ühendmääruse § 9 kohased projekti kaudsed kulud, § 3 lg 1 punktide 5, 6 ja 7 kohased
personalikulud ning transpordikulud kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude
maksumusest.
8.3. Abikõlblikud ei ole:
8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;
8.3.2 üldkulud tegelike kulude alusel.
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.
9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud
korras või ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tegelike otseste
personalikulude alusel ühendmääruse § 15 lõikes 4 nimetatud korras.
9.3. Elluviija esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised
dokumendid:
9.3.1 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument,
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
9.3.2 arve või muu raamatupidamisdokument;
9.3.3 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
9.3.4 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ja summade finantsjaotuse
(summade jagunemise põhivaraks või tegevuskulude katteks).
9.4. Elluviija esitab sõlmitud hankelepingu ja töölepingu E-toetuse keskkonnas.
9.4.1 Elluviija lisab E-toetuse keskkonda riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui
riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind ilma
käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem kuid jääb alla lihthanke piirmäära
rakendusüksuse nõudmisel.
9.5. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonnas.
9.6. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kuus, kui möödunud kuul on makstud
abikõlblikke kulusid vähemalt riigihangete piirmääraga võrdses või seda ületavas mahus.
9.7. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas
käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja
nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
9.8. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
9.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti
lõpparuande esitamist hiljemalt 17.01.2024. Lõppmakse teeb rakendusüksus hiljemalt
31.03.2023. Lõpparuande peab enne esitamist olema juhtrühm heaks kiitnud.
10. Elluviija kohustused
10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.
10.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal
1. märtsiks ja 1. septembriks.
10.3. Lihthankemenetlus ja hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.
10.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise vähemalt
viie aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest.
10.5. Projekti juhtrühmas kokku lepitud kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri
rekonstrueerimise kohustub elluviija ellu viima peale abikõlblikkuse perioodi lõppu
hiljemalt 31.12.2026.
10.6. Elluviija säilitab projektiga seotud dokumente kolm aastat alates 31. detsembrist 2026.
11. Tegevuste elluviimise seire
11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande käesolevas käskkirja lisas
sätestatud tähtpäevadel E-toetuse vormil koos nõutud lisadega.
11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisest ning väljund- ja tulemusnäitajate
saavutamise võimalikkuse hinnangut projekti lõpuks.
11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
järgmise aasta 20. jaanuaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril 2016.
11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ning teavet
projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta.
11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimane maksetaotlusega
17.01.2024.
11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
11.7. Rakendusüksus, muudab peale käesoleva käskkirja jõustumist SFOS-s projekti
lõpptähtaega ning seadistab projektile järelaruande vormi ning teavitab projekti
järeltegevuste lõppemisest rakendusasutust ja korraldusasutust.
11.8. Elluviija esitab projekti järelaruande abikõlblikkuse perioodi järgselt teostatud tööde ja
saavutatud tulemuste kohta hiljemalt 10.01.2027.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata muuta 10%
ulatuses, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. Seejuures peab elluviija
rakendusüksust eelnevalt muudatustest ja selle põhjustest teavitama.
12.2. Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui punktis 12.1 nimetatud
või teha projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt projekti tulemusi või
väljundnäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus
hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused lähtudes
struktuuritoetuse seaduses sätestatud korrast.
Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 461 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade
külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks
ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine”
Lisa 2
Tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa Omafinantseering (EUR) Omafinantseeringu määr %
6 222 563,84 6 222 563,84 5 289 179,26 933 384,58 15
Tegevuste loetelu ja eelarve rahastamise allikate lõikes 2015–2023
Tegevused meetme alamtegevuste kaupa Näitaja koos sihttasemega Abikõlblik summa (EUR)
01.01.2015-22.03.2019 23.03.2019-31.12.2023
Näitaja
01.01.2015-31.12.2023 tegevused Näitaja tegevused tegevused tegevused
sihttase
Soetatud, rajatud ja
rekonstrueeritud
Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri
objektide arv seoses 80 1 743 836,80 4 411 785,86
rekonstrueerimine
kaitstavate liikide või
elupaikadega (tk)
Kogu tegevuskulu 8.1.4 kokku: 6 155 622,66
Personalikulu Otsene 0,00 58 209,72
personalikulu
Ühtne määr 0,00 8 731,46
Kogu 8.1.4 tegevuse kulu kokku:
6 222 563,84
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riigimetsa Majandamise Keskus 933 384,58
(omafinantseeringu kulu)
Ühtekuuluvusfond (toetus kokku) 5 289 179,26
KOKKU 6 222 563,84
Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjade nr 460 ja 461 muutmise eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri
käskkirjas 18.05.2015 nr 460 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste
8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste hooldamiseks
vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate maastikeväärtuste
taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2021 tegevuskava ja eelarve
kinnitamine” (viimane muudatus on tehtud 15.08.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/257) ning
keskkonnaministri käskkirjas 18.05.2015 nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“
elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” (viimased
muudatused on tehtud 29.04.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/159 ning 15.08.2022 käskkirjaga nr
1-2/22/257).
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik
Kadri Möller (e-post
[email protected], tel 626 2876) ja eelarve- ja
strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post:
[email protected], tel: 626 0709). Juriidilise ekspertiisi teostas
õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:
[email protected], tel: 626 2948).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi
keskkonnaministri käskkirjades 18.05.2015 nr 460 (looduskaitselised tööd) ja 461
(külastustaristu).
Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 meetme 8.1
tegevuste korrastamisega. Projektide tegevuskavas on kavandatud tegevused, mida ei saada
ellu viia 2023 aasta lõpuks, seetõttu on vajalik on meetme tegevuste eesmärkide saavutamiseks
muuta projektid mittetoimivateks ning selleks kasutatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi
perioodi 2014‒2020 sulgemiserandit. Selle erandi kasutamine annab võimaluse projektides
alustades tööd, mis on juhtrühmades otsustatud, viia lõpuni elluviija omavahenditest ning lisaks
saame raporteerida ka näitajate sihttaseme täitmist. Tegevused viiakse ellu 2026 aasta lõpuks
ning tulemuste saavutamisest antakse rakendusüksusele teada. Projektide eelarved sellega
seoses ei muutu.
Käskkirja punktiga 1 muudetakse keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 460 lisa 1
punkte 3.1, 3.2 ja lisatakse sulgemiserandi väljatoomiseks punktid 10.5, 10.6 ja 11.8.
Kuigi käskkirja muudetakse käesoleva muudatusega ainult sulgemiserandiga seoses, siis
õigusselguse huvides on vajalik kehtestada ka muudetava käskkirja lisa 1 uus terviktekst ning
lisa2.
Käskkirja punktiga 2 muudetakse keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 461 lisa 1
punkti 3.1 ja lisatakse sulgemiserandi väljatoomiseks punktid 10.5, 10.6 ja 11.7.
Kuigi käskkirja muudetakse käesoleva muudatusega ainult sulgemiserandiga seoses, siis
õigusselguse huvides on vajalik kehtestada ka muudetava käskkirja lisa 1 uus terviktekst ning
lisa2.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja koostamisel on arvestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate
fondide, sh Ühtekuuluvusfondi kohta.
Lisaks võeti eelnõu koostamisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1084/2006.
4. Käskkirja mõju
Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega.
Eelnõukohane käskkiri aitab kaasa struktuuritoetuse seaduse alusel elluviidava
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele.
Muudatused aitavad kaasa parema elukeskkonna tagamisele.
Käskkirjaga reguleeritava projekti tulemused aitavad kaasa kaitstavate liikide ja elupaikade
seisundi parandamisele.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu Rahandusministeeriumiga ning kooskõlastati Riigi Tugiteenuste Keskusega.